Teie 01.02.2022
Stabimer Õigusbüroo OÜ
Meie 03.03.2022 nr 15-3/802-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Stabimer Õigusbüroo OÜ esindaja
Esitasite Justiitsministeeriumile selgitustaotluse seoses viivise arvestamisega täitemenetluses. Esmalt
peame selgitama, et selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise seadus. Selle §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid
selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste
selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis,
kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse
punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste
asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on meil Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis
jääb selgitustaotluse raamidesse.
Arvestades eeltooduga saame selgitada järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 näeb ette, et
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (lg 1) ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks,
kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg
3). VÕS § 76 mõttes võib õigustatud isikuks teatud juhtudel olla ka muu isik kui võlausaldaja ise. Nii
näiteks näeb TMS § 111 ette, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja
kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks
kohtutäiturile. Lisaks sätestab TMS § 56 lg 3, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme
muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Kuigi viidatud norm räägib sisuliselt
viivise arvestamisest asja realiseerimise puhul, ei ole välistatud selle normi rakendamine analoogia
korras ka sellistel juhtudel, kus sundtäitmisel on rahaline nõue ning selle rahuldamine toimub
kohtutäituri ametilalasele kontole vajaliku rahasumma tasumise kaudu.
Eeltoodust tulenevalt on Justiitsministeerium seisukohal, et täitemenetluse puhul võib õigustatud
isikuks pidada ka kohtutäiturit ning nõude täitmist võib lugeda sooritatuks sellest hetkest, kui raha
laekub kohtutäituri ametialasele kontole. Seega viivise arvestamine tuleks ka sellest hetkest lõpetada.
Seda muidugi eeldusel, et laekunud summast piisab kõigi sundtäitmisele esitatud nõuete (sh
kõrvalnõuete) ning täitemenetluse kulude rahuldamiseks.
Siinkohal juhime tähelepanu ka asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda
seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Enda
õiguste ja huvide kaitsmiseks tuleb valida teised õiguskaitsevahendid. Juhul kui menetlusosaline ei
ole nõus kohtutäituri tegevusega täitemenetluses, on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus TMS §-s
217 sätestatud korras. Kaebusele tehtud otsusega mittenõustumisel saab seda kaevata edasi
kohtusse. Juhul kui võlgnik leiab, et sissenõudjal ei ole tema vastu nõuet, mida saaks sundtäitmisele
esitada (ka lisandunud viivise näol), on võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks. Lõppastmes hindab kohtutäituri tegevuse või sissenõudja nõude
seaduslikkust just kohus.
Käesolev vastus edastatakse teadmiseks ka õiguskantslerile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Logussov
Nõunik
Lisaadressaadid:
Õiguskantsleri Kantselei
Aleksandr Logussov
[email protected]