dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Hinnapakkumuse küsimine

Maanteeamet · 2. aprill 2020
Viit
12-1/20/16530-1
Registreeritud
2. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lp Pakkujad
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Külliki Laines (MA, Teehoiuteenistus, Ida teehoiu osakond)

Failid

  • 📎12-12016530-1 02.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc7006 KB

Sisu (failidest)

14420-0035 III/02 TE - AS-007 1:500 SWECO Projekt AS Meistri tn 22, 13517 Tallinn Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001 e-post sweco@sweco ee SWECO PROJEKT 14420-0035 III/02 TE - AS-006 1:500 SWECO Projekt AS Meistri tn 22, 13517 Tallinn Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001 e-post sweco@sweco ee SWECO PROJEKT 14420-0035 III/02 TE - AS-005 1:500 SWECO Projekt AS Meistri tn 22, 13517 Tallinn Tel +372 674 4000 Faks +372 674 4001 e-post sweco@sweco ee SWECO PROJEKT KORRALDUS 24.03.2020 nr 1-3/20/045 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Asjaolud Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 15114 km 0,02-0,75 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 31401:002:0056) Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus. Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas Järva valla haldusterritooriumil kehtiva Koeru valla üldplaneeringuga. Projekti eesmärk on riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. 1.2. Menetluse käik Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. 2 Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 2. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“: 3. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 3. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele. 4. RAKENDUSSÄTTED Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru- Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: ehitus Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Andres Urm 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1. Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 15114 Koeru-Visusti tee 31401:002:0056 4.2.Koha-aadress: Järva maakond Järva vald Koeru alevik (vt lisa 1. Objekti asukohaskeem) *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus esitatakse põhiprojekti krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev olukord Riigitee 15114 katte laius on 6,0-6,4 m, teepeenrad on kitsad ja jalgteed puuduvad. Teelõigul on põllumajandus- ja puidutööstuse ettevõtete tõttu suhteliselt kõrge raskeliikluse osakaal. Samas liigub teelõigul palju kergliiklejaid, sh ettevõtete töötajad. Tee km 0,75 ristumiskohalt on juurdepääs Koeru laululavale ja terviseradadele. Teelõik on valgustatud. 5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. 5.1.3. Lubatud sõidukiirus 70 km/h, asulas 50 km/h 5.1.4. Projekteerimise lähtetase rahuldav (põhjendatult - erandlik) 5.1.5. Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m 5.1.6. Jalgratta- ja jalgtee kate asfaltbetoon 1 5.2. Olemasolev riigitee, sh ristumiskohad 5.2.1. Sõidutee säilitada olemasolevas laiuses – 6,0 m. 5.2.2. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud sõidukiirusest kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust. 5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.4. Näha ette olemasolevate ristumiskohtade ümberehitamine lähtudes jalgratta- ja jalgtee projektlahendusest, võimalusel kasutada tüüplahendusi. Täiendavaid mahasõite projektiga ei kavandata. 5.3.Jalgratta- ja jalgtee 5.3.1. Projekti koostamisel käsitleda 2015. a koostatud Sweco Projekt AS tööd nr 14420- 0035 köide 2 „Maantee nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt” (lisad 2. Asendiplaan) eskiislahendusena, mida täiendavad käesolevad tingimused. Projektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja liiklusohutuse auditeerimise käigus. 5.3.2. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud sõidukiirusest. 5.4.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.4.1. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 5.4.2. Projekti koosseisus lahendada tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsmine ja ümberehitus vähemalt eelprojekti staadiumis. 5.4.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ning finantsiliselt mõistlikud lahendused. 5.4.4. Lahendada sademevete piki- ja põiksuunaline äravool olemasoleva ja projekteeritava tee katetelt ja muldkehast. Näha ette veeviimarite (nõvad, kraavid, truubid, sademeveesüsteemid, vms) ehitamine ja ümberehitamine. 5.4.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise ning isikliku kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks. 5.5.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti geoportaali http://geoportaal.maaamet.ee/est/ kaardirakendusest „Kitsendused“. 5.5.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse mõjutavad projektiga kavandatavad tööd. 5.5.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas Maanteeameti otsustega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru- Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.6.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.6.1. Näha ette ehitustööde teostamiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalikus mahus puude, heki, aia või muu takistuse likvideerimine. Vajadusel näha ette haljastuse, aia vm rajatise taastamine/ümberehitamine väljaspoole riigiteealust maaüksust. 5.6.2. Teemaale haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 5.7.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Põhiprojekti koostamiseks vajalikus mahus 2 ☒ Geotehnilised uuringud Võib kasutada varasemaid uuringuid, vajadusel teostada täiendavad uuringud. 5.8.KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Marge Kelgo, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisad: Lisa 1. Objekti asukohaskeem Lisa 2. Asendiplaan 3-l lehel, kättesaadavad lingil https://pilv.mkm.ee/s/8N4cotM1oxBSVF7 3 Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ Lisa 1. Objekti asukohaskeem 4 Lisa 2 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus/selgitus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Järva Vallavalitsus Järva Vallavalitsuse kirja 09.03.2020 nr 4-2/2020/9-2 Põhjendus/selgitus: väljavõte: Selgitame, et jalgratta- ja jalgtee täpne asukoht selgub „Kaasasite 27.02.202 kirjaga nr 15-1/20-0200/10329-1 projekteerimise käigus ning projekti koostamisel lähtutakse Järva Vallavalitsust projekteerimistingimuste andmise eelkõige kergliiklejate ohutuse parandamise eesmärgist. menetlusse riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks Selgitame, et kiiruspiirangu mõjuala ja liiklusmärkide asukohad ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §99 lõigete 1 ja 2 alusel. määratakse projekteerimise käigus. Olemasoleva märkide 571 Projekti eesmärk on riigitee 15114 Koeru-Visusti km „asula“ mõjupiirkonna alguses on mõõdetud sõidukite tegelik 0,02-0,75 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine kiirus V85 71-72 km/h. Suur lubatud sõidukiiruse ületamine on jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. tingitud ilmselt sellest, et liikluskeskkond ei toeta piirangut ja juhid ei tunneta piirangu vajalikkust. Piiranguala pikendamisel Järva Vallavalitsus kui puudutatud asutus avaldab peab muutma liikluskeskkonda, et tagada kiiruspiirangust projekteerimistingimuste eelnõu kohta järgneva kinnipidamine. Kiiruspiirangu ulatust ja selle võimalikku arvamuse: muutmist on võimalik kaaluda projekteerimise käigus 1. Tagada projekteerimisnormide kohased maha sõitude kooskõlas projektlahendusega. Palume arvestada, et ja ristmike kalded. Maanteeamet ei kavanda väljaspool käesoleva objekti maa-ala 2. Tagada vee ära juhtimine kergliiklus tee ja sõidutee tee-ehituslikke töid. vahelt. 3. Mitte planeerida muldkeha ehitust vastu erakinnistu Selgitame, et Jaani tn 31 aia ja heki rajamine (nagu ka võimalike piiri. teiste kinnistute piires, kui esineb sarnaseid olukordi) on antud 4. Asula piirides mitte kavandada piiret, kaaluda tee ehtusprojekti osa ja tuleb lahendada kompleksselt. äärekiviga kõnniteed kohtades, kus ohtu riba laius on alla kolme meetri. Samuti Maanteeameti juhis „Juhis Palume arvestada, et enne jalgratta- ja jalgtee ehitustööde passiivse ohutuse tagamiseks teedel hankimist tuleb sõlmida Maanteeameti ja Järva VV vahel sõidukipiirdesüsteemide abil“ punkt 3.3 ütleb, et alla 500 rahastamise kokkulepe jalgratta- ja jalgtee ehitustööde auto ööpäevas kõrvalmaanteedel ei kavandata sõidutee kaasfinantseerimiseks. välisäärele põrkepiiret võis siis kitsamas lõigus kaaluda Otsused: painduvate tähispostide kasutamist. Projekteerimistingimusi ei muuda. Projekti koostamisel 5. Projektis kirjeldada lume ära vedu. arvestada Järva Vallavalitsuse arvamustega alljärgnevalt: 6. Asula lõpu ja 50 km/h piirangu märgi vahele jääb 1. Arvestada. Tagada jalgratta- ja jalgtee ehituse tõttu hetkel joonise järgi ca 50 m. ümberehitatavatel mahasõitudel ja ristmikel ohutud 7. 50 km/h sõidukiiruse piirang vajalik kehtestada pikikalded. Laaneotsa ja Visusti küla piirile mõlemas sõidusuunas. 2. Arvestada. Lahendada sademevete ärajuhtimine jalgratta- 8. Lahendada AS Natural kinnistule mineval ristmikul ja jalgtee ja sõidutee vahelt. kergliiklejale ohutu liiklemine. 3. Arvestada osaliselt. Võimalusel mitte planeerida muldkeha 9. Mitte arvestada Järva valla kaasfinantseerimist Jaani ehitust vastu erakinnistu piiri. Juhul kui jalgratta- ja jalgtee tn 31 aia ja heki rajamisel.“ muldkeha ulatub kinnistu piirini, tuleb ehitustegevus kooskõlastada maaomanikuga. 4. Arvestada osaliselt. Võimalusel mitte kavandada asula piirides jalgratta- ja jalgtee vahele piiret, vajadusel kaaluda tähispostide paigaldamist. Kaaluda äärekiviga eraldamist kohtades, kus eraldusriba laius jääb alla kolme meetri. 5. Arvestada. Jalgratta- ja jalgtee kasutus- ja hooldejuhendis käsitleda lume vallitamine ja äravedu. 6. Arvestada. Kiiruspiirangu mõjuala ja liiklusmärkide asukohad selgitada välja projekti koostamisel. 7. Arvestada osaliselt. Projekti koostamisel kaaluda Laaneotsa küla läbival riigiteel 15114 ca km 0,75-1,70 50 km/h kiiruspiirangu või muu liiklusohutuse parandamise meetme rakendamist kergliiklejate liiklusohutuse parandamiseks. 8. Arvestada. Lahendada jalgratta- ja jalgteelt AS Naturali tootmisalale juurdepääs. 9. Ei arvesta. Projektis lahendada tee ehitusele ettejäävate aedade ja hekkide likvideerimine ning taastamine vastavalt projektlahendusele. 2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ kiri 16.03.2020 nr JV-KHO-1/799-2 Otsus: kirja väljavõte: 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. „Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee 2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevate tingimustega: 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee 2.1. Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu projekteerimistingimuste väljastamise menetluse kohta tuleb tellida Tehnilised tingimused materjalidega. Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu mitteelektriprojektile kohta palume tellida Tehnilised tingimused (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). mitteelektriprojektile 2.2. Juhul, kui on vajalik teeprojekti koostamise käigus (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Elektrilevi võrgu ümberehituse projekteerimine, tuleb Teeprojekti koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning projekteerimiseks tuleb eelnevalt sõlmida kolmepoolne juhinduda väljastatavast projekteerimise koostööleping ning juhinduda väljastatavast lähteülesandest. projekteerimise lähteülesandest.“ 3 Telia Eesti AS Telia Eesti AS kiri 09.03.2020 nr EC.1-5.1/323-1 Otsus: „Palume arvestada, et ehitusprojekti koostajal tuleb 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. taotleda tehnilised tingimused, selgitamaks tööpiirkonnas 2. Tee ehitusprojekti koostajal tuleb taotleda tehnilised Telia Eesti AS olemasolevate siderajatiste võimalikku tingimused, selgitamaks tööpiirkonnas Telia Eesti AS kaitsmise ja/või ümbertõstmise vajadust. Tehnilisi olemasolevate siderajatiste võimalikku kaitsmise ja/või tingimusi saab taotleda Telia kodulehelt: ümbertõstmise vajadust. Tehnilisi tingimusi saab taotleda https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/tehnilised-tingimused/“ arendajale/tehnilised-tingimused/. 4 Järva Haldus AS Järva Haldus AS 03.03.2020 e-kirja väljavõte: Otsus: „meie jaoks on oluline välja tuua asjaolu, et kui ehituse 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. käigus vigastatakse või kahjustatakse meile kuuluvaid 2. Projektis lahendada Järva Halduse AS-le kuuluvate vee- ja süsteeme, tuleb sellest koheselt meid teavitada ja kanalisatsioonitorustike, kaevude ja muude tehnorajatiste vigastused/kahjustused likvideerida. Varasemate kaitsmine, kaevuluukide reguleerimine ning vajadusel projektidega on olnud sellega suuri probleeme. Sellel rajatiste ümberehitus. korral võiks paremini minna.“ 3. Projektis käsitleda: „Kui ehituse käigus vigastatakse või kahjustatakse Järva Haldus AS-le kuuluvaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, tuleb sellest koheselt valdajat teavitada ja vigastused/kahjustused töövõtjal likvideerida.“ 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk nr Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud tunnus arvamuse osas 1 Jaani tee 15 31401:002:1880 - * 2 Jaani tee 17 31401:002:1890 - * 3 Jaani tee 19 31401:002:1660 - * 4 Jaani tee 21 31401:002:1670 - * 5 Jaani tee 23 31401:002:0138 Kinnisasja omaniku 05.03.2020 kirja väljavõte: Põhjendus/selgitus: „ … krundiga piirneb krundi täies pikkuses Selgitame, et jalgratta- ja jalgtee täpne asukoht projekteeritav kergliiklustee riigitee 15114 ning tee-ehitusele ettejäävate aedade ja hekkide Koeru-Visusti km 0,02-0,75. likvideerimine ning taastamine selgub projekti Sellega seoses pean vajalikuks, et kergliiklustee koostamise käigus. Jalgratta- ja jalgteega ehitamise käigus vahetataks praegu krunti piirav ristuvatele mahasõitudele kavandatakse võrkaed kergliiklusteega piirnevas küljes asfaltbetoonkate üldjuhul kuni riigiteealuse vundamendiga lippaia vastu (sõidutee pinnast 1,5 maaüksuse piirini. m kõrgune aed), kuna kergliiklustee hooldamise käigus ei pea praegune võrkaed lumekoristusele ja Palume arvestada, et Maanteeamet ei finantseeri muudele teehooldusmeetoditele vastu. Kuna väljaspoole tee ehituseks ja ohutuse kergliiklustee ja piirdeaia vahetus rikub krundil parandamiseks vajalikku maa-ala jäävate oleva heki, soovin ka uue heki loomise kulude hekkide, aedade või teede ümberehitamist. hüvitamist. Et vältida loodava kergliiklustee rikkumist hoovilt Märgime, et Maa-ameti kaardirakenduse välja sõites autoratastega kaasa veetava andmetel paikneb Jaani tee 23 kinnisasjaga killustikuga palun tagada krundi ligipääsutee külgnev hekk ja noored puud riigiteealusel asfalteerimine kinnistu väravani. maaüksusel. Juhul, kui on vajalik Jaani tee 23 Palun projekteerimise käigus mitte unustada, et kinnisasjal või sellega piirneval riigiteealusel selle alla jäävad ka ühinemispunktid Koeru Vee maaüksusel paikneva heki või puude veevärgiga.“ likvideerimine, võetakse kinnisasja omanikuga ühendust ja esitatakse projektlahendus arvamuse avaldamiseks. Otsus: 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. 2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevaga: 2.1. Selgitada välja Jaani tee 23 kinnisasja ja riigiteealuse maaüksuse piir. 2.2. Juhul, kui tee ehituseks on vajalik olemasoleva heki, aia või puude likvideerimine ja Jaani tee 23 kinnisasjal taastamine, esitada projektlahendus kinnisasja omanikule arvamuse avaldamiseks. Väljaspool tee ehituseks vajalikku maa-ala aia ümberehitamist ja heki taastamist ei kavandata. 2.3. Näha ette Jaani tee 23 kinnisasja mahasõidu asfalteerimine kuni riigiteealuse maaüksuse piirini. 2.4. Arvestada Jaani tee 23 vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktide asukohaga. Vajadusel näha ette kaevuluukide reguleerimine projekteeritava maapinnaga samasse tasapinda. 6 Jaani tee 25 31401:002:1900 - * 7 Jaani tee 27 31401:002:1050 - * 8 Mesilinnu tee 1 25501:001:0456 - * 9 Jaani tee 29 31401:002:0148 - * 10 Jaani tee 29a 31401:001:0434 - * 11 Jaani tee 31 31401:002:1580 - * 2. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus/selgitus ja otsus nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas 1 Maa-amet Maa-ameti kiri 04.03.2020 nr 6-3/20/3069-2 väljavõte: Selgitus: „Olete edastanud 27.02.2020 kirjaga nr 15-1/20-0200/10318-1 Maa-ametile Projekteerimistingimuste täiendamine ei ole kooskõlastamiseks Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus asuva riigitee vajalik, kuna punktis 5.5.2 on toodud: 15114 Koeru-Visusti km 002-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti „Arvestada piirangute ja kitsenduste osas projekteerimistingimuste eelnõu. Maa-amet on tutvunud edastatud materjalidega Maanteeameti otsustega, mis on esitatud ning märgib järgmist. Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee kulgeb osaliselt Koeru-Visusti teega piirnevatel 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja reformimata maaüksustel: jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 -ameti volitusalas „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ ja oleva Mesilinnu tee 1 kinnisasja (katastritunnus 25501:001:0456) ja 15114 Koeru- käesolev tabel lisatakse Visusti tee kinnisasja (katastritunnus 31401:002:0056) vaheline reformimata projekteerimistingimustele. maariba; ni tee 29a kinnisasja (katastritunnus 31401:001:0434) ja Jaani tee 31 Otsus: kinnisasja (katastritunnus 31401:002:1580) vaheline reformimata maa-ala; 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. 2. Projekti koostamisel arvestada Maa-ameti 25501:001:0095) vaheline reformimata maa-ala. kirjas 04.03.2020 nr 6-3/20/3069-2 esitatud tingimustega alljärgnevalt: Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta-ja jalgtee projektalasse jääb 2.1. Projekti asendiplaanile kanda kohaliku võrgu II järgu polügonomeetria märk nr 17 (andmebaasi id 57536). geodeetilised märgid. Nimetatud geodeetilise märgi kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. 2.2. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele Ruumiandmete seadus (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi tingimustele. Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja teisaldamisel on vaja säilitada selle kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige1 senine klass vastavalt õigusaktidega sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi sätestatud korrale. omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki 2.3. Koostada geodeetiliste tööde projekt. ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või 2.4. Peale tööde lõpetamist teostada tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine geodeetiliste punktide ning künni-või mullatööde tegemine. Kui töid tehakse kaitsevööndis, on vaja peale kontrollmõõtmised. tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. 3. Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,02-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt esitada Geodeetilise tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise Koos projekti materjalidega esitada Järva kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa Vallavalitsuse tõend, mis kinnitab taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). lahendamata erastamise ja tagastamise Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada oma asukohas. Kui tööde käigus ei ole taotluste puudumist projektalasse jäävatel võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt reformimata maa-aladel. geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga. Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa- ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa- ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgu- rajamise-ja-rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis-ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Palume projekteerimistingimustesse lisada järgnevad tingimused: 1. Täiendada asendiplaane geodeetiliste märkidega. 2. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. 3. Koostada geodeetiliste tööde projekt. 4. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised. Palume edastada valminud riigitee 15114 Koeru-Visusti km 002-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. Koos projekti materjalidega palume esitada Järva Vallavalitsuse tõend, mis kinnitaks lahendamata erastamise ja tagastamise taotluste puudumist projektalasse jäävatel reformimata maa-aladel.“ * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Lp Pakkujad Meie 02.04.2020 nr 12-1/20/16530-1 Hinnapakkumuse küsimine Maanteeamet teeb teile ettepaneku osaleda riigihankes „Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine“ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel. Hanke lühikirjeldus: 1) Kergliiklejate turvalisuse tõstmine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. 2) Liikluse rahustamise meetmete rakendamine. 3) Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Täpsem kirjeldus on tehnilises kirjelduses. Käesolevale kirjale on lisatud: 1) Tehniline kirjeldus; 2) Töövõtulepingu projekt; 3) Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik). Pakkuja peab esitama hinnapakkumuse (Lisa 3. Üleandmis- ja maksegraafik), milles eraldi tuua välja tööosade maksumus. Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö eesmärki. Pakkumuste hindamisel eelistame kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud ja vastavateks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega pakkumust. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse. Hankija kontrollib edukaks tunnistatud pakkuja maksuvõlgade puudumist pakkumuse esitamise tähtaja seisuga. Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale maksuvõlgade puudumise kontrollimist, pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku teate väljasaatmist. Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida regiooni teehoiuosakonna projektijuht Külliki Laines (e-post: [email protected]). Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 09. aprillil 2020 kell 09.00 digitaalselt allkirjastatult või skaneeritult e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) (allkirjastatud digitaalselt) Anti Palmi juhataja ida teehoiu osakond Lisad: Lisa 1. Tehniline kirjeldus Lisa 2. Töövõtulepingu projekt Lisa 3. Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik) Külliki Laines 53853550 [email protected] 2 (2) Tehniline kirjeldus Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 lõigul: 1.1. Kergliiklejate turvalisuse tõstmine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu; 1.2. Liikluse rahustamise meetmete rakendamine. 2. Olemasolev olukord 2.1. Projekteeritav teelõik asub Järvamaal Järva vallas Koeru alevikus. 2.2. Lubatud sõidukiirus teelõigu alguses km 0,00 kuni km 0,394 on 50 km/h ning ülejäänud lõigul on lubatud sõidukiirus 70 km/h. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigu 18.02- 25.02.2020. a. sõidukiiruse mõõtmised, mille andmetel oli Koeru-Visusti suunal liikujate keskmine kiirus 59 km/h, v85 – 72 km/h ning Vmax 131 km/h. Visusti-Koeru suunal oli liikujate keskmine kiirus 50 km/h, v85 – 71 km/h ning Vmax 127 km/h. 2.3. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud teelõigul oli 2019. aastal riikliku teeregistri andmetel riigiteel 15114 Koeru-Visusti 620 autot/ööpäevas (sõiduautosid 91%, veoautosid 2% ja autoronge 7%). 2.4. Olemasoleval riigiteel jalgratta- ja jalgteed puudavad ning peamiselt liigutakse teepeenral. Projektiga haaratud lõigul bussipeatusi ei ole. 2.5. Riigitee 15114 on jalgratta- ja jalgteelõigu pikkuse osas valgustatud ning asub teelõigu paremal pool. 2.6. Projekteerimisel lähtuda kehtestatud projekteerimistingimustest (Lisa 2). 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ning finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav (põhjendatult erandlik); 3.2.2. Jalg-ja jalgrattatee ristlõige – 2,5 m; 3.2.3. Jalg- ja jalgrattatee katte tüüp – asfaltbetoon; 3.3. Jalgratta- ja jalgtee asukoht näha ette vasakule poole riigiteed (Jaani tee paaritu arv kinnistute poole) ning projekteeritav jalgratta- ja jalgtee viia kokku olemasoleva jalgteega. 3.4. Sõidutee säilitada olemasolevas laiuses – 6,0 m. 3.5. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud sõidukiirusest kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust. 3.6. Näha ette olemasolevate ristumiskohtade ümberehitamine lähtudes jalgratta- ja jalgtee projektlahendusest, võimalusel kasutada tüüplahendusi. Täiendavaid mahasõite projektiga ei kavandata. 3.7. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud sõidukiirusest. 3.8. Projekti koostamisel käsitleda 2015. a koostatud Sweco Projekt AS tööd nr 14420-0035 köide 2 „Maantee nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja 15114 Koeru- Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt” (Projekteerimistingimuste lisad 2. Asendiplaan) eskiislahendusena, mida täiendavad käesolevad tingimused. Projektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja liiklusohutuse auditeerimise käigus. 3.9. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et eskiislahenduses väljatoodud asendiplaanides jalgratta-ja jalgtee asukoht (asukohad) muutuvad, koostab Projekteerija Tellijale vähemalt kaks erinevat lahendust projekti eesmärgi saavutamiseks. Sobivaim projektlahendus valitakse välja koostöös Tellijaga. 3.10. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud sõidukiirusest. 3.11. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3.12. Projekti koosseisus lahendada tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsmine ja ümberehitus vähemalt eelprojekti staadiumis. 3.13. Lahendada sademevete piki- ja põiksuunaline äravool olemasoleva ja projekteeritava tee katetelt ja muldkehast. Näha ette veeviimarite (nõvad, kraavid, truubid, sademeveesüsteemid, vms) ehitamine ja ümberehitamine. 3.14. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise ning isikliku kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks. 3.15. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse mõjutavad projektiga kavandatavad tööd. 3.16. Näha ette ehitustööde teostamiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalikus mahus puude, heki, aia või muu takistuse likvideerimine. Vajadusel näha ette haljastuse, aia vm rajatise taastamine/ümberehitamine väljaspoole riigiteealust maaüksust. 3.17. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.18. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel on saada Eesti avalikest registritest. 4. Uurimistööd 4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.2. Geodeetilised uurimustööd tuleb teostada mahus, mis võimaldab riigitee, ristmike ning jalgratta- ja jalgtee vete äravoolurajatiste projekteerimist. 4.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.2.4. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Taotleda Maa-ametilt korrigeeritud piiridega aluskaart. 4.2.5. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number,katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est süsteemis, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.2.6. Anda koordinaadid teelõigu alguse ja lõpu kohta ja kinnistada looduses. 4.2.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 2 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga. 4.2.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal, arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.2.9. Mõõdistus teostada riigitee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest, või kuni hooneteni). 4.2.10. Teha vajalikus mahus mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi projekteerimiseks. 4.2.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.2.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile. 4.2.13. Truupide olemasolul mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.2.14. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.2.15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 4.2.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.2.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.2.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne ning esitada projekteerimise käigus digitaalselt. 4.3. Teostada geotehnilised uurimustööd 4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2015. aastal on olemasoleva teelõigu juures tehtud uurimustöid. Olemasoleva uuringu tulemused ja kirjeldus on osaliselt välja toodud käesoleva tehnilise kirjelduse Lisas 4 (kõik Lisa 4 dokumendid on leitavad: https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE). Projekteerija hindab, kas olemasoleva maa-ala geoloogiline kirjeldus on piisav ning millises mahus tuleb teostada geotehnilisi uuringuid (sh 3 puurauku andmete kontrollimiseks). 4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab jalgratta- ja jalgtee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.3.4. Jalgratta- ja jalgteel näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m tagant. 4.3.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt. 3 4.4. Koostada katendi aruanne 4.4.1. Koostada katendi variandid koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 4.4.2. Katendi aruandes arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 4.4.3. Kirjeldada projektis materjale kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. 4.4.4. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. 4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine 4.5.1. Selgitada antud teelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada ehituse mahtudesse). 4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Keskkonnamõjude eelhinnang 5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 5.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 6. Krundijaotuskava 6.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 6.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel 6.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015. a vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 7. Põhiprojekti osad 7.1. Koostada riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 7.2. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 7.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 7.4. KMH eelhinnang. 4 7.5. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 8. Projekti koostamise üldised nõuded 8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 8.2. Koostada teelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaaž, riigiteed ja nende numbrid ning nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 8.4. Koostada jalgratta- ja jalgtee asendiplaani koos maaüksuste piiridega ning liikluskorralduse ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 8.5. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 8.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, mahasõidud jms). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 8.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 8.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 8.10. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 8.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 8.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 8.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik teostada vältides ümbersõite. Kui ümbersõite ei ole võimalik vältida, koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorralduse ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 8.14. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 8.15. Koostada töömahuloend (kululoend). 8.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 8.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua jalgratta- ja jalgtee, kommunikatsioonide jms ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 8.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 8.19. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 8.20. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga. 8.21. 3D mudelis tuleb koostada põhiprojekt. 5 8.22. Projektis näha ette ettejäävate hekkide ja/või puude, võsa eemaldamine (sh kinnistupiiridelt). Vajadusel näha ette kinnistute aedade, hekkide vms taastamine jms. 9. Liikluskorraldusvahendid 9.1. Näha ette asula piiril liikluse rahustamise meetmed, et parandada lubatud sõidukiirusest kinnipidamist ja riigiteed ületavate kergliiklejate ohutust. Vajadusel suurendada projektala pikkust (maksimaalselt 100 m), leidmaks lahendus, kus liikluskeskkond vastaks või toetaks kehtestatuid piiranguid. 9.2. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering, põrkepiirded ja vms jalgratta- ja jalgtee ning riigitee eraldusvõimalused jms). 9.3. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 9.4. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 10. Tehnovõrgud 10.1. Käsitleda reguleeritavad kaevud, tehnovõrkude kaitsmine ja vajadusel nende ümbertõstmine. 10.2. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 10.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Riigiteede haljastustööde juhis“ ja „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohaliku omavalitsuse esindajate ning vajadusel tehnovõrkude valdajate, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Vallikraavi 2, Rakveres. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul. 12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata. 12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 12.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 6 12.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 12.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 12.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 12.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 13. Vormistusnõuded 13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 13.3. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 13.4. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 13.5. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 13.6. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13.7. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 13.8. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 13.9. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukoht 2. Lisa 2. 24.03.2020. a korraldusega nr 1-3/20/045 kinnitatud projekteerimistingimused ja selle lisad 3. Lisa 3. Nõuded töövõtjale 4. Lisa 4. Maa-ala geoloogiline kirjeldus (https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE) 7 Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukoht Koostas: Külliki Laines, Maanteeamet, [email protected] 8 1 Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine Tehniline kirjeldus LISA 3 Nõuded töövõtjale 2 1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN 1.1. Töövõtja peab esitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest vastutajaid: 1) projekteerimise organisatsiooni skeemid; 2) projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus; 3) kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus; 4) kommunikatsioon; 5) dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid; 6) aja- ja finantsjuhtimise protseduurid; 7) aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid; 8) koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid; 9) aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.; 10) alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid; 1.2. Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik. 1.3. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli inseneri(de) poolt. 1.4. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva. 2. PROJEKTI JUHTIMINE 2.1. Tellija organisatsioon 2.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. 2.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. 2.2. Töövõtja organisatsioon 2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). 2.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmisest võtmeisikust: 1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik. 2.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. 2.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja 3 koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. 2.2.5. Projektijuht peab: 1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; 2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; 3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega; 4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; 5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; 6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; 7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; 8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; 9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; 10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; 11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades 2.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. 3. NÕUDED ISIKULE 3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevat võtmeisikut: 1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik. Võtmeisiku kanditaadi CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. 3.2. Nõuded isikule on järgnevad: 3.2.1. Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik. 1) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks 4 loetakse vastavasisulist kinnitust koosväljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Projektijuht/Teede projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta (04/2015-03/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekteerijana järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg. TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: (a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; (b) Garandilt taotletava väljamakse summa. 4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. 5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. 6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. 7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. 8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik. 2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm. 2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist. 3.2. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt. 3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist. 3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 10 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 10 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 20 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 20 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult; 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule; 4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu; 4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga; 4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord kuus asukohaga Vallikraavi 2, Rakvere. Töökoosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest; 4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 5 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga; 4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; 4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda; 4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi (eel) projekti koostamise nõuetega; 4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; 4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt; 4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele; 4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles; 4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13¹ ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 10% protsenti Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4 sätestatud tingimustele. 6.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 7. Tagatised ja Töövõtugarantii 7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50 % võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. 7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. 7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. 7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. 7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit. 8. Poolte vastutus 8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: 8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; 8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga. 8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; 8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. 8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. 9. Poolte kontaktisikud 9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. 9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Küliki Laines, tel +372 5385 3550; e-post [email protected] 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 11. Teated 11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 12. Isikuandmete töötlemine 12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). 12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 12.3. Lepingu alusel töödeldakse Tööga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. 12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Tööga seotud tegevustest puudutatud isikuid. 12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 13. Muud tingimused 13.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 13.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 13.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 13.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 14. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tehnilise kirjelduse Lisa 4 MAA-ALA GEOLOOGILINE KIRJELDUS Maa-alane geoloogiline kirjeldus, mis on väljavõtte Sweco Projekt AS-i Maantee nr 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 11,38-12,14 kõnnitee ja 15114 Koeru-Visusti km 0,00-0,75 jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekti seletuskirjast (töö nr 14420-0035). Varasema projekteerimise käigus on teelõigu juures teostatud uurimustööd. Välitöid tehti objektil 12-13. jaanuaril 2015. aastal. Riigitee 15114 puuraugud on nr 43-48. Puuraugud tehti puurseadmetega GM-65 ja GM-100, kasutati lööksüdamikpuurimist. Puuri läbimõõt oli 118mm. Tee aluse ja mulde kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Visuaalselt väljaeraldatud kihtidest võeti puuraukudest rikutud struktuuriga proovid. Proovide omavahelise võrdlemise põhjal valiti välja vajalikud proovid laboratoorseks uurimiseks. Kokku tehti laboris 16 erinevat analüüsi (9 lõimise analüüsi ja 7 plastsuspiiride määramist. Vastavalt EVS 901-20, kuna proovi peenosiste sisaldus (0,063 mm) on suurem kui 8 %, siis võib filtratsioonimooduli määramise edasise protseduuri jätta tegemata ja proovi lugeda mittefiltreerivaks ja esitada protokollis tulemuseks K < 0,1 m/ööp. Võetud proovides oli peenosiste sisaldus üle 8%. Proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris, (katseprotokollid on toodud käesoleva dokumendi Lisas 3). Välitööl ja uuringuaruande vormistamiseks kasutati REIB OÜ poolt koostatud alusplaani (Käesoleva dokumendi Lisa 1). Puuraugud märgiti välja käsi-gps seadmega. Puuraukude suudmete kõrgused leiti interpoleerimise teel plaanil toodud kõrguste järgi. 1. Andmete interpreteerimine Aluse- ja muldekihtide pinnased/materjalid klassifitseeriti vastavalt GOST 25100-95-le, mille savipinnaste osa liigitust on täiendatud Maanteeameti poolt. (Puuraukude läbilõiked on esitatud käesoleva dokumendi Lisas 2). SNiP 2.05.02.85 lisa 2, tabeli 7 järgi jaotatakse pinnased nimetuse ja lõimise järgi viide külmaohtlikkuse astme gruppi: I – külmakindel II – vähesel määral külmaohtlik III – külmaohtlik IV – väga külmaohtlik V – erakordselt külmaohtlik 1 Laboris tehtud lõimise järgi on puurtulbal ära toodud, kas tegemist on dreeniva (D) või dreenimatu (mD) materjali/pinnasega. Dreenivad on kalju- ja purdpinnas, kruusliiv, jäme-, kesk- ja peenliivad mille puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:  pinnase filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp, peenosiste sisaldus (0,063 mm) on suurem kui 8 %.  Dreenimatud on savipinnased ja liivad mille puhul eeltoodud tingimused ei ole täidetud. Proovidel, kus visuaalselt märgati orgaanika sisaldust kasutati klassifitseerimisel järgnevaid piire:  - kuumutuskadu < 1,5 % - mitte orgaanikat sisaldav pinnas  - kuumutuskadu 1,5-4,5 % - orgaanikat sisaldav pinnas (mullane)  - kuumutuskadu >4,5 % - muld Kui laboriandmeid töödelda selliselt, et savipinnasele nimetuse andmisel mitte arvestada kruusafraktsiooniga (osakesed >2 mm), klassifitseerub proov 2806 kruusaga tolmse saviliiva asemel kergeks saviliivaks ning seetõttu on käsitletud ka aruandes seda kerge saviliivana. 2. Tulemused Uurimispiirkond asub moreentasandikul, kus pinnakate moodustub täitest, mullast, liivadest ning savi ja moreenpinnastest. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~66,5…97,9 meetrit. Aluspõhja moodustavad teelõigul Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivid, milleni uuringud ulatusid üksikutes uuringupunktides. Puursüdamike läbilõigete täpsed kirjeldused on toodud geoloogilise uuringu aruande lisas 1 ning visuaalselt ülevaatlikult profiilil. Järgnevalt on iseloomustatud uuringusügavuses esinenud kihte: Jalgtee trassil olevatest puursüdamikest eraldati välja järgmised kihid: Muld – mullakiht oli säilinud mulde all säilinud suuremal osal teelõigust. Valdavalt on kiht mulde all tihenenud. Muld sisaldab paiguti saviliiva, liiva või kruusa. Pindmise kihina esinev muld on kohev ning tihenemata. Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 64,65…98,7 m. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,05…1,3 m. Muld ilmus puuraukudes: 1…4, 6…27, 30…33, 37, 39…43, 45, 47, 49…52, 55…58 ja 60…64. Tegemist on mittedreeniva pinnasega. Savipinnased esinevad uuringualal nii muldes, kui aluses. Muldes esinevad pinnased on täitelise geneesiga. Aluses levivad pinnased on glatsiolimnilise või glatsiaalse geneesiga: Kerge liivsavi – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,65…1,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 67,35…97,7 m. Uuringupunktides mõõdeti selle paksuseks 0,3…0,65 m. Kerge liivsavi on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Kerge liivsavi ilmus puuraukudes: 9…11, 24, 50 ja 62 . Lõimiseanalüüsi järgi oli kerges liivsavis kruusa 2,8 %, liiva 44,8 % ning tolmu- ja saueosakesi 52,4 %. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga. 2 Tolmne saviliiv – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,04…1,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 65,55…96,45 m. Uuringupunktides mõõdeti kihi paksuseks 0,25…0,85 m. Tolmne saviliiv on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Tolmseks saviliivaks liigituvad nii täitelise geneesiga, kui glatsiaalse geneesiga pinnased. Tolmne saviliiv ilmus puuraukudes: 1…4, 7, 8, 13, 14, 21, 27, 40, 44…48 ja 61. Lõimiseanalüüside järgi oli tolmses saviliivas kruusa 0,1…8,4 %, liiva 29,5…46,7 % ning tolmu- ja saueosakesi 44,9…70,4 %. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kerge saviliiv – Kiht ilmus uuringupunktide suudmeist 0,45…1,75 m sügavusel, absoluutkõrgusel 64,0…97,4 m. Uuringupunktides, kus kiht läbiti, mõõdeti selle paksuseks 0,15…0,8 m. Kerge saviliiv on uuringualal valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga. Kergeks saviliivaks liigituvad nii täitelise geneesiga, kui glatsiaalse geneesiga pinnased. Kerge saviliiv ilmus puuraukudes: 6, 12, 16…18, 21…23, 30…32, 37, 38, 40, 42, 44, 52…55 ja 58…64 . Pinnase lõimisestatistikas on käsitletud ainult proove, kus pinnas liigitus kergeks saviliivaks ilma kruusafraktsiooni eemaldamiseta. Vastupidiselt talitades saaksime moonutatud statistika. Paiguti liigitusid antud töö raames kergeks saviliivaks proovid, mis koos kruusafraktsiooniga liigitusid kruusaga tolmseks saviliivaks. Laborianalüüsi järgi oli pinnases kruusa 8,8 %, liiva 53,1 % ning tolmu- ja saueosakesi 38,1 %. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kruusaga kerge saviliiv – Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,95 m sügavusel, absoluutkõrgusel 65,15…96,85 m. Aluses esinevat kruusaga kerge saviliiva kihti valdavalt ei läbitud. Tegemist on täitelise või glatsiaalse geneesiga pinnasega ning on eraldatud kerge saviliiva kihist antud töö raames suurema kruusa ja veeriste sisalduse poolest. Piir kahe kihi vahel on tinglik. Muldes on paiguti tegemist algselt kruusliiva kihiga, mille sauefraktsiooni osakaal on aja jooksul sedavõrd kasvanud, et liigitub laborianalüüside järgi kruusaseks kergeks saviliivaks. Tegemist on valdavalt sitke kuni kõva konsistentsiga pinnasega ning kihi paksus jäi nendes puuraukudes, kus kihti läbiti 0,25 ja 0,8 m vahele. Tegemist on sorteerimata pinnasega, mis sisaldab fraktsioone sauest kuni kruusa ja veeristeni. Kuna uuringualal levib kiht nii muldes, kui looduslikult aluses, võib arvata, et kiht on muldesse paiguti kokku lükatud ka külgreservist. Kruusaga kerge saviliiv ilmus puuraukudes: 1, 2, 3, 5, 9…11, 15, 19, 20, 23…26, 28, 29, 31…44, 46, 49, 50…55, 58 ja 59. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Lubjakivi – Aluspõhjani ulatusid uuringud üksikutes uuringupunktides. Kiht ilmus puuraukudes maapinnast 1,7….2,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 66,3…67,0 m. Tegemist on Alam-Siluri nõrga kuni kesktugeva lubjakiviga. Lubjakivi ilmus puuraukudes: 10, 12, 13 ja 14. Tegemist on mittedreeniva kihiga. 3. Pinnasevesi ja niiskuspaikkonnad Uuringualal levib vabapinnaline pinnasevee horisont. Pinnasevesi toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. Veetasemed mõõdeti 2015 a jaanuaris ning pinnasevesi asus valdavalt uuringusügavusest sügavamal. Uuringupunktides, kus veetaset mõõta õnnestus asus veetase maapinnast 1,5 m sügavusel. Kõigist aukudest veetaset mõõta ei saanud kuna augud varisesid kinni. 3 Prognoositavalt võib pinnaseveetase, võrreldes uuringute aegse tasemega, maksimaalselt tõusta kuni 0,5 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond II niiskuspaikkonda. Lisad: Lisa 1. REIB OÜ poolt koostatud välitöö ja uuringuaruande alusplaan Lisa 2. Puuraukude läbilõiked Lisa 3. Geoloogilise uuringu aruanne (https://pilv.mkm.ee/s/721nRFeEa74wWPE) 4
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel