dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohtade väljastamine Kuusiku kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Maanteeamet · 1. aprill 2020
Viit
15-2/20/11148-2
Registreeritud
1. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22011148-2 01.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc2438 KB

Sisu (failidest)

Rae Vallavalitsus Teie 28.02.2020 nr 6-1/2771 [email protected] Meie 01.04.2020 nr 15-2/20/11148-2 Seisukohtade väljastamine Kuusiku kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud Maanteeametit Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Kuusiku (katastritunnus 65301:002:1792) kinnistu detailplaneeringu (edaspidi Planeering) algatamisest. Planeering on algatatud Rae Vallavalitsuse 02.03.2020 korraldusega nr 6-1/2771. Planeeringu koostamise eesmärk on Kuusiku kinnistu jagamine välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Esitasite 15.11.2019 Maanteeametile arvamuse avaldamiseks Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu. Andsime seisukoha planeeringu algatamisele 13.12.2019 kirjaga nr 15-2/18/8855-3. Selgitasime, et tulenevalt vastuoludest esitatud eskiislahenduses, kinnistule juurdepääsu tagamise võimalustest ning maakonnaplaneeringut „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“ täpsustavate eskiiside olemasolust, ei ole Maanteeametil sobilik kooskõlastada planeeringulahendust, mis eeldatavalt hakkab oluliselt piirama Rail Balticu ja riigiteega nr 11290 Tallinn–Lagedi (edaspidi riigitee) seotud ehitiste projekteerimist. Sellega seoses asusime seisukohale, et planeeringu algatamine ei ole otstarbekas. Väljastame planeeringule küll seisukohad, kuid märgime, et planeeringuala põhjaosa kohta ei ole planeeringu koostamiseks ega kooskõlastamiseks piisavas koguses informatsiooni. Kuna detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse jaoks, ei ole otstarbekas käsitleda planeeringuala põhjaosa üldse. Vähem eelistatud võimalusena nõustume sellega, kui planeeringuala põhjaosa maakasutus ja ehitustingimused määratakse maksimaalses võimalikus üldistusastmes ning see detailplaneeringu elluviimise järk seotakse Rail Balticu ja riigitee antud lõiguga seotud ehitiste projektide valmimisega. Planeeringu eluviimisel on vajalik arvestada sellega, et planeeringuga kavandatav liikluskeskkond võib oluliselt muutuda tulenevalt Rail Balticu ja riigitee ümberehitusest. Planeeritav ala külgneb riigiteega km 6,00–6,50 lõigus, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. 5882 sõidukit. Liiklussageduse järgi on tegemist III klassi maanteega, kuid eeldatavalt saavutatakse II klassi liiklussagedus lähiaastatel. Võttes arvesse kasvavat liikluskoormust on sobilik ja vajalik planeeringus lähtuda II klassi maantee Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) projekteerimisnormidest, kuna võrrelduna 2018. a liiklusloenduse andmetega oli 2019. a. liiklussageduse kasv 191 sõidukit ööpäevas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Ehitusloakohustuslikud ehitised kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole, et mitte seada täiendavaid piiranguid riigitee ümberehitusele ja/või Rail Balticu ehitusele. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktala kohta kehtivate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 5.1. Siduda planeering Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mis on vastu võetud Riigihalduse ministri kehtestatud 13.02.2018 määrusega nr 1.1-4/41. Käsitleda maade omandamist avalikes huvides vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 20. 5.2. Arvestada, et planeeringuala põhjaossa on kavandatud liiklussõlm, mille ruumivajadus ja liikluskorralduslik lahendus ei ole hetkel teada. Võtta arvesse, et tegemist on väga algelise eskiisiga (vaata lisa 1), mille ruumiline lahendus võib oluliselt muutuda projekteerimise käigus. Planeeringus arvestada mitte konkreetse lahenduse, vaid võimaliku ruumivajadusega. Ruumivajadus võib tulevikus sõltuvalt konkreetsest projektlahendusest nii suureneda kui ka väheneda. 5.3. Planeeringus arvestada Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, sh trassi koridori ja seletuskirja jaotisega 3.3. „Maade kasutamise põhimõtted ja üldised ehitustingimused raudtee trassi koridoris“. 6. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt nr 11290 km 6,936. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte kavandada. 7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Ristumiskoha liikluskoormuse olulisel suurenemisel näha ette ristumiskoha kanaliseerimine. 8. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5. 10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu 2 (4) koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 17. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Liiklussõlme perspektiivne lahendus [savedMap20200331144401092.png] 3 (4) Hans Keskrand 59819102 [email protected] 4 (4)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel