14420-0035 III/02 TE - AS-007 1:500
SWECO Projekt AS
Meistri tn 22, 13517 Tallinn
Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001
e-post sweco@sweco ee
SWECO PROJEKT
14420-0035 III/02 TE - AS-006 1:500
SWECO Projekt AS
Meistri tn 22, 13517 Tallinn
Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001
e-post sweco@sweco ee
SWECO PROJEKT
14420-0035 III/02 TE - AS-005 1:500
SWECO Projekt AS
Meistri tn 22, 13517 Tallinn
Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001
e-post sweco@sweco ee
SWECO PROJEKT
KORRALDUS
24.03.2020 nr 1-3/20/045
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114
Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee
ehitusprojekti koostamiseks
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Asjaolud
Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 15114 Koeru-Visusti
km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §
99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 15114 km 0,02-0,75 paikneb riigi
transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 31401:002:0056) Järva maakonnas Järva vallas Koeru
alevikus.
Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas Järva valla haldusterritooriumil kehtiva Koeru
valla üldplaneeringuga.
Projekti eesmärk on riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse
parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu.
1.2. Menetluse käik
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele,
kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS 31
lõige 4 punkti 1 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
2
Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi
või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
2. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti
põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a
määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“:
3. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja
jalgtee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.
3. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele.
4. RAKENDUSSÄTTED
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-
Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti
koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: ehitus
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Andres Urm
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1. Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 15114 Koeru-Visusti tee 31401:002:0056
4.2.Koha-aadress: Järva maakond Järva vald Koeru alevik (vt lisa 1. Objekti
asukohaskeem)
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus esitatakse põhiprojekti krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA
LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev olukord Riigitee 15114 katte laius on 6,0-6,4 m, teepeenrad on
kitsad ja jalgteed puuduvad. Teelõigul on põllumajandus-
ja puidutööstuse ettevõtete tõttu suhteliselt kõrge
raskeliikluse osakaal. Samas liigub teelõigul palju
kergliiklejaid, sh ettevõtete töötajad. Tee km 0,75
ristumiskohalt on juurdepääs Koeru laululavale ja
terviseradadele. Teelõik on valgustatud.
5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 kergliiklejate
liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse
kaudu.
5.1.3. Lubatud sõidukiirus 70 km/h, asulas 50 km/h
5.1.4. Projekteerimise lähtetase rahuldav (põhjendatult - erandlik)
5.1.5. Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m
5.1.6. Jalgratta- ja jalgtee kate asfaltbetoon
1
5.2. Olemasolev riigitee, sh ristumiskohad
5.2.1. Sõidutee säilitada olemasolevas laiuses – 6,0 m.
5.2.2. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud
sõidukiirusest kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust.
5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.4. Näha ette olemasolevate ristumiskohtade ümberehitamine lähtudes jalgratta- ja
jalgtee projektlahendusest, võimalusel kasutada tüüplahendusi. Täiendavaid
mahasõite projektiga ei kavandata.
5.3.Jalgratta- ja jalgtee
5.3.1. Projekti koostamisel käsitleda 2015. a koostatud Sweco Projekt AS tööd nr 14420-
0035 köide 2 „Maantee nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja
15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt”
(lisad 2. Asendiplaan) eskiislahendusena, mida täiendavad käesolevad tingimused.
Projektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja liiklusohutuse auditeerimise
käigus.
5.3.2. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud
sõidukiirusest.
5.4.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.4.1. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
5.4.2. Projekti koosseisus lahendada tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsmine ja ümberehitus
vähemalt eelprojekti staadiumis.
5.4.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ning finantsiliselt mõistlikud lahendused.
5.4.4. Lahendada sademevete piki- ja põiksuunaline äravool olemasoleva ja projekteeritava
tee katetelt ja muldkehast. Näha ette veeviimarite (nõvad, kraavid, truubid,
sademeveesüsteemid, vms) ehitamine ja ümberehitamine.
5.4.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise ning isikliku kasutusõiguse seadmise protsessi
läbiviimiseks.
5.5.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti geoportaali
http://geoportaal.maaamet.ee/est/ kaardirakendusest „Kitsendused“.
5.5.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
mõjutavad projektiga kavandatavad tööd.
5.5.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas Maanteeameti otsustega, mis on esitatud
Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-
Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.6.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.6.1. Näha ette ehitustööde teostamiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalikus mahus puude,
heki, aia või muu takistuse likvideerimine. Vajadusel näha ette haljastuse, aia vm
rajatise taastamine/ümberehitamine väljaspoole riigiteealust maaüksust.
5.6.2. Teemaale haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast
juhisest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
5.7.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Põhiprojekti koostamiseks vajalikus mahus
2
☒ Geotehnilised uuringud Võib kasutada varasemaid uuringuid, vajadusel
teostada täiendavad uuringud.
5.8.KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Marge Kelgo, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisad:
Lisa 1. Objekti asukohaskeem
Lisa 2. Asendiplaan 3-l lehel, kättesaadavad lingil https://pilv.mkm.ee/s/8N4cotM1oxBSVF7
3
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee
ehitusprojekti koostamiseks“
Lisa 1. Objekti asukohaskeem
4
Lisa 2 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti
koostamiseks“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus/selgitus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Järva Vallavalitsus Järva Vallavalitsuse kirja 09.03.2020 nr 4-2/2020/9-2 Põhjendus/selgitus:
väljavõte: Selgitame, et jalgratta- ja jalgtee täpne asukoht selgub
„Kaasasite 27.02.202 kirjaga nr 15-1/20-0200/10329-1 projekteerimise käigus ning projekti koostamisel lähtutakse
Järva Vallavalitsust projekteerimistingimuste andmise eelkõige kergliiklejate ohutuse parandamise eesmärgist.
menetlusse riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75
jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks Selgitame, et kiiruspiirangu mõjuala ja liiklusmärkide asukohad
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §99 lõigete 1 ja 2 alusel. määratakse projekteerimise käigus. Olemasoleva märkide 571
Projekti eesmärk on riigitee 15114 Koeru-Visusti km „asula“ mõjupiirkonna alguses on mõõdetud sõidukite tegelik
0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine kiirus V85 71-72 km/h. Suur lubatud sõidukiiruse ületamine on
jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. tingitud ilmselt sellest, et liikluskeskkond ei toeta piirangut ja
juhid ei tunneta piirangu vajalikkust. Piiranguala pikendamisel
Järva Vallavalitsus kui puudutatud asutus avaldab peab muutma liikluskeskkonda, et tagada kiiruspiirangust
projekteerimistingimuste eelnõu kohta järgneva kinnipidamine. Kiiruspiirangu ulatust ja selle võimalikku
arvamuse: muutmist on võimalik kaaluda projekteerimise käigus
1. Tagada projekteerimisnormide kohased maha sõitude kooskõlas projektlahendusega. Palume arvestada, et
ja ristmike kalded. Maanteeamet ei kavanda väljaspool käesoleva objekti maa-ala
2. Tagada vee ära juhtimine kergliiklus tee ja sõidutee tee-ehituslikke töid.
vahelt.
3. Mitte planeerida muldkeha ehitust vastu erakinnistu Selgitame, et Jaani tn 31 aia ja heki rajamine (nagu ka võimalike
piiri. teiste kinnistute piires, kui esineb sarnaseid olukordi) on antud
4. Asula piirides mitte kavandada piiret, kaaluda tee ehtusprojekti osa ja tuleb lahendada kompleksselt.
äärekiviga kõnniteed kohtades, kus ohtu riba laius on
alla kolme meetri. Samuti Maanteeameti juhis „Juhis Palume arvestada, et enne jalgratta- ja jalgtee ehitustööde
passiivse ohutuse tagamiseks teedel hankimist tuleb sõlmida Maanteeameti ja Järva VV vahel
sõidukipiirdesüsteemide abil“ punkt 3.3 ütleb, et alla 500 rahastamise kokkulepe jalgratta- ja jalgtee ehitustööde
auto ööpäevas kõrvalmaanteedel ei kavandata sõidutee kaasfinantseerimiseks.
välisäärele põrkepiiret võis siis kitsamas lõigus kaaluda Otsused:
painduvate tähispostide kasutamist. Projekteerimistingimusi ei muuda. Projekti koostamisel
5. Projektis kirjeldada lume ära vedu. arvestada Järva Vallavalitsuse arvamustega alljärgnevalt:
6. Asula lõpu ja 50 km/h piirangu märgi vahele jääb 1. Arvestada. Tagada jalgratta- ja jalgtee ehituse tõttu
hetkel joonise järgi ca 50 m. ümberehitatavatel mahasõitudel ja ristmikel ohutud
7. 50 km/h sõidukiiruse piirang vajalik kehtestada pikikalded.
Laaneotsa ja Visusti küla piirile mõlemas sõidusuunas. 2. Arvestada. Lahendada sademevete ärajuhtimine jalgratta-
8. Lahendada AS Natural kinnistule mineval ristmikul ja jalgtee ja sõidutee vahelt.
kergliiklejale ohutu liiklemine. 3. Arvestada osaliselt. Võimalusel mitte planeerida muldkeha
9. Mitte arvestada Järva valla kaasfinantseerimist Jaani ehitust vastu erakinnistu piiri. Juhul kui jalgratta- ja jalgtee
tn 31 aia ja heki rajamisel.“ muldkeha ulatub kinnistu piirini, tuleb ehitustegevus
kooskõlastada maaomanikuga.
4. Arvestada osaliselt. Võimalusel mitte kavandada asula
piirides jalgratta- ja jalgtee vahele piiret, vajadusel kaaluda
tähispostide paigaldamist. Kaaluda äärekiviga eraldamist
kohtades, kus eraldusriba laius jääb alla kolme meetri.
5. Arvestada. Jalgratta- ja jalgtee kasutus- ja hooldejuhendis
käsitleda lume vallitamine ja äravedu.
6. Arvestada. Kiiruspiirangu mõjuala ja liiklusmärkide
asukohad selgitada välja projekti koostamisel.
7. Arvestada osaliselt. Projekti koostamisel kaaluda Laaneotsa
küla läbival riigiteel 15114 ca km 0,75-1,70 50 km/h
kiiruspiirangu või muu liiklusohutuse parandamise meetme
rakendamist kergliiklejate liiklusohutuse parandamiseks.
8. Arvestada. Lahendada jalgratta- ja jalgteelt AS Naturali
tootmisalale juurdepääs.
9. Ei arvesta. Projektis lahendada tee ehitusele ettejäävate
aedade ja hekkide likvideerimine ning taastamine vastavalt
projektlahendusele.
2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ kiri 16.03.2020 nr JV-KHO-1/799-2 Otsus:
kirja väljavõte: 1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
„Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee 2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevate tingimustega:
15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee 2.1. Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu
projekteerimistingimuste väljastamise menetluse kohta tuleb tellida Tehnilised tingimused
materjalidega.
Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu mitteelektriprojektile
kohta palume tellida Tehnilised tingimused (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused).
mitteelektriprojektile 2.2. Juhul, kui on vajalik teeprojekti koostamise käigus
(https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Elektrilevi võrgu ümberehituse projekteerimine, tuleb
Teeprojekti koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning
projekteerimiseks tuleb eelnevalt sõlmida kolmepoolne juhinduda väljastatavast projekteerimise
koostööleping ning juhinduda väljastatavast lähteülesandest.
projekteerimise lähteülesandest.“
3 Telia Eesti AS Telia Eesti AS kiri 09.03.2020 nr EC.1-5.1/323-1 Otsus:
„Palume arvestada, et ehitusprojekti koostajal tuleb 1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
taotleda tehnilised tingimused, selgitamaks tööpiirkonnas 2. Tee ehitusprojekti koostajal tuleb taotleda tehnilised
Telia Eesti AS olemasolevate siderajatiste võimalikku tingimused, selgitamaks tööpiirkonnas Telia Eesti AS
kaitsmise ja/või ümbertõstmise vajadust. Tehnilisi olemasolevate siderajatiste võimalikku kaitsmise ja/või
tingimusi saab taotleda Telia kodulehelt: ümbertõstmise vajadust. Tehnilisi tingimusi saab taotleda
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/tehnilised-tingimused/“ arendajale/tehnilised-tingimused/.
4 Järva Haldus AS Järva Haldus AS 03.03.2020 e-kirja väljavõte: Otsus:
„meie jaoks on oluline välja tuua asjaolu, et kui ehituse 1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
käigus vigastatakse või kahjustatakse meile kuuluvaid 2. Projektis lahendada Järva Halduse AS-le kuuluvate vee- ja
süsteeme, tuleb sellest koheselt meid teavitada ja kanalisatsioonitorustike, kaevude ja muude tehnorajatiste
vigastused/kahjustused likvideerida. Varasemate kaitsmine, kaevuluukide reguleerimine ning vajadusel
projektidega on olnud sellega suuri probleeme. Sellel rajatiste ümberehitus.
korral võiks paremini minna.“ 3. Projektis käsitleda: „Kui ehituse käigus vigastatakse või
kahjustatakse Järva Haldus AS-le kuuluvaid vee- ja
kanalisatsioonisüsteeme, tuleb sellest koheselt valdajat
teavitada ja vigastused/kahjustused töövõtjal likvideerida.“
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk nr Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
tunnus arvamuse osas
1 Jaani tee 15 31401:002:1880 - *
2 Jaani tee 17 31401:002:1890 - *
3 Jaani tee 19 31401:002:1660 - *
4 Jaani tee 21 31401:002:1670 - *
5 Jaani tee 23 31401:002:0138 Kinnisasja omaniku 05.03.2020 kirja väljavõte: Põhjendus/selgitus:
„ … krundiga piirneb krundi täies pikkuses Selgitame, et jalgratta- ja jalgtee täpne asukoht
projekteeritav kergliiklustee riigitee 15114 ning tee-ehitusele ettejäävate aedade ja hekkide
Koeru-Visusti km 0,02-0,75. likvideerimine ning taastamine selgub projekti
Sellega seoses pean vajalikuks, et kergliiklustee koostamise käigus. Jalgratta- ja jalgteega
ehitamise käigus vahetataks praegu krunti piirav ristuvatele mahasõitudele kavandatakse
võrkaed kergliiklusteega piirnevas küljes asfaltbetoonkate üldjuhul kuni riigiteealuse
vundamendiga lippaia vastu (sõidutee pinnast 1,5 maaüksuse piirini.
m kõrgune aed), kuna kergliiklustee hooldamise
käigus ei pea praegune võrkaed lumekoristusele ja Palume arvestada, et Maanteeamet ei finantseeri
muudele teehooldusmeetoditele vastu. Kuna väljaspoole tee ehituseks ja ohutuse
kergliiklustee ja piirdeaia vahetus rikub krundil parandamiseks vajalikku maa-ala jäävate
oleva heki, soovin ka uue heki loomise kulude hekkide, aedade või teede ümberehitamist.
hüvitamist.
Et vältida loodava kergliiklustee rikkumist hoovilt Märgime, et Maa-ameti kaardirakenduse
välja sõites autoratastega kaasa veetava andmetel paikneb Jaani tee 23 kinnisasjaga
killustikuga palun tagada krundi ligipääsutee külgnev hekk ja noored puud riigiteealusel
asfalteerimine kinnistu väravani. maaüksusel. Juhul, kui on vajalik Jaani tee 23
Palun projekteerimise käigus mitte unustada, et kinnisasjal või sellega piirneval riigiteealusel
selle alla jäävad ka ühinemispunktid Koeru Vee maaüksusel paikneva heki või puude
veevärgiga.“ likvideerimine, võetakse kinnisasja omanikuga
ühendust ja esitatakse projektlahendus arvamuse
avaldamiseks.
Otsus:
1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
2. Projekti koostamisel arvestada
alljärgnevaga:
2.1. Selgitada välja Jaani tee 23 kinnisasja ja
riigiteealuse maaüksuse piir.
2.2. Juhul, kui tee ehituseks on vajalik
olemasoleva heki, aia või puude
likvideerimine ja Jaani tee 23
kinnisasjal taastamine, esitada
projektlahendus kinnisasja omanikule
arvamuse avaldamiseks. Väljaspool tee
ehituseks vajalikku maa-ala aia
ümberehitamist ja heki taastamist ei
kavandata.
2.3. Näha ette Jaani tee 23 kinnisasja
mahasõidu asfalteerimine kuni
riigiteealuse maaüksuse piirini.
2.4. Arvestada Jaani tee 23 vee- ja
kanalisatsiooni liitumispunktide
asukohaga. Vajadusel näha ette
kaevuluukide reguleerimine
projekteeritava maapinnaga samasse
tasapinda.
6 Jaani tee 25 31401:002:1900 - *
7 Jaani tee 27 31401:002:1050 - *
8 Mesilinnu tee 1 25501:001:0456 - *
9 Jaani tee 29 31401:002:0148 - *
10 Jaani tee 29a 31401:001:0434 - *
11 Jaani tee 31 31401:002:1580 - *
2. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus/selgitus ja otsus
nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas
1 Maa-amet Maa-ameti kiri 04.03.2020 nr 6-3/20/3069-2 väljavõte: Selgitus:
„Olete edastanud 27.02.2020 kirjaga nr 15-1/20-0200/10318-1 Maa-ametile Projekteerimistingimuste täiendamine ei ole
kooskõlastamiseks Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus asuva riigitee vajalik, kuna punktis 5.5.2 on toodud:
15114 Koeru-Visusti km 002-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti „Arvestada piirangute ja kitsenduste osas
projekteerimistingimuste eelnõu. Maa-amet on tutvunud edastatud materjalidega Maanteeameti otsustega, mis on esitatud
ning märgib järgmist. Maanteeameti korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee
Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee kulgeb osaliselt Koeru-Visusti teega piirnevatel 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja
reformimata maaüksustel: jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2
-ameti volitusalas „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ ja
oleva Mesilinnu tee 1 kinnisasja (katastritunnus 25501:001:0456) ja 15114 Koeru- käesolev tabel lisatakse
Visusti tee kinnisasja (katastritunnus 31401:002:0056) vaheline reformimata projekteerimistingimustele.
maariba;
ni tee 29a kinnisasja (katastritunnus 31401:001:0434) ja Jaani tee 31 Otsus:
kinnisasja (katastritunnus 31401:002:1580) vaheline reformimata maa-ala; 1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
2. Projekti koostamisel arvestada Maa-ameti
25501:001:0095) vaheline reformimata maa-ala. kirjas 04.03.2020 nr 6-3/20/3069-2 esitatud
tingimustega alljärgnevalt:
Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta-ja jalgtee projektalasse jääb 2.1. Projekti asendiplaanile kanda
kohaliku võrgu II järgu polügonomeetria märk nr 17 (andmebaasi id 57536). geodeetilised märgid.
Nimetatud geodeetilise märgi kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. 2.2. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel
säilitada vastavalt esitatud tehnilistele
Ruumiandmete seadus (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi tingimustele. Geodeetiliste märkide
kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja teisaldamisel on vaja säilitada selle
kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige1 senine klass vastavalt õigusaktidega
sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi sätestatud korrale.
omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki 2.3. Koostada geodeetiliste tööde projekt.
ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või 2.4. Peale tööde lõpetamist teostada
tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine geodeetiliste punktide
ning künni-või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis, on vaja peale kontrollmõõtmised.
tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. 3. Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75
jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt esitada
Geodeetilise tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 Maa-ametile seisukoha kujundamiseks.
määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise Koos projekti materjalidega esitada Järva
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa Vallavalitsuse tõend, mis kinnitab
taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). lahendamata erastamise ja tagastamise
Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada oma asukohas. Kui tööde käigus ei ole taotluste puudumist projektalasse jäävatel
võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt reformimata maa-aladel.
geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada
samaväärse geodeetilise märgiga.
Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetilise töö korra § 10
lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4
lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-
ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-
ameti geodeesia osakonnast.
Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis-ja
arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise
ja rekonstrueerimise juhendist“
(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgu-
rajamise-ja-rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316).
RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise
töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega
sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.
Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde
aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule
kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud
mõõtmis-ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust
kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna
juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]) viie tööpäeva jooksul
peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad tingimused:
1. Täiendada asendiplaane geodeetiliste märkidega.
2. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele
tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass
vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.
3. Koostada geodeetiliste tööde projekt.
4. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised.
Palume edastada valminud riigitee 15114 Koeru-Visusti km 002-0,75 jalgratta- ja
jalgtee ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. Koos projekti
materjalidega palume esitada Järva Vallavalitsuse tõend, mis kinnitaks lahendamata
erastamise ja tagastamise taotluste puudumist projektalasse jäävatel reformimata
maa-aladel.“
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud
ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Lp Pakkujad
Meie 02.04.2020 nr 12-1/20/16530-1
Hinnapakkumuse küsimine
Maanteeamet teeb teile ettepaneku osaleda riigihankes „Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75
jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine“ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel.
Hanke lühikirjeldus:
1) Kergliiklejate turvalisuse tõstmine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu.
2) Liikluse rahustamise meetmete rakendamine.
3) Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
Täpsem kirjeldus on tehnilises kirjelduses.
Käesolevale kirjale on lisatud:
1) Tehniline kirjeldus;
2) Töövõtulepingu projekt;
3) Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik).
Pakkuja peab esitama hinnapakkumuse (Lisa 3. Üleandmis- ja maksegraafik), milles eraldi tuua välja
tööosade maksumus. Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö
eesmärki.
Pakkumuste hindamisel eelistame kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud ja vastavateks tunnistatud
pakkumustest madalaima maksumusega pakkumust. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse
maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab
endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad
hankelepingu eeldatava maksumuse.
Hankija kontrollib edukaks tunnistatud pakkuja maksuvõlgade puudumist pakkumuse esitamise tähtaja
seisuga. Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale
maksuvõlgade puudumise kontrollimist, pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku
teate väljasaatmist.
Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida regiooni teehoiuosakonna projektijuht Külliki Laines (e-post:
[email protected]).
Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 09. aprillil 2020 kell 09.00 digitaalselt allkirjastatult või
skaneeritult e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
(allkirjastatud digitaalselt)
Anti Palmi
juhataja
ida teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1. Tehniline kirjeldus
Lisa 2. Töövõtulepingu projekt
Lisa 3. Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik)
Külliki Laines
53853550
[email protected]
2 (2)
Tehniline kirjeldus
Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti
koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 lõigul:
1.1. Kergliiklejate turvalisuse tõstmine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu;
1.2. Liikluse rahustamise meetmete rakendamine.
2. Olemasolev olukord
2.1. Projekteeritav teelõik asub Järvamaal Järva vallas Koeru alevikus.
2.2. Lubatud sõidukiirus teelõigu alguses km 0,00 kuni km 0,394 on 50 km/h ning ülejäänud
lõigul on lubatud sõidukiirus 70 km/h. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigu 18.02-
25.02.2020. a. sõidukiiruse mõõtmised, mille andmetel oli Koeru-Visusti suunal liikujate
keskmine kiirus 59 km/h, v85 – 72 km/h ning Vmax 131 km/h. Visusti-Koeru suunal oli
liikujate keskmine kiirus 50 km/h, v85 – 71 km/h ning Vmax 127 km/h.
2.3. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud teelõigul oli 2019. aastal riikliku
teeregistri andmetel riigiteel 15114 Koeru-Visusti 620 autot/ööpäevas (sõiduautosid 91%,
veoautosid 2% ja autoronge 7%).
2.4. Olemasoleval riigiteel jalgratta- ja jalgteed puudavad ning peamiselt liigutakse
teepeenral. Projektiga haaratud lõigul bussipeatusi ei ole.
2.5. Riigitee 15114 on jalgratta- ja jalgteelõigu pikkuse osas valgustatud ning asub teelõigu
paremal pool.
2.6. Projekteerimisel lähtuda kehtestatud projekteerimistingimustest (Lisa 2).
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ning finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.2. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav (põhjendatult erandlik);
3.2.2. Jalg-ja jalgrattatee ristlõige – 2,5 m;
3.2.3. Jalg- ja jalgrattatee katte tüüp – asfaltbetoon;
3.3. Jalgratta- ja jalgtee asukoht näha ette vasakule poole riigiteed (Jaani tee paaritu arv
kinnistute poole) ning projekteeritav jalgratta- ja jalgtee viia kokku olemasoleva
jalgteega.
3.4. Sõidutee säilitada olemasolevas laiuses – 6,0 m.
3.5. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud sõidukiirusest
kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust.
3.6. Näha ette olemasolevate ristumiskohtade ümberehitamine lähtudes jalgratta- ja jalgtee
projektlahendusest, võimalusel kasutada tüüplahendusi. Täiendavaid mahasõite
projektiga ei kavandata.
3.7. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud
sõidukiirusest.
3.8. Projekti koostamisel käsitleda 2015. a koostatud Sweco Projekt AS tööd nr 14420-0035
köide 2 „Maantee nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja 15114 Koeru-
Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt”
(Projekteerimistingimuste lisad 2. Asendiplaan) eskiislahendusena, mida täiendavad
käesolevad tingimused. Projektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja
liiklusohutuse auditeerimise käigus.
3.9. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et eskiislahenduses väljatoodud asendiplaanides
jalgratta-ja jalgtee asukoht (asukohad) muutuvad, koostab Projekteerija Tellijale
vähemalt kaks erinevat lahendust projekti eesmärgi saavutamiseks. Sobivaim
projektlahendus valitakse välja koostöös Tellijaga.
3.10. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud
sõidukiirusest.
3.11. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3.12. Projekti koosseisus lahendada tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsmine ja ümberehitus
vähemalt eelprojekti staadiumis.
3.13. Lahendada sademevete piki- ja põiksuunaline äravool olemasoleva ja projekteeritava
tee katetelt ja muldkehast. Näha ette veeviimarite (nõvad, kraavid, truubid,
sademeveesüsteemid, vms) ehitamine ja ümberehitamine.
3.14. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise ning isikliku kasutusõiguse seadmise protsessi
läbiviimiseks.
3.15. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse mõjutavad
projektiga kavandatavad tööd.
3.16. Näha ette ehitustööde teostamiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalikus mahus puude,
heki, aia või muu takistuse likvideerimine. Vajadusel näha ette haljastuse, aia vm rajatise
taastamine/ümberehitamine väljaspoole riigiteealust maaüksust.
3.17. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.18. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,
mis projekteerimise hetkel on saada Eesti avalikest registritest.
4. Uurimistööd
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.2. Geodeetilised uurimustööd tuleb teostada mahus, mis võimaldab riigitee, ristmike ning
jalgratta- ja jalgtee vete äravoolurajatiste projekteerimist.
4.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
4.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis
säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
4.2.4. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Taotleda Maa-ametilt korrigeeritud piiridega aluskaart.
4.2.5. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number,katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi
(L-Est süsteemis, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
4.2.6. Anda koordinaadid teelõigu alguse ja lõpu kohta ja kinnistada looduses.
4.2.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada
2
3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka
Microstation tarkvaraga.
4.2.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal, arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.9. Mõõdistus teostada riigitee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt
poolt alates tee teljest, või kuni hooneteni).
4.2.10. Teha vajalikus mahus mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi projekteerimiseks.
4.2.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
4.2.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus
ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide
asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile.
4.2.13. Truupide olemasolul mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi
sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline
uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse
projekteerimist.
4.2.14. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
4.2.15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist
kinnistuomanike andmete saamiseks.
4.2.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.2.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist
ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
4.2.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne ning esitada projekteerimise käigus
digitaalselt.
4.3. Teostada geotehnilised uurimustööd
4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
2015. aastal on olemasoleva teelõigu juures tehtud uurimustöid. Olemasoleva uuringu
tulemused ja kirjeldus on osaliselt välja toodud käesoleva tehnilise kirjelduse Lisas 4
(kõik Lisa 4 dokumendid on leitavad: https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE).
Projekteerija hindab, kas olemasoleva maa-ala geoloogiline kirjeldus on piisav ning
millises mahus tuleb teostada geotehnilisi uuringuid (sh 3 puurauku andmete
kontrollimiseks).
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab jalgratta- ja
jalgtee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Jalgratta- ja jalgteel näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m
tagant.
4.3.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.
3
4.4. Koostada katendi aruanne
4.4.1. Koostada katendi variandid koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.4.2. Katendi aruandes arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
4.4.3. Kirjeldada projektis materjale kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi
L2T3 järgselt.
4.4.4. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide
võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.
4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine
4.5.1. Selgitada antud teelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada ehituse mahtudesse).
4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
4.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Keskkonnamõjude eelhinnang
5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61,
mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele
KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga
kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne
asukoht.
5.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents
või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
6. Krundijaotuskava
6.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
6.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud
korrigeeritud piiriandmete alusel
6.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015. a vastu võetud majandus- ja
taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
7. Põhiprojekti osad
7.1. Koostada riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse
põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
7.2. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
7.3. Tehnovõrkude eelprojektid.
7.4. KMH eelhinnang.
4
7.5. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada
projekt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
8. Projekti koostamise üldised nõuded
8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
8.2. Koostada teelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti
mastaabis.
8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaaž, riigiteed ja nende numbrid ning nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
8.4. Koostada jalgratta- ja jalgtee asendiplaani koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorralduse ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
8.5. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb
koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
8.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, mahasõidud jms). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate
kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate
kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv
informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
8.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
8.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
8.10. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
8.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
8.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
8.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks
võimalik teostada vältides ümbersõite. Kui ümbersõite ei ole võimalik vältida, koostada
projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorralduse ja eelnevate
ehitustööde kirjeldustega.
8.14. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
8.15. Koostada töömahuloend (kululoend).
8.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
8.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua jalgratta- ja jalgtee,
kommunikatsioonide jms ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste
ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise
projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
8.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
8.19. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
8.20. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d
polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi
jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde
pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha
alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga.
8.21. 3D mudelis tuleb koostada põhiprojekt.
5
8.22. Projektis näha ette ettejäävate hekkide ja/või puude, võsa eemaldamine (sh
kinnistupiiridelt). Vajadusel näha ette kinnistute aedade, hekkide vms taastamine jms.
9. Liikluskorraldusvahendid
9.1. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud sõidukiirusest
kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust. Vajadusel suurendada
projektala pikkust (maksimaalselt 100 m), leidmaks lahendus, kus liikluskeskkond
vastaks või toetaks kehtestatuid piiranguid.
9.2. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering, põrkepiirded ja vms jalgratta- ja jalgtee ning riigitee
eraldusvõimalused jms).
9.3. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
9.4. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
10. Tehnovõrgud
10.1. Käsitleda reguleeritavad kaevud, tehnovõrkude kaitsmine ja vajadusel nende
ümbertõstmine.
10.2. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
10.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
11. Haljastus ja hooldus
11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Riigiteede haljastustööde juhis“ ja
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohaliku
omavalitsuse esindajate ning vajadusel tehnovõrkude valdajate, detailplaneeringute ja
üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks
kord kuus, asukohaga Vallikraavi 2, Rakveres. Töökoosolekul peab kohal olema
Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev
projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija
kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad
korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu
jooksul.
12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata.
12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu
projektis esile kerkinud teemadel.
12.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
6
12.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide
valdajatega.
12.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti
kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
12.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
12.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
13. Vormistusnõuded
13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris
paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh.
krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
13.3. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
13.4. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
13.5. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
13.6. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
13.7. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
13.8. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
13.9. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Tellijale ilma
maksumusteta ja 1 maksumustega).
Lisad:
1. Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukoht
2. Lisa 2. 24.03.2020. a korraldusega nr 1-3/20/045 kinnitatud projekteerimistingimused
ja selle lisad
3. Lisa 3. Nõuded töövõtjale
4. Lisa 4. Maa-ala geoloogiline kirjeldus (https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE)
7
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukoht
Koostas: Külliki Laines, Maanteeamet,
[email protected]
8
1
Hankija nimi: Maanteeamet
Riigihanke nimetus:
Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta-
ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine
Tehniline kirjeldus
LISA 3
Nõuded töövõtjale
2
1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN
1.1. Töövõtja peab esitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale
heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise
plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise
ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest
vastutajaid:
1) projekteerimise organisatsiooni skeemid;
2) projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus;
3) kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus;
4) kommunikatsioon;
5) dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid;
6) aja- ja finantsjuhtimise protseduurid;
7) aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid;
8) koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid;
9) aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.;
10) alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid;
1.2. Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi
tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla
projekteerimise võtmeisik.
1.3. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning
eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli
inseneri(de) poolt.
1.4. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani
Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning
esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise
plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva.
2. PROJEKTI JUHTIMINE
2.1. Tellija organisatsioon
2.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja
juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi.
2.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle
protokollimise.
2.2. Töövõtja organisatsioon
2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja
kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud
Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste
täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde
projekteerimiseks vajalikud spetsialistid).
2.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmisest võtmeisikust:
1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik.
2.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks
tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse
käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul.
2.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui
Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama
professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja
3
koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele
küsimustele operatiivne vastamine.
2.2.5. Projektijuht peab:
1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;
3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega;
4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja
arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;
5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid
ning projekti;
6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;
7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile
täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;
8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse
mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;
9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused;
10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;
11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist
vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust
vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja
jooniste kirjanurkades
2.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste
lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning
vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel.
Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku
toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest.
3. NÕUDED ISIKULE
3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete
täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevat võtmeisikut:
1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik.
Võtmeisiku kanditaadi CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu
sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva
jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui
kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest
keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale
kooskõlastamiseks.
3.2. Nõuded isikule on järgnevad:
3.2.1. Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik.
1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede
projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest
vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud
vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu
allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal
väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav
isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks
4
loetakse vastavasisulist kinnitust koosväljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle
olemasolu korral.
2) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta
(04/2015-03/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee
(teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti (lepingu
täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel
projekteerijana järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu
korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti
põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta.
Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid:
projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku
projektis osalemise aeg.
TÄITMISTAGATISE VORM
GARANTIIKIRI nr ______
(edaspidi Garantiikiri)
Garant: ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________
E-posti aadress:
Volitatud esindaja: ___________________
Garantii saaja: Maanteeamet
Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916
Registrikood: 70001490
Garantii tellija(d): ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________
1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________
20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud
esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab
Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust
tulenevaid kohustusi.
2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa
(edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel.
3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku
või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud:
(a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile;
(b) Garandilt taotletava väljamakse summa.
4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes
näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest.
Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel
tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud
Garandi e-posti aadressile.
5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________
20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele
vastava nõude kätte saanud.
6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma
Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt.
7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui:
a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või
b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile
Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud
kinnituse.
8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi
sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad
vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju
Maakohtus.
Garantiikirja väljastamise aeg ja koht:
Garandi esindajate allkirjad:
PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING
Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija),
mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ………
ja
………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi
Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………,
Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse
põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja
Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus
nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks,
samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.
2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik.
2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm.
2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale
tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on
kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete
defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad
ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist.
3.2. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt.
3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on
Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine
seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise
kahju tekkimist.
3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja
vastuvõtmisakti.
3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 10 päeva jooksul.
Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning
edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub
vead ning puudused likvideerima 10 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt
võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 20 päeva jooksul. Juhul,
kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse
osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab
Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö
20 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg
vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö
või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni
Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde
tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi
kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi;
4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on
puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult;
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule;
4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks
alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt
üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla
Poolte kontaktisikud.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu;
4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks
ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö
lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega
ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt
esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest,
vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete
tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada
isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade
teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid
teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering
või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse
tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu
täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning
Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki
Tööle omase kõrge kvaliteediga;
4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste
Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega
vähemalt kord kuus asukohaga Vallikraavi 2, Rakvere. Töökoosolekul peavad kohal olema
Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad
võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul
arvates Lepingu sõlmimisest;
4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 5 tööpäeva enne soovitud
koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga;
4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul
läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse
Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks
Tellija esindajale;
4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul
ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku;
4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui
Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö
lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist
ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele
hiljem tugineda;
4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused
ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi (eel)
projekti koostamise nõuetega;
4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel,
kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi;
4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö
realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2
tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt;
4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui
Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku
kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud
nõuetele;
4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui
kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti
keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles;
4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis.
Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded
ja/või kohustused üle andnud Pool.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu
alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13¹
ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna
tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist
ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei
pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö
tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele
teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi
osasid jms).
5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja
autoriõiguse kehtivusaja jooksul.
6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot,
kokku …. eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks
10% protsenti Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20%
summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb
teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks
vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest
lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid
teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud
tähtaegadeks.
6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel
koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4
sätestatud tingimustele.
6.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud
Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul
pärast arve saamist.
6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt,
masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja
Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi
kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda
laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele
tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste
osutamise periood.
7. Tagatised ja Töövõtugarantii
7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi
nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest
Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga
garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija
nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav
Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning
garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades
selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava
Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või
nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot
iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi
tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis.
Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi
lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50 % võrra pärast kogu Töö
vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb
Garantiiaegseks tagatiseks.
7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja
jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates.
Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele.
7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale
alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta.
7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud
puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest.
Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul,
parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste
parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise.
7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi
pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank
EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena
märkida Lepingu number xxx deposiit.
8. Poolte vastutus
8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale
tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud
kulutused.
8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu
rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses
tehtud kulutused.
8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt
tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust,
kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi.
Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale
esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu
eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate
leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul
kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud
kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel
täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise
ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud
aegumistähtaja jooksul.
8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis
vastaks vähemalt järgmistele tingimustele:
8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud
kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu
järgset Tellijat;
8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö
tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga.
8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma
garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks
lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia
enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni
garantiiperioodi lõppemiseni;
8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab
hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö
teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus
vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi.
8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud
tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia.
9. Poolte kontaktisikud
9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt
esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1.
9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Küliki Laines, tel +372 5385 3550; e-post
[email protected]
10. Lepingu kehtivus
10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni.
10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja
rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu
üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha
arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel
juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud
kulutused.
10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.
11. Teated
11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja
arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel
antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil.
Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse
see kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi
ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse
üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos:
isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava
töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse Tööga seotud puudutatud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Tööga
seotud tegevustest puudutatud isikuid.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus
kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning
kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab
olemasolevad koopiad;
12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema
poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja
kaasamiseks.
13. Muud tingimused
13.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu
muudatused on tühised.
13.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse
vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
13.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi
vastavatest õigusaktidest.
13.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.
14. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa 3
TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”,
mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:
___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:
Üleantavate eksemplaride arv:
Digitaalselt esitatud andmed:
Märkused:
Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tehnilise kirjelduse Lisa 4
MAA-ALA GEOLOOGILINE KIRJELDUS
Maa-alane geoloogiline kirjeldus, mis on väljavõtte Sweco Projekt AS-i Maantee nr 17112
Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta-
ja jalgtee ehituse tehniline projekti seletuskirjast (töö nr 14420-0035).
Varasema projekteerimise käigus on teelõigu juures teostatud uurimustööd. Välitöid tehti
objektil 12-13. jaanuaril 2015. aastal. Riigitee 15114 puuraugud on nr 43-48. Puuraugud
tehti puurseadmetega GM-65 ja GM-100, kasutati lööksüdamikpuurimist. Puuri läbimõõt oli
118mm.
Tee aluse ja mulde kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Visuaalselt väljaeraldatud
kihtidest võeti puuraukudest rikutud struktuuriga proovid. Proovide omavahelise võrdlemise
põhjal valiti välja vajalikud proovid laboratoorseks uurimiseks. Kokku tehti laboris 16 erinevat
analüüsi (9 lõimise analüüsi ja 7 plastsuspiiride määramist. Vastavalt EVS 901-20, kuna proovi
peenosiste sisaldus (0,063 mm) on suurem kui 8 %, siis võib filtratsioonimooduli määramise
edasise protseduuri jätta tegemata ja proovi lugeda mittefiltreerivaks ja esitada protokollis
tulemuseks K < 0,1 m/ööp. Võetud proovides oli peenosiste sisaldus üle 8%. Proovid teimiti
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris, (katseprotokollid on toodud käesoleva
dokumendi Lisas 3).
Välitööl ja uuringuaruande vormistamiseks kasutati REIB OÜ poolt koostatud alusplaani
(Käesoleva dokumendi Lisa 1). Puuraugud märgiti välja käsi-gps seadmega. Puuraukude
suudmete kõrgused leiti interpoleerimise teel plaanil toodud kõrguste järgi.
1. Andmete interpreteerimine
Aluse- ja muldekihtide pinnased/materjalid klassifitseeriti vastavalt GOST 25100-95-le, mille
savipinnaste osa liigitust on täiendatud Maanteeameti poolt. (Puuraukude läbilõiked on esitatud
käesoleva dokumendi Lisas 2).
SNiP 2.05.02.85 lisa 2, tabeli 7 järgi jaotatakse pinnased nimetuse ja lõimise järgi viide
külmaohtlikkuse astme gruppi:
I – külmakindel
II – vähesel määral külmaohtlik
III – külmaohtlik
IV – väga külmaohtlik
V – erakordselt külmaohtlik
1
Laboris tehtud lõimise järgi on puurtulbal ära toodud, kas tegemist on dreeniva (D) või
dreenimatu (mD) materjali/pinnasega. Dreenivad on kalju- ja purdpinnas, kruusliiv, jäme-,
kesk- ja peenliivad mille puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:
pinnase filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp, peenosiste sisaldus (0,063 mm) on
suurem kui 8 %.
Dreenimatud on savipinnased ja liivad mille puhul eeltoodud tingimused ei ole täidetud.
Proovidel, kus visuaalselt märgati orgaanika sisaldust kasutati klassifitseerimisel
järgnevaid piire:
- kuumutuskadu < 1,5 % - mitte orgaanikat sisaldav pinnas
- kuumutuskadu 1,5-4,5 % - orgaanikat sisaldav pinnas (mullane)
- kuumutuskadu >4,5 % - muld
Kui laboriandmeid töödelda selliselt, et savipinnasele nimetuse andmisel mitte arvestada
kruusafraktsiooniga (osakesed >2 mm), klassifitseerub proov 2806 kruusaga tolmse saviliiva
asemel kergeks saviliivaks ning seetõttu on käsitletud ka aruandes seda kerge saviliivana.
2. Tulemused
Uurimispiirkond asub moreentasandikul, kus pinnakate moodustub täitest, mullast, liivadest
ning savi ja moreenpinnastest. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~66,5…97,9 meetrit.
Aluspõhja moodustavad teelõigul Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivid, milleni uuringud
ulatusid üksikutes uuringupunktides.
Puursüdamike läbilõigete täpsed kirjeldused on toodud geoloogilise uuringu aruande lisas 1
ning visuaalselt ülevaatlikult profiilil. Järgnevalt on iseloomustatud uuringusügavuses
esinenud kihte:
Jalgtee trassil olevatest puursüdamikest eraldati välja järgmised kihid:
Muld – mullakiht oli säilinud mulde all säilinud suuremal osal teelõigust. Valdavalt on kiht
mulde all tihenenud. Muld sisaldab paiguti saviliiva, liiva või kruusa. Pindmise kihina esinev
muld on kohev ning tihenemata. Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,5 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 64,65…98,7 m. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,05…1,3
m. Muld ilmus puuraukudes: 1…4, 6…27, 30…33, 37, 39…43, 45, 47, 49…52, 55…58 ja
60…64. Tegemist on mittedreeniva pinnasega.
Savipinnased esinevad uuringualal nii muldes, kui aluses. Muldes esinevad pinnased on
täitelise geneesiga. Aluses levivad pinnased on glatsiolimnilise või glatsiaalse geneesiga:
Kerge liivsavi – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,65…1,2 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 67,35…97,7 m. Uuringupunktides mõõdeti selle paksuseks 0,3…0,65 m.
Kerge liivsavi on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Kerge liivsavi ilmus
puuraukudes: 9…11, 24, 50 ja 62 . Lõimiseanalüüsi järgi oli kerges liivsavis kruusa 2,8 %,
liiva 44,8 % ning tolmu- ja saueosakesi 52,4 %. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva
kihiga.
2
Tolmne saviliiv – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,04…1,8 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 65,55…96,45 m. Uuringupunktides mõõdeti kihi paksuseks 0,25…0,85 m.
Tolmne saviliiv on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Tolmseks saviliivaks
liigituvad nii täitelise geneesiga, kui glatsiaalse geneesiga pinnased. Tolmne saviliiv ilmus
puuraukudes: 1…4, 7, 8, 13, 14, 21, 27, 40, 44…48 ja 61. Lõimiseanalüüside järgi oli tolmses
saviliivas kruusa 0,1…8,4 %, liiva 29,5…46,7 % ning tolmu- ja saueosakesi 44,9…70,4 %.
Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Kerge saviliiv – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,45…1,75 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 64,0…97,4 m. Uuringupunktides, kus kiht läbiti, mõõdeti selle paksuseks
0,15…0,8 m. Kerge saviliiv on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Kergeks
saviliivaks liigituvad nii täitelise geneesiga, kui glatsiaalse geneesiga pinnased. Kerge saviliiv
ilmus puuraukudes: 6, 12, 16…18, 21…23, 30…32, 37, 38, 40, 42, 44, 52…55 ja 58…64 .
Pinnase lõimisestatistikas on käsitletud ainult proove, kus pinnas liigitus kergeks saviliivaks
ilma kruusafraktsiooni eemaldamiseta. Vastupidiselt talitades saaksime moonutatud statistika.
Paiguti liigitusid antud töö raames kergeks saviliivaks proovid, mis koos kruusafraktsiooniga
liigitusid kruusaga tolmseks saviliivaks. Laborianalüüsi järgi oli pinnases kruusa 8,8 %, liiva
53,1 % ning tolmu- ja saueosakesi 38,1 %. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Kruusaga kerge saviliiv – Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,95 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 65,15…96,85 m. Aluses esinevat kruusaga kerge saviliiva kihti
valdavalt ei läbitud. Tegemist on täitelise või glatsiaalse geneesiga pinnasega ning on eraldatud
kerge saviliiva kihist antud töö raames suurema kruusa ja veeriste sisalduse poolest. Piir kahe
kihi vahel on tinglik. Muldes on paiguti tegemist algselt kruusliiva kihiga, mille sauefraktsiooni
osakaal on aja jooksul sedavõrd kasvanud, et liigitub laborianalüüside järgi kruusaseks kergeks
saviliivaks. Tegemist on valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga pinnasega ning kihi paksus
jäi nendes puuraukudes, kus kihti läbiti 0,25 ja 0,8 m vahele. Tegemist on sorteerimata
pinnasega, mis sisaldab fraktsioone sauest kuni kruusa ja veeristeni. Kuna uuringualal levib
kiht nii muldes, kui looduslikult aluses, võib arvata, et kiht on muldesse paiguti kokku lükatud
ka külgreservist. Kruusaga kerge saviliiv ilmus puuraukudes: 1, 2, 3, 5, 9…11, 15, 19, 20,
23…26, 28, 29, 31…44, 46, 49, 50…55, 58 ja 59. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva
kihiga.
Lubjakivi – Aluspõhjani ulatusid uuringud üksikutes uuringupunktides. Kiht ilmus
puuraukudes maapinnast 1,7….2,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 66,3…67,0 m. Tegemist
on Alam-Siluri nõrga kuni kesktugeva lubjakiviga. Lubjakivi ilmus puuraukudes: 10, 12, 13 ja
14. Tegemist on mittedreeniva kihiga.
3. Pinnasevesi ja niiskuspaikkonnad
Uuringualal levib vabapinnaline pinnasevee horisont. Pinnasevesi toitub peamiselt sademetest
ja lume sulamise veest. Veetasemed mõõdeti 2015 a jaanuaris ning pinnasevesi asus valdavalt
uuringusügavusest sügavamal. Uuringupunktides, kus veetaset mõõta õnnestus asus veetase
maapinnast 1,5 m sügavusel. Kõigist aukudest veetaset mõõta ei saanud kuna augud varisesid
kinni.
3
Prognoositavalt võib pinnaseveetase, võrreldes uuringute aegse tasemega, maksimaalselt
tõusta kuni 0,5 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1.
niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond II niiskuspaikkonda.
Lisad:
Lisa 1. REIB OÜ poolt koostatud välitöö ja uuringuaruande alusplaan
Lisa 2. Puuraukude läbilõiked
Lisa 3. Geoloogilise uuringu aruanne
(https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE)
4