dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Maanteeamet · 1. aprill 2020
Viit
1-2/20/276
Registreeritud
1. aprill 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-2 Üldkäskkirjad
Toimik
1-2/2020
Vastutaja
Helari Holm (MA, Liiklusteenistus, Tehnoosakond)

Failid

  • 📎1-220276 01.04.2020 Käskkiri.bdoc13697 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 01.04.2020 nr 1-2/20/276 Mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud tegevusjuhendite kinnitamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lg 3 p 2, 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ § 3 lg 1 ja sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu alusel: 1. Kinnitan järgmised mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisega seotud tegevusjuhendid: 1.1. Abitöölise ja ülevaataja praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil; 1.2. Liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 kasutamine; 1.3. Liiklusregistri andmeväljade kontrollimine ülevaatusel; 1.4. Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel; 1.5. Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool ülevaatuspunkti territooriumi; 1.6. Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine; 1.7. Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus; 1.8. Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine; 1.9. Haakeseadmete kontroll ülevaatusel; 1.10. Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel; 1.11. Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll; 1.12. Gaasil töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll; 1.13. Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga. 2. Tunnistan kehtetuks järgmised Maanteeameti peadirektori käskkirjad: 2.1. 17.01.2018 käskkirja nr 1-2/18/016 „Tegevusjuhendite kinnitamine järgimiseks sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel tehnonõuetele vastavuse kontrollpunktides“; 2.2. 10.02.2018 käskkirja nr 1-2/18/039 „Tegevusjuhendi „Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel“ kinnitamine“; 2.3. 05.06.2018 käskkirja nr 1-2/18/169 „Tegevusjuhendite „Liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 kasutamine“ ja „Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool ülevaatuspunkti territooriumi“ kinnitamine“; 2.4. 21.09.2018 käskkirja nr 1-2/18/345 „Tegevusjuhendi „Liiklusregistri andmeväljade kontrollimine ülevaatusel“ kinnitamine“; 2.5. 10.05.2019 käskkirja nr 1-2/19/286 „Tegevusjuhendi „Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel“ kinnitamine“; 2 2.6. 25.09.2019 käskkirja nr 1-2/19/647 „Tegevusjuhendi „Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus“ kinnitamine“. 3. Käskkiri teha tehnoosakonnal teatavaks tehnonõuetele vastavuse kontrollijatele. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Tegevusjuhend Kuupäev 19.03.2015 Sisu Abitööline ja praktikant Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6, halduslepingu punktid 4.1. ja 4.6. Täitmiseks Alates 30.03.2015 1. Abitöölise ja ülevaataja praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil 1.1. Praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil 1.1.1. Ülevaataja koolitusel kohustuslikus korras praktikal viibival isikul (edaspidi praktikant) ei ole lubatud iseseisvalt teostada sõidukile tehnonõuetele vastavuse kontrolli (edaspidi ülevaatus). 1.1.2. Praktikant võib sõidukit kontrollida ainult tehnonõuetele vastavuse kontrollija (edaspidi ülevaataja) vahetu juhendamise ja järelevalve all. 1.1.3. Praktika saab toimuda ainult koolituse algusest kuni ühe aasta möödumiseni koolituse lõpust. 1.1.4. Praktikant võib kontrollida ainult neid sõidukeid, mille osas koolitus toimus. 1.1.5. Praktikant peab olema nimesildi ja ettevõtte nime/logoga tööriietuses. 1.1.6. Praktikandi töötamist ülevaatuspunktis ei loeta liiklusseaduse § 74 lg 1 punkti 2 mõistes ülevaataja kvalifikatsiooni täitmiseks vajaliku töökogemuse hulka. 1.2. Abitöölise kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil 1.2.1. Sõiduki ülevaatusel on sõiduki osade, seadmete ja sõlmede kontrollimiseks lubatud kasutada isiku abi, kes ei vasta liiklusseaduse § 74 nõuetele, ainult ülevaataja juhendamisel ja seda ainult järgmistel tegevustel või kontroll operatsioonide teostamisel: 1.2.1.1. sõiduki liigutamine ülevaatuspunkti liinil; 1.2.1.2. pidurite hoidmine veermiku kontrollil; 1.2.1.3. rooliratta liigutamine rooliajami kontrollil; 1.2.1.4. helisignaali lülitamine; 1.2.1.5. klaasipuhastite ja –pesurite lülitamine; 1.2.1.6. valgustus- ja valgustussignalisatsiooniseadmete lülitamine; 1.2.1.7. mõõteseadmete ühendamine mõõtmise ettevalmistamisel; 1.2.1.8. mõõteseadmete lahti ühendamine mõõtmise lõpetamisel; 1.2.1.9. andmete sisestamine mõõteseadmetesse ja ARIS2-te. 1.2.2. Abitööline peab olema nimesildi ja ettevõtte nime/logoga tööriietuses. Lk 1 / 1 Tegevusjuhend Kuupäev 16.03.2020 Täitmiseks Alates 06.04.2020 Sisu Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. Euro 6/VI sõiduki EOBD kontroll Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 2. Kontrolli sisu ....................................................................................................................... 2 2.1. Süsteemi valmidus ....................................................................................................... 2 2.2. Kontrolli läbiviimine ................................................................................................... 3 2.3. Veakoodide kustutamine ............................................................................................. 3 2.4. Veakoodide olulisus .................................................................................................... 3 3. Kontrollseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed ...................................................... 4 4. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 ......................................................................................................................................... 4 LISA 1 – veakoodide tähendused standardist ISO 15031-6 (inglise k) ..................................... 5 P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid................................................................................................................................ 5 P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid ....................................... 9 P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid ..................................... 12 P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid ................................................................. 15 P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid ..................................... 17 P06XX – Juhtarvuti ja lisaväljunditega seonduvad veakoodid ............................................ 20 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 1. Sissejuhatus Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada tehnoülevaatuse käigus otto- või diiselmootoriga varustatud Euro 6 või VI heitmeklassile vastava sõiduki heitmeid mõjutavate rikete olemasolu kontrollimist EOBD lugejaga. EOBD on lühend inglisekeelsele väljendile European On Board Diagnostics, ehk kujutab endast Euroopa pardadiagnostika süsteemi, mis on analoog USA-s kasutusele võetud OBD2 süsteemile. EOBD lugeja ühendamiseks vajaliku OBD-liidese asukohta sõidukis on vajadusel võimalik tuvastada näiteks andmeteatmiku abil. 2. Kontrolli sisu 2.1. Süsteemi valmidus Üks osa EOBD süsteemist on selle valmiduse jälgimine, mis näitab, millised sõiduki komponendid on kontrollitud ja millised mitte. Teatud süsteemides ja komponentides toimuvad aeg-ajalt testid, et kontrollida, kas väärtused püsivad lubatud piirides. Kõik sõidukid ei toeta kõiki valmiduse kontrollimise teste – testide täpne arv oleneb sõiduki konfiguratsioonist. Lisaks on testide läbiviimisel erinevad katsetsüklid, ehk mõningad kontrollid viiakse läbi pelgalt mootori käivitamisel, teisalt, mõningate kontrollide läbiviimiseks on vajalik sõidukiga sõitmine erinevates sõidurežiimides. Katsetsüklite täpne sisu varieerub sageli sõidukitootjate ja mudelite lõikes. Tehnoülevaatuse mõttes on oluline, et kui sõiduk pole pardadiagnostika kontrolliks valmis või kontrolli pole võimalik teha, siis tuleb kontrollida rikkeindikaatori (MIL) olekut. Rikkeindikaatori all peetakse silmas sõiduki näidikutetablool kuvatavat standardset ikooni: Foto 1 - rikkeindikaatori ikoon Rikkeindikaatori oleku kontrollimise all peetakse silmas rikkeindikaatori korrektset käitumist – rikkeindikaator peab süttima süüte sisselülitamisel ja peab kustuma mootori käivitamise järgselt. Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 2.2. Kontrolli läbiviimine Tehnoülevaatusel tuleb EOBD lugejaga sõiduki kontrollimisel veenduda, kas sõiduki pardadiagnostika on salvestanud järgmiseid aktiivseid veakoode vahemikust P0001-P0499 või veakoodi P0650. Kirjeldatud universaalsete veakoodide üldine tähendus on järgmine: P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid; P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid; P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid; P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid; P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid; P0650 – Rikkeindikaatori (MIL) rikkele viitav veakood. Veakoodid ning nende täpsem kirjeldus on toodud käesoleva juhendi lõpus lisas 1 (inglise k). 2.3. Veakoodide kustutamine Seoses asjaoluga, et sõiduk vajab süsteemis rikete avastamiseks teatud kontrollprotseduuride teostamist, ei ole aktsepteeritav veakoodide kustutamine ülevaatusel. Seda põhjusel, et süsteemi kontrollprotseduuride läbiviimine võtab aega ning ülevaatuse käigus ei ole sõidukil võimalik kõiki kontrollprotseduure läbida. Kontrollprotseduuride mitteläbimisest tulenevalt pole süsteem võimeline vastavas osasüsteemis rikkeid avastama. Seega, veakoodide kustutamine iseenesest ei ole üldjuhul lahendus probleemile, millele veakood tähelepanu juhib. 2.4. Veakoodide olulisus Veakoodide olulisus sõltub nende staatusest. Staatuseid on erinevaid, kuid enamlevinud on kaks: aktiivsed veakoodid (staatus =„3“, „0A“, „10“ või „mode 3“, „mode 0A“, „mode 10“)(inglise k permanent) ja ootel veakoodid (staatus =„7“ või „mode“)(inglise k pending). Oluline on mõista, et veakood, mille staatus on aktiivne, viitab reaalsele, sõiduki juhtarvuti Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 poolt korduvalt avastatud rikkele ning see põhjustab üldjuhul ka rikkeindikaatori süttimise teel sõidukijuhi informeerimise. Tehnoülevaatuse seisukohast on oluliseks puuduseks (OV) aktiivse veakoodi avastamine, kui samaaegselt on süttinud sõiduki mootori rikkeindikaator, viidates aktiivsele rikkele. Ootel staatusega veakoodid seevastu viitavad asjaolule, et rike on avaldunud lühiajaliselt ning sõiduki juhtarvuti on rikke ühel korral tuvastanud, kuid seda pole rohkem esinenud. Kui sama rike esineb teatud aja jooksul veel teatud kordi, siis muutub veakoodi staatus aktiivseks. Seni, kuni sama riket korduvalt ei tuvastata, rikkeindikaator juhile rikkest märku ei anna. Tehnoülevaatuse seisukohast on staatusega ootel veakoodi avastamine väheoluliseks puuduseks (VO). 3. Kontrollseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed Kontrolli kohta on vaja koostada kontrollseadme väljatrükk. Kontrolli andmed võivad olla ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul – näiteks digitaalsena, kui need on seostatavad konkreetse sõidukiga, mille puhul kontroll teostati. Väljatrükil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) sõiduki registreerimisnumber; 2) kontrolli läbiviimise koht ja aeg; 3) kontrollija; 4) kontrolli tulemus (võimalusel ka konkreetsed veakoodid). Kui seade ei võimalda kõiki nõutud andmeid väljatrükil kuvada, siis tuleb see info lisada käsitsi. Kontrollseadme väljatrüki säilitamistähtaeg on 2 aastat. 4. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 Kui sõidukil esineb aktiivseid veakoode vahemikust P0001-P0499 või veakood P0650 ning Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 süttinud on mootori rikkeindikaator, siis tuleb see ARIS2-s ülevaatuse vormistamisel märkida kontrollkaardile vastava rikke lisamisega. Võimalusel märkida rikke lisainfo lahtrisse ka veakood(id) mis tuvastati. Veakood, mis jääb küll eespoolmainitud vahemikku, kuid on mitteaktiivne (staatus „mode 7“) või on aktiivne (staatus „mode 3“ või „0A“ või „10“), aga rikkeindikaator pole süttinud, klassifitseerub väheolulise puudusena, mille saab võimaluse korral märkida ARIS2 „rikke info“ lahtrisse. Kui kontrolli käigus selgub, et sõiduki OBD-pistik on vigane (kontrollseade ei saa ühendust) või see ei asu seal kus andmeteatmiku kohaselt peaks asuma ning seda ei ole võimalik leida ilma sõiduki salongi detaile demonteerimata, siis on lubatud jätta EOBD kontroll teostamata ning märkida ülevaatuse vormistamisel „märkuste“ lahtrisse / heitmete mõõtmise väljatrükile selgitus kontrolli läbiviimata jätmise ja põhjuse kohta. LISA 1 – veakoodide tähendused standardist ISO 15031-6 (inglise k) P00xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmise ja heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0000 ISO/SAE reserved P0001 Fuel Volume Regulator Control Circuit/Open P0002 Fuel Volume Regulator Control Circuit Range/Performance P0003 Fuel Volume Regulator Control Circuit Low P0004 Fuel Volume Regulator Control Circuit High P0005 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit/Open P0006 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit Low P0007 Fuel Shutoff Valve “A” Control Circuit High P0008 Engine Position System Performance Bank 1 P0009 Engine Position System Performance Bank 2 P000A “A” Camshaft Position Slow Response Bank 1 P000B “B” Camshaft Position Slow Response Bank 1 P000C “A” Camshaft Position Slow Response Bank 2 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P000D “B” Camshaft Position Slow Response Bank 2 P000E ISO/SAE reserved P000F ISO/SAE reserved P0010a “A” Camshaft Position Actuator Circuit / Open Bank 1 P0011a “A” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 1 P0012a “A” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 1 P0013b “B” Camshaft Position – Actuator Circuit / Open Bank 1 P0014b “B” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 1 P0015b “B” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 1 P0016 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 1 Sensor A P0017 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 1 Sensor B P0018 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 2 Sensor A P0019 Crankshaft Position – Camshaft Position Correlation Bank 2 Sensor B P0020a “A” Camshaft Position Actuator Circuit / Open Bank 2 P0021a “A” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 2 P0022a “A” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 2 P0023b “B” Camshaft Position – Actuator Circuit / Open Bank 2 P0024b “B” Camshaft Position – Timing Over-Advanced or System Performance Bank 2 P0025b “B” Camshaft Position – Timing Over-Retarded Bank 2 P0026 Intake Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 1 P0027 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 1 P0028 Intake Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 2 P0029 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Range/Performance Bank 2 P0030 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 1 P0031 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 1 P0032 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 1 P0033 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit P0034 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit Low P0035 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit High P0036 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 2 P0037 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 2 P0038 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 2 P0039 Turbocharger/Supercharger Bypass Valve Control Circuit Range/Performance Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0040 O2 Sensor Signals Swapped Bank 1 Sensor 1/Bank 2 Sensor 1 P0041 O2 Sensor Signals Swapped Bank 1 Sensor 2/Bank 2 Sensor 2 P0042 HO2S Heater Control Circuit Bank 1 Sensor 3 P0043 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 1 Sensor 3 P0044 HO2S Heater Control Circuit High Bank 1 Sensor 3 P0045 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit/Open P0046 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit P0047 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit Low P0048 Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit High P0049 Turbocharger/Supercharger Turbine Overspeed P004A Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit / Open P004B Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit P004C Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit Low P004D Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit High P004E Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “A” Circuit Intermittent/Erratic P004F Turbocharger/Supercharger Boost Control Solenoid “B” Circuit Intermittent/Erratic P0050 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 1 P0051 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 1 P0052 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 1 P0053 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 1 P0054 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 2 P0055 HO2S Heater Resistance Bank 1 Sensor 3 P0056 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 2 P0057 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 2 P0058 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 2 P0059 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 1 P0060 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 2 P0061 HO2S Heater Resistance Bank 2 Sensor 3 P0062 HO2S Heater Control Circuit Bank 2 Sensor 3 P0063 HO2S Heater Control Circuit Low Bank 2 Sensor 3 P0064 HO2S Heater Control Circuit High Bank 2 Sensor 3 P0065 Air Assisted Injector Control Range/Performance P0066 Air Assisted Injector Control Circuit or Circuit Low Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0067 Air Assisted Injector Control Circuit High P0068 MAP/MAF – Throttle Position Correlation P0069 Manifold Absolute Pressure – Barometric Pressure Correlation P006A MAP – Mass or Volume Air Flow Correlation P006B MAP – Exhaust Pressure Correlation P006C MAP – Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Correlation P006D Barometric Pressure – Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Correlation P006E ISO/SAE reserved P006F ISO/SAE reserved P0070 Ambient Air Temperature Sensor Circuit P0071 Ambient Air Temperature Sensor Range/Performance P0072 Ambient Air Temperature Sensor Circuit Low P0073 Ambient Air Temperature Sensor Circuit High P0074 Ambient Air Temperature Sensor Circuit Intermittent P0075 Intake Valve Control Solenoid Circuit Bank 1 P0076 Intake Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 1 P0077 Intake Valve Control Solenoid Circuit High Bank 1 P0078 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Bank 1 P0079 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 1 P0080 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit High Bank 1 P0081 Intake Valve Control Solenoid Circuit Bank 2 P0082 Intake Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 2 P0083 Intake Valve Control Solenoid Circuit High Bank 2 P0084 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Bank 2 P0085 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit Low Bank 2 P0086 Exhaust Valve Control Solenoid Circuit High Bank 2 P0087 Fuel Rail/System Pressure – Too Low P0088 Fuel Rail/System Pressure – Too High P0089 Fuel Pressure Regulator 1 Performance P0090 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit P0091 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit Low P0092 Fuel Pressure Regulator 1 Control Circuit High P0093 Fuel System Leak Detected – Large Leak Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0094 Fuel System Leak Detected – Small Leak P0095 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit P0096 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Range/Performance P0097 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Low P0098 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit High P0099 Intake Air Temperature Sensor 2 Circuit Intermittent/Erratic P009A Intake Air Temperature / Ambient Air Temperature Correlation a The “A” camshaft shall be either the “intake”, “left”, or “front” camshaft. Left/Right and Front/Rear are determined as if viewed from the driver’s seating position. Bank 1 contains cylinder number one, Bank 2 is the opposite bank. b The “B” camshaft shall be either the “exhaust”, “right”, or “rear” camshaft. Left/Right and Front/Rear are determined as if viewed from the driver’s seating position. Bank 1 contains cylinder number one, Bank 2 is the opposite bank. P01xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0100 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit P0101 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Range/Performance P0102 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Low P0103 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit High P0104 Mass or Volume Air Flow “A” Circuit Intermittent P0105 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit P0106 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Range/Performance P0107 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Low P0108 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit High P0109 Manifold Absolute Pressure/Barometric Pressure Circuit Intermittent P010A Mass or Volume Air Flow “B” Circuit P010B Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Range/Performance P010C Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Low P010D Mass or Volume Air Flow “B” Circuit High P010E Mass or Volume Air Flow “B” Circuit Intermittent/Erratic P010F Mass or Volume Air Flow Sensor A/B Correlation P0110 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit P0111 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Range/Performance P0112 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Low P0113 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit High P0114 Intake Air Temperature Sensor 1 Circuit Intermittent P0115 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit P0116 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Range/Performance P0117 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Low P0118 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit High Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0119 Engine Coolant Temperature Sensor 1 Circuit Intermittent P011A Engine Coolant Temperature Sensor 1/2 Correlation P0120 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit P0121 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Range/Performance P0122 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Low P0123 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit High P0124 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “A” Circuit Intermittent P0125 Insufficient Coolant Temperature for Closed Loop Fuel Control P0126 Insufficient Coolant Temperature for Stable Operation P0127 Intake Air Temperature Too High P0128 Coolant Thermostat (Coolant Temperature Below Thermostat Regulating P0129 Barometric Pressure Too Low P012A Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit P012B Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Range/Performance P012C Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Low P012D Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit High P012E Turbocharger/Supercharger Inlet Pressure Sensor Circuit Intermittent/Erratic P012F ISO/SAE reserved P0130 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 1 P0131 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 1 P0132 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 1 P0133 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 1 P0134 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 1 P0135 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 1 P0136 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 2 P0137 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 2 P0138 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 2 P0139 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 2 P0140 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 2 P0141 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 2 P0142 O2 Sensor Circuit Bank 1 Sensor 3 P0143 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 1 Sensor 3 P0144 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 1 Sensor 3 P0145 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 1 Sensor 3 P0146 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 1 Sensor 3 P0147 O2 Sensor Heater Circuit Bank 1 Sensor 3 P0148 Fuel Delivery Error P0149 Fuel Timing Error P0150 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 1 P0151 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 1 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0152 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 1 P0153 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 1 P0154 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 1 P0155 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 1 P0156 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 2 P0157 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 2 P0158 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 2 P0159 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 2 P0160 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 2 P0161 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 2 P0162 O2 Sensor Circuit Bank 2 Sensor 3 P0163 O2 Sensor Circuit Low Voltage Bank 2 Sensor 3 P0164 O2 Sensor Circuit High Voltage Bank 2 Sensor 3 P0165 O2 Sensor Circuit Slow Response Bank 2 Sensor 3 P0166 O2 Sensor Circuit No Activity Detected Bank 2 Sensor 3 P0167 O2 Sensor Heater Circuit Bank 2 Sensor 3 P0168 Fuel Temperature Too High P0169 Incorrect Fuel Composition P0170 Fuel Trim Bank 1 P0171 System Too Lean Bank 1 P0172 System Too Rich Bank 1 P0173 Fuel Trim Bank 2 P0174 System Too Lean Bank 2 P0175 System Too Rich Bank 2 P0176 Fuel Composition Sensor Circuit P0177 Fuel Composition Sensor Circuit Range/Performance P0178 Fuel Composition Sensor Circuit Low P0179 Fuel Composition Sensor Circuit High P0180 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit P0181 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Range/Performance P0182 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Low P0183 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit High P0184 Fuel Temperature Sensor “A” Circuit Intermittent Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0185 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit P0186 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Range/Performance P0187 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Low P0188 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit High P0189 Fuel Temperature Sensor “B” Circuit Intermittent P018A Fuel Pressure Sensor “B” Circuit P018B Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Range/Performance P018C Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Low P018D Fuel Pressure Sensor “B” Circuit High P018E Fuel Pressure Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic P018F ISO/SAE reserved P0190 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit P0191 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Range/Performance P0192 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Low P0193 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit High P0194 Fuel Rail Pressure Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic P0195 Engine Oil Temperature Sensor P0196 Engine Oil Temperature Sensor Range/Performance P0197 Engine Oil Temperature Sensor Low P0198 Engine Oil Temperature Sensor High P0199 Engine Oil Temperature Sensor Intermittent P02xx – Kütuse ja õhu koguse mõõtmisega seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0200 Injector Circuit/Open P0201 Injector Circuit/Open – Cylinder 1 P0202 Injector Circuit/Open – Cylinder 2 P0203 Injector Circuit/Open – Cylinder 3 P0204 Injector Circuit/Open – Cylinder 4 P0205 Injector Circuit/Open – Cylinder 5 P0206 Injector Circuit/Open – Cylinder 6 P0207 Injector Circuit/Open – Cylinder 7 P0208 Injector Circuit/Open – Cylinder 8 P0209 Injector Circuit/Open – Cylinder 9 P020A Cylinder 1 Injection Timing Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P020B Cylinder 2 Injection Timing P020C Cylinder 3 Injection Timing P020D Cylinder 4 Injection Timing P020E Cylinder 5 Injection Timing P020F Cylinder 6 Injection Timing P0210 Injector Circuit/Open – Cylinder 10 P0211 Injector Circuit/Open – Cylinder 11 P0212 Injector Circuit/Open – Cylinder 12 P0213 Cold Start Injector 1 P0214 Cold Start Injector 2 P0215 Engine Shutoff Solenoid P0216 Injector/Injection Timing Control Circuit P0217 Engine Coolant Over Temperature Condition P0218 Transmission Fluid Over Temperature Condition P0219 Engine Overspeed Condition P021A Cylinder 7 Injection Timing P021B Cylinder 8 Injection Timing P021C Cylinder 9 Injection Timing P021D Cylinder 10 Injection Timing P021E Cylinder 11 Injection Timing P021F Cylinder 12 Injection Timing P0220 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit P0221 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Range/Performance P0222 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Low P0223 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit High P0224 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “B” Circuit Intermittent P0225 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit P0226 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Range/Performance P0227 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Low P0228 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit High P0229 Throttle/Pedal Position Sensor/Switch “C” Circuit Intermittent P022A Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit /Open P022B Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit Low P022C Charge Air Cooler Bypass Control “A” Circuit High P022D Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit /Open P022E Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit Low P022F Charge Air Cooler Bypass Control “B” Circuit High P0230 Fuel Pump Primary Circuit P0231 Fuel Pump Secondary Circuit Low P0232 Fuel Pump Secondary Circuit High P0233 Fuel Pump Secondary Circuit Intermittent P0234 Turbocharger/Supercharger Overboost Condition P0235 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit P0236 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit Range/Performance P0237 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit Low P0238 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” Circuit High P0239 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P023A Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit/Open P023B Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit Low P023C Charge Air Cooler Coolant Pump Control Circuit High P023D Manifold Absolute Pressure – Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “A” P023E Manifold Absolute Pressure – Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” P023F ISO/SAE reserved P0240 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit Range/Performance P0241 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit Low P0242 Turbocharger/Supercharger Boost Sensor “B” Circuit High P0243 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” P0244 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” Range/Performance P0245 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” Low P0246 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “A” High P0247 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” P0248 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” Range/Performance P0249 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” Low P024A Charge Air Cooler Bypass Control “A” Range/Performance P024B Charge Air Cooler Bypass Control “A” Stuck P024C Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit P024D Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit Range/Performance P024E Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit Low P024F Charge Air Cooler Bypass Position Sensor “A” Circuit High P0250 Turbocharger/Supercharger Wastegate Solenoid “B” High P0251 Injection Pump Fuel Metering Control “A” (Cam/Rotor/Injector) P0252 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Range/Performance (Cam/Rotor/Injector) P0253 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Low (Cam/Rotor/Injector) P0254 Injection Pump Fuel Metering Control “A” High (Cam/Rotor/Injector) P0255 Injection Pump Fuel Metering Control “A” Intermittent (Cam/Rotor/Injector) P0256 Injection Pump Fuel Metering Control “B” (Cam/Rotor/Injector) P0257 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Range/Performance (Cam/Rotor/Injector) P0258 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Low (Cam/Rotor/Injector) P0259 Injection Pump Fuel Metering Control “B” High (Cam/Rotor/Injector) P025A Fuel Pump Module Control Circuit/Open P025B Fuel Pump Module Control Circuit Range/Performance P025C Fuel Pump Module Control Circuit Low P025D Fuel Pump Module Control Circuit High P0260 Injection Pump Fuel Metering Control “B” Intermittent (Cam/Rotor/Injector) P0261 Cylinder 1 Injector Circuit Low P0262 Cylinder 1 Injector Circuit High P0263 Cylinder 1 Contribution/Balance P0264 Cylinder 2 Injector Circuit Low P0265 Cylinder 2 Injector Circuit High P0266 Cylinder 2 Contribution/Balance P0267 Cylinder 3 Injector Circuit Low P0268 Cylinder 3 Injector Circuit High P0269 Cylinder 3 Contribution/Balance P0270 Cylinder 4 Injector Circuit Low Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0271 Cylinder 4 Injector Circuit High P0272 Cylinder 4 Contribution/Balance P0273 Cylinder 5 Injector Circuit Low P0274 Cylinder 5 Injector Circuit High P0275 Cylinder 5 Contribution/Balance P0276 Cylinder 6 Injector Circuit Low P0277 Cylinder 6 Injector Circuit High P0278 Cylinder 6 Contribution/Balance P0279 Cylinder 7 Injector Circuit Low P0280 Cylinder 7 Injector Circuit High P0281 Cylinder 7 Contribution/Balance P0282 Cylinder 8 Injector Circuit Low P0283 Cylinder 8 Injector Circuit High P0284 Cylinder 8 Contribution/Balance P0285 Cylinder 9 Injector Circuit Low P0286 Cylinder 9 Injector Circuit High P0287 Cylinder 9 Contribution/Balance P0288 Cylinder 10 Injector Circuit Low P0289 Cylinder 10 Injector Circuit High P0290 Cylinder 10 Contribution/Balance P0291 Cylinder 11 Injector Circuit Low P0292 Cylinder 11 Injector Circuit High P0293 Cylinder 11 Contribution/Balance P0294 Cylinder 12 Injector Circuit Low P0295 Cylinder 12 Injector Circuit High P0296 Cylinder 12 Contribution/Balance P0297 Vehicle Overspeed Condition P0298 Engine Oil Over Temperature P0299 Turbocharger/Supercharger Underboost P03xx – Süütesüsteemiga seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0300 Random/Multiple Cylinder Misfire Detected P0301 Cylinder 1 Misfire Detected P0302 Cylinder 2 Misfire Detected P0303 Cylinder 3 Misfire Detected P0304 Cylinder 4 Misfire Detected P0305 Cylinder 5 Misfire Detected P0306 Cylinder 6 Misfire Detected P0307 Cylinder 7 Misfire Detected P0308 Cylinder 8 Misfire Detected P0309 Cylinder 9 Misfire Detected P0310 Cylinder 10 Misfire Detected P0311 Cylinder 11 Misfire Detected Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0312 Cylinder 12 Misfire Detected P0313 Misfire Detected With Low Fuel P0314 Single Cylinder Misfire (Cylinder not Specified) P0315 Crankshaft Position System Variation Not Learned P0316 Engine Misfire Detected on Startup (First 1000 Revolutions) P0317 Rough Road Hardware Not Present P0318 Rough Road Sensor “A” Signal Circuit P0319 Rough Road Sensor “B” Signal Circuit P0320 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit P0321 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit Range/Performance P0322 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit No Signal P0323 Ignition/Distributor Engine Speed Input Circuit Intermittent P0324 Knock Control System Error P0325 Knock Sensor 1 Circuit Bank 1 or Single P0326 Knock Sensor 1 Circuit Range/Performance Bank 1 or Single P0327 Knock Sensor 1 Circuit Low Bank 1 or Single P0328 Knock Sensor 1 Circuit High Bank 1 or Single P0329 Knock Sensor 1 Circuit Intermittent Bank 1 or Single P0330 Knock Sensor 2 Circuit Bank 2 P0331 Knock Sensor 2 Circuit Range/Performance Bank 2 P0332 Knock Sensor 2 Circuit Low Bank 2 P0333 Knock Sensor 2 Circuit High Bank 2 P0334 Knock Sensor 2 Circuit Intermittent Bank 2 P0335 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit P0336 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance P0337 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Low P0338 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit High P0339 Crankshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent P0340 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Bank 1 or Single sensor P0341 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance Bank 1 or Single sensor P0342 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Low Bank 1 or Single sensor P0343 Camshaft Position Sensor “A” Circuit High Bank 1 or Single sensor P0344 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent Bank 1 or Single sensor P0345 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Bank 2 P0346 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Range/Performance Bank 2 P0347 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Low Bank 2 P0348 Camshaft Position Sensor “A” Circuit High Bank 2 P0349 Camshaft Position Sensor “A” Circuit Intermittent Bank 2 P0350 Ignition Coil Primary/Secondary Circuit P0351 Ignition Coil “A” Primary/Secondary Circuit P0352 Ignition Coil “B” Primary/Secondary Circuit P0353 Ignition Coil “C” Primary/Secondary Circuit P0354 Ignition Coil “D” Primary/Secondary Circuit P0355 Ignition Coil “E” Primary/Secondary Circuit P0356 Ignition Coil “F” Primary/Secondary Circuit P0357 Ignition Coil “G” Primary/Secondary Circuit P0358 Ignition Coil “H” Primary/Secondary Circuit Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0359 Ignition Coil “I” Primary/Secondary Circuit P0360 Ignition Coil “J” Primary/Secondary Circuit P0361 Ignition Coil “K” Primary/Secondary Circuit P0362 Ignition Coil “L” Primary/Secondary Circuit P0363 Misfire Detected – Fueling Disabled P0364 ISO/SAE reserved P0365 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Bank 1 P0366 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance Bank 1 P0367 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Low Bank 1 P0368 Camshaft Position Sensor “B” Circuit High Bank 1 P0369 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent Bank 1 P0370 Timing Reference High Resolution Signal “A” P0371 Timing Reference High Resolution Signal “A” Too Many Pulses P0372 Timing Reference High Resolution Signal “A” Too Few Pulses P0373 Timing Reference High Resolution Signal “A” Intermittent/Erratic Pulses P0374 Timing Reference High Resolution Signal “A” No Pulse P0375 Timing Reference High Resolution Signal “B” P0376 Timing Reference High Resolution Signal “B” Too Many Pulses P0377 Timing Reference High Resolution Signal “B” Too Few Pulses P0378 Timing Reference High Resolution Signal “B” Intermittent/Erratic Pulses P0379 Timing Reference High Resolution Signal “B” No Pulses P0380 Glow Plug/Heater Circuit “A” P0381 Glow Plug/Heater Indicator Circuit P0382 Glow Plug/Heater Circuit “B” P0383 Glow Plug Control Module Control Circuit Low P0384 Glow Plug Control Module Control Circuit High P0385 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit P0386 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance P0387 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Low P0388 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit High P0389 Crankshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent P0390 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Bank 2 P0391 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Range/Performance Bank 2 P0392 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Low Bank 2 P0393 Camshaft Position Sensor “B” Circuit High Bank 2 P0394 Camshaft Position Sensor “B” Circuit Intermittent Bank 2 P04xx – Heitmete lisakontrollsüsteemidega seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0400 Exhaust Gas Recirculation Flow P0401 Exhaust Gas Recirculation Flow Insufficient Detected P0402 Exhaust Gas Recirculation Flow Excessive Detected P0403 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit P0404 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit Range/Performance Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0405 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit Low P0406 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit High P0407 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit Low P0408 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit High P0409 Exhaust Gas Recirculation Sensor “A” Circuit P040A Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit P040B Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Range/Performance P040C Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Low P040D Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit High P040E Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic P040F Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “A”/”B” Correlation P0410 Secondary Air Injection System P0411 Secondary Air Injection System Incorrect Flow Detected P0412 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit P0413 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit Open P0414 Secondary Air Injection System Switching Valve “A” Circuit Shorted P0415 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit P0416 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit Open P0417 Secondary Air Injection System Switching Valve “B” Circuit Shorted P0418 Secondary Air Injection System Control “A” Circuit P0419 Secondary Air Injection System Control “B” Circuit P041A Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit P041B Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Range/Performance P041C Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Low P041D Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit High P041E Exhaust Gas Recirculation Temperature Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic P041F ISO/SAE reserved P0420 Catalyst System Efficiency Below Threshold Bank 1 P0421 Warm Up Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1 P0422 Main Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1 P0423 Heated Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 1 P0424 Heated Catalyst Temperature Below Threshold Bank 1 P0425 Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 1 Sensor 1 P0426 Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 1 Sensor 1 P0427 Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 1 Sensor 1 P0428 Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 1 Sensor 1 P0429 Catalyst Heater Control Circuit Bank 1 P042A Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 1 Sensor 2 P042B Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 1 Sensor 2 P042C Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 1 Sensor 2 P042D Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 1 Sensor 2 P042E ISO/SAE reserved P042F ISO/SAE reserved P0430 Catalyst System Efficiency Below Threshold Bank 2 P0431 Warm Up Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2 P0432 Main Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2 P0433 Heated Catalyst Efficiency Below Threshold Bank 2 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0434 Heated Catalyst Temperature Below Threshold Bank 2 P0435 Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 2 Sensor 1 P0436 Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 2 Sensor 1 P0437 Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 2 Sensor 1 P0438 Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 2 Sensor 1 P0439 Catalyst Heater Control Circuit Bank 2 P043A Catalyst Temperature Sensor Circuit Bank 2 Sensor 2 P043B Catalyst Temperature Sensor Circuit Range/Performance Bank 2 Sensor 2 P043C Catalyst Temperature Sensor Circuit Low Bank 2 Sensor 2 P043D Catalyst Temperature Sensor Circuit High Bank 2 Sensor 2 P043E Evaporative Emission System Leak Detection Reference Orifice Low Flow P043F Evaporative Emission System Leak Detection Reference Orifice High Flow P0440 Evaporative Emission System P0441 Evaporative Emission System Incorrect Purge Flow P0442 Evaporative Emission System Leak Detected (small leak) P0443 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit P0444 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Open P0445 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Shorted P0446 Evaporative Emission System Vent Control Circuit P0447 Evaporative Emission System Vent Control Circuit Open P0448 Evaporative Emission System Vent Control Circuit Shorted P0449 Evaporative Emission System Vent Valve/Solenoid Circuit P0450 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch P0451 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Range/Performance P0452 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Low P0453 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch High P0454 Evaporative Emission System Pressure Sensor/Switch Intermittent P0455 Evaporative Emission System Leak Detected (large leak) P0456 Evaporative Emission System Leak Detected (very small leak) P0457 Evaporative Emission System Leak Detected (fuel cap loose/off) P0458 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit Low P0459 Evaporative Emission System Purge Control Valve Circuit High P0460 Fuel Level Sensor “A” Circuit P0461 Fuel Level Sensor “A” Circuit Range/Performance P0462 Fuel Level Sensor “A” Circuit Low P0463 Fuel Level Sensor “A” Circuit High P0464 Fuel Level Sensor “A” Circuit Intermittent P0465 EVAP Purge Flow Sensor Circuit P0466 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Range/Performance P0467 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Low P0468 EVAP Purge Flow Sensor Circuit High P0469 EVAP Purge Flow Sensor Circuit Intermittent P0470 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit P0471 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Range/Performance P0472 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Low P0473 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit High P0474 Exhaust Pressure Sensor “A” Circuit Intermittent/Erratic Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 P0475 Exhaust Pressure Control Valve P0476 Exhaust Pressure Control Valve Range/Performance P0477 Exhaust Pressure Control Valve Low P0478 Exhaust Pressure Control Valve High P0479 Exhaust Pressure Control Valve Intermittent P047A Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit P047B Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Range/Performance P047C Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Low P047D Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit High P047E Exhaust Pressure Sensor “B” Circuit Intermittent/Erratic P047F ISO/SAE reserved P0480 Fan 1 Control Circuit P0481 Fan 2 Control Circuit P0482 Fan 3 Control Circuit P0483 Fan Rationality Check P0484 Fan Circuit Over Current P0485 Fan Power/Ground Circuit P0486 Exhaust Gas Recirculation Sensor “B” Circuit P0487 Exhaust Gas Recirculation Throttle Control Circuit “A” /Open P0488 Exhaust Gas Recirculation Throttle Control Circuit “A” Range/Performance P0489 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit “A” Low P0490 Exhaust Gas Recirculation Control Circuit “A” High P0491 Secondary Air Injection System Insufficient Flow Bank 1 P0492 Secondary Air Injection System Insufficient Flow Bank 2 P0493 Fan Overspeed P0494 Fan Speed Low P0495 Fan Speed High P0496 Evaporative Emission System High Purge Flow P0497 Evaporative Emission System Low Purge Flow P0498 Evaporative Emission System Vent Valve Control Circuit Low P0499 Evaporative Emission System Vent Valve Control Circuit High P06XX – Juhtarvuti ja lisaväljunditega seonduvad veakoodid Veakood Veakoodi kirjeldus Asukoht P0650 Malfunction Indicator Lamp (MIL) Control Circuit Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Tegevusjuhend Kuupäev 16.03.2020 Täitmiseks Alates 06.04.2020 Sisu Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. Gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontroll Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 2 2. Kontrolli sisu ....................................................................................................................... 2 3. Lekete kontroll .................................................................................................................... 2 3.1. Eeltingimused .............................................................................................................. 2 3.2. Kontrolli läbiviimine ................................................................................................... 3 4. Üldine kontroll .................................................................................................................... 4 4.1. Seisukord ..................................................................................................................... 4 4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord .............................................................. 4 4.3. Paagi kasutusiga .......................................................................................................... 5 4.4. Paagi seisukord ............................................................................................................ 5 5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 ......................................................................................................................................... 6 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 1. Sissejuhatus Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada tehnoülevaatuse käigus gaaskütusel töötava mootoriga sõiduki toitesüsteemi kontrollimise minimaalne töömaht ja töövõtted. Gaasil töötava mootoriga sõiduki all peetakse juhendis silmas kõiki sõidukeid, mis kasutavad mootorikütusena veeldatud naftagaasi (LPG), surumaagaasi (CNG) või veeldatud maagaasi (LNG). Selle kohta annab infot sõiduki registreerimistunnistusel olev väli „P.3 kütuse tüüp“ või varasematel registreerimistunnistustel sama lahter „mootori tüüp“. Mõlemal juhul saab lisainfot registreerimistunnistuse märkuste lahtrist, kus on kirjas sõidukile lisaseadmena paigaldatud toiteseade, näiteks märkus „lisaseade: gaasiseade (CNG)“. 2. Kontrolli sisu Juhend kirjeldab eelkõige sõiduki mootorikütusena kasutatava gaasi lekete kontrollimist, kuid kirjeldab ka muude gaasi toitesüsteemiga seotud puuduste kontrollimist, sest üldjuhul teostatakse nii lekete kui ka muude puuduste kontroll ülevaatusel samaaegselt. Sellega seoses käsitleb juhend järgmiseid teemasid: - Lekete kontroll - Seisundi kontroll 3. Lekete kontroll 3.1. Eeltingimused Sageli on gaasil töötav sõiduk oma olemuselt kahekütuseline sõiduk, mistõttu selline sõiduk on võimeline töötama kahel erineval kütusel. Selle all peetakse silmas sõidukeid, mis kasutavad oma tööks näiteks mootoribensiini ja vedelgaasi (LPG) või surumaagaasi (CNG), kusjuures juht saab üldjuhul vajadusel valida, millist kütust parajasti kasutada. Osa sõidukeid on aga oma olemuselt ühekütuselised, ehk mootoribensiini paagi maht on maksimaalselt 15 liitrit ning mootoribensiini kasutatakse vaid hädaolukorras või mootori külmkäivituste tarbeks, peale mida lülitub sõiduk toitesüsteem automaatselt näiteks gaaskütusele ümber. Sellisel juhul pole sõidukijuhil võimalik kütuserežiimi ise valida. Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Lekete kontrolli eeltingimusena on oluline, et sõiduk mootor töötaks kontrolli ajal gaasi režiimis, mis loob olukorra, kus mootori toitesüsteemi gaasiga varustavas torustikus jms komponentides toimub gaasi liikumine ehk süsteem on survestatud. See omakorda loob olukorra, kus sõiduki mootori toitena kasutatava gaasi paagid ei tohi kontrolli ajal olla tühjad. Vastasel juhul ei tööta sõiduki mootor kontrolli ajal gaasil ning sellest tulenevalt ei pruugi kontrolli käigus lekkeid tuvastada, kuna kontrollitavates sõlmedes parajasti gaasi ei ole. 3.2. Kontrolli läbiviimine Gaasisüsteemi lekete kontroll viiakse läbi niipalju kui ilma sõiduki osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või kontrollmõõtmisega võimalik kontrollida. See tähendab, et gaasisüsteemi katvaid kattepaneele ja -detaile kontrolli käigus ei eemaldata. Sellegipoolest tuleb lekete tuvastamiseks süsteemi kontrollida niipalju kui see on konkreetsel sõidukil parasjagu võimalik. Kontrollimisel kasutatakse gaasilekete tuvastamise seadet ning tuleb arvestada, et lekkimiseks loetakse süsteemist väljuvat gaasi mõõdetuna suurusena rohkem kui 200 ppm-i. Gaasilekete tuvastamise seadet tuleb kasutada lähtuvalt selle tootja juhistest, s.t. kui seadmele on näiteks enne mõõtmisi ette nähtud soojenemise/ettevalmistuse aeg, siis tuleb seda arvestada. Kontrollida tuleb torustik ja selle liitmikud, gaasipaagid ning süsteemis olevad muud komponendid (klapid, surveregulaator, pihustid, tankimisliitmik jms). Näide komponentidest Mercedes-Benz Sprinter CNG-süsteemi näitel: Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Joonis 1 - Mercedes-Benz Sprinter CNG gaasisüsteem Viidatud CNG süsteem jaguneb olemuselt kaheks - kõrg- ja madalsurve osaks. Kõrgsurve osa (rõhk u 200 bar) algab paakidest ja lõpeb surveregulaatori juures, millest edasi kuni pihustiteni toimetab gaasi madalsurve osa (rõhk <15 bar). Suuremast rõhust tingituna on tõenäoliselt suurema lekkeohuga süsteemi kõrgsurve osa. Kontrollimiseks tuleb gaasilekete tuvastamise seadme detektor (nn otsik või andur) viia kontrollitavale osale nii lähedale kui võimalik ning hoida detektorit paigal mõni sekund (nt 3 s), et seade jõuaks võimalikule lekkele reageerida või veenduda lekke puudumises. Kontrollimisel pöörata suuremat tähelepanu liitmike ja teiste torustiku külge ühendatud detailidele, mille puhul on lekke esinemise tõenäosus suurem. 4. Üldine kontroll 4.1. Seisukord Oluline osa gaasisüsteemi seisundi hindamisel on ka süsteemi üldisel seisundil. Seetõttu on mõistlik hinnata ka seisukorda. Seisukorra hindamisel tuleb pöörata tähelepanu torustiku ja muude komponentide seisukorrale ning kinnitusele ning eraldi paagile/paakidele. 4.2. Torustiku ja muude komponentide seisukord Torustik ja muud komponendid (klapid, filtrid, andurid jms ning nende liitmikud) on üldjuhul valmistatud metallist, torustik CNG süsteemi puhul sageli roostevabast terasest. Vajalik on Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 veenduda mehaaniliste ja korrosioonist tingitud vigastuste puudumises. 4.3. Paagi kasutusiga Vastavalt UNECE eeskirjale nr 110 võetakse CNG süsteemis kasutatava paagi kasutusea määramisel aluseks ballooni täitmine 1000 korda aastas ning kokku vähemalt 15000 täitmist. Maksimaalne kasutusiga on 20 aastat. See tähendab, et paagi vanus ei tohi ületada 20 aastat – paagi vanuse saab tuletada selle tootmisajast, mis on märgitud paagi andmesildile: LNG süsteemi puhul määrab paagi kasutusea tootja ning maksimaalset kasutusea piiri pole seatud. LPG süsteemile (UNECE eeskiri nr 67) pole paagi maksimaalset kasutusiga ette nähtud. Paagi kasutamise 4.4. Paagi seisukord LPG paak on sageli valmistatud plastist või metallist. Metallist paagi puhul on oht korrosioonikahjustuste tekkeks, kuid mõlemal juhul tuleb veenduda ka mehaaniliste vigastuste puudumises. LNG paak on üldjuhul valmistatud metallist, mistõttu on oluline veenduda nii mehaaniliste kui ka korrosioonist tingitud kahjustuste puudumises. CNG paagi puhul on vähemalt neli erinevat paagitüüpi: - Metall, - Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngasmähis), - Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (täismähis), Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 - Vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskomposiit). Vaiguga immutatud filamendi üheks näiteks on nn klaasfiiber. Kui CNG paagi konstruktsioonis kasutatakse kasvõi osaliselt metalli, siis on nende puhul olulisel kohal korrosioonikahjustuste kontroll – korrosiooni ei tohi esineda. Mittemetalsest komponendist tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka filamendi kiudude olukorrale – kiud peavad olema terved, ei tohi tervikust irduda, kihid ei tohi üksteisest eralduda ega esineda mõlke. 5. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 Kui sõidukil esineb leke, mis on suurem kui 200 ppm-i või paak või torustik on kahjustunud, kinnitamata vms või paagi kasutusiga on täis saanud, siis tuleb see ARIS2-s ülevaatuse vormistamisel märkida vastava rikke lisamisega kontrollkaardile. Võimalusel märkida rikke lisainfo lahtrisse ka lekke tegelik mõõdetud suurus ja asukoht, kus leke avastati, nii täpselt kui võimalik. Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Tegevusjuhend Kuupäev 08.12.2015 Täitmiseks 01.01.2016 Sisu Haakeseadmete kontroll ülevaatusel Koostaja Ahto Ilves Haakeseadmete kontroll ülevaatüsel Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 2 1. Poolhaagise ja sadulveoki haakeseadmed ................................................................................... 2 1.1. Poolhaagise veopolt ............................................................................................................. 2 1.2. Sadulveoki sadulseade ja poolhaagise sadula tööpind......................................................... 3 1.3. Poolhaagise ja sadulveoki vaheline lõtk .............................................................................. 4 2. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed ...................................................................................... 5 2.1. Täis- ja kesktelghaagise veopoldi ja veosilmuse kulumine ................................................. 6 2.2. Tiisel, veotala ja veosilmuse seisukord ............................................................................... 7 2.3. Veduki haakeseadme seisukord ja selle kinnitus ................................................................. 7 3. Kuulpoldiga haakeseade ............................................................................................................ 10 3.1. Veduk (sõiduauto, väikekaubik jms) ................................................................................. 10 3.2. Haagis ................................................................................................................................ 10 Lk 1 / 10 Sissejuhatus Käesolev juhend kirjeldab veduki, pool-, täis- ja kesktelghaagise haakeseadmete kontrollimist ülevaatusel. Juhendis on toodud haakeseadme kulumispiirid, võimalikud töövõtted haakeseadme kontrolliks ja muu vajalik informatsioon haakeseadme seisukorra hindamiseks. Ülevaatusel tuleb kontrollida haakeseadme1: a) üldist seisukorda (kahjustused, defektid, mõrad); b) kulumist; c) lõtku; d) kinnitust. 1. Poolhaagise ja sadulveoki haakeseadmed 1.1. Poolhaagise veopolt Ülevaatusel tuleb kontrollida poolhaagise veopoldi2 seisukorda. Ülevaatusel peab hindama järgmist: a) veopolt ei tohi olla kahjustatud; b) veopolt ei tohi olla ülemäära kulunud; c) veopolt ei tohi olla kõverdunud; d) veopoldi kinnituskohad peavad olema terved. Veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm3. Kulumise piirid on toodud joonisel 1. Veopoldi kulumise kontrollimiseks tuleb kasutada nihikut või vastavat kaliibrit. Kontrollimiseks peab poolhaagis ja sadulveok olema üksteisest lahutatud. Joonis 1 – Veopoldi mõõdud ja kulumise piirväärtused 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 a. määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ lisa 4 p 6.1.6. 2 nimetatakse ka veotapiks 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 a. määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 639 p 6 ja lisa 2 kood 630 p 5 Lk 2 / 10 Veopoldid ei kulu tavaliselt sümmeetriliselt. Tüüpilised kulumispiirkonnad on toodud joonisel 2. Joonis 2 - Veopoldi kulumine 1.2. Sadulveoki sadulseade ja poolhaagise sadula tööpind Ülevaatusel tuleb kontrollida sadulseadme seisukorda. Ülevaatusel peab hindama järgmist: a) sadul ja selle kinnitus kohad peavad olema terved ja kahjustamata; b) sadulaseade lukustub täielikult; c) lukustusmehhanism töötab tõrgeteta; d) poolhaagise sadula tööpind ei ole ebaühtlaselt kulunud. Poolhaagise sadula tööpind on ülemäära kulununud kui tööpinna kulumise ebaühtlus on üle 2 mm. Joonis 3 - Poolhaagise veopolt ja sadula tööpind Joonis 4 - Mõranenud sadula kinnitus Lk 3 / 10 1.3. Poolhaagise ja sadulveoki vaheline lõtk Poolhaagise veopoldi ja sadulveoki haakeseadme vaheline lõtk ei tohi ületada 4.0 mm. Lõtku kontrollimiseks märkida sadula ja poolhaagise tööpindade asend (näit joonis 5). Seejärel rakendada poolhaagise seisupidur ja proovida vedukiga edasi liikuda. Haakeseadmele märgitud tööpindade asendi nihe on haakeseadmete vaheline lõtk. Joonis 5 - Haakeseadme tööpindade asendi märkimine (1 – poolhaagis, 2 – sadul) Lk 4 / 10 2. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed Ülevaatusel tuleb kontrollida täis- ja kesktelghaagise haakeseadme (s.h. veopoldi, veosilmuse ja veotiisli) seisukorda. Ülevaatusel peab hindama seda, et: a) need ei ole kahjustatud, kõverdunud või deformeerunud; b) need ei ole ülemäära kulunud; c) nende kinnitus ei ole halvenenud; d) nende kinnituskohad on terved. Joonis 6 - täis- ja kesktelghaagise haakeseadmed (veotala, haakeseade, veotiisel) Joonis 7 – Haakeseade ja selle osad: 1 – veovarras4; 2 – veopoldi ülemine juhtpuks5; 3 – veopoldi alumine juhtpuks6; 5 – püüdur (lõuad)7; 11 – lukustusmehhanism8; 11a – veopolt9; 14 – kummivedrud10; 16 – kinnitusflants11; 17 – flantsi puksid12 4 Zugstange (sks); towing bar (ingl); kitakara varret (soome) 5 Obere Führungsbuchse (sks); upper bush (ingl); hela (soome) 6 Untere Führungsbuchse (sks); lower bush (ingl); alahela (soome) 7 Kuppelkörper, Maule (sks); funnel (ingl); kita (soome) 8 Kuppelmechanismus (sks); automatic unit (ingl); mekanismi (soome) 9 Kuppelbolzen (sks); hitching pin (ingl); vetotapin (soome) 10 Gummifeder (sks); rubber spring (ingl); kumivälike (soome) 11 Stangenführung (sks); fastening bearing (ingl); palkkilevy (soome) 12 Lagerbuchse (sks); bearing (ingl); laakeri (soome) Lk 5 / 10 2.1. Täis- ja kesktelghaagise veopoldi ja veosilmuse kulumine Veopoldi ja veosilmuse puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2.0 mm13. Haakeseadme detailide/osade kulumispiirid on toodud tabelis 1 ja joonisel 8. Ülevaatusel peab kontrollima: a) veopoldi ja –silmuse kulumist; b) veopoldi vertikaallõtku. Veopoldi ja -silmuse puksi kulumist kontrollitakse nihiku või kaliibriga. Nihikuga kontrollimise töövõtted on toodud juhendi 9. leheküljel. Kontrollimiseks peab haagis ja veduk olema üksteisest lahutatud. Tabel 1 – Veopoldi ja veosilmuse kulumispiirid ja lõtkud Veosilmuse tüüp Veopoldi läbimõõt Veopoldi Veosilmuse Veosilmuse A (mm) vertikaallõtk C (mm) läbimõõt B (mm) paksus D (mm) VBG 57 < 55 mm - > 59,5 < 19 ISO 50 < 46 mm > 5 mm > 5214 < 41,5 DIN 40 < 36 mm > 4 mm > 42 < 28 Joonis 8 - Haakeseadme mõõdetavad kulumised Joonis 9 - Veosilmused (VBG, ISO, DIN) 13 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 a. määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 640 p 5 ja lisa 2 kood 631 p 4 14 Rockinger veosilmuse suurim lubatud läbimõõt on 52,5 mm Lk 6 / 10 2.2. Tiisel, veotala ja veosilmuse seisukord Igasugune omavoliline tiisli, veotala või veosilmuse keevitamine ja paikamine on keelatud. Ülevaatusel kontrollida, et: a) tiislil, veotalal ja veosilmusel ei ole deformatsioone, pragusid või muid kahjustusi; b) keevituskohtades ei ole pragusi ja deformatsioone; c) poltühendused on terved ega logise; d) puksid/hülsid on terved ja ei lõtku. Joonis 10 – Tiisel ja heebli kasutamine pukside kontrolliks 2.3. Veduki haakeseadme seisukord ja selle kinnitus Täis- ja kesktelghaagise veduki haakeseadmel kontrollitakse haakeseadme kinnitust veotalale ja haakeseadme vertikaalset ja pikisuunalist lõtku. Püüduri ja veovarda vahelise lõtku kontrollimiseks aseta heebel haakeseadme püüdurisse ja liiguta heeblit ülesse või haara mõlema käega püüdurist ning loksuta seda ülesse-alla (vt tabel 2 joonis 11). Vertikaalne lõtk ei tohi ületada tabelis 2 toodud piirväärtuseid. Veovarda ja kinnitusflantsi vahelise lõtku kontrollimiseks haara kätega haakeseadme alt (mitte püüdurist) ning loksuta haakeseadet ülesse-alla. Vertikaalne lõtk ei tohi ületada 1 mm (vt tabel 2 joonis 12). Pikisuunalise lõtku kontrollimiseks peab kätega kinni haarama lukustusmehhanismi korpusest (mitte püüdurist) ja liigutama haakeseadet edasi-tagasi (vt tabel 2 joonis 13). Haakeseadmes ei tohi olla pikisuunalist lõtku. Lk 7 / 10 Tabel 2 - Vertikaalsed lõtkud Ringfeder V.Orlandi Rockinger VBG Püüduri ja veovarda vaheline 1 mm 1 mm 3 mm 8 mm suurim lõtk Püüduri ja veovarda vaheline lõtk ja selle Haakeseadme pikisuunaline lõtk ja selle kontroll kontroll Joonis 13 Joonis 11 Veovarda ja kinnitusflantsi vaheline lõtk ja selle kontrollimine Joonis 12 Lk 8 / 10 Veopoldi kulumise kontroll nihikuga Tiisli veorõnga kulumise kontroll nihikuga Veopoldi vertikaallõtku kontrollimine Veopoldi vertikaallõtku mõõtmine nihikuga Lk 9 / 10 3. Kuulpoldiga haakeseade Ülevaatusel tuleb kontrollida sõidukile paigaldatud haakeseadme seisukorda. Kontrollimisel tuleb veenduda, et: a) haakeseade on vaheraamile kindlalt kinnitatud; b) vaheraam, selle kinnitused ja kinnituskohad on terved ja kahjustamata; c) haakeseade ei ole ülemäära kulunud. 3.1. Veduk (sõiduauto, väikekaubik jms) Kui E-reegli nr 55 nõuete kohase kuulpoldi (veokuuli) nimiläbimõõt on kasvõi ühes mõõtepunktis väiksem kui 49 mm tuleb kuulpolt lugeda ülemäära kulunuks. 3.2. Haagis Haakeseadme kulumise hindamiseks on uuematel haagistel haakeseadme kulumisindikaator. Joonis 14 – kulumisindikaator Joonis 15 – lukustus- ja kulumisindikaator Respo haagisel Indikaatori asend „-„ positsioonil (vt joonis 15) tähendab, et kuulpolt/haakeseade on liiga kulunud või haakeseade ei ole lukustunud kuulpoldile. Joonis 16 – AL-KO haakeseade lukustus- ja kulumisindikaatoriga Kui kulumisindikaatorist on ainult punane osa nähtav (vt joonis 16), siis on näitab see kuulpoldi ja/või haakeseadme liigset kulumist. Haakeseade on korralikult lukustunud kuulpoldile kui lukustusindikaatori roheline osa on nähtav. Lk 10 / 10 Tegevusjuhend Kuupäev 16.10.2015 Sisu Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. 15.01.18 muudetud rikete kirjeldusi Muudatused 18.09.19 muudetud vastavalt määruste muudatustele Kaugtulelaternate arv, lülitumine ja paigaldus Nõuded kaugtulelaternatele on kirjeldatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus) lisa 1 koodides 201 ja 203. 1. Määruse kohaselt peavad kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed olema töökorras (lisa 1 kood 201 nõue 1). 2. Määruses on kirjeldatud, mitu kaugtulelaternat on sõidukile lubatud paigaldada (lisa 1 kood 203 nõue 1). Sellest lähtuvalt on M, N1 ja N2 kategooria sõidukile lubatud paigaldada 6 ning N3 kategooria sõidukile lubatud paigaldada kokku 10 kaugtulelaternat. Lubatud on ka paaritu arv laternaid. Juhul kui sõidukile on kaugtulelaternaid paigaldatud lubatust rohkem, peavad ülearused tulelaternad olema sõidukilt eemaldatud. Tulelaterna eemaldamise nõuet pole lubatud võrdsustada tulekatete/-katikute kasutamisega. Kaugtulelaternate liigse arvuga seotud puudused tuleb liigitada kui „Laternate arv ei vasta nõuetele“ – Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.4.2.). 3. Sõiduki valgustussüsteemi kontrollides peab arvestama, et elektriühendused peavad tagama, et korraga töötaksid vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat. (lisa 1 kood 203 nõue 1) ning nende valgustugevuse kontrollarvude summa ei tohi ületada 100. Juhul kui üheaegselt lülituvaid kaugtulelaternaid on rohkem kui kaks paari või nende kontrollarvude summa suurem kui 100, peavad ülearused tulelaternad olema sõidukilt eemaldatud või sõiduki elektrisüsteemi muudetud selliselt, et nõutud tingimused oleks täidetud. Kui üheaegselt lülitub rohkem kui kaks paari kaugtulelaternaid, aga nende kontrollarvude summa ei ületa 100, siis tuleb puudus liigitada kui „Lülitamine ei vasta nõuetele“ – Oluline puudus (määruse nr. 77 lisa 4 punkt 4.1.3.1.). Lk 1 / 2 Kui üheaegselt lülituvate kaugtulelaternate kontrollarvude summa on suurem kui 100, siis tuleb puudus liigitada kui „Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgustugevuse kontrollarvude summa ületab 100.“ – Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.3.3.). 4. Valgustusseadmete paigaldamisel peab järgima ettenähtud paigaldusnõudeid. Valgustusseadmete paigaldus peab olema sõiduki kesktelje suhtes sümmeetriline. Kui vähemalt üks paar kaugtulelaternaid on sümmeetrilise paigaldusega, siis ka üksik kaugtulelatern on lubatud - see peab olema paigaldatud sõiduki keskpikiteljele (eest vaadates keskele). Näide: Kui sõiduki paaris või üksikuna asetsevad kaugtulelaternad ei ole sümmeetrilise paigutusega, siis on tegemist puudusega, mis tuleb liigitada kui „Laterna paigutus ei vasta nõuetele.“ – Oluline puudus (määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.1.4.3.). 5. Mitut funktsiooni täitvate valgustusseadmete puhul tuleb arvestada, et kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma ääretuledele seatud paigutusnõudeid. NB: Kõikidel juhtudel tuleb puuduste liigitamisel märkida vajadusel lisainfosse täpsustav selgitus. Lk 2 / 2 Tegevusjuhend Kuupäev 30.04.2019 Täitmiseks 01.07.2019 Sisu Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1. Kere ja raami kahjustuste kontrollimine ülevaatusel Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 2 2. Kere ja raami kandevelementide ja kinnituskohtade kontrollimine ............................ 2 3. Kattepaneelide ehk kere kosmeetilise osa kontrollimine ............................................ 4 4. Sõitjate- ja veoseruumi roostekahjustuste kontrollimine............................................. 5 5. Piduri- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine ............................................. 5 6. Veermiku ja vedrustuse kahjustuste kontrollimine ..................................................... 6 Lisa 1 ................................................................................................................................... 7 Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 1. Sissejuhatus Korrosiooni (edaspidi rooste) mõju sõiduki ohutusele sõltub selle ulatusest ja sõiduki osast, mis on roostetanud. Roostetamine võib olla pindmine või süvarooste. Väikese ulatusega süvarooste sõiduki kandevelemendil ehk struktuursel osal võib mõjutada märkimisväärselt sõiduki ohutust, sest need osad peavad tagama kere/raami tugevuse, jäikuse, avariienergia summutamise ja suunamise ning seega ka reisijate ohutuse ja kaitstuse võimaliku liiklusõnnetuse korral. Samas ulatuslik pindmine rooste sõiduki kandevelementidel ei mõjuta nende jäikust ega tugevust. Roostekahjustuste kontrollimisel tuleb esmalt pöörata tähelepanu kohtadele, mis roostetavad kõige sagedamini või on kõige altimad roostetama. Need kohad on:  sõiduki põhjaalune, mis on avatud teele puistatud soolale ja lahtisele killustikule;  kohad kuhu koguneb mustus (pori, tolm) ja õhuniiskus;  kereõõnsused, millel on puudulik õhutamine;  kere liitekohad (pilukorrosioon);  keevisõmbluste kohad;  varasemad avariijärgsed remondikohad. Juhend kirjeldab eelkõige roostekahjustuste kontrollimist, kuid kirjeldab ka muude kere/raami kahjustuste hindamist, sest üldjuhul käib ülevaatusel kere/raami rooste ja muude kahjustuste kontrollimine käsikäes. Juhendis kirjeldamata jäetud sõiduki sõlmede ja osade kahjustuste kontrollimist ei tohi tõlgendada kui asjaolu, et juhendis nimetamata sõlmede seisukorda ei pea ülevaatusel kontrollima. 2. Kere ja raami kandevelementide ja kinnituskohtade kontrollimine 2.1 Kere ja raami kandevelemendid Sõiduki struktuurse osa moodustavad konstruktsiooni kandevelemendid. Sõiduki struktuurne osa annab sõidukile vajaliku jäikuse ja tugevuse. Kandevkerega, mahulise raamkerega ja alusraamile kinnitatud kerega sõidukil on konstruktsiooni kandevelemendid pikitala, risttala, poolraam, abiraam, piilar, amordikandur, esitiiva kandur („lanžeroon“), esirattakoobas, lävekarp („küljekarp“) (vt Lisa 1 pilt 1). Raamiga ja sõrestikraamiga sõidukil on konstruktsiooni kandevelemendid pikitala (peeltala), risttala (põiktala), raami sõrestik, vedrukandur, pool- ja abiraam (vt Lisa 1 pilt 2). Peale kandevelementide tuleb kontrollida ka kerel ja raamil asuvaid kinnituskohti, mille kaudu on ühendatud autokere, kabiin, pealisehitus (veokast, furgoon, paak, tõstuk vms), roolimehhanism, jõuülekanne, pidurisüsteem, alusvanker, turvavööd, varuratas või muu sarnane. Lk 2 / 7 2.2 Kontrollimise meetod Üldjuhul toimub kandevelementide ja kinnituskohtade rooste ning muude kahjustuste kontrollimine vaatlusega. Pealiskaudse kontrolli vältimiseks tuleb kasutada head valgustust ja vajadusel peeglit. Kui vaatlusega ei ole võimalik roostekahjustuse ulatust hinnata või tekib kahtlus kandevelemendi või kinnituskoha seisukorra osas, tuleb roostetanud alale sõrmega vajutada või koputada. Sõrme asemel võib kasutada ka abivahendit (nt haamrivart). Kontrollimist takistavad lumi, pori, lahtine rooste, lahtine mastiks vms tuleb eemaldada, et saaks kontrollida, kas ja millises ulatuses on kere/raam roostetanud või kas leidub muid olulisi kere/raami kahjustusi (praod, mõrad, deformatsioonid). Sõiduki kere/raami varjavaid katteid ei pea ülevaatusel eemaldama. Kontrollida tuleb nii palju kui võimalik. Vajadusel tõmmata katet ettevaatlikult eemale, valgustada ja piiluda katte alla nii kaugele kui võimalik. 2.3 Kahjustustele hinnangu andmine Sõiduki konstruktsiooni kandevelement või kinnituskoht on kahjustunud kui: a) roostetamise tagajärjel on sinna tekkinud auk; b) auk tekib roostekahjustuse kontrollimise järel; c) sõrmega/abivahendiga roostetanud ala katsudes või koputades on tunda, et see ei ole enam jäik; d) esineb kihilist roostet (s.h. üle värvitud kihiline rooste); e) see on murdunud, purunenud, väändunud, mõranenud, pragunenud, deformeerunud; f) sobimatult parandatud. Remonditud osade puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et remont peab taastama tootja poolt algselt ettenähtud konstruktsiooni või detaili tugevuse. Kahjustatud osa remonditakse või asendatakse tervega (reeglina keevitamise teel). Sõiduki remondiks tuleb kasutada autokere/raami ehituses ettenähtud sobivaid materjale. Need materjalid on samad, millest on valmistatud algne detail. Kandevelemendi/kinnituskoha tugevuse taastamiseks ei ole sobivad remontimise meetodid jootmine, pahteldamine, liimimine, ehitusvahuga täitmine, ebasobivast materjalist või ebasobivat tüüpi neetidega neetimine, poltühendused või poltide abil sobimatute tugevdusplaatide lisamine. Kliendi tähelepanu tuleks juhtida ka roostekahjustustele, mis ei ole veel nii kaugele arenenud, et põhjustaks ülevaatuselt läbikukkumist. Kui klient keelab ilmselgelt roostest tugevalt kahjustatud koha töötlemisest abivahendiga, siis hinnatakse roostekahjustus oluliseks veaks ja sõiduk suunatakse korduvülevaatusele. Vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke kategooria Konstruktsiooni 6.1.1.1 – Konstruktsiooni kandevelement on OV kandevelement kahjustunud. Lk 3 / 7 6.1.1.2 - Konstruktsiooni kandevelement on EOV kahjustunud ja ilmne purunemise oht. 6.1.1.5 – Konstruktsiooni kandevelement on OV korrodeerunud. 6.1.1.6 - Konstruktsiooni kandevelement on EOV korrodeerunud ja ilmne purunemise oht. Kinnituskohad kerel ja raamil 6.1.1.3 – Kinnituskohad raamil või kerel on OV kahjustunud. 6.1.1.4 – Kinnituskohad raamil või kerel on lahti EOV tulnud või kinnitamata. 3. Kattepaneelide ehk kere kosmeetilise osa kontrollimine Sõiduki struktuurset osa (kere) katavad eest, tagant, külgedelt ja pealt paneelid. Kattepaneelidel ei ole otsest kandvat funktsiooni, neid detaile võib nimetada kere kosmeetiliseks osaks. Kattepaneelid on kapott, poritiivad, esi- ja tagatiib, küljepaneel, tagasein, katusepaneel, uks, küljeluuk, tagaluuk jms. Kahjustuste kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige sõiduki esiosa ja külgmistele kattepaneelidele. Nendel osadel ei tohi olla kahjustust, mis tekitaks liiklejale täiendavaid kehavigastusi, kui too saab sõidukilt löögi või puutub vastu sõiduki keret. Kontrollimine toimub vaatlusega. Roostekahjustuse ulatuse hindamiseks võib roostetanud alale sõrmega/käega koputada või survet avaldada. Kui klient keelab ilmselgelt roostest kahjustatud kohta sõrmega/käega koputada või survet avaldada, siis hinnatakse roostekahjustus oluliseks veaks ja sõiduk suunatakse korduvülevaatusele. Kattepaneel on kahjustunud kui sellel on terava servaga, väljaulatuva või haakuva osaga kahjustus. Roosteauk või õhukeseks roostetanud ala, millesse tekiks sõrmega surve avaldamisel auk, on terav osa, millega kokkupuude võib tekitada vigastusi. Kattepaneeli deformatsiooni ei loeta oluliseks veaks kui see ei ole terav, väljaulatuv või haakuv. Vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke kategooria Kere ja kabiini kattepaneelid 6.2.1.1 – Terav, väljaulatuv või haakuv osa, OV (nt esi- ja tagatiib, kapott, küljeluuk) millega kokkupuude võib põhjustada vigastusi. Uksed 6.2.3.4 - Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost VO on halvenenud seisundis. 6.2.3.5 – Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost OV on kahjustunud, kinnitamata või puudu. Poritiivad 6.2.10.1 – Porikaitse on halvenenud VO seisukorras. 6.2.10.2 – Porikaitse on kahjustunud või OV korrodeerunud. Lk 4 / 7 4. Sõitjate- ja veoseruumi roostekahjustuste kontrollimine Sõitjate- ja veoseruumis kontrollida põranda ja sellel asuvate istme-, turvavöö- ja koormakinnituskohtade roostekahjustusi. Kontrollimine toimub vaatlusega. Vajadusel tuleb roostekahjustuse ulatuse hindamiseks roostetanud ala käe või abivahendiga koputada või survet avaldada. Põrand või põrandal asuv kinnituskoht on kahjustunud kui: a) roostetamise tagajärjel on sinna tekkinud auk; b) auk tekib roostekahjustuse kontrollimise järel; c) sõrmega/abivahendiga roostetanud ala katsudes või koputades on tunda, et see ei ole enam jäik. Vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke kategooria Sõitjate- ja veoseruum 6.2.4.1 – Oluliselt halvenenud seisukorras. OV (nt põrand, koormakinnituskohad) 6.2.4.2 – Reisijatel ei ole ohutu sõidukis viibida EOV või veost ohutult vedada. Juhiistme kinnituskohad 6.2.5.6 - Kinnitus on kahjustunud või OV korrodeerunud. Muude istmete kinnituskohad 6.2.6.6 – Kinnitus on kahjustunud või OV korrodeerunud. Turvavöö kinnituskohad 7.1.1.1 – Kinnituskoht on halvenenud seisundis. OV 7.1.1.2 – Kinnituskoht on muutunud EOV kasutuskõlbmatuks. 5. Piduri- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine Piduritorude- ja kütusetorude roostekahjustuste kontrollimine toimub vaatlusega. Roostekahjustuse ulatuse hindamiseks tuleks roostetanud toru puhastada. Kui toru on ülevaatuse hetkeks puhastamata, siis võib kliendi nõusolekul roostetanud kohta puhastada, et veenduda kahjustuste ulatuses. Kliendi nõusoleku puudumisel tuleks lugeda torud roostetanuks. Piduri- või kütusetoru loetakse roostetanuks kui torul on kobrutav rooste või kui toruseina paksus on roostetamise tagajärjel märgatavalt vähenenud või kui roostes toru lekib. Vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke kategooria Piduritorud 1.1.11.4 – Torud on kahjustunud või korrodeerunud. OV 1.1.11.5 – Torud on oluliselt kahjustunud või EOV korrodeerunud. Kütusetorud 6.1.3.5 - Kütusetorud või -voolikud on halvenenud VO seisukorras. 6.1.3.6 – Kütusetorud või -voolikud on kahjustunud. OV Lk 5 / 7 6. Veermiku ja vedrustuse kahjustuste kontrollimine Veermiku ja vedrustuse mehaaniliste vigastuste ja roostekahjustuste kontrollimine toimub vaatlusega. Vajadusel tuleb roostekahjustuse ulatuse hindamiseks roostetanud ala käe või abivahendiga koputada või survet avaldada. Veermiku või vedrustuse detail on mehaaniliselt kahjustunud kui selle kuju on silmnähtavalt välise jõu mõjul deformeerunud või detailis on tekkinud mõra. Veermiku või vedrustuse detail tuleb lugeda rooste poolt kahjustunuks, kui detailis on roosteauk või õhukeseks roostetanud ala, millesse tekiks sõrmega surve avaldamisel auk. Veermiku ja vedrustuse detailid on suurt koormust kandvad detailid. Selliste detailide remontimine keevitusega on sobimatu parandamise meetod. Kahjustunud detail asendatakse tervega. Keevitusega remontimine on põhjendatud ainult sellisel juhul kui algupärane detail koosneb erinevatest kokku keevitatud osadest. Vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav sõlm Ülevaatuse mitteläbimise põhjus Rikke kategooria Reaktiivvardad, 5.3.3.3 - Kahjustunud või korrodeerunud. OV õõtshargid ja -hoovad 5.3.3.4 - Töökõlbmatu. EOV 5.3.3.5 - Sobimatu parandamine või muutmine. OV Käändmik 5.1.2.1 - Käändmik on kahjustunud EOV Teljed 5.1.1.2 - Telg on kahjustunud EOV Lk 6 / 7 Lisa 1 Pilt 1 – Kandevkerega sõiduki kandevelemendid (pildilt puudub poolraam):1 1 – esipikitala; 2 – alumine A-piilar; 3 – lävekarp (küljekarp); 4 - B-piilar; 5 – tagumine risttala; 6 – tagumine pikitala; 7 – ristala; 8 – ülemine A-piilar; 9 – amordikandur; 10 – esitiivakandur (lanžeroon); 11 – esirattakoobas. Pilt 2 – Raami kandevelemendid: 1 – risttala; 2 – kerekinnituskohad; 3 – vedrukandurid; 4 – pikitala; 5 – amordikandur. 1 Kasutatud joonise autoriõigused - http://ww9.onvacations.co//suv-frame-vs-unibody/ Lk 7 / 7 Tegevusjuhend Kuupäev 26.11.2015 Sisu Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punktid 4.1. ja 4.6. Korruptsioon tehnonõuetele vastavuse kontrollil ja sellest teatamine Järgnevalt selgitame kuidas Maanteeamet mõistab Korruptsioonivastast seadust tehnonõuetele vastavuse kontrolli (edaspidi ülevaatus) ja tehnonõuetele vastavuse kontrollija (edaspidi ülevaataja) kui ametiisikuga seoses. 1. Ülevaataja kui ametiisik Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lõike 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Sellest lähtuvalt peab ka ülevaatajat käsitlema kui ametiisikut, kuna ta teostab järelevalvet sõidukite tehnoseisundi üle. Samas ei saa teisi ülevaatuspunktiga seotud isikuid, kes pole ülevaatajad (näiteks ülevaatuspunkti juhataja, äriühingu esindaja), KVS-i mõistes ametiisikutena käsitleda. 1.1. KVS sätestab ametiisiku üldised kohustused, seega on ka ülevaatajal keelatud: 1.1.1. korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine; 1.1.2. ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine; 1.1.3. varjata talle teada olevat korruptsioonijuhtumit; 1.1.4. rikkuda tegevus- ja toimingupiirangutest kinnipidamise kohustust. 1.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Selle alla ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. Näiteks sünnipäevaks lillede, kommikarbi või muu sarnase kinkimine või ettevõtete vahel vahetatavad meened kuuluvad tavapäraste viisakusavalduste alla ning neid ei liigitata korruptiivse tuluna. Tavapärase viisakusavalduse alla ei kuulu raha ja kinkekaartide kinkimine ega teenuse osutamine. Siiski tasub ka tavapäraste viisakusavalduste puhul olla tähelepanelik, kuna piir tavapärase viisakusavalduse ja korruptiivse tulu alla kuuluva soodustuse vahel võib olla hägune. Lk 1 / 3 1.3. Korruptsioonikuriteoga on tegemist ka juhul, kui ülevaataja ei riku ülevaatuse teostamisele kehtestatud nõudeid, kuid saab selle eest siiski korruptiivset tulu. 2. Toimingupiirangud 2.1. KVS § 11 kirjeldab ametiisiku suhtes rakenduvaid toimingupiiranguid. Tehnoülevaatuse võtmes peab ülevaataja kui ametiisik kinni pidama toimingupiirangutest. Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 2.1.1. otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2.1.2. ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 2.1.3. ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2.2. Seotud isikutest tingitud piirangud: 2.2.1. Ülevaataja ei tohi teha ülevaatust sõidukile, mille omanikuks, kasutajaks või vastutavaks kasutajaks on ülevaataja abikaasa, vanavanem, ülevaataja või tema abikaasa vanem või vanema alaneja1 sugulane, sealhulgas ülevaataja laps või lapselaps või isikud, kellega on ühine majapidamine; 2.2.2. Ülevaataja ei tohi ülevaatuseid teha sõidukitele, mis on seotud ülevaatuspunkti haldava ettevõtte juhatuse liikme/omaniku või tema lähedastega; 2.2.3. Kui ülevaatajal või tema lähedasel/elukaaslasel/äripartneril on osalus ettevõttes või nad kuuluvad ettevõtte juht- või kontrollorganisse, ei tohi ülevaataja sama ettevõtte ega selle töötajate või juht-/kontrollorgani liikmete sõidukitele ülevaatust teha. Lisaks pole ülevaatajal lubatud enda või lähedastega seotud autoremondifirma klientide sõidukitele ülevaatuseid teha, kui vahetult enne ülevaatuse teostamist on seal sõidukit remonditud (vastavalt KVS § 11 lg 1 p 2). 2.2.4. Kui ülevaatajal on veel teine tööandja, kellele ülevaataja allub, siis antud firmaga seotud isikute sõidukitele ei tohi ülevaataja ülevaatust teha; 1 Alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. 3. Vastutus 3.1. KVS keelab ametiisikul varjata talle teatavaks saanud korruptsioonijuhtumit ning kohustab sellest informeerima ametiasutust. Varjamine on karistatav rahatrahviga. 3.2. Ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivse kasutamise eest karistatakse rahatrahviga. 3.3. Ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest karistatakse rahatrahviga. Lk 2 / 3 3.4. Ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, grupi poolt või suures ulatuses, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda rahalise karistusega. 4. Korruptsioonijuhtumitest teatamine Korruptsioonijuhtumist kohene teatamine on vajalik selleks, et tagada korruptsioonijuhtumites oluliste tõendite kiire leidmine ja juhtumist teatanud ametiisiku enda kaitse. 4.1. Kui Teile pakutakse või lubatakse altkäemaksu (hinnaline kingitus, raha, kinkekaart, teenus, osa tehingust vms, mis ei kuulu tavapärase viisakusavalduse alla), siis: 4.1.1. tuleb sellest keelduda; 4.1.2. tehke kindlaks, millise toimingu tegemist või tegemata jätmist altkäemaksu eest soovitakse (mida ja kuidas tehti); 4.1.3. tehke kindlaks altkäemaksu lubaja või pakkuja isik; 4.1.4. kui vastuvõtmisest keelduda polnud võimalik, siis hoidke pakutav asi kuni uurimisasutuse poole pöördumiseni enda käes, seejärel andke see üle uurimisasutusele; 4.1.5. leidke võimalusel tunnistaja (nt. kolleeg); 4.1.6. fikseerige juhtum kirjalikult, kasutades selleks vastavat vormi ning teavitage sellest viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit ühel alljärgneval meetodil:  saatke e-kiri vihjemeilile [email protected];  helistage automaatvastajale 612 3657;  saatke kiri postiaadressile Tööstuse 52, 10416 Tallinn;  minge isilikult kohale, korruptsioonikuritegude büroo üksused asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Vajadusel tagab politsei teataja anonüümsuse. 4.1.7. teavitage juhtunust viivitamatult Maanteeameti tehnoosakonda e-mailil [email protected], edastades juba Politsei- ja Piirivalveameti tarbeks koostatud teate või selle puudumisel samasisulise kirjaliku selgituse; 4.1.8. ärge levitage infot juhtunust avalikult. Korruptsioonijuhtumistest teavitamine on oluline just ülevaataja enda kaitse seisukohalt, sest jättes juhtumist teavitamata, on hiljem juhtumi avalikuks tuleku puhul väga keeruline teavitamata jätmist põhjendada. Seega tuleb oma igapäevases töös korruptsiooniohtlikele olukordadele tähelepanu pöörata ja nendest koheselt teavitada. Sellise tegevusega annate avalikkusele selge signaali, et ülevaatuspunktides pole mingit mõtet altkäemaksu pakkuda. Loe lähemalt korruptsioonist siit. Lk 3 / 3 Tegevusjuhend Kuupäev 08.12.2016 Sisu Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1. Täitmiseks Alates 08.12.2016 Muudatused 04.04.2017 – uuendatud auditi kehtivuse kontrolli korda TJA-st 15.01.2018 – uuendatud seoses määruste muudatustega 1. Seadme auditi kehtivuse kontroll ülevaatusel Seadme audit on seadme tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud puudused. Seadme auditi tegija teavitab auditi tulemustest Tehnilise Järelevalve Ametit (edasipidi TJA) tehnilise järelevalve infosüsteemi kaudui. Ohtlike veoste paak- või anumkogumiga sõiduki, autokraana ning üle 7-tonnise tõstevõimega hüdrotõstukiga või 10-meetrise ja suurema tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõiduki ülevaatusel peab kontrollima seadme auditi kehtivust. Alates 01.07.2018 laieneb see nõue ka üle 3- meetrise ja kuni 10-meetrise tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõidukile. Auditi kehtivust saab kontrollida tehnilise järelevalve infosüsteemistii, auditi protokollilt, selle duplikaadilt jne. Sõidukit ei saa tunnistada tehniliselt korras olevaks või väljastada/pikendada sõiduki ohtlike veoste rahvusvahelisele või riigisisesele autoveole lubamise tunnistust kui seadmel puudub kehtiv audit või kui seadet ei ole kantud TJA registrisse (vt joonis 3). Ülevaatuse kontrollkaardile kantakse kontrollitava sõlme 6.2.9. „Muud sõiduki sise- ja välisseadmed või varustus (tõstuk, kraana vms)“ viies ülevaatuse mitteläbimise põhjus – „Seade on kohustuslikus korras auditeerimata või kontrollimata.“. See on oluline puudus (OV). Päästeteenistuse päästeotstarbelised tõstukid on auditi kohustusest vabastatudiii. See tähendab, et kui tõstukit ei ole kantud TJA registrisse ja sõiduki omanik või vastutav kasutaja on Päästeamet, siis ei pea tõstuk olema auditeeritud. 1.1. Auditi kontrollimine TJA infosüsteemist TJA infosüsteemist toimub auditi kehtivuse kontroll järgmiselt: 1. Tehnilise järelevalve infosüsteemi pääseb ligi veebiaadressilt https://jvis.tja.ee/modules/paigaldis/kasutusluba. Kontrollimiseks ei ole vaja veebilehel sisse logida. 2. Auditi kehtivuse kontrolli sisendiks on sõiduki registreerimisnumber või seadme TJA registreerimisnumber (vt joonis 1). Seadme TJA registreerimisnumbrit tuleb päringu sisendina kasutada transporditava surveanuma ja ADR nõuetele vastava veoanuma auditi kehtivuse kontrollimisel (vt joonis 2). Seadme TJA registreerimisnumber on toodud auditi protokollil. Lk 1 / 3 Joonis 1 – Seadme otsing sõiduki registreerimisnumbri (ARK number) või seadme TJA registreerimisnumbri (Registri number) põhjal Joonis 2 – Seadmel on olemas kehtiv kasutusluba Joonis 3 - Seade ei oma kasutusluba või ei ole kantud registrisse (Kirjeid leitud: 0) i Riigikogu 18.02.2015 vastu võetud seadus „Seadme ohutuse seadus“ § 9 lg 3. ii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 77 - "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 8 lg 13. Lk 2 / 3 iii Majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamine“ § 6 lg 3 p 12. Lk 3 / 3 Tegevusjuhend Kuupäev 16.03.2020 Täitmiseks Alates 06.04.2020 Sisu Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6; halduslepingu punkt 4.1. Teekatsetusel pidurite kontrollimine aeglustusmõõturiga Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 1 2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L kategooria) ............................... 1 3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel ....................................................... 2 4. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest ................................................................. 3 5. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed ......................................................... 3 6. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 ......................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus M, N, O3 ja O4 kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis. Kui sõiduki mõõtmed (rööbe, mass), veoskeem või pidurisüsteemi konstruktsioon ei võimalda katsetamist piduristendis, tuleb sõidu- ja/või seisupiduri1 katsetus teha teekatsetuse ajal kasutades selleks aeglustusmõõturit. Kui sõiduki tehniliste omaduste (nt lülitumise eripära, tsentraalpidur vms) tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist. L kategooria sõidukite pidurite kontroll toimub piduristendis või teekatsetuse ajal kasutades selleks aeglustusmõõturit. 2. Pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel (M, N ja L kategooria) Teekatsetuse ajal pidurdades tuleb mõõta keskmist aeglustust. M ja N kategooria sõidukiga tuleb teha pidurdamised sõidu- ja lisaks seisupiduriga ning L-kategoorial sõidupiduriga (käega ja jalaga rakendatav pidur). 1 Seisupidurisüsteem peab olema projekteeritud nii, et seda saab käivitada liikuval sõidukil algkiirusel 30 km/h (E-reegel 13 punkti 5.2.1.2.4 ja E-reegel 13-H punkti 5.2.2.4 nõue seisupidurile). Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Pidurdamist alustada vähemalt algkiiruselt 30 km/h (soovitavalt vahemikus 30-40 km/h) ja pidurdada kuni sõiduki täieliku seismajäämiseni. Teekatsetuses tuleb teha kuivades ilmastikuoludes, siledal ja sirgel kõvakattega teel. L-kategooria sõiduki kontrollimisel kasutada ohutusvarustust kiivri näol, välja arvatud siis, kui sõidukil on istmed ja turvavööd, mida saab kasutada alternatiivina. Tehnoülevaataja teostab ülevaatuse käigus sõidukiga pidurdusefektiivuse mõõtmise. Kui L-kategooria sõiduki ülevaatusele esitaja soovib teostada pidurdusefektiivuse mõõtmise katsesõitu ise, siis on tal selleks võimalus, kuid tehnoülevaataja peab instrueerima kuidas piduriefektiivsuse mõõtmist teostada ja selgitama, millised on sellega kaasnevad ohud ning riskid. M ja N kategooria sõiduki ülevaatuse kontrollkaardile tuleb kanda piduritesti mõõtetulemus, mis on teisendatud pidurdusefektiivsuseks (vt tabel 1 valemit [1]). Märkuste lahtrisse lisada juurde selgitus: „pidurite kontrollimine teekatsetusega“. Tabelis 1 on toodud mõnede keskmiste aeglustuste väärtustele vastavad pidurdusefektiivsused. Tabel 1 Pidurdusefektiivsus (%) Aeglustus (m/s2) Aeglustuse teisendus efektiivsuseks 10 % 1,0 16 % 1,6 20 % 2,0 30 % 2,9 40 % 3,9 𝒂 43 % 4,2 pidurdusefektiivsus (%) = 𝒈 × 𝟏𝟎𝟎 [1] 45 % 4,4 kus, 48 % 4,7 a = keskmine aeglustus (m/s2) 50 % 4,9 58 % 5,7 g = raskuskiirendus (m/s2) 60 % 5,9 70 % 6,9 80 % 7,8 90 % 8,8 100 % 9,8 3. Haagise pidurdusefektiivsuse mõõtmine teekatsetusel Eriotstarbelise haagise pidureid saab kontrollida teekatsetusega kui kontrollimine ei ole piduristendis võimalik. Haagise keskmine aeglustus sõidu- ja seisupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgmiselt: 𝑚𝑣 𝑚𝑣 𝑎ℎ = 𝑎𝑎 (1 + ) − 𝑎𝑣 𝑚ℎ 𝑚ℎ ah – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); aa – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); av – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel (m/s2); mv – veduki tühimass (kg); mh – haagise tühimass (kg). 4. Nelikveoliste sõidukite pidurite kontrollimisest Pidev nelikveolise sõiduki kontrollimise võimalikkus sõltub konkreetse mudeli diferentsiaali tüübist ja lukustusest (mehaaniline lukustus, elektrooniliselt juhitav, viskosidur, Haldex, TorSen või mõni muu lahendus). Pidurijõudude edukaks mõõtmiseks tuleb neutraliseerida keskdiferentsiaali „töö“, et vältida veo- ja pidurdusjõu ülekandumist ühelt teljelt teisele. Jõu ülekandumine lõhub diferentsiaali või annab ekslike tulemusi ratta pidurdusjõududest (abirullidel asuvad rattad pidurdavad ka rullstendil olevaid rattaid). Tulenevalt diferentsiaali tüübist on võimalik jõudude ülekandumist vältida kui lülitada piduristend nelikveo kontrollimise režiimi, kasutada lisarullikuid, lülitada välja mootorisüüde või eemaldada kaitse. Kui need abinõud ei aita, tuleb teha teekatsetus. 5. Mõõteseadme väljatrükk ja sellele kantavad andmed Mõõtmiste kohta on vaja koostada mõõteseadme väljatrükk. Mõõtmise andmed võivad olla ka kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul – näiteks digitaalsena, kui need on seostatavad konkreetse sõidukiga, mille puhul kontroll teostati. Mõõteseadme väljatrükil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) sõiduki registreerimisnumber; 2) kontrollimise koht ja aeg; 3) kontrollija; 4) algkiirus, millelt alustati pidurdamist; 5) mõõtetulemus (keskmine aeglustus) ja/või 6) mõõtetulemus teisendatuna pidurdusefektiivsuseks. Kui seade ei võimalda kõiki nõutud andmeid väljatrükil kuvada, siis tuleb see info lisada käsitsi. Mõõteseadme väljatrüki säilitamistähtaeg on 2 aastat. 6. Kontrolli tulemuste kajastamine ülevaatuse vormistamisel liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 Mõõtetulemused kanda ülevaatuse vormistamisel ARIS2-s sõidu- ja seisupiduri mõõtetulemuste lahtritesse ja nõuetele mittevastavuse korral lisada kontrollkaardile vastav rike. Esialgu ei ole liiklusregistris mõõtetulemuste sisestamiseks eraldi andmevälja L-kategooria sõidukite mõõtetulemuste tarbeks, mistõttu sisestada vastav mõõtetulemus „märkuste“ lahtrisse. Kui sõiduki tehniliste omaduste tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsetusel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist – sellisel juhul märkida süsteemi toimimise tähistamiseks mõõtetulemuse puudumisel ARIS2-s märkeruut „ilma rikke- /seisupidurita“. Teelise 4, 10916 TALLINN Kodulehekülg www.mnt.ee Registrikood 70001490 Tegevusjuhend Kuupäev 23.03.2015 Sisu Traktorite ülevaatus väljaspool ülevaatuspunkti Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1. Täitmiseks Alates 30.03.2015 Muudatused 05.05.2016 – uuendatud kontrollkaardi lisalehe vormi 15.01.2018 – uuendatud seoses määruse muudatustega 28.05.2018 – kustutatud ülevaatusele esitaja nime märkimise kohustus 1. Traktori, liikurmasina ja selle haagise kontrollimine väljaspool ülevaatuspunkti territooriumi 1.1. Väljaspool ülevaatuspunkti territooriumit tehtava traktori, liikurmasina või selle haagise (edaspidi masin) ülevaatusel tuleb kohapeal vormistada kontrollkaardi lisaleht. 1.2. Lisaleht tuleb ülevaatajal ise nummerdada. 1.3. Kontrollkaardi lisalehe number koosneb kontrollkaardi tähisest „T“, masina registreerimisnumbrist, ülevaatuse kuu numbrist (01…12) ja ülevaatuse teostamise aasta kahest viimasest numbrist. 1.4. Masin, mille ülevaatuse otsus on „tehniliselt korras“ kantakse kontrollkaardi lisalehe number registreerimistunnistusele kontrollkaardi numbri asemel. 1.5. Masina ülevaatus vormistatakse liiklusregistri infosüsteemis (ARIS2). Lisainfo lahtrisse kantakse kontrollkaardi lisalehe number. 1.6. Kontrollkaardi lisaleht tuleb liiklusregistri infosüsteemis vormistada hiljemalt 2 järgneva tööpäeva jooksul. Juhised kontrollkaardi lisalehe täitmiseks 1.7. Masina kohta käivad andmed tuleb täita masina registreerimistunnistuse andmete alusel. 1.8. Traktori ja liikurmasina pidurdusteekonna mõõtmise andmete juurde tuleb kirjutada kiirus (km/h), millisel hetkel alustati sõidupiduriga pidurdamist ja pidurdusteekonna pikkus meetrites. 1.9. Traktori ja liikurmasina puhul tuleb väljale „Suitseb“ märge teha ainult siis, kui traktori või liikurmasina mootori püsival töörežiimil väljub heitgaasisüsteemist nähtavat suitsu. 1.10. Rikete märkimisel tuleb vabas vormis märkida rikke kirjeldus. Rikke taseme lahtrisse märkida lühidalt VO, OV või EOV. Kui rikete kirjeldamisel jääb esitatud lahtritest puudu, võib kasutada sama lehe tagakülge täiendava info üles märkimiseks. 1.11. Ülevaatuse teostamise aeg tuleb üles märkida kuupäeva täpsusega ja lisada ka ülevaatuse lõpetamise kellaaeg. 1.12. Teostatava ülevaatuse liik märgitakse vastava märkeruudu täitmisega. 1.13. Ülevaatuse otsus märgitakse vastava märkeruudu täitmisega. 1.14. Kui otsus on tehniliselt korras, siis tuleb järgmise ülevaatuse aeg (kuu ja aasta) kirjutada vastavale andmeväljale. 1.15. Tehniliselt mittekorras masina kontrollkaardile märgitakse korduvülevaatuse tähtaeg järgmise ülevaatuse tähtaja reale. 1.16. Liiklusregistri andmete täpsustamisele suunatud masina kontrollkaardil jäetakse järgmise ülevaatuse aja andmeväli tühjaks. 1.17. Ülevaatuse teostaja nime võib eelnevalt arvutis sisse trükkida, kui sama blanketti kasutab pidevalt ainult üks ülevaataja. 1.18. Lisaleht peab olema ülevaataja poolt kinnitatud allkirjaga. Lisad Lisa 1 - Masina ülevaatuse kontrollkaardi lisaleht Lisa 2 – Rikete kirjeldus Masina ülevaatuse kontrollkaardi lisaleht1 Nr: Registreerimisnumber: Registreerimistunnistuse number: Mootori number: Pidurdusteekonna mõõtmine: kiirus (km/h) pidurdusteekond (m) Suitseb ☐ VO: "väheoluline rike ja puudus" - rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse masin tehnonõuetele vastavaks. Väheoluline rike või puudus tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel. OV: "oluline rike ja puudus" - rike või puudus, mille esinemine eeldab korduvülevaatust. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse masin kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis masinaga võib liikluses osaleda kuni korduvülevaatuse tähtaja lõpuni. EOV: "ohtlik rike ja puudus" - rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isiku elu, tervist, vara või keskkonda. Masinaga ei ole lubatud kuni ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamiseni omal jõul sõita. Rikked: Avastatud rikke/puuduse kirjeldus Tase Vajadusel jätka rikete kirjeldusega sama lehe tagaküljel Ülevaatuse teostamise aeg (Kuupäev) (Kellaaeg (hh:mm)) Ülevaatuse teostamise koht: Teostatav ülevaatuse liik (märgista õige): Korraline ☐ Korduv ☐ Erakorraline ☐ Ülevaatuse otsus (märgista õige): Tehniliselt korras ☐ Esitada korduvülevaatusele ☐ Omal jõul sõitmiseks kõlbmatu ☐ Esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele ☐ Järgmise ülevaatuse tähtaeg (kuu.aasta): ______________________________ Ülevaatuse teostaja nimi: _______________________ Allkiri:_____________________ 1 Kontrollkaardi lisaleht ei asenda ülevaatuse kontrollkaarti. Lisaleht on abimaterjal ülevaatuse teostajale ülevaatuse tulemuste vormistamiseks. Ülevaatuse tulemuste kinnitamiseks peab ülevaataja need vormistama liiklusregistris. Masina registreerimistunnistusele kantav kontrollkaardi number arvutatakse kujul: „T + masina reg.nr + ülevaatuse teostamise kuu number (01…12) + ülevaatuse teostamise aasta kujul AA“ (näiteks: T6789EH0218). Rikete kirjeldus Jrk. Nr. Rikke/puuduse nimetus Rikke/puuduse kategooria VO OV EOV 15.1. IDENTIFITSEERIMINE JA VARUSTUS 15.1.1. Registriandmed, TIN-kood, tehasetähis või tunnusnumber ja andmesildid 15.1.1.1. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber erineb registriandmetest. x Mitu erinevat TIN-koodi ja registriandmetes puudub sellekohane 15.1.1.2. märkus. x 15.1.1.3. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber on võltsimistunnustega, ei x ole masina valmistaja või Maanteeameti tehtud. 15.1.1.4. TIN-kood/tehasetähis/tunnusnumber puudub, ei ole loetav või ei x ole täielik ja registriandmetes puudub sellekohane märkus. 15.1.1.5. Andmesildil olev täismass ei lange kokku registriandmtega. x Puudub valmistaja andmesilt või ei ole loetav ja registriandmetes 15.1.1.6. puudub sellekohane märkus. x 15.1.1.7. Telgede arv ei lange kokku registriandmetega. x 15.1.1.8. Mootori kütuseliik ei lange kokku registriandmetega. x 15.1.1.9. Mootori töömaht ei lange kokku registriandmetega. x 15.1.1.10. Värvus ei lange kokku registriandmetega. x Masinas on vähem istmeid kui on neid märgitud 15.1.1.11. registriandmetesse. x Masina mõõtmed (kõrgus, pikkus või laius) erinevad 15.1.1.12. registriandmetest. x 15.1.1.13. Registriandmetest puudub märkus masina eritingimustel x kasutamise lubamise kohta (nt mõõtmed või massid ületavad piirnorme vms). 15.1.1.14. Registreerimistunnistuse ülevaatuse lahtrid on täis. x 15.1.2. Registreerimismärk 15.1.2.1. Puudub või on kahjustunud või ei vasta nõuetele. x 15.1.2.2. Ei vasta registreerimistunnistuses märgitule. x 15.1.2.3. Ei ole loetav nõutud kauguselt. x x 15.1.2.4. Halvasti või valesti kinnitatud. x x 15.1.3. Tahavaatepeegel 15.1.3.1. Puudub. x 15.1.3.2. Ei ole reguleeritav. x x 15.1.3.3. Purunenud, pragunenud, tuhmunud või kinnitusest lahti. x x 15.1.3.4. Ei vasta nõuetele. x x 15.1.4. Helisignaal 15.1.4.1. Töökõlbmatu. x 15.1.4.2. Vahelduva tonaalsusega. x 15.1.4.3. Helitugevus ei ole nõuetekohane. x x 15.1.5. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus 15.1.5.1. Kiirusmõõdik on töökõlbmatu või kahjustunud. x x 15.1.5.2. Kiirusregulaator ei toimi või on kahjustunud. x x 15.1.6. Esmaabivahendid, tulekustuti ja ohukolmnurk 15.1.6.1. Esmaabivahendid puuduvad või ei vasta nõuetele. x 15.1.6.2. Esmaabivahendid ei asu hästi kättesaadavas kohas. x 15.1.6.3. Tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras x kontrollimata. 15.1.6.4. Ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele. x 15.1.7. Ratta tõkiskingad, aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiiruspiirangu tunnusmärk 15.1.7.1. Tõkiskingad puuduvad. x Aeglase sõiduki tunnusmärk puudub, on kahjustunud või ei vasta 15.1.7.2. nõuetele. x 15.1.7.3. Kiiruspiirangu tunnusmärk puudub või ei vasta nõuetele. x 15.1.8. Turvavööd 15.1.8.1. Puudub. x 15.1.8.2. Kahjustunud või töökõlbmatu. x 15.2. VALGUSTUSSEADMED 15.2.1. Lähi- ja kaugtulelaternad 15.2.1.1. Latern ei vasta nõuetele. x 15.2.1.2. Valgusvihu värvus on vale. x 15.2.1.3. Laternate arv ei vasta nõuetele. x 15.2.1.4. Laterna paigatus ei vasta nõuetele. x 15.2.1.5. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x 15.2.1.6. Reguleerimata. x x Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või 15.2.1.7. kinnitamata. x x 15.2.1.8. Valgusallikas defektne või puudub. x x 15.2.2. Numbritulelatern 15.2.2.1. Latern ei vasta nõuetele. x 15.2.2.2. Valgusvihu värvus on vale. x 15.2.2.3. Laternate arv ei vasta nõuetele. x 15.2.2.4. Laterna paigatus ei vasta nõuetele. x 15.2.2.5. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või 15.2.2.6. kinnitamata. x x 15.2.2.7. Valgusallikas defektne või puudub. x x 15.2.3. Eesmised, tagumised ja külgmised ääretulelaternad 15.2.3.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x 15.2.3.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x 15.2.3.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x 15.2.3.4. Latern ei vasta nõuetele. x Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või 15.2.3.5. kinnitamata. x x 15.2.3.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x 15.2.4. Helkurid 15.2.4.1. Valesti paigaldatud. x x 15.2.4.2. Ei vasta nõuetele. x x Helkur on halvenenud seisukorras, kahjustunud, puudub või 15.2.4.3. kinnitamata. x x 15.2.5. Piduritulelaternad 15.2.5.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x 15.2.5.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x 15.2.5.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x 15.2.5.4. Latern ei vasta nõuetele. x Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või 15.2.5.5. kinnitamata. x x 15.2.5.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x x 15.2.6. Suuna- ja ohutulelaternad 15.2.6.1. Laternate arv ei vasta nõuetele. x 15.2.6.2. Laterna paigutus ei vasta nõuetele. x 15.2.6.3. Lülitamine ei vasta nõuetele. x x 15.2.6.4. Latern ei vasta nõuetele. x Latern on halvenenud seisukorras, kahjustunud, töökõlbmatu või 15.2.6.5. kinnitamata. x x 15.2.6.6. Valgusallikas defektne või puudub. x x 15.2.6.7. Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. x 15.2.7. Muud laternad, valgustusseadmed ja helkurid 15.2.7.1. Ei vasta nõuetele. x 15.2.7.2. Paigutus ei vasta nõuetele. x 15.2.7.3. Töökõlbmatu või kinnitamata. x x 15.2.8. Armatuurlaua märgulambid 15.2.8.1. Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. x x 15.3. JUHTIMISSEADMED 15.3.1. Üldnõuded juhtimisseadmetele 15.3.1.1. Rooli pööramine on takistatud või kiilub kinni. x 15.3.1.2. Rooli pööramine on raske. x x Takistused või löögid rooli pööramisel, rool vibreerib, ei pöördu 15.3.1.3. sujuvalt. x 15.3.1.5. Rool ei pöördu keskasendisse tagasi. x x 15.3.2. Juhtrataste pöördepiirikud ja roolihoovastik 15.3.2.1. Juhtrataste pöördepiirikud puuduvad või ei toimi. x 15.3.2.2. Roolihoovastikus esineb pragusid või on murdumise oht. x 15.3.2.3. Roolihoovastik on kinnitamata. x 15.3.2.4. Roolihoovastiku liigendites on lõtkud. x x 15.3.3. Rooliratas ja rooliratta vabakäik 15.3.3.1. Rooliratta kinnitus ei vasta valmistaja juhendile. x 15.3.3.2. Rooliratas on omavoliliselt ümberehitatud. x 15.3.3.3. Rooliratas on purunenud. x 15.3.3.4. Rooliratas ei ole sellele sõidukile ettenähtud. x 15.3.3.5. Ülemäärane rooliratta vabakäik. x x 15.3.4. Roolimehhanism ja roolivõimendi Roolimehhanismi poltühendused on stoperdamata (v.a 15.3.4.1. isestoperduvad). x 15.3.4.2. Roolimehhanismi porikaitsed on kahjustunud. x x 15.3.4.3. Roolimehhanism on kinnitamata ja/või lekib. x x 15.3.4.4. Roolivõimendist lekib töövedelikku. x 15.3.4.5. Roolivõimendi on kahjustunud. x 15.3.5. Hüdrosilinder (pöördesilinder) 15.3.5.1. Kahjustunud. x 15.3.5.2. Kinnitamata. x 15.3.5.3. Töökõlbmatu. x 15.3.5.4. Lekib. x 15.3.6. Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja- radiaator 15.3.6.1. Õlitoru või- voolik on kinnitamata. x 15.3.6.2. Lekib. x x 15.4. PIDURID 15.4.1. Pidurite üldine seisund 15.4.1.1. Pidurisüsteemi on omavoliliselt muudetud või ümberehitatud. x 15.4.1.2. Ülemäära korrodeerunud. x 15.4.1.3. Õhupaak on korrodeerunud, pihkub või töökõlbmatu. x x 15.4.2. Sõidupiduri seisund ja toimimine 15.4.2.1. Sõidupidurit ei saa kasutada sõltumatult seisupidurist. x Rataste pidurimehhanismid ei rakendu üheaegselt ja ühtlaselt 15.4.2.2. vähemalt ühe telje mõlemale rattale. x 15.4.2.3. Pidurivedeliku paagi täiteava kork puudub. x Puudub kaks eraldi piduripedaali, mida peab saama ühendada 15.4.2.4. kokku ja lahku. x 15.4.2.5. Piduripedaali liigne või ebapiisav käigutagavara. x x 15.4.2.6. Pidurdusteekond ületab lubatut. x 15.4.2.7. Puudub alarõhu hoiatusmärgulamp või see on töökõlbmatu. x 15.4.2.8. Trossid ja/või hoovad ei liigu vabalt või sõlmes. x Trossid ja/või hoovad on kulunud, kahjustunud või 15.4.2.9. korrodeerunud. x Tross kinnitamata, ümbris kahjustunud, porikaitsed kahjustunud 15.4.2.10. või puudu. x 15.4.3. Seisupiduri seisund ja toimimine 15.4.3.1. Seisupidur ei toimi või on kahjustunud. x 15.4.3.2. Pidurihoob ei lukustu. x Seisupidurihoob on kinnitamata või hoova mehhanism on 15.4.3.3. kulunud. x x 15.4.3.4. Seisupiduri töö- ja vabakäik ebapiisav. x x 15.4.3.5. Trossid ja/või hoovad ei liigu vabalt või sõlmes. x Trossid ja/või hoovad on kulunud, kahjustunud või 15.4.3.6. korrodeerunud. x 15.4.4. Haagise pidurid 15.4.4.1. Pidurid ei ole tööle rakendatavad juhi töökohalt. x Pidurite rakendamine on mõne teise juhtimisorgani 15.4.4.2. kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud. x Sõidupidurisüsteem ei ole ühendatud eraldi 15.4.4.3. voolikuga/voolikutega. x Masinarongi sõidupidur ei ole rakendatav ühe juhtimisseadme 15.4.4.4. abil. x 15.4.4.5. Voolikute ühendusotsakud ei vasta nõuetele. x x Rataste piduriseadmed rakenduvad peale vedukmasina pidurite 15.4.4.6. rakendumist. x 15.4.4.7. Sõidupidur ei toimi haagise kõigile ratastele. x Masinarongi pidurisüsteemid ei sobi omavahel või on 15.4.4.8. häälestamata. x 15.4.5. Piduritorustik ja pidurivoolikud 15.4.5.1. Lekivad või pihkuvad. x x 15.4.5.2. Ülemäära korrodeerunud. x 15.4.5.3. Kulunud või kahjustunud. x 15.4.5.4. Kinnitamata. x 15.4.6. Kompressor 15.4.6.1. Õhurõhu/vaakumi tekkeks vajalik aeg ei vasta nõuetele. x 15.4.6.2. Õhu pihkumine ja rõhulangus süsteemis. x 15.4.7. Rõhuregulaator ja õhusüsteem 15.4.7.1. Rõhuregulaator ei hoia õhusüsteemis nimirõhku. x Rõhuregulaator ei toimi kaitseklapina, kui rõhk tõuseb 15.4.7.2. õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu. x 15.4.7.3. Õhusüsteemi manomeeter ei toimi. x Rõhk langeb pidurisüsteemis kiiremini kui seda näeb ette 15.4.7.4. valmistaja juhend. x Õhusüsteemi kontrollventiil või kondensaadiklapp kahjustunud või 15.4.7.5. ei toimi. x 15.4.7.6. Pihkumine. x x Pidurisüsteemi koostude porikaitsed halvenenud seisundis või 15.4.7.7. kahjustunud. x x 15.4.8. Ratta piduriseadme vedruakud ja- kambrid 15.4.8.1. Kahjustunud, töökõlbmatud või pihkuvad. x x 15.4.8.2. Ebapiisav või ülemäärane vabakäik. x 15.4.8.3. Vedruakude või kambrite hoovad on kinni kiilunud. x 15.5. RATTAD JA ROOMIKUD 15.5.1. Rehv ja roomik 15.5.1.1. Rehvi paigutus ei vasta nõuetele. x Rehvide mõõtmed, koormustaluvus või kiiruskategooria ei ole 15.5.1.2. vasta nõuetele. x 15.5.1.3. Samal teljel on kasutatud erineva konstruktsiooniga rehve. x 15.5.1.4. Rehvil esineb sisemist ja/või välimist koordi läbivaid vigastusi. x 15.5.1.5. Rehvil esineb turvise eraldumist koordist. x 15.5.1.6. Rehvimustri jääksügavus on väiksem lubatust. x 15.5.1.7. Puuduvad ettenähtud elastsest materjalist roomikud. x x 15.5.2. Velg 15.5.2.1. Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele. x 15.5.2.2. Velg kinnitamata või viskub. x x 15.5.2.3. Velg on kulunud või kahjustunud. x x 15.5.2.4. Velge on nõutele mitte vastavalt remonditud või ümberehitatud. x 15.6. KABIIN, RAAM JA VEERMIK 15.6.1. Kabiin, kere ja raam 15.6.1.1. Väljapoole suunatud teravad, lõikavad või haakuvad osad. x Konstruktsiooni kandevelement kahjustunud või ülemäära 15.6.1.2. korrodeerunud. x x Astmelaud on kinnitamata, halvenenud seisukorras või 15.6.1.3. kahjustunud. x x Uksed, luugid ja nende hinged, käepidemed või lukustid on 15.6.1.4. Kinnitamata, halvenenud seisukorras või kahjustunud. x x 15.6.1.5. Pindmised korrosiooni kahjustused. x 15.6.1.6. Kasutatud alarmsõiduki värvikombinatsioone. x Klaasipuhasti halvenenud seisukorras, kahjustunud, puudub või 15.6.1.7. töökõlbmatu. x x 15.6.1.8. Aknapesur töökõlbmatu. x x 15.6.1.9. Kabiini sisustusel on teravad ja lõikavad osad. x x 15.6.1.10. Kinnituskohad raamil või kerel kahjustunud või kinnitamata. x x 15.6.2. Klaasid 15.6.2.1. Ei vasta nõuetele. x Tuuleklaasil on juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid 15.6.2.2. kahjustusi või mõrade kogum. x x 15.6.2.3. Läbipaistvus ei vasta nõuetele. x 15.6.3. Istmed 15.6.3.1. Ei vasta nõuetele. x 15.6.3.2. Istme reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. x 15.6.3.3. Iste kinnitamata või kahjustunud. x 15.6.3.4. Masinasse on paigaldatud omavoliliselt istmeid. x Muud masina välisseadmed või varustus (nt lisaraskused, koormusplatvormid, 15.6.4. tööseadmed, riputusseadmed) 15.6.4.1. Kinnitamata. x 15.6.4.2. Paigaldus ei vasta nõuetele. x 15.6.4.3. Ei vasta nõuetele. x x 15.6.4.4. Lekib. x 15.6.5. Haakeseade ja haagise julgestuskett (-tross) 15.6.5.1. Haakeseade ei vasta nõuetele. x 15.6.5.2. Haakeseade kulunud, kahjustunud või kinnitamata. x x 15.6.5.3. Haagisel puudub julgestuskett või -tross. x 15.6.6. Poritiivad ja poripõlled ning haagise allasõidutõke 15.6.6.1. Poritiivad ja poripõlled ei vasta nõuetele või on kinnitamata. x x 15.6.6.2. Puuduvad ratastele ettenähtud porikaitsed. x x 15.6.6.3. Allasõidutõke puudub, kahjustunud või ei vasta nõuetele. x 15.6.7. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid Veokasti põhi-, külje- ja/või tagaluuk on halvenenud seisukorras, 15.6.7.1. kahjustunud või puudub. x x Luukide sulgurid on töökõlbmatud, esineb iseeneslik luukide 15.6.7.2. avanemise oht. x x 15.6.7.3. Koormakinnituse kohad või nende paigutus ei vasta nõuetele. x 15.6.7.4. Veost ei ole võimalik ohutult vedada. x x 15.6.8. Ühendusjuhtmed Juhtmestik või selle kinnitus on halvenenud seisukorras või 15.6.8.1. kahjustunud. x x x 15.6.9. Telg ja täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti 15.6.9.1. Telg on kinnitamata. x x 15.6.9.2. Telg või käändmik on kahjustunud või kulunud. x 15.6.9.3. Rattalaagrites on lubatust suurem lõtk. x 15.6.9.4. Puksid või kuulliigendid kulunud või puudu. x x Täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti ei toimi ja/või lülitub 15.6.9.5. iseeneslikult sisse või välja. x 15.7. MOOTOR 15.7.1. Üldnõuded mootorile ja selle kinnitus 15.7.1.1. Mootorist lekib kütust, määrdeaineid ja/või jahutusvedelikku. x x 15.7.1.2. Heitgaaside ja/või karterigaaside lekkimine. x x Mootori kinnituspadjad halvenenud seisukorras, kahjustunud või 15.7.1.3. kinnitamata. x x 15.7.1.4. Sobimatu mootori muutmine. x 15.7.1.5. Mootor kuumeneb üle või ei tööta ühtlaselt. x 15.7.2. Toitesüsteem ja käivitusblokeeringu lüliti 15.7.2.1. Toitesüsteemi sobimatu muutmine. x Kütusepaagi või -torude/voolikute kinnitus on halvenenud, 15.7.2.2. kinnitamata või valesti paigaldatud. x x 15.7.2.3. Kütuse lekkimine paagist ja/või torudest/voolikutest. x 15.7.2.4. Puudub mootori käivitusblokeeringu lüliti. x 15.7.2.5. Mootori käivitusblokeeringu lüliti on töökõlbmatu. x 15.7.3. Heitgaasid ja heitgaaside väljalaskesüsteem Heitgaaside väljalaskesüsteem ei vasta nõuetele või on sobimatult 15.7.3.1. muudetud. x 15.7.3.2. Heitgaaside pihkumine väljalaskesüsteemis. x x 15.7.3.3. Heitgaasisüsteemi torud, osad või seadmed on kinnitamata. x x Heitgaaside väljalaskesüsteem ei ole ohutus kauguses 15.7.3.4. kütusepaagist ja/või -torudest. x 15.7.4. Müra 15.7.4.1. Seisumüra ületab lubatud piirnormi. x Mürasummutus süsteemi osa kahjustunud, kinnitamata, valesti 15.7.4.2. paigaldatud või ei vasta nõuetele. x 15.8. JÕUÜLEKANNE JA HÜDROSÜSTEEM 15.8.1. Üldnõuded jõuülekandele 15.8.1.1. Jõuülekande osad on kaitsmata. x x 15.8.2. Sidur, käigukast ja jaotuskast ning lõppülekanne (rattareduktorid) 15.8.2.1. Sidur libiseb ja/või veab kaasa. x x 15.8.2.2. Käigud lülituvad müraga ja/või raskelt. x x 15.8.2.3. Käigud lülituvad iseeneslikult välja. x x 15.8.2.4. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne ei toimi. x 15.8.2.5. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne lekib. x x 15.8.2.6. Käigukast, jaotuskast ja/või lõppülekanne on kindlalt kinnitamata. x 15.8.3. Kardaanülekanne ja peaülekanne 15.8.3.1. Kardaanülekanne on kinnitamata ja/või tasakaalustamata. x 15.8.3.2. Kardaanülekanne vibreerib. x 15.8.3.3. Kardaanülekande kaitsed puuduvad või ei vasta nõuetele. x x 15.8.3.4. Peaülekanne lekib. x x 15.8.4. Üldnõuded hüdrosüsteemile 15.8.4.1. Hüdrosüsteem ei vasta nõuetele. x 15.8.4.2. Hüdrosüsteem lekib. x Hüdrosüsteemi torud ja voolikud on valesti paigaldatud, 15.8.4.3. kinnitamata, lekivad, halvenenud seisukorras või kahjustunud. x x Tegevusjuhend Kuupäev 02.10.2015 Sisu Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1. Täitmiseks Alates 12.10.2015 Muudatused 15.01.2018 - Muudetud rikete kirjeldusi vastavalt määrusele 16.03.2020 - Muudetud rikete kirjeldusi vastavalt määrustele 42 ja 77 Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 1. Juhi vaateväli ja klaasipuhastite tööala............................................................................................ 2 2. Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused (NÄITED) .................................................................. 4 3. Mõrad, kulumis jäljed ja kriimustused (NÄITED) .......................................................................... 5 4. Takistused juhi vaateväljas .............................................................................................................. 6 5. Vaatevälja või klaasi seisundi puuduste liigitamine ülevaatusel ..................................................... 7 Lk 1 / 7 Sissejuhatus Käesolev juhend on koostatud M ja N kategooria sõidukite tuuleklaasi seisundi, kahjustuste ja juhi vaatevälja hindamiseks. Sõiduki kontrollimisel peab veenduma, et juhile oleks tagatud liikluse ohutuks jälgimiseks vajalik nähtavus. Tehnonõuetega on kehtestatud, et juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „päikest“ ja juhi vaatevälja ei tohi paigaldada otsest takistust, mis mõjutab oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele1. Juhi vaatevälja ja klaasi seisundit peab ülevaataja hindama tehnonõuetele vastavuse kontrollil2 ning võib kontrollida politseiametnik liiklusjärelevalve käigus3. 1. Juhi vaateväli ja klaasipuhastite tööala Klaasipuhastite tööala on ala, mida klaasipuhastid oma normaalse töötsükli ajal puhastavad. Klaasipuhastid puhastavad ka tuuleklaasi pinda, mis jääb roolis olles juhi silme eest varjatuks. Nähtavuse seisukohalt ei ole sellisel alal asuva kahjustuse mõju samaväärne vigastusega, mis asub otse juhi silme ees. Seega võib nõustuda, et liikluse jälgimist raskendava kahjustuse hindamisel on oluline vigastuse asukoht. Vigastuse raskusastme hindamiseks on tuuleklaas tinglikult jaotatud tsoonideks A, B ja C (joonis 1). Sarnane vigastus tuuleklaasi erinevates tsoonides omab erinevat vea raskusastet – vähe oluline (VO), oluline (OV) või ohtlik (EOV). Joonis 1 - Tuuleklaasi jaotamine tsoonideks (klaasipuhasti tööala piir ei puugi alati ühtida näites tooduga) Tsoon A - juhi otsene vaateväli. See ala piirneb klaasipuhastite tööalaga ja on rooliratta laiune (joonisel 1 kollane ala). Tsoon B - juhi kaudne vaateväli. See ala on ülejäänud klaasipuhastite tööala koos juhipoolse A-piilarini ulatuva alaga. Tsoon C - tsoonidest A ja B välja jäänud ala. 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 612 nõue 3 ja lisa 2 kood 609 nõue 3 ja 6. 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ lisa 4 punkt 3.1. ja 3.2. 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ lisa 3 punkt 3.1. ja 3.2. Lk 2 / 7 Tsoonis A ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustuseks üksikut kahjustust, mis mahub alla 10 mm läbimõõduga ringi ja otseseks takistuseks juhi vaateväljas objekti, mis ulatub vaatevälja vähem kui 10 mm. Tsoonis B ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustuseks ühte üksikut mõra olenemata selle pikkusest või igasugust muud üksikut kahjustust, mis jääb alla 40 mm läbimõõduga ringi sisse ja otseseks takistuseks juhi vaateväljas objekti, mis ulatub vaatevälja vähem kui 40 mm. Tsoonis C olevaid kahjustusi ei loeta liikluse jälgimist raskendavaks kahjustusteks, v.a. juhtudel, kui mõra läbib kõiki klaasikihte või ulatub klaasi ühest servast teise servani (vt lk 5 näiteid). Tsooni C ei loeta ka juhi otseseks vaateväljaks ja sinna paigutatud otsesed takistusi ei loeta oluliseks nähtavuse mõjutamiseks ettepoole. Liikluse jälgimist raskendav kahjustus või otsene takistus juhi vaateväljas loetakse oluliseks veaks (OV). Väga halb nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on ohtlik viga (EOV). Klaasipuhastite tööalaks ei loeta ala, mis jääb armatuurlaua taha. Seda ala loetakse C tsooniks. Armatuurlaua taguse ala moodustab ala, mis jääb alla poole armatuurlaua ülemise ääre puutujast (joonis 2). Puutuja on maaga paralleelne (joonis 3). Joonis 2 - Armatuurlaua taha jääv ala (roheline punktiirjoon) Joonis 3 – Armatuurlaua tagune ala Lk 3 / 7 2. Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused (NÄITED) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused on:  täkked;  klaasipuhasti harja tekitatud kulumisjäljed või kriimustused;  mõrade kogumid. Näiteid erinevatest täkete tüüpidest Kraater või Kombineeritud täke „Ristikheina leht“ Täht Poolkuu „härjasilm“ Lk 4 / 7 3. Mõrad, kulumis jäljed ja kriimustused (NÄITED) Mõra ühes servas (all vasakul) või servast servani (paremas Üksik mõra (vasakul) ja mõrade kogum (paremal). Üksik mõra on nurgas). selline mõra, mis ei hargne. Klaasipuhasti harja tekitatud kriimustused ja kahjustused Kahjustatud klaas Lk 5 / 7 4. Takistused juhi vaateväljas Klaasipuhastite tööalasse võivad ulatuda esemed:  mis on sinna paigaldatud sõiduki valmistaja poolt (reavahetuseabi ja adaptiivse püsikiirushoidja osad, navigatsiooniseade, vihmasensorid, sisemised ja välimised päikesesirmid, tehase toonriba vms);  mis tulenevad sõiduki konstruktsioonist (kaheosalise esiklaasi raam, kojameeste algasend on esiklaasi keskel);  mille paigaldamist nõuavad õigusaktid (teemaksu kleebised, liininumber vms);  mis on vajalikud sisejulgeolekuasutuste tööks. Teisaldatav navigatsiooniseade, pardakaamera, parkimiskell või tahavaatepeeglile riputatav vimpel, talisman vms, võib jääda juhi vaatevälja kui see oluliselt ei sega liikluse jälgimist. M2 ja M3 kategooria bussi esiklaasi kaitsekile, mis vähendab teelt lendavate kivide tekitatud vigastusi, võib olla paigaldatud eeldusel, et selle läbipaistvus on 70 % ja kaitsekile ülemine serv ei ületa armatuurlaua kõige ülemist serva. Pilt 1 - Esiklaasi kaitsekile Lk 6 / 7 5. Vaatevälja või klaasi seisundi puuduste liigitamine ülevaatusel Kõik takistused (kleebised või muud objektid), mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele, liigitatakse vaatevälja mitte vastavuse alla. Puuduse raskusaste Kontrollitav sõlm Puudus Vea märkimise näited VO OV EOV 3.1. Vaateväli 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt Teisaldatav navigatsiooniseade jääb vaatevälja. nähtavust ettepoole ja külgedele. X Kleebis ulatub A tsooni, kuid mitte üle 10 mm. 2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised Kleebis ulatub üle 10 mm A tsooni või üle 40 mm B tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. tsooni. X Armatuurlauale on ehitatud lisa laud või muu konstruktsioon. Kõik klaasi kahjustused (mõrad, kriimustused, täkked vms), mis mõjutavad juhi liikluse jälgimist, liigitatakse klaasi seisundi mitte vastavuse alla. Puuduse raskusaste Kontrollitav sõlm Puudus Vea märkimise näited VO OV EOV 3.2. Klaasi seisund 1) Mõranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. Üksik kahjustus A tsoonis, mis jääb 10 mm ringi sisse. X Üksik mõra B tsoonis. Mõrade kogum C tsoonis. 2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või 2 üksikut kahjustust A tsoonis. tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. X Mõrade kogum B tsoonis. Mõra ulatub klaasi ühest servast teise seva. 3) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga X „Päike“ A või B tsoonis. halb. 4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside Klaaside läbipaistvus alla 70%. X läbipaistvus ei vasta nõuetele. 5) Klaas ei vasta nõuetele. X Klaas on e-sertifitseerimata. Lk 7 / 7 Tegevusjuhend Kuupäev 01.04.2015 Sisu Liiklusregistri andmed Õiguslik alus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77 § 1 lg 4, § 8 lg 1 ja lisa 4 p 0.2.4 Täitmiseks Alates 10.04.2015 Muudetud 15.04.2016 muudetud punkti 1 ning lisatud punktid 2, 6 ja 7 22.04.2016 parandatud numeratsiooni ja punkti 5.5 sõnastust 05.12.2016 muudetud punkti 5.3 24.01.2017 muudetud punkti 1 15.01.2018 muudetud punkti 1 19.09.2018 muudetud punkti 1.4.8. ja 1.7. 1. Liiklusregistri andmeväljade kontrollimine ülevaatusel 1.1. Kui sõiduki tegelikud andmed erinevad liiklusregistri andmetest ja sõidukil ei ole ühtegi olulist või ohtlikku riket või puudust, siis on ülevaatuse otsus „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“. Otsuse valimisele eelnevalt tuleb ARIS2-s valida andmetega seotud puudust kirjeldav puudus. Registriandmete puudused on loetletud jaotuses „0.3. Registriandmed“. NB! Sõiduk koos registreerimistunnistusega tuleb andmete kontrolliks esitada Maanteeametisse. 1.2. Kui sõiduki tegelikud andmed erinevad liiklusregistri andmetest ja esineb vähemalt üks oluline või ohtlik rike või puudus, peab ülevaatuse otsuseks olema valitud vastavalt „esitada korduvülevaatusele“ või „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu“. Kordusülevaatusele saabudes peab olema kõrvaldatud ka liiklusregistri andmetega seotud puudus. 1.3. Sõiduki ülevaatuse otsus on „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“ ainult käesoleva juhendi punktides 4 ja 5 toodud andmete erinevusel sõiduki ja liiklusregistri vahel. 1.4. Ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimise järgmised liiklusregistri andmeväljad: 1.4.1. Esmane registreerimine (B); 1.4.2. VIN-kood (E); 1.4.3. Täismass (F.1); 1.4.4. Telgede arv (L); 1.4.5. Mootori töömaht (P.1) – subjektiivne hindamine, näiteks kas 1,9 liitrine ridamootor on asendatud 2,5 liitrise V-mootoriga; 1.4.6. Mootori kütuse liik (P.3) – oluline on põhikütuse liik, katalüsaatori märkimine kütuse liigi juures ei ole oluline; 1.4.7. Sõiduki värv (R) – kõigil sõidukitel v.a. haagised ja kereta L kategooria sõidukid; 1.4.8. Istekohti koos juhiga (S.1) – sõidukist võivad puududa kiirkinnitusega istmed; Lk 1 / 2 1.4.9. Seisukohtade arv (S.2) – ainult M2 ja M3 kategooria A, I ja II klassi bussidel reisijate arvu kirjeldaval sildil toodud seisukohtade arvu vastavus registreerimistunnistusel olevaga; 1.4.10. Keretüüp – ainult N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukid; 1.4.11. Kõrgus – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine; 1.4.12. Pikkus – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine; 1.4.13. Laius – ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine. 1.5. Liiklusregistris ja registreerimistunnistusel peavad olema järgnevad märkused: 1.5.1. ADR KOHANE – kui sõiduk on esmaregistreeritud peale 2000. a ja sellele soovitakse väljastada ADR vastavuse tunnistust; 1.5.2. ALARMSÕIDUK – kui sõiduk on liiklusseaduse § 84 mõistes alarmsõiduk ja seda registreeritakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 77 kohaselt liiklusregistris alarmsõidukina; 1.5.3. LISASEADE: – kui sõidukile on koht kindlalt kinnitatud lisaseadmed, mis asetsevad väljaspool sõiduki kere tasapinda või mille abil on muudetud sõiduki kasutusotstarvet või toitesüsteemi (nt gaasiseadme lisamine); 1.5.4. LUBATUD KASUTADA: – kui sõiduki kasutamiseks on seatud eritingimused (nt puudub nõutav andmesilt, mõõtmed ja massid ületavad piirnorme); 1.5.5. SÕIDUMEERIKUST VABASTATUD LS § 130 LG 12 P.11 ALUSEL: – kui 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks. 1.5.6. ÕHKVEDRUSTUS: – kui vähemalt 75 % sõiduki vedrustusest moodustab õhkvedrustus. 1.6. Kui ülevaatuse otsuseks on valitud „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“, siis peab sõiduki omanik või esitaja minema koos sõidukiga Maanteeameti teenindusbüroosse, kus selgitatakse välja sõiduki tegelikud andmed ning tehakse vastavad muudatused. Selliselt toimides määratakse sõidukile järgmise ülevaatuse aeg peale puuduste likvideerimist Maanteeameti teenindusbüroos ning sõiduk ülevaatuspunkti naasma ei pea. 1.7. Juhul kui sõidukil esinenud andmete ebakõlaga seotud puudused on kergesti likvideeritavad, siis on võimalus sõidukit esitada andmete kontrolliks ka tagasi ülevaatuspunkti. Sõiduki võib tagasi ülevaatuspunkti andmete kontrollimisele esitada määramata aja jooksul. Kui sõiduk on andmete kontrolliks ülevaatuspunkti esitatud, tuleb see ARIS2-s valida ülevaatuse liik „Korduv“. Järgmise ülevaatuse aeg määratakse kuupäevast, mil tehti otsus „esitada liiklusregistri andmete täpsustamisele“. Lk 2 / 2 Tegevusjuhend Kuupäev 23.03.2015 Sisu ARIS2 kasutamine Õiguslik alus Liiklusseaduse § 73 lg 6 ja halduslepingu punkt 4.1. Täitmiseks Alates 30.03.2015 Muutmised 13.04.2016 lisatud punkt 1.2.6. 22.04.2016 muudetud punkte 1.2.5. ja 1.2.6. 19.04.2018 muudetud punkti 1.2.6. 28.05.2018 muudetud punkti 1.2.1., 1.2.5. ja 1.2.6. 1. Liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 kasutamine 1.1. Liiklusregistri infosüsteem ARIS2 1.1.1. ARIS2 on infosüsteem, mis on välja töötatud ülevaatuse teostamiseks ja ülevaatuse andmete edastamiseks. 1.1.2. ARIS2 ei ole lubatud kasutada sõiduki ajaloo ja andmete päringuks. Sõiduki andmete ja ajaloo päringuks on loodud Maanteeameti e-teeninduse sõiduki taustakontroll. 1.1.3. ARIS2-s loodud kasutaja konto on personaalne. 1.1.4. Personaalse ARIS2 kasutaja konto kasutajanime ja salasõna edastamine kolmandatele isikutele on keelatud. Kolmas isik on mistahes isik kellele antud personaalne kasutaja konto ei ole loodud. 1.2. Andmeväljade täitmine 1.2.1. Sõiduki läbisõidunäiduks tuleb märkida läbisõidunäidikul olev näit. Näitu ei ümardata. Mitteloetava läbisõidunäidiku puhul tuleb sisestada eelmise ülevaatuse läbisõidunäit. 1.2.2. Sõidumeeriku kohasel sõidukil tuleb sisestada plomminumber, kui sõidumeerik on kontrollitud Eestis, ja kontrollimise kuupäev. Kui sõidumeerik ei ole kontrollitud Eestis, tuleb sõidumeeriku plomminumber kirjutada lisainfosse. 1.2.3. Sõidukil, mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, tuleb ära täita märkeruut, et see sõiduk on digitaalse sõidumeerikuga. 1.2.4. Piduri- ja heitgaasitesti tulemused sisestatakse samad kui on piduri- ja heitgaasitesti mõõtmise väljatrükil. 1.2.5. Ottomootoriga sõiduki heitmete kõrgendatud pöörete mõõtetulemuste „mõõdetud pöörete“ lahtrisse märgitakse „9999“ ning teistesse kõrgendatud pöörete lahtritesse (lubatud/mõõdetud) „1“, kui sõiduki mootor töötab tootja andmetel λ-andurita, kuid liiklusregistri andmete põhjal on mootori tüüp määratud „bensiin kat.“ või katalüsaatori märkeruut on märgistatud. 1.2.6. Kahekütuselisel sõidukil (nt mootoribensiin + gaas (LPG/CNG)) märkida heitmete mõõtmise lahtritesse heitmete kahjulike ainete sisaldus, millel teostati mõõtmine. Mõõtmist ei tehta mõlemal mootori kütuserežiimil. Mõõtmine teha selles kütuserežiimis nagu mootor parajasti töötab, ümber lülitamine ei ole vajalik. Lk 1 / 1
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel