OTEPÄÄ VALLAVALITSUS
Maanteeamet
Lõuna regioon Meie 25.03.2020 nr 6-7/673
[email protected]
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõule kooskõlastuse küsimine
Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 kohaselt esitame Teile kooskõlastamiseks Otepää vallasiseses
linnas asuva Väike-Veske kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.
Palume võimalusel anda seisukoht 2. aprilliks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kajar Lepik
Vallavalitsuse liige
vallavanema ülesannetes
Lisad: Otepää Vallavolikogu otsuse eelnõu, planeeringu põhijoonis ja seletuskiri
Neeme Kaurov 7664820,
[email protected]
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 1 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001
Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post:
[email protected] IBAN
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 06.04.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
SELETUSKIRI
Valga Maakond, Otepää vald, Otepää küla,
Väike-Veske kinnistu detailplaneeringu juurde.
1. Üldosa
Detailplaneeringu koostamise vajaduse tingis arendaja soov määrata
võimalikud hoonestusalad sõidukite teenindushoonete ja kaubandushoonete
püstitamiseks, maakasutuse sihtotstarvete täpsustamiseks, samuti
tehnovõrkude ja juurdepääsuteede kavandamiseks. Detailplaneering on
koostatud vastavalt huvitatud isiku esindajaga sõlmitud lepingule. Koostatud
detailplaneering vastab kehtivale Otepää valla üldplaneeringule.
Planeeringu koostamise alused:
1. Otepää Vallavolikogu 18.09.2014 otsus nr 1-4-55 detailplaneeringu
algatamise kohta;
2. Otepää Vallavolikogu 18.09.2014 otsuse nr 1-4-55 Lisa 1 „Otepää külas
asuva Väike-Veske kinnistu detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad“;
3. Otepää Vallavolikogu 18.09.2014 otsuse nr 1-4-55 Lisa 2 Planeeringuala
piirid.
4. Olemasolevad uurimismaterjalid ja kehtivad planeeringud:
4.1. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna-
tingimused”, Valga Maavalitsus 2002. a;
4.2 Otepää valla üldplaneering (2013.a);
4.3 Otepää Valla ehitusmäärus (17.04.2008,);
4.4 Otepää Valla arengukava 2011-2020;
4.5 Otepää looduspargi kaitse-eeskiri;
4.6. Tugiplaanina on kasutatud OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt juulis
2014. aastal tahhomeetriliselt mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani
ning Otepää Vallavalitsusest väljastatud planeeringuala läheduses asuvate
kruntide plaanide koopiaid;
Geoloogilised uuringud planeeritaval alal puuduvad.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja ulatus
Detailplaneeringu koostamise eesmärk mootorsõidukite remondi ja
hooldamisega, kaubanduse-, toitlustuse- ja teenindusega seotud ehitiste
rajamise võimaluste väljaselgitamine. Sealhulgas selgitatakse välja hoonete
ehitusõigused ja hoonestamistingimused, tehnovõrkude paiknemise lahendus,
juurdepääsuteed, riigiteedelt mahasõidud ning parkimisalad. Planeeritav ala
hõlmab Väike-Veske kinnistut (katastriüksuse tunnus 63602:001:0740;
1
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 06.04.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
kinnistu kogupindala 10817 m²). Joonistel on parema loetavuse huvides
planeeringuala piiri leppemärk nihutatud maaüksuse piiridest välja.
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Otepää vallas, Otepää külas. Planeeringuala piirneb
läänes riigitee tugimaanteega T46 Tatra- Otepää- Sangaste ning lõunas
Alajaam- Vana- Otepää kõrvalmaanteega. Põhjas ja Läänes ümbritseb ala
Veske kinnistu. Selle kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Planeeringu
maa-ala jääb 2013. aastal kehtestatud Otepää valla üldplaneeringule
vastavalt vallasisese linna tiheasustusala tsooni. Seega kuuluvad
planeeritavad kinnistud detailplaneeringu kohustusega alasse.
Üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud segafunktsiooniga maana.
Kontaktvööndit iseloomustavad korterelamud, karjamaa ja „tööstusmaastik” –
lähiümbruses asuvad mitmed tootmisettevõtted. Planeeringuala paiknemine
Tatra-Otepää-Sangaste riigitee vahetus läheduses, samuti teede hargnemine
Tartu-Võru suunas loovad head võimalused ligipääsudeks ning teenuste
turustamiseks.
Kontaktvööndi situatsiooniskeem on detailplaneeringu graafilises osas
joonis 1.
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringualal ei asu käesoleval ajal hooneid küll aga läbib ala mitmeid
kommunikatsiooniliine. Reljeefilt on planeeritav ala suhteliselt tasane.
Kõrguste vahe ei ole suur- erinevused mitte üle ühe meetri. Planeeritava
krundi keskmine kõrgus on Balti süsteemis 165.00 meetrit.
Planeeringuala läbivad maa-alused telekommunikatsiooni liinid. Krundi
idapiiril paiknevad 10 kV elektrikaablid, mille kaitsevööndid ulatuvad Väike-
Veske kinnistule. Kinnistule on varasemalt kavandatud kaugküttetrassid,
millele on väljastatud Otepää Vallavalitsuse poolt 08.09.2014 ehitusluba nr
9522.
Planeeritaval krundil asuvad drenaažisüsteemid, mis on Põllumajandusameti
registrist kustutatud. Krundi põhjaosas asub kuivenduskraav 10 meetri laiuse
ehituskeelualaga.
Olemasolev olukord on detailplaneeringu graafilises osas joonis 2
(Tugiplaan).
5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Kehtiv krundijaotus jääb detailplaneeringuga kaasatud kinnistute välispiiri
osas püsima. Planeeringuga tehakse ettepanek Väike-Veske kinnistu
jagamiseks kaheks krundiks.
Planeeringuga ei teha ettepanekuid Väike-Veske kinnistust moodustatavate
uute kruntide katastri sihtotstarvete muutmiseks.
Ettepanekud detailplaneeringualal paiknevate uute kruntide moodustamise
ning krundi kasutamise sihtotstarvete kohta tabelis 1:
2
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 06.04.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tabel 1
Pos.1 uus krunt: pindalaga 5842 m², sihtotstarbega 70 % mootorsõidukite
remondi- ja hooldusmaa, 30 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete
maa;
Pos.2 uus krunt: pindalaga 4975 m², sihtotstarbega 70 % mootorsõidukite
remondi- ja hooldusmaa, 30 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete
maa;
6. Krundi ehitusõigus
Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 2.
Planeeritavatele uutele kruntidele määratakse ehitusõigused, määratakse
kindlaks juurdepääsuteede paiknemine, kavandatakse parkimiskohtade
paiknemine ja arv ning soovitavad olmejäätmete kogumise konteinerite
asupaigad.
Hoonestuse tüüp peab järgima antud piirkonnale iseloomulikku stiili ja
haakuma ümbritseva miljööga. Määratud on korruselisus ja katusekalded.
Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- kui ka parapettlahendustega katused.
Lubatud kalded 0-20 kraadi. Viilkatuste kavandamisel täisviiluga on soovitav
kalle 20 kraadi ja kogu katuse ulatuses samasugune. Absoluutkõrgusi
kruntidel muudetakse minimaalselt:, muudatused peavad jääma vahemikku ±
1 m olemasolevast maapinnast. Kavandatavate hoonete katuseharja/parapeti
suund on risti või paralleelne krundi idapiiriga.
Planeeritavate kruntide platside ja teede vertikaalplaneerimine lahendatakse
ehitusprojektide koosseisus.
Lubatud on planeeringualal asuvate kruntide põhiotstarbe teenindamiseks
teede, platside ning tehnovõrkude püstitamine.
Kruntide ehitusõigusega on määratud:
1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoonete suurim lubatud arv krundil;
3) hoonete suurim lubatud kõrgus;
4)hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala.
5) ehitiste kasutamise otstarbed
3
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kruntide ehitusõigus Tabel 2
planeeritud
hoonete suurim hoonete suurim hoonete suurim katusekalde
krundi krundi
lubatud arv lubatud ehitusalune lubatud kõrgus/
aadress pindala, vahemik
krundil pindala korruselisus
sihtotstarve
2 sõidukite
5842 m2 teenindus-
Positsioon 1
hoonet 2000 m2 9 m/ 2 0 – 200
70% LH
Uus krunt
30%BT 2 kaubandus-
hoonet
4 sõidukite
4975 m2 teenindus-
Positsioon 2
hoonet 1500 m2 9m/2 0 – 200
70% LH
Uus krunt
30%BT 1 kaubandus-
hoonet
Tabelis esitatud krundi kasutamise sihtotstarbe tähised:
LH - mootorsõidukite remondi- ja hooldusmaa
BT - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa
Kavandatavate hoonete ehitistealuse pinna arvväärtus ei tohi olla suurem
planeeringu ehitusõiguses toodud hoonete suurimast lubatud ehitusalusest
pindalast.
4
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
7. Ehitistevahelised kujad, tulekaitse abinõud
Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse
27.10.2004 määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded” ning EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus“ nõuetest.
Ehituskeelualadena on fikseeritud alad, kus ei toimu mingisugust
ehitustegevust ehitusseaduse mõistes. Ehituskeelualad on planeeringualal
määratud vastavalt kehtivatele seadustele. Hoonestusalal peavad
ehitistevahelised kujad vastama nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele.
Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tulepüsivusklassi
alusel määratud tuletõkkesektsiooni piirpindalaga, vastavuses Vabariigi
Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded” nõuetele. Kavandatavate hoonete tulepüsivusklassi
määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid.
Püstitatavad hooned peavad vastama vähemalt tuleohutusklassi TP-3
nõuetele.
Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures
juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine
tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoonetevahelise kuja arvestamisel
võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat
hoonetekompleksi: sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt
samas klassis, vastavalt kas TP3, TP-2 või TP1; selliste hoonete kasutajate
arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest
arvväärtustest. Juhul, kui tuleohutusnõuetest tulenevad kõrgemad nõuded
projekteeritavatele hoonetele, kui on esitatud käesolevas planeeringus, siis
tuleb järgida tuleohutusnõudeid.
Juhul, kui krundile kavandatakse tegevust, mis nõuab tegevusest tingituna
täiendavaid kujasid naaberkrundi hoonetest, ei tohi kuja nõudva hoone
ehitamisega ilma naaberomaniku nõusolekuta kitsendada naaberkrundi
hoonestusala.
Tuletõrje vesi saadakse kavandatavast hüdrandist. Tuletõrje hüdrant peab
olema kasutatav aastaringselt ning vastama Tuleohutuse üldnõuetele ning
standardile EVS 812-6:2012/A1:2013 Tuletõrje veevarustus. Tuletõrje
vesikule peab olema tagatud juurdepääs ning kaugus planeeritavatest
hoonetest on max 100 meetrit. Hüdrant on kavandatud krundile pos.2.
8. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hooneid kruntidel ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala
võib ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on
pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Kruntidel
on lubatud lamekatused parapettlahendustega kui ka kahepoolsed
viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Viilkatuste puhul peavad
kalded olema mitte suuremad kui 20. Hoonete põhikonstruktsioonide
materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses võib kasutada
5
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
põhimaterjalidena sändvitšpaneele, puitu, klaasi ja kivimaterjali. Seinte
välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Kõikide
püstitatavate tootmishoonete välispiirete ehitamisel on lubatud ka PVC
kattematerjalide kasutamine. Välisviimistluse värvilahendustes soovitav
kasutada pastelseid värvitoone, katusekatte toon vaba, tarvikud kattega
samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste
välispindade viimistlustoonid. Katusekatte materjalide valik vaba.
Püstitatavad hooned peab hästi sobima miljöösse. Kruntide välispiirdeks on
lubatud püstitada piirdeaedasid.
Hoonete arhitektuur ja välisviimistlus peab viitama väikelinna ja
puhkepiirkonna rõõmsale ja rahulikule miljööle, kestvusele ja säästlikkusele.
Hoonete projekteerimiseks väljastab vallavalitsus projekteerimistingimused,
millega täpsustatakse hoonete asukohad, välisviimistluse materjalid ja nende
värvitoonid.
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Planeeritavatele kruntidele juurdepääsuks on kavandatud uus mahasõit
Alajaam- Vana-Otepää kõrvalmaanteelt. Maanteeamet on väljastanud
21.11.14 tehnilised tingimused nr 15-2/14-00087/180 detailplaneeringu
koostamiseks. Kavandatavalt juurdepääsuteelt tagatakse ka pääs Veske
kinnistule.
Mahasõidu ehitamiseks tuleb koostada Teeseadus § 19 kohane projekt,
millega tagada „Maanteede projekteerimisnormides“ esitatud
nähtavuskolmnurga nõue (10x60m parempöördeks ja 10x160m
vasakpöördeks Alajaam-Vana-Otepää maanteele). Lisaks tuleb planeeringuga
tagada nähtavuskolmnurk (vaba vaateväli krundi piires) 10x200 m Alajaam-
Vana-Otepää teelt parempöörde sooritamisel Tatra-Otepää-Sangaste
maanteele. Kinnistu perspektiivsel haljastamisel arvestada, et haljastus jm
nähtavust piiravad takistused ei jääks nähtavuskolmnurka. Planeeritavale
juurdepääsuteele näha ette riigimaanteega samaväärne kate vähemalt
mahasõidu pöörderaadiuse lõpuni. Mahasõidu projekt kooskõlastada
Maanteeameti Lõuna regiooniga.
Planeeringus on arvestatud vajaliku külgnähtavuse kauguse piiriga vastavalt
Teede- ja Sideministri 28.09.1999.a määrus nr 55„Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ tabel 2.13 Külgnähtavus.
Ehitised ja rajatised on detailplaneeringu lahenduse kohaselt planeeritud
väljapoole külgnähtavuse piiri, mis on 25 meetrit tugimaanteel ja 20 meetrit
kõrvalmaanteel. Piirdeaedade ja teiste nähtavust takistavate ehitiste
paigutamine kõrvalmaantee külgnähtavuse piiri ja nähtavuskolmnurka on
keelatud. Tugimaantee külgnähtavuse alale võib paigaldada piirdeaedasid,
kuid ei tohi rajada nähtavuskolmnurga sisse.
Riigimaanteel on teekaitsevöönd tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks,
liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele
ohtlike mõjude vähendamiseks. Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit äärmise
sõiduraja teljest. Riigimaantee kaitsevöönd on kantud planeeringu joonisele.
Tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Kaitsevööndisse on
keelatud tee omaniku nõusolekuta paigaldada liiklusväliseid teabevahendeid,
maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid
6
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
liikluskorraldusvahendeid ja paigutada sinna töövahendeid, ladustada
materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda (kemikaalid, väetised,
sõnnik,) jms piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust. Keelatud
on rajada kõrghaljastust, takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva
tegevusega, paigaldada valgustusseadet või teabe ja reklaamivahendit.
Majapidamise ja maakasutamisega seotud tööd ei tohi kahjustada tee mullet
ja nõlvu. Maaharimismasinatega ei ole lubatud välja sõita teele,
manööverdada tee nõlvadel, maha loopida prahti ja jäätmeid ning juhtida
reovett, karjatada kariloomi.
Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras
teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja kõrvaldama või lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, põõsa või puu või muu liiklusele
ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama tänava kaitsevööndis talihooldeks
vajalike abinõude elluviimise – näiteks lume ajutise kuhjamise või paiskamise
vallidesse (hilisemaks äraveoks) teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule
Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest
põhjustatud häiringutest. Sellest tulenevalt arvestatakse olemasoleva
liiklusmüra, õhusaaste, vibratsiooni või muu mõjuga. Arvestatakse sellega, et
tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva maantee
liiklusest tulenevat, inimestele ohtlike mõjusid planeeritaval alal. Kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
Tagada tuleb vastavalt Rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 7 alusel
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normmüratasemed
planeeringualal. Hoonete projekteerimisel saab hoonete konstruktsioonide
valimisel ja ruumide paigutamisel arvestada Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a.
määruse nr 42 §6 “Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes” nõudeid.
Sajuvee juhtimine riigitee teemaale on keelatud.
Kruntidele pääsud on planeeritud joonisel märgitud kohtadest. Lubatud on
antud kohtades sisse- ja väljasõidud ning pöörded. Krundisisesed läbipääsud
ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisesed
liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja
profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga. Enne mistahes ehituslubade
väljastamist krundile peavad olema rekonstrueeritud (välja ehitatud)
mahasõidud kruntidele.
Kruntide maanteedega külgnevatele piiridele on kavandatud kergliiklustee
laiusega 2 meetrit. Kergliiklusteelt jalakäijate ning ratturite juurdepääs
tugimanteele lahendatakse ehitusprojektiga koostöös maanteeametiga
arvestades liiklusohutust.
Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või
sissepääsuteede juurde rajatud parkimisaladel (platsidel). Kavandatud
teenindus- ja kaubandushoonete iga 150 m² suletud brutopinna kohta on ette
nähtud üks parkimiskoht, mis vastab EVS 843:2003 „Linnatänavad” nõuetele.
Mõlema krundi parklates on kohti kokku 25-le autole.
Planeeritavate teede ja platside katteks on kavandatud asfaltkate, kuid
keelatud pole ka teised nõuetele vastavad katted.
Planeeringus kavandatavate sõiduteede täpne laius ja paiknemine
täpsustatakse . Teed ja platsid ehitatakse välja vastavalt ehitusprojektidele
arvestades perspektiivseid vajadusi ja liikluskorraldust.
7
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Käesoleval ajal asuvad planeeritavad krundid hajaasustusalal - Otepää küla
territooriumil. Planeeringu maa-ala jääb 2013. aastal kehtestatud Otepää valla
üldplaneeringuga määratud vallasisese linna tiheasustusala tsooni.
Perspektiivis, detailplaneeringu rakendumisel ning linnaruumi efektiivsema
kasutamise eesmärgil, võib koostöös riigitee omanikuga kavandada uued
mahasõidud ilma detailplaneeringu muudatust algatamata.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kogu hoonestusala pind peab olema heakorrastatud ja haljastatud.
Kõrghaljastus planeeritaval alal puudub. Täpsem haljastus ja
vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojektidega või eraldi tehniliste
projektidega. Planeerimislahendusega on ettenähtud kõrghaljastuse
võimalikud istutusalad.
Planeeritud kinnistute territooriumi võib piirata kuni 1,2 m kõrguse
võrkpiirdega. Piirded peavad olema rajatud nii, et oleks tagatud juurdepääsud
kruntidel asuvate kommunikatsioonide teenindamiseks ning päästetehnika
liikumiseks.
Planeeringualas asuvatelt kruntidelt ei tohi valguda sademevesi
naaberkruntidele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist
kasutamist.
Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele ei tohi istutada haljastust
ligemale, kui seda näevad ette normatiivaktid (Eesti Standard EVS 843:2003,
Linnatänavad).
Projekteeritud kõrghaljastus rajatakse enne hoonetele kasutusloa taotlemist.
11. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Olemasolevad tehnovõrkude koridorid (sidetrassid ning 10 kV maakaabelliin)
on tähistatud graafilises osas. Hoonestamisel ehitusalal tuleb tagada
olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine või nende ümberpaigutamine.
Vastavad lahendused tuleb anda ehitusprojektidega. Kruntidel olevatele
tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Vabariigi
Valitsuse 20.01.1999 määrusega nr 22 kinnitatud “Elektri-, gaasi-, ja
kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus”. Krunte läbivatele ja neid
teenindatavatele kommunikatsioonidele rakendatakse Asjaõigusseaduse §
158 ja 164 sätteid.
Elektrivarustus. Käesoleval ajal ei ole planeeringualal asuval krundil
liitumisühendusi. Planeeritavatel kruntidel lahendatakse elektrivarustus
vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele Nr. 224855; väljastatud
05.11.2014.a. (tehnilised tingimused planeeringu lisas). Teenindus-
kaubandushoonete elektrivarustuseks ehitatakse välja uus komplektalajaam.
Liitumiskilbid on kavandatud alajaama seinale. Liitumiskilpi paigaldatakse
mõõtesüsteem ja peakaitse vastavalt liitumislepingule. Uued toitekaablid
liitumispunktist tarbija peakilbini paigaldatakse maa-alustena ja ehitatakse
8
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
välja tarbija kulul. Planeeritava territooriumi välisvalgustus paigaldatakse
hoonete külge või eraldi õuevalgustitena, valgustite arv vaba. Välisvalgustuse
kavandamisel tuleb vältida valguse suunamist hoonestusalalt väljapoole.
Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus.
Antud lahendused ja tingimused on kokkulepitud ja kooskõlastatud OÜ-ga
Elektrilevi.
Soojavarustus. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete
kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust säästvaid tehnoloogiaid.
Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on kivisöe
kasutamine kütteainena.
Veevarustus ja kanalisatsioon. Vastavalt planeerimislahendusele on ette
nähtud planeeringualale kavandatavate hoonete liitumine Otepää valla
ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga.
Vastavalt Otepää Veevärk AS tehnilistele tingimustele 02.12.2014 nr 105 on
liitumispunktid välja ehitatud Tatra- Otepää- Sangaste riigitee äärde.
Veevarustuse trass ehitatakse välja kuni planeeringualani liitumise
maakraanist DN110.
Kruntidel paiknevate hoonete vesivarustuse veemõõdusõlmed koos
sulgarmatuuridega ehitatakse välja krundiomaniku poolt vastavalt AS Otepää
Veevärk tehnilistele tingimustele.
Planeeritav kanalisatsioon on isevoolne. Kanalisatsiooni – ja veetrassid on
kavandatud rajada läbi tee maa kinnisel meetodil.
Sidevarustus. Planeeringu ala läbivad sidevarustuse kaabelliinid. Liinirajatis
tõstetakse ümber vastavalt AS Eesti Telekom 22.10.2014 tehnilistele
tingimustele nr 23369588 ja koostatavale tööprojektile. Planeeritavatele
kruntidele on ette nähtud sidevarustus, ühendus telekommunikatsioonivõrku
teostatakse vastavalt tehnilistele tingimustele ja tööprojektile. Vajalikud uued
liitumised ja ehitustööd tehakse vastavalt sõlmitavatele liitumislepingutele.
AS Eesti Telekom tehnilised tingimused Nr 23369588 22.10.2014
planeeringu lisas.
Sajuveed. Maa-alale on eelnevalt ehitatud välja maa-alune torujuhtmes
drenaažisüsteem. Süsteemi on vaja puhastada ning korrastada. Ehitatavate
hoonete alla jääv süsteem tõstetakse kõrvale ning varustatakse täiendavate
restkaevudega. Ehitust takistavate süsteemide ümbertõstmine lahendatakse
ehitusprojektide koosseisus. Planeeritavate hoonete katustele langevad
sajuveed võib koguda ning suunata taaskasutusse olmevajadusteks ning
kanaliseerida. Territooriumile ehitatakse sajuvee kanalisatsioonisüsteem
restkaevudega. Sajuvee suunamiseks planeeritakse pinnareljeefi.
Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus.
9
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
12. Keskkonnakaitse tingimused
Kruntide sihtotstarbeline kasutamine ei kujuta otsest ohtu keskkonnale.
Projekteeritavate üksikobjektide keskkonnale avaldatav mõju kuulub
hindamisele vastavalt kehtivatele seadustele. Territooriumi teedelt ja platsidelt
sadevete eemaldamine on lahendatud drenaažisüsteemi ja lahtiste
dreenkraavidega. Täiendavalt planeeritakse reljeefi. Tekkivad jäätmed
kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed
sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks
sõlmitakse leping vastavat litsentsi omava ettevõttega. Ehitusprojektid tuleb
vajadusel kooskõlastada projekteerimistingimustes antud keskkonnakaitse
instantsidega.
Väike-Veske kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik
keskkonnamõjude strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus,
hoonestusviis ja tihedus ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale.
Vastavalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusele nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ määratlusele kuulub ala IV kategooriasse,
kus kehtivad tööstusalal kehtestatud müra normtasemed.
13. Ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
Planeeritaval alal ei asu kaitsealuseid üksikobjekte ja planeeringuga ei ole
tehtud ettepanekuid midagi kaitse alla võtta.
14. Servituutide ja naabrusõiguste vajadus
Planeeringu elluviimisel tekkivad naabrusõigused (asjaõigusseaduse
§151,152,153,154) lahendatakse omanike vaheliste lepete alusel, mis
kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse.
Krunte läbivatele naaberkrunte teenindavatele maa-alustele
kommunikatsioonitrassidele ja teistele tehnorajatistele on määratud servituudi
vajadusega kaitsetsoonid.
Maa-alustel elektri kaabelliinidel on kummalegi poole liini telge kaitsevöönd
laiusega 1 meeter. Sideliinidele on kohaldatud kaitsevööndeid laiusega 2
meetrit kummalegi poole liini telge. Veevarustus- ja kanalisatsioonitrasside
kaitsevöönd on kogulaiusega 4 meetrit.
Teeservituut seatakse krundile pos.1 ja 2 tagamaks juurdepääsu kinnistule
pos.2 ja 1 ning ka kinnistul pos. 1 asuvatele vee- ja kanalisatsioonitrassidele.
Servituutide ettepanekud tabel 4
teeniv valitsev
servituut märkused
kinnisasi kinnisasi /isik
Elion ettevõtted Tehnovõrgu servituut
Positsioon 1
AS; Elektrilevi (10kV kaabelliin, side
Uus krunt OÜ; POS 2 kaabelliin)
10
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eksiiv OÜ Kaugkütte trass
Teerervituut
Elion ettevõtted Tehnovõrgu servituut,
AS; Elektrilevi
(10kV kaabelliin, side
Positsioon 2 OÜ
kaabelliin)
Uus krunt Eksiiv OÜ
Kaugkütte trass
Pos. 1; Veske
kinnistu teeservituut
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002.
Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest
tingimustest.
Kuritegevuse riskide minimiseerimiseks on planeeringu koostamisel
arvestatud järgmiste strateegiatega:
hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
territoriaalsus;
Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel
täiendavalt järgnevaga:
jälgitavus (video- ja naabrivalve);
atraktiivsed materjalid, värvid;
kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad,
lukud jne);
VÄLISVALGUSTUS.
Hoonete sissekäigud ja lähiümbrus peaksid olema pimedal ajal valgustatud.
See tagab parema nähtavuse naabritele ja möödakäijatele.
MUUD MEETMED.
Lukustatavad aiad ja tõkkepuud ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab
see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral Päästeteenistuse
autodele. Hoonetele paigaldatud turvasüsteemid (mitmesugused
valvesüsteemid) tagavad parema tulemuse. Viimasel ajal on meil levinud
naabrivalve põhimõtete rakendamine.
16. Muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused
Planeeringuala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse (50 meetrit tee äärmise
sõiduraja teljest) ning 60 meetri laiusesse tee sanitaarkaitse vööndisse. Krunti
Pos 2 läbivale teele seatakse servituutettepanek pääsuks Krundile Pos 1 ja
Veske maaüksusele.
Kinnistut läbival 10 kV kaabelliinil on kaitsevöönd 1 meetri ulatuses ja sideliinil
2 meetrit mõlemale poole liini telge. Krundile Pos 1 on kavandatud ka
veevarustuse trass krundi Pos 2 varustamiseks. Veetrassi kaitsevöönd on 2
11
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
meetrit mõlemale poole trassi telge. Planeeritavaid krunte läbib ka ehitatav
kaugkütte trass, kaitsevöönd 2 meetrit teljest.
17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise
käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele
osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik.
Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele
liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus.
Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt
kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul.
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostatavate ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu
kehtestamisele järgneval ajal üleskerkivate probleemide lahendamiseks antud
territooriumil tuleb algatada detailplaneeringu muudatus.
18. Planeeringu rakendamise võimalused
Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud
detailplaneeringuga ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud
isikute kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste
elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse planeeringualal
paikneva kinnisasja omanikku.
Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused
jagatakse omakorda kolme ossa:
• projekteerimine
• ehitamine
• kruntide võõrandamine
Projekteerimine
Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt
koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks.
Riigilõivud tasub huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine
toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel.
Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja tehnovõrkude valdajate
vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud teisiti.
Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele
krundile esitatud ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele.
Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud
lisatingimused.
Ehitamine
Projektid ühiseks kasutuseks kavandatud teele ja tehnovõrkudele tellib
huvitatud isik. Kooskõlastatud projekti alusel taotleb huvitatud isik ehitusloa ja
12
Väike-Veske Melotrix Grupp OÜ töö T 1110/14
kinnistu detailplaneering 08.02.2015
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
maksab vajalikud riigilõivud. Kui tehnovõrkude ja juurdepääsu teede
ehitamine kuni hoonestatava krundi piirini on teostunud, taotleb huvitatud isik
nendele kasutusloa. Kasutusloa väljastamise eelduseks on valminud teele ja
tehnovõrkudele teostusjooniste tellimine, vastava taotluse ja
dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Teostusjoonised tellib
ja finantseerib huvitatud isik või ehitaja, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kruntide
omanikele hoonete rajamiseks väljastatakse ehitusluba peale teedele ja
tehnovõrkudele kasutusloa väljastamist. Hoonetele ehitusloa väljastamise
eelduseks on vallavalitsuse poolt heakskiidetud ehitusprojekti olemasolu,
riigilõivu eelnev tasumine. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba
vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele.
Krundisiseste tehnovõrkude ning teede ehitamine toimub kinnistute omanike
initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldi
projektidega.
Teeseadus § 36 lg 4 järgi uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab
omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud
jaotada.
Teede, tehnovõrkude, sadeveekanalisatsiooni ja haljastuse rajamise eest
vastutab arendaja.
Kruntide võõrandamine
Kinnistu omanik, arendaja, sõlmib võõrandatava kinnistu omanikuga
notariaalsed lepingud, kus kinnistu omanikule seatakse tee kasutamiseks ja
veevarustuse ja kanalisatsiooni trassidele isiklik kasutamise õigus või
kinnitatakse muudmoodi krundiomanike kasutusõigus neile ning lepitakse
kokku edasise hooldamise osas. Eeldatult moodustub uute kinnistu omanike
baasil MTÜ või muu vabaühendus, kes võtab üle ka hooldamiskohustused ja
vajadusel tellib jooksva hoolduse oma kuludega.
06.04.2015
Koostas: P. Aunapu
13
VESKE
63602:001:0422
MAATULUNDUSMAA 100%
PLANEERITAVA ALA PIIR ÜMBERPAIGALDATAV SIDETRASS
OLEMASOLEV KESKPINGE KAABELLIIN
KATASTRIÜKSUSTE PIIRID
OLEMASOLEV SIDETRASS
NÄHTAVUAKOLMNURK 10x200m (VABA VAATEVALI RISTUMISEL TATRA-OTEPÄÄ-SANGASTE TEEGA)
MOODUSTATAVATE KRUNTIDE PIIRID
EHITATAV KÜTTETRASS
PLANEERITAV 0,4 kV KAABELLIIN
1 - KRUNDI NUMBER
ELEKTRIVÕRGUGA LIITUMISKILP
BUSSIPEATUS 2500m² - PLANEERITAV KRUNDI PINDALA
"ALAJAAMA"
PLANEERITAV 10/0,4kV ALAJAAM
TH-100% - PLANEERITAV KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
2 - KAVANDATAVATE HOONETE KORRUSELISUS (TÄISKORRUS) PLANEERITAV ISEVOOLNE REOVEETRASS
1 2500 m² PLANEERITAV VEETRASS
1500 - HOONETE KAVANDATAV MAX EHITUSALUNE PIND(KOGUSUMMA KRUNDIL)
TH-100%
2 1500 3 3- HOONETE ARV KRUNDIL LIKVIDEERITAV TEHNORAJATIS
26.3% 9 TP3
P14 26.3% - MAX TÄISEHITUSPROTSENT PLANEERITAV SÕIDUKITE LIIKUMISSUUND
TA
9 - HOONETE MAX KÕRGUS PROJEKTEERITAVAST MAAPINNAST
H
1 5842 m² PLANEERITAV JALAKÄIATE LIIKUMISSUUND
PARKLA 15 KO
LH-70% BT-30% TP-3 - TULEOHUTUSKLASS
4 2000 2 SORTEERITUD JÄÄTMETE KONTEINERID
34.2% 9 TP3 P14- PARKLAKOHTADE ARV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
P15
PLAN. HOONESTUSALA KAVANDATAV KÕRGHALJASTUS
HOONETE SOOVITAV PAIKNEMINE EHITUSKEELUALA
TEHNOVÕRGU SERVITUUT NÄHTAVUSKOLMNURK
TEESERVITUUT
KAVANDATAV JUURDEPÄÄSUTEE (MAHASÕIT TÜÜP I)
KAVANDATAV KERGLIIKLUSTEE
tuletõrje hüdrant VÄIKE-VESKE
RIIGITEE REKONSTRUEERIMISLAHENDUS
(AS TEEDE TEHNOKESKUS TEEPROJEKT)
aste
OLEMASOLEVAD TEED
46 Tatra-Otepää-Sang
63602:001:1361
TA H
PARKLA 10 KO
2 4975 m²
LH-70% BT-30%
3 1500 2 POS.1 Uus krunt Väike-Veske 1 LH-70% BT-30% 5842
34.2% 9 TP3 Ä- 100% 10 817
POS.2 Uus krunt 63602:001:0740 2 LB-70% BT-30% 4975
P10
0
2
2
JUURDEPÄÄS VESKE KINNISTULE
SÕIDUKITE TEENINDUSE HOONE 2 2 0-20 9 tehnovõrkude kaitsevöönd ja servituut (sideliin;
1 UUS KRUNT 5842 2000 LH/BT Ä 70/30 10kV kaabelliin, 10/0.4 kV alajaam); teeservituut
KAUBANDUSHOONE 2 2 0-20 9 maaparanduskraavi kalda ehituskeeluala
SÕIDUKITE TEENINDUSE HOONE 2 4 0-20 9 tehnovõrkude kaitsevöönd ja servituut (sideliin;
2 UUS KRUNT 4975 1500 LH/BT Ä 70/30 10kV kaabelliin); teeservituut
KAUBANDUSHOONE 2 1 0-20 9
1. Krundi ehitusõiguslikke ja arhitektuurseid tingimusi vt. ka seletuskirjas.
VESKE
2. Kruntidel on lubatud põhiotstarbe teenindamiseks teede, platside 63602:001:0422 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE TÄHISED
ja tehnovõrkude rajamine. MAATULUNDUSMAA 100%
3. Kavandatavate hoonetete katuseharja/parapeti suund risti või paralleelne krundi idapiiriga BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA
4. Planeeritavate kruntide heakorrastus-haljastus lahendada ehitusloa taotlemisel LH MOOTORSÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSMAA
esitatava ehitusprojekti asendiplaanil. Parkimiskorraldus näidatud joonisel tinglikult
5. Planeeritavate hoonete eskiisprojektid kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega
6. Moodustatavate kruntide elektrienergiaga varustamine lahendatakse tööprojektiga vastavalt sõlmitavale liitumislepingule. VÄIKE-VESKE KINNISTU DETAILPLANEERING
OSAÜHING
Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused Nr 224855 05.11.2014 planeeringu lisas.
reg nr 11170952
7. Kanalisatsiooni- ja veevarustustrasside kulgemine täpsustatakse tööprojektiga koostöös AS-ga Otepää Veevärk Ala
ja
63 am-
8. Vee- ja kanalisatsioonitrasside minimaalne kaugus 0.4 kV maakaablile ja sideliinidele 1 meeter 60 Va
2:0 na
9. Teeritoorium on varustatud drenaažisüsteemiga, mis puhastatakse ja korrastatakse. 01:1 -Ote
01 pä
0 ä
Sajuveed suunatakse kuivenduskraavi, drenaaži või immutatakse omal territooriumil.
Otepää Vallavalitsus Teie 25.03.2020 nr 6-7/673
[email protected]
Lipuväljak 13 Meie 01.04.2020 nr 15-2/20/15378-2
Otepää vald, 67405, Otepää, Valga
maakond
Väike-Veske detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamine
Olete esitanud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 3 alusel Maanteeametile
kooskõlastamiseks Otepää vallas Otepää vallasiseses linnas asuva Väike-Veske kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi planeering) kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. Planeeringuala
ulatub osaliselt riigitee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee km 25,02-25,11 kaitsevööndisse.
Planeering on kehtestatud Otepää Vallavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 1-4-33 „Otepää külas
asuva Väike-Veske kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“. Planeeringu kehtiv osa hõlmab
praegust Otepää vallasiseses linnas asuva Väike-Veske katastriüksust, kuhu on kehtiva planeeringu
järgi ette nähtud püstitada kuni 4 hoonet (2 sõidukite teeninduse hoonet ja 2 kaubandushoonet)
ehitusaluse pindalaga kokku 2000 m2. Käesolevaks ajaks on püstitatud ülevaatuspunkt ja rajatisena
iseteeninduslik autopesula. Tiku katastriüksuse osas on Otepää Vallavalitsuse 12.10.2016
korraldusega nr 2-4-475 kehtestatud uus detailplaneering. Väike-Veske katastriüksuse maa-ala on
kaasatud Otepää Vallavalitsuse 4.12.2017 korraldusega nr 2-4-608 algatatud Otepää vallasiseses
linnas asuva Kagumohni katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu alasse.
Planeering soovitakse kehtetuks tunnistada PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel, kuna kinnistu omanikud
soovivad planeeringu edasisest elluviimisest loobuda. Planeeringu kehtestamisest on möödunud
üle 4 aasta ning selle aja jooksul on muutunud arendussoovid väga suures ulatuses. Samuti
soovitakse kaasomandis olev Väike-Veske kinnistu jagada reaalosadeks.
Maanteeamet, olles tutvunud esitatud eelnõuga, kooskõlastab Väike-Veske kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi planeering) kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.
Juhime teie tähelepanu sellele, et kehtiva Tiku katastriüksuse detailplaneeringu järgi tuleb riigitee
nr 23163 kavandatavast ristumiskohast tagada juurdepääs Veske ja Väike-Veske katastriüksusele.
Lähtudes asjaõigusseaduse § 156 lg-st 2 ja 3 ning arvestades kõigi kirjas eelnevalt nimetatud
planeeringute menetluses antud seisukohti, ei näe Maanteeamet Väike-Veske kinnistu jagamisel
reaalosadeks võimalust, et tekkivatele kinnistutele juurdepääsuks kavandatakse täiendavaid
mahasõite riigitee(de)lt. Palume arvestada, et planeeringualaga külgneva riigitee kaitsevööndi
laiuseks on ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71 lg 2 alusel kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul EhS § 70 lg
3 alusel.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: DP kehtetuks tunnistamise taotlus.asice
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (2)