dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Määrus

Maanteeamet · 2. aprill 2020
Viit
2-2/20-0091/16485-1
Registreeritud
2. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ringkonnakohus
Saabumis/saatmisviis
e-toimik
Funktsioon
2 Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Kohtumaterjalid
Toimik
2-2/20-0091
Vastutaja
Andry Palu (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)
Lahendamise tähtaeg
2. aprill 2020

Failid

  • 📎3-20-157 määrus.asice170 KB
  • 📎apellatsioonkaebus koos EOK taotlusega.20.03.2020.pdf551 KB

Sisu (failidest)

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-157 Haldusasi JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.01.2020 otsuse nr 199-19/213197 tühistamiseks ja Maanteeameti kohustamiseks viia riigihanke „Tallinn-Kuressaare- Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) alusdokumendid teenuse osutamiseks pakutava lennuki tootmisaasta tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla Menetlusosalised Kaebaja – JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“, volitatud esindajad v.adv Sven Veltmann ja adv Triin Väljaots Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindajad Andry Palu, Rait Kalda ja Riina Aasa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsuse peale haldusasjas nr 3-20-157. 2. Maanteeametil esitada kirjalik vastus apellatsioonkaebusele 10 (kümne) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 3. Rahuldada JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada Maanteeametit lükkama riigihankes „Tallinn-Kuressaare- Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg edasi kuni 13.05.2020 (k.a). 3-20-157 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punktide 1–2 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme tööpäeva päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 4). ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 1. Maanteeamet (hankija) avaldas 16.09.2019 hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes viitenumbriga 213197 „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (riigihange nr 213197). 2. Maanteeamet muutis 11.12.2019 riigihanke alusdokumente selliselt, et kehtestas vastavustingimuste osas „Nõuded teenuse osutamiseks kasutatavale lennukile“ hankelepingu projekti p-s 2.3 ning tehnilise kirjelduse p-s 1.1 tingimuse teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaastale (s.o lennuki tootmisaasta peab olema 2000. a või uuem). 3. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 30.12.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Maanteeameti kohustamiseks viima riigihanke nr 213197 alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla osas, milles hankija on vastavustingimusena kehtestanud nõude, et teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaasta peab olema 2000. a või uuem. 4. VAKO jättis 16.01.2020 otsusega nr 199-19/213197 vaidlustuse rahuldamata. 5. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 27.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.02.2020) VAKO 16.01.2020 otsuse tühistamiseks ja Maanteeameti kohustamiseks viia riigihanke nr 213197 alusdokumendid teenuse osutamiseks pakutava lennuki tootmisaasta tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, milles palus kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke viitenumbriga 213197 pakkumuste esitamise tähtaega edasi vähemalt kuni 23.03.2020. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.01.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Maanteeametit riigihankes viitenumbriga 213197 lükkama riigihanke pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 23.03.2020. 7. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-157 kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 8. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 20.03.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Apellant palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja VAKO-s kantud menetluskulud 8306 eurot ning jätta apellandi menetluskulud vastustaja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles apellant palub kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 13.05.2020. 2(4) 3-20-157 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD I 9. Haldusasja ettevalmistavaks kohtunikuks apellatsioonimenetluses on Maret Altnurme. 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta HKMS § 187 lg 1 alusel menetlusse. Apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180), apellatsioonkaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja § 182 lg-tes 1 ja 3 toodud nõuetele. Samuti ei esine HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 1280 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-d 5 ja 7, RLS § 258 lg 1 p 2). Apellant nõustub välja kuulutatud eriolukorra tõttu asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 11. HKMS § 188 lg 1 p 1 ja § 279 lg 2 alusel kohustab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse vastaspoolt vastama apellatsioonkaebusele 10 päeva jooksul. Vastus peab olema kooskõlas HKMS §-des 50, 52–54 ja 189 sätestatud nõuetega. 12. Hankeasjas ei saa vastuapellatsioonkaebust esitada (HKMS § 278 lg 3). 13. Menetlusosalistel tuleb ringkonnakohtule teatada, kui nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et HKMS § 279 lg 1 kohaselt võib kohus hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Kui HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus siiski hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 14. HKMS § 271 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad menetlusosalised hankeasjas esitama kõik avaldused kohtule elektrooniliselt ([email protected]), kui need on elektroonilises vormis olemas ja kui ei ole mõjuvat põhjust esitada neid muus vormis. Samuti peab menetlusosaline saatma kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teistele menetlusosalistele, teavitades sellest kohut. Advokaadil ja haldusorganil tuleb HKMS § 53 kohaselt menetlusdokumendid ringkonnakohtule üldjuhul esitada avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee). II 15. JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ palub esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaeg edasi kuni 13.05.2020 (k.a). 16. HKMS § 249 lg-st 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgset õiguskaitset rakendatakse, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. 3(4) 3-20-157 17. Esialgse õiguskaitse taotluses on apellant põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et hankija on määranud pakkumuste esitamise tähtajaks 06.04.2020 ning kuivõrd selleks ajaks ei ole võimalik jõuda jõustunud kohtulahendini, ei oleks esialgset õiguskaitset kohaldamata hiljem võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine. 18. Apellandil on esialgse õiguskaitse vajadus. Praeguses asjas halduskohtu 30.01.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse abinõu kehtib kuni 23.03.2020 ning on ilmselge, et ringkonnakohtu otsus ei saaks jõustuda enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist 06.04.2020. Kuivõrd riigihanke alusdokumente saab muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1), jääks apellant isegi temale positiivse kohtuotsuse korral pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata jätmisel ilma võimalusest esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus. Pärast pakkumuste esitamise kuupäeva saabumist ei saa kohus enam kohustada hankijat vaidlusalust tingimust muutma. Seega kaotaks vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist sisulise mõtte. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista asjaolu, et riigihanke alusdokumendid vaidlustanud isikul säilib võimalus esitada kahju hüvitamise taotlus (RHS § 185 lg 6). 19. Kuigi halduskohus on 12.03.2020 otsusega jätnud kaebuse rahuldamata, ei saa sellest järeldada apellatsioonkaebuse ilmselget perspektiivitust ning jätta esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata sel põhjusel. Apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise käigus on ringkonnakohtul võimalik hinnata kaebuse eduväljavaateid sisuliselt, lähtudes konkreetse vaidluse asjaoludest. 20. Arvestatav avalik huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Praegusel juhul ei kaalu hankija soov hankemenetluse kiireks jätkamiseks üles apellandi õigust osaleda õiguspäraselt korraldatud hankemenetluses. Vastustaja on selgitanud, et hetkel on reisijateveo leping sõlmitud apellandiga ning see kehtib kuni 31.05.2020 või kuni uue vedaja leidmiseni. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega ohtu, et avalik reisijatevedu Tallinn-Kuressaare- Tallinn lennuliinil võiks katkeda. Lisaks tuleb hankijal hankemenetlust planeerides arvestada hanke vaidlustamise võimalusega. 21. Apellant taotleb esialgse õiguskaitse korras pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist 55 päeva võrra (s.o kuni 13.05.2020). Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks apellandi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaasa pikaajalist viivitust hankemenetluse läbiviimisel. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kohus vaatab HKMS § 275 lg-st 2 tulenevalt hankeasja läbi kiirendatud korras. 22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustab Maanteeametit riigihankes numbriga 213197 lükkama riigihanke pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 13.05.2020 (k.a). /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4) Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn [email protected] 20.03.2020 Apellant/kaebaja: JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ Registrikood: 159973821 Karmelava, Kaunas dist. LT-54460, Leedu Vabariik Apellandi/kaebaja vandeadvokaat Sven Veltmann lepingulised esindajad: THOR Advokaadibüroo Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 Telefon: 6801 681 E-post: [email protected] advokaat Triin Väljaots Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo Pärnu mnt 105, Tallinn 11312 Telefon: 660 6974 E-post: [email protected] Vastustaja: Maanteeamet Registrikood: 70001490 Teelise 4, Tallinn E-post: [email protected] Volitatud esindaja: Andry Palu E-post: [email protected] APELLATSIOONKAEBUS TALLINNA HALDUSKOHTU 12.03.2020 KOHTUOTSUSE TÜHISTAMISEKS JA ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS HALDUSASJAS NR 3-20-157 1. APELLANDI TAOTLUS JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ palub Tallinna Ringkonnakohtul: 1.1. Rahuldada apellandi esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada Maanteeametit lükkama riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 13.05.2020 k.a (HKMS § 251 lg 1 p 3); 1.2. Tühistada täielikult Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-157 osas, millega halduskohus: 1.2.1. jättis JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kaebuse rahuldamata (12.03.2020 lahendi resolutsiooni punkt 1); 1.2.2. jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (12.03.2020 lahendi resolutsiooni punkt 2); ja teha uus otsus ilma asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata; 1.3. Vaadata esitatud kaebus läbi kohtuistungil; 1.4. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.01.2020 otsus nr 199-19/213197 ja kohustada Maanteeamet viima riigihanke (viitenumbriga nr 213197) alusdokumendid lennuki tootmisaasta tingimuse osas õigusaktidega kooskõlla; 1.5. Mõista Maanteeametilt JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kasuks välja riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulud summas 8306 eurot; 1.6. Jätta JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ käesolevas haldusasjas kantavad menetluskulud Maanteeameti kanda. 2. SEISUKOHTADE KOKKUVÕTE 1. Hankija on kehtestanud riigihankes konkurentsi piirava tingimuse, mille kohaselt võib teenust osutada üksnes lennukitega, mis on toodetud aastal 2000 või pärast seda. Hankija kaalutlused tingimuse kehtestamisel piirdusid üksnes sellega, et: 1) hankija allus Saaremaa vallavalitsuse poliitilisele survele sellise tingimuse seadmiseks ning 2) hankija pidas üldsõnalisi konsultatsioone Lennuameti juhiga selle kohta, kuidas õigustada sellise meelevaldse tingimuse kehtestamist. Mitte ühtegi objektiivselt kontrollitavat kaalutlust hankija esitanud ei ole. Hankija ei ole tingimuse kehtestamisel kaardistanud enda „vajadusi“ ega hinnanud, kas kehtestatud tingimus täidab püsitatud eesmärke ega kaalunud mitte ühtegi muud alternatiivi väidetavate eesmärkide saavutamiseks (seda kinnitas hankija halduskohtu istungil, vaata ja kuula 18.02.2020 kohtuistungi protokolli kell 11.11 kuni 11.30). 2. Olukorras, kus täielikult puuduvad objektiivsed kaalutlused konkurentsi piirava tingimuse kehtestamiseks, ei ole tegelikkuses kontrollitav selle tingimuse vastavus RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse nõudele. Halduskohtu ülesanne olnuks kontrollida objektiivsete põhjenduste olemasolu tingimuse seadmiseks ning antud asjaolude pinnalt tuvastada, et sellised õigustused puudusid. Kohus aga ei kontrollinud esitatud tõenditele tuginedes, kas hankija on konkurentsi piirava tingimuse kehtestamisel järginud kaalutluskohustust. Kohus ei kontrollinud ka seda, kas sätestatud kriteerium on sisuliselt objektiivne ja tagab kirjeldatud eesmärkide tegeliku saavutamise. Täielikult on kohus jätnud kohaldamata proportsionaalsuse testi ning jätnud hindamata selle, kas kehtestatud tingimus on sobiv eesmärgi saavutamiseks, mõõdukas ja vajalik. 3. Asjaolude sisulise analüüsimise ja tõendite hindamise asemel hakkas kohus otsima uuemate lennukite eeliseid vanemate lennukite ees, mis tegelikkuses ei mõjuta antud 4-aastase teenuse osutamise lepingu juures absoluutselt hangitava teenuse sisu ning leidis ebaõigesti, et sellise piirava tingimuse kehtestamisel saab hankija „uuema põlvkonna lennukid“. Seejuures jättis kohus tervikuna tähelepanuta apellandi esitatud tõendid selle kohta, et uuem lennuk ei taga lennuki paremat töökindlust ja hankija kirjeldatud eesmärkide sisulist täitmist (vt 10.01.2020 vaidluskomisjonile esitatud seisukoht uute lennukimudelite töökindluse osas). Tootmisaasta 2000+ tingimus ei taga kuidagi nn uuema põlvkonna paremate lennukite hankimist, rääkimata asjaolust, et ei hankija ega ka kohus ei ole objektiivselt defineerinud (sh matemaatiliselt mõõdetavalt või füüsikaliselt hinnatavalt), mida see „uuema põlvkonna lennuk“ tähendab hankealusdokumentide tähenduses. Ebaõige on kohtu järeldus justkui sisaldaks see tingimus komplekselt mitmeid erinevaid kaudseid tingimusi. Kui see ka nii oleks, ei taga kehtestatud vanusekriteeriumi kasutamine hankija soovitud kvaliteeti. Hetkel kehtestatud tingimuse kontekstis on täiesti võimalik, et hankija saab küll tootmisaastaga 2000+ lennuki, kuid vastava lennuki sisuline võimekus võib olla lihtsalt tervikuna ära tarvitatud (hankemenetluse käigus hankija seda ei kontrolli). 2 4. Lennundus ei tunne kategooriana lennuki toomisaasta vanuse kriteeriumit. Juba ainuüksi seetõttu ei ole lennuki toomisaasta 2000+ objektiivne kategooria riigihanke alusdokumentides. Eesmärgi saavutamiseks peab hankija kehtestama tingimused, mis on objektiivselt mõõdetavad ja hinnatavad tema seatud ja kirjeldatud kvaliteedi eesmärkide osas (eelkõige seda, mida hankija on kirjeldanud oma menetlusdokumentides). 5. Apellant on seisukohal, et kui kohus ei analüüsi hankija kehtestatud tehnilise kirjelduse õiguspärasust hinnates sisuliselt, millistele objektiivsetele põhjendustele tuginedes hankija on konkurentsi kahjustavat kriteeriumi kehtestanud või kas sellised objektiivsed põhjendused üldse eksisteerivad ning kas hankija oleks saanud saavutada eesmärgi riigihankest huvitatud isikuid mittediskrimineeriva tingimuse kehtestamise teel, muudab see RHS § 87 lg 1, § 88 lg 7 ning § 3 p 1 ja 2 alusel esitatud kaebuse esitamine võimaluse sisutühjaks. Seda ei tohiks lubada. 3. APELLATSIOONKAEBUSELE EELNENUD MENETLUSE KÄIK 6. 16.09.2019 avaldas Maanteeamet (edaspidi vastustaja või hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) hanketeate. 7. 30.10.2019 esitas JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ (edaspidi kaebaja või apellant) Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse selle riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustuskomisjon rahuldas enda 26.11.2019 otsusega vaidlustusasjas nr 174-19/213197 vaidlustuse ja kohustas vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla hankepassi IV osa alapunkt C osas, milles see nägi kvalifitseerimise tingimusena ette, et teenuse osutamiseks pakutav lennuk peab olema toodetud 2000. aastal või hiljem. See vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud. 8. 11.12.2019 muutis hankija riigihanke alusdokumente ja kustutas hankepassi IV osa alap C-s sätestatud õigusvastase tingimuse osas, milles see nägi kvalifitseerimise tingimusena ette, et teenuse osutamiseks pakutav lennuk peab olema toodetud 2000. aastal või hiljem. 16.12.2019 kehtestas hankija HD III (tehniline kirjeldus) punktis 1.1. järgmise vastavustingimuse: „Teenuse osutamiseks kasutatav lennuk peab olema vähemalt 40 reisijakohaga ja lennuki tootmisaasta peab olema 2000 või uuem.“ 9. 31.12.2019 vaidlustas kaebaja ülalkirjeldatud HD III (tehniline kirjeldus) punktis 1.1. kehtestatud vastavustingimuse. Kaebaja oli seisukohal, et muudetud RHAD on õigusvastane osas, milles see lubab teenust osutada üksnes lennukiga, mis on toodetud aastal 2000 või hiljem. 10. 16.01.2020 otsusega jättis vaidlustuskomisjon selle vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tekita see tingimus takistusi konkurentsile ning tingimus on objektiivne kuivõrd võimaldab tuvastada tellitava teenuse osutamiseks kasutatava lennuki töökindlust ja seisukorda lennuki vanuse (tootmisaasta) kaudu. 11. Kaebaja sellega ei nõustu. Esiteks, tingimus, mis ei võimalda riigihankest huvitatud isikul pakkumust esitada, tekitab igal juhul takistusi konkurentsile. Teiseks, tingimus, mis on kehtestatud meelevaldsetele ja ebaõigetele eeldustele tuginedes, ei saa olla objektiivne. Hankija nimetatud selgitused vaidlusaluse kriteeriumi seadmisel ei ole kuidagi kontrollitavad ega mõõdetavad. Vastupidi, valdkonnaspetsialistid on need ebaõiged eeldused täielikult ümber lükanud. Kaebaja hinnangul ei piisa objektiivsuse jaatamiseks asjaolust, et hankija on näiliselt justkui mingid põhjendused kirja pannud. Antud juhul on igale lennunduse valdkonda tundvale 3 isikule selge, et need põhjendused ei aita tegelikult kaasa hankija väidetud eesmärkide saavutamisele. Kehtestatud tingimus ei saa objektiivselt täita hankija loetletud eesmärke selle tingimuse kehtestamisel. Seejuures ei ole need eesmärgid ka kuidagi mõõdetavad. Täiesti meelevaldne ja ebaõige on vaidlustuskomisjoni järeldus, et tellitava teenuse osutamiseks kasutatava lennuki töökindlust ja seisukorda on võimalik tuvastada lennuki vanuse (tootmisaasta kaudu), vt otsuse p 13.3 II lõik. Seda enam, et ei ole teada, milline see soovitud töökindlus ja seisukord peab olema. 12. 27.01.2020 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 16.01.2020 otsuse tühistamiseks ja Maanteeameti kohustamiseks viia riigihankealusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. 12.03.2020 tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-20-157 lahendi, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 4. APELLATSIOONKAEBUSE PÕHJENDUSED 4.1. Ülevaade materiaalõiguse- ja kohtumenetluse normide rikkumisest 13. HKMS § 180 lg 1 alusel on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. 14. Halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (eelkõige riigihangete seaduse, edaspidi RHS § 87 lg 1, RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1 ja 2) ning hinnanud tõendeid kogumis ebaõigesti (HKMS § 61 lg 1 ja 2 tähenduses). Nii vaidlustuskomisjon, kui ka halduskohus ei ole käesoleval juhul õigust kohaldanud RHS normide alusel. Täielikult on jäetud kontrollimata, kas kehtestatud meede on proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). 15. Kohus on olulises ulatuses jätnud apellandi faktiliste ja õiguslike asjaolude motivatsiooni hindamata. Nimetatud osas on nii vaidlustuskomisjoni lahend, kui ka kohtuotsus jälgimatud. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust esitada kohtulahendi põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Kuivõrd halduskohtule esitatud kaebuses on selgelt ja üheselt vaidlustatud ka vaidlustuskomisjoni poolt ebaõigesti tuvastatud asjaolud, on kohtuotsus vastuolus ka HKMS § 157 lg-ga 4, sest kohus ei ole korduvalt vaidlustatud asjaolusid analüüsinud. 16. Täiendavalt, kohtuotsus rajaneb üksnes Lennuameti juhi üldsõnalistele väidetele, mis ei taga ega täida RHS esitatud objektiivsete asjaolude hindamise ja kontrolli tingimust RHS § 87 lg 1, RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1 ja 2 tähenduses. Eelnev läheb selgelt vastuollu HKMS § 157 lg 1 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega. 17. Kohus on vääralt hinnanud HKMS § 158 lg 2 ls 1 tähenduses tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid (eelkõige seda, et 18.02.2020 kohtuistungil avaldasid hankija volitatud esindajad, et nad ei ole üldse riigihanke alusdokumentide ja tehnilise kirjelduse muutmiseks objektiivseid asjaolusid uurinud, mis läheb selgelt vastuollu riigihangete seaduses esitatud õigusliku alusega). 4.2. Kohus ei ole kontrollinud konkurentsi piirava tingimuse proportsionaalsust. Täielikult on jäetud hindamata, kas tingimus on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 18. RHS § 88 lg-st 7 tuleneb, et tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimused ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Lisaks paneb RHS § 4 3 p 1 hankijale ka läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse kohustuse, mida tuleb arvestada riigihanke korraldamisel läbivalt. RHS § 3 p 2 aga nõuab, et hankija jälgiks, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimist tuleb arvestada riigihanke korraldamisel läbivalt, mitte ainult seoses nende RHS-i sätetega, milles on põhimõtet sõnaselgelt nimetatud. 1 Seega tuleb proportsionaalsuse põhimõtet järgida ka tehnilise kirjelduse koostamisel. 19. Kaebaja tõi kohtu ette tõendid, millest nähtub, et RHAD-s kehtestatud konkreetne tingimus lennuki tootmisaastale ei põhine objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel, vaid põhineb Saaremaa vallavalitsuse ja kogukonna tellimusel (vt vastustaja vaidlustusmenetluses esitatud vastuse p-d 2.3-2.12 ja p 2.16). Lennuki tootmisaastale seatud piirang ei piiritle õiguspäraselt hankelepingu eset RHS § 87 lg 1 p 1 mõistes ega ole vajalik hankija väidetavate eesmärkide saavutamiseks. Teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaasta 2000 või uuem ei taga lennukile ega sellega osutatavale teenusele kvaliteeti ega muid hankija soovitud omadusi (vt selle kohta [ 30.12.2019 vaidlustus ja selle lisad, 10.01.2020 täiendav seisukoht ja selle lisad ja 27.01.2020 kaebus ja selle lisa 2]), mistõttu ei ole sellise tingimuse kehtestamine objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes. Ka hankija esindajad on korduvalt avalikult tunnistanud, et hankija ise ei pea samuti kehtestatud vanusekriteeriumi õiguspäraseks: "Me oleme endiselt seisukohal, et seda ei saa nii (hankesse) sisse kirjutada, kuigi me oleme nüüd juristidega selle sinna kirjutanud./…/. Me täidame kogukonna ja poliitikute soovi, aga me ei ole kindlad, kas see õnnestub lõpuni nii, nagu on soovitud. Kas vanus on õige termin, millega seda piirata?" (vt 30.12.2019 vaidlustuse lisa 4 ja 27.01.2020 kaebuse lisa 1). 20. Esitatud asjaoludest on selge, et hankija põhjendused on olnud oletuslikud ja rajanevad subjektiivsetele eeldustele, mitte faktilistele asjaoludele ja asjatundlikele tehnilistele teadmistele. Tehnilise kirjelduse tingimused, mis lähevad kaugemale kui hankijal on objektiivselt konkreetse riigihanke korraldamiseks eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole proportsionaalsed ning tekitavad põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks.2 Seega on pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks äärmiselt oluline, et hankija oleks veendunud, et konkreetne tingimus on vajalik riigihanke eesmärgi saavutamiseks. Sellise asjaolu väljaselgitamiseks teostab hankija kaalutlusõigust. Kohus saab haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda, kui haldusorgan on teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt (vt RK 30.05.2019 otsus asjas nr 3-17-563, p 12). Kaalutlusõiguse teostamine ei saa olla pinnapealne ning piirduda üksnes subjektiivsete või poliitiliste arvamustega, seda eriti tehnilise kirjelduse tingimuste osas, kus on äärmiselt oluline, et arvesse on võetud tehnilisi eriteadmisi eeldavad asjaolud. Asjaolu, et hankijal on kaalutlusruum lepingu sõlmimise kriteeriumite valikul, ei anna siiski hankijale täielikku valikuvabadust, vaid hankija poolt kaalutlusõiguse teostamine peab igal juhul olema kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja seadusest tulenevate piirangutega. 21. Kohtuotsuse p-s 9 väidab kohus, et hankija peab hanke korraldamisel lähtuma enda vajadustest. Apellant on nõus, et vaidlusalust tingimust saaks lugeda õiguspäraseks siis, kui sellise konkurentsi takistava tingimuse kehtestamiseks esineks selge objektiivne vajadus. Samas ei tuvasta kohus tegelikkuses, millised need hankija vajadused on. Apellant ei vaidle vastu, et hankijal on võimalik tehnilises kirjelduses lennukile tingimusi esitada. Küll aga peab hankija konkurentsi piiravate tingimuste kehtestamisel toimima proportsionaalselt. Antud juhul 1 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, 2019, autor: Kuusmann, lk 58. 2 RHS komm, autor: Pallo, lk 521. 5 vajadus sellise tingimuse järele puudub. Hankija eesmärke on võimalik saavutada objektiivsete tingimuste kehtestamise teel, nt kehtestades nõuded lennuki konfiguratsioonile (istmed, sisustus, reavahed jms). Sellele vaatamata ei ole hankija nende tingimuste kehtestamist isegi mitte kaalunud. Kui huvigrupid soovivad ilusamaid ja mugavamaid lennukeid, siis hankija ülesanne on kehtestada sellised objektiivsed tingimused, mis oleksid selle eesmärgi täitmiseks vajalikud ja tagaksid soovitud eesmärkide saavutamise. Lennuki vanuse asemel teiste kvaliteedinõuete kehtestamine ei ole problemaatiline. 22. Kohus, kontrollides hankija tegevuse õiguspärasust RHS § 87 lg 1, RHS § 88 lg 7, RHS § 3 p 1 ja 2 koostoimes, oleks pidanud vaidlustatud tingimuse õiguspärasuse hindamiseks läbi viima nn proportsionaalsuse testi. Seejuures, proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kontrollides ei saa kohtud piirduda vaid selle kontrollimisega, kas hankija on formaalselt kaalutlusõigust teostanud (mida hankija ülal viidatu põhjal nähtavasti ei ole teinud), vaid kohtu roll hindamaks, kas kehtestatud tingimus on objektiivne ja proportsionaalne, on märksa ulatuslikum. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide saavutamiseks mõistlikult vajalik. Hankija kohustuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel on uurida ja hinnata riigihankega seotud faktilisi asjaolusid ning selgitada välja, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks sobiv ja vajalik.3 Järelikult tuleb kohtul kehtestatud tingimuse õiguspärasuse kontrollimiseks välja selgitada ka selle tingimuse otstarbekus ehk objektiivne vajadus. Objektiivse vajaduse väljaselgitamine omakorda eeldab, et on määratletud, milles seisneb hankija soovitud teenuse kvaliteet, kelle vaatenurgast see kvaliteedinõue kehtestatakse ja mis tingimustel on see soovitud kvaliteet saavutatav. Hankijal on kohustus enne piirava tingimuse kehtestamist selgeks teha, millised on need kohustuslikud nõuded, mida pakkuja peab kvaliteedi osas saavutama. Nt olukorras, kus pakkuja soovib teenust osutada täielikult uuendatud lennukiga, peaks olema võimalik ka „samaväärse“ teenuse pakkumine. Antud juhul ei ole absoluutselt aru saada, kuidas hankija kehtestatud tingimus tagab soovitud kvaliteedi. Järelikult on tingimus meelevaldne. 23. Selle asemel, et kontrollida kehtestatud tingimuse proportsionaalsust, rajab kohus otsuse p-s 9 ebaõigesti enda järelduse tingimuse objektiivsuse kohta kahele asjaolule, et: 1) uuematel lennukitel on teatud eelised vanemate lennukite eest, nt väiksem hooldusvajadus; ja 2) ebaõigele hinnangule, et aastal 200 või hiljem toodetud lennukid on n.ö uue põlvkonna lennukid. Apellant ei nõustu kohtuotsuse p-s 9 esitatud kohtu ebaõige põhjenduse ja järeldusega ning vaidleb nendele vastu. 24. Väiksemale hooldusvajadusele viidates ei arvesta kohus üldse asjaoluga, et antud juhul hankija mitte ei osta lennukit, vaid hangib reisijaveoteenust. Riigihanke alusdokumentidest nähtuvalt võib teenuse osutaja sõidutada reisijaid kasvõi iga päev uue lennukiga (vt riigihanke alusdokumendid HD II Hankelepingu projekt punkt 5.1.2) ning lennuki hoolduskulud katab täielikult teenuse osutaja (vt riigihanke alusdokumendid HD II Hankelepingu projekt punkt 5.1.12), mistõttu ei oma hankija seisukohast absoluutselt tähtsust lennuki väidetav hooldusvajadus. 25. Teiseks põhjendab kohus tingimuse objektiivsust ebaõigesti sellega, et nn lennutehnika põlvkonnavahetuse tagajärjel saab uutele lennukitele rakendada lahendusi, mis tagavad suurema ohutuse, mugavuse ja efektiivsuse. Sellisele ebaõigele järeldusele on kohus jõudnud 3 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, 2019, autor: Kuusmann, lk 58. 6 ilmselt seepärast, et ta ei ole absoluutselt analüüsinud kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid, eelkõige lennukitüübi osas selgitatut, mis lükkab veenvalt ümber nn põlvkonnavahetuse käsitluse. Vt selle kohta allpool p 29. 26. Lennuameti juht väitis, et lennuki põlvkondade vahetus toimub 15-20 aasta tagant ja seda olenemata tüübisertifikaadist või mudelist. See ei ole tõene, sest ühel lennukitüübil ja selle kohta koostataval sertifikaadil on reeglina oma tootmise periood, mis võib olla selgelt üle 15-20 aasta. Kui tuleb nn lennukitüübi mudeliuuendus, siis sellel on reeglina ka nn mudeli uus tüübilaiend. Näitlikustame seda Boeing 737 näitel, mis on maailmas enim toodetud lennuk. Sellel on tänaseks 4 eristatavat lennukipõlvkonda, milleks on 737 Original, 737 Classic, 737 NG [Next Generation] ja 737 MAX. Tüübilaiendiks ja uut põlvkonda eristavaks märkeks ongi seejuures Orginal, Classic, Next Generation või MAX. Kõigil mudelitel on ka eraldi tüübisertifikaadid, mitte samad. Seejuures kõige populaarsemat mudelipõlvkonda Boeing 737 NG toodetakse alates 1996 aastast tänaseni (sh ka hetkel) ehk seda on toodetud rohkem kui 24 aastat. Seega, oleks asjatundmatu ja lausa eksitav väita, et 1996. aasta Boeing 737 NG on parem kui 2003. aasta Boeing 737 NG. Hankija väitel ja kohtu eeldusel peab justkui olema toimunud eeldatav põlvkonnavahetus 2000. aasta juures. Ometi see nii ei ole. Endiselt toodetakse täpselt sama lennukitüüpi ja sama sertifikaadi alusel. 27. Veel enam, Lennuameti juhi selgituse kohaselt peaks Boeing 737 NG olema oma tehniliselt lahenduselt tervikuna moraalselt vananenud ega peaks sobima täna enam tingimustelt reisijate veoks, kuna on vanemast põlvkonnast (ehk enne 2000 aastat). Ometi teostatakse tavaolukorras sellega tuhandeid lende iga päev. Et uuem lennuk ei ole parem, näitab ka selle sama lennukimudeli Boeing 737 MAX värskeima põlvkonna ebaõnnestunud turule toomine. See lõppes 2 suure lennukatastroofiga, mistõttu ei lubata seda „uuema põlvkonna“ lennukit hetkel üldse õhku (vt ka apellanti 10.01.2020 esitatud seisukoha Lisad 1-4). Seega, erinevate lennuki põlvkondade käsitlus ei kattu lennuki tootmisaasta ja väitetud mudeli tüübisertifikaatide siseste uuendustega, mida rõhutas Lennuameti juht. Mudel uuendus on reeglina põlvkonnana ja tüübilaiendina selgelt eristatav. Nende vastuolude tõttu on võimatu rajada lahendit Lennuametijuhi seletusele. 28. Kohus ei ole 27.01.2020 kaebuse ning kaebaja 13.02.2020 täiendava seisukoha väited sisuliselt hinnanud nii faktiväidete kui õiguslikust põhjendusest lähtuvalt. Kohtuotsusest ei nähtu absoluutselt, miks on hankija kehtestatud piirang sobiv, vajalik ja mõõdukas hankija eesmärgi saavutamiseks. Olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud, milline on väidetav eesmärk, mille saavutamist nn vanusekriteeriumi kehtestamisega soovitakse saavutada, ei olegi tegelikkuses võimalik hinnata, kas kehtestatud meetmed selle eesmärgi täidavad. Seepärast ongi kohus jõudnud täiesti ebaõige järelduseni tingimuse objektiivsuse osas. 4.3. Hankija kehtestatud tingimus lennuki tootmisaasta 2000.a. ja uuem ei taga eesmärkide saavutamist 29. Kohtunik on otsuse p-s 10 asunud hankija eest väitma, et hankija soovib saada nn viimase põlvkonna lennukeid. Seejuures on kohus täiesti tähelepanuta jätnud kaebaja väited ja tõendid selle kohta, et lennukeid toodetakse aastakümneid sama sertifikaadi alusel. Lennuki konkreetsele mudelile väljastatakse sertifikaat, mille alusel toimub konkreetse lennuki mudeli tootmine sertifikaadile vastavatel tingimustel kuni sertifikaadi kehtivuse lõpuni. See tähendab, et näiteks kui sertifikaat väljastatakse aastal 1999, siis toodetakse selle sama sertifikaadi alused alates 1999 kuni 2019 ja edasi täpselt sama lennukit – lennuki tehnilised näitajad, sh 7 keskkonnasaaste aspektist olulised näitajad (CO2 emissioon, kütusekulu jms) on täpselt samad 1999. a ja 2019. a toodetud lennukitel. Seega, uuemate lennukite hankimisega kaasnevad üksnes suuremad kulud (uuem lennuk on kallim, kuna tootmiskulud kasvavad ajas), kuid lennuki tehnilised näitajad iga järgmise aasta väljalaskega ei muutu kuidagi paremaks. Lennukite tootmine ei toimu nii nagu toimub sõiduautode tootmine, kus iga aastaga toimub tehniliste omaduste areng. Näiteks lennuki mudelile ATR 42-300 YL-RAJ (vt 13.02.2020 seisukoha lisa 1), mille tootmisaasta on 1993 (vt 13.02.2020 seisukoha lisa 2), on väljastatud sertifikaat nr EASA.A.084 (13.02.202 seisukoha lisa 3). Sertifikaadi lk-lt 6 nähtub, et lennukitüübile ATR 42- 300 väljastati sertifikaat 24.09.1985. Sertifikaat on tänaseni kehtiv. Seega vastavad nii 1993. aastal kui ka 20 aastat hiljem sama sertifikaadi alusel toodetud lennukid täpselt samadele tehnilistele parameetritele. Selliselt on halduskohtu otsuse p-s 10 esitatud põhjendused vastuolus ka lennundusvaldkonna põhimõtete ja toimimise mehhanismidega, kuivõrd lennuki tootmisaasta 2000 ja pärast seda ei tähenda, et lennukil oleks uuem tehnoloogia, see oleks kuidagi turvalisem, mugavam, väiksema müratasemega vms. 30. Kohtuotsuse p-s 10 väidab kohus täiesti ebaõigesti, et objektiivsete ja mõõdetavate tingimuste kehtestamine tagaks hankijale analoogse tulemuse nagu vanusekriteerium. Kohtu järeldus on ennatlik, sest antud juhul ei ole hankija isegi mitte kaalunud võimalike objektiivsete hindamiskriteeriumide kehtestamist. Selle asemel, et tuvastada hankija kaalutlusõiguse rikkumine, otsustab kohus võimalikke alternatiivseid tingimusi teadmata möönda, et need saavutaksid sama tulemuse nagu vaidlustatud tingimus. Selline lähenemine on ebaõige. Jääb segaseks, miks kohus nii arvab. Kuivõrd otsuse p-s 10 esitatud ebaõiged väited ei põhine ühelgi asjas kogutud tõendil, ei ole esitatud põhjendused ka kontrollitavad. 31. Otsuse p-s 10 viitab kohus põhjendamatult, et asjaolu, et hankija lähtub tehnilise kirjelduse koostamisel enda vajadustest, ei saa käsitleda põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel konkurentsile isegi juhul, kui see vähendab konkurentsi. See põhimõte ei ole käesolevas asja kohaldatav, sest antud juhul ei taga kehtestatud tingimus hankijale tema nn vajaduste täitmist (vt selle kohta rohkem ülal). Vaidlusalune tingimus ei taga kuidagi teenuse kvaliteeti ega määratle teenuse osutamiseks kasutatava lennuki omadusi. Vanus iseenesest ei ole omadus. Sellisel juhul ei saa rääkida hankija objektiivsest vajadusest tingimuse kehtestamisel. See tingimus ei ole ei kohane ega vajalik hankija väidetava eesmärgi saavutamiseks. Järelikult ei saa seda hanketingimust proportsionaalseks pidada. 32. Lisaks sellele, et tingimus ei ole ei kohane ega vajalik, ei ole see tingimus seatud ka läbipaistvalt, sest hankija argumendid lennuki tootmisaastale seatud piirangu kehtestamiseks ei tugine kontrollitavatele andmetele. Kuigi nii vastustaja, vaidlustuskomisjon ja kohus leiavad, et vaidlusalune tingimus tagab teenuse kvaliteedi, ei ole tegelikult kellelegi selge, milline see kvaliteet on, mida hankija taga ajab. Hankija peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid määrama tehnilises kirjelduses ja vaidluse korral nende olemasolu põhjendama. Olukorras, kus ka hankijal endal puudub arusaam sellest, mida ta kvaliteedi all silmas peab, ei saa rääkida hankija objektiivsest vajadusest tingimuse kehtestamisel. Vastustaja ei oska selgitada ka seda, milles seisneb majanduslik väärtus, mida lennuki vanuse piirangu kehtestamine hankija hinnangul toob. Samuti ei oska vastustaja anda vastust küsimusele, millel tugineb tema väide, et lennuki vanusele seatud piirang aitab muuta lennuühendust populaarsemaks ega küsimusele, millel põhineb hinnang, et reisijate arvu kasv on võrdelises seoses lennukite vanusega. Vastustaja jääb hätta ka sellega, milles seisneb talle teadaolevalt suurem töökindlus uuemate lennukite puhul ega oska viidata, millele ta tugineb, kui väidab, et vanema lennuki puhul esineb reisi ära jäämist või hilinemist rohkem kui nt 15 aasta vanuse lennuki puhul. Samuti ei oskad vastustaja nimetada aspekte, mis muudavad väidetavalt lennuki 8 kasutamise mugavamaks, kui lennuk on uuem kui 20 aastat. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi kontrollitavat põhjendust vaidlusaluse kriteeriumi seadmiseks. Seega ei saa eelduslikult väita, et uuema aastakäigu lennuk on kindlasti üldtuntult parem, kuna kaebaja on selgitanud ka lennukite tüüpide ja nende tüübikinnituste vahekorda. Niisiis ei tugine vastustaja ja ka kohtu põhjendused selle tingimuse kehtestamise kohta kontrollitavatel andmetel või asjaoludel ega ole läbipaistvad. Olukorras, kus vastustaja määratletud tingimus ei põhine kontrollitaval informatsioonil, vaid hoopis ebaõigetel eeldustel, ei saa seda tingimust pidada ka objektiivselt vajalikuks. Seda enam, et see tingimus ei aita kuidagi faktiliselt kaasa nimetatud eesmärkide saavutamisele. 33. Kohtu põhjendused ja järeldused selle kohta, et lennuki omaniku või rentniku huvi ei ole mahuka lisatingimuste loetelu kehtestamine RHAD-s (vt otsuse p 10), on täiesti ebaõiged ja asjasse puutumatud ega õigusta kuidagi kohtu järeldust tingimuse objektiivsuse osas. 34. Apellant ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et lennuki eluiga tuleb lugeda lõppenuks ca 20 aasta vanuse lennuki puhul (vt otsuse p 11). Kohtu järeldus, et kuskile tuleb piir tõmmata ja see võiks olla 20 aastat on vastuolus ka kohtuotsuse p-s 13 esitatud tõdemusega, et lennukid võivad olla kasutuses kuni 50 aastat, 35. Kohus on ebaõigesti aru saanud, et kõigil huvitatud isikutel, sh apellandil on võimalik rentida RHAD-ile vastavaid lennukeid (otsuse p 11). Kaebaja on selgitanud, et meie regioonis ei ole saadavaid selliseid lennukeid, mis on 40 kuni 46 kohalised ning mille valmistamise aasta algab aastast 2000. Sellise konfiguratsiooniga (40 kuni 46 kohta) on sadaval üksnes lennukid, mis on toodetud enne 2000. aastat. Seega ei ole kaebajal ja teistel valdkonna ettevõtetel, kelle lennukipargis sellist lennukit juba ei ole, võimalik ka nimetatud lennukeid turult rentida, vastupidiselt kohtu põhjendusele. Selle ebaõige arusaama tõttu on kohus tõenäoliselt ka jõudnud ebaõigele järeldusele selle kohta, et vaidlustatud tingimus ei piira konkurentsi. 36. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 12 väidab kohus, et see on erandlik, et vanemal lennukil on eelised uuema ees, selgitab, et hankija ei pea taluma ükskõik kui vanade lennukitega lendamist ja võtab kokku, et lennuliin väärib kaasaaegset ja turvalist kuvandit. Apellant vaidleb nendele põhjendustele vastu, kuivõrd kohtu järeldused ei ole selle põhjenduste osas kontrollitavad ega põhine asjas kogutud tõenditel ega objektiivsetel kaalutlustel. Kohtu järeldus läheb vastuollu ka hageja menetluses selgitatud faktiväidetega, et viimasel ajal on ajakirjanduses laialdaselt käsitletud turvalisuse probleeme mitte seoses vanade, vaid hoopis uuemate lennukite tüüpidega (nt Boeing 737 MAX, Boeing 737 NG ja Airbus A220-100 ja A220-100, vt vaidlustusmenetluses 10.01.2020 esitatud seisukoha Lisad 1-4). Kõikide nimetatud lennukitüüpide puhul on tegemist lennukitega, mille vanus on 0 kuni 15 aastat ehk hankija avaldatud tähenduses uuemad lennukid. Ka see tõendab, et üksnes tootmisaasta piirangu kehtestamisega ei saavuta hankija vajalikku kvaliteeti. 37. Eelnevast tulenevalt ei taga lennuki tootmisaastale kehtestatud piirang lennuki töökindlust ja tehnilist valmisolekut, mistõttu ei ole see piirang objektiivselt põhjendatud. Lennuki töökindluse tagavad rahvusvahelised lennunduse standardid ja tootjapoolsed nõuded lennuki kuluvate detailide remondi või vahetuse kohta. Vedajal lasub kohustus tagada katkematu teenuse osutamine, mis tähendab, et isegi, kui lennuk ei peaks olema töökorras, ei mõjuta see kuidagi teenuse osutamist. Apellant on seda võimekust ka tõestanud. Alates 2016 aasta juuni kuust teenindab Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliini 19 reisijakohaga lennuk JS32 mille tootmisaasta on 1991. Perioodil 2017-2019 (viimasel kolmel aastal) on teostatud Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil 1918 lendu ja lendude teenindamise % on 99,48. Seevastu Eesti riiklik lennuettevõte, 9 mis küll omab tootmisaasta poolest hanketingimustele vastavaid lennukeid, tühistas näiteks eelmisel aastal lennukite tehniliste rikete tõttu päevas isegi kuni kaheksa lendu. 38. Apellant ei nõustu kohtu järelduste ja põhjendusega ka osas, milles kohus selgitab, et Tallinn- Kuressaare-Tallinn lennuliin väärib kaasaaegset ja turvalist kuvandit (vt p 13) ning vaidleb nendele vastu. Tootmisaasta ei mõjuta mitte kuidagi lennuki omadusi selliselt, et see tingimus aitaks kaasa hankija eesmärkide saavutamisele. Praegusel juhul võib pakkumuse esitada näiteks pakkuja, kellel on täpselt samade tehniliste omadustega lennuk nagu kaebajal, kuid mis on toodetud näiteks 10 aastat hiljem (2003). Seejuures rakendatavad ohutustingimused oleksid samad, lennuki objektiivne konfiguratsioon samamoodi, kuid vahetegu seisneks toomisaastas. Sellisel juhul oleks kahel pakkujal täpselt samade tehniliste omadustega (sh keskkonnalaste omadustega) lennuk, kuid üks neist saaks pakkumuse esitada, kuna lennuki tootmisaasta on 2003 ning teine ei saaks hankel osaleda, kuna lennuki tootmisaasta on 1993. Samas aga on lennuki töökindlus, kasutajamugavus ja keskkonnamõju täpselt samasugune. Ehk siis kohtu põhjendused ei ole seotud vaidluse objektiivsete asjaoludega. 39. Apellant ei nõustu ka kohtulahendi p-ga 14. Kaebaja on seisukohal, et hankija on lähtunud vallavalitsuse poliitilisest soovist, et lennuliini teenindaksid ilusamad ja uuemad lennukid. Seda, et lennuliini teenindataks ilusate ja reisijate jaoks atraktiivsete lennukitega, ei saa ilmselgelt tagada sellega, et lennuliini teenindatakse lennukiga, mille tootmisaasta on 2000 või uuem. Kaebaja on juba kaebuses põhjalikult selgitanud, et sama eesmärgi saab täita ka lennukiga, mille tootmisaasta on enne 2000. aastat, kuid mis on läbinud näiteks uuenduskuuri. Lennuki esteetilisi omadusi (ilus kaasaegne välimus) ei saa kuidagi siduda tootmisaastaga, kuna ka 2000. a toodetud lennuk, mida ei ole oluliselt uuendatud ja mis on tihedas kasutuses olnud, ei pruugi olla reisija jaoks esteetiliselt atraktiivne. Samas aga 30 aastat vana lennuki puhul, mis on äsja läbinud salongi uuenduse, ei pruugi reisija isegi aru saada, et tegemist on rohkem kui paar aastat vana lennukiga – lennuki salong on reisija jaoks mugav ja kaasaegne. Seega, lennuki salongi seisukord ei ole kuidagi seotud lennuki tootmisaastaga. Just selle objektiivsuse tagamiseks on vajalik konkreetsete objektiivsete tingimuste, mitte hinnanguliste kontrollimatute subjektiivsete kategooriate esitamine hangemenetlusega seoses. 40. Asjaolu, et teiste transpordiliikide puhul on uuemad masinad toonud kaasa suurema reisijate arvu, ei ole antud juhul asjakohane kaalutlus. Rongiliiklust või bussiliiklust ei saa võrrelda lennuliiklusega, kus on reisija jaoks olulised hoopis teistsugused kriteeriumid. Samuti ei ole asjakohane võrrelda erinevaid hankeid, mis on oma olemuselt täiesti erinevad – rongide puhul ei olnud hankija eesmärgiks tellida teenuse osutamist neljaks aastaks, vaid hanke eesmärk oli uute rongide ostmine, mistõttu olid olulisemad ka oluliselt pikemaajalised eesmärgid, kui neljaks aastaks teenuse tellimise puhul. Kui hankija eesmärgiks oli teha teenuse kvaliteedis sarnane hüpe nagu tehti rongi- või parvlaevaliinide hankes, siis oleks hankija pidanud hankima täiesti uued lennukid (nagu tehti rongide ja parvlaevade puhul), mitte sätestama tootmisaasta piiriks 2000.a. Hankija eesmärkide saavutamise kontekstis ei ole mistahes vahet lennukil, mille tootmisaastaks on 2000 ja lennukil, mille tootmisaastaks on 1993 (kui võtta eelduseks, et kõik muud tegurid on samad). 41. Kohtulahendi punktides 15 esitatud seisukoht lennundusekspert Valentin Manuša selgituste osas on ebaõige. Valetin Manuša on esitanud konkreetsed kontrollitavad faktilised asjaolud. Seejuures märgib apellant, et kohus ei ole kõrvale jätnud mitte ainult Valentin Manuša faktidele tuginevaid põhjendusi, vaid täielikult on jäänud analüüsimata Valentin Manuša selgitustele tuginevad kaebaja vastuväited vaidlusaluse tingimuse põhjendamatuse osas. Täiendavalt selgitame, et Valentin Manuša on üks parimaid eksperte lennunduse valdkonnas Eestis, kelle 10 ettevõte osutab teenust üle maailma paljudele lennuoperaatoritele. See ei peaks olema põhjuseks, miks tema selgitustele mitte tugineda. Seda enam, et Valentin Manušal puudub sisuline menetlushuvi käesoleva asja vastu. Ta ei võida kuidagi apellandile soodsa lahendi puhul. 42. Täiesti omaette küsimus on, miks peab kohus usaldusväärsemaks Lennuameti juhi selgitust, kes ei osanud kahel erieval istungil (vaidlustuskomisjoni ja kohtuistung) selgitada, miks on eelistatud subjektiivne üldsõnaline põhjendus olukorras, kus hankijal on võimalik kehtestada objektiivsed hinnatavad tingimused. Arusaamatu on, miks lennunduseksperdi selgitusi ei pea üldse arvestama, kuid Lennuameti juhi üldsõnalist e-kirja peetakse usaldusväärseks tõendiks ja seda olukorras, kus Lennuameti juht on osalenud menetluses poole volitatud esindajana. Üldjuhul ei saa õiguslikus vaidluses poole esindaja seletusele omistada tõendiväärtust või hinnata asjaolusid selle alusel, kui vastavat isikut ei ole menetluses vande all ülekuulatud. Seetõttu ei ole asjas ka sellist tõendit, millele halduskohus saaks oma lahendi rajada. Tähelepanuväärne on, et Lennuameti juhile saadetud e-kirjas (hankija vaidlustusmenetluses esitatud seisukoha Lisa 2) küsiti Lennuameti juhilt lennuki vanuse kriteeriumi põhjendatuse kohta lähtuvalt suurenevatest hoolduse ja remondikulude argumendist, mis aga ei oma käesoleva teenuse osutamise hanke kontekstis tähtsust (sest need kulud katab pakkuja). Lisaks ei selgu Lennuameti juhi e-kirjadest ühtegi objektiivset kriteeriumit, mis õigustaks mistahes viisil vaidlusaluse vastavustingimuse kehtestamist. Seejuures on see sama Lennuameti juht osalenud menetluses hankija volitatud esindajana, mille tõttu ei ole tema avaldatul iseenesest tõendi väärtust. Nimetatust ilmneb selgelt, et Lennuameti juht on andnud hankijale kallutatud ja hankija soovitud vajaliku seisukoha, mis ei ole sisult usaldusväärne. 43. Kriteerium, mille kohaselt peab teenuse osutamiseks kasutatavate lennukite tootmisaasta olema 2000 või uuem, seab põhjendamatud takistused riigihangete avamisel konkurentsile. Sellise täiesti põhjendamatu ja kunstliku piirangu kehtestamisega välistab hankija teadlikult kaebajal ja ka teistel hankemenetlusest huvitatud isikutel pakkumuse esitamise võimaluse. 4 Tegemist on tingimusega, mida ei ole EU liikmesriikide hankijad varem kasutanud. Rahvusvahelist piirmäära ületavad riigihanked (nagu käesolev hange) avaldatakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele poolt EL-i TED (Tenders Electronic Daily) andmebaasis (TED). Selles andmebaasis ei leidu ühtegi riigihanget, kus oleks vastavustingimusena sätestatud lennuki vanuse kriteerium. Hankija ise on varasemalt väitnud (vt 27.01.2020 kaebuse lisa 4), et rahvusvaheliselt nii toimitakse. Tegelikkuses see ei vasta tõele. Lähiregioonis ei ole ühtegi sellist riigihanget ega osutata ka teenust viisil, kus riiklikku toetust saavale lennuliinile oleks kehtestatud toimeliselt sarnane tingimus. See piirab oluliselt konkurentsi ja riigieelarveliste vahendite efektiivset kasutamist. Kaebaja ei saa selle tingimuse tõttu riigihankel osaleda, kuivõrd kaebaja lennukipargis ei ole aastal 2000.a. või hiljem toodetud lennukeid. 44. Kokkuvõttes, välistades teenuse osutamise enne 2000. aastat toodetud lennukiga, ei kasuta hankija efektiivselt ära turul valitsevat konkurentsi ka RHS § 3 mõistes ning seab põhjendamatud takistused riigihanke avamisel konkurentsile. Kuivõrd puuduvad objektiivsed põhjendused vaidlustatud tingimuse seadmiseks (vt ülal toodud põhjendusi), piirab hankija selle tingimuse läbi konkurentsi kunstlikult. Võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija teadlikult kehtestab riigihankes tingimuse, mis ei ole kohane, vajalik ega 4 VAKO 13.12.2019 otsusest vaidlustusasjas nr 190-19/213197 nähtub, et lisaks kaebajale, takistab hankija kehtestatud piirang pakkumust esitada ka konkurendil RAF AVIA, kes samuti vaidlustas hankija kehtestatud kvalifitseerimise kriteeriumi teenuse osutamiseks kasutatava lennuki vanuse osas. 11 proportsionaalne ning mis seab põhjendamatud takistused riigihangete avamisel konkurentsile. Eelnev on saanud võimalikuks tulenevalt hankija kaalutlusõiguse rikkumisest. 45. Apellant ei nõustu kohtuotsuse p-s 17 kirjeldatud menetluskulude jaotusega ning kindlaks määratud osa suurusega. Kuivõrd kaebus oleks tulnud tervikuna rahuldada, siis oleks tulnud ka menetluskulud jätta tervikuna vastustaja kanda. Samuti kindlaks määrata menetluskulude täpne rahaline suurus. 46. ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS 47. Õiguslik alus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vormis hankemenetluse peatamine on üldjuhul põhjendatud just hankemenetluse alusdokumente puudutavate vaidluste korral. 48. HKMS § 251 lg 1 p 3 annab kohtule õiguse kohustada esialgse õiguskaitse määrusega haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Niisiis võib kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat määrama uus pakkumuste esitamise tähtaeg. 49. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on tagada põhivaidluse efektiivsus ja tulemuslikkus ning see peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik (vt Riigikohtu määrused 3-3-1-67-01, 3-3-1-17-04). 50. Kaebaja taotleb kaebusega RHAD-s kehtestatud piirangu kaotamist, mis praegusel kujul ei võimalda tal pakkumust esitada. Kaebuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused, mis võimaldaksid kaebajal hankemenetluses osaleda. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik, kui pakkumused on juba esitatud. 51. Hetkel kehtivate hankedokumentide kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 06.04.2020 kell 13.00. Tallinna Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni järgmise esmaspäevani, so 23.03.2020. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkel on teadmata, millal kohus käesolevas asjas sisulise lahendi teeb. Mitte mingil juhul ei jõua kohus otsust teha enne halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse lõppemist ega enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist 06.04.2020. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-s sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele. Seega, kui pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi ei lükata, ei oleks kaebajal ka positiivse kohtuotsuse korral enam võimalik riigihankel osaleda. Sel juhul saabuks pakkumuste esitamise tähtpäev enne 12 hankedokumentide muutmist ning kaebaja jääks ka kaebuse rahuldamise korral ilma võimalusest esitada pakkumus. Sellega muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluses sisutuks. Niisiis seisneb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus asjaolus, et kohus ei jõua käesolevas asjas teha otsust enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, mistõttu, isegi, kui kohus kaebuse rahuldab, jääb kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata jätmise korral ilma võimalusest esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus. Niisiis on põhjendatud kohustada hankijat määrama vaidlusaluses riigihankes uus pakkumuste esitamise tähtpäev. 52. Ka juhul, kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, on kaebajal HKMS § 278 alusel õigus 10 päeva jooksul see lahend edasi kaevata. Seega tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja pakkumuste esitamise tähtaja määramisel lisaks 45 päevasele asja lahendamise tähtajale arvestada, et apellandile jääks vajadusel vähemalt 10 päeva otsuse edasi kaebamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks Riigikohtule. Vaid nii on kaebajal võimalik oma seaduses ette nähtud kaebeõigust efektiivselt realiseerida. Seega tuleks pakkumuse esitamise tähtaeg edasi lükata vähemalt 55 kalendripäeva võrra. 53. Esitatud kaebus on perspektiivikas. Kuigi nii vaidlustus, kui selle peale esitatud kaebus jäeti rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustuskomisjon ja kohus ei ole otsuse tegemisel põhjendamatult läbi viinud vaidlustatud tingimuse proportsionaalsuse kontrolli ja on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele tingimuse õiguspärasuse osas. Samuti ei ole ei vaidlustuskomisjon ega kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust ning on tõendeid hinnanud vastuoluliselt (sh volitatud esindaja seletuse tõendiks lugemine ja olulises ulatuses sellele lahendi rajamine) nagu apellant on kassatsioonkaebuses viidanud. 54. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tuleneb proportsionaalsuse põhimõte, mille järgimist tuleb arvestada riigihanke korraldamisel läbivalt, mitte ainult seoses nende RHS-i sätetega, milles on põhimõtet sõnaselgelt nimetatud. Seega tuleb proportsionaalsuse põhimõtet järgida ka tehnilise kirjelduse koostamisel. Antud juhul ei ole ei hankija, vaidlustuskomisjon ega halduskohus tehnilises kirjelduses kehtestatud nõude kontrollimisel proportsionaalsuse põhimõttest lähtunud. 55. Kehtestatud tingimus saab olla õiguspärane vaid siis, kui selle tingimuse kehtestamiseks esineb objektiivne vajadus. Hankija kohustuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel on uurida ja hinnata riigihankega seotud faktilisi asjaolusid ning selgitada välja, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks sobiv ja vajalik. Kaebaja on faktidele tuginedes põhjendanud, et antud juhul ei saavuta hankija teenuse osutamiseks kasutatava lennuki tootmisaastale nõuet „2000 või hiljem“ kehtestades mitte ühtegi hankija soovitud eesmärki. Selliselt puudub objektiivne vajadus konkreetse vanusekriteeriumi kehtestamiseks ning vastustaja on selle piirangu seadmisel läinud põhjendamatult kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui vaidlustuskomisjon või kohus oleks kontrollinud sellise objektiivse vajaduse esinemist hankijal, oleks ta jõudnud järeldusele, et kehtestatud tingimus ei taga vastustajale ei viimase poolt esile toodud väidetavat teenuse kvaliteeti ega määratle teenuse osutamiseks kasutatava lennuki omadusi, mistõttu ei ole vaidlusalune tingimus kohane ega vajalik hankija väidetava eesmärgi saavutamiseks. Järelikult ei saa seda hanketingimust proportsionaalseks ega õiguspäraseks pidada. 56. Hankija soov lepingu sõlmiseks ei kaalu mingil juhul üles kaebaja õigust hankija poolt korduvalt muudetud alusdokumentide sisuliseks kontrolliks kohtumenetluses. Kaebajal on õigus nimetatud vormis hankija tegevuse õiguspärasuse kontrolliks nii vaidluskomisjonis kui ka kohtus. 13 57. Ei esine avalikku huvi, mis kaaluks üles kaebaja õiguste riive. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda vastandlikke huvisid ehk kas avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste riive hankelepingu sõlmimisel. Hankija suurt kaalukat avalikku huvi hankemenetlusega jätkamiseks vaidluse kestel sisuliselt ei eksisteeri. Hankija tõenäoliselt põhjendab seda lepingu sõlmimise vajadusega, kuid uue lepingu sõlmise fakt ei saa olla kaalukas avalik huvi olukorras, kus hankija ise on juba menetluses selgitanud, et hetkel on hankijal olemasoleva vedajaga leping kuni 31.05.2021. Seega on hankijal olemas liini teenindamiseks kehtiv leping, mis tähendab, et teenus on tagatud ning avalik huvi ei saa olulisel määral kahjustada. Eeltoodu lähtub konkreetselt hankija enese varasemast tegevusest ega ole kaebajale ette heidetav. 58. Hoolsad hankijad peavad hanget planeerides arvestama vaidlustamise võimalikkusega, mistõttu ei saa vaidlustamisest tingitud ajakulu olla iseenesest avalikku huvi riivav. Vastustaja selgitas avalikkusele pärast vaidlusaluse kriteeriumi kehtestamist, et on ka ise seisukohal, et vanusekriteeriumit ei saa sellisel kujul hankesse sisse kirjutada ning möönis, et kui selle tingimuse tagajärjel saadakse liiga kallis lennuk, siis ei ole välistatud, et tal tuleb minna selle hankega „uuele ringile“ (vt 27.01.2020 kaebuse Lisa 1). Niisiis on vastustaja antud juhul vaidlusalust hanketingimust seades arvestanud nii selle tõenäolise vaidlustamisega kui ka vajadusega uus riigihange välja kuulutada. Järelikult ei saa antud asjas olla suurt avalikku huvi, mis kaaluks üles õiguspäraste tingimuste seadmise. 59. Hankija seadis vaidlusaluse kriteeriumi alles 2019 aasta lõpul. Vaidlustuskomisjon lahendas asja vaid kahe nädala jooksul ilma istungit pidamata. Ka halduskohus lahendas asja kiiresti. Kuivõrd antud menetlus on kiirendatud menetlus, pikeneb pakkumuste esitamise tähtaeg esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral vähem kui 2 kuud, mis ei ole ülemäära pikk aeg. Kuna kaebajale teadaolevalt on hankijal võimalik olemasolevat teenuse osutamise lepingut pikendada, ei ole võimalik riive ka seetõttu ülekaalukas. 60. Kuivõrd see on ainus võimalus kaebaja õiguste tegeliku kaitse tagamiseks, palume rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat kehtestama hankedokumentides hilisem pakkumuste esitamise tähtpäev, mis on mitte varem kui 13.05.2020 (k.a). 61. KOHTUMENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 62. Apellant vaidlustab Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-157 täies ulatuses resolutsioonipunktide 1 ja 2 ning neid puudutavate põhjenduste punktide 7 kuni 17 osas ning taotleb Tallinna Ringkonnakohtult uue otsuse tegemist asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata HKMS § 200 p 3 alusel. 63. Tallinna Halduskohtu lahend tehti avalikult teatavaks 12.03.2020, mistõttu on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt. 64. Apellant palub tõenditena arvestada Tallinna Halduskohtu haldusasja nr 3-30-157 kohtutoimikus sisalduvaid tõendeid ning palub Tallinna Ringkonnakohtul välja nõuda kohtutoimiku I astme kohtust. Apellant jääb Tallinna Halduskohtus avaldatu juurde ning käesolevas apellatsioonkaebuses käsitletama osas palub juhinduda halduskohtule esitatud menetlusdokumentidest. 65. Kuigi apellandi hinnangul oleks asja õigeks lahendamiseks mõistlik pidada kohtuistung, möönab apellant, et riigis valitseva eriolukorra tõttu ei pruugi see olla võimalik, mistõttu peab apellant võimalikuks asja läbi vaatamist ka kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 14 66. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu E-toimiku vahendusel summas 1295 eurot (1280 eurot vastavalt HKMS § 258 ja 15 eurot vastavalt RLS § 60 lg 6) vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg 4 ja lg 7. 67. Käesolev menetlusdokument edastatakse Tallinna Ringkonnakohtule E-toimiku kaudu ning E- toimiku vahendusel on see edastatud ka vastustaja Maanteeameti e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ ______________________ advokaat Triin Väljaots vandeadvokaat Sven Veltmann JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ lepinguline esindaja lepinguline esindaja 15
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel