KÄSKKIRI
01.04.2020 nr 1-2/20/276
Mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli
teostamisega seotud tegevusjuhendite kinnitamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §
14 lg 3 p 2, 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise kord“ § 3 lg 1 ja sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu
alusel:
1. Kinnitan järgmised mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud
tegevusjuhendid:
1.1. Abitöölise ja ülevaataja praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil;
1.2. Liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 kasutamine;
1.3. Liiklusregistri andmeväljade kontrollimine ülevaatusel;
1.4. Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel;
1.5. Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool ülevaatuspunkti
territooriumi;
1.6. Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine;
1.7. Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus;
1.8. Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine;
1.9. Haakeseadmete kontroll ülevaatusel;
1.10. Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel;
1.11. Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll;
1.12. Gaasil töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll;
1.13. Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga.
2. Tunnistan kehtetuks järgmised Maanteeameti peadirektori käskkirjad:
2.1. 17.01.2018 käskkirja nr 1-2/18/016 „Tegevusjuhendite kinnitamine järgimiseks sõidukite
tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel tehnonõuetele vastavuse
kontrollpunktides“;
2.2. 10.02.2018 käskkirja nr 1-2/18/039 „Tegevusjuhendi „Seadme auditi kehtivuse kontroll
ülevaatusel“ kinnitamine“;
2.3. 05.06.2018 käskkirja nr 1-2/18/169 „Tegevusjuhendite „Liiklusregistri infosüsteemi
ARIS2 kasutamine“ ja „Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool
ülevaatuspunkti territooriumi“ kinnitamine“;
2.4. 21.09.2018 käskkirja nr 1-2/18/345 „Tegevusjuhendi „Liiklusregistri andmeväljade
kontrollimine ülevaatusel“ kinnitamine“;
2.5. 10.05.2019 käskkirja nr 1-2/19/286 „Tegevusjuhendi „Kere ja raami kahjustuste
kontrollimine ülevaatusel“ kinnitamine“;
2
2.6. 25.09.2019 käskkirja nr 1-2/19/647 „Tegevusjuhendi „Kaugtulelaternate arv, lülitumine
ja paigaldus“ kinnitamine“.
3. Käskkiri teha tehnoosakonnal teatavaks tehnonõuetele vastavuse kontrollijatele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Tegevusjuhend
Kuupäev 19.03.2015
Sisu Abitööline ja praktikant
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6, halduslepingu punktid 4.1. ja 4.6.
Täitmiseks Alates 30.03.2015
1. Abitöölise ja ülevaataja praktikandi kasutamine tehnonõuetele
vastavuse kontrollil
1.1. Praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil
1.1.1. Ülevaataja koolitusel kohustuslikus korras praktikal viibival isikul (edaspidi
praktikant) ei ole lubatud iseseisvalt teostada sõidukile tehnonõuetele vastavuse
kontrolli (edaspidi ülevaatus).
1.1.2. Praktikant võib sõidukit kontrollida ainult tehnonõuetele vastavuse kontrollija
(edaspidi ülevaataja) vahetu juhendamise ja järelevalve all.
1.1.3. Praktika saab toimuda ainult koolituse algusest kuni ühe aasta möödumiseni
koolituse lõpust.
1.1.4. Praktikant võib kontrollida ainult neid sõidukeid, mille osas koolitus toimus.
1.1.5. Praktikant peab olema nimesildi ja ettevõtte nime/logoga tööriietuses.
1.1.6. Praktikandi töötamist ülevaatuspunktis ei loeta liiklusseaduse § 74 lg 1 punkti 2
mõistes ülevaataja kvalifikatsiooni täitmiseks vajaliku töökogemuse hulka.
1.2. Abitöölise kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil
1.2.1. Sõiduki ülevaatusel on sõiduki osade, seadmete ja sõlmede kontrollimiseks lubatud
kasutada isiku abi, kes ei vasta liiklusseaduse § 74 nõuetele, ainult ülevaataja
juhendamisel ja seda ainult järgmistel tegevustel või kontroll operatsioonide
teostamisel:
1.2.1.1. sõiduki liigutamine ülevaatuspunkti liinil;
1.2.1.2. pidurite hoidmine veermiku kontrollil;
1.2.1.3. rooliratta liigutamine rooliajami kontrollil;
1.2.1.4. helisignaali lülitamine;
1.2.1.5. klaasipuhastite ja –pesurite lülitamine;
1.2.1.6. valgustus- ja valgustussignalisatsiooniseadmete lülitamine;
1.2.1.7. mõõteseadmete ühendamine mõõtmise ettevalmistamisel;
1.2.1.8. mõõteseadmete lahti ühendamine mõõtmise lõpetamisel;
1.2.1.9. andmete sisestamine mõõteseadmetesse ja ARIS2-te.
1.2.2. Abitööline peab olema nimesildi ja ettevõtte nime/logoga tööriietuses.
Lk 1 / 1
Tegevusjuhend
Kuupäev 16.03.2020
Täitmiseks Alates 06.04.2020
Sisu Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1.
Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll
Sisukord
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2
2. Kontrolli sisu ....................................................................................................................... 2
2.1. Süsteemi valmidus ....................................................................................................... 2
2.2. Kontrolli läbiviimine ................................................................................................... 3
2.3. Veakoodide kustutamine ............................................................................................. 3
2.4. Veakoodide olulisus .................................................................................................... 3
3. Kontrollseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed ...................................................... 4
4. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis
ARIS2 ......................................................................................................................................... 4
LISA 1 – veakoodide tähendused standardist ISO 15031-6 (inglise k) ..................................... 5
P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad
veakoodid................................................................................................................................ 5
P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid ....................................... 9
P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid ..................................... 12
P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid ................................................................. 15
P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid ..................................... 17
P06XX – Juhtarvuti ja lisaväljunditega seonduvad veakoodid ............................................ 20
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
1. Sissejuhatus
Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada tehnoülevaatuse käigus otto- või diiselmootoriga
varustatud Euro 6 või VI heitmeklassile vastava sõiduki heitmeid mõjutavate rikete olemasolu
kontrollimist EOBD lugejaga.
EOBD on lühend inglisekeelsele väljendile European On Board Diagnostics, ehk kujutab
endast Euroopa pardadiagnostika süsteemi, mis on analoog USA-s kasutusele võetud OBD2
süsteemile.
EOBD lugeja ühendamiseks vajaliku OBD-liidese asukohta sõidukis on vajadusel võimalik
tuvastada näiteks andmeteatmiku abil.
2. Kontrolli sisu
2.1. Süsteemi valmidus
Üks osa EOBD süsteemist on selle valmiduse jälgimine, mis näitab, millised sõiduki
komponendid on kontrollitud ja millised mitte. Teatud süsteemides ja komponentides
toimuvad aeg-ajalt testid, et kontrollida, kas väärtused püsivad lubatud piirides. Kõik sõidukid
ei toeta kõiki valmiduse kontrollimise teste – testide täpne arv oleneb sõiduki
konfiguratsioonist. Lisaks on testide läbiviimisel erinevad katsetsüklid, ehk mõningad
kontrollid viiakse läbi pelgalt mootori käivitamisel, teisalt, mõningate kontrollide
läbiviimiseks on vajalik sõidukiga sõitmine erinevates sõidurežiimides. Katsetsüklite täpne
sisu varieerub sageli sõidukitootjate ja mudelite lõikes.
Tehnoülevaatuse mõttes on oluline, et kui sõiduk pole pardadiagnostika kontrolliks valmis või
kontrolli pole võimalik teha, siis tuleb kontrollida rikkeindikaatori (MIL) olekut.
Rikkeindikaatori all peetakse silmas sõiduki näidikutetablool kuvatavat standardset ikooni:
Foto 1 - rikkeindikaatori ikoon
Rikkeindikaatori oleku kontrollimise all peetakse silmas rikkeindikaatori korrektset käitumist
– rikkeindikaator peab süttima süüte sisselülitamisel ja peab kustuma mootori käivitamise
järgselt.
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
2.2. Kontrolli läbiviimine
Tehnoülevaatusel tuleb EOBD lugejaga sõiduki kontrollimisel veenduda, kas sõiduki
pardadiagnostika on salvestanud järgmiseid aktiivseid veakoode vahemikust P0001-P0499 või
veakoodi P0650.
Kirjeldatud universaalsete veakoodide üldine tähendus on järgmine:
P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad
veakoodid;
P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid;
P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid;
P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid;
P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid;
P0650 – Rikkeindikaatori (MIL) rikkele viitav veakood.
Veakoodid ning nende täpsem kirjeldus on toodud käesoleva juhendi lõpus lisas 1 (inglise k).
2.3. Veakoodide kustutamine
Seoses asjaoluga, et sõiduk vajab süsteemis rikete avastamiseks teatud kontrollprotseduuride
teostamist, ei ole aktsepteeritav veakoodide kustutamine ülevaatusel. Seda põhjusel, et
süsteemi kontrollprotseduuride läbiviimine võtab aega ning ülevaatuse käigus ei ole sõidukil
võimalik kõiki kontrollprotseduure läbida. Kontrollprotseduuride mitteläbimisest tulenevalt
pole süsteem võimeline vastavas osasüsteemis rikkeid avastama. Seega, veakoodide
kustutamine iseenesest ei ole üldjuhul lahendus probleemile, millele veakood tähelepanu
juhib.
2.4. Veakoodide olulisus
Veakoodide olulisus sõltub nende staatusest. Staatuseid on erinevaid, kuid enamlevinud on
kaks: aktiivsed veakoodid (staatus =„3“, „0A“, „10“ või „mode 3“, „mode 0A“, „mode
10“)(inglise k permanent) ja ootel veakoodid (staatus =„7“ või „mode“)(inglise k pending).
Oluline on mõista, et veakood, mille staatus on aktiivne, viitab reaalsele, sõiduki juhtarvuti
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
poolt korduvalt avastatud rikkele ning see põhjustab üldjuhul ka rikkeindikaatori süttimise
teel sõidukijuhi informeerimise. Tehnoülevaatuse seisukohast on oluliseks puuduseks (OV)
aktiivse veakoodi avastamine, kui samaaegselt on süttinud sõiduki mootori rikkeindikaator,
viidates aktiivsele rikkele.
Ootel staatusega veakoodid seevastu viitavad asjaolule, et rike on avaldunud lühiajaliselt ning
sõiduki juhtarvuti on rikke ühel korral tuvastanud, kuid seda pole rohkem esinenud. Kui sama
rike esineb teatud aja jooksul veel teatud kordi, siis muutub veakoodi staatus aktiivseks. Seni,
kuni sama riket korduvalt ei tuvastata, rikkeindikaator juhile rikkest märku ei anna.
Tehnoülevaatuse seisukohast on staatusega ootel veakoodi avastamine väheoluliseks
puuduseks (VO).
3. Kontrollseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed
Kontrolli kohta on vaja koostada kontrollseadme väljatrükk. Kontrolli andmed võivad olla ka
kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul – näiteks digitaalsena, kui need on seostatavad
konkreetse sõidukiga, mille puhul kontroll teostati.
Väljatrükil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) sõiduki registreerimisnumber;
2) kontrolli läbiviimise koht ja aeg;
3) kontrollija;
4) kontrolli tulemus (võimalusel ka konkreetsed veakoodid).
Kui seade ei võimalda kõiki nõutud andmeid väljatrükil kuvada, siis tuleb see info lisada
käsitsi.
Kontrollseadme väljatrüki säilitamistähtaeg on 2 aastat.
4. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel
liiklusregistri infosüsteemis ARIS2
Kui sõidukil esineb aktiivseid veakoode vahemikust P0001-P0499 või veakood P0650 ning
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
süttinud on mootori rikkeindikaator, siis tuleb see ARIS2-s ülevaatuse vormistamisel märkida
kontrollkaardile vastava rikke lisamisega. Võimalusel märkida rikke lisainfo lahtrisse ka
veakood(id) mis tuvastati.
Veakood, mis jääb küll eespoolmainitud vahemikku, kuid on mitteaktiivne (staatus „mode 7“)
või on aktiivne (staatus „mode 3“ või „0A“ või „10“), aga rikkeindikaator pole süttinud,
klassifitseerub väheolulise puudusena, mille saab võimaluse korral märkida ARIS2 „rikke
info“ lahtrisse.
Kui kontrolli käigus selgub, et sõiduki OBD-pistik on vigane (kontrollseade ei saa ühendust)
või see ei asu seal kus andmeteatmiku kohaselt peaks asuma ning seda ei ole võimalik leida
ilma sõiduki salongi detaile demonteerimata, siis on lubatud jätta EOBD kontroll teostamata
ning märkida ülevaatuse vormistamisel „märkuste“ lahtrisse / heitmete mõõtmise väljatrükile
selgitus kontrolli läbiviimata jätmise ja põhjuse kohta.
LISA 1 – veakoodide tähendused standardist ISO 15031-6 (inglise k)
P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega
seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0000 ISO/SAE reserved
P0001 Fuel Volume Regulator Control Circuit/Open
P0002 Fuel Volume Regulator Control Circuit Range/Performance
P0003 Fuel Volume Regulator Control Circuit Low
P0004 Fuel Volume Regulator Control Circuit High
P0005 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit/Open
P0006 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit Low
P0007 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit High
P0008 Engine Position System Performance Bank 1
P0009 Engine Position System Performance Bank 2
P000A “A” Camshaft Position Slow Response Bank 1
P000B “B” Camshaft Position Slow Response Bank 1
P000C “A” Camshaft Position Slow Response Bank 2
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P000D “B” Camshaft Position Slow Response Bank 2
P000E ISO/SAE reserved
P000F ISO/SAE reserved
P0010a “A” Camshaft Position Actuator Circuit / Open Bank 1
P0011a “A” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 1
P0012a “A” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 1
P0013b “B” Camshaft Position – Actuator Circuit / Open Bank 1
P0014b “B” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 1
P0015b “B” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 1
P0016 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 1 Sensor A
P0017 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 1 Sensor B
P0018 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 2 Sensor A
P0019 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 2 Sensor B
P0020a “A” Camshaft Position Actuator Circuit / Open Bank 2
P0021a “A” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 2
P0022a “A” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 2
P0023b “B” Camshaft Position – Actuator Circuit / Open Bank 2
P0024b “B” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 2
P0025b “B” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 2
P0026 Intake Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 1
P0027 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 1
P0028 Intake Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 2
P0029 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 2
P0030 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 1
P0031 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 1
P0032 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 1
P0033 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit
P0034 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit Low
P0035 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit High
P0036 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 2
P0037 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 2
P0038 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 2
P0039 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit Range/Performance
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0040 O2 Sensor Signals Swapped Bank 1 Sensor 1/Bank 2 Sensor 1
P0041 O2 Sensor Signals Swapped Bank 1 Sensor 2/Bank 2 Sensor 2
P0042 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 3
P0043 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 3
P0044 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 3
P0045 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit/Open
P0046 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit
P0047 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit Low
P0048 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit High
P0049 Turbocharger/Supercharger Turbine Overspeed
P004A Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit / Open
P004B Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit
P004C Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit Low
P004D Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit High
P004E Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit Intermittent/Erratic
P004F Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit Intermittent/Erratic
P0050 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 1
P0051 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 1
P0052 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 1
P0053 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 1
P0054 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 2
P0055 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 3
P0056 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 2
P0057 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 2
P0058 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 2
P0059 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 1
P0060 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 2
P0061 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 3
P0062 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 3
P0063 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 3
P0064 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 3
P0065 Air Assisted Injector Control Range/Performance
P0066 Air Assisted Injector Control Circuit or Circuit Low
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0067 Air Assisted Injector Control Circuit High
P0068 MAP/MAF – Throttle Position Correlation
P0069 Manifold Absolute Pressure – Barometric Pressure Correlation
P006A MAP – Mass or Volume Air Flow Correlation
P006B MAP – Exhaust Pressure Correlation
P006C MAP – Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Correlation
P006D Barometric Pressure – Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Correlation
P006E ISO/SAE reserved
P006F ISO/SAE reserved
P0070 Ambient Air Temperature Sensor Circuit
P0071 Ambient Air Temperature Sensor Range/Performance
P0072 Ambient Air Temperature Sensor Circuit Low
P0073 Ambient Air Temperature Sensor Circuit High
P0074 Ambient Air Temperature Sensor Circuit Intermittent
P0075 Intake Valve Control Solenoid Circuit Bank 1
P0076 Intake Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 1
P0077 Intake Valve Control Solenoid Circuit High Bank 1
P0078 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Bank 1
P0079 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 1
P0080 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit High Bank 1
P0081 Intake Valve Control Solenoid Circuit Bank 2
P0082 Intake Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 2
P0083 Intake Valve Control Solenoid Circuit High Bank 2
P0084 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Bank 2
P0085 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 2
P0086 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit High Bank 2
P0087 Fuel Rail/System Pressure – Too Low
P0088 Fuel Rail/System Pressure – Too High
P0089 Fuel Pressure Regulator 1 Performance
P0090 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit
P0091 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit Low
P0092 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit High
P0093 Fuel System Leak Detected – Large Leak
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0094 Fuel System Leak Detected – Small Leak
P0095 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit
P0096 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Range/Performance
P0097 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Low
P0098 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit High
P0099 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Intermittent/Erratic
P009A Intake Air Temperature / Ambient Air Temperature Correlation
a The “A” camshaft shall be either the “intake”, “left”, or “front” camshaft. Left/Right and Front/Rear are determined as if viewed from
the driver’s seating position. Bank 1 contains cylinder number one, Bank 2 is the opposite bank.
b The “B” camshaft shall be either the “exhaust”, “right”, or “rear” camshaft. Left/Right and Front/Rear are determined as if viewed
from the driver’s seating position. Bank 1 contains cylinder number one, Bank 2 is the opposite bank.
P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0100 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit
P0101 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Range/Performance
P0102 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Low
P0103 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit High
P0104 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Intermittent
P0105 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit
P0106 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Range/Performance
P0107 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Low
P0108 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit High
P0109 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Intermittent
P010A Mass or Volume Air Flow “B” Circuit
P010B Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Range/Performance
P010C Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Low
P010D Mass or Volume Air Flow “B” Circuit High
P010E Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Intermittent/Erratic
P010F Mass or Volume Air Flow Sensor A/B Correlation
P0110 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit
P0111 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Range/Performance
P0112 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Low
P0113 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit High
P0114 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Intermittent
P0115 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit
P0116 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Range/Performance
P0117 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Low
P0118 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit High
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0119 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Intermittent
P011A Engine Coolant Temperature Sensor 1/2 Correlation
P0120 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit
P0121 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Range/Performance
P0122 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Low
P0123 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit High
P0124 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Intermittent
P0125 Insufficient Coolant Temperature for Closed Loop Fuel Control
P0126 Insufficient Coolant Temperature for Stable Operation
P0127 Intake Air Temperature Too High
P0128 Coolant Thermostat (Coolant Temperature Below Thermostat Regulating
P0129 Barometric Pressure Too Low
P012A Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit
P012B Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Range/Performance
P012C Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Low
P012D Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit High
P012E Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Intermittent/Erratic
P012F ISO/SAE reserved
P0130 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 1
P0131 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 1
P0132 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 1
P0133 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 1
P0134 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 1
P0135 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 1
P0136 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 2
P0137 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 2
P0138 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 2
P0139 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 2
P0140 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 2
P0141 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 2
P0142 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 3
P0143 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 3
P0144 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 3
P0145 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 3
P0146 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 3
P0147 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 3
P0148 Fuel Delivery Error
P0149 Fuel Timing Error
P0150 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 1
P0151 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 1
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0152 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 1
P0153 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 1
P0154 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 1
P0155 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 1
P0156 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 2
P0157 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 2
P0158 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 2
P0159 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 2
P0160 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 2
P0161 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 2
P0162 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 3
P0163 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 3
P0164 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 3
P0165 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 3
P0166 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 3
P0167 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 3
P0168 Fuel Temperature Too High
P0169 Incorrect Fuel Composition
P0170 Fuel Trim Bank 1
P0171 System Too Lean Bank 1
P0172 System Too Rich Bank 1
P0173 Fuel Trim Bank 2
P0174 System Too Lean Bank 2
P0175 System Too Rich Bank 2
P0176 Fuel Composition Sensor Circuit
P0177 Fuel Composition Sensor Circuit Range/Performance
P0178 Fuel Composition Sensor Circuit Low
P0179 Fuel Composition Sensor Circuit High
P0180 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit
P0181 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0182 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Low
P0183 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit High
P0184 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Intermittent
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0185 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit
P0186 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Range/Performance
P0187 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Low
P0188 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit High
P0189 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Intermittent
P018A Fuel Pressure Sensor “B” Circuit
P018B Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Range/Performance
P018C Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Low
P018D Fuel Pressure Sensor “B” Circuit High
P018E Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic
P018F ISO/SAE reserved
P0190 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit
P0191 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0192 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Low
P0193 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit High
P0194 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic
P0195 Engine Oil Temperature Sensor
P0196 Engine Oil Temperature Sensor Range/Performance
P0197 Engine Oil Temperature Sensor Low
P0198 Engine Oil Temperature Sensor High
P0199 Engine Oil Temperature Sensor Intermittent
P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0200 Injector Circuit/Open
P0201 Injector Circuit/Open – Cylinder 1
P0202 Injector Circuit/Open – Cylinder 2
P0203 Injector Circuit/Open – Cylinder 3
P0204 Injector Circuit/Open – Cylinder 4
P0205 Injector Circuit/Open – Cylinder 5
P0206 Injector Circuit/Open – Cylinder 6
P0207 Injector Circuit/Open – Cylinder 7
P0208 Injector Circuit/Open – Cylinder 8
P0209 Injector Circuit/Open – Cylinder 9
P020A Cylinder 1 Injection Timing
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P020B Cylinder 2 Injection Timing
P020C Cylinder 3 Injection Timing
P020D Cylinder 4 Injection Timing
P020E Cylinder 5 Injection Timing
P020F Cylinder 6 Injection Timing
P0210 Injector Circuit/Open – Cylinder 10
P0211 Injector Circuit/Open – Cylinder 11
P0212 Injector Circuit/Open – Cylinder 12
P0213 Cold Start Injector 1
P0214 Cold Start Injector 2
P0215 Engine Shutoff Solenoid
P0216 Injector/Injection Timing Control Circuit
P0217 Engine Coolant Over Temperature Condition
P0218 Transmission Fluid Over Temperature Condition
P0219 Engine Overspeed Condition
P021A Cylinder 7 Injection Timing
P021B Cylinder 8 Injection Timing
P021C Cylinder 9 Injection Timing
P021D Cylinder 10 Injection Timing
P021E Cylinder 11 Injection Timing
P021F Cylinder 12 Injection Timing
P0220 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit
P0221 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Range/Performance
P0222 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Low
P0223 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit High
P0224 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Intermittent
P0225 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit
P0226 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Range/Performance
P0227 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Low
P0228 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit High
P0229 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Intermittent
P022A Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit /Open
P022B Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit Low
P022C Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit High
P022D Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit /Open
P022E Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit Low
P022F Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit High
P0230 Fuel Pump Primary Circuit
P0231 Fuel Pump Secondary Circuit Low
P0232 Fuel Pump Secondary Circuit High
P0233 Fuel Pump Secondary Circuit Intermittent
P0234 Turbocharger/Supercharger Overboost Condition
P0235 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit
P0236 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0237 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit Low
P0238 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit High
P0239 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P023A Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit/Open
P023B Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit Low
P023C Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit High
P023D Manifold Absolute Pressure – Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A”
P023E Manifold Absolute Pressure – Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B”
P023F ISO/SAE reserved
P0240 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit Range/Performance
P0241 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit Low
P0242 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit High
P0243 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A”
P0244 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” Range/Performance
P0245 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” Low
P0246 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” High
P0247 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B”
P0248 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” Range/Performance
P0249 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” Low
P024A Charge Air Cooler Bypass Control “A” Range/Performance
P024B Charge Air Cooler Bypass Control “A” Stuck
P024C Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit
P024D Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit Range/Performance
P024E Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit Low
P024F Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit High
P0250 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” High
P0251 Injection Pump Fuel Metering Control “A” (Cam/Rotor/Injector)
P0252 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Range/Performance (Cam/Rotor/Injector)
P0253 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Low (Cam/Rotor/Injector)
P0254 Injection Pump Fuel Metering Control “A” High (Cam/Rotor/Injector)
P0255 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Intermittent (Cam/Rotor/Injector)
P0256 Injection Pump Fuel Metering Control “B” (Cam/Rotor/Injector)
P0257 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Range/Performance (Cam/Rotor/Injector)
P0258 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Low (Cam/Rotor/Injector)
P0259 Injection Pump Fuel Metering Control “B” High (Cam/Rotor/Injector)
P025A Fuel Pump Module Control Circuit/Open
P025B Fuel Pump Module Control Circuit Range/Performance
P025C Fuel Pump Module Control Circuit Low
P025D Fuel Pump Module Control Circuit High
P0260 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Intermittent (Cam/Rotor/Injector)
P0261 Cylinder 1 Injector Circuit Low
P0262 Cylinder 1 Injector Circuit High
P0263 Cylinder 1 Contribution/Balance
P0264 Cylinder 2 Injector Circuit Low
P0265 Cylinder 2 Injector Circuit High
P0266 Cylinder 2 Contribution/Balance
P0267 Cylinder 3 Injector Circuit Low
P0268 Cylinder 3 Injector Circuit High
P0269 Cylinder 3 Contribution/Balance
P0270 Cylinder 4 Injector Circuit Low
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0271 Cylinder 4 Injector Circuit High
P0272 Cylinder 4 Contribution/Balance
P0273 Cylinder 5 Injector Circuit Low
P0274 Cylinder 5 Injector Circuit High
P0275 Cylinder 5 Contribution/Balance
P0276 Cylinder 6 Injector Circuit Low
P0277 Cylinder 6 Injector Circuit High
P0278 Cylinder 6 Contribution/Balance
P0279 Cylinder 7 Injector Circuit Low
P0280 Cylinder 7 Injector Circuit High
P0281 Cylinder 7 Contribution/Balance
P0282 Cylinder 8 Injector Circuit Low
P0283 Cylinder 8 Injector Circuit High
P0284 Cylinder 8 Contribution/Balance
P0285 Cylinder 9 Injector Circuit Low
P0286 Cylinder 9 Injector Circuit High
P0287 Cylinder 9 Contribution/Balance
P0288 Cylinder 10 Injector Circuit Low
P0289 Cylinder 10 Injector Circuit High
P0290 Cylinder 10 Contribution/Balance
P0291 Cylinder 11 Injector Circuit Low
P0292 Cylinder 11 Injector Circuit High
P0293 Cylinder 11 Contribution/Balance
P0294 Cylinder 12 Injector Circuit Low
P0295 Cylinder 12 Injector Circuit High
P0296 Cylinder 12 Contribution/Balance
P0297 Vehicle Overspeed Condition
P0298 Engine Oil Over Temperature
P0299 Turbocharger/Supercharger Underboost
P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0300 Random/Multiple Cylinder Misfire Detected
P0301 Cylinder 1 Misfire Detected
P0302 Cylinder 2 Misfire Detected
P0303 Cylinder 3 Misfire Detected
P0304 Cylinder 4 Misfire Detected
P0305 Cylinder 5 Misfire Detected
P0306 Cylinder 6 Misfire Detected
P0307 Cylinder 7 Misfire Detected
P0308 Cylinder 8 Misfire Detected
P0309 Cylinder 9 Misfire Detected
P0310 Cylinder 10 Misfire Detected
P0311 Cylinder 11 Misfire Detected
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0312 Cylinder 12 Misfire Detected
P0313 Misfire Detected With Low Fuel
P0314 Single Cylinder Misfire (Cylinder not Specified)
P0315 Crankshaft Position System Variation Not Learned
P0316 Engine Misfire Detected on Startup (First 1000 Revolutions)
P0317 Rough Road Hardware Not Present
P0318 Rough Road Sensor “A” Signal Circuit
P0319 Rough Road Sensor “B” Signal Circuit
P0320 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit
P0321 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit Range/Performance
P0322 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit No Signal
P0323 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit Intermittent
P0324 Knock Control System Error
P0325 Knock Sensor 1 Circuit Bank 1 or Single
P0326 Knock Sensor 1 Circuit Range/Performance Bank 1 or Single
P0327 Knock Sensor 1 Circuit Low Bank 1 or Single
P0328 Knock Sensor 1 Circuit High Bank 1 or Single
P0329 Knock Sensor 1 Circuit Intermittent Bank 1 or Single
P0330 Knock Sensor 2 Circuit Bank 2
P0331 Knock Sensor 2 Circuit Range/Performance Bank 2
P0332 Knock Sensor 2 Circuit Low Bank 2
P0333 Knock Sensor 2 Circuit High Bank 2
P0334 Knock Sensor 2 Circuit Intermittent Bank 2
P0335 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit
P0336 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0337 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Low
P0338 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit High
P0339 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent
P0340 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Bank 1 or Single sensor
P0341 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance Bank 1 or Single sensor
P0342 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Low Bank 1 or Single sensor
P0343 Camshaft Position Sensor “A” Circuit High Bank 1 or Single sensor
P0344 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent Bank 1 or Single sensor
P0345 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Bank 2
P0346 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance Bank 2
P0347 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Low Bank 2
P0348 Camshaft Position Sensor “A” Circuit High Bank 2
P0349 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent Bank 2
P0350 Ignition Coil Primary/Secondary Circuit
P0351 Ignition Coil “A” Primary/Secondary Circuit
P0352 Ignition Coil “B” Primary/Secondary Circuit
P0353 Ignition Coil “C” Primary/Secondary Circuit
P0354 Ignition Coil “D” Primary/Secondary Circuit
P0355 Ignition Coil “E” Primary/Secondary Circuit
P0356 Ignition Coil “F” Primary/Secondary Circuit
P0357 Ignition Coil “G” Primary/Secondary Circuit
P0358 Ignition Coil “H” Primary/Secondary Circuit
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0359 Ignition Coil “I” Primary/Secondary Circuit
P0360 Ignition Coil “J” Primary/Secondary Circuit
P0361 Ignition Coil “K” Primary/Secondary Circuit
P0362 Ignition Coil “L” Primary/Secondary Circuit
P0363 Misfire Detected – Fueling Disabled
P0364 ISO/SAE reserved
P0365 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Bank 1
P0366 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance Bank 1
P0367 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Low Bank 1
P0368 Camshaft Position Sensor “B” Circuit High Bank 1
P0369 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent Bank 1
P0370 Timing Reference High Resolution Signal “A”
P0371 Timing Reference High Resolution Signal “A” Too Many Pulses
P0372 Timing Reference High Resolution Signal “A” Too Few Pulses
P0373 Timing Reference High Resolution Signal “A” Intermittent/Erratic Pulses
P0374 Timing Reference High Resolution Signal “A” No Pulse
P0375 Timing Reference High Resolution Signal “B”
P0376 Timing Reference High Resolution Signal “B” Too Many Pulses
P0377 Timing Reference High Resolution Signal “B” Too Few Pulses
P0378 Timing Reference High Resolution Signal “B” Intermittent/Erratic Pulses
P0379 Timing Reference High Resolution Signal “B” No Pulses
P0380 Glow Plug/Heater Circuit “A”
P0381 Glow Plug/Heater Indicator Circuit
P0382 Glow Plug/Heater Circuit “B”
P0383 Glow Plug Control Module Control Circuit Low
P0384 Glow Plug Control Module Control Circuit High
P0385 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit
P0386 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance
P0387 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Low
P0388 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit High
P0389 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent
P0390 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Bank 2
P0391 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance Bank 2
P0392 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Low Bank 2
P0393 Camshaft Position Sensor “B” Circuit High Bank 2
P0394 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent Bank 2
P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0400 Exhaust Gas Recirculation Flow
P0401 Exhaust Gas Recirculation Flow Insufficient Detected
P0402 Exhaust Gas Recirculation Flow Excessive Detected
P0403 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit
P0404 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit Range/Performance
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0405 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit Low
P0406 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit High
P0407 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit Low
P0408 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit High
P0409 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit
P040A Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit
P040B Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Range/Performance
P040C Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Low
P040D Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit High
P040E Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic
P040F Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A”/”B” Correlation
P0410 Secondary Air Injection System
P0411 Secondary Air Injection System Incorrect Flow Detected
P0412 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit
P0413 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit Open
P0414 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit Shorted
P0415 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit
P0416 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit Open
P0417 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit Shorted
P0418 Secondary Air Injection System Control “A” Circuit
P0419 Secondary Air Injection System Control “B” Circuit
P041A Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit
P041B Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Range/Performance
P041C Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Low
P041D Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit High
P041E Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic
P041F ISO/SAE reserved
P0420 Catalyst System Efficiency Below Threshold Bank 1
P0421 Warm Up Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1
P0422 Main Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1
P0423 Heated Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1
P0424 Heated Catalyst Temperature Below Threshold Bank 1
P0425 Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 1 Sensor 1
P0426 Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 1 Sensor 1
P0427 Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 1 Sensor 1
P0428 Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 1 Sensor 1
P0429 Catalyst Heater Control Circuit Bank 1
P042A Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 1 Sensor 2
P042B Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 1 Sensor 2
P042C Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 1 Sensor 2
P042D Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 1 Sensor 2
P042E ISO/SAE reserved
P042F ISO/SAE reserved
P0430 Catalyst System Efficiency Below Threshold Bank 2
P0431 Warm Up Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2
P0432 Main Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2
P0433 Heated Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0434 Heated Catalyst Temperature Below Threshold Bank 2
P0435 Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 2 Sensor 1
P0436 Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 2 Sensor 1
P0437 Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 2 Sensor 1
P0438 Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 2 Sensor 1
P0439 Catalyst Heater Control Circuit Bank 2
P043A Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 2 Sensor 2
P043B Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 2 Sensor 2
P043C Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 2 Sensor 2
P043D Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 2 Sensor 2
P043E Evaporative Emission System Leak Detection Reference Orifice Low Flow
P043F Evaporative Emission System Leak Detection Reference Orifice High Flow
P0440 Evaporative Emission System
P0441 Evaporative Emission System Incorrect Purge Flow
P0442 Evaporative Emission System Leak Detected (small leak)
P0443 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit
P0444 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Open
P0445 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Shorted
P0446 Evaporative Emission System Vent Control Circuit
P0447 Evaporative Emission System Vent Control Circuit Open
P0448 Evaporative Emission System Vent Control Circuit Shorted
P0449 Evaporative Emission System Vent Valve/Solenoid Circuit
P0450 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch
P0451 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Range/Performance
P0452 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Low
P0453 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch High
P0454 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Intermittent
P0455 Evaporative Emission System Leak Detected (large leak)
P0456 Evaporative Emission System Leak Detected (very small leak)
P0457 Evaporative Emission System Leak Detected (fuel cap loose/off)
P0458 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Low
P0459 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit High
P0460 Fuel Level Sensor “A” Circuit
P0461 Fuel Level Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0462 Fuel Level Sensor “A” Circuit Low
P0463 Fuel Level Sensor “A” Circuit High
P0464 Fuel Level Sensor “A” Circuit Intermittent
P0465 EVAP Purge Flow Sensor Circuit
P0466 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Range/Performance
P0467 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Low
P0468 EVAP Purge Flow Sensor Circuit High
P0469 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Intermittent
P0470 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit
P0471 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Range/Performance
P0472 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Low
P0473 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit High
P0474 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
P0475 Exhaust Pressure Control Valve
P0476 Exhaust Pressure Control Valve Range/Performance
P0477 Exhaust Pressure Control Valve Low
P0478 Exhaust Pressure Control Valve High
P0479 Exhaust Pressure Control Valve Intermittent
P047A Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit
P047B Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Range/Performance
P047C Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Low
P047D Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit High
P047E Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic
P047F ISO/SAE reserved
P0480 Fan 1 Control Circuit
P0481 Fan 2 Control Circuit
P0482 Fan 3 Control Circuit
P0483 Fan Rationality Check
P0484 Fan Circuit Over Current
P0485 Fan Power/Ground Circuit
P0486 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit
P0487 Exhaust Gas Recirculation Throttle Control Circuit “A” /Open
P0488 Exhaust Gas Recirculation Throttle Control Circuit “A” Range/Performance
P0489 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit “A” Low
P0490 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit “A” High
P0491 Secondary Air Injection System Insufficient Flow Bank 1
P0492 Secondary Air Injection System Insufficient Flow Bank 2
P0493 Fan Overspeed
P0494 Fan Speed Low
P0495 Fan Speed High
P0496 Evaporative Emission System High Purge Flow
P0497 Evaporative Emission System Low Purge Flow
P0498 Evaporative Emission System Vent Valve Control Circuit Low
P0499 Evaporative Emission System Vent Valve Control Circuit High
P06XX – Juhtarvuti ja lisaväljunditega seonduvad veakoodid
Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht
P0650 Malfunction Indicator Lamp (MIL) Control Circuit
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Tegevusjuhend
Kuupäev 16.03.2020
Täitmiseks Alates 06.04.2020
Sisu Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1.
Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll
Sisukord
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2
2. Kontrolli sisu ....................................................................................................................... 2
3. Lekete kontroll .................................................................................................................... 2
3.1. Eeltingimused .............................................................................................................. 2
3.2. Kontrolli läbiviimine ................................................................................................... 3
4. Üldine kontroll .................................................................................................................... 4
4.1. Seisukord ..................................................................................................................... 4
4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord .............................................................. 4
4.3. Paagi kasutusiga .......................................................................................................... 5
4.4. Paagi seisukord ............................................................................................................ 5
5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis
ARIS2 ......................................................................................................................................... 6
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
1. Sissejuhatus
Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada tehnoülevaatuse käigus gaaskütusel töötava
mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontrollimise minimaalne töömaht ja töövõtted. Gaasil
töötava mootoriga sõiduki all peetakse juhendis silmas kõiki sõidukeid, mis kasutavad
mootorikütusena veeldatud naftagaasi (LPG), surumaagaasi (CNG) või veeldatud maagaasi
(LNG). Selle kohta annab infot sõiduki registreerimistunnistusel olev väli „P.3 kütuse tüüp“
või varasematel registreerimistunnistustel sama lahter „mootori tüüp“. Mõlemal juhul saab
lisainfot registreerimistunnistuse märkuste lahtrist, kus on kirjas sõidukile lisaseadmena
paigaldatud toiteseade, näiteks märkus „lisaseade: gaasiseade (CNG)“.
2. Kontrolli sisu
Juhend kirjeldab eelkõige sõiduki mootorikütusena kasutatava gaasi lekete kontrollimist, kuid
kirjeldab ka muude gaasi toitesüsteemiga seotud puuduste kontrollimist, sest üldjuhul
teostatakse nii lekete kui ka muude puuduste kontroll ülevaatusel samaaegselt.
Sellega seoses käsitleb juhend järgmiseid teemasid:
- Lekete kontroll
- Seisundi kontroll
3. Lekete kontroll
3.1. Eeltingimused
Sageli on gaasil töötav sõiduk oma olemuselt kahekütuseline sõiduk, mistõttu selline sõiduk
on võimeline töötama kahel erineval kütusel. Selle all peetakse silmas sõidukeid, mis
kasutavad oma tööks näiteks mootoribensiini ja vedelgaasi (LPG) või surumaagaasi (CNG),
kusjuures juht saab üldjuhul vajadusel valida, millist kütust parajasti kasutada.
Osa sõidukeid on aga oma olemuselt ühekütuselised, ehk mootoribensiini paagi maht on
maksimaalselt 15 liitrit ning mootoribensiini kasutatakse vaid hädaolukorras või mootori
külmkäivituste tarbeks, peale mida lülitub sõiduk toitesüsteem automaatselt näiteks
gaaskütusele ümber. Sellisel juhul pole sõidukijuhil võimalik kütuserežiimi ise valida.
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Lekete kontrolli eeltingimusena on oluline, et sõiduk mootor töötaks kontrolli ajal gaasi
režiimis, mis loob olukorra, kus mootori toitesüsteemi gaasiga varustavas torustikus jms
komponentides toimub gaasi liikumine ehk süsteem on survestatud. See omakorda loob
olukorra, kus sõiduki mootori toitena kasutatava gaasi paagid ei tohi kontrolli ajal olla tühjad.
Vastasel juhul ei tööta sõiduki mootor kontrolli ajal gaasil ning sellest tulenevalt ei pruugi
kontrolli käigus lekkeid tuvastada, kuna kontrollitavates sõlmedes parajasti gaasi ei ole.
3.2. Kontrolli läbiviimine
Gaasisüsteemi lekete kontroll viiakse läbi niipalju kui ilma sõiduki osi demonteerimata on
visuaalsel vaatlusel või kontrollmõõtmisega võimalik kontrollida. See tähendab, et
gaasisüsteemi katvaid kattepaneele ja -detaile kontrolli käigus ei eemaldata. Sellegipoolest
tuleb lekete tuvastamiseks süsteemi kontrollida niipalju kui see on konkreetsel sõidukil
parasjagu võimalik. Kontrollimisel kasutatakse gaasilekete tuvastamise seadet ning tuleb
arvestada, et lekkimiseks loetakse süsteemist väljuvat gaasi mõõdetuna suurusena rohkem kui
200 ppm-i.
Gaasilekete tuvastamise seadet tuleb kasutada lähtuvalt selle tootja juhistest, s.t. kui seadmele
on näiteks enne mõõtmisi ette nähtud soojenemise/ettevalmistuse aeg, siis tuleb seda
arvestada.
Kontrollida tuleb torustik ja selle liitmikud, gaasipaagid ning süsteemis olevad muud
komponendid (klapid, surveregulaator, pihustid, tankimisliitmik jms). Näide komponentidest
Mercedes-Benz Sprinter CNG-süsteemi näitel:
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Joonis 1 - Mercedes-Benz Sprinter CNG gaasisüsteem
Viidatud CNG süsteem jaguneb olemuselt kaheks - kõrg- ja madalsurve osaks. Kõrgsurve osa
(rõhk u 200 bar) algab paakidest ja lõpeb surveregulaatori juures, millest edasi kuni
pihustiteni toimetab gaasi madalsurve osa (rõhk <15 bar). Suuremast rõhust tingituna on
tõenäoliselt suurema lekkeohuga süsteemi kõrgsurve osa.
Kontrollimiseks tuleb gaasilekete tuvastamise seadme detektor (nn otsik või andur) viia
kontrollitavale osale nii lähedale kui võimalik ning hoida detektorit paigal mõni sekund (nt 3
s), et seade jõuaks võimalikule lekkele reageerida või veenduda lekke puudumises.
Kontrollimisel pöörata suuremat tähelepanu liitmike ja teiste torustiku külge ühendatud
detailidele, mille puhul on lekke esinemise tõenäosus suurem.
4. Üldine kontroll
4.1. Seisukord
Oluline osa gaasisüsteemi seisundi hindamisel on ka süsteemi üldisel seisundil. Seetõttu on
mõistlik hinnata ka seisukorda. Seisukorra hindamisel tuleb pöörata tähelepanu torustiku ja
muude komponentide seisukorrale ning kinnitusele ning eraldi paagile/paakidele.
4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord
Torustik ja muud komponendid (klapid, filtrid, andurid jms ning nende liitmikud) on üldjuhul
valmistatud metallist, torustik CNG süsteemi puhul sageli roostevabast terasest. Vajalik on
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
veenduda mehaaniliste ja korrosioonist tingitud vigastuste puudumises.
4.3. Paagi kasutusiga
Vastavalt UNECE eeskirjale nr 110 võetakse CNG süsteemis kasutatava paagi kasutusea
määramisel aluseks ballooni täitmine 1000 korda aastas ning kokku vähemalt 15000 täitmist.
Maksimaalne kasutusiga on 20 aastat. See tähendab, et paagi vanus ei tohi ületada 20 aastat –
paagi vanuse saab tuletada selle tootmisajast, mis on märgitud paagi andmesildile:
LNG süsteemi puhul määrab paagi kasutusea tootja ning maksimaalset kasutusea piiri pole
seatud.
LPG süsteemile (UNECE eeskiri nr 67) pole paagi maksimaalset kasutusiga ette nähtud.
Paagi kasutamise
4.4. Paagi seisukord
LPG paak on sageli valmistatud plastist või metallist. Metallist paagi puhul on oht
korrosioonikahjustuste tekkeks, kuid mõlemal juhul tuleb veenduda ka mehaaniliste
vigastuste puudumises.
LNG paak on üldjuhul valmistatud metallist, mistõttu on oluline veenduda nii mehaaniliste
kui ka korrosioonist tingitud kahjustuste puudumises.
CNG paagi puhul on vähemalt neli erinevat paagitüüpi:
- Metall,
- Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngasmähis),
- Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (täismähis),
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
- Vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskomposiit).
Vaiguga immutatud filamendi üheks näiteks on nn klaasfiiber.
Kui CNG paagi konstruktsioonis kasutatakse kasvõi osaliselt metalli, siis on nende puhul
olulisel kohal korrosioonikahjustuste kontroll – korrosiooni ei tohi esineda. Mittemetalsest
komponendist tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka filamendi kiudude olukorrale – kiud
peavad olema terved, ei tohi tervikust irduda, kihid ei tohi üksteisest eralduda ega esineda
mõlke.
5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel
liiklusregistri infosüsteemis ARIS2
Kui sõidukil esineb leke, mis on suurem kui 200 ppm-i või paak või torustik on kahjustunud,
kinnitamata vms või paagi kasutusiga on täis saanud, siis tuleb see ARIS2-s ülevaatuse
vormistamisel märkida vastava rikke lisamisega kontrollkaardile. Võimalusel märkida rikke
lisainfo lahtrisse ka lekke tegelik mõõdetud suurus ja asukoht, kus leke avastati, nii täpselt kui
võimalik.
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Tegevusjuhend
Kuupäev 08.12.2015
Täitmiseks 01.01.2016
Sisu Haakeseadmete kontroll ülevaatusel
Koostaja Ahto Ilves
Haakeseadmete kontroll ülevaatüsel
Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2
1. Poolhaagise ja sadulveoki haakeseadmed ................................................................................... 2
1.1. Poolhaagise veopolt ............................................................................................................. 2
1.2. Sadulveoki sadulseade ja poolhaagise sadula tööpind......................................................... 3
1.3. Poolhaagise ja sadulveoki vaheline lõtk .............................................................................. 4
2. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed ...................................................................................... 5
2.1. Täis- ja kesktelghaagise veopoldi ja veosilmuse kulumine ................................................. 6
2.2. Tiisel, veotala ja veosilmuse seisukord ............................................................................... 7
2.3. Veduki haakeseadme seisukord ja selle kinnitus ................................................................. 7
3. Kuulpoldiga haakeseade ............................................................................................................ 10
3.1. Veduk (sõiduauto, väikekaubik jms) ................................................................................. 10
3.2. Haagis ................................................................................................................................ 10
Lk 1 / 10
Sissejuhatus
Käesolev juhend kirjeldab veduki, pool-, täis- ja kesktelghaagise haakeseadmete kontrollimist
ülevaatusel. Juhendis on toodud haakeseadme kulumispiirid, võimalikud töövõtted haakeseadme
kontrolliks ja muu vajalik informatsioon haakeseadme seisukorra hindamiseks.
Ülevaatusel tuleb kontrollida haakeseadme1:
a) üldist seisukorda (kahjustused, defektid, mõrad);
b) kulumist;
c) lõtku;
d) kinnitust.
1. Poolhaagise ja sadulveoki haakeseadmed
1.1. Poolhaagise veopolt
Ülevaatusel tuleb kontrollida poolhaagise veopoldi2 seisukorda. Ülevaatusel peab hindama järgmist:
a) veopolt ei tohi olla kahjustatud;
b) veopolt ei tohi olla ülemäära kulunud;
c) veopolt ei tohi olla kõverdunud;
d) veopoldi kinnituskohad peavad olema terved.
Veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm3. Kulumise piirid on
toodud joonisel 1.
Veopoldi kulumise kontrollimiseks tuleb kasutada nihikut või vastavat kaliibrit. Kontrollimiseks peab
poolhaagis ja sadulveok olema üksteisest lahutatud.
Joonis 1 – Veopoldi mõõdud ja kulumise piirväärtused
1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 a. määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ lisa 4 p 6.1.6.
2 nimetatakse ka veotapiks
3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 a. määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning
nõuded varustusele“ lisa 1 kood 639 p 6 ja lisa 2 kood 630 p 5
Lk 2 / 10
Veopoldid ei kulu tavaliselt sümmeetriliselt. Tüüpilised kulumispiirkonnad on toodud joonisel 2.
Joonis 2 - Veopoldi kulumine
1.2. Sadulveoki sadulseade ja poolhaagise sadula tööpind
Ülevaatusel tuleb kontrollida sadulseadme seisukorda. Ülevaatusel peab hindama järgmist:
a) sadul ja selle kinnitus kohad peavad olema terved ja kahjustamata;
b) sadulaseade lukustub täielikult;
c) lukustusmehhanism töötab tõrgeteta;
d) poolhaagise sadula tööpind ei ole ebaühtlaselt kulunud.
Poolhaagise sadula tööpind on ülemäära kulununud kui tööpinna kulumise ebaühtlus on üle 2 mm.
Joonis 3 - Poolhaagise veopolt ja sadula tööpind
Joonis 4 - Mõranenud sadula kinnitus
Lk 3 / 10
1.3. Poolhaagise ja sadulveoki vaheline lõtk
Poolhaagise veopoldi ja sadulveoki haakeseadme vaheline lõtk ei tohi ületada 4.0 mm. Lõtku
kontrollimiseks märkida sadula ja poolhaagise tööpindade asend (näit joonis 5). Seejärel rakendada
poolhaagise seisupidur ja proovida vedukiga edasi liikuda. Haakeseadmele märgitud tööpindade
asendi nihe on haakeseadmete vaheline lõtk.
Joonis 5 - Haakeseadme tööpindade asendi märkimine (1 – poolhaagis, 2 – sadul)
Lk 4 / 10
2. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed
Ülevaatusel tuleb kontrollida täis- ja kesktelghaagise haakeseadme (s.h. veopoldi, veosilmuse ja
veotiisli) seisukorda. Ülevaatusel peab hindama seda, et:
a) need ei ole kahjustatud, kõverdunud või deformeerunud;
b) need ei ole ülemäära kulunud;
c) nende kinnitus ei ole halvenenud;
d) nende kinnituskohad on terved.
Joonis 6 - täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed (veotala, haakeseade, veotiisel)
Joonis 7 – Haakeseade ja selle osad:
1 – veovarras4; 2 – veopoldi ülemine juhtpuks5; 3 – veopoldi alumine juhtpuks6; 5 – püüdur
(lõuad)7; 11 – lukustusmehhanism8; 11a – veopolt9; 14 – kummivedrud10; 16 – kinnitusflants11; 17 –
flantsi puksid12
4 Zugstange (sks); towing bar (ingl); kitakara varret (soome)
5 Obere Führungsbuchse (sks); upper bush (ingl); hela (soome)
6
Untere Führungsbuchse (sks); lower bush (ingl); alahela (soome)
7 Kuppelkörper, Maule (sks); funnel (ingl); kita (soome)
8 Kuppelmechanismus (sks); automatic unit (ingl); mekanismi (soome)
9 Kuppelbolzen (sks); hitching pin (ingl); vetotapin (soome)
10 Gummifeder (sks); rubber spring (ingl); kumivälike (soome)
11 Stangenführung (sks); fastening bearing (ingl); palkkilevy (soome)
12 Lagerbuchse (sks); bearing (ingl); laakeri (soome)
Lk 5 / 10
2.1. Täis- ja kesktelghaagise veopoldi ja veosilmuse kulumine
Veopoldi ja veosilmuse puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2.0 mm13. Haakeseadme
detailide/osade kulumispiirid on toodud tabelis 1 ja joonisel 8. Ülevaatusel peab kontrollima:
a) veopoldi ja –silmuse kulumist;
b) veopoldi vertikaallõtku.
Veopoldi ja -silmuse puksi kulumist kontrollitakse nihiku või kaliibriga. Nihikuga kontrollimise
töövõtted on toodud juhendi 9. leheküljel. Kontrollimiseks peab haagis ja veduk olema üksteisest
lahutatud.
Tabel 1 – Veopoldi ja veosilmuse kulumispiirid ja lõtkud
Veosilmuse tüüp Veopoldi läbimõõt Veopoldi Veosilmuse Veosilmuse
A (mm) vertikaallõtk C (mm) läbimõõt B (mm) paksus D (mm)
VBG 57 < 55 mm - > 59,5 < 19
ISO 50 < 46 mm > 5 mm > 5214 < 41,5
DIN 40 < 36 mm > 4 mm > 42 < 28
Joonis 8 - Haakeseadme mõõdetavad kulumised
Joonis 9 - Veosilmused (VBG, ISO, DIN)
13 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 a. määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning
nõuded varustusele“ lisa 1 kood 640 p 5 ja lisa 2 kood 631 p 4
14
Rockinger veosilmuse suurim lubatud läbimõõt on 52,5 mm
Lk 6 / 10
2.2. Tiisel, veotala ja veosilmuse seisukord
Igasugune omavoliline tiisli, veotala või veosilmuse keevitamine ja paikamine on keelatud.
Ülevaatusel kontrollida, et:
a) tiislil, veotalal ja veosilmusel ei ole deformatsioone, pragusid või muid kahjustusi;
b) keevituskohtades ei ole pragusi ja deformatsioone;
c) poltühendused on terved ega logise;
d) puksid/hülsid on terved ja ei lõtku.
Joonis 10 – Tiisel ja heebli kasutamine pukside kontrolliks
2.3. Veduki haakeseadme seisukord ja selle kinnitus
Täis- ja kesktelghaagise veduki haakeseadmel kontrollitakse haakeseadme kinnitust veotalale ja
haakeseadme vertikaalset ja pikisuunalist lõtku.
Püüduri ja veovarda vahelise lõtku kontrollimiseks aseta heebel haakeseadme püüdurisse ja liiguta
heeblit ülesse või haara mõlema käega püüdurist ning loksuta seda ülesse-alla (vt tabel 2 joonis 11).
Vertikaalne lõtk ei tohi ületada tabelis 2 toodud piirväärtuseid.
Veovarda ja kinnitusflantsi vahelise lõtku kontrollimiseks haara kätega haakeseadme alt (mitte
püüdurist) ning loksuta haakeseadet ülesse-alla. Vertikaalne lõtk ei tohi ületada 1 mm (vt tabel 2
joonis 12).
Pikisuunalise lõtku kontrollimiseks peab kätega kinni haarama lukustusmehhanismi korpusest (mitte
püüdurist) ja liigutama haakeseadet edasi-tagasi (vt tabel 2 joonis 13). Haakeseadmes ei tohi olla
pikisuunalist lõtku.
Lk 7 / 10
Tabel 2 - Vertikaalsed lõtkud
Ringfeder V.Orlandi Rockinger VBG
Püüduri ja veovarda vaheline
1 mm 1 mm 3 mm 8 mm
suurim lõtk
Püüduri ja veovarda vaheline lõtk ja selle Haakeseadme pikisuunaline lõtk ja selle
kontroll kontroll
Joonis 13
Joonis 11
Veovarda ja kinnitusflantsi vaheline lõtk ja
selle kontrollimine
Joonis 12
Lk 8 / 10
Veopoldi kulumise kontroll nihikuga Tiisli veorõnga kulumise kontroll
nihikuga
Veopoldi vertikaallõtku kontrollimine Veopoldi vertikaallõtku mõõtmine
nihikuga
Lk 9 / 10
3. Kuulpoldiga haakeseade
Ülevaatusel tuleb kontrollida sõidukile paigaldatud haakeseadme seisukorda. Kontrollimisel tuleb
veenduda, et:
a) haakeseade on vaheraamile kindlalt kinnitatud;
b) vaheraam, selle kinnitused ja kinnituskohad on terved ja kahjustamata;
c) haakeseade ei ole ülemäära kulunud.
3.1. Veduk (sõiduauto, väikekaubik jms)
Kui E-reegli nr 55 nõuete kohase kuulpoldi (veokuuli) nimiläbimõõt on kasvõi ühes mõõtepunktis
väiksem kui 49 mm tuleb kuulpolt lugeda ülemäära kulunuks.
3.2. Haagis
Haakeseadme kulumise hindamiseks on uuematel haagistel haakeseadme kulumisindikaator.
Joonis 14 – kulumisindikaator
Joonis 15 – lukustus- ja kulumisindikaator Respo haagisel
Indikaatori asend „-„ positsioonil (vt joonis 15) tähendab, et kuulpolt/haakeseade on liiga kulunud või
haakeseade ei ole lukustunud kuulpoldile.
Joonis 16 – AL-KO haakeseade lukustus- ja kulumisindikaatoriga
Kui kulumisindikaatorist on ainult punane osa nähtav (vt joonis 16), siis on näitab see kuulpoldi ja/või
haakeseadme liigset kulumist. Haakeseade on korralikult lukustunud kuulpoldile kui
lukustusindikaatori roheline osa on nähtav.
Lk 10 / 10
Tegevusjuhend
Kuupäev 16.10.2015
Sisu Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1.
15.01.18 muudetud rikete kirjeldusi
Muudatused
18.09.19 muudetud vastavalt määruste muudatustele
Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus
Nõuded kaugtulelaternatele on kirjeldatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi
määrus) lisa 1 koodides 201 ja 203.
1. Määruse kohaselt peavad kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
olema töökorras (lisa 1 kood 201 nõue 1).
2. Määruses on kirjeldatud, mitu kaugtulelaternat on sõidukile lubatud paigaldada (lisa 1 kood 203
nõue 1). Sellest lähtuvalt on M, N1 ja N2 kategooria sõidukile lubatud paigaldada 6 ning N3
kategooria sõidukile lubatud paigaldada kokku 10 kaugtulelaternat. Lubatud on ka paaritu arv
laternaid. Juhul kui sõidukile on kaugtulelaternaid paigaldatud lubatust rohkem, peavad
ülearused tulelaternad olema sõidukilt eemaldatud. Tulelaterna eemaldamise nõuet pole
lubatud võrdsustada tulekatete/-katikute kasutamisega.
Kaugtulelaternate liigse arvuga seotud puudused tuleb liigitada kui „Laternate arv ei vasta
nõuetele“ – Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.4.2.).
3. Sõiduki valgustussüsteemi kontrollides peab arvestama, et elektriühendused peavad tagama, et
korraga töötaksid vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4
kaugtulelaternat. (lisa 1 kood 203 nõue 1) ning nende valgustugevuse kontrollarvude summa ei tohi
ületada 100. Juhul kui üheaegselt lülituvaid kaugtulelaternaid on rohkem kui kaks paari või
nende kontrollarvude summa suurem kui 100, peavad ülearused tulelaternad olema sõidukilt
eemaldatud või sõiduki elektrisüsteemi muudetud selliselt, et nõutud tingimused oleks
täidetud.
Kui üheaegselt lülitub rohkem kui kaks paari kaugtulelaternaid, aga nende kontrollarvude
summa ei ületa 100, siis tuleb puudus liigitada kui „Lülitamine ei vasta nõuetele“ – Oluline
puudus (määruse nr. 77 lisa 4 punkt 4.1.3.1.).
Lk 1 / 2
Kui üheaegselt lülituvate kaugtulelaternate kontrollarvude summa on suurem kui 100, siis
tuleb puudus liigitada kui „Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgustugevuse
kontrollarvude summa ületab 100.“ – Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.3.3.).
4. Valgustusseadmete paigaldamisel peab järgima ettenähtud paigaldusnõudeid. Valgustusseadmete
paigaldus peab olema sõiduki kesktelje suhtes sümmeetriline. Kui vähemalt üks paar
kaugtulelaternaid on sümmeetrilise paigaldusega, siis ka üksik kaugtulelatern on lubatud -
see peab olema paigaldatud sõiduki keskpikiteljele (eest vaadates keskele).
Näide:
Kui sõiduki paaris või üksikuna asetsevad kaugtulelaternad ei ole sümmeetrilise paigutusega,
siis on tegemist puudusega, mis tuleb liigitada kui „Laterna paigutus ei vasta nõuetele.“ –
Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.4.3.).
5. Mitut funktsiooni täitvate valgustusseadmete puhul tuleb arvestada, et kui sõidukile on
järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise
ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud
ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku
ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks
järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud
grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma
ääretuledele seatud paigutusnõudeid.
NB: Kõikidel juhtudel tuleb puuduste liigitamisel märkida vajadusel lisainfosse täpsustav selgitus.
Lk 2 / 2
Tegevusjuhend
Kuupäev 30.04.2019
Täitmiseks 01.07.2019
Sisu Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1.
Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 2
2. Kere ja raami kandevelementide ja kinnituskohtade kontrollimine ............................ 2
3. Kattepaneelide ehk kere kosmeetilise osa kontrollimine ............................................ 4
4. Sõitjate- ja veoseruumi roostekahjustuste kontrollimine............................................. 5
5. Piduri- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine ............................................. 5
6. Veermiku ja vedrustuse kahjustuste kontrollimine ..................................................... 6
Lisa 1 ................................................................................................................................... 7
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
1. Sissejuhatus
Korrosiooni (edaspidi rooste) mõju sõiduki ohutusele sõltub selle ulatusest ja sõiduki osast, mis
on roostetanud.
Roostetamine võib olla pindmine või süvarooste. Väikese ulatusega süvarooste sõiduki
kandevelemendil ehk struktuursel osal võib mõjutada märkimisväärselt sõiduki ohutust, sest
need osad peavad tagama kere/raami tugevuse, jäikuse, avariienergia summutamise ja
suunamise ning seega ka reisijate ohutuse ja kaitstuse võimaliku liiklusõnnetuse korral. Samas
ulatuslik pindmine rooste sõiduki kandevelementidel ei mõjuta nende jäikust ega tugevust.
Roostekahjustuste kontrollimisel tuleb esmalt pöörata tähelepanu kohtadele, mis roostetavad
kõige sagedamini või on kõige altimad roostetama. Need kohad on:
sõiduki põhjaalune, mis on avatud teele puistatud soolale ja lahtisele killustikule;
kohad kuhu koguneb mustus (pori, tolm) ja õhuniiskus;
kereõõnsused, millel on puudulik õhutamine;
kere liitekohad (pilukorrosioon);
keevisõmbluste kohad;
varasemad avariijärgsed remondikohad.
Juhend kirjeldab eelkõige roostekahjustuste kontrollimist, kuid kirjeldab ka muude kere/raami
kahjustuste hindamist, sest üldjuhul käib ülevaatusel kere/raami rooste ja muude kahjustuste
kontrollimine käsikäes.
Juhendis kirjeldamata jäetud sõiduki sõlmede ja osade kahjustuste kontrollimist ei tohi
tõlgendada kui asjaolu, et juhendis nimetamata sõlmede seisukorda ei pea ülevaatusel
kontrollima.
2. Kere ja raami kandevelementide ja kinnituskohtade kontrollimine
2.1 Kere ja raami kandevelemendid
Sõiduki struktuurse osa moodustavad konstruktsiooni kandevelemendid. Sõiduki struktuurne
osa annab sõidukile vajaliku jäikuse ja tugevuse.
Kandevkerega, mahulise raamkerega ja alusraamile kinnitatud kerega sõidukil on
konstruktsiooni kandevelemendid pikitala, risttala, poolraam, abiraam, piilar, amordikandur,
esitiiva kandur („lanžeroon“), esirattakoobas, lävekarp („küljekarp“) (vt Lisa 1 pilt 1).
Raamiga ja sõrestikraamiga sõidukil on konstruktsiooni kandevelemendid pikitala (peeltala),
risttala (põiktala), raami sõrestik, vedrukandur, pool- ja abiraam (vt Lisa 1 pilt 2).
Peale kandevelementide tuleb kontrollida ka kerel ja raamil asuvaid kinnituskohti, mille kaudu
on ühendatud autokere, kabiin, pealisehitus (veokast, furgoon, paak, tõstuk vms),
roolimehhanism, jõuülekanne, pidurisüsteem, alusvanker, turvavööd, varuratas või muu
sarnane.
Lk 2 / 7
2.2 Kontrollimise meetod
Üldjuhul toimub kandevelementide ja kinnituskohtade rooste ning muude kahjustuste
kontrollimine vaatlusega. Pealiskaudse kontrolli vältimiseks tuleb kasutada head valgustust ja
vajadusel peeglit.
Kui vaatlusega ei ole võimalik roostekahjustuse ulatust hinnata või tekib kahtlus
kandevelemendi või kinnituskoha seisukorra osas, tuleb roostetanud alale sõrmega vajutada või
koputada. Sõrme asemel võib kasutada ka abivahendit (nt haamrivart).
Kontrollimist takistavad lumi, pori, lahtine rooste, lahtine mastiks vms tuleb eemaldada, et
saaks kontrollida, kas ja millises ulatuses on kere/raam roostetanud või kas leidub muid olulisi
kere/raami kahjustusi (praod, mõrad, deformatsioonid).
Sõiduki kere/raami varjavaid katteid ei pea ülevaatusel eemaldama. Kontrollida tuleb nii palju
kui võimalik. Vajadusel tõmmata katet ettevaatlikult eemale, valgustada ja piiluda katte alla nii
kaugele kui võimalik.
2.3 Kahjustustele hinnangu andmine
Sõiduki konstruktsiooni kandevelement või kinnituskoht on kahjustunud kui:
a) roostetamise tagajärjel on sinna tekkinud auk;
b) auk tekib roostekahjustuse kontrollimise järel;
c) sõrmega/abivahendiga roostetanud ala katsudes või koputades on tunda, et see ei ole
enam jäik;
d) esineb kihilist roostet (s.h. üle värvitud kihiline rooste);
e) see on murdunud, purunenud, väändunud, mõranenud, pragunenud, deformeerunud;
f) sobimatult parandatud.
Remonditud osade puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et remont peab taastama tootja poolt algselt
ettenähtud konstruktsiooni või detaili tugevuse. Kahjustatud osa remonditakse või asendatakse
tervega (reeglina keevitamise teel). Sõiduki remondiks tuleb kasutada autokere/raami ehituses
ettenähtud sobivaid materjale. Need materjalid on samad, millest on valmistatud algne detail.
Kandevelemendi/kinnituskoha tugevuse taastamiseks ei ole sobivad remontimise meetodid
jootmine, pahteldamine, liimimine, ehitusvahuga täitmine, ebasobivast materjalist või
ebasobivat tüüpi neetidega neetimine, poltühendused või poltide abil sobimatute
tugevdusplaatide lisamine.
Kliendi tähelepanu tuleks juhtida ka roostekahjustustele, mis ei ole veel nii kaugele arenenud,
et põhjustaks ülevaatuselt läbikukkumist.
Kui klient keelab ilmselgelt roostest tugevalt kahjustatud koha töötlemisest abivahendiga, siis
hinnatakse roostekahjustus oluliseks veaks ja sõiduk suunatakse korduvülevaatusele.
Vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke
kategooria
Konstruktsiooni 6.1.1.1 – Konstruktsiooni kandevelement on OV
kandevelement kahjustunud.
Lk 3 / 7
6.1.1.2 - Konstruktsiooni kandevelement on EOV
kahjustunud ja ilmne purunemise oht.
6.1.1.5 – Konstruktsiooni kandevelement on OV
korrodeerunud.
6.1.1.6 - Konstruktsiooni kandevelement on EOV
korrodeerunud ja ilmne purunemise oht.
Kinnituskohad kerel ja raamil 6.1.1.3 – Kinnituskohad raamil või kerel on OV
kahjustunud.
6.1.1.4 – Kinnituskohad raamil või kerel on lahti EOV
tulnud või kinnitamata.
3. Kattepaneelide ehk kere kosmeetilise osa kontrollimine
Sõiduki struktuurset osa (kere) katavad eest, tagant, külgedelt ja pealt paneelid. Kattepaneelidel
ei ole otsest kandvat funktsiooni, neid detaile võib nimetada kere kosmeetiliseks osaks.
Kattepaneelid on kapott, poritiivad, esi- ja tagatiib, küljepaneel, tagasein, katusepaneel, uks,
küljeluuk, tagaluuk jms.
Kahjustuste kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige sõiduki esiosa ja külgmistele
kattepaneelidele. Nendel osadel ei tohi olla kahjustust, mis tekitaks liiklejale täiendavaid
kehavigastusi, kui too saab sõidukilt löögi või puutub vastu sõiduki keret.
Kontrollimine toimub vaatlusega. Roostekahjustuse ulatuse hindamiseks võib roostetanud alale
sõrmega/käega koputada või survet avaldada.
Kui klient keelab ilmselgelt roostest kahjustatud kohta sõrmega/käega koputada või survet
avaldada, siis hinnatakse roostekahjustus oluliseks veaks ja sõiduk suunatakse
korduvülevaatusele.
Kattepaneel on kahjustunud kui sellel on terava servaga, väljaulatuva või haakuva osaga
kahjustus. Roosteauk või õhukeseks roostetanud ala, millesse tekiks sõrmega surve avaldamisel
auk, on terav osa, millega kokkupuude võib tekitada vigastusi.
Kattepaneeli deformatsiooni ei loeta oluliseks veaks kui see ei ole terav, väljaulatuv või haakuv.
Vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke
kategooria
Kere ja kabiini kattepaneelid 6.2.1.1 – Terav, väljaulatuv või haakuv osa, OV
(nt esi- ja tagatiib, kapott, küljeluuk) millega kokkupuude võib põhjustada vigastusi.
Uksed 6.2.3.4 - Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost VO
on halvenenud seisundis.
6.2.3.5 – Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost OV
on kahjustunud, kinnitamata või puudu.
Poritiivad 6.2.10.1 – Porikaitse on halvenenud VO
seisukorras.
6.2.10.2 – Porikaitse on kahjustunud või OV
korrodeerunud.
Lk 4 / 7
4. Sõitjate- ja veoseruumi roostekahjustuste kontrollimine
Sõitjate- ja veoseruumis kontrollida põranda ja sellel asuvate istme-, turvavöö- ja
koormakinnituskohtade roostekahjustusi. Kontrollimine toimub vaatlusega. Vajadusel tuleb
roostekahjustuse ulatuse hindamiseks roostetanud ala käe või abivahendiga koputada või survet
avaldada.
Põrand või põrandal asuv kinnituskoht on kahjustunud kui:
a) roostetamise tagajärjel on sinna tekkinud auk;
b) auk tekib roostekahjustuse kontrollimise järel;
c) sõrmega/abivahendiga roostetanud ala katsudes või koputades on tunda, et see ei ole
enam jäik.
Vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke
kategooria
Sõitjate- ja veoseruum 6.2.4.1 – Oluliselt halvenenud seisukorras. OV
(nt põrand, koormakinnituskohad)
6.2.4.2 – Reisijatel ei ole ohutu sõidukis viibida EOV
või veost ohutult vedada.
Juhiistme kinnituskohad 6.2.5.6 - Kinnitus on kahjustunud või OV
korrodeerunud.
Muude istmete kinnituskohad 6.2.6.6 – Kinnitus on kahjustunud või OV
korrodeerunud.
Turvavöö kinnituskohad 7.1.1.1 – Kinnituskoht on halvenenud seisundis. OV
7.1.1.2 – Kinnituskoht on muutunud EOV
kasutuskõlbmatuks.
5. Piduri- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine
Piduritorude- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine toimub vaatlusega.
Roostekahjustuse ulatuse hindamiseks tuleks roostetanud toru puhastada. Kui toru on
ülevaatuse hetkeks puhastamata, siis võib kliendi nõusolekul roostetanud kohta puhastada, et
veenduda kahjustuste ulatuses. Kliendi nõusoleku puudumisel tuleks lugeda torud roostetanuks.
Piduri- või kütusetoru loetakse roostetanuks kui torul on kobrutav rooste või kui toruseina
paksus on roostetamise tagajärjel märgatavalt vähenenud või kui roostes toru lekib.
Vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke
kategooria
Piduritorud 1.1.11.4 – Torud on kahjustunud või korrodeerunud. OV
1.1.11.5 – Torud on oluliselt kahjustunud või EOV
korrodeerunud.
Kütusetorud 6.1.3.5 - Kütusetorud või -voolikud on halvenenud VO
seisukorras.
6.1.3.6 – Kütusetorud või -voolikud on kahjustunud. OV
Lk 5 / 7
6. Veermiku ja vedrustuse kahjustuste kontrollimine
Veermiku ja vedrustuse mehaaniliste vigastuste ja roostekahjustuste kontrollimine toimub
vaatlusega. Vajadusel tuleb roostekahjustuse ulatuse hindamiseks roostetanud ala käe või
abivahendiga koputada või survet avaldada.
Veermiku või vedrustuse detail on mehaaniliselt kahjustunud kui selle kuju on silmnähtavalt
välise jõu mõjul deformeerunud või detailis on tekkinud mõra. Veermiku või vedrustuse detail
tuleb lugeda rooste poolt kahjustunuks, kui detailis on roosteauk või õhukeseks roostetanud ala,
millesse tekiks sõrmega surve avaldamisel auk.
Veermiku ja vedrustuse detailid on suurt koormust kandvad detailid. Selliste detailide
remontimine keevitusega on sobimatu parandamise meetod. Kahjustunud detail asendatakse
tervega. Keevitusega remontimine on põhjendatud ainult sellisel juhul kui algupärane detail
koosneb erinevatest kokku keevitatud osadest.
Vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke
kategooria
Reaktiivvardad, 5.3.3.3 - Kahjustunud või korrodeerunud. OV
õõtshargid ja -hoovad 5.3.3.4 - Töökõlbmatu. EOV
5.3.3.5 - Sobimatu parandamine või muutmine. OV
Käändmik 5.1.2.1 - Käändmik on kahjustunud EOV
Teljed 5.1.1.2 - Telg on kahjustunud EOV
Lk 6 / 7
Lisa 1
Pilt 1 – Kandevkerega sõiduki kandevelemendid (pildilt puudub poolraam):1
1 – esipikitala; 2 – alumine A-piilar; 3 – lävekarp (küljekarp); 4 - B-piilar; 5 – tagumine risttala; 6 – tagumine pikitala; 7 –
ristala; 8 – ülemine A-piilar; 9 – amordikandur; 10 – esitiivakandur (lanžeroon); 11 – esirattakoobas.
Pilt 2 – Raami kandevelemendid:
1 – risttala; 2 – kerekinnituskohad; 3 – vedrukandurid; 4 – pikitala; 5 – amordikandur.
1 Kasutatud joonise autoriõigused - http://ww9.onvacations.co//suv-frame-vs-unibody/
Lk 7 / 7
Tegevusjuhend
Kuupäev 26.11.2015
Sisu Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punktid 4.1. ja 4.6.
Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine
Järgnevalt selgitame kuidas Maanteeamet mõistab Korruptsioonivastast seadust tehnonõuetele
vastavuse kontrolli (edaspidi ülevaatus) ja tehnonõuetele vastavuse kontrollija (edaspidi ülevaataja)
kui ametiisikuga seoses.
1. Ülevaataja kui ametiisik
Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lõike 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on
avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Sellest lähtuvalt peab ka ülevaatajat käsitlema kui
ametiisikut, kuna ta teostab järelevalvet sõidukite tehnoseisundi üle. Samas ei saa teisi
ülevaatuspunktiga seotud isikuid, kes pole ülevaatajad (näiteks ülevaatuspunkti juhataja, äriühingu
esindaja), KVS-i mõistes ametiisikutena käsitleda.
1.1. KVS sätestab ametiisiku üldised kohustused, seega on ka ülevaatajal keelatud:
1.1.1. korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine;
1.1.2. ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine;
1.1.3. varjata talle teada olevat korruptsioonijuhtumit;
1.1.4. rikkuda tegevus- ja toimingupiirangutest kinnipidamise kohustust.
1.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu
pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi
rikkudes saadud soodustus.
Selle alla ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista
tavapärase viisakusavaldusena. Näiteks sünnipäevaks lillede, kommikarbi või muu sarnase
kinkimine või ettevõtete vahel vahetatavad meened kuuluvad tavapäraste viisakusavalduste alla
ning neid ei liigitata korruptiivse tuluna. Tavapärase viisakusavalduse alla ei kuulu raha ja
kinkekaartide kinkimine ega teenuse osutamine. Siiski tasub ka tavapäraste viisakusavalduste
puhul olla tähelepanelik, kuna piir tavapärase viisakusavalduse ja korruptiivse tulu alla kuuluva
soodustuse vahel võib olla hägune.
Lk 1 / 3
1.3. Korruptsioonikuriteoga on tegemist ka juhul, kui ülevaataja ei riku ülevaatuse teostamisele
kehtestatud nõudeid, kuid saab selle eest siiski korruptiivset tulu.
2. Toimingupiirangud
2.1. KVS § 11 kirjeldab ametiisiku suhtes rakenduvaid toimingupiiranguid. Tehnoülevaatuse võtmes
peab ülevaataja kui ametiisik kinni pidama toimingupiirangutest. Ametiisikul on keelatud
toimingu või otsuse tegemine, kui:
2.1.1. otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2.1.2. ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,
mis võib mõjutada toimingut või otsust;
2.1.3. ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
2.2. Seotud isikutest tingitud piirangud:
2.2.1. Ülevaataja ei tohi teha ülevaatust sõidukile, mille omanikuks, kasutajaks või vastutavaks
kasutajaks on ülevaataja abikaasa, vanavanem, ülevaataja või tema abikaasa vanem või
vanema alaneja1 sugulane, sealhulgas ülevaataja laps või lapselaps või isikud, kellega on
ühine majapidamine;
2.2.2. Ülevaataja ei tohi ülevaatuseid teha sõidukitele, mis on seotud ülevaatuspunkti haldava
ettevõtte juhatuse liikme/omaniku või tema lähedastega;
2.2.3. Kui ülevaatajal või tema lähedasel/elukaaslasel/äripartneril on osalus ettevõttes või nad
kuuluvad ettevõtte juht- või kontrollorganisse, ei tohi ülevaataja sama ettevõtte ega selle
töötajate või juht-/kontrollorgani liikmete sõidukitele ülevaatust teha. Lisaks pole
ülevaatajal lubatud enda või lähedastega seotud autoremondifirma klientide sõidukitele
ülevaatuseid teha, kui vahetult enne ülevaatuse teostamist on seal sõidukit remonditud
(vastavalt KVS § 11 lg 1 p 2).
2.2.4. Kui ülevaatajal on veel teine tööandja, kellele ülevaataja allub, siis antud firmaga seotud
isikute sõidukitele ei tohi ülevaataja ülevaatust teha;
1
Alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.
3. Vastutus
3.1. KVS keelab ametiisikul varjata talle teatavaks saanud korruptsioonijuhtumit ning kohustab sellest
informeerima ametiasutust. Varjamine on karistatav rahatrahviga.
3.2. Ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe
korruptiivse kasutamise eest karistatakse rahatrahviga.
3.3. Ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva
rikkumise eest karistatakse rahatrahviga.
Lk 2 / 3
3.4. Ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamise või vastuvõtmise
eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, grupi poolt
või suures ulatuses, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui teo on toime pannud
juriidiline isik, karistatakse teda rahalise karistusega.
4. Korruptsioonijuhtumitest teatamine
Korruptsioonijuhtumist kohene teatamine on vajalik selleks, et tagada korruptsioonijuhtumites oluliste
tõendite kiire leidmine ja juhtumist teatanud ametiisiku enda kaitse.
4.1. Kui Teile pakutakse või lubatakse altkäemaksu (hinnaline kingitus, raha, kinkekaart,
teenus, osa tehingust vms, mis ei kuulu tavapärase viisakusavalduse alla), siis:
4.1.1. tuleb sellest keelduda;
4.1.2. tehke kindlaks, millise toimingu tegemist või tegemata jätmist altkäemaksu eest soovitakse
(mida ja kuidas tehti);
4.1.3. tehke kindlaks altkäemaksu lubaja või pakkuja isik;
4.1.4. kui vastuvõtmisest keelduda polnud võimalik, siis hoidke pakutav asi kuni uurimisasutuse
poole pöördumiseni enda käes, seejärel andke see üle uurimisasutusele;
4.1.5. leidke võimalusel tunnistaja (nt. kolleeg);
4.1.6. fikseerige juhtum kirjalikult, kasutades selleks vastavat vormi ning teavitage sellest
viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit ühel alljärgneval meetodil:
saatke e-kiri vihjemeilile
[email protected];
helistage automaatvastajale 612 3657;
saatke kiri postiaadressile Tööstuse 52, 10416 Tallinn;
minge isilikult kohale, korruptsioonikuritegude büroo üksused asuvad Tallinnas, Tartus,
Jõhvis ja Pärnus. Vajadusel tagab politsei teataja anonüümsuse.
4.1.7. teavitage juhtunust viivitamatult Maanteeameti tehnoosakonda e-mailil
[email protected],
edastades juba Politsei- ja Piirivalveameti tarbeks koostatud teate või selle puudumisel
samasisulise kirjaliku selgituse;
4.1.8. ärge levitage infot juhtunust avalikult.
Korruptsioonijuhtumistest teavitamine on oluline just ülevaataja enda kaitse seisukohalt, sest jättes
juhtumist teavitamata, on hiljem juhtumi avalikuks tuleku puhul väga keeruline teavitamata jätmist
põhjendada. Seega tuleb oma igapäevases töös korruptsiooniohtlikele olukordadele tähelepanu
pöörata ja nendest koheselt teavitada. Sellise tegevusega annate avalikkusele selge signaali, et
ülevaatuspunktides pole mingit mõtet altkäemaksu pakkuda.
Loe lähemalt korruptsioonist siit.
Lk 3 / 3
Tegevusjuhend
Kuupäev 08.12.2016
Sisu Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1.
Täitmiseks Alates 08.12.2016
Muudatused 04.04.2017 – uuendatud auditi kehtivuse kontrolli korda TJA-st
15.01.2018 – uuendatud seoses määruste muudatustega
1. Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel
Seadme audit on seadme tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek
ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud puudused. Seadme auditi tegija
teavitab auditi tulemustest Tehnilise Järelevalve Ametit (edasipidi TJA) tehnilise järelevalve
infosüsteemi kaudui.
Ohtlike veoste paak- või anumkogumiga sõiduki, autokraana ning üle 7-tonnise tõstevõimega
hüdrotõstukiga või 10-meetrise ja suurema tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõiduki
ülevaatusel peab kontrollima seadme auditi kehtivust. Alates 01.07.2018 laieneb see nõue ka üle 3-
meetrise ja kuni 10-meetrise tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõidukile.
Auditi kehtivust saab kontrollida tehnilise järelevalve infosüsteemistii, auditi protokollilt, selle
duplikaadilt jne.
Sõidukit ei saa tunnistada tehniliselt korras olevaks või väljastada/pikendada sõiduki ohtlike veoste
rahvusvahelisele või riigisisesele autoveole lubamise tunnistust kui seadmel puudub kehtiv audit või
kui seadet ei ole kantud TJA registrisse (vt joonis 3).
Ülevaatuse kontrollkaardile kantakse kontrollitava sõlme 6.2.9. „Muud sõiduki sise- ja välisseadmed
või varustus (tõstuk, kraana vms)“ viies ülevaatuse mitteläbimise põhjus – „Seade on kohustuslikus
korras auditeerimata või kontrollimata.“. See on oluline puudus (OV).
Päästeteenistuse päästeotstarbelised tõstukid on auditi kohustusest vabastatudiii. See tähendab, et kui
tõstukit ei ole kantud TJA registrisse ja sõiduki omanik või vastutav kasutaja on Päästeamet, siis ei pea
tõstuk olema auditeeritud.
1.1. Auditi kontrollimine TJA infosüsteemist
TJA infosüsteemist toimub auditi kehtivuse kontroll järgmiselt:
1. Tehnilise järelevalve infosüsteemi pääseb ligi veebiaadressilt
https://jvis.tja.ee/modules/paigaldis/kasutusluba. Kontrollimiseks ei ole vaja veebilehel sisse
logida.
2. Auditi kehtivuse kontrolli sisendiks on sõiduki registreerimisnumber või seadme TJA
registreerimisnumber (vt joonis 1). Seadme TJA registreerimisnumbrit tuleb päringu sisendina
kasutada transporditava surveanuma ja ADR nõuetele vastava veoanuma auditi kehtivuse
kontrollimisel (vt joonis 2). Seadme TJA registreerimisnumber on toodud auditi protokollil.
Lk 1 / 3
Joonis 1 – Seadme otsing sõiduki registreerimisnumbri (ARK number) või seadme TJA registreerimisnumbri (Registri
number) põhjal
Joonis 2 – Seadmel on olemas kehtiv kasutusluba
Joonis 3 - Seade ei oma kasutusluba või ei ole kantud registrisse (Kirjeid leitud: 0)
i
Riigikogu 18.02.2015 vastu võetud seadus „Seadme ohutuse seadus“ § 9 lg 3.
ii
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 77 - "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 8 lg 13.
Lk 2 / 3
iii
Majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning
auditi tulemuste esitamine“ § 6 lg 3 p 12.
Lk 3 / 3
Tegevusjuhend
Kuupäev 16.03.2020
Täitmiseks Alates 06.04.2020
Sisu Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1.
Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga
Sisukord
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 1
2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L kategooria) ............................... 1
3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel ....................................................... 2
4. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest ................................................................. 3
5. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed ......................................................... 3
6. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis
ARIS2 ......................................................................................................................................... 3
1. Sissejuhatus
M, N, O3 ja O4 kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis. Kui sõiduki mõõtmed
(rööbe, mass), veoskeem või pidurisüsteemi konstruktsioon ei võimalda katsetamist piduristendis, tuleb
sõidu- ja/või seisupiduri1 katsetus teha teekatsetuse ajal kasutades selleks aeglustusmõõturit. Kui sõiduki
tehniliste omaduste (nt lülitumise eripära, tsentraalpidur vms) tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta
pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse
seisupiduri rakendumist.
L kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis või teekatsetuse ajal kasutades selleks
aeglustusmõõturit.
2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L
kategooria)
Teekatsetuse ajal pidurdades tuleb mõõta keskmist aeglustust. M ja N kategooria sõidukiga tuleb teha
pidurdamised sõidu- ja lisaks seisupiduriga ning L-kategoorial sõidupiduriga (käega ja jalaga rakendatav
pidur).
1
Seisupidurisüsteem peab olema projekteeritud nii, et seda saab käivitada liikuval sõidukil algkiirusel 30 km/h
(E-reegel 13 punkti 5.2.1.2.4 ja E-reegel 13-H punkti 5.2.2.4 nõue seisupidurile).
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Pidurdamist alustada vähemalt algkiiruselt 30 km/h (soovitavalt vahemikus 30-40 km/h) ja pidurdada
kuni sõiduki täieliku seismajäämiseni. Teekatsetuses tuleb teha kuivades ilmastikuoludes, siledal ja
sirgel kõvakattega teel. L-kategooria sõiduki kontrollimisel kasutada ohutusvarustust kiivri näol, välja
arvatud siis, kui sõidukil on istmed ja turvavööd, mida saab kasutada alternatiivina.
Tehnoülevaataja teostab ülevaatuse käigus sõidukiga pidurdusefektiivuse mõõtmise. Kui L-kategooria
sõiduki ülevaatusele esitaja soovib teostada pidurdusefektiivuse mõõtmise katsesõitu ise, siis on tal
selleks võimalus, kuid tehnoülevaataja peab instrueerima kuidas piduriefektiivsuse mõõtmist teostada
ja selgitama, millised on sellega kaasnevad ohud ning riskid.
M ja N kategooria sõiduki ülevaatuse kontrollkaardile tuleb kanda piduritesti mõõtetulemus, mis on
teisendatud pidurdusefektiivsuseks (vt tabel 1 valemit [1]). Märkuste lahtrisse lisada juurde selgitus:
„pidurite kontrollimine teekatsetusega“.
Tabelis 1 on toodud mõnede keskmiste aeglustuste väärtustele vastavad pidurdusefektiivsused.
Tabel 1
Pidurdusefektiivsus (%) Aeglustus (m/s2) Aeglustuse teisendus efektiivsuseks
10 % 1,0
16 % 1,6
20 % 2,0
30 % 2,9
40 % 3,9 𝒂
43 % 4,2 pidurdusefektiivsus (%) = 𝒈 × 𝟏𝟎𝟎 [1]
45 % 4,4 kus,
48 % 4,7
a = keskmine aeglustus (m/s2)
50 % 4,9
58 % 5,7 g = raskuskiirendus (m/s2)
60 % 5,9
70 % 6,9
80 % 7,8
90 % 8,8
100 % 9,8
3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel
Eriotstarbelise haagise pidureid saab kontrollida teekatsetusega kui kontrollimine ei ole piduristendis
võimalik.
Haagise keskmine aeglustus sõidu- ja seisupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja
autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt:
𝑚𝑣 𝑚𝑣
𝑎ℎ = 𝑎𝑎 (1 + ) − 𝑎𝑣
𝑚ℎ 𝑚ℎ
ah – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
aa – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
av – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2);
mv – veduki tühimass (kg);
mh – haagise tühimass (kg).
4. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest
Pidev nelikveolise sõiduki kontrollimise võimalikkus sõltub konkreetse mudeli diferentsiaali tüübist ja
lukustusest (mehaaniline lukustus, elektrooniliselt juhitav, viskosidur, Haldex, TorSen või mõni muu
lahendus). Pidurijõudude edukaks mõõtmiseks tuleb neutraliseerida keskdiferentsiaali „töö“, et vältida
veo- ja pidurdusjõu ülekandumist ühelt teljelt teisele. Jõu ülekandumine lõhub diferentsiaali või annab
ekslike tulemusi ratta pidurdusjõududest (abirullidel asuvad rattad pidurdavad ka rullstendil olevaid
rattaid).
Tulenevalt diferentsiaali tüübist on võimalik jõudude ülekandumist vältida kui lülitada piduristend
nelikveo kontrollimise režiimi, kasutada lisarullikuid, lülitada välja mootorisüüde või eemaldada kaitse.
Kui need abinõud ei aita, tuleb teha teekatsetus.
5. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed
Mõõtmiste kohta on vaja koostada mõõteseadme väljatrükk. Mõõtmise andmed võivad olla ka kirjalikku
taasesitamist võimaldaval kujul – näiteks digitaalsena, kui need on seostatavad konkreetse sõidukiga,
mille puhul kontroll teostati.
Mõõteseadme väljatrükil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
1) sõiduki registreerimisnumber;
2) kontrollimise koht ja aeg;
3) kontrollija;
4) algkiirus, millelt alustati pidurdamist;
5) mõõtetulemus (keskmine aeglustus) ja/või
6) mõõtetulemus teisendatuna pidurdusefektiivsuseks.
Kui seade ei võimalda kõiki nõutud andmeid väljatrükil kuvada, siis tuleb see info lisada käsitsi.
Mõõteseadme väljatrüki säilitamistähtaeg on 2 aastat.
6. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel
liiklusregistri infosüsteemis ARIS2
Mõõtetulemused kanda ülevaatuse vormistamisel ARIS2-s sõidu- ja seisupiduri mõõtetulemuste
lahtritesse ja nõuetele mittevastavuse korral lisada kontrollkaardile vastav rike.
Esialgu ei ole liiklusregistris mõõtetulemuste sisestamiseks eraldi andmevälja L-kategooria sõidukite
mõõtetulemuste tarbeks, mistõttu sisestada vastav mõõtetulemus „märkuste“ lahtrisse.
Kui sõiduki tehniliste omaduste tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise
seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist – sellisel juhul
märkida süsteemi toimimise tähistamiseks mõõtetulemuse puudumisel ARIS2-s märkeruut „ilma rikke-
/seisupidurita“.
Teelise 4, 10916 TALLINN
Kodulehekülg www.mnt.ee
Registrikood 70001490
Tegevusjuhend
Kuupäev 23.03.2015
Sisu Traktorite ülevaatus väljaspool ülevaatuspunkti
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1.
Täitmiseks Alates 30.03.2015
Muudatused 05.05.2016 – uuendatud kontrollkaardi lisalehe vormi
15.01.2018 – uuendatud seoses määruse muudatustega
28.05.2018 – kustutatud ülevaatusele esitaja nime märkimise kohustus
1. Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool
ülevaatuspunkti territooriumi
1.1. Väljaspool ülevaatuspunkti territooriumit tehtava traktori, liikurmasina või selle haagise
(edaspidi masin) ülevaatusel tuleb kohapeal vormistada kontrollkaardi lisaleht.
1.2. Lisaleht tuleb ülevaatajal ise nummerdada.
1.3. Kontrollkaardi lisalehe number koosneb kontrollkaardi tähisest „T“, masina
registreerimisnumbrist, ülevaatuse kuu numbrist (01…12) ja ülevaatuse teostamise aasta
kahest viimasest numbrist.
1.4. Masin, mille ülevaatuse otsus on „tehniliselt korras“ kantakse kontrollkaardi lisalehe
number registreerimistunnistusele kontrollkaardi numbri asemel.
1.5. Masina ülevaatus vormistatakse liiklusregistri infosüsteemis (ARIS2). Lisainfo lahtrisse
kantakse kontrollkaardi lisalehe number.
1.6. Kontrollkaardi lisaleht tuleb liiklusregistri infosüsteemis vormistada hiljemalt 2
järgneva tööpäeva jooksul.
Juhised kontrollkaardi lisalehe täitmiseks
1.7. Masina kohta käivad andmed tuleb täita masina registreerimistunnistuse andmete alusel.
1.8. Traktori ja liikurmasina pidurdusteekonna mõõtmise andmete juurde tuleb kirjutada
kiirus (km/h), millisel hetkel alustati sõidupiduriga pidurdamist ja pidurdusteekonna
pikkus meetrites.
1.9. Traktori ja liikurmasina puhul tuleb väljale „Suitseb“ märge teha ainult siis, kui traktori
või liikurmasina mootori püsival töörežiimil väljub heitgaasisüsteemist nähtavat suitsu.
1.10. Rikete märkimisel tuleb vabas vormis märkida rikke kirjeldus. Rikke taseme lahtrisse
märkida lühidalt VO, OV või EOV. Kui rikete kirjeldamisel jääb esitatud lahtritest
puudu, võib kasutada sama lehe tagakülge täiendava info üles märkimiseks.
1.11. Ülevaatuse teostamise aeg tuleb üles märkida kuupäeva täpsusega ja lisada ka
ülevaatuse lõpetamise kellaaeg.
1.12. Teostatava ülevaatuse liik märgitakse vastava märkeruudu täitmisega.
1.13. Ülevaatuse otsus märgitakse vastava märkeruudu täitmisega.
1.14. Kui otsus on tehniliselt korras, siis tuleb järgmise ülevaatuse aeg (kuu ja aasta) kirjutada
vastavale andmeväljale.
1.15. Tehniliselt mittekorras masina kontrollkaardile märgitakse korduvülevaatuse tähtaeg
järgmise ülevaatuse tähtaja reale.
1.16. Liiklusregistri andmete täpsustamisele suunatud masina kontrollkaardil jäetakse
järgmise ülevaatuse aja andmeväli tühjaks.
1.17. Ülevaatuse teostaja nime võib eelnevalt arvutis sisse trükkida, kui sama blanketti
kasutab pidevalt ainult üks ülevaataja.
1.18. Lisaleht peab olema ülevaataja poolt kinnitatud allkirjaga.
Lisad
Lisa 1 - Masina ülevaatuse kontrollkaardi lisaleht
Lisa 2 – Rikete kirjeldus
Masina ülevaatuse kontrollkaardi lisaleht1 Nr:
Registreerimisnumber:
Registreerimistunnistuse number:
Mootori number:
Pidurdusteekonna mõõtmine: kiirus (km/h) pidurdusteekond (m)
Suitseb ☐
VO: "väheoluline rike ja puudus" - rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse masin tehnonõuetele vastavaks.
Väheoluline rike või puudus tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel.
OV: "oluline rike ja puudus" - rike või puudus, mille esinemine eeldab korduvülevaatust. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse masin kehtivatele
nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis masinaga võib liikluses osaleda kuni korduvülevaatuse tähtaja lõpuni.
EOV: "ohtlik rike ja puudus" - rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isiku elu, tervist, vara või keskkonda. Masinaga ei ole lubatud
kuni ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamiseni omal jõul sõita.
Rikked:
Avastatud rikke/puuduse kirjeldus Tase
Vajadusel jätka rikete kirjeldusega sama lehe tagaküljel
Ülevaatuse teostamise aeg (Kuupäev) (Kellaaeg (hh:mm))
Ülevaatuse teostamise koht:
Teostatav ülevaatuse liik (märgista õige): Korraline ☐
Korduv ☐
Erakorraline ☐
Ülevaatuse otsus (märgista õige): Tehniliselt korras ☐
Esitada korduvülevaatusele ☐
Omal jõul sõitmiseks kõlbmatu ☐
Esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele ☐
Järgmise ülevaatuse tähtaeg (kuu.aasta): ______________________________
Ülevaatuse teostaja nimi: _______________________ Allkiri:_____________________
1 Kontrollkaardi lisaleht ei asenda ülevaatuse kontrollkaarti. Lisaleht on abimaterjal ülevaatuse teostajale ülevaatuse tulemuste
vormistamiseks. Ülevaatuse tulemuste kinnitamiseks peab ülevaataja need vormistama liiklusregistris.
Masina registreerimistunnistusele kantav kontrollkaardi number arvutatakse kujul: „T + masina reg.nr + ülevaatuse teostamise kuu number
(01…12) + ülevaatuse teostamise aasta kujul AA“ (näiteks: T6789EH0218).
Rikete kirjeldus
Jrk. Nr. Rikke/puuduse nimetus Rikke/puuduse
kategooria
VO OV EOV
15.1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS
15.1.1. Registriandmed, TIN-kood, tehasetähis või tunnusnumber ja andmesildid
15.1.1.1. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber erineb registriandmetest. x
Mitu erinevat TIN-koodi ja registriandmetes puudub sellekohane
15.1.1.2. märkus. x
15.1.1.3. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber on võltsimistunnustega, ei x
ole masina valmistaja või Maanteeameti tehtud.
15.1.1.4. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber puudub, ei ole loetav või ei x
ole täielik ja registriandmetes puudub sellekohane märkus.
15.1.1.5. Andmesildil olev täismass ei lange kokku registriandmtega. x
Puudub valmistaja andmesilt või ei ole loetav ja registriandmetes
15.1.1.6. puudub sellekohane märkus. x
15.1.1.7. Telgede arv ei lange kokku registriandmetega. x
15.1.1.8. Mootori kütuseliik ei lange kokku registriandmetega. x
15.1.1.9. Mootori töömaht ei lange kokku registriandmetega. x
15.1.1.10. Värvus ei lange kokku registriandmetega. x
Masinas on vähem istmeid kui on neid märgitud
15.1.1.11. registriandmetesse. x
Masina mõõtmed (kõrgus, pikkus või laius) erinevad
15.1.1.12. registriandmetest. x
15.1.1.13. Registriandmetest puudub märkus masina eritingimustel x
kasutamise lubamise kohta (nt mõõtmed või massid ületavad
piirnorme vms).
15.1.1.14. Registreerimistunnistuse ülevaatuse lahtrid on täis. x
15.1.2. Registreerimismärk
15.1.2.1. Puudub või on kahjustunud või ei vasta nõuetele. x
15.1.2.2. Ei vasta registreerimistunnistuses märgitule. x
15.1.2.3. Ei ole loetav nõutud kauguselt. x x
15.1.2.4. Halvasti või valesti kinnitatud. x x
15.1.3. Tahavaatepeegel
15.1.3.1. Puudub. x
15.1.3.2. Ei ole reguleeritav. x x
15.1.3.3. Purunenud, pragunenud, tuhmunud või kinnitusest lahti. x x
15.1.3.4. Ei vasta nõuetele. x x
15.1.4. Helisignaal
15.1.4.1. Töökõlbmatu. x
15.1.4.2. Vahelduva tonaalsusega. x
15.1.4.3. Helitugevus ei ole nõuetekohane. x x
15.1.5. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus
15.1.5.1. Kiirusmõõdik on töökõlbmatu või kahjustunud. x x
15.1.5.2. Kiirusregulaator ei toimi või on kahjustunud. x x
15.1.6. Esmaabivahendid, tulekustuti ja ohukolmnurk
15.1.6.1. Esmaabivahendid puuduvad või ei vasta nõuetele. x
15.1.6.2. Esmaabivahendid ei asu hästi kättesaadavas kohas. x
15.1.6.3. Tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras x
kontrollimata.
15.1.6.4. Ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele. x
15.1.7. Ratta tõkiskingad, aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiiruspiirangu tunnusmärk
15.1.7.1. Tõkiskingad puuduvad. x
Aeglase sõiduki tunnusmärk puudub, on kahjustunud või ei vasta
15.1.7.2. nõuetele. x
15.1.7.3. Kiiruspiirangu tunnusmärk puudub või ei vasta nõuetele. x
15.1.8. Turvavööd
15.1.8.1. Puudub. x
15.1.8.2. Kahjustunud või töökõlbmatu. x
15.2. VALGUSTUSSEADMED
15.2.1. Lähi- ja kaugtulelaternad
15.2.1.1. Latern ei vasta nõuetele. x
15.2.1.2. Valgusvihu värvus on vale. x
15.2.1.3. Laternate arv ei vasta nõuetele. x
15.2.1.4. Laterna paigatus ei vasta nõuetele. x
15.2.1.5. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x
15.2.1.6. Reguleerimata. x x
Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või
15.2.1.7. kinnitamata. x x
15.2.1.8. Valgusallikas defektne või puudub. x x
15.2.2. Numbritulelatern
15.2.2.1. Latern ei vasta nõuetele. x
15.2.2.2. Valgusvihu värvus on vale. x
15.2.2.3. Laternate arv ei vasta nõuetele. x
15.2.2.4. Laterna paigatus ei vasta nõuetele. x
15.2.2.5. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x
Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või
15.2.2.6. kinnitamata. x x
15.2.2.7. Valgusallikas defektne või puudub. x x
15.2.3. Eesmised, tagumised ja külgmised ääretulelaternad
15.2.3.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x
15.2.3.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x
15.2.3.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x
15.2.3.4. Latern ei vasta nõuetele. x
Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või
15.2.3.5. kinnitamata. x x
15.2.3.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x
15.2.4. Helkurid
15.2.4.1. Valesti paigaldatud. x x
15.2.4.2. Ei vasta nõuetele. x x
Helkur on halvenenud seisukorras, kahjustunud, puudub või
15.2.4.3. kinnitamata. x x
15.2.5. Piduritulelaternad
15.2.5.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x
15.2.5.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x
15.2.5.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x
15.2.5.4. Latern ei vasta nõuetele. x
Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või
15.2.5.5. kinnitamata. x x
15.2.5.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x x
15.2.6. Suuna- ja ohutulelaternad
15.2.6.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x
15.2.6.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x
15.2.6.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x
15.2.6.4. Latern ei vasta nõuetele. x
Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või
15.2.6.5. kinnitamata. x x
15.2.6.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x
15.2.6.7. Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. x
15.2.7. Muud laternad, valgustusseadmed ja helkurid
15.2.7.1. Ei vasta nõuetele. x
15.2.7.2. Paigutus ei vasta nõuetele. x
15.2.7.3. Töökõlbmatu või kinnitamata. x x
15.2.8. Armatuurlaua märgulambid
15.2.8.1. Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. x x
15.3. JUHTIMISSEADMED
15.3.1. Üldnõuded juhtimisseadmetele
15.3.1.1. Rooli pööramine on takistatud või kiilub kinni. x
15.3.1.2. Rooli pööramine on raske. x x
Takistused või löögid rooli pööramisel, rool vibreerib, ei pöördu
15.3.1.3. sujuvalt. x
15.3.1.5. Rool ei pöördu keskasendisse tagasi. x x
15.3.2. Juhtrataste pöördepiirikud ja roolihoovastik
15.3.2.1. Juhtrataste pöördepiirikud puuduvad või ei toimi. x
15.3.2.2. Roolihoovastikus esineb pragusid või on murdumise oht. x
15.3.2.3. Roolihoovastik on kinnitamata. x
15.3.2.4. Roolihoovastiku liigendites on lõtkud. x x
15.3.3. Rooliratas ja rooliratta vabakäik
15.3.3.1. Rooliratta kinnitus ei vasta valmistaja juhendile. x
15.3.3.2. Rooliratas on omavoliliselt ümberehitatud. x
15.3.3.3. Rooliratas on purunenud. x
15.3.3.4. Rooliratas ei ole sellele sõidukile ettenähtud. x
15.3.3.5. Ülemäärane rooliratta vabakäik. x x
15.3.4. Roolimehhanism ja roolivõimendi
Roolimehhanismi poltühendused on stoperdamata (v.a
15.3.4.1. isestoperduvad). x
15.3.4.2. Roolimehhanismi porikaitsed on kahjustunud. x x
15.3.4.3. Roolimehhanism on kinnitamata ja/või lekib. x x
15.3.4.4. Roolivõimendist lekib töövedelikku. x
15.3.4.5. Roolivõimendi on kahjustunud. x
15.3.5. Hüdrosilinder (pöördesilinder)
15.3.5.1. Kahjustunud. x
15.3.5.2. Kinnitamata. x
15.3.5.3. Töökõlbmatu. x
15.3.5.4. Lekib. x
15.3.6. Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja- radiaator
15.3.6.1. Õlitoru või- voolik on kinnitamata. x
15.3.6.2. Lekib. x x
15.4. PIDURID
15.4.1. Pidurite üldine seisund
15.4.1.1. Pidurisüsteemi on omavoliliselt muudetud või ümberehitatud. x
15.4.1.2. Ülemäära korrodeerunud. x
15.4.1.3. Õhupaak on korrodeerunud, pihkub või töökõlbmatu. x x
15.4.2. Sõidupiduri seisund ja toimimine
15.4.2.1. Sõidupidurit ei saa kasutada sõltumatult seisupidurist. x
Rataste pidurimehhanismid ei rakendu üheaegselt ja ühtlaselt
15.4.2.2. vähemalt ühe telje mõlemale rattale. x
15.4.2.3. Pidurivedeliku paagi täiteava kork puudub. x
Puudub kaks eraldi piduripedaali, mida peab saama ühendada
15.4.2.4. kokku ja lahku. x
15.4.2.5. Piduripedaali liigne või ebapiisav käigutagavara. x x
15.4.2.6. Pidurdusteekond ületab lubatut. x
15.4.2.7. Puudub alarõhu hoiatusmärgulamp või see on töökõlbmatu. x
15.4.2.8. Trossid ja/või hoovad ei liigu vabalt või sõlmes. x
Trossid ja/või hoovad on kulunud, kahjustunud või
15.4.2.9. korrodeerunud. x
Tross kinnitamata, ümbris kahjustunud, porikaitsed kahjustunud
15.4.2.10. või puudu. x
15.4.3. Seisupiduri seisund ja toimimine
15.4.3.1. Seisupidur ei toimi või on kahjustunud. x
15.4.3.2. Pidurihoob ei lukustu. x
Seisupidurihoob on kinnitamata või hoova mehhanism on
15.4.3.3. kulunud. x x
15.4.3.4. Seisupiduri töö- ja vabakäik ebapiisav. x x
15.4.3.5. Trossid ja/või hoovad ei liigu vabalt või sõlmes. x
Trossid ja/või hoovad on kulunud, kahjustunud või
15.4.3.6. korrodeerunud. x
15.4.4. Haagise pidurid
15.4.4.1. Pidurid ei ole tööle rakendatavad juhi töökohalt. x
Pidurite rakendamine on mõne teise juhtimisorgani
15.4.4.2. kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud. x
Sõidupidurisüsteem ei ole ühendatud eraldi
15.4.4.3. voolikuga/voolikutega. x
Masinarongi sõidupidur ei ole rakendatav ühe juhtimisseadme
15.4.4.4. abil. x
15.4.4.5. Voolikute ühendusotsakud ei vasta nõuetele. x x
Rataste piduriseadmed rakenduvad peale vedukmasina pidurite
15.4.4.6. rakendumist. x
15.4.4.7. Sõidupidur ei toimi haagise kõigile ratastele. x
Masinarongi pidurisüsteemid ei sobi omavahel või on
15.4.4.8. häälestamata. x
15.4.5. Piduritorustik ja pidurivoolikud
15.4.5.1. Lekivad või pihkuvad. x x
15.4.5.2. Ülemäära korrodeerunud. x
15.4.5.3. Kulunud või kahjustunud. x
15.4.5.4. Kinnitamata. x
15.4.6. Kompressor
15.4.6.1. Õhurõhu/vaakumi tekkeks vajalik aeg ei vasta nõuetele. x
15.4.6.2. Õhu pihkumine ja rõhulangus süsteemis. x
15.4.7. Rõhuregulaator ja õhusüsteem
15.4.7.1. Rõhuregulaator ei hoia õhusüsteemis nimirõhku. x
Rõhuregulaator ei toimi kaitseklapina, kui rõhk tõuseb
15.4.7.2. õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu. x
15.4.7.3. Õhusüsteemi manomeeter ei toimi. x
Rõhk langeb pidurisüsteemis kiiremini kui seda näeb ette
15.4.7.4. valmistaja juhend. x
Õhusüsteemi kontrollventiil või kondensaadiklapp kahjustunud või
15.4.7.5. ei toimi. x
15.4.7.6. Pihkumine. x x
Pidurisüsteemi koostude porikaitsed halvenenud seisundis või
15.4.7.7. kahjustunud. x x
15.4.8. Ratta piduriseadme vedruakud ja- kambrid
15.4.8.1. Kahjustunud, töökõlbmatud või pihkuvad. x x
15.4.8.2. Ebapiisav või ülemäärane vabakäik. x
15.4.8.3. Vedruakude või kambrite hoovad on kinni kiilunud. x
15.5. RATTAD JA ROOMIKUD
15.5.1. Rehv ja roomik
15.5.1.1. Rehvi paigutus ei vasta nõuetele. x
Rehvide mõõtmed, koormustaluvus või kiiruskategooria ei ole
15.5.1.2. vasta nõuetele. x
15.5.1.3. Samal teljel on kasutatud erineva konstruktsiooniga rehve. x
15.5.1.4. Rehvil esineb sisemist ja/või välimist koordi läbivaid vigastusi. x
15.5.1.5. Rehvil esineb turvise eraldumist koordist. x
15.5.1.6. Rehvimustri jääksügavus on väiksem lubatust. x
15.5.1.7. Puuduvad ettenähtud elastsest materjalist roomikud. x x
15.5.2. Velg
15.5.2.1. Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele. x
15.5.2.2. Velg kinnitamata või viskub. x x
15.5.2.3. Velg on kulunud või kahjustunud. x x
15.5.2.4. Velge on nõutele mitte vastavalt remonditud või ümberehitatud. x
15.6. KABIIN, RAAM JA VEERMIK
15.6.1. Kabiin, kere ja raam
15.6.1.1. Väljapoole suunatud teravad, lõikavad või haakuvad osad. x
Konstruktsiooni kandevelement kahjustunud või ülemäära
15.6.1.2. korrodeerunud. x x
Astmelaud on kinnitamata, halvenenud seisukorras või
15.6.1.3. kahjustunud. x x
Uksed, luugid ja nende hinged, käepidemed või lukustid on
15.6.1.4. Kinnitamata, halvenenud seisukorras või kahjustunud. x x
15.6.1.5. Pindmised korrosiooni kahjustused. x
15.6.1.6. Kasutatud alarmsõiduki värvikombinatsioone. x
Klaasipuhasti halvenenud seisukorras, kahjustunud, puudub või
15.6.1.7. töökõlbmatu. x x
15.6.1.8. Aknapesur töökõlbmatu. x x
15.6.1.9. Kabiini sisustusel on teravad ja lõikavad osad. x x
15.6.1.10. Kinnituskohad raamil või kerel kahjustunud või kinnitamata. x x
15.6.2. Klaasid
15.6.2.1. Ei vasta nõuetele. x
Tuuleklaasil on juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid
15.6.2.2. kahjustusi või mõrade kogum. x x
15.6.2.3. Läbipaistvus ei vasta nõuetele. x
15.6.3. Istmed
15.6.3.1. Ei vasta nõuetele. x
15.6.3.2. Istme reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. x
15.6.3.3. Iste kinnitamata või kahjustunud. x
15.6.3.4. Masinasse on paigaldatud omavoliliselt istmeid. x
Muud masina välisseadmed või varustus (nt lisaraskused, koormusplatvormid,
15.6.4. tööseadmed, riputusseadmed)
15.6.4.1. Kinnitamata. x
15.6.4.2. Paigaldus ei vasta nõuetele. x
15.6.4.3. Ei vasta nõuetele. x x
15.6.4.4. Lekib. x
15.6.5. Haakeseade ja haagise julgestuskett (-tross)
15.6.5.1. Haakeseade ei vasta nõuetele. x
15.6.5.2. Haakeseade kulunud, kahjustunud või kinnitamata. x x
15.6.5.3. Haagisel puudub julgestuskett või -tross. x
15.6.6. Poritiivad ja poripõlled ning haagise allasõidutõke
15.6.6.1. Poritiivad ja poripõlled ei vasta nõuetele või on kinnitamata. x x
15.6.6.2. Puuduvad ratastele ettenähtud porikaitsed. x x
15.6.6.3. Allasõidutõke puudub, kahjustunud või ei vasta nõuetele. x
15.6.7. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid
Veokasti põhi-, külje- ja/või tagaluuk on halvenenud seisukorras,
15.6.7.1. kahjustunud või puudub. x x
Luukide sulgurid on töökõlbmatud, esineb iseeneslik luukide
15.6.7.2. avanemise oht. x x
15.6.7.3. Koormakinnituse kohad või nende paigutus ei vasta nõuetele. x
15.6.7.4. Veost ei ole võimalik ohutult vedada. x x
15.6.8. Ühendusjuhtmed
Juhtmestik või selle kinnitus on halvenenud seisukorras või
15.6.8.1. kahjustunud. x x x
15.6.9. Telg ja täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti
15.6.9.1. Telg on kinnitamata. x x
15.6.9.2. Telg või käändmik on kahjustunud või kulunud. x
15.6.9.3. Rattalaagrites on lubatust suurem lõtk. x
15.6.9.4. Puksid või kuulliigendid kulunud või puudu. x x
Täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti ei toimi ja/või lülitub
15.6.9.5. iseeneslikult sisse või välja. x
15.7. MOOTOR
15.7.1. Üldnõuded mootorile ja selle kinnitus
15.7.1.1. Mootorist lekib kütust, määrdeaineid ja/või jahutusvedelikku. x x
15.7.1.2. Heitgaaside ja/või karterigaaside lekkimine. x x
Mootori kinnituspadjad halvenenud seisukorras, kahjustunud või
15.7.1.3. kinnitamata. x x
15.7.1.4. Sobimatu mootori muutmine. x
15.7.1.5. Mootor kuumeneb üle või ei tööta ühtlaselt. x
15.7.2. Toitesüsteem ja käivitusblokeeringu lüliti
15.7.2.1. Toitesüsteemi sobimatu muutmine. x
Kütusepaagi või -torude/voolikute kinnitus on halvenenud,
15.7.2.2. kinnitamata või valesti paigaldatud. x x
15.7.2.3. Kütuse lekkimine paagist ja/või torudest/voolikutest. x
15.7.2.4. Puudub mootori käivitusblokeeringu lüliti. x
15.7.2.5. Mootori käivitusblokeeringu lüliti on töökõlbmatu. x
15.7.3. Heitgaasid ja heitgaaside väljalaskesüsteem
Heitgaaside väljalaskesüsteem ei vasta nõuetele või on sobimatult
15.7.3.1. muudetud. x
15.7.3.2. Heitgaaside pihkumine väljalaskesüsteemis. x x
15.7.3.3. Heitgaasisüsteemi torud, osad või seadmed on kinnitamata. x x
Heitgaaside väljalaskesüsteem ei ole ohutus kauguses
15.7.3.4. kütusepaagist ja/või -torudest. x
15.7.4. Müra
15.7.4.1. Seisumüra ületab lubatud piirnormi. x
Mürasummutus süsteemi osa kahjustunud, kinnitamata, valesti
15.7.4.2. paigaldatud või ei vasta nõuetele. x
15.8. JÕUÜLEKANNE JA HÜDROSÜSTEEM
15.8.1. Üldnõuded jõuülekandele
15.8.1.1. Jõuülekande osad on kaitsmata. x x
15.8.2. Sidur, käigukast ja jaotuskast ning lõppülekanne (rattareduktorid)
15.8.2.1. Sidur libiseb ja/või veab kaasa. x x
15.8.2.2. Käigud lülituvad müraga ja/või raskelt. x x
15.8.2.3. Käigud lülituvad iseeneslikult välja. x x
15.8.2.4. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne ei toimi. x
15.8.2.5. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne lekib. x x
15.8.2.6. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne on kindlalt kinnitamata. x
15.8.3. Kardaanülekanne ja peaülekanne
15.8.3.1. Kardaanülekanne on kinnitamata ja/või tasakaalustamata. x
15.8.3.2. Kardaanülekanne vibreerib. x
15.8.3.3. Kardaanülekande kaitsed puuduvad või ei vasta nõuetele. x x
15.8.3.4. Peaülekanne lekib. x x
15.8.4. Üldnõuded hüdrosüsteemile
15.8.4.1. Hüdrosüsteem ei vasta nõuetele. x
15.8.4.2. Hüdrosüsteem lekib. x
Hüdrosüsteemi torud ja voolikud on valesti paigaldatud,
15.8.4.3. kinnitamata, lekivad, halvenenud seisukorras või kahjustunud. x x
Tegevusjuhend
Kuupäev 02.10.2015
Sisu Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1.
Täitmiseks Alates 12.10.2015
Muudatused 15.01.2018 - Muudetud rikete kirjeldusi vastavalt määrusele
16.03.2020 - Muudetud rikete kirjeldusi vastavalt määrustele 42 ja 77
Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1. Juhi vaateväli ja klaasipuhastite tööala............................................................................................ 2
2. Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused (NÄITED) .................................................................. 4
3. Mõrad, kulumis jäljed ja kriimustused (NÄITED) .......................................................................... 5
4. Takistused juhi vaateväljas .............................................................................................................. 6
5. Vaatevälja või klaasi seisundi puuduste liigitamine ülevaatusel ..................................................... 7
Lk 1 / 7
Sissejuhatus
Käesolev juhend on koostatud M ja N kategooria sõidukite tuuleklaasi seisundi, kahjustuste ja
juhi vaatevälja hindamiseks. Sõiduki kontrollimisel peab veenduma, et juhile oleks tagatud
liikluse ohutuks jälgimiseks vajalik nähtavus. Tehnonõuetega on kehtestatud, et juhi või tema
kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või
mõrade kogumit, nn „päikest“ ja juhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis
mõjutab oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele1. Juhi vaatevälja ja klaasi seisundit peab
ülevaataja hindama tehnonõuetele vastavuse kontrollil2 ning võib kontrollida politseiametnik
liiklusjärelevalve käigus3.
1. Juhi vaateväli ja klaasipuhastite tööala
Klaasipuhastite tööala on ala, mida klaasipuhastid oma normaalse töötsükli ajal puhastavad.
Klaasipuhastid puhastavad ka tuuleklaasi pinda, mis jääb roolis olles juhi silme eest varjatuks.
Nähtavuse seisukohalt ei ole sellisel alal asuva kahjustuse mõju samaväärne vigastusega, mis
asub otse juhi silme ees. Seega võib nõustuda, et liikluse jälgimist raskendava kahjustuse
hindamisel on oluline vigastuse asukoht.
Vigastuse raskusastme hindamiseks on tuuleklaas tinglikult jaotatud tsoonideks A, B ja C
(joonis 1). Sarnane vigastus tuuleklaasi erinevates tsoonides omab erinevat vea raskusastet –
vähe oluline (VO), oluline (OV) või ohtlik (EOV).
Joonis 1 - Tuuleklaasi jaotamine tsoonideks (klaasipuhasti tööala piir ei puugi alati ühtida näites tooduga)
Tsoon A - juhi otsene vaateväli. See ala piirneb klaasipuhastite tööalaga ja on rooliratta
laiune (joonisel 1 kollane ala).
Tsoon B - juhi kaudne vaateväli. See ala on ülejäänud klaasipuhastite tööala koos
juhipoolse A-piilarini ulatuva alaga.
Tsoon C - tsoonidest A ja B välja jäänud ala.
1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“ lisa 1 kood 612 nõue 3 ja lisa 2 kood 609 nõue 3 ja 6.
2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ lisa 4 punkt 3.1. ja 3.2.
3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ lisa 3 punkt 3.1. ja 3.2.
Lk 2 / 7
Tsoonis A ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustuseks üksikut kahjustust, mis mahub
alla 10 mm läbimõõduga ringi ja otseseks takistuseks juhi vaateväljas objekti, mis ulatub
vaatevälja vähem kui 10 mm.
Tsoonis B ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustuseks ühte üksikut mõra olenemata
selle pikkusest või igasugust muud üksikut kahjustust, mis jääb alla 40 mm läbimõõduga ringi
sisse ja otseseks takistuseks juhi vaateväljas objekti, mis ulatub vaatevälja vähem kui 40 mm.
Tsoonis C olevaid kahjustusi ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustusteks, v.a.
juhtudel, kui mõra läbib kõiki klaasikihte või ulatub klaasi ühest servast teise servani (vt lk 5
näiteid). Tsooni C ei loeta ka juhi otseseks vaateväljaks ja sinna paigutatud otsesed takistusi ei
loeta oluliseks nähtavuse mõjutamiseks ettepoole.
Liikluse jälgimist raskendav kahjustus või otsene takistus juhi vaateväljas loetakse oluliseks
veaks (OV). Väga halb nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on ohtlik viga (EOV).
Klaasipuhastite tööalaks ei loeta ala, mis jääb armatuurlaua taha. Seda ala loetakse C
tsooniks. Armatuurlaua taguse ala moodustab ala, mis jääb alla poole armatuurlaua ülemise
ääre puutujast (joonis 2). Puutuja on maaga paralleelne (joonis 3).
Joonis 2 - Armatuurlaua taha jääv ala (roheline punktiirjoon)
Joonis 3 – Armatuurlaua tagune ala
Lk 3 / 7
2. Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused (NÄITED)
Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused on:
täkked;
klaasipuhasti harja tekitatud kulumisjäljed või kriimustused;
mõrade kogumid.
Näiteid erinevatest täkete tüüpidest
Kraater või
Kombineeritud täke „Ristikheina leht“ Täht Poolkuu
„härjasilm“
Lk 4 / 7
3. Mõrad, kulumis jäljed ja kriimustused (NÄITED)
Mõra ühes servas (all vasakul) või servast servani (paremas Üksik mõra (vasakul) ja mõrade kogum (paremal). Üksik mõra on
nurgas). selline mõra, mis ei hargne.
Klaasipuhasti harja tekitatud kriimustused ja kahjustused Kahjustatud klaas
Lk 5 / 7
4. Takistused juhi vaateväljas
Klaasipuhastite tööalasse võivad ulatuda esemed:
mis on sinna paigaldatud sõiduki valmistaja poolt (reavahetuseabi ja adaptiivse
püsikiirushoidja osad, navigatsiooniseade, vihmasensorid, sisemised ja välimised
päikesesirmid, tehase toonriba vms);
mis tulenevad sõiduki konstruktsioonist (kaheosalise esiklaasi raam, kojameeste
algasend on esiklaasi keskel);
mille paigaldamist nõuavad õigusaktid (teemaksu kleebised, liininumber vms);
mis on vajalikud sisejulgeolekuasutuste tööks.
Teisaldatav navigatsiooniseade, pardakaamera, parkimiskell või tahavaatepeeglile riputatav
vimpel, talisman vms, võib jääda juhi vaatevälja kui see oluliselt ei sega liikluse jälgimist.
M2 ja M3 kategooria bussi esiklaasi kaitsekile, mis vähendab teelt lendavate kivide tekitatud
vigastusi, võib olla paigaldatud eeldusel, et selle läbipaistvus on 70 % ja kaitsekile ülemine
serv ei ületa armatuurlaua kõige ülemist serva.
Pilt 1 - Esiklaasi kaitsekile
Lk 6 / 7
5. Vaatevälja või klaasi seisundi puuduste liigitamine ülevaatusel
Kõik takistused (kleebised või muud objektid), mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele, liigitatakse vaatevälja mitte vastavuse
alla.
Puuduse raskusaste
Kontrollitav sõlm Puudus Vea märkimise näited
VO OV EOV
3.1. Vaateväli 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt Teisaldatav navigatsiooniseade jääb vaatevälja.
nähtavust ettepoole ja külgedele. X
Kleebis ulatub A tsooni, kuid mitte üle 10 mm.
2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised Kleebis ulatub üle 10 mm A tsooni või üle 40 mm B
tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. tsooni.
X
Armatuurlauale on ehitatud lisa laud või muu
konstruktsioon.
Kõik klaasi kahjustused (mõrad, kriimustused, täkked vms), mis mõjutavad juhi liikluse jälgimist, liigitatakse klaasi seisundi mitte vastavuse alla.
Puuduse raskusaste
Kontrollitav sõlm Puudus Vea märkimise näited
VO OV EOV
3.2. Klaasi seisund 1) Mõranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. Üksik kahjustus A tsoonis, mis jääb 10 mm ringi sisse.
X Üksik mõra B tsoonis.
Mõrade kogum C tsoonis.
2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või 2 üksikut kahjustust A tsoonis.
tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. X Mõrade kogum B tsoonis.
Mõra ulatub klaasi ühest servast teise seva.
3) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga X „Päike“ A või B tsoonis.
halb.
4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside Klaaside läbipaistvus alla 70%.
X
läbipaistvus ei vasta nõuetele.
5) Klaas ei vasta nõuetele. X Klaas on e-sertifitseerimata.
Lk 7 / 7
Tegevusjuhend
Kuupäev 01.04.2015
Sisu Liiklusregistri andmed
Õiguslik alus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 § 1 lg
4, § 8 lg 1 ja lisa 4 p 0.2.4
Täitmiseks Alates 10.04.2015
Muudetud 15.04.2016 muudetud punkti 1 ning lisatud punktid 2, 6 ja 7
22.04.2016 parandatud numeratsiooni ja punkti 5.5 sõnastust
05.12.2016 muudetud punkti 5.3
24.01.2017 muudetud punkti 1
15.01.2018 muudetud punkti 1
19.09.2018 muudetud punkti 1.4.8. ja 1.7.
1. Liiklusregistri andmeväljade kontrollimine ülevaatusel
1.1. Kui sõiduki tegelikud andmed erinevad liiklusregistri andmetest ja sõidukil ei ole ühtegi
olulist või ohtlikku riket või puudust, siis on ülevaatuse otsus „esitada liiklusregistri
andmete täpsustamisele“. Otsuse valimisele eelnevalt tuleb ARIS2-s valida andmetega
seotud puudust kirjeldav puudus. Registriandmete puudused on loetletud jaotuses „0.3.
Registriandmed“. NB! Sõiduk koos registreerimistunnistusega tuleb andmete kontrolliks
esitada Maanteeametisse.
1.2. Kui sõiduki tegelikud andmed erinevad liiklusregistri andmetest ja esineb vähemalt üks
oluline või ohtlik rike või puudus, peab ülevaatuse otsuseks olema valitud vastavalt
„esitada korduvülevaatusele“ või „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu“. Kordusülevaatusele
saabudes peab olema kõrvaldatud ka liiklusregistri andmetega seotud puudus.
1.3. Sõiduki ülevaatuse otsus on „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“ ainult
käesoleva juhendi punktides 4 ja 5 toodud andmete erinevusel sõiduki ja liiklusregistri
vahel.
1.4. Ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimise järgmised liiklusregistri andmeväljad:
1.4.1. Esmane registreerimine (B);
1.4.2. VIN-kood (E);
1.4.3. Täismass (F.1);
1.4.4. Telgede arv (L);
1.4.5. Mootori töömaht (P.1) – subjektiivne hindamine, näiteks kas 1,9 liitrine
ridamootor on asendatud 2,5 liitrise V-mootoriga;
1.4.6. Mootori kütuse liik (P.3) – oluline on põhikütuse liik, katalüsaatori märkimine
kütuse liigi juures ei ole oluline;
1.4.7. Sõiduki värv (R) – kõigil sõidukitel v.a. haagised ja kereta L kategooria sõidukid;
1.4.8. Istekohti koos juhiga (S.1) – sõidukist võivad puududa kiirkinnitusega istmed;
Lk 1 / 2
1.4.9. Seisukohtade arv (S.2) – ainult M2 ja M3 kategooria A, I ja II klassi bussidel
reisijate arvu kirjeldaval sildil toodud seisukohtade arvu vastavus
registreerimistunnistusel olevaga;
1.4.10. Keretüüp – ainult N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukid;
1.4.11. Kõrgus – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine;
1.4.12. Pikkus – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine;
1.4.13. Laius – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine.
1.5. Liiklusregistris ja registreerimistunnistusel peavad olema järgnevad märkused:
1.5.1. ADR KOHANE – kui sõiduk on esmaregistreeritud peale 2000. a ja sellele
soovitakse väljastada ADR vastavuse tunnistust;
1.5.2. ALARMSÕIDUK – kui sõiduk on liiklusseaduse § 84 mõistes alarmsõiduk ja
seda registreeritakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 77 kohaselt liiklusregistris
alarmsõidukina;
1.5.3. LISASEADE: – kui sõidukile on koht kindlalt kinnitatud lisaseadmed, mis
asetsevad väljaspool sõiduki kere tasapinda või mille abil on muudetud sõiduki
kasutusotstarvet või toitesüsteemi (nt gaasiseadme lisamine);
1.5.4. LUBATUD KASUTADA: – kui sõiduki kasutamiseks on seatud eritingimused (nt
puudub nõutav andmesilt, mõõtmed ja massid ületavad piirnorme);
1.5.5. SÕIDUMEERIKUST VABASTATUD LS § 130 LG 12 P.11 ALUSEL: – kui 10
kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri
andmetel nelja või enama lapse vanem ja bussi kasutatakse mitteäriliseks
sõitjateveoks.
1.5.6. ÕHKVEDRUSTUS: – kui vähemalt 75 % sõiduki vedrustusest moodustab
õhkvedrustus.
1.6. Kui ülevaatuse otsuseks on valitud „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“, siis
peab sõiduki omanik või esitaja minema koos sõidukiga Maanteeameti
teenindusbüroosse, kus selgitatakse välja sõiduki tegelikud andmed ning tehakse vastavad
muudatused. Selliselt toimides määratakse sõidukile järgmise ülevaatuse aeg peale
puuduste likvideerimist Maanteeameti teenindusbüroos ning sõiduk ülevaatuspunkti
naasma ei pea.
1.7. Juhul kui sõidukil esinenud andmete ebakõlaga seotud puudused on kergesti
likvideeritavad, siis on võimalus sõidukit esitada andmete kontrolliks ka tagasi
ülevaatuspunkti. Sõiduki võib tagasi ülevaatuspunkti andmete kontrollimisele esitada
määramata aja jooksul. Kui sõiduk on andmete kontrolliks ülevaatuspunkti esitatud, tuleb
see ARIS2-s valida ülevaatuse liik „Korduv“. Järgmise ülevaatuse aeg määratakse
kuupäevast, mil tehti otsus „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“.
Lk 2 / 2
Tegevusjuhend
Kuupäev 23.03.2015
Sisu ARIS2 kasutamine
Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1.
Täitmiseks Alates 30.03.2015
Muutmised 13.04.2016 lisatud punkt 1.2.6.
22.04.2016 muudetud punkte 1.2.5. ja 1.2.6.
19.04.2018 muudetud punkti 1.2.6.
28.05.2018 muudetud punkti 1.2.1., 1.2.5. ja 1.2.6.
1. Liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 kasutamine
1.1. Liiklusregistri infosüsteem ARIS2
1.1.1. ARIS2 on infosüsteem, mis on välja töötatud ülevaatuse teostamiseks ja ülevaatuse
andmete edastamiseks.
1.1.2. ARIS2 ei ole lubatud kasutada sõiduki ajaloo ja andmete päringuks. Sõiduki andmete
ja ajaloo päringuks on loodud Maanteeameti e-teeninduse sõiduki taustakontroll.
1.1.3. ARIS2-s loodud kasutaja konto on personaalne.
1.1.4. Personaalse ARIS2 kasutaja konto kasutajanime ja salasõna edastamine
kolmandatele isikutele on keelatud. Kolmas isik on mistahes isik kellele antud
personaalne kasutaja konto ei ole loodud.
1.2. Andmeväljade täitmine
1.2.1. Sõiduki läbisõidunäiduks tuleb märkida läbisõidunäidikul olev näit. Näitu ei ümardata.
Mitteloetava läbisõidunäidiku puhul tuleb sisestada eelmise ülevaatuse läbisõidunäit.
1.2.2. Sõidumeeriku kohasel sõidukil tuleb sisestada plomminumber, kui sõidumeerik on
kontrollitud Eestis, ja kontrollimise kuupäev. Kui sõidumeerik ei ole kontrollitud
Eestis, tuleb sõidumeeriku plomminumber kirjutada lisainfosse.
1.2.3. Sõidukil, mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, tuleb ära täita märkeruut, et see
sõiduk on digitaalse sõidumeerikuga.
1.2.4. Piduri- ja heitgaasitesti tulemused sisestatakse samad kui on piduri- ja heitgaasitesti
mõõtmise väljatrükil.
1.2.5. Ottomootoriga sõiduki heitmete kõrgendatud pöörete mõõtetulemuste „mõõdetud
pöörete“ lahtrisse märgitakse „9999“ ning teistesse kõrgendatud pöörete lahtritesse
(lubatud/mõõdetud) „1“, kui sõiduki mootor töötab tootja andmetel λ-andurita, kuid
liiklusregistri andmete põhjal on mootori tüüp määratud „bensiin kat.“ või
katalüsaatori märkeruut on märgistatud.
1.2.6. Kahekütuselisel sõidukil (nt mootoribensiin + gaas (LPG/CNG)) märkida heitmete
mõõtmise lahtritesse heitmete kahjulike ainete sisaldus, millel teostati mõõtmine.
Mõõtmist ei tehta mõlemal mootori kütuserežiimil. Mõõtmine teha selles
kütuserežiimis nagu mootor parajasti töötab, ümber lülitamine ei ole vajalik.
Lk 1 / 1