Rae Vallavalitsus Teie 28.02.2020 nr 6-1/2771
[email protected]
Meie 01.04.2020 nr 15-2/20/11148-2
Seisukohtade väljastamine Kuusiku kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Maanteeametit Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Kuusiku
(katastritunnus 65301:002:1792) kinnistu detailplaneeringu (edaspidi Planeering) algatamisest.
Planeering on algatatud Rae Vallavalitsuse 02.03.2020 korraldusega nr 6-1/2771.
Planeeringu koostamise eesmärk on Kuusiku kinnistu jagamine välja äri- ja tootmismaa ning
transpordimaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Esitasite 15.11.2019 Maanteeametile arvamuse avaldamiseks Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu. Andsime seisukoha
planeeringu algatamisele 13.12.2019 kirjaga nr 15-2/18/8855-3. Selgitasime, et tulenevalt
vastuoludest esitatud eskiislahenduses, kinnistule juurdepääsu tagamise võimalustest ning
maakonnaplaneeringut „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine“ täpsustavate eskiiside
olemasolust, ei ole Maanteeametil sobilik kooskõlastada planeeringulahendust, mis eeldatavalt
hakkab oluliselt piirama Rail Balticu ja riigiteega nr 11290 Tallinn–Lagedi (edaspidi riigitee)
seotud ehitiste projekteerimist. Sellega seoses asusime seisukohale, et planeeringu algatamine ei
ole otstarbekas.
Väljastame planeeringule küll seisukohad, kuid märgime, et planeeringuala põhjaosa kohta ei ole
planeeringu koostamiseks ega kooskõlastamiseks piisavas koguses informatsiooni. Kuna
detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse jaoks, ei ole otstarbekas käsitleda
planeeringuala põhjaosa üldse. Vähem eelistatud võimalusena nõustume sellega, kui
planeeringuala põhjaosa maakasutus ja ehitustingimused määratakse maksimaalses võimalikus
üldistusastmes ning see detailplaneeringu elluviimise järk seotakse Rail Balticu ja riigitee antud
lõiguga seotud ehitiste projektide valmimisega. Planeeringu eluviimisel on vajalik arvestada
sellega, et planeeringuga kavandatav liikluskeskkond võib oluliselt muutuda tulenevalt Rail
Balticu ja riigitee ümberehitusest.
Planeeritav ala külgneb riigiteega km 6,00–6,50 lõigus, mille aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 2019. a. 5882 sõidukit. Liiklussageduse järgi on tegemist III klassi maanteega,
kuid eeldatavalt saavutatakse II klassi liiklussagedus lähiaastatel. Võttes arvesse kasvavat
liikluskoormust on sobilik ja vajalik planeeringus lähtuda II klassi maantee
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
projekteerimisnormidest, kuna võrrelduna 2018. a liiklusloenduse andmetega oli 2019. a.
liiklussageduse kasv 191 sõidukit ööpäevas.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua
välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla
jms.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Ehitusloakohustuslikud
ehitised kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole, et mitte seada täiendavaid piiranguid
riigitee ümberehitusele ja/või Rail Balticu ehitusele.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktala kohta kehtivate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
5.1. Siduda planeering Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“, mis on vastu võetud Riigihalduse ministri kehtestatud 13.02.2018
määrusega nr 1.1-4/41. Käsitleda maade omandamist avalikes huvides vastavalt
planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 20.
5.2. Arvestada, et planeeringuala põhjaossa on kavandatud liiklussõlm, mille ruumivajadus ja
liikluskorralduslik lahendus ei ole hetkel teada. Võtta arvesse, et tegemist on väga algelise
eskiisiga (vaata lisa 1), mille ruumiline lahendus võib oluliselt muutuda projekteerimise
käigus. Planeeringus arvestada mitte konkreetse lahenduse, vaid võimaliku
ruumivajadusega. Ruumivajadus võib tulevikus sõltuvalt konkreetsest projektlahendusest
nii suureneda kui ka väheneda.
5.3. Planeeringus arvestada Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“, sh trassi koridori ja seletuskirja jaotisega 3.3. „Maade kasutamise
põhimõtted ja üldised ehitustingimused raudtee trassi koridoris“.
6. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt nr 11290
km 6,936. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte kavandada.
7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata
arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse
mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus
tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)
liiklussagedusega. Ristumiskoha liikluskoormuse olulisel suurenemisel näha ette ristumiskoha
kanaliseerimine.
8. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu
liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui
eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
2 (4)
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute,
sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete,
tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud
leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet)
on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse
riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada
läbilaskearvutused.
14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed
tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus
(PlanS § 131 lg 1).
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS
§ 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab
nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
17. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa: Liiklussõlme perspektiivne lahendus [savedMap20200331144401092.png]
3 (4)
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
4 (4)