dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kuusalu Soojus taotlus isevoolse kanalisatsiooni paigalduseks 11285 Loksa-Pärispea

Maanteeamet · 3. aprill 2020
Viit
16-3/20/16808-1
Registreeritud
3. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Soojus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-3 Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise alane kirjavahetus
Toimik
16-3/2020
Vastutaja
Mati Meeliste (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2020

Failid

  • 📎Taotlus_Kuusalu Soojus.asice2599 KB

Sisu (failidest)

TORU RISTUMINE RIIGIMAANTEGA 11285 LOKSA-PÄRISPEA TEE 6,90 km-l Maantee telg Teemaa piir Teemaa piir 5.50 5.00 Asfaltkate 4.50 4.40 1,54 PVC De 160 1,5 4.00 3.50 3.00 Mhor 1:500 Hülss Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS KV-2-01 KK-2-03 OLEMASOLEVA MAAPINNA 4.00 5.80 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 3.29 5.80 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 3.29 3.50 (m ABS) 0.00 2.30 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 10 21.1 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 160 - 21.1m VAHEKAUGUSED (m) 21.1 171° SIRGESTATUD TRASSI K2 K2 K2 K2 PLAAN 189° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud meetrites. Tellija Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kuusalu Soojus OÜ AS Vensen 041/2019 Reg. nr. 11006388 Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Projekt Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Suurpea küla Projektijuht / Pädev isik Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti Kuusalu vald Lauri Aim Harjumaa Reoveetehnoloog Joonis Toru ristumine riigimaantega 11285 Staadium Siim Sibul Loksa-Pärispea Tee 6,90 km-l Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Versioon 1:50 Kert Alasoo 0412019_TP_AS+VK 14.10.2019 1:500 VK-7-01 v01 OT Ø160/PVC LEPPEMÄRGID: 11.10 1)9.00 PVC De 160 2.10 Projekteeritud haljasala Edasi vt. projekti "Suurpea küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine" Projekteeritud freesasfalt K1 (Töö nr 035/2019) V1 KK-1-01 Ø400/315 Toru soojustamine K1 V1 10.90 1)8.63 PVC De 160 Olemasolev kinnistupiir R5 2)8.93 PVC De 160 2.27 K1 K1 V1 Olemasoleva sõidutee serv V1 K1 1 2 V1 Projekteeritud piirdeaed K2 V2 Likvideeritav objekt R5 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku K2 V2 R5 paigaldamine kinnisel meetodil KK-1-02 VS-1-01 Ø400/315 11285 Loksa-Pärsispea tee 6,90. km-l. 8.90 11.10 TEHNOVÕRGUD: K2 V2 Kat. tunnus 42301:003:0286 8.20 2 7 9.27 PE De 32 i= 1)7.47 PVC De 160 m 2.5K2 V2 Olemasolev veetorustik 2)7.47 PVC De 160 =4 3,5 1.43 160 L VKP Olemasolev kanalisatsioonitorustik KK-2-02 DeK2 V2 PVK-1 Ø400/PE KK-2-01 C 0m PV56. 10.90 K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Ø400/PE 8.10 9.00 PE De 32 KK-2-03 7.70 Ø400/315 L= 22 2 Puude ja võsa V1 Projekteeritud veetorustik KV-2-01 7.40 9.00 PE De 32 Ø400/315 7.00 8.00 De K3 V eemaldamine Ø160/PE 1)6.22 PVC De 160 3.29 1)5.30 PVC De 160 2)6.22 PVC De 160 7.40 PE K2 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik 5.80 2)6.17 PVC De 160 1)6.24 PVC De 160 K2 V2 3)7.00 PE De 63 4.00 1)3.29 PE RC De 160 1)3.50 PE RC De 160 2.40 1.88 2)6.44 PVC De 160 KK-1-03 V2 Projekteeritud veetorustik 2)4.40 PVC De 160 1.76 Ø400/315 0.00 K2 V2 2.30 27,37 8.30 2 Pr. kraav 8.15 L=25 m i= 38‰ 1 2 3 4 1 V2 1)7.37 PVC De 160 VEESÕLME TÄHIS: 2)7.37 PVC De 160 PE RC D K2 0.93 VS-1-01 Sõlme tähis K2 e 160 L=2 V2 3 Hülss PE K2 1.0m i=10 33.75 Projekteeritud maapinna kõrgus KR-2 RC De 20 K2 1 PVC De 160 L=21.5m i=42A K2 1 2 1 2 1 A K2 Põhi: 2.25 0 PN10 L =17,5 m K2 2 K2 K2 K2 K2 3 2 3 2 V2 33.35 Olemasoleva maapinna kõrgus 2 1 1 Kraavi põhja kindlustus Toru põhja kõrgus/läbimõõt 12,9 K2 V2 31.85 PE De 32 ° B B 73 Killustik Toru põhja kõrgus/läbimõõt 31.85 PE De 110 Puude ja võsa 8,5 31.85 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt 3,5 Puude ja võsa 5 eemaldamine eemaldamine 1 KR-1 1 2 3 4 KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS: Põhi: 3.20 öönd 26,4 3,5 KS-1-01 VKP Ø90/PE 8.30 KK-1-01 Kaevu tähis lda veekaitsev 7.90 8.15 Ø400/315 Kaevu läbimõõt 7.30 6.30 PE De 32 1)7.00 PE De 63 6.30 PE De 32 33.75 Projekteeritud maapinna kõrgus 0.90 33.35 Olemasoleva maapinna kõrgus Kummikiilsiiber 1)32.35 PVC De 160 Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt OT Ø160/DN150 2)32.35 PVC De 160 1. siseneva toru põhja kõrgus Ranna või ka Ø160/PVC 8.30 8.00 8.10 1.40 Kaevu sügavus 7.40 1)7.32 PVC De 160 OT 2)7.32 PE De 160 1)6.45 PVC De 160 Ø160/PE 0.98 1.55 8.30 OT 8.10 SURVEKANALI SÕLME TÄHIS: OT 1)7.31 PE De 160 evöönd Ø160/PVC Ø160/PVC 8.30 0.99 KS-1-01 Sõlme tähis 8.10 7.40 7.50 VS-1-02 Ø90/PE Toru läbimõõt / materjal 1)6.68 PVC De 160 Projekteeritud maapinna kõrgus Maantee kaits 1)6.64 PVC De 160 8.30 32.45 1.62 8.10 1.46 6.30 PE De 32 32.15 Olemasoleva maapinna kõrgus d 1)30.55 PE De 90 Toru põhja kõrgus/läbimõõt eluvöön öönd 2)30.55 PE De 90 Toru põhja kõrgus/läbimõõt 1.90 Toru sügavus ev ehituske Maantee kaits õi kalda Ranna v Tellija Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kuusalu Soojus OÜ AS Vensen 041/2019 Reg. nr. 11006388 Aadress TÄHISED: Vasara 50, Tartu 50113 Projekt Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Suurpea küla VS - Veesõlm Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti Projektijuht / Pädev isik Kuusalu vald MÄRKUSED: VKP - Veetoru käänupunkt Lauri Aim Harjumaa 1. Geodeetiline alusplaan mõõdistatud Geodeesia 24 OÜ poolt juulis 2019. a. Töö nr. 3011-19. KK - Kanalisatsiooni vaatluskaev Reoveetehnoloog Joonis Staadium 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. OT - Kanalisatsioonitoru ühendus olemasoleva toruga Siim Sibul VK asendiplaan Tööprojekt 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. KS - Survekanalisatsiooni sõlm Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Versioon 4. Kanalisatsioonikaevude tähises on kaevu sisenevate torude järjestus päripäeva väljuvast torust. Kert Alasoo 0412019_TP_AS+VK 14.10.2019 1:500 VK-4-01 v01 KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 041/2019 Tellija: Kuusalu Soojus OÜ Registrikood: 10447914 Laane 27, Kuusalu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa tel: +372 607 2462 e-post: [email protected] Peatöövõtja: AS Vensen Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Objekti asukoht: Rannametsa, Suurpea küla, Kuusalu vald, Harjumaa SUURPEA KÜLA KORTERELAMUTE REOVEEPUHASTI TÖÖPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 TARTU 2019 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 6 ÜLDOSA ................................................................................................................................. 7 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 7 1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 8 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 8 1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 8 2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 10 2.1. Suurpea küla .................................................................................................................. 10 2.2. Olemasolev Suurpea küla reoveepuhasti ...................................................................... 10 2.3. Looduskaitse ................................................................................................................. 10 3. TEHNOLOOGIA ............................................................................................................. 11 3.1. Lähteandmed ................................................................................................................. 11 3.1.1. Reoveekogumisala .................................................................................................... 11 3.1.2. Arvutuslik perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus ........................................... 12 3.1.3. Reoveepuhasti jõudlus .............................................................................................. 13 3.1.4. Kuja .......................................................................................................................... 13 3.1.5. Reoveepuhasti toimimisaeg ...................................................................................... 13 3.1.6. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed ............................ 14 3.2. Reoveepuhasti kirjeldus ................................................................................................ 15 3.3. Reovee juhtimine reoveepuhastini ................................................................................ 15 3.4. Mehaaniline puhastus .................................................................................................... 15 3.5. Bioloogiline puhastus .................................................................................................... 16 3.6. Annuspuhasti ................................................................................................................. 17 3.6.1. Üldist ........................................................................................................................ 17 3.6.2. Ühtlustusmahuti........................................................................................................ 17 3.6.3. Protsessimahuti ......................................................................................................... 17 3.6.4. Mudamahuti.............................................................................................................. 17 3.6.5. Paigaldamine ............................................................................................................ 18 3.7. Õhu vajadus ja puhurid ................................................................................................. 18 3.8. Fosforiärastussüsteem ................................................................................................... 18 3.9. Proovivõtukohad ........................................................................................................... 18 3.9.1. Sisenev reovesi ......................................................................................................... 18 3.9.2. Suublasse minev heitvesi.......................................................................................... 18 3.10. Suubla ja heitvee väljalask ............................................................................................ 19 4. VÄLISTORUSTIKUD ..................................................................................................... 20 4.1. Ehitise kavandatav kasutusiga....................................................................................... 20 4.2. Torude sügavus ning vahekaugus ................................................................................. 20 4.3. Veetorustik .................................................................................................................... 20 4.4. Isevoolne kanalisatsioon ............................................................................................... 21 4.5. Survekanalisatsioon....................................................................................................... 21 5. ASENDIPLAAN .............................................................................................................. 22 5.1. Raadamine ..................................................................................................................... 22 5.2. Juurdepääsutee ja teenindusplats................................................................................... 22 5.3. Piirdeaed ........................................................................................................................ 22 5.4. Pinnase planeerimine .................................................................................................... 22 5.5. Heakorratööd ................................................................................................................. 22 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 2/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 6. ARHITEKTUUR .............................................................................................................. 23 6.1. Ehitise arhitektuurilahendus .......................................................................................... 23 6.2. Tehnorajatise kavandatav kasutusiga ............................................................................ 23 6.3. Tehnorajatise piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused .............................................. 23 6.4. Tehnorajatise põhitarindite kirjeldus............................................................................. 23 6.4.1. Lintvundament.......................................................................................................... 23 6.4.2. Sokkel ....................................................................................................................... 23 6.4.3. Välissein ................................................................................................................... 23 6.4.4. Sisesein ..................................................................................................................... 24 6.4.5. Vahelagi .................................................................................................................... 24 6.4.6. Katuslagi ................................................................................................................... 24 6.5. Välisviimistlus............................................................................................................... 24 6.6. Avatäited ....................................................................................................................... 24 6.7. Siseviimistlus ................................................................................................................ 24 6.8. Pandused ....................................................................................................................... 25 6.9. Mahutite luugid ............................................................................................................. 25 7. EHITUSKONSTRUKTISOONID ................................................................................... 26 7.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 26 7.2. Normatiivsed kasuskoormused ..................................................................................... 26 7.3. Raudbetoonkonstruktsioonid......................................................................................... 26 7.3.1. Taldmik (TL-1)......................................................................................................... 26 7.3.2. Vahelagi (VL-1) ....................................................................................................... 26 7.3.3. Pandus (PN-1) .......................................................................................................... 26 7.4. Kivikonstruktsioonid ..................................................................................................... 27 7.4.1. Lintvundament (LV-1) ............................................................................................. 27 7.4.2. Välissein (VS-1) ....................................................................................................... 27 7.4.3. Sisesein (SS-1) ......................................................................................................... 27 7.5. Puitkonstruktsioonid ..................................................................................................... 27 7.5.1. Katuslagi (KL-1) ...................................................................................................... 27 8. TULEOHUTUS ................................................................................................................ 28 8.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 28 8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................. 28 8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus ........................................................................................................ 28 8.4. Tuleohuklass ja tulekaitsetase ....................................................................................... 28 8.5. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus.......................... 28 8.6. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted ............................................................... 28 8.7. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs .......................................................................... 28 8.8. Evakuatsioonilahendus .................................................................................................. 29 8.9. Pääsud mahutisse, pööningule, katusele ....................................................................... 29 8.10. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus .................................................................. 29 8.11. Tuleohutuspaigaldis ...................................................................................................... 29 8.12. Ehitise väline tulekustutusvesi ...................................................................................... 29 9. VESI JA KANALISATSIOON ........................................................................................ 31 9.1. Kavandatav kasutusiga .................................................................................................. 31 9.2. Vesi ............................................................................................................................... 31 9.2.1. Veemõõdusõlm ......................................................................................................... 31 9.2.2. Veevarustus .............................................................................................................. 31 9.3. Kanalisatsioon ............................................................................................................... 31 10. KÜTE JA VENTILATSIOON ......................................................................................... 32 10.1. Üldosa ........................................................................................................................... 32 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 3/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 10.1.1. Ehitise kavandatav kasutusiga .................................................................................. 32 10.1.2. Nõuded sisekliimale ja selle reguleerimisele ........................................................... 32 10.1.3. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ................................................................ 32 10.2. Soojusvarustus............................................................................................................... 32 10.2.1. Installeeritav soojusvõimsus..................................................................................... 32 10.3. Küte ............................................................................................................................... 32 10.3.1. Elektriradiaatorid ...................................................................................................... 32 10.4. Ventilatsioon ................................................................................................................. 32 10.4.1. Ventilatsiooni süsteemid ja põhimõtted ................................................................... 32 10.4.2. Süsteem SP.1 ............................................................................................................ 32 10.4.3. Süsteem SP.2 ............................................................................................................ 32 11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA ................................................................ 33 11.1. Üldist ............................................................................................................................. 33 11.2. Liitumispunkt ................................................................................................................ 33 12. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 34 12.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 34 12.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 34 12.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 34 12.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 35 12.5. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine ............................................. 35 12.6. Mahamärkimine ............................................................................................................ 36 12.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 36 12.8. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 38 12.9. Tuleohutus ..................................................................................................................... 38 12.10. Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised ............................................................ 38 12.10.1. Üldist ........................................................................................................................ 38 12.10.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 40 12.10.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 40 12.11. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 41 12.12. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 41 12.13. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 42 12.14. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 42 12.15. Kaetud tööd ................................................................................................................... 42 12.16. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 42 12.16.1. Üldist ........................................................................................................................ 42 12.16.2. Kruuskatte eemaldamine .......................................................................................... 42 12.16.3. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 42 12.17. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 43 12.18. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 44 12.19. Tagasitäide .................................................................................................................... 46 12.20. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 47 12.21. Katete taastamine .......................................................................................................... 48 12.21.1. Üldist ........................................................................................................................ 48 12.21.2. Muru taastamine ....................................................................................................... 48 12.21.3. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 49 12.22. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 49 12.23. Teostusjoonised ............................................................................................................. 50 12.23.1. Üldist ........................................................................................................................ 50 12.23.2. Teostusjooniste detailsus .......................................................................................... 51 12.23.3. Fotod ......................................................................................................................... 52 12.23.4. Ehitatud rajatiste andmed andmetabeli vormis ........................................................ 53 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 4/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.24. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 55 13. MATERJALID JA SEADMED ....................................................................................... 57 13.1. Üldist ............................................................................................................................. 57 13.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 57 13.3. Kanalisatsioonitorustikud .............................................................................................. 58 13.4. Klapid ja siibrid ............................................................................................................. 58 13.5. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 58 13.6. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 59 14. NÕUDED KATSETAMISEL JA ÜLEVÕTMISEL........................................................ 60 14.1. Eesmärgid ...................................................................................................................... 60 14.2. Välistorustike katsetamine ............................................................................................ 60 14.2.1. Surveproovide teostamise nõuded ............................................................................ 60 14.2.2. Isevoolse torustiku kaameravaatlus .......................................................................... 60 14.2.3. Isevoolse torustiku veepidavuskatse ........................................................................ 61 14.2.4. Isevoolse torustiku ovaalsuse kontroll ..................................................................... 61 14.3. Tehase- ja kohapealne testimine ................................................................................... 61 14.4. Tehasetestide sertifikaadid ............................................................................................ 62 14.5. Käituskatsed .................................................................................................................. 62 14.5.1. Üldist ........................................................................................................................ 62 14.5.2. Mehaanilised katsed ................................................................................................. 62 15. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................... 63 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 5/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 ASUKOHA SKEEM TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT SUURPEA RVP Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 6/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti Staadium: Tööprojekt Töö nr: 041/2019 Objekti asukoht: Rannametsa, Suurpea küla, Kuusalu vald, Harjumaa Tellija: Kuusalu Soojus OÜ Registrikood: 10447914 Laane tn 27 Kuusalu alevik, Kuusalu vald Harjumaa 74601 tel: 607 2462 e-post: [email protected] Peatöövõtja: AS Vensen Registrikood: 10258343 Tondi 1, Tallinn 11313 tel: 656 1923 e-post: [email protected] Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu; Tel: 733 0350 e-post: [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht/pädev isik - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Reoveetehnoloog - Siim Sibul – Diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Projekteerija - Kert Alasoo - Diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kontaktisikud: Tellija poolt – Kalle Küngas tel: 503 9100 e-post: [email protected] Peatöövõtja poolt – Ain Rahnel Tel: 50 62 579 e-post: [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim tel: 56 478 957 e-post: [email protected] Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 7/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 1.2. Sissejuhatus Käesoleva tööprojekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ. Projekti tellijaks on Kuusalu Soojus OÜ. Töös on koostatud projekt Suurpea küla korruselamute reoveepuhasti rekonstrueerimiseks. 1.3. Alusdokumendid Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale: • Kuusalu Soojus OÜ poolt väljastatud Tellija üldtingimused „Uuri, Vihasoo ja Suurpea külade ühiskanalisatsioonivõrgu ning reoveepuhastite projekteerimis- ja ehitustööd“; • Geodeesia 24 OÜ poolt juulis 2019 a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr 3011-19, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis); • Vetepere OÜ poolt koostatud tehnoloogiline projekt “Suurpea küla korterelamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“; • Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2016-2027. • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: Seadused ja määrused: • Ehitusseadustik (EhS); • Veeseadus (VeeS); • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS); • Vabariigi Valitsuse määrus nr. 171, 16. Mai 2001, „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“; • Majandus- ja taristuministri määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri määruse nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri määruse nr. 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“; • Majandus- ja taristuministri määruse nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“; • Majandus- ja taristuministri määruse nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; • Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; • Siseministri määrus nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; Standardid: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 835:2014 Hoone veevärk; • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine; • EVS 812-2-2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 8/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 • EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017; • EVS-EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; • EVS-EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused; • EVS-EN 1992 Eurokoodeks 2 Betoonkonstruktsioone projekteerimine; • EVS-EN 1993 Eurokoodeks 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; • EVS-EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine; • EVS-EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine; • EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine; • EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus; • EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. • EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika – Hädavalgustus; • EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. • EVS-EN 12255-6:2002 Wastewater treatment plants – Part 6 – Activated sludge process; • Standard ATV-A 131E. Dimensioning of Single-Stage Activated Sludge Plants (May 2000); Juhendid: • Eesti Betooniühingu BÜ1: Ehitisse paigaldatava betoonisegu vastavus nõuetele, 2015 • Eesti Betooniühingu BÜ2: Betoon ja raudbetoon, Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine, 2017 • Eesti Betooniühingu BÜ3: Betoon ja raudbetoon, Projekti ehituskirjeldus ja joonised, 2006 • Eesti Betooniühingu BÜ4: Betoon ja raudbetoon, betooni pinnad, 2014 • Eesti Betooniühingu BÜ6: Talvised betoonitööd, 2014 • Eesti Betooniühingu BÜ7: Betoonpõrandad, 2018 • Eesti Betooniühingu BÜ8: Betooni pumpamine, 2018 • Eesti Betooniühingu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“, 2015 • Juhend DWA-M 210 Belebungsanlagen mit Aufstaubetrieb (SBR); • RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd; • Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirtarindid; • Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd; • Maalritööde RYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid; • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa; • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa; • Maanteeameti „Kergkatete ehitamise juhis“, 2007-2010 Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 9/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 2. OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Suurpea küla Suurpea külas elab 105 elanikku (allikas statistikaamet, seisuga 01.01.2018). Ühisveevärgiga on liitunud ca. 90% ja kanalisatsiooniga ca. 50% elanikest. Kuusalu Vallavalitsuse ja Kuusalu Soojus OÜ andmetel on korterelamutes püsielanikke ca 190 ja hooajalisi elanikke ca 300. 2.2. Olemasolev Suurpea küla reoveepuhasti Suurpea külas asub OÜ-le Belgardi Kaubandus kuulunud reoveepuhasti. Puhasti asub vahetult mere ääres, endise NL sõjaväeosa allveelaevnike linnaku juures. Puhasti on täielikult amortiseerunud. Reovesi suunatakse läbi mittetöötava puhasti otse Hara lahte. Viimaste aastate jooksul on lagunenud Suurpea linnaku kortermajade ja puhasti vaheline isevoolne kanalisatsioonitorustik ning reovesi imbub pinnasesse ennem puhastisse jõudmist. Puhasti kompleks koosneb tehnohoonest ja kahest aktiivmudapuhastist BIO-100 ja KY- 100. Tehnohoones oli kunagi võreruum ning õhupuhurite ruum. Tänaseks on seadmed kadunud ning hoone rüüstatud. Mõlemad protsessimahutid on täidetud veega ning kaetud roostekihiga. Allpool veepiiri oleva metallkonstruktsioonide seisukord pole teada. Tõenäoliselt pole need siiski veel läbi roostetanud. Heitvesi voolas puhasti töötamise ajal äravoolutoru kaudu Suurpea randa. Puhastit ümbritsenud metallist võrkaed on lõhutud. Puhasti pole kasutusel. 2.3. Looduskaitse Projektpiirkond asub Lahemaa rahvuspark kaitsealal (KKR kood: KLO1000511). Töövõtja ei või ilma kohaliku omavalitsuse haljastuse eest vastutava spetsialisti, Keskkonnameti spetsialisti ja Omanikujärelevalve poolse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud, hekki jms, mille raiumine pole käesolevas projektis ette nähtud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude, hekkide jms kaitse ja kahjustamise eest ehitustööde ajal. Kui Omanikujärelevalve arvates on mõnda puud, hekki jms põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Torustike rajamisel tuleb vältida puujuurte vigastamist. Kaevetööd puude võra projektsiooni piires tuleb teha käsitsi ja võimalikult kaugel puudest. Kaevetöödel ei tohi läbi lõigata ega kahjustada jämedamaid kui 20 mm läbimõõduga juuri ega ankurjuuri. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud puude, mille raiumine pole käesolevas projektis ette nähtud, võrade ja juurte vigastamine. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida. Vältida tuleb masinatega sõitmist maapinnal või pinna lähedal asuvate juurte peal, jms. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 10/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3. TEHNOLOOGIA 3.1. Lähteandmed 3.1.1. Reoveekogumisala Suurpea külas on kehtestatud reoveekogumisala, mille asukoht on toodud alljärgnevalt (Joonis 3.1). Reoveekogumisala tehnilised näitajad: - Kogumisala nimetus: Suurpea - Registrikood: RKA0370034 - Tüüp: Alla 2000 ie - Pindala: 7,5 ha - Reostuskoormus: 375 IE Joonis 3.1 Reoveekogumisala asukoha skeem (Allikas: Keskkonnaregister) Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 11/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.1.2. Arvutuslik perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus Arvutusliku perspektiivse vooluhulga reostuskoormuse leidmisel kasutatakse järgmisi lähteandmeid: • Kanalisatsiooniklientide arv; • Kuusalu valla ÜVK arendamise kava; • Vetepere OÜ poolt koostatud tehnoloogiline projekt “Suurpea küla korterelamute kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“; Alljärgnevalt (Tabel 3.1) on toodud perspektiivne Suurpea külas tekkiv reovee vooluhulk ning reostuskoormus. Reoveepuhasti jõudluse ehk projekteeritud reostuskoormuse ja vooluhulga määramisel tehakse järgmised eeldused: • Asula amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse; • ÜK liitunud elanike arv on 204 inimest • Ühe elaniku erivooluhulk on 80 l/d ja erireostuskoormus 1,0 IE; • Ühiskanalisatsioonitorustikud püsivad keskmises seisukorras ning infiltratsioonivee hulk moodustab ca 20% kogu puhastile juhitavast vooluhulgast; Tabel 3.1 Asula arvutuslik reostuskoormus ja vooluhulk Reostus- Erireostus- Reostus- koormuse Erivoolu- Vooluhulk Reostuskoormuse tekitaja koormus koormus tekitajate hulk (l/d) (m3/d) (ie/d) (ie) arv ÜK ühendatud elanikud 204 1,00 80 204,0 16,32 Infiltratsioon (20%) - - - - 3,26 Kokku reovesi asulast 204,0 19,58 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 12/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.1.3. Reoveepuhasti jõudlus Alljärgnevalt (Tabel 3.2) on toodud reoveepuhasti projekteeritud jõudlus. Tabel 3.2 Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus Nr Parameeter Ühik Minimaalne Maksimaalne 1 Hüdrauliline koormus Päeva keskmine m3/d 12,0 24,0 3 Tunni keskmine m /h 0,5 1,0 Tunni maksimaalne m3/h 3,4 6,7 2 Reovee kontsentratsioon - BHT7 mg/l 510 510 - KHT mg/l 1020 1020 - HA mg/l 595 595 - Nüld mg/l 94 94 - Püld mg/l 15 15 3 Reostuskoormus - IE 102 204 - BHT7 kg/d 6,1 12,2 - KHT kg/d 12,2 24,5 - HA kg/d 7,1 14,3 - Nüld kg/d 1,1 2,2 - Püld kg/d 0,2 0,4 3.1.4. Kuja Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded1“ on reoveepuhasti objektide kujad järgmised: • Reoveepuhasti mahutid – 25 m • Reoveepuhasti tehnorajatis – 25 m 3.1.5. Reoveepuhasti toimimisaeg Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded1“ peab reoveepuhasti toimimisaeg olema 30 aastat. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 13/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.1.6. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99. Selle järgi on suublasse juhitavale heitveele kehtestatud alljärgnevalt (Tabel 3.3) toodud piirväärtused. Tabel 3.3 Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed Reoveekogumisala reostuskoormus 300…1999 ie Reostusnäitaja Reovee Piirväärtus puhastusaste mg/l % BHT7 25 80 KHT 125 75 Üldfosfor 2 70 Üldlämmastik 60 30 Heljuvaine 35 70 Ühealuselised fenoolid 0,1 75 Kahealuselised fenoolid 15 70 Naftasaadused 1 75 pH 6-9 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 14/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.2. Reoveepuhasti kirjeldus Suurpea külla ehitatakse uus reoveepuhasti, mis põhineb aktiivmuda annuspuhasti tehnoloogial. Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides: - mehaaniline puhastus automaatvõres; - bioloogiline puhastus aktiivmuda annuspuhastis koos lämmastikuärastusega; - fosforiärastus keemilise sadestamise teel; Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides: - jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis); Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - tehnorajatis; - aktiivmuda annuspuhasti; o ühtlustusmahuti V=12,0 m3; o protsessimahuti V=40,0 m3; o mudamahuti V=8,0 m3; 3.3. Reovee juhtimine reoveepuhastini Asulast juhitakse reovesi isevoolse toruga tehnorajatiseni, kus toimub reovee mehaaniline puhastus. 3.4. Mehaaniline puhastus Reovee mehaaniline puhastus toimub automaatselt võreseadmes. Automaatvõre (V.1) poolt kogutud praht pressitakse kokku ja juhitakse prügikonteinerisse. Tehnilised nõuded automaatsele võreseadmele: - Jõudlus: Qmin= 10 l/s - tüüp: kruvivõre; - sõela ava 3 mm; - võre kruvi materjal: AISI 304; - võrekast: AISI 316; - juhitav nivooanduri signaali alusel; - tagab võreprahi väljalaadimise prügikonteinerisse; Võreprahi kogumiseks tuleb tarnida prügikonteiner (K.1 ja K.2) mahuga 140 L. Pärast mehaanilist puhastust liigub reovesi ühtlustusmahutisse. Võreseadme tööd juhib võreseadmes asuv nivooandur, mis on integreeritud kontrolleri taimeriga. Kui vedeliku tase võreseadmes ületab teatud taseme, siis kontroller lülitab võreseadme määratud ajaks sisse. Aega peab saama muuta sekundilise täpsusega. Samuti tuleb võreseadmel ette näha käsijuhtimise võimalus nupplülititega, et oleks võimalik võret vajadusel liigutada nii edasi kui tagurpidi. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 15/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.5. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus toimub aktiivmuda annuspuhastis. Alljärgnevalt (Tabel 3.5 ja Tabel 3.6) on toodud aktiivmudapuhasti lähteparameetrid ning põhiparameetrid. Tabel 3.4 Aktiivmudapuhasti lähteparameetrid Aktiivmudaprotsessi lähteparameetrid Jrk Parameeter Tähis Ühik Väärtus o 1 Reovee keskmine temperatuur T C 10,0 2 Aktiivmuda vanus tss,dim d 15,0 3 Mudaindeks SVI l/kg 125,0 4 Aktiivmuda maht DSV l/m3 500,0 Tabel 3.5 Aktiivmudapuhasti põhiparameetrid Aktiivmudaprotsessi põhiparameetrid Jrk Parameeter Tähis Ühik Väärtus 1 Ühtlustusmahuti maht V m3 12,0 2 Protsessimahuti kogumaht VSBR m3 40,0 3 Protsessimahuti muutuv maht ΔV m3 12,0 4 Mudatihendi maht V m3 8,0 5 Aktiivmudaprotsessi õhu vajadus Qõhk m /h3 70,0 6 Fosforiärastuskemikaali (PIX-115) vajadus QPIX l/d 4,0 Annuspuhastis toimub puhastusprotsess tsükliliselt teatud veekoguste ehk annuste kaupa. Tavaolukorras on arvestatud 2 tsükliga ööpäevas, kuid liigvee sattumisel puhastisse ja sellest tuleneva vooluhulga suurenemist on võimalik reovee puhastust teostada ka 3 tsükliga ööpäevas. Sellest sõltub kui kaua kestab üks tsükkel. Reoveepuhasti tööd juhitakse ajagraafiku alusel. Ajagraafikud vt. täpsemalt dokumentidest TE-9-01…TE-9-02. Üks puhastustsükkel koosneb järgmistest faasidest: • täitmise faas – ühtlustusmahutist pumbatakse protsessimahutisse kindel kogus reovett • puhastamise faas – vaheldumisi nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni faas • settimise faas – reovee puhastusprotsessid lõpetatakse ja aktiivmuda settib mahuti põhja • tühjendamise ja liigmuda eemaldamise faas – aktiivmuda peale jääv selginenud vesi pumbatakse protsessimahutist välja ning osa settinud aktiivmudast pumbatakse mudamahutisse • seejärel järgneb taas täitmise faas Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 16/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.6. Annuspuhasti 3.6.1. Üldist Reovee annuspuhasti protsessikambrid paiknevad ühes silindrilises mahutis (mahuga 15 m3), mis on üksteisest vaheseintega eraldatud. Annuspuhasti on valmistatud klaasplastist (GRP) ja varustatud nelja teeninduspüstikuga. 3.6.2. Ühtlustusmahuti Ühtlustusmahuti on mõeldud asulast tuleva reovee ebaühtluse tasandamiseks ning protsessi jaoks vajaliku reovee kogumiseks. Ühtlustusmahuti maht on 12 m3. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi protsessimahutisse. Selle jaoks paigaldatakse ühtlustusmahutisse reoveepump (P.1). Pumba sisselülitamine toimub ajagraafiku alusel ning välja lülitamine toimub ujuklülitiga. Ühtlustusmahutisse paigaldatakse aeratsioonisüsteem, mis on mõeldud ühtlustusmahuti läbisegamiseks ning sette põhja vajumise vältimiseks. Ühtlustusmahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud, mille külge on kinnitatud jämemull ketasaeraatorid (AR.1). Ühtlustusmahuti läbi segamine toimub perioodiliselt. Aeratsioonisüsteemist peab olema võimalik kondensaati eraldada. 3.6.3. Protsessimahuti Protsessimahuti on mõeldud reovee bioloogiliseks puhastumiseks. Protsessimahuti kogumaht on 40 m3 ja sellest 12 m3 on vahetuv maht. Protsessimahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud. Jaotustorude külge on kinnitatud peenmull ketasaeraatorid (AR.2). Aeraatorid tuleb õhujaotustorude külge korralikult kinnitada. Aeratsioonisüsteemist peab olema võimalik kondensaati eralda. Protsessimahutis paiknevad ka jämemull aeraatorid (AR.3), mille eesmärk on mahuti sisu läbisegamine ning sellega denitrifikatsiooniprotsessi käigus aktiivmuda hõljuvas olekus hoidmine. Aeratsioon töötab perioodiliselt ajagraafiku alusel. Aeratsioonisüsteemist peab olema võimalik kondensaati eralda. Puhastustsükli lõpus on vaja protsessimahuti pealmises kihis olev puhastatud ja selge vesi mahutist välja saada. Selle jaoks kasutatakse protsessimahuti tühjenduspumpa (P.2). Pumba sisselülitamine toimub ajagraafiku alusel ning välja lülitamine toimub ujuklülitiga. Iga tsükli lõpus tuleb eemaldada liigmuda, mis pumbatakse mudamahutisse tihenema. Selle jaoks on projekteeritud liigmuda eemalduspump (P.3). 3.6.4. Mudamahuti Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda protsessimahutist. Mahutis see tiheneb ja osaliselt stabiliseerub. Mudamahuti maht on 8 m3. Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on mudamahutisse projekteeritud aeratsioonisüsteem. Mahuti põhjas paiknevad õhujaotustoru, mille külge on kinnitatud jämemull ketasaeraatorid (AR.4). Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal ülevoolutoru Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 17/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 kaudu protsessimahutisse. Mudamahuti aeratsioon töötab perioodiliselt ajagraafiku alusel. Aeratsioonisüsteemist peab olema võimalik kondensaati eraldada. Mudamahutist tuleb perioodiliselt tühjendada. Mudamahutit tühjendatakse paakautoga. Tihenenud muda viiakse edasiseks käitluseks suurema reoveepuhasti juurde. 3.6.5. Paigaldamine Reoveepuhasti mahuti paigaldusel tuleb järgida tootja poolt esitatud paigaldusjuhendeid. Mahuti ankurdatakse r/b vundamendiplokkide (400x600x2400 mm) külge. Ankurdamiseks kasutatakse koormarihmasid. Koormarihmad peavad olema valmistatud nailonist või polüpropüleenist ning taluma täielikult tühja mahuti poolt tekitatavat üleslükkejõudu. Koormarihmad tuleb kinnitada selliselt, et nad ei libiseks mahutilt maha. Koormarihmade kinnitamisel ja pingutamisel kasutatavad terasdetailid peavad olema roostevabast terasest AISI 304. Mahutite ümber tuleb tagasitäide teha vastavalt mahuti tootja poolt ette nähtud tagasitäitematerjaliga. Tagasitäitmisel peab mahutit samal ajal veega täitma. Veetasapinna kõrgus peab vastama tagasitäidetava pinnase kõrgusega mahuti ümber. Tagasitäitematerjal tuleb tihendada maksimaalselt 300 mm kihtide kaupa. Mahuti tuleb pealt katta 0,8 m paksuse pinnasekihiga. 3.7. Õhu vajadus ja puhurid Õhku on vaja reoveepuhasti protsessimahutis oleva aktiivmudasegu õhustamiseks, ühtlustusmahuti läbisegamiseks ning mudamahutis oleva liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks. Õhu vajaduse tagamiseks on projekteeritud kaks puhurit (PU.1 ja PU.2). Puhurite õhuhulga reguleerimine toimub läbi sagedusmuunduri. Õhu jaotamiseks puhasti erinevatesse mahutitesse rajatakse kollektor, mille väljundile paigaldatakse elektriajamiga ventiilid (EV.1…EV.4). 3.8. Fosforiärastussüsteem Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalikanistrist (M.1) V=25 L ja dosaatorpumbast (DP.1). Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse spetsiaalse voolikuga DN6, mis omakorda paigaldatakse hülssi (PE De 32). Fosforiärastussüsteem töötab ajagraafiku järgi. 3.9. Proovivõtukohad 3.9.1. Sisenev reovesi Siseneva reovee proove võetakse kanalisatsioonikaevust KK-1-01. 3.9.2. Suublasse minev heitvesi Reoveepuhastist väljuva heitvee proovivõtukohaks proovivõtukaev PVK-1. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 18/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 3.10. Suubla ja heitvee väljalask Heitvesi juhitakse läbi heitvee väljalaskme suublasse. Suublaks on Hara laht. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 19/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 4. VÄLISTORUSTIKUD 4.1. Ehitise kavandatav kasutusiga Välistorustike projekteeritud eluiga on 40 a. 4.2. Torude sügavus ning vahekaugus Alljärgnevalt on toodud peamised nõuded välistorustike rajamiseks • Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,8 m torude peale arvestades maapinnast. • Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast. • Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m. • Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,15 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,30 m. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. 4.3. Veetorustik Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,80 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate malmtorustikega tehakse tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune plast traadiga märkelint kirjaga „VESI“. Integreeritud juhtmega varustatud plastlindi kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 20/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldatakse toruga koos roostevabast terasest 4 mm tross. 4.4. Isevoolne kanalisatsioon Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC torudest, kinnist meetodit kasutades PE RC torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Torustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 315/400 või De 560/500 teleskoopsed plastkaevud. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! 4.5. Survekanalisatsioon Survekanalisatsioonitorustik peab olema visuaalselt eristatav veetorustikust, s.t. veetoru peab olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitoru pruuni triibuga. Survekanalisatsioonitorustik tuleb rajada minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Väikeste torude korral võib põlve paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ja üle De 63 torude puhul 50xDe. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 21/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 5. ASENDIPLAAN 5.1. Raadamine Reoveepuhasti ja sellega seotud ehitiste rajamiseks tuleb ehitiste alla jäävalt maa-alalt puud ja võsa eemaldada. 5.2. Juurdepääsutee ja teenindusplats Reoveepuhasti teenindamiseks tuleb ehitada juurdepääsutee. Juurdepääsutee ehitusel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Reoveepuhasti teenindamiseks peab olema tagatud 10 tonnise täismassiga veoki juurdepääs liigmuda äraveoks. Reoveepuhasti teenindusplatsi katendina paigaldatakse freesasfalti kiht paksusega 10 cm. Freesasfalti alla paigaldatakse paekillustiku kiht paksusega 15 cm (fr 32-64mm). Teenindusplatsi kandevõime peab olema vähemalt E = 170 MPa. Killustiku all peab olema liivast või kruusast aluskiht. 5.3. Piirdeaed Reoveepuhasti ümber tuleb ehitada piirdeaed. Uus aed tuleb rajada keevisvõrgust. Aia kõrgus peab olema 1,5 m. Aia kõrgus maapinnast peab olema kuni 10 cm (aia alt peab olema võimalik trimmerdada). Sissesõiduks paigaldatakse kahepoolne tiibvärav laiusega 5 m. Värav peab olema lukustatav. Lukk tuleb sarjastada. 5.4. Pinnase planeerimine Pinnas tuleb planeerida vastavalt vertikaalplaneeringule. 5.5. Heakorratööd Pärast ehitustööd tuleb ehitusplats puhastada ehitusjäätmetest ja haljasala taastada, külvates sinna muru külvinormiga 20 g/m2. Muru tuleb külvata kasvupinnasele, mille paksus on min 15 cm. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 22/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 6. ARHITEKTUUR 6.1. Ehitise arhitektuurilahendus Reoveepuhasti koosneb reoveepuhasti mahutist ning selle kõrvale ehitatud tehnorajatisest. Tehnorajatis on ristküliku kujulise põhiplaaniga ning ühe korruseline. Ehitisel on ühekaldeline katus, mille kaldenurk on 11o. 6.2. Tehnorajatise kavandatav kasutusiga Ehitise kavandatav kasutusiga on 50 aastat. 6.3. Tehnorajatise piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused Alljärgnevalt on toodud piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused: - Põrand pinnasel (P-1) – U= 0,33 W/m2*K - Sokkel (SK-1) – 0,25 W/m2*K - Välissein (VS-1) – 0,25 W/m2*K - Katuslagi (KL-1) – 0,18 W/m2*K 6.4. Tehnorajatise põhitarindite kirjeldus 6.4.1. Lintvundament LV-1 Lintvundament - Õõnesbetoonplokk, 18 MPa, 190 mm - EPS 120 Perimeeter Pluss, λ≤0,40 W/mK, 75 mm 6.4.2. Sokkel SK-1 Sokkel-1 - Tsementkiudplaat 8 mm - Z-profiil, 100 mm s. 600 mm/ EPS 120 Perimeeter Pluss, λ≤0,40 W/mK, 100 mm - Kergplokk, 3 MPa, 200 mm - Siseviimistlus 6.4.3. Välissein VS-1 Välissein - Profiilplekk TP-20 - Horisontaalne roov, 25x100 mm s. 600 mm - Distantsliist, 25x50 mm s. 600 mm - Tuuletõkkekangas - Vertikaalne karkass 50x100 mm s. 600 mm / - Mineraalvill, λ≤0,40 W/mK, 100 mm - Kergplokk, 3 MPa, 200 mm - Siseviimistlus Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 23/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 6.4.4. Sisesein SS-1 Sisesein - Siseviimistlus - Kergplokk, 3 MPa, 150 mm - Siseviimistlus 6.4.5. Vahelagi VL-1 Vahelagi - Siseviimistlus - Monoliitne raudbetoon, 150 mm - EPS 100, λ≤0,40 W/mK, 100 mm - Ehituskile - Tihendatud liivalus, Kt≥0,98 6.4.6. Katuslagi K-1 Katus - Profiilplekk, TP-20 - Roov 25x100 mms. 300 mm - Distantsliist 25x50 mm - Hingav aluskate / tuuletõkkekangas - Laetala 50x200 mm s. 600 mm / mineraalvill, λ≤0,40 W/mK, 200 mm - Aurutõke - Distantsliist 25x100 mm - Tsementkiudplaat 8 mm - Siseviimistlus 6.5. Välisviimistlus Sokkel Sokliosa kaetakse tsementkiudplaadiga. Välissein Välisein kaetakse profiilplekiga. Katus Katus kaetakse profiilplekiga. 6.6. Avatäited Uste spetsifikatsioon vt. täpsemalt dokumendist AR-7-01. Katuslakke paigaldatakse soojustatud katuseluuk (LU-3). 6.7. Siseviimistlus Tehnorajatise siseviimistlus vt. täpsemalt dokumendis AR-8-02. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 24/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 6.8. Pandused Tehnorajatise välisukse ette rajatakse r/b pandus. Külmakergete vältimiseks tuleb pandus soojustada. 6.9. Mahutite luugid Võreseadme kaevu jälgimiseks ja hooldamiseks paigaldatakse restluugid (LU.1…LU.2). Luugid valmistatakse kuumtsingitud terasest, polüpropüleenist (PP) või fiiberplastist (FRP) Luugid peavad olema süvistatud betoonpinda. Luugid peavad olema käsitsi avatavad. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 25/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 7. EHITUSKONSTRUKTISOONID 7.1. Kasutatud normdokumendid • EVS-EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; • EVS-EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused; • EVS-EN 1992 Eurokoodeks 2 Betoonkonstruktsioone projekteerimine; • EVS-EN 1992 Eurokoodeks 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; • EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine; • Eesti Betooniühingu BÜ1: Ehitisse paigaldatava betoonisegu vastavus nõuetele, 2015 • Eesti Betooniühingu BÜ2: Betoon ja raudbetoon, Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine, 2017 • Eesti Betooniühingu BÜ3: Betoon ja raudbetoon, Projekti ehituskirjeldus ja joonised, 2006 • Eesti Betooniühingu BÜ4: Betoon ja raudbetoon, betooni pinnad, 2014 • Eesti Betooniühingu BÜ6: Talvised betoonitööd, 2014 • Eesti Betooniühingu BÜ7: Betoonpõrandad, 2018 • Eesti Betooniühingu BÜ8: Betooni pumpamine, 2018 • Eesti Betooniühingu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“, 2015 • Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirtarindid. • MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd. 7.2. Normatiivsed kasuskoormused • Vahelaed: qk = 2 kN/m2; Qk = 2 kN • Katused qk = 0,75 kN/m2; Qk = 1,5 kN 7.3. Raudbetoonkonstruktsioonid 7.3.1. Taldmik (TL-1) Lintvundamendi taldmiku ehitamiseks tuleb esmalt kaevata süvend. Süvend tuleb hoida kuivana. Süvendi põhja paigaldatakse geotekstiil, 2 klass. Seejärel tuleb ehitada tihendatud killustikalus paksusega 300 mm. Killustikaluse elastsusmoodul E=120 MPa. Killustikalus ehitatakse killustikust (fr.16-32) ning kiilutakse (fr. 8-16). Seejärel alustatakse betoonitööde teostamisega. Betooni mark C30/37 XC2. Minimaalne armatuuri kaitsekiht on 50 mm. 7.3.2. Vahelagi (VL-1) Monoliitsest raudbetoonist vahelagi rajatakse betoonist C30/37 XC4, XF3. Minimaalne armatuuri kaitsekiht on 40 mm. 7.3.3. Pandus (PN-1) Tehnorajatise sissepääsu juurde rajatakse pandus. Betooni mark C30/37 XC4, XF3. Minimaalne armatuuri kaitsekiht 40 mm. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 26/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 7.4. Kivikonstruktsioonid 7.4.1. Lintvundament (LV-1) Õõnesbetoonploki pakus 190 mm ja survetugevus vähemalt 18 MPa. Betoonplokkide õõnsused täidetakse betooniga. Horisontaalsed vuugid armeeritakse Columbia-kivi müürivõrguga esimeses ja igas kolmandas vuugis monoliitse vöö alune esimene vuuk. Müüritisse paigaldatakse püstsarrus 2Ø10 A500HW, s=1,0 m. Betoonplokkide õõned täitetakse betooniga C20/25. 7.4.2. Välissein (VS-1) Müüritis ehitatakse kergplokist paksusega 200 mm ja survetugevusega vähemalt 3 MPa. Kergploki ja betoonkonstruktsiooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsiooniks SBS. Plokksein armeeritakse BI armatuuriga esimeses ja vähemalt igas neljandas vuugis. Kergplokksein laotakse seest poolt puhta vuugiga. 7.4.3. Sisesein (SS-1) Müüritis ehitatakse kergplokist paksusega 100 mm ja survetugevusega vähemalt 3 MPa. Kergploki ja betoonkonstruktsiooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsiooniks SBS. Plokksein armeeritakse BI armatuuriga esimeses ja vähemalt igas neljandas vuugis. Kergplokksein laotakse seest poolt puhta vuugiga. 7.5. Puitkonstruktsioonid 7.5.1. Katuslagi (KL-1) Katuslagi ehitatakse 50x200 mm katusetaladest. Talade samm 600 mm. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 27/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 8. TULEOHUTUS 8.1. Kasutatud normdokumendid - Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; - Siseministri määrus nr. 39, „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; - EVS 812-4:2018. Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus; - EVS 812-6:2012. Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika – Hädavalgustus; - EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. 8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve - Ehitise kasutusotstarve: 22233 Reoveepuhasti - Ehitise kasutusviis: VI kasutusviis. - Ehitise tulepüsivusklass: TP3. 8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus - Ehitise tuleohutuskuja kõrvalseisvate hoonetega on 8 m. Ehitistevaheline kuja on täidetud. - Kandekonstruktsioonidelt tulepüsivust ei nõuta - Põlemiskoormus: < 300 MJ/m2 8.4. Tuleohuklass ja tulekaitsetase - Tuleohuklass: 1. tuleohuklass - Tulekaitsetase: 1. tulekaitsetase 8.5. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitis moodustab ühe tuletõkkesektsiooni. Konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad - Seinte ja lae tuletundlikkus: D-s2, d2 - Põrand: nõuded puuduvad - Välisseina välispind: D-s2, d2 - Õhutuspilu välispind: D-s2, d2 - Katuse kate: Broof(t2) 8.6. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted Suitsueemalduse põhimõtted: - lahendusviis – 1 (loomulik suitsueemaldamine uste kaudu). - käivitustase - tase 1 (käsitsi) 8.7. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs Päästetehnika juurdepääs ehitisele toimub mööda rekonstrueeritavat juurdepääsuteed. Tee laius 3,5 m. Päästemeeskonna sissepääs ehitisse toimub välisukse kaudu. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 28/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 8.8. Evakuatsioonilahendus Tavaolukorras on ehitises 1...2 inimest. Evakuatsioon toimub välisukse kaudu. Evakuatsiooniväljapääsuks olev välisuks peab olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. 8.9. Pääsud mahutisse, pööningule, katusele Ehitisel puudub kelder. Ehitise all paikneb võreseadme kaev, millesse on võimalik pääseda ehitise põrandal paiknevate luukide abil. Pööning puudub. Pääs katusele toimub redeliga. 8.10. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus Küttesüsteemi tuleohutus Taheküttel toimivad kütteseadmed ning nendega seotud suitsulõõrid puuduvad. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus Ehitise ventileerimine toimub sundventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteem tuleb rajada nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Tulekahju korral peab ehitise ventilatsioonisüsteem automaatselt seiskuma. 8.11. Tuleohutuspaigaldis Tulekahjusignalisatsioon Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) pole ette nähtud. Paigaldatakse suitsuandurid, mille häired edastatakse ehitise omanikule. Evakuatsioonivalgustus Evakuatsioonivalgustus pole ette nähtud. Automaatne tulekustutussüsteem (AKS) Automaatset tulekustutussüsteemi (AKS) pole ette nähtud. Piksekaitse Piksekaitset pole ette nähtud. Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel Elektritoitel töötavad tuleohutuspaigaldised puuduvad. Tulekustutid Ehitisse tuleb paigaldada esmased tulekustutusvahendid, milleks on üks pulberkustuti 6 kg. Tulekustuti paigaldatakse nähtavale kohale ja seina külge. Tulekustuti valikul, paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri määrust nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ 8.12. Ehitise väline tulekustutusvesi Ehitisele vajalik ühe tulekahju normvooluhulk: 10 l/s Arvestuslik tulekahju kestvus: 2 h Seega tuleb tagada puutumatu tuletõrje veevaru 72 m3. Tuletõrje vett saadakse Suurpea küla olemasolevatest tuletõrje veevõtukohtadest (asukoht vt. joonis 8.1). Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 29/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT SUURPEA RVP Joonis 8.1 Tuletõrje veevõtukoha asukohad Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 30/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 9. VESI JA KANALISATSIOON 9.1. Kavandatav kasutusiga - Torustikud - 50 aastat - Seadmed - 15 aaastat 9.2. Vesi 9.2.1. Veemõõdusõlm Reoveepuhasti veega varustamine toimub ühisveevärgist. Vee sisenemisele tehakse nõuetekohane veemõõdusõlm, kuhu paigaldatakse veearvesti (VA.1). Ruum, kus veemõõtja paikneb, peab olema kuiv ja valgustatud ning temperatuur ei tohi langeda alla 4°C. Veearvesti peab olema paigaldatud nii, et selle näitu oleks lihtne lugeda, veearvestit oleks hõlbus vahetada ning et see oleks kaitstud läbikülmumise, kõrgete temperatuuride ja mehaaniliste mõjutuste eest. Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalselt näidikuga ülespoole. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus ja kehtiv taatlus. Kogu kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorul olla ühtegi hargnemist. 9.2.2. Veevarustus Reoveepuhastisse paigaldatakse kraaniga kiirliitmik, mille külge on võimalik voolikut ühendada. 9.3. Kanalisatsioon Tekkiv reovesi juhitakse reoveepuhastisse. Ruumidesse, kus on vee või muu vedeliku maha sattumise võimalus paigaldatakse trapid. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 31/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 10. KÜTE JA VENTILATSIOON 10.1. Üldosa 10.1.1. Ehitise kavandatav kasutusiga - Kütte ja ventilatsiooni torustikud - 50 aastat - Seadmed - 15 aastat 10.1.2. Nõuded sisekliimale ja selle reguleerimisele Arvutuslikud temperatuurid: - Arvutuslik välisõhu temperatuur: -25 oC - Arvutuslik siseõhu temperatuur: +10 oC Ruumide ventilatsiooni vajalikud õhuhulgad ning nende määramise põhimõtted on toodud dokumendis KV-9-01. 10.1.3. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused Piirdkonstruktsioonide soojusjuhtivused vt. ptk 6.3. 10.2. Soojusvarustus 10.2.1. Installeeritav soojusvõimsus Installeeritav soojusvõimsus: - Elektriradiaatorid – 1,8 kW 10.3. Küte 10.3.1. Elektriradiaatorid Reoveepuhastisse paigaldatakse elektriradiaatorid (ER.1…ER.2). Radiaatori tööd juhib radiaatori komplekti kuulub termoregulaator. 10.4. Ventilatsioon 10.4.1. Ventilatsiooni süsteemid ja põhimõtted 10.4.2. Süsteem SP.1 Sissepuhkesüsteem on mõeldud kilbiruumi ventileerimiseks ning jahutamiseks suvisel perioodil. Ventilaator tuleb varustada õhuhulga regulaatoriga, millega peab olema võimalik õhuhulka käsitsi reguleerida. Tavaolukorras töötab ventilaator ca 30…50% tootlikkusega. Kui kilbiruumi temperatuur tõuseb üle 25 oC peab ventilaator minema tööle 100% tootlikkusega. 10.4.3. Süsteem SP.2 Sissepuhkesüsteem on värske õhu seadmete ruumi juhtimiseks. Ventilaator tuleb varustada õhuhulga regulaatoriga, millega peab olema võimalik õhuhulka käsitsi reguleerida. Ventilaatoriga tekitatakse seadmete ruumis ülerõhk. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 32/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA 11.1. Üldist Reoveepuhasti elektrivarustus ja automaatika lahendatakse eraldi projektiga. Reoveepuhasti ühendatakse Kuusalu Soojus OÜ olemasoleva SCADA süsteemiga. Ruuterid ja SIM kaardid hanke esemeks olevate objektide osas ostab ja andmeside lepingud koostab Tellija. 11.2. Liitumispunkt Hetkel reoveepuhastil kehtivat liitumispunkti ei ole. Reoveepuhastile rajatakse uus liitumispunkt peakaitsme suurusega 3x32 A. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 33/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12. EHITUSTÖÖD 12.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. Ehitustööde teostamisel avalikel teedel peab ehitustööde teostaja omama teehoiutööde vastavat tegevusluba. Teede taastamise Omanikujärelevalve peab omama tee ehitamise omanikujärelevalve tegevusluba. 12.2. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine. 12.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest Tellija poolt määratavas ajalehes üks kuni kaks nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega üks kord kuus perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 34/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja soovitatavalt filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb: • Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliinide postid), piireaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele; • Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlase vajumise ilmingud jne). Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD plaadile, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast CD plaadist tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Kui töid alustatakse talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonistest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. 12.5. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 35/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude hoolduslõikuse võib teostada vaid kutsetunnistusega arborist. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. 12.6. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Projekt märgitakse maastikule iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju tähistusvaiu, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu ja seda on Omanikujärelevalvel õigus kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel Tellija järelevalve poolt kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 12.7. Liikluskorraldus Enne tööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele ja Tellija esindajale ehitus-kaevetööde kava ja tööplatsi organiseerimise skeemplaani, millel on näidatud soojakute, töökodade, laoplatside, võimalike juurdepääsuteede ja muude ehitusööde läbiviimiseks vajalike objektide asukohad. Samuti esitatakse võimalik ehituspiirkonna ajutise liikluskorralduse skeem. Töövõtja peab ise leidma optimaalsed, keskkonnasäästlikud ja kohalike elanike vajadusi maksimaalselt arvestavad lahendused valitud ehituspiirkonnas. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 36/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Tellija märkused. Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a. määrusele nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt siis tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas, kui ei ole peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Juurdepääsu võib katkestada ainult lühiajaliselt ja kooskõlas hoone valdaja(te) kirjaliku nõusolekuga. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida rohkem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Tellija esindaja edastab vastava info operatiivteenistustele. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 37/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 12.8. Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 12.9. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. 12.10. Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised 12.10.1. Üldist Töövõtja peab välja selgitama, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 38/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele. Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi: telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sadevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte, peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja paralleelselt Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse, tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Omanikujärelevalve seda nõuab. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Kõik ehitustöödel ettejäävad sademeveekanalisatsioonitorud, mida ei ole võimalik säilitada töötavatena, tuleb asendada uute plasttorudega. Asendava sademeveetoru läbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui olemasoleva toru oma. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 39/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 12.10.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevale rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 12.10.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektri õhuliini kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Töötamine elektri õhuliini kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. • Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 40/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 • Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 12.11. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 12 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 12.12. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 41/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.13. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 12.14. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatiste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 12.15. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja peale kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised: • kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad; • hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd; • vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid; • muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 12.16. Katete eemaldamine 12.16.1. Üldist Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. 12.16.2. Kruuskatte eemaldamine Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 12.16.3. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 42/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.17. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevikud varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaeviku seinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevikusse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 43/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 12.18. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 44/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Survetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Survetorustike lubatud hälbed on järgmised: • Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; • Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plasttorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 45/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. 12.19. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 jm tagant. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 46/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 12.20. Mahajäetavad torustikud ja kaevud Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal paiknevad torustikud tuleb täita liiva või kergbetooniga, teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse. Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud vee- ja kanalisatsioonikaevud, mis uue torustiku lahendusega jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda). Torude otsad tuleb sulgeda betooniga, kaev tuleb täita sobiva pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1,5 m ulatuses maapinnast tuleb eemaldada. Töövõtjal tuleb teostada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorude sulgemised naaberkinnistutel, juhul kui toru tuleb hetkel naaberkinnistult ja kinnistu saab endale uue ühenduse. Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid kuuluvad Tellijale. Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Omanikujärelevalve või kohaliku omavalitsuse nõudel seda tõendavad dokumendid. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 47/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.21. Katete taastamine 12.21.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. 12.21.2. Muru taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Soovituslik on kasutada kasvupinnaseks stabiliseeritud reoveesetet. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 48/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 10-20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. 12.21.3. Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb teha vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ nõuetele, paksusega 20 cm. Kruusateede ja teepeenra taastamisel kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 1 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 10-15 cm teepinnast allapoole. Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada greideriga profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (H=10 cm). 12.22. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. Ehitusala laius torustike ehitamiseks tuleb samuti kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Omanikujärelevalve kontrollib hiljem ehitusplatsi ning veendub, et ehitusplats on puhastatud ning ette valmistatud järgnevateks ehitustöödeks. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve). Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 49/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Lisaks tuleb lammutustööde teostamisel lähtuda alljärgnevast: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.07.2015. a. määrus nr 97. Nõuded ehitusprojektile; • Jäätmeseadus. 12.23. Teostusjoonised 12.23.1. Üldist Teostusjoonised koostatakse kõigi ehitatud hoonete, ehitiste, tehniliste võrkude jms kohta ja esitatakse Omanikujärelevalvele 2 eksemplari paberil köidetuna kõvades kaantes ning 1 eksemplar digitaalselt (CD-l või mälupulgal) dwg-s. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede jne tähistust. Juhul, kui projektis vastav tähis puudub, määrab selle Töövõtja. Kui ei ole nõutud teisiti, siis kõik ehitiste mõõtmed tuleb joonistel esitada millimeetrites. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Teostusjooniste ulatus hoonete ja rajatiste kohta kooskõlastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve vahel täiendavalt. • Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. • Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatud torustiku lõigu kohta tuleb esitada puurimisraportid, millede tähistus läheb kokku projekti ja teostusjoonise sõlmede tähistustega. • Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. • Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. • Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). • Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. • Teostusmõõdistused peavad olema esitatud digitaalselt vähemalt dwg ja dgn, paberkandjal mõõtkavas M1:500 tehniliste võrkude kohta. Teostusmõõdistused peavad vastama Eesti Vabariigi Majandus-ja taristuministri määrusele nr 34, 14. aprill 2016. a „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 50/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 12.23.2. Teostusjooniste detailsus Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikust näha olnud ehitatud torustiku trassiga lõikunud maa-alused tehnovõrgud. Tehnovõrguga lõikumiskohta esitatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja: • isevoolsete torustike korral toru põhja alla; • vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru toru peale; • üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja -kaablitoru korral tsentrile; • elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale. Ehitatud rajatisest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad). Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”. Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur. Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt Eesti Vabariigi Majandus-ja taristuministri määrusele nr 34, 14. aprill 2016. a „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 46 lõigu 1 punktides 1 kuni 13 toodud detailsusele. Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru läbimõõt (400/315; 560/500 jne). Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena millimeetrites. Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De). Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites (DN). Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud elemendi juurde. Projektis ja teostusjoonisel toodud sõlmede tähistus peab olema ühesugune. Kui mõni sõlm jäetakse ära, siis antud tähistuskombinatsiooni ei kasutata. Kui lisandub mõni sõlm, siis sellele antakse lähtudes teistest sõlmenumbritest tuletatud tähistus. Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel on vaja esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang promillides (i = ...). Nii isevoolsetel, kui survetorudel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal. Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st et visuaalselt ühendatud torustiku otste koordinaadid (x,y,z) peavad olema samad. Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 51/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 või maasiibri leppemärgini katkematult, seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel. Tühja lõiku jääda ei tohi. Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu teljest kaevu teljeni või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini. Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil oma õiges asendis. Maapinna kõrgused lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Omanikujärelevalve nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena teostusjoonised (ainult digitaalselt), kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon: haljastus, pinnakatted, piirded jne. 12.23.3. Fotod Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide konstruktsioonide, torustike, kaevude, kambrite, kaablite, sõlmede jms kohta vähemalt kaks digitaalfotot JPEG (.jpg) formaadis. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Iga ehitusobjekti tööpäeva kohta tuleb esitada üks või mitu ülevaatliku fotot, millelt on võimalik tuvastada tööde teostamise olukord koos ümbritseva situatsiooniga. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina sõlmedest (sh kanalisatsioonikaevudest) selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon teostatavate tööde osas. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Igal fotografeeritud sõlmel peab olema juures sõlme tähistus (markeriga, teisaldatava tahvliga vm). Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhi ülespoole). Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne. Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Juhul, kui projektis ei ole toodud mõnele ehitatud sõlmele tähist, määrab tähistuse Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 52/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Fotod tuleb esitada süstematiseeritud andmebaasina, kuhu on iga foto kohta lisatud vähemalt järgmised selgitavad tekstid: • sõlme tähis foto ülemises servas; • torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus; • sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt); • absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku) peale; • muu asjakohane informatsioon. Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega CD-l, DVD-l või mälupulgal. Fotode töömahu ulatus ja esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. 12.23.4. Ehitatud rajatiste andmed andmetabeli vormis Tellija erinõudena peab igale teostusmõõdistuse aruandele olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis. Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Riiklikusse Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse. Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid. Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente seal olla ei tohi. Tabelid tuleb esitada digitaalselt vastavalt esitatud vormile „Teostusmõõdistuse andmetabel”. Vormi täitmisel tuleb juhinduda alljärgnevast: • Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel. • Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale. • Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. • Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkus x laius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 53/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 • Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata. • Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale. • Veesõlmede, reoveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata. • Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti. • Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. • Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. • Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp- punktiga kaevu lae tsentril. • Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris) • Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97 ristkoordinaatide- ja EH2000 kõrgussüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma. • Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama numbrit (ID). • Punktelement hõivab tabelis ühe rea. Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele reale. • Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale ainult, et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga, muidu jääb viimane lõik „joonistamata”. • Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi „joonistamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju. • Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid). • Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (De) ning teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN). • Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234 mitte 1,234). Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 54/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 • Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000). • Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2009 (kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2009 mitte ´09 või 2009.a. vms. • Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot. • Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks. 12.24. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 55/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 56/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 13. MATERJALID JA SEADMED 13.1. Üldist Töövõtja peab esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni eestikeelsena (sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), vastavalt seadusandlusele ja Töökirjeldusele. Muuhulgas tuleb järgida toote nõuetele vastavuse seadust ja MKM määrust nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Töökirjeldusele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb Omanikujärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Kõik tarnitavad seadmed peavad olema uued, tehasepakendis ja varustatud vajalike sertifikaatidega. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. 13.2. Survetorustikud Survekanalisatsioonitorustike surveklass peab olema PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250µm vastavalt standardile DIN30677. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Töövõtja teeb fotod keevitamise ajal. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 57/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 13.3. Kanalisatsioonitorustikud Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC-st ja vastama standardile ENV 1401-2:2000. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. PVC torud peavad olema täisseinaga. Kihilise seinaga torusid kasutada ei ole lubatud. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonikaevudega kasutada termokahanevaid muhve. Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015. Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS-EN 13598-2. Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega. Plastikkaevud valmistatakse tehases, kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop-konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >300 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases tehtud keevitusühendustega. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Teleskoopsete kaevude malmluugid peavad olema ümbritseva tasapinnaga ühel kõrgusel, teistel 20 cm ümbritsevast pinnasest kõrgemad. Malmluukide kandejõud peab olema 40 t. Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe. 13.4. Klapid ja siibrid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene (pidev operatsioonivõimsus ei ületaks 200 N ning ajutiselt 500 N). Ventiil peab olema valmistatud nii, et päripäeva keerates see sulgub ja vastupäeva keerates avaneb. 13.5. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele BS EN 1092-1:2018, BS EN 1515-1:2000, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1-4 sarnaselt roostevaba terasest torudele. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 58/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 13.6. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 59/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 14. NÕUDED KATSETAMISEL JA ÜLEVÕTMISEL 14.1. Eesmärgid Katsetuste (testide) eesmärk on demonstreerida ja kontrollida seadmete, masinate, süsteemide funktsioneerimist vastavalt lepingule ja Tellija tingimustele. Kõik katsetuste ja testimisega seotud kulud katab Töövõtja. 14.2. Välistorustike katsetamine 14.2.1. Surveproovide teostamise nõuded Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300 m. Surveproovi korraldab ehitaja Tellija esindaja juuresolekul. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. 14.2.2. Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse omanikujärelevalve teostaja või esindajale kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). • Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. Juhul kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab videovaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub tellija kulul. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Omanikujärelevalve teostajal või esindajal on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 60/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 • Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. • Vaadeldavale torustikule ja torustiku kaevudele peab olema tagatud kaameraauto takistusteta juurdepääs. Juurdepääsutee peab kandma kaameraautot. Väiksemate defektide puhul, mis omanikujärelevalve teostaja või esindaja arvates ei vaja kohest parandamist, võib omanikujärelevalve teostaja või esindaja nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut puudustest peatamise ajavahemikul Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve teostaja või esindaja otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. Kui torustiku TV-vaatluse ja raporti osas tekib kahtlusi tühja toruga filmitud toru läbivajumise kohta, siis lastakse torustikku puhast vett ja teostatakse Töövõtja kulul kordusfilmimine. 14.2.3. Isevoolse torustiku veepidavuskatse Omanikujärelevalve teostajal või esindajal on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab omanikujärelevalve teostaja või esindaja. 14.2.4. Isevoolse torustiku ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalve teostaja või esindajal on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 14.3. Tehase- ja kohapealne testimine Tellijal peab olema juurdepääs kõikide seadmete tehasetestidele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui osa seadmetest on valmistatud teistel eeldustel, peab Töövõtja saama kontrollimiseks Tellijalt loa. Sellised kontrollimised, eksamineerimised või testid ei vabasta Töövõtjat Lepingus sätestatud kohustustest. Kui seadmed koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal. Töövõtja peab Tellijale kirjalikult ette teatama 21 päeva seadmete valmisolekust katsetusteks. Seejärel peab Omanikujärelevalve informeerima Töövõtjat 24 tunni jooksul teate kättesaamisest, kas seadmete testid kiidetakse heaks katsetustel väljastatud sertifikaadi alusel või osaleb Tellija ise katsetustel. Töövõtja peab Tellijale edastama pumpade, ventilaatorite jt seadmete testide numbrilised tulemused ning töökõverad kolmes koopias. Tehasetestide läbiviimisel peab arvestama seadme kohapealsete töötingimustega. Testide sertifikaadid peavad andma vastavatest testidest täieliku ülevaate. Kui seadmed läbivad antud punktis kirjeldatud testid, peab Tellija vastava sertifikaadi heaks kiitma vastavalt lepingule. Töövõtja peab enne seadmete tarnimist saama käesoleva punkti alusel Tellijalt nõusoleku testide rahuldavate tulemuste kinnitamise alusel. Kui Tellija on omapoolse kinnituse Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 61/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 andnud peab Töövõtja enne tarnimist seadme vajaduse korral demonteerima, värvima ja saadetise kõik osad transportimiseks kaitsma. 14.4. Tehasetestide sertifikaadid Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat: • mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised alalüüsid; • vastupidavustestid; • elektrimootorite isolatsioonitestid, käitamistestid, kuumustestid jne. Kuumustestid peavad kestma pidevalt vähemalt 8 tundi; • kontrollseadmete ja lülitusseadmestiku isolatsioonitestid, käitamistestid, kõrgpingetestid, võimsustestid kus võimalik; • pumpade testid tootlikkuse ja efektiivsuse määratlemiseks; • kõikide seadmete testid, mida tehakse valmistajatehase protseduuride või standardites nõutud protseduuride kohaselt; • teised Tellija poolsel nõudmisel tehtavad testid. 14.5. Käituskatsed 14.5.1. Üldist Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, va survesüsteemide testid, mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada. Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas. 14.5.2. Mehaanilised katsed Teostatakse järgnevad katsed: • kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust; • kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust; • kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust; • survesüsteemide kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Omanikujärelevalve juhistele. Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 62/63 Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti. Tööprojekt Töö nr. 041/2019 15. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015). Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses. Kasutusloa riigilõivu tasub Töövõtja. Tellija peab osutama Töövõtjale igakülgset abi ja andma informatsiooni eelnimetatud loa hankimisel. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning kahes eksemplaris sobivalt köidetuna Omanikujärelevalvele esitama järgmised dokumendid: • Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb); • projektdokumentatsiooni muudatused; • tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja varustuse kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); • ehituspäevik (isekopeeruva päeviku puhul esimene ja teine koopia); • kaetud tööde aktid; • teostusjoonised; • kuuaruanded; • ehitusnõupidamiste protokollid; • katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; • kasutuslubade taotlused koos kõigi lisadega. Ülalnimetatud kasutusloa väljastamine on Omanikujärelevalve poolt Vastuvõtuakti väljastamise eeltingimuseks. Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim Reoveetehnoloog: Siim Sibul Projekteerija: Kert Alasoo Keskkond & Partnerid OÜ 9.2019 63/63 Kuusalu Vallavalitsus Teie 30.10.2019 [email protected] Mõisa tee 17 Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harju maakond Kert Alasoo Teie 14.10.2019 Keskkond ja Partnerid OÜ [email protected] Meie 05.11.2019 nr 15-2/19/49308-3 Ehitusloa nr 1912271/29206 eelnõu Keskkond ja Partnerid OÜ edastas 14.10.2019 kirjaga ning Kuusalu Vallavalitsus 30.10.2019 läbi ehitisregistri Maanteeametile kooskõlastamiseks vastavalt töö nr 041/2019 „Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti“ ning ehitusloa nr 1912271/29206 eelnõu, mille eesmärgiks on anda ehitusluba vee- ja kanalisatsioonitorustike, reoveepuhasti ning piirdeaia rajamiseks. Maanteeamet, tutvunud ehitusloa eelnõu ning selle aluseks oleva projekti lahendusega, märgib järgmist. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigiteega nr 11285 Loksa-Pärispea tee km 6,90 kinnisel meetodil hülsis ristuvana reoveekanalisatsiooni torustik. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 20.02.2018 kirjaga nr 15-2/18/3472-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame ehitusloa nr 1912271/29206 eelnõu ning selle aluseks oleva OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 041/2019 „Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Lõige, Seletuskiri Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2) 11285 Loksa-Pärispea tee (42301:003:0286) Transpordimaa 100% M 1:500 (1 cm = 5 m) 2 1 1 2 3 4 PE RC D e 160 L=2 K2 1.0m i=10 K2 Hülss PE K2 RC De 20 K2 1 2 K2 PVC De K2 160 L=21.5m K2 A i=42 K2 1 2 K2 1 2 1 0 PN10 L =17,5 m 3 2 2 B 3 4 1 2 3 4 öönd lda veekaitsev Ranna või ka evöönd Maantee kaits d eluvöön evöönd ehituske Maantee kaits õi kalda Ranna v LEPPEMÄRGID: Tehnovõrgu kasutusala (29,0 m²) Olemasolev kinnistupiir Olemasoleva sõidutee serv Projekteeritud piirdeaed TEHNOVÕRGUD: K2 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Kasutusala laius: - isevoolse kanalisatsioonitorustiku teljest 1 m mõlemale poole Koostas: Kert Alasoo
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel