KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number 3-20-157
Haldusasi JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.01.2020
otsuse nr 199-19/213197 tühistamiseks ja Maanteeameti
kohustamiseks viia riigihanke „Tallinn-Kuressaare-
Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning
teenindamine“ (viitenumber 213197) alusdokumendid
teenuse osutamiseks pakutava lennuki tootmisaasta
tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla
Menetlusosalised Kaebaja – JSC aviation company
„TRANSAVIABALTIKA“, volitatud esindajad
v.adv Sven Veltmann ja adv Triin Väljaots
Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindajad
Andry Palu, Rait Kalda ja Riina Aasa
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
apellatsioonkaebus
Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine ja esialgse
õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsuse peale haldusasjas
nr 3-20-157.
2. Maanteeametil esitada kirjalik vastus apellatsioonkaebusele 10 (kümne) päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Rahuldada JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esialgse õiguskaitse
taotlus ja kohustada Maanteeametit lükkama riigihankes „Tallinn-Kuressaare-
Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber
213197) riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg edasi kuni 13.05.2020 (k.a).
3-20-157
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1–2 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada
määruskaebuse Riigikohtule kolme tööpäeva päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
arvates (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 4).
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. Maanteeamet (hankija) avaldas 16.09.2019 hanketeate avatud hankemenetlusena
läbiviidavas riigihankes viitenumbriga 213197 „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku
liiniveo teostamine ning teenindamine“ (riigihange nr 213197).
2. Maanteeamet muutis 11.12.2019 riigihanke alusdokumente selliselt, et kehtestas
vastavustingimuste osas „Nõuded teenuse osutamiseks kasutatavale lennukile“ hankelepingu
projekti p-s 2.3 ning tehnilise kirjelduse p-s 1.1 tingimuse teenuse osutamiseks kasutatava
lennuki tootmisaastale (s.o lennuki tootmisaasta peab olema 2000. a või uuem).
3. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 30.12.2019 riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Maanteeameti kohustamiseks viima riigihanke nr
213197 alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla osas, milles hankija on vastavustingimusena
kehtestanud nõude, et teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaasta peab olema 2000.
a või uuem.
4. VAKO jättis 16.01.2020 otsusega nr 199-19/213197 vaidlustuse rahuldamata.
5. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 27.01.2020 Tallinna
Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.02.2020) VAKO 16.01.2020 otsuse tühistamiseks ja
Maanteeameti kohustamiseks viia riigihanke nr 213197 alusdokumendid teenuse osutamiseks
pakutava lennuki tootmisaasta tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla. Koos kaebusega esitas
kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, milles palus kohustada Maanteeametit lükkama
riigihanke viitenumbriga 213197 pakkumuste esitamise tähtaega edasi vähemalt kuni
23.03.2020.
6. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.01.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse ja kohustas Maanteeametit riigihankes viitenumbriga 213197 lükkama riigihanke
pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 23.03.2020.
7. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-157 kaebuse
rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
8. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 20.03.2020 Tallinna
Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega
kaebuse rahuldamiseks. Apellant palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja VAKO-s
kantud menetluskulud 8306 eurot ning jätta apellandi menetluskulud vastustaja kanda.
Koos apellatsioonkaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles apellant palub
kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku
liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaega
edasi kuni 13.05.2020.
2(4)
3-20-157
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD
I
9. Haldusasja ettevalmistavaks kohtunikuks apellatsioonimenetluses on Maret Altnurme.
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta HKMS § 187 lg 1 alusel
menetlusse. Apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180),
apellatsioonkaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja § 182
lg-tes 1 ja 3 toodud nõuetele. Samuti ei esine HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud
apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel
nõutava riigilõivu 1280 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-d 5 ja 7,
RLS § 258 lg 1 p 2). Apellant nõustub välja kuulutatud eriolukorra tõttu asja läbi vaatamisega
kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
11. HKMS § 188 lg 1 p 1 ja § 279 lg 2 alusel kohustab ringkonnakohus
apellatsioonimenetluse vastaspoolt vastama apellatsioonkaebusele 10 päeva jooksul. Vastus
peab olema kooskõlas HKMS §-des 50, 52–54 ja 189 sätestatud nõuetega.
12. Hankeasjas ei saa vastuapellatsioonkaebust esitada (HKMS § 278 lg 3).
13. Menetlusosalistel tuleb ringkonnakohtule teatada, kui nad peavad võimalikuks asja
läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kokkuleppega või muul viisil
eelmenetluses. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et HKMS § 279 lg 1 kohaselt võib kohus
hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata HKMS § 133
lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Kui HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei
tee ringkonnakohus siiski hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
14. HKMS § 271 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad menetlusosalised hankeasjas esitama kõik
avaldused kohtule elektrooniliselt (
[email protected]), kui need on elektroonilises
vormis olemas ja kui ei ole mõjuvat põhjust esitada neid muus vormis. Samuti peab
menetlusosaline saatma kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teistele
menetlusosalistele, teavitades sellest kohut. Advokaadil ja haldusorganil tuleb HKMS § 53
kohaselt menetlusdokumendid ringkonnakohtule üldjuhul esitada avaliku e-toimiku
infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee).
II
15. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ palub esialgse õiguskaitse taotluses
kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku
liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaeg
edasi kuni 13.05.2020 (k.a).
16. HKMS § 249 lg-st 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel
prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed
taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda
oluliselt raskemaks või võimatuks. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgset õiguskaitset
rakendatakse, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja
eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja
puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse
ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema
eesmärgipärane ja proportsionaalne.
3(4)
3-20-157
17. Esialgse õiguskaitse taotluses on apellant põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust
asjaoluga, et hankija on määranud pakkumuste esitamise tähtajaks 06.04.2020 ning kuivõrd
selleks ajaks ei ole võimalik jõuda jõustunud kohtulahendini, ei oleks esialgset õiguskaitset
kohaldamata hiljem võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine.
18. Apellandil on esialgse õiguskaitse vajadus. Praeguses asjas halduskohtu 30.01.2020
määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse abinõu kehtib kuni 23.03.2020 ning on ilmselge,
et ringkonnakohtu otsus ei saaks jõustuda enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist
06.04.2020. Kuivõrd riigihanke alusdokumente saab muuta üksnes enne pakkumuste
esitamise tähtaja saabumist (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1), jääks apellant isegi temale
positiivse kohtuotsuse korral pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata jätmisel ilma
võimalusest esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus. Pärast pakkumuste esitamise
kuupäeva saabumist ei saa kohus enam kohustada hankijat vaidlusalust tingimust muutma.
Seega kaotaks vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist sisulise mõtte.
Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista asjaolu, et riigihanke alusdokumendid vaidlustanud
isikul säilib võimalus esitada kahju hüvitamise taotlus (RHS § 185 lg 6).
19. Kuigi halduskohus on 12.03.2020 otsusega jätnud kaebuse rahuldamata, ei saa sellest
järeldada apellatsioonkaebuse ilmselget perspektiivitust ning jätta esialgse õiguskaitse taotlust
rahuldamata sel põhjusel. Apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise käigus on
ringkonnakohtul võimalik hinnata kaebuse eduväljavaateid sisuliselt, lähtudes konkreetse
vaidluse asjaoludest.
20. Arvestatav avalik huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse
õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Praegusel juhul ei kaalu hankija soov
hankemenetluse kiireks jätkamiseks üles apellandi õigust osaleda õiguspäraselt korraldatud
hankemenetluses. Vastustaja on selgitanud, et hetkel on reisijateveo leping sõlmitud
apellandiga ning see kehtib kuni 31.05.2020 või kuni uue vedaja leidmiseni. Seega ei kaasne
esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega ohtu, et avalik reisijatevedu Tallinn-Kuressaare-
Tallinn lennuliinil võiks katkeda. Lisaks tuleb hankijal hankemenetlust planeerides arvestada
hanke vaidlustamise võimalusega.
21. Apellant taotleb esialgse õiguskaitse korras pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist 55
päeva võrra (s.o kuni 13.05.2020). Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks apellandi esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamine kaasa pikaajalist viivitust hankemenetluse läbiviimisel.
Arvesse tuleb võtta ka seda, et kohus vaatab HKMS § 275 lg-st 2 tulenevalt hankeasja läbi
kiirendatud korras.
22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustab
Maanteeametit riigihankes numbriga 213197 lükkama riigihanke pakkumuste esitamise
tähtaega edasi kuni 13.05.2020 (k.a).
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Tallinna Ringkonnakohus
Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn
[email protected]
20.03.2020
Apellant/kaebaja: JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
Registrikood: 159973821
Karmelava, Kaunas dist. LT-54460, Leedu Vabariik
Apellandi/kaebaja vandeadvokaat Sven Veltmann
lepingulised esindajad: THOR Advokaadibüroo
Pärnu mnt 20, Tallinn 10141
Telefon: 6801 681
E-post:
[email protected]
advokaat Triin Väljaots
Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo
Pärnu mnt 105, Tallinn 11312
Telefon: 660 6974
E-post:
[email protected]
Vastustaja: Maanteeamet
Registrikood: 70001490
Teelise 4, Tallinn
E-post:
[email protected]
Volitatud esindaja: Andry Palu
E-post:
[email protected]
APELLATSIOONKAEBUS
TALLINNA HALDUSKOHTU 12.03.2020 KOHTUOTSUSE TÜHISTAMISEKS
JA
ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS
HALDUSASJAS NR 3-20-157
1. APELLANDI TAOTLUS
JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ palub Tallinna Ringkonnakohtul:
1.1. Rahuldada apellandi esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada Maanteeametit
lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine
ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni
13.05.2020 k.a (HKMS § 251 lg 1 p 3);
1.2. Tühistada täielikult Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-157
osas, millega halduskohus:
1.2.1. jättis JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kaebuse rahuldamata
(12.03.2020 lahendi resolutsiooni punkt 1);
1.2.2. jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (12.03.2020 lahendi
resolutsiooni punkt 2);
ja teha uus otsus ilma asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata;
1.3. Vaadata esitatud kaebus läbi kohtuistungil;
1.4. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.01.2020 otsus nr 199-19/213197 ja
kohustada Maanteeamet viima riigihanke (viitenumbriga nr 213197) alusdokumendid
lennuki tootmisaasta tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla;
1.5. Mõista Maanteeametilt JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kasuks välja
riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulud summas 8306 eurot;
1.6. Jätta JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ käesolevas haldusasjas
kantavad menetluskulud Maanteeameti kanda.
2. SEISUKOHTADE KOKKUVÕTE
1. Hankija on kehtestanud riigihankes konkurentsi piirava tingimuse, mille kohaselt võib teenust
osutada üksnes lennukitega, mis on toodetud aastal 2000 või pärast seda. Hankija kaalutlused
tingimuse kehtestamisel piirdusid üksnes sellega, et: 1) hankija allus Saaremaa vallavalitsuse
poliitilisele survele sellise tingimuse seadmiseks ning 2) hankija pidas üldsõnalisi
konsultatsioone Lennuameti juhiga selle kohta, kuidas õigustada sellise meelevaldse tingimuse
kehtestamist. Mitte ühtegi objektiivselt kontrollitavat kaalutlust hankija esitanud ei ole. Hankija
ei ole tingimuse kehtestamisel kaardistanud enda „vajadusi“ ega hinnanud, kas kehtestatud
tingimus täidab püsitatud eesmärke ega kaalunud mitte ühtegi muud alternatiivi väidetavate
eesmärkide saavutamiseks (seda kinnitas hankija halduskohtu istungil, vaata ja kuula
18.02.2020 kohtuistungi protokolli kell 11.11 kuni 11.30).
2. Olukorras, kus täielikult puuduvad objektiivsed kaalutlused konkurentsi piirava tingimuse
kehtestamiseks, ei ole tegelikkuses kontrollitav selle tingimuse vastavus RHS § 3 p-s 1
sätestatud proportsionaalsuse nõudele. Halduskohtu ülesanne olnuks kontrollida objektiivsete
põhjenduste olemasolu tingimuse seadmiseks ning antud asjaolude pinnalt tuvastada, et
sellised õigustused puudusid. Kohus aga ei kontrollinud esitatud tõenditele tuginedes, kas
hankija on konkurentsi piirava tingimuse kehtestamisel järginud kaalutluskohustust. Kohus ei
kontrollinud ka seda, kas sätestatud kriteerium on sisuliselt objektiivne ja tagab kirjeldatud
eesmärkide tegeliku saavutamise. Täielikult on kohus jätnud kohaldamata proportsionaalsuse
testi ning jätnud hindamata selle, kas kehtestatud tingimus on sobiv eesmärgi saavutamiseks,
mõõdukas ja vajalik.
3. Asjaolude sisulise analüüsimise ja tõendite hindamise asemel hakkas kohus otsima uuemate
lennukite eeliseid vanemate lennukite ees, mis tegelikkuses ei mõjuta antud 4-aastase teenuse
osutamise lepingu juures absoluutselt hangitava teenuse sisu ning leidis ebaõigesti, et sellise
piirava tingimuse kehtestamisel saab hankija „uuema põlvkonna lennukid“. Seejuures jättis
kohus tervikuna tähelepanuta apellandi esitatud tõendid selle kohta, et uuem lennuk ei taga
lennuki paremat töökindlust ja hankija kirjeldatud eesmärkide sisulist täitmist (vt 10.01.2020
vaidluskomisjonile esitatud seisukoht uute lennukimudelite töökindluse osas). Tootmisaasta
2000+ tingimus ei taga kuidagi nn uuema põlvkonna paremate lennukite hankimist, rääkimata
asjaolust, et ei hankija ega ka kohus ei ole objektiivselt defineerinud (sh matemaatiliselt
mõõdetavalt või füüsikaliselt hinnatavalt), mida see „uuema põlvkonna lennuk“ tähendab
hankealusdokumentide tähenduses. Ebaõige on kohtu järeldus justkui sisaldaks see tingimus
komplekselt mitmeid erinevaid kaudseid tingimusi. Kui see ka nii oleks, ei taga kehtestatud
vanusekriteeriumi kasutamine hankija soovitud kvaliteeti. Hetkel kehtestatud tingimuse
kontekstis on täiesti võimalik, et hankija saab küll tootmisaastaga 2000+ lennuki, kuid vastava
lennuki sisuline võimekus võib olla lihtsalt tervikuna ära tarvitatud (hankemenetluse käigus
hankija seda ei kontrolli).
2
4. Lennundus ei tunne kategooriana lennuki toomisaasta vanuse kriteeriumit. Juba ainuüksi
seetõttu ei ole lennuki toomisaasta 2000+ objektiivne kategooria riigihanke alusdokumentides.
Eesmärgi saavutamiseks peab hankija kehtestama tingimused, mis on objektiivselt mõõdetavad
ja hinnatavad tema seatud ja kirjeldatud kvaliteedi eesmärkide osas (eelkõige seda, mida
hankija on kirjeldanud oma menetlusdokumentides).
5. Apellant on seisukohal, et kui kohus ei analüüsi hankija kehtestatud tehnilise kirjelduse
õiguspärasust hinnates sisuliselt, millistele objektiivsetele põhjendustele tuginedes hankija on
konkurentsi kahjustavat kriteeriumi kehtestanud või kas sellised objektiivsed põhjendused üldse
eksisteerivad ning kas hankija oleks saanud saavutada eesmärgi riigihankest huvitatud isikuid
mittediskrimineeriva tingimuse kehtestamise teel, muudab see RHS § 87 lg 1, § 88 lg 7 ning §
3 p 1 ja 2 alusel esitatud kaebuse esitamine võimaluse sisutühjaks. Seda ei tohiks lubada.
3. APELLATSIOONKAEBUSELE EELNENUD MENETLUSE KÄIK
6. 16.09.2019 avaldas Maanteeamet (edaspidi vastustaja või hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo
teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) hanketeate.
7. 30.10.2019 esitas JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ (edaspidi kaebaja või
apellant) Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse selle
riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustuskomisjon rahuldas enda 26.11.2019 otsusega
vaidlustusasjas nr 174-19/213197 vaidlustuse ja kohustas vastustajat viima õigusaktidega
kooskõlla hankepassi IV osa alapunkt C osas, milles see nägi kvalifitseerimise tingimusena ette,
et teenuse osutamiseks pakutav lennuk peab olema toodetud 2000. aastal või hiljem. See
vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud.
8. 11.12.2019 muutis hankija riigihanke alusdokumente ja kustutas hankepassi IV osa alap C-s
sätestatud õigusvastase tingimuse osas, milles see nägi kvalifitseerimise tingimusena ette, et
teenuse osutamiseks pakutav lennuk peab olema toodetud 2000. aastal või hiljem. 16.12.2019
kehtestas hankija HD III (tehniline kirjeldus) punktis 1.1. järgmise vastavustingimuse: „Teenuse
osutamiseks kasutatav lennuk peab olema vähemalt 40 reisijakohaga ja lennuki tootmisaasta
peab olema 2000 või uuem.“
9. 31.12.2019 vaidlustas kaebaja ülalkirjeldatud HD III (tehniline kirjeldus) punktis 1.1. kehtestatud
vastavustingimuse. Kaebaja oli seisukohal, et muudetud RHAD on õigusvastane osas, milles
see lubab teenust osutada üksnes lennukiga, mis on toodetud aastal 2000 või hiljem.
10. 16.01.2020 otsusega jättis vaidlustuskomisjon selle vaidlustuse rahuldamata.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tekita see tingimus takistusi konkurentsile ning tingimus on
objektiivne kuivõrd võimaldab tuvastada tellitava teenuse osutamiseks kasutatava lennuki
töökindlust ja seisukorda lennuki vanuse (tootmisaasta) kaudu.
11. Kaebaja sellega ei nõustu. Esiteks, tingimus, mis ei võimalda riigihankest huvitatud isikul
pakkumust esitada, tekitab igal juhul takistusi konkurentsile. Teiseks, tingimus, mis on
kehtestatud meelevaldsetele ja ebaõigetele eeldustele tuginedes, ei saa olla objektiivne.
Hankija nimetatud selgitused vaidlusaluse kriteeriumi seadmisel ei ole kuidagi kontrollitavad
ega mõõdetavad. Vastupidi, valdkonnaspetsialistid on need ebaõiged eeldused täielikult ümber
lükanud. Kaebaja hinnangul ei piisa objektiivsuse jaatamiseks asjaolust, et hankija on näiliselt
justkui mingid põhjendused kirja pannud. Antud juhul on igale lennunduse valdkonda tundvale
3
isikule selge, et need põhjendused ei aita tegelikult kaasa hankija väidetud eesmärkide
saavutamisele. Kehtestatud tingimus ei saa objektiivselt täita hankija loetletud eesmärke selle
tingimuse kehtestamisel. Seejuures ei ole need eesmärgid ka kuidagi mõõdetavad. Täiesti
meelevaldne ja ebaõige on vaidlustuskomisjoni järeldus, et tellitava teenuse osutamiseks
kasutatava lennuki töökindlust ja seisukorda on võimalik tuvastada lennuki vanuse
(tootmisaasta kaudu), vt otsuse p 13.3 II lõik. Seda enam, et ei ole teada, milline see soovitud
töökindlus ja seisukord peab olema.
12. 27.01.2020 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 16.01.2020
otsuse tühistamiseks ja Maanteeameti kohustamiseks viia riigihankealusdokumendid
õigusaktidega kooskõlla. 12.03.2020 tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-20-157
lahendi, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
4. APELLATSIOONKAEBUSE PÕHJENDUSED
4.1. Ülevaade materiaalõiguse- ja kohtumenetluse normide rikkumisest
13. HKMS § 180 lg 1 alusel on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi
kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,
ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.
14. Halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (eelkõige riigihangete seaduse,
edaspidi RHS § 87 lg 1, RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1 ja 2) ning hinnanud tõendeid kogumis
ebaõigesti (HKMS § 61 lg 1 ja 2 tähenduses). Nii vaidlustuskomisjon, kui ka halduskohus ei ole
käesoleval juhul õigust kohaldanud RHS normide alusel. Täielikult on jäetud kontrollimata, kas
kehtestatud meede on proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).
15. Kohus on olulises ulatuses jätnud apellandi faktiliste ja õiguslike asjaolude motivatsiooni
hindamata. Nimetatud osas on nii vaidlustuskomisjoni lahend, kui ka kohtuotsus jälgimatud.
Sellega on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust esitada kohtulahendi
põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Kuivõrd
halduskohtule esitatud kaebuses on selgelt ja üheselt vaidlustatud ka vaidlustuskomisjoni poolt
ebaõigesti tuvastatud asjaolud, on kohtuotsus vastuolus ka HKMS § 157 lg-ga 4, sest kohus ei
ole korduvalt vaidlustatud asjaolusid analüüsinud.
16. Täiendavalt, kohtuotsus rajaneb üksnes Lennuameti juhi üldsõnalistele väidetele, mis ei taga
ega täida RHS esitatud objektiivsete asjaolude hindamise ja kontrolli tingimust RHS § 87 lg 1,
RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1 ja 2 tähenduses. Eelnev läheb selgelt vastuollu HKMS § 157 lg 1
sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega.
17. Kohus on vääralt hinnanud HKMS § 158 lg 2 ls 1 tähenduses tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid
(eelkõige seda, et 18.02.2020 kohtuistungil avaldasid hankija volitatud esindajad, et nad ei ole
üldse riigihanke alusdokumentide ja tehnilise kirjelduse muutmiseks objektiivseid asjaolusid
uurinud, mis läheb selgelt vastuollu riigihangete seaduses esitatud õigusliku alusega).
4.2. Kohus ei ole kontrollinud konkurentsi piirava tingimuse proportsionaalsust. Täielikult on
jäetud hindamata, kas tingimus on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
18. RHS § 88 lg-st 7 tuleneb, et tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimused ei tohi tekitada
objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Lisaks paneb RHS §
4
3 p 1 hankijale ka läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse kohustuse, mida tuleb
arvestada riigihanke korraldamisel läbivalt. RHS § 3 p 2 aga nõuab, et hankija jälgiks, et kõik
isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased
ja põhjendatud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimist tuleb arvestada riigihanke korraldamisel
läbivalt, mitte ainult seoses nende RHS-i sätetega, milles on põhimõtet sõnaselgelt nimetatud. 1
Seega tuleb proportsionaalsuse põhimõtet järgida ka tehnilise kirjelduse koostamisel.
19. Kaebaja tõi kohtu ette tõendid, millest nähtub, et RHAD-s kehtestatud konkreetne tingimus
lennuki tootmisaastale ei põhine objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel, vaid põhineb Saaremaa
vallavalitsuse ja kogukonna tellimusel (vt vastustaja vaidlustusmenetluses esitatud vastuse p-d
2.3-2.12 ja p 2.16). Lennuki tootmisaastale seatud piirang ei piiritle õiguspäraselt hankelepingu
eset RHS § 87 lg 1 p 1 mõistes ega ole vajalik hankija väidetavate eesmärkide saavutamiseks.
Teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaasta 2000 või uuem ei taga lennukile ega
sellega osutatavale teenusele kvaliteeti ega muid hankija soovitud omadusi (vt selle kohta [
30.12.2019 vaidlustus ja selle lisad, 10.01.2020 täiendav seisukoht ja selle lisad ja 27.01.2020
kaebus ja selle lisa 2]), mistõttu ei ole sellise tingimuse kehtestamine objektiivselt põhjendatud
RHS § 88 lg 7 mõistes. Ka hankija esindajad on korduvalt avalikult tunnistanud, et hankija ise
ei pea samuti kehtestatud vanusekriteeriumi õiguspäraseks: "Me oleme endiselt seisukohal, et
seda ei saa nii (hankesse) sisse kirjutada, kuigi me oleme nüüd juristidega selle sinna
kirjutanud./…/. Me täidame kogukonna ja poliitikute soovi, aga me ei ole kindlad, kas see
õnnestub lõpuni nii, nagu on soovitud. Kas vanus on õige termin, millega seda piirata?" (vt
30.12.2019 vaidlustuse lisa 4 ja 27.01.2020 kaebuse lisa 1).
20. Esitatud asjaoludest on selge, et hankija põhjendused on olnud oletuslikud ja rajanevad
subjektiivsetele eeldustele, mitte faktilistele asjaoludele ja asjatundlikele tehnilistele
teadmistele. Tehnilise kirjelduse tingimused, mis lähevad kaugemale kui hankijal on objektiivselt
konkreetse riigihanke korraldamiseks eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole proportsionaalsed
ning tekitavad põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks.2 Seega on pakkujate võrdse
kohtlemise tagamiseks äärmiselt oluline, et hankija oleks veendunud, et konkreetne tingimus
on vajalik riigihanke eesmärgi saavutamiseks. Sellise asjaolu väljaselgitamiseks teostab hankija
kaalutlusõigust. Kohus saab haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda, kui haldusorgan on teinud
kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid
asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt (vt RK 30.05.2019 otsus asjas nr
3-17-563, p 12). Kaalutlusõiguse teostamine ei saa olla pinnapealne ning piirduda üksnes
subjektiivsete või poliitiliste arvamustega, seda eriti tehnilise kirjelduse tingimuste osas, kus on
äärmiselt oluline, et arvesse on võetud tehnilisi eriteadmisi eeldavad asjaolud. Asjaolu, et
hankijal on kaalutlusruum lepingu sõlmimise kriteeriumite valikul, ei anna siiski hankijale
täielikku valikuvabadust, vaid hankija poolt kaalutlusõiguse teostamine peab igal juhul olema
kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja seadusest tulenevate piirangutega.
21. Kohtuotsuse p-s 9 väidab kohus, et hankija peab hanke korraldamisel lähtuma enda
vajadustest. Apellant on nõus, et vaidlusalust tingimust saaks lugeda õiguspäraseks siis, kui
sellise konkurentsi takistava tingimuse kehtestamiseks esineks selge objektiivne vajadus.
Samas ei tuvasta kohus tegelikkuses, millised need hankija vajadused on. Apellant ei vaidle
vastu, et hankijal on võimalik tehnilises kirjelduses lennukile tingimusi esitada. Küll aga peab
hankija konkurentsi piiravate tingimuste kehtestamisel toimima proportsionaalselt. Antud juhul
1 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, 2019, autor: Kuusmann, lk
58.
2 RHS komm, autor: Pallo, lk 521.
5
vajadus sellise tingimuse järele puudub. Hankija eesmärke on võimalik saavutada objektiivsete
tingimuste kehtestamise teel, nt kehtestades nõuded lennuki konfiguratsioonile (istmed,
sisustus, reavahed jms). Sellele vaatamata ei ole hankija nende tingimuste kehtestamist isegi
mitte kaalunud. Kui huvigrupid soovivad ilusamaid ja mugavamaid lennukeid, siis hankija
ülesanne on kehtestada sellised objektiivsed tingimused, mis oleksid selle eesmärgi täitmiseks
vajalikud ja tagaksid soovitud eesmärkide saavutamise. Lennuki vanuse asemel teiste
kvaliteedinõuete kehtestamine ei ole problemaatiline.
22. Kohus, kontrollides hankija tegevuse õiguspärasust RHS § 87 lg 1, RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1
ja 2 koostoimes, oleks pidanud vaidlustatud tingimuse õiguspärasuse hindamiseks läbi viima
nn proportsionaalsuse testi. Seejuures, proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kontrollides ei
saa kohtud piirduda vaid selle kontrollimisega, kas hankija on formaalselt kaalutlusõigust
teostanud (mida hankija ülal viidatu põhjal nähtavasti ei ole teinud), vaid kohtu roll hindamaks,
kas kehtestatud tingimus on objektiivne ja proportsionaalne, on märksa ulatuslikum.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale
sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide saavutamiseks mõistlikult vajalik. Hankija
kohustuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel on uurida ja hinnata riigihankega seotud
faktilisi asjaolusid ning selgitada välja, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke
üldpõhimõtete järgimiseks sobiv ja vajalik.3 Järelikult tuleb kohtul kehtestatud tingimuse
õiguspärasuse kontrollimiseks välja selgitada ka selle tingimuse otstarbekus ehk objektiivne
vajadus. Objektiivse vajaduse väljaselgitamine omakorda eeldab, et on määratletud, milles
seisneb hankija soovitud teenuse kvaliteet, kelle vaatenurgast see kvaliteedinõue kehtestatakse
ja mis tingimustel on see soovitud kvaliteet saavutatav. Hankijal on kohustus enne piirava
tingimuse kehtestamist selgeks teha, millised on need kohustuslikud nõuded, mida pakkuja
peab kvaliteedi osas saavutama. Nt olukorras, kus pakkuja soovib teenust osutada täielikult
uuendatud lennukiga, peaks olema võimalik ka „samaväärse“ teenuse pakkumine. Antud juhul
ei ole absoluutselt aru saada, kuidas hankija kehtestatud tingimus tagab soovitud kvaliteedi.
Järelikult on tingimus meelevaldne.
23. Selle asemel, et kontrollida kehtestatud tingimuse proportsionaalsust, rajab kohus otsuse p-s 9
ebaõigesti enda järelduse tingimuse objektiivsuse kohta kahele asjaolule, et: 1) uuematel
lennukitel on teatud eelised vanemate lennukite eest, nt väiksem hooldusvajadus; ja 2)
ebaõigele hinnangule, et aastal 200 või hiljem toodetud lennukid on n.ö uue põlvkonna lennukid.
Apellant ei nõustu kohtuotsuse p-s 9 esitatud kohtu ebaõige põhjenduse ja järeldusega ning
vaidleb nendele vastu.
24. Väiksemale hooldusvajadusele viidates ei arvesta kohus üldse asjaoluga, et antud juhul hankija
mitte ei osta lennukit, vaid hangib reisijaveoteenust. Riigihanke alusdokumentidest nähtuvalt
võib teenuse osutaja sõidutada reisijaid kasvõi iga päev uue lennukiga (vt riigihanke
alusdokumendid HD II Hankelepingu projekt punkt 5.1.2) ning lennuki hoolduskulud katab
täielikult teenuse osutaja (vt riigihanke alusdokumendid HD II Hankelepingu projekt punkt
5.1.12), mistõttu ei oma hankija seisukohast absoluutselt tähtsust lennuki väidetav
hooldusvajadus.
25. Teiseks põhjendab kohus tingimuse objektiivsust ebaõigesti sellega, et nn lennutehnika
põlvkonnavahetuse tagajärjel saab uutele lennukitele rakendada lahendusi, mis tagavad
suurema ohutuse, mugavuse ja efektiivsuse. Sellisele ebaõigele järeldusele on kohus jõudnud
3 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, 2019, autor: Kuusmann, lk
58.
6
ilmselt seepärast, et ta ei ole absoluutselt analüüsinud kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid,
eelkõige lennukitüübi osas selgitatut, mis lükkab veenvalt ümber nn põlvkonnavahetuse
käsitluse. Vt selle kohta allpool p 29.
26. Lennuameti juht väitis, et lennuki põlvkondade vahetus toimub 15-20 aasta tagant ja seda
olenemata tüübisertifikaadist või mudelist. See ei ole tõene, sest ühel lennukitüübil ja selle kohta
koostataval sertifikaadil on reeglina oma tootmise periood, mis võib olla selgelt üle 15-20 aasta.
Kui tuleb nn lennukitüübi mudeliuuendus, siis sellel on reeglina ka nn mudeli uus tüübilaiend.
Näitlikustame seda Boeing 737 näitel, mis on maailmas enim toodetud lennuk. Sellel on
tänaseks 4 eristatavat lennukipõlvkonda, milleks on 737 Original, 737 Classic, 737 NG [Next
Generation] ja 737 MAX. Tüübilaiendiks ja uut põlvkonda eristavaks märkeks ongi seejuures
Orginal, Classic, Next Generation või MAX. Kõigil mudelitel on ka eraldi tüübisertifikaadid, mitte
samad. Seejuures kõige populaarsemat mudelipõlvkonda Boeing 737 NG toodetakse alates
1996 aastast tänaseni (sh ka hetkel) ehk seda on toodetud rohkem kui 24 aastat. Seega, oleks
asjatundmatu ja lausa eksitav väita, et 1996. aasta Boeing 737 NG on parem kui 2003. aasta
Boeing 737 NG. Hankija väitel ja kohtu eeldusel peab justkui olema toimunud eeldatav
põlvkonnavahetus 2000. aasta juures. Ometi see nii ei ole. Endiselt toodetakse täpselt sama
lennukitüüpi ja sama sertifikaadi alusel.
27. Veel enam, Lennuameti juhi selgituse kohaselt peaks Boeing 737 NG olema oma tehniliselt
lahenduselt tervikuna moraalselt vananenud ega peaks sobima täna enam tingimustelt reisijate
veoks, kuna on vanemast põlvkonnast (ehk enne 2000 aastat). Ometi teostatakse tavaolukorras
sellega tuhandeid lende iga päev. Et uuem lennuk ei ole parem, näitab ka selle sama
lennukimudeli Boeing 737 MAX värskeima põlvkonna ebaõnnestunud turule toomine. See
lõppes 2 suure lennukatastroofiga, mistõttu ei lubata seda „uuema põlvkonna“ lennukit hetkel
üldse õhku (vt ka apellanti 10.01.2020 esitatud seisukoha Lisad 1-4). Seega, erinevate lennuki
põlvkondade käsitlus ei kattu lennuki tootmisaasta ja väitetud mudeli tüübisertifikaatide siseste
uuendustega, mida rõhutas Lennuameti juht. Mudel uuendus on reeglina põlvkonnana ja
tüübilaiendina selgelt eristatav. Nende vastuolude tõttu on võimatu rajada lahendit
Lennuametijuhi seletusele.
28. Kohus ei ole 27.01.2020 kaebuse ning kaebaja 13.02.2020 täiendava seisukoha väited sisuliselt
hinnanud nii faktiväidete kui õiguslikust põhjendusest lähtuvalt. Kohtuotsusest ei nähtu
absoluutselt, miks on hankija kehtestatud piirang sobiv, vajalik ja mõõdukas hankija eesmärgi
saavutamiseks. Olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud, milline on väidetav eesmärk, mille
saavutamist nn vanusekriteeriumi kehtestamisega soovitakse saavutada, ei olegi tegelikkuses
võimalik hinnata, kas kehtestatud meetmed selle eesmärgi täidavad. Seepärast ongi kohus
jõudnud täiesti ebaõige järelduseni tingimuse objektiivsuse osas.
4.3. Hankija kehtestatud tingimus lennuki tootmisaasta 2000.a. ja uuem ei taga eesmärkide
saavutamist
29. Kohtunik on otsuse p-s 10 asunud hankija eest väitma, et hankija soovib saada nn viimase
põlvkonna lennukeid. Seejuures on kohus täiesti tähelepanuta jätnud kaebaja väited ja tõendid
selle kohta, et lennukeid toodetakse aastakümneid sama sertifikaadi alusel. Lennuki
konkreetsele mudelile väljastatakse sertifikaat, mille alusel toimub konkreetse lennuki mudeli
tootmine sertifikaadile vastavatel tingimustel kuni sertifikaadi kehtivuse lõpuni. See tähendab,
et näiteks kui sertifikaat väljastatakse aastal 1999, siis toodetakse selle sama sertifikaadi alused
alates 1999 kuni 2019 ja edasi täpselt sama lennukit – lennuki tehnilised näitajad, sh
7
keskkonnasaaste aspektist olulised näitajad (CO2 emissioon, kütusekulu jms) on täpselt samad
1999. a ja 2019. a toodetud lennukitel. Seega, uuemate lennukite hankimisega kaasnevad
üksnes suuremad kulud (uuem lennuk on kallim, kuna tootmiskulud kasvavad ajas), kuid lennuki
tehnilised näitajad iga järgmise aasta väljalaskega ei muutu kuidagi paremaks. Lennukite
tootmine ei toimu nii nagu toimub sõiduautode tootmine, kus iga aastaga toimub tehniliste
omaduste areng. Näiteks lennuki mudelile ATR 42-300 YL-RAJ (vt 13.02.2020 seisukoha lisa
1), mille tootmisaasta on 1993 (vt 13.02.2020 seisukoha lisa 2), on väljastatud sertifikaat nr
EASA.A.084 (13.02.202 seisukoha lisa 3). Sertifikaadi lk-lt 6 nähtub, et lennukitüübile ATR 42-
300 väljastati sertifikaat 24.09.1985. Sertifikaat on tänaseni kehtiv. Seega vastavad nii 1993.
aastal kui ka 20 aastat hiljem sama sertifikaadi alusel toodetud lennukid täpselt samadele
tehnilistele parameetritele. Selliselt on halduskohtu otsuse p-s 10 esitatud põhjendused
vastuolus ka lennundusvaldkonna põhimõtete ja toimimise mehhanismidega, kuivõrd lennuki
tootmisaasta 2000 ja pärast seda ei tähenda, et lennukil oleks uuem tehnoloogia, see oleks
kuidagi turvalisem, mugavam, väiksema müratasemega vms.
30. Kohtuotsuse p-s 10 väidab kohus täiesti ebaõigesti, et objektiivsete ja mõõdetavate tingimuste
kehtestamine tagaks hankijale analoogse tulemuse nagu vanusekriteerium. Kohtu järeldus on
ennatlik, sest antud juhul ei ole hankija isegi mitte kaalunud võimalike objektiivsete
hindamiskriteeriumide kehtestamist. Selle asemel, et tuvastada hankija kaalutlusõiguse
rikkumine, otsustab kohus võimalikke alternatiivseid tingimusi teadmata möönda, et need
saavutaksid sama tulemuse nagu vaidlustatud tingimus. Selline lähenemine on ebaõige. Jääb
segaseks, miks kohus nii arvab. Kuivõrd otsuse p-s 10 esitatud ebaõiged väited ei põhine ühelgi
asjas kogutud tõendil, ei ole esitatud põhjendused ka kontrollitavad.
31. Otsuse p-s 10 viitab kohus põhjendamatult, et asjaolu, et hankija lähtub tehnilise kirjelduse
koostamisel enda vajadustest, ei saa käsitleda põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel
konkurentsile isegi juhul, kui see vähendab konkurentsi. See põhimõte ei ole käesolevas asja
kohaldatav, sest antud juhul ei taga kehtestatud tingimus hankijale tema nn vajaduste täitmist
(vt selle kohta rohkem ülal). Vaidlusalune tingimus ei taga kuidagi teenuse kvaliteeti ega
määratle teenuse osutamiseks kasutatava lennuki omadusi. Vanus iseenesest ei ole omadus.
Sellisel juhul ei saa rääkida hankija objektiivsest vajadusest tingimuse kehtestamisel. See
tingimus ei ole ei kohane ega vajalik hankija väidetava eesmärgi saavutamiseks. Järelikult ei
saa seda hanketingimust proportsionaalseks pidada.
32. Lisaks sellele, et tingimus ei ole ei kohane ega vajalik, ei ole see tingimus seatud ka läbipaistvalt,
sest hankija argumendid lennuki tootmisaastale seatud piirangu kehtestamiseks ei tugine
kontrollitavatele andmetele. Kuigi nii vastustaja, vaidlustuskomisjon ja kohus leiavad, et
vaidlusalune tingimus tagab teenuse kvaliteedi, ei ole tegelikult kellelegi selge, milline see
kvaliteet on, mida hankija taga ajab. Hankija peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad
parameetrid määrama tehnilises kirjelduses ja vaidluse korral nende olemasolu põhjendama.
Olukorras, kus ka hankijal endal puudub arusaam sellest, mida ta kvaliteedi all silmas peab, ei
saa rääkida hankija objektiivsest vajadusest tingimuse kehtestamisel. Vastustaja ei oska
selgitada ka seda, milles seisneb majanduslik väärtus, mida lennuki vanuse piirangu
kehtestamine hankija hinnangul toob. Samuti ei oska vastustaja anda vastust küsimusele, millel
tugineb tema väide, et lennuki vanusele seatud piirang aitab muuta lennuühendust
populaarsemaks ega küsimusele, millel põhineb hinnang, et reisijate arvu kasv on võrdelises
seoses lennukite vanusega. Vastustaja jääb hätta ka sellega, milles seisneb talle teadaolevalt
suurem töökindlus uuemate lennukite puhul ega oska viidata, millele ta tugineb, kui väidab, et
vanema lennuki puhul esineb reisi ära jäämist või hilinemist rohkem kui nt 15 aasta vanuse
lennuki puhul. Samuti ei oskad vastustaja nimetada aspekte, mis muudavad väidetavalt lennuki
8
kasutamise mugavamaks, kui lennuk on uuem kui 20 aastat. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi
kontrollitavat põhjendust vaidlusaluse kriteeriumi seadmiseks. Seega ei saa eelduslikult väita,
et uuema aastakäigu lennuk on kindlasti üldtuntult parem, kuna kaebaja on selgitanud ka
lennukite tüüpide ja nende tüübikinnituste vahekorda. Niisiis ei tugine vastustaja ja ka kohtu
põhjendused selle tingimuse kehtestamise kohta kontrollitavatel andmetel või asjaoludel ega
ole läbipaistvad. Olukorras, kus vastustaja määratletud tingimus ei põhine kontrollitaval
informatsioonil, vaid hoopis ebaõigetel eeldustel, ei saa seda tingimust pidada ka objektiivselt
vajalikuks. Seda enam, et see tingimus ei aita kuidagi faktiliselt kaasa nimetatud eesmärkide
saavutamisele.
33. Kohtu põhjendused ja järeldused selle kohta, et lennuki omaniku või rentniku huvi ei ole mahuka
lisatingimuste loetelu kehtestamine RHAD-s (vt otsuse p 10), on täiesti ebaõiged ja asjasse
puutumatud ega õigusta kuidagi kohtu järeldust tingimuse objektiivsuse osas.
34. Apellant ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et lennuki eluiga tuleb lugeda lõppenuks ca 20 aasta
vanuse lennuki puhul (vt otsuse p 11). Kohtu järeldus, et kuskile tuleb piir tõmmata ja see võiks
olla 20 aastat on vastuolus ka kohtuotsuse p-s 13 esitatud tõdemusega, et lennukid võivad olla
kasutuses kuni 50 aastat,
35. Kohus on ebaõigesti aru saanud, et kõigil huvitatud isikutel, sh apellandil on võimalik rentida
RHAD-ile vastavaid lennukeid (otsuse p 11). Kaebaja on selgitanud, et meie regioonis ei ole
saadavaid selliseid lennukeid, mis on 40 kuni 46 kohalised ning mille valmistamise aasta algab
aastast 2000. Sellise konfiguratsiooniga (40 kuni 46 kohta) on sadaval üksnes lennukid, mis on
toodetud enne 2000. aastat. Seega ei ole kaebajal ja teistel valdkonna ettevõtetel, kelle
lennukipargis sellist lennukit juba ei ole, võimalik ka nimetatud lennukeid turult rentida,
vastupidiselt kohtu põhjendusele. Selle ebaõige arusaama tõttu on kohus tõenäoliselt ka
jõudnud ebaõigele järeldusele selle kohta, et vaidlustatud tingimus ei piira konkurentsi.
36. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 12 väidab kohus, et see on erandlik, et vanemal lennukil on
eelised uuema ees, selgitab, et hankija ei pea taluma ükskõik kui vanade lennukitega lendamist
ja võtab kokku, et lennuliin väärib kaasaaegset ja turvalist kuvandit. Apellant vaidleb nendele
põhjendustele vastu, kuivõrd kohtu järeldused ei ole selle põhjenduste osas kontrollitavad ega
põhine asjas kogutud tõenditel ega objektiivsetel kaalutlustel. Kohtu järeldus läheb vastuollu ka
hageja menetluses selgitatud faktiväidetega, et viimasel ajal on ajakirjanduses laialdaselt
käsitletud turvalisuse probleeme mitte seoses vanade, vaid hoopis uuemate lennukite
tüüpidega (nt Boeing 737 MAX, Boeing 737 NG ja Airbus A220-100 ja A220-100, vt
vaidlustusmenetluses 10.01.2020 esitatud seisukoha Lisad 1-4). Kõikide nimetatud
lennukitüüpide puhul on tegemist lennukitega, mille vanus on 0 kuni 15 aastat ehk hankija
avaldatud tähenduses uuemad lennukid. Ka see tõendab, et üksnes tootmisaasta piirangu
kehtestamisega ei saavuta hankija vajalikku kvaliteeti.
37. Eelnevast tulenevalt ei taga lennuki tootmisaastale kehtestatud piirang lennuki töökindlust ja
tehnilist valmisolekut, mistõttu ei ole see piirang objektiivselt põhjendatud. Lennuki töökindluse
tagavad rahvusvahelised lennunduse standardid ja tootjapoolsed nõuded lennuki kuluvate
detailide remondi või vahetuse kohta. Vedajal lasub kohustus tagada katkematu teenuse
osutamine, mis tähendab, et isegi, kui lennuk ei peaks olema töökorras, ei mõjuta see kuidagi
teenuse osutamist. Apellant on seda võimekust ka tõestanud. Alates 2016 aasta juuni kuust
teenindab Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliini 19 reisijakohaga lennuk JS32 mille tootmisaasta
on 1991. Perioodil 2017-2019 (viimasel kolmel aastal) on teostatud Tallinn-Kuressaare-Tallinn
lennuliinil 1918 lendu ja lendude teenindamise % on 99,48. Seevastu Eesti riiklik lennuettevõte,
9
mis küll omab tootmisaasta poolest hanketingimustele vastavaid lennukeid, tühistas näiteks
eelmisel aastal lennukite tehniliste rikete tõttu päevas isegi kuni kaheksa lendu.
38. Apellant ei nõustu kohtu järelduste ja põhjendusega ka osas, milles kohus selgitab, et Tallinn-
Kuressaare-Tallinn lennuliin väärib kaasaaegset ja turvalist kuvandit (vt p 13) ning vaidleb
nendele vastu. Tootmisaasta ei mõjuta mitte kuidagi lennuki omadusi selliselt, et see tingimus
aitaks kaasa hankija eesmärkide saavutamisele. Praegusel juhul võib pakkumuse esitada
näiteks pakkuja, kellel on täpselt samade tehniliste omadustega lennuk nagu kaebajal, kuid mis
on toodetud näiteks 10 aastat hiljem (2003). Seejuures rakendatavad ohutustingimused oleksid
samad, lennuki objektiivne konfiguratsioon samamoodi, kuid vahetegu seisneks toomisaastas.
Sellisel juhul oleks kahel pakkujal täpselt samade tehniliste omadustega (sh keskkonnalaste
omadustega) lennuk, kuid üks neist saaks pakkumuse esitada, kuna lennuki tootmisaasta on
2003 ning teine ei saaks hankel osaleda, kuna lennuki tootmisaasta on 1993. Samas aga on
lennuki töökindlus, kasutajamugavus ja keskkonnamõju täpselt samasugune. Ehk siis kohtu
põhjendused ei ole seotud vaidluse objektiivsete asjaoludega.
39. Apellant ei nõustu ka kohtulahendi p-ga 14. Kaebaja on seisukohal, et hankija on lähtunud
vallavalitsuse poliitilisest soovist, et lennuliini teenindaksid ilusamad ja uuemad lennukid. Seda,
et lennuliini teenindataks ilusate ja reisijate jaoks atraktiivsete lennukitega, ei saa ilmselgelt
tagada sellega, et lennuliini teenindatakse lennukiga, mille tootmisaasta on 2000 või uuem.
Kaebaja on juba kaebuses põhjalikult selgitanud, et sama eesmärgi saab täita ka lennukiga,
mille tootmisaasta on enne 2000. aastat, kuid mis on läbinud näiteks uuenduskuuri. Lennuki
esteetilisi omadusi (ilus kaasaegne välimus) ei saa kuidagi siduda tootmisaastaga, kuna ka
2000. a toodetud lennuk, mida ei ole oluliselt uuendatud ja mis on tihedas kasutuses olnud, ei
pruugi olla reisija jaoks esteetiliselt atraktiivne. Samas aga 30 aastat vana lennuki puhul, mis
on äsja läbinud salongi uuenduse, ei pruugi reisija isegi aru saada, et tegemist on rohkem kui
paar aastat vana lennukiga – lennuki salong on reisija jaoks mugav ja kaasaegne. Seega,
lennuki salongi seisukord ei ole kuidagi seotud lennuki tootmisaastaga. Just selle objektiivsuse
tagamiseks on vajalik konkreetsete objektiivsete tingimuste, mitte hinnanguliste kontrollimatute
subjektiivsete kategooriate esitamine hangemenetlusega seoses.
40. Asjaolu, et teiste transpordiliikide puhul on uuemad masinad toonud kaasa suurema reisijate
arvu, ei ole antud juhul asjakohane kaalutlus. Rongiliiklust või bussiliiklust ei saa võrrelda
lennuliiklusega, kus on reisija jaoks olulised hoopis teistsugused kriteeriumid. Samuti ei ole
asjakohane võrrelda erinevaid hankeid, mis on oma olemuselt täiesti erinevad – rongide puhul
ei olnud hankija eesmärgiks tellida teenuse osutamist neljaks aastaks, vaid hanke eesmärk oli
uute rongide ostmine, mistõttu olid olulisemad ka oluliselt pikemaajalised eesmärgid, kui neljaks
aastaks teenuse tellimise puhul. Kui hankija eesmärgiks oli teha teenuse kvaliteedis sarnane
hüpe nagu tehti rongi- või parvlaevaliinide hankes, siis oleks hankija pidanud hankima täiesti
uued lennukid (nagu tehti rongide ja parvlaevade puhul), mitte sätestama tootmisaasta piiriks
2000.a. Hankija eesmärkide saavutamise kontekstis ei ole mistahes vahet lennukil, mille
tootmisaastaks on 2000 ja lennukil, mille tootmisaastaks on 1993 (kui võtta eelduseks, et kõik
muud tegurid on samad).
41. Kohtulahendi punktides 15 esitatud seisukoht lennundusekspert Valentin Manuša selgituste
osas on ebaõige. Valetin Manuša on esitanud konkreetsed kontrollitavad faktilised asjaolud.
Seejuures märgib apellant, et kohus ei ole kõrvale jätnud mitte ainult Valentin Manuša faktidele
tuginevaid põhjendusi, vaid täielikult on jäänud analüüsimata Valentin Manuša selgitustele
tuginevad kaebaja vastuväited vaidlusaluse tingimuse põhjendamatuse osas. Täiendavalt
selgitame, et Valentin Manuša on üks parimaid eksperte lennunduse valdkonnas Eestis, kelle
10
ettevõte osutab teenust üle maailma paljudele lennuoperaatoritele. See ei peaks olema
põhjuseks, miks tema selgitustele mitte tugineda. Seda enam, et Valentin Manušal puudub
sisuline menetlushuvi käesoleva asja vastu. Ta ei võida kuidagi apellandile soodsa lahendi
puhul.
42. Täiesti omaette küsimus on, miks peab kohus usaldusväärsemaks Lennuameti juhi selgitust,
kes ei osanud kahel erieval istungil (vaidlustuskomisjoni ja kohtuistung) selgitada, miks on
eelistatud subjektiivne üldsõnaline põhjendus olukorras, kus hankijal on võimalik kehtestada
objektiivsed hinnatavad tingimused. Arusaamatu on, miks lennunduseksperdi selgitusi ei pea
üldse arvestama, kuid Lennuameti juhi üldsõnalist e-kirja peetakse usaldusväärseks tõendiks
ja seda olukorras, kus Lennuameti juht on osalenud menetluses poole volitatud esindajana.
Üldjuhul ei saa õiguslikus vaidluses poole esindaja seletusele omistada tõendiväärtust või
hinnata asjaolusid selle alusel, kui vastavat isikut ei ole menetluses vande all ülekuulatud.
Seetõttu ei ole asjas ka sellist tõendit, millele halduskohus saaks oma lahendi rajada.
Tähelepanuväärne on, et Lennuameti juhile saadetud e-kirjas (hankija vaidlustusmenetluses
esitatud seisukoha Lisa 2) küsiti Lennuameti juhilt lennuki vanuse kriteeriumi põhjendatuse
kohta lähtuvalt suurenevatest hoolduse ja remondikulude argumendist, mis aga ei oma
käesoleva teenuse osutamise hanke kontekstis tähtsust (sest need kulud katab pakkuja). Lisaks
ei selgu Lennuameti juhi e-kirjadest ühtegi objektiivset kriteeriumit, mis õigustaks mistahes viisil
vaidlusaluse vastavustingimuse kehtestamist. Seejuures on see sama Lennuameti juht
osalenud menetluses hankija volitatud esindajana, mille tõttu ei ole tema avaldatul iseenesest
tõendi väärtust. Nimetatust ilmneb selgelt, et Lennuameti juht on andnud hankijale kallutatud ja
hankija soovitud vajaliku seisukoha, mis ei ole sisult usaldusväärne.
43. Kriteerium, mille kohaselt peab teenuse osutamiseks kasutatavate lennukite tootmisaasta
olema 2000 või uuem, seab põhjendamatud takistused riigihangete avamisel konkurentsile.
Sellise täiesti põhjendamatu ja kunstliku piirangu kehtestamisega välistab hankija teadlikult
kaebajal ja ka teistel hankemenetlusest huvitatud isikutel pakkumuse esitamise võimaluse. 4
Tegemist on tingimusega, mida ei ole EU liikmesriikide hankijad varem kasutanud.
Rahvusvahelist piirmäära ületavad riigihanked (nagu käesolev hange) avaldatakse Euroopa
Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele poolt EL-i TED (Tenders Electronic Daily)
andmebaasis (TED). Selles andmebaasis ei leidu ühtegi riigihanget, kus oleks
vastavustingimusena sätestatud lennuki vanuse kriteerium. Hankija ise on varasemalt väitnud
(vt 27.01.2020 kaebuse lisa 4), et rahvusvaheliselt nii toimitakse. Tegelikkuses see ei vasta
tõele. Lähiregioonis ei ole ühtegi sellist riigihanget ega osutata ka teenust viisil, kus riiklikku
toetust saavale lennuliinile oleks kehtestatud toimeliselt sarnane tingimus. See piirab oluliselt
konkurentsi ja riigieelarveliste vahendite efektiivset kasutamist. Kaebaja ei saa selle tingimuse
tõttu riigihankel osaleda, kuivõrd kaebaja lennukipargis ei ole aastal 2000.a. või hiljem toodetud
lennukeid.
44. Kokkuvõttes, välistades teenuse osutamise enne 2000. aastat toodetud lennukiga, ei kasuta
hankija efektiivselt ära turul valitsevat konkurentsi ka RHS § 3 mõistes ning seab
põhjendamatud takistused riigihanke avamisel konkurentsile. Kuivõrd puuduvad objektiivsed
põhjendused vaidlustatud tingimuse seadmiseks (vt ülal toodud põhjendusi), piirab hankija selle
tingimuse läbi konkurentsi kunstlikult. Võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas, kui
hankija teadlikult kehtestab riigihankes tingimuse, mis ei ole kohane, vajalik ega
4 VAKO 13.12.2019 otsusest vaidlustusasjas nr 190-19/213197 nähtub, et lisaks kaebajale, takistab
hankija kehtestatud piirang pakkumust esitada ka konkurendil RAF AVIA, kes samuti vaidlustas hankija
kehtestatud kvalifitseerimise kriteeriumi teenuse osutamiseks kasutatava lennuki vanuse osas.
11
proportsionaalne ning mis seab põhjendamatud takistused riigihangete avamisel konkurentsile.
Eelnev on saanud võimalikuks tulenevalt hankija kaalutlusõiguse rikkumisest.
45. Apellant ei nõustu kohtuotsuse p-s 17 kirjeldatud menetluskulude jaotusega ning kindlaks
määratud osa suurusega. Kuivõrd kaebus oleks tulnud tervikuna rahuldada, siis oleks tulnud ka
menetluskulud jätta tervikuna vastustaja kanda. Samuti kindlaks määrata menetluskulude täpne
rahaline suurus.
46. ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS
47. Õiguslik alus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus
kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse
kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse
tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse
perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse
vormis hankemenetluse peatamine on üldjuhul põhjendatud just hankemenetluse
alusdokumente puudutavate vaidluste korral.
48. HKMS § 251 lg 1 p 3 annab kohtule õiguse kohustada esialgse õiguskaitse määrusega
haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut
lõpetama. Niisiis võib kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat määrama uus
pakkumuste esitamise tähtaeg.
49. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul,
kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse
korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist
eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks
kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks
mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise
vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus
haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on tagada
põhivaidluse efektiivsus ja tulemuslikkus ning see peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse
lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik (vt Riigikohtu määrused 3-3-1-67-01, 3-3-1-17-04).
50. Kaebaja taotleb kaebusega RHAD-s kehtestatud piirangu kaotamist, mis praegusel kujul ei
võimalda tal pakkumust esitada. Kaebuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija
kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused, mis võimaldaksid
kaebajal hankemenetluses osaleda. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik, kui
pakkumused on juba esitatud.
51. Hetkel kehtivate hankedokumentide kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 06.04.2020
kell 13.00. Tallinna Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni järgmise
esmaspäevani, so 23.03.2020. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkel on teadmata, millal kohus
käesolevas asjas sisulise lahendi teeb. Mitte mingil juhul ei jõua kohus otsust teha enne
halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse lõppemist ega enne pakkumuste esitamise
tähtpäeva saabumist 06.04.2020. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-s
sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele. Seega, kui pakkumuste
esitamise tähtpäeva edasi ei lükata, ei oleks kaebajal ka positiivse kohtuotsuse korral enam
võimalik riigihankel osaleda. Sel juhul saabuks pakkumuste esitamise tähtpäev enne
12
hankedokumentide muutmist ning kaebaja jääks ka kaebuse rahuldamise korral ilma
võimalusest esitada pakkumus. Sellega muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluses
sisutuks. Niisiis seisneb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus asjaolus, et kohus ei jõua
käesolevas asjas teha otsust enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, mistõttu, isegi, kui kohus
kaebuse rahuldab, jääb kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata jätmise korral ilma
võimalusest esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus. Niisiis on põhjendatud kohustada
hankijat määrama vaidlusaluses riigihankes uus pakkumuste esitamise tähtpäev.
52. Ka juhul, kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, on kaebajal HKMS § 278 alusel õigus
10 päeva jooksul see lahend edasi kaevata. Seega tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja
pakkumuste esitamise tähtaja määramisel lisaks 45 päevasele asja lahendamise tähtajale
arvestada, et apellandile jääks vajadusel vähemalt 10 päeva otsuse edasi kaebamiseks ja
esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks Riigikohtule. Vaid nii on kaebajal võimalik oma
seaduses ette nähtud kaebeõigust efektiivselt realiseerida. Seega tuleks pakkumuse esitamise
tähtaeg edasi lükata vähemalt 55 kalendripäeva võrra.
53. Esitatud kaebus on perspektiivikas. Kuigi nii vaidlustus, kui selle peale esitatud kaebus jäeti
rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustuskomisjon ja kohus ei
ole otsuse tegemisel põhjendamatult läbi viinud vaidlustatud tingimuse proportsionaalsuse
kontrolli ja on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele tingimuse õiguspärasuse osas. Samuti ei
ole ei vaidlustuskomisjon ega kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust ning on tõendeid
hinnanud vastuoluliselt (sh volitatud esindaja seletuse tõendiks lugemine ja olulises ulatuses
sellele lahendi rajamine) nagu apellant on kassatsioonkaebuses viidanud.
54. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tuleneb proportsionaalsuse põhimõte, mille järgimist tuleb arvestada
riigihanke korraldamisel läbivalt, mitte ainult seoses nende RHS-i sätetega, milles on põhimõtet
sõnaselgelt nimetatud. Seega tuleb proportsionaalsuse põhimõtet järgida ka tehnilise kirjelduse
koostamisel. Antud juhul ei ole ei hankija, vaidlustuskomisjon ega halduskohus tehnilises
kirjelduses kehtestatud nõude kontrollimisel proportsionaalsuse põhimõttest lähtunud.
55. Kehtestatud tingimus saab olla õiguspärane vaid siis, kui selle tingimuse kehtestamiseks esineb
objektiivne vajadus. Hankija kohustuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel on uurida ja
hinnata riigihankega seotud faktilisi asjaolusid ning selgitada välja, milline toimimisviis on
konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks sobiv ja vajalik. Kaebaja on faktidele
tuginedes põhjendanud, et antud juhul ei saavuta hankija teenuse osutamiseks kasutatava
lennuki tootmisaastale nõuet „2000 või hiljem“ kehtestades mitte ühtegi hankija soovitud
eesmärki. Selliselt puudub objektiivne vajadus konkreetse vanusekriteeriumi kehtestamiseks
ning vastustaja on selle piirangu seadmisel läinud põhjendamatult kaugemale sellest, mis on
reeglitega taotletud eesmärkide saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui vaidlustuskomisjon või
kohus oleks kontrollinud sellise objektiivse vajaduse esinemist hankijal, oleks ta jõudnud
järeldusele, et kehtestatud tingimus ei taga vastustajale ei viimase poolt esile toodud väidetavat
teenuse kvaliteeti ega määratle teenuse osutamiseks kasutatava lennuki omadusi, mistõttu ei
ole vaidlusalune tingimus kohane ega vajalik hankija väidetava eesmärgi saavutamiseks.
Järelikult ei saa seda hanketingimust proportsionaalseks ega õiguspäraseks pidada.
56. Hankija soov lepingu sõlmiseks ei kaalu mingil juhul üles kaebaja õigust hankija poolt korduvalt
muudetud alusdokumentide sisuliseks kontrolliks kohtumenetluses. Kaebajal on õigus
nimetatud vormis hankija tegevuse õiguspärasuse kontrolliks nii vaidluskomisjonis kui ka
kohtus.
13
57. Ei esine avalikku huvi, mis kaaluks üles kaebaja õiguste riive. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel
tuleb kaaluda vastandlikke huvisid ehk kas avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste riive
hankelepingu sõlmimisel. Hankija suurt kaalukat avalikku huvi hankemenetlusega jätkamiseks
vaidluse kestel sisuliselt ei eksisteeri. Hankija tõenäoliselt põhjendab seda lepingu sõlmimise
vajadusega, kuid uue lepingu sõlmise fakt ei saa olla kaalukas avalik huvi olukorras, kus hankija
ise on juba menetluses selgitanud, et hetkel on hankijal olemasoleva vedajaga leping kuni
31.05.2021. Seega on hankijal olemas liini teenindamiseks kehtiv leping, mis tähendab, et
teenus on tagatud ning avalik huvi ei saa olulisel määral kahjustada. Eeltoodu lähtub
konkreetselt hankija enese varasemast tegevusest ega ole kaebajale ette heidetav.
58. Hoolsad hankijad peavad hanget planeerides arvestama vaidlustamise võimalikkusega,
mistõttu ei saa vaidlustamisest tingitud ajakulu olla iseenesest avalikku huvi riivav. Vastustaja
selgitas avalikkusele pärast vaidlusaluse kriteeriumi kehtestamist, et on ka ise seisukohal, et
vanusekriteeriumit ei saa sellisel kujul hankesse sisse kirjutada ning möönis, et kui selle
tingimuse tagajärjel saadakse liiga kallis lennuk, siis ei ole välistatud, et tal tuleb minna selle
hankega „uuele ringile“ (vt 27.01.2020 kaebuse Lisa 1). Niisiis on vastustaja antud juhul
vaidlusalust hanketingimust seades arvestanud nii selle tõenäolise vaidlustamisega kui ka
vajadusega uus riigihange välja kuulutada. Järelikult ei saa antud asjas olla suurt avalikku huvi,
mis kaaluks üles õiguspäraste tingimuste seadmise.
59. Hankija seadis vaidlusaluse kriteeriumi alles 2019 aasta lõpul. Vaidlustuskomisjon lahendas
asja vaid kahe nädala jooksul ilma istungit pidamata. Ka halduskohus lahendas asja kiiresti.
Kuivõrd antud menetlus on kiirendatud menetlus, pikeneb pakkumuste esitamise tähtaeg
esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral vähem kui 2 kuud, mis ei ole ülemäära pikk
aeg. Kuna kaebajale teadaolevalt on hankijal võimalik olemasolevat teenuse osutamise lepingut
pikendada, ei ole võimalik riive ka seetõttu ülekaalukas.
60. Kuivõrd see on ainus võimalus kaebaja õiguste tegeliku kaitse tagamiseks, palume rahuldada
kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat kehtestama hankedokumentides
hilisem pakkumuste esitamise tähtpäev, mis on mitte varem kui 13.05.2020 (k.a).
61. KOHTUMENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
62. Apellant vaidlustab Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-157 täies
ulatuses resolutsioonipunktide 1 ja 2 ning neid puudutavate põhjenduste punktide 7 kuni 17
osas ning taotleb Tallinna Ringkonnakohtult uue otsuse tegemist asja halduskohtule uueks
läbivaatamiseks saatmata HKMS § 200 p 3 alusel.
63. Tallinna Halduskohtu lahend tehti avalikult teatavaks 12.03.2020, mistõttu on käesolev kaebus
esitatud tähtaegselt.
64. Apellant palub tõenditena arvestada Tallinna Halduskohtu haldusasja nr 3-30-157
kohtutoimikus sisalduvaid tõendeid ning palub Tallinna Ringkonnakohtul välja nõuda
kohtutoimiku I astme kohtust. Apellant jääb Tallinna Halduskohtus avaldatu juurde ning
käesolevas apellatsioonkaebuses käsitletama osas palub juhinduda halduskohtule esitatud
menetlusdokumentidest.
65. Kuigi apellandi hinnangul oleks asja õigeks lahendamiseks mõistlik pidada kohtuistung, möönab
apellant, et riigis valitseva eriolukorra tõttu ei pruugi see olla võimalik, mistõttu peab apellant
võimalikuks asja läbi vaatamist ka kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
14
66. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu E-toimiku vahendusel summas
1295 eurot (1280 eurot vastavalt HKMS § 258 ja 15 eurot vastavalt RLS § 60 lg 6) vastavalt
riigilõivuseaduse § 60 lg 4 ja lg 7.
67. Käesolev menetlusdokument edastatakse Tallinna Ringkonnakohtule E-toimiku kaudu ning E-
toimiku vahendusel on see edastatud ka vastustaja Maanteeameti e-posti aadressidel
[email protected] ja
[email protected].
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
______________________ ______________________
advokaat Triin Väljaots vandeadvokaat Sven Veltmann
JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“
lepinguline esindaja lepinguline esindaja
15