Tanel Viks Teie nr
Kehtna Vallavalitsus
[email protected] Meie 04.03.2022 nr 6-4/202001/2201292
Koolitranspordi korraldamine
Lugupeetud vallavanem
Õiguskantslerilt paluti hinnangut, kas Kehtna valla koolitranspordi korraldus on õiguspärane. Vald
ei ole mitme aasta jooksul taganud avaldaja lastele koolitransporti ning ei ole hüvitanud
lapsevanemale kõiki transpordikulusid sel ajal, kui ta on pidanud ise oma lapsi kooli ja koju tagasi
sõidutama.
Kohalik omavalitsus peab korraldama õpilastele transpordi elukohajärgsesse kooli ja tagasi
(Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 p 8). Kuni käimasoleva õppeaastani ei korraldanud
Kehtna Vallavalitsus avaldaja lastele koolitransporti. Sellega rikkus vald seadusest tulenevat
kohustust ja seadis ohtu hariduse kättesaadavuse (põhiseaduse § 37 lg 1).
Vald hakkas avaldaja lastele koolitransporti korraldama alates sellest õppeaastast. Kuni
2021. aasta detsembri eelviimase õppenädalani ei olnud aga avaldaja hinnangul vald korraldanud
transporti lastele piisavalt kättesaadaval moel, mistõttu sõidutas ta lapsi kooli ja tagasi jätkuvalt
ise. Nimelt leidis lapsevanem, et teekond bussipeatuseni pimedal ajal polnud kuigi lapsesõbralik.
Tee on talvel tihti lund täis või libe, samuti puhub lagedal maastikul alati tugev tuul. Peale selle
puudub bussipeatuses varjualune. Kuigi valla hinnangul oli koolitransport korraldatud, võib olla
tõsi, et vald polnud transpordi korraldamisel laste vajadusi vajalikul määral arvestanud (vt ka
lastekaitseseaduse § 21 lg 1).
Koolitransporti korraldades peab vald hoolitsema selle eest, et transport oleks õpilasele
kättesaadav ning toetaks õpilase liikumist kodust kooli ja tagasi. Lapse kooliteed planeerides (ka
bussipeatusesse jõudmiseks) tuleb arvestada lapse vanust ja jälgida, et tee oleks ohutu. Jalgsitee
peab olema jalakäijatele mõeldud tee, mis on igasuguse ilmaga läbitav, võimaluse korral
valgustatud ja ohutu ülekäigukohaga. Et laps ei peaks kooli jõudma läbimärja ja külmununa, tuleks
hoolitseda ka selle eest, et bussipeatuses asuks hooldatud rajatis, mis pakuks varju ja sõltuvalt
teekonnast kodust bussipeatusesse miks mitte ka jalgratta hoiukohta.
Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel korraldatud laste ja noorte fotovõistlusele (eesmärk oli
näidata lapsesõbralikke kohti või kohti, mis tuleks muuta lapsesõbralikuks) saadetud piltidelt ja
sõnumitest (vt 2021. aastal koostatud videokokkuvõtet „Laste ja noorte hääl kohaliku elu
korraldamisel“) võib näha, et bussipeatusesse jõudmiseks tuleb lastel mõnikord kõndida mööda
autoteed, jalakäijate teeületuskoht on märgistamata või jääb bussipeatusest liiga kaugele,
2
bussipeatus asub keset kõnniteed ja seal puudub istepink. Sellised lahendused näitavad, et laste
turvalisus ja heaolu on jäetud vajaliku tähelepanuta.
Kehtna Vallavalitsus selgitas õiguskantsleri nõunikule, et vald on varasemalt lahendanud
koolitranspordi puudumise nii, et on hüvitanud vanemale isikliku sõiduauto kulud. Varem
kehtinud Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 määruse nr 35 „Õpilastele sõidusoodustuste andmise
kord“ § 1 lõikeid 1 ja 3 rakendati siis, kui vald ei olnud korraldanud ise transporti ning õpilasel ei
olnud võimalik kasutada ühistransporti. Samasuguse korralduse paistab ette nägevat
Kehtna Vallavolikogu 16.06.2021 määruse nr 103 „Õpilastranspordi hüvitamise kord“ § 3. Samas,
kui vald hüvitab vanemale sõiduauto kasutamise kulud, ei anna see kohalikule omavalitsusele
õigust jätta õpilasele koolitransport korraldamata, sest seaduse kohaselt tuleb tal seda teha.
Kui vald on korraldanud õpilasele koolitranspordi, võib vald otsustada, kas ja kui suures ulatuses
vabatahtlikult toetada peret, kes korraldatud transpordist hoolimata viib last kooli ja toob koju oma
sõiduautoga. Praegusel juhul on vanem olnud sunnitud ise lapsi kooli vedama. Ta oli sunnitud
valima, kas taotleda oma laste kooli sõidutamiseks vallalt toetust või teha seda valla toetuseta. Igal
juhul tuli tal lapsi ise kooli ja koju sõidutada, sest vald ei olnud transporti korraldanud. Vald ei saa
aga ühelgi tingimusel seada peret olukorda, kus pere peab nõustuma pakutava kulude hüvitamisega
sellepärast, et vald ei paku perele muid transpordilahendusi.
Vallavalitsusel on võimalik teha lapsevanemale ettepanek sõlmida vallaga leping, et ta viiks lapse
kooli ja tooks sealt tagasi. Sel juhul saab vanem hinnata, kas ta soovib korraldada enda lapse
koolitransporti haridusseaduse § 7 lõike 2 punkti 8 kohaselt. Selleks et vald saaks lapsevanema
kaudu oma ülesannet täita, peab vald sõlmima vanemaga lepingu koolitransporditeenuse
osutamiseks. Lepingust peavad selguma olulised tingimused: lapsevanema kohustus osutada
vallale teenust (nõuded teenuse osutamisele), teenuse osutamise tähtaeg, teenuse hind ja selle eest
maksmise tingimused (nt vanema nõusolek valla õigusaktides kehtestatud tingimustega). Tähtis
on, et mõlemad pooled saaksid aru, et tegemist on koolitranspordi korraldamise kokkuleppega
haridusseaduse § 7 lõike 2 punkti 8 mõttes. Vanem saab vallaga lepingulises suhtes olla
teenuseosutajana, mitte lapsevanemana. See tähendab, et koolitransport tuleb lapsele tagada ka
siis, kui vanem on haige või ei saa töökohustuste tõttu last ise vedada.
Asjaoludest võib järeldada, et Kehtna Vallavalitsus ja lapsevanem ei jõudnud kõigis
koolitransporditeenuse tingimustes kokkuleppele (mh ei olnud lapsevanem nõus valla makstava
tasuga). Järelikult oli tegemist õigusvastase olukorraga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Kehtna Vallavolikogu; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Atko-Madis Tammar 693 8432
[email protected]