dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kastre valla Vooremäe tervisespordikeskuse vee erikasutusele nõusoleku andmine

Maanteeamet · 3. aprill 2020
Viit
15-2/20/12623-2
Registreeritud
3. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kastre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22012623-2 03.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc968 KB

Sisu (failidest)

Eesti Veeprojekt OÜ Töö nr. 27-17 Pikk 12, 51009 Tartu Staadium: eskiisprojekt [email protected] Reg. nr. 10913769 Tellija: Kastre Vallavalitsus Tel 740 9361 62113 Kurepalu küla Kastre vald, Tartumaa EK10913769-0001 17.03.2003 EP10913769-0001 17.03.2003 MP0068-00 29.06.2004 531MA MM002211 EEG000015 09.09.2004 ISO 9001:2008 29.06.2004 Reg nr 75008255 TEL001494 19.05.2010 Teehoiutööde tegevusluba nr 13051 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla VOOREMÄE TERVISESPORDIKESKUSE KUNSTLUME TOOTMISSÜSTEEM ESKIISPROJEKT Juhataja: TOOMAS KOOSKORA Vastutav spetsialist Projektijuht: MEELIS VIIRMA Kutsetunnistus 109047 Projekteerijad: MAARIKA MUULI Kutsetunnistus 124396 PRIIT TAMM Kutsetunnistus 108037 Tartu, 21.02.2020 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Seletuskiri Sisukord 1 Üldandmed .............................................................................................................. ......4 2 Alusdokumendid ..................................................................................................... ......6 2.1 Lähteandmed ...................................................................................................... 6 2.2 Normdokumendid .............................................................................................. 6 2.3 Ehitusuuringud ................................................................................................... 7 2.3.1 Geodeetiline alusplaan ................................................................................... 7 2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed .......................................................................... 7 2.3.3 Hüdroloogilised andmed ................................................................................ 8 3 Veevarustuse lahendus ............................................................................................ ......8 3.1 Veevajadus ......................................................................................................... 8 3.2 Veehaare ............................................................................................................ 9 3.3 I astme pumpla ................................................................................................. 10 3.4 II astme pumpla................................................................................................ 11 3.5 Lumekahurid .................................................................................................... 12 3.6 Pumplate töö .................................................................................................... 12 4 Elektrivarustuse lahendus........................................................................................ ....14 4.1 Üldist ................................................................................................................ 14 4.2 Elektrivarustuse kirjeldus................................................................................. 14 4.3 Jaotuskeskused ................................................................................................. 15 4.4 Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus.......................................................... 16 4.5 Automaatika ..................................................................................................... 16 5 Ehitustööde maht ja maksumuse hinnang ............................................................... ....17 Eesti Veeprojekt OÜ 2/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Joonised 1. Asendiplaan 1 AP-1 2. Asendiplaan 2 AP-2 3. Asendiplaan 3 AP-3 4. Asendiplaan 4 AP-4 5. Asendiplaan 5 AP-5 6. Asendiplaan 6 AP-6 7. Pikiprofiil PP-1 8. II astme pumpla skeem S-1 9. Magistraalliinide skeem EL-1 Eesti Veeprojekt OÜ 3/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 1 Üldandmed Töö nimetus: Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Ehitusprojekt Töö nr: 27-17 Objekti asukoht: Tartu maakond, Kastre vald (vt joonis 1.1) Joonis 1.1. Objekti asukohaskeem Käesoleva töö eesmärgiks on projekteerida Vooremäe tervisepordikeskuse tehislume tootmiseks vajalike rajatiste esimene etapp. Rajatised on kavandatud tabelis 1.1 loetletud katastriüksustele, rajatiste paiknemise skeem on joonisel 1.2. Tabel 1 Katastriüksuste nimekiri Jrk nr Katastriüksuse nimi Katastriüksuse number 1 Suusabaasi 29101:001:0022 2 Alamäe 29101:001:0021 3 Kullapaja 18502:005:0106 4 Tõrvandi-Roiu-Uniküla 18502:005:0018 kõrvalmaantee nr 22140 5 Meelise 18502:005:0105 6 Terviseraja 18502:005:0169 7 Sillaotsa põhikool 18502:003:0342 Eesti Veeprojekt OÜ 4/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Joonis 1.2 Rajatiste paiknemise skeem Eesti Veeprojekt OÜ 5/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 2 Alusdokumendid 2.1 Lähteandmed Projekt on koostatud lähtudes objekti ülevaatusest ning alljärgnevatele lähtematerjalidele tuginedes. • K&H AS poolt koostatud Vooremäe tervisekeskuse detailplaneering, töö nr 05DP97; • Head Load OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordi keskuse elektrivarustuse projekt“, töö nr 01-10; • K&H AS poolt koostatud „Vooremäe tervise- ja suusaradade välisvalgustuse teostusmõõdistus“, töö nr 10G5731; • Metricus OÜ poolt koostatud Alamäe katastriüksuse geodeetiline alusplaan; • Arhitektuuribüroo Siim&Põllumaa OÜ poolt koostatud Vooremäe tervisespordi keskuse teenindushoone projekt; • Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise eeluuring, töö nr PP11/30U. • Alkranel OÜ poolt koostatud Kurepalu järve paisu juurde kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. 2.2 Normdokumendid Projektlahenduse koostamisel on kasutatud asjassepuutuvas ulatuses järgmisi standardeid ja juhendeid: • Eesti Standard EVS 921-1:2014 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Elektrivarustuse normdokumente käsitletakse eraldi peatükis. Eesti Veeprojekt OÜ 6/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 2.3 Ehitusuuringud 2.3.1 Geodeetiline alusplaan Geodeetilise alusplaanina on kasutatud lähteandmetes loetletud varasemate projektide alusplaane ja teostusmõõdistusi. Nende puudumisel on kasutatud Maa-ameti kaardimaterjali. Asendiplaanide kõrgussüsteem on Balti BK 77, koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Edaspidiseks projekteerimiseks tuleb kogu ala olemasolev geodeetiline alusplaan aktualiseerida ja puuduvatel aladel juurde mõõta. 2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed Ehitugeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehti Mõra jõe lammile veehaarde alale käsipuuriga 11 auku sügavusega kuni 2 m. Valdavalt on ala on kaetud liivaga segunenud turba- ja mudakihiga, mille kihi pakus on 0,7...1,2 m. Kohati võib kihi paksus olla suurem, puurimisel saadi suurimaks turbakihi paksuseks 1,4 m. Turba ja mudakihi all lasub orgaanikaga segatud liiv ja saviliiv. Vahetult jõe kaldal turvast ja muda ei leidunud, kallas koosnes orgaanikaga segatud liivast ja saviliivast. Jõe põhjas silla piirkonnas ja perspektiivse veehaarde sissevoolu piirkonnas on liivasette kihi paksus ca 0,2...0,3 m. Sillast ülesvoolu on vasaku kalda piirkonnas setted kuhjunud 0,8 m paksuse kihina. Puuraukude asukoht on näidatud asendiplaanil, kirjeldused tabelis 1.2. Edaspidiseks projekteerimiseks tuleb ehitusgeoloogilised uuringud. Eriti oluline on see I astme pumpla ja veehaarde rajamise kavandamiseks, kus geoloogiline ehitus mõjutab lahendust ja tööde maksumust kõige rohkem. Tabel 2 Puuraukude andmed Pa nr Kirjeldus Pa-1, Pa-2, Pa-3 0...1,0+ liiv orgaanikaga Pa-4 0....1,4 hästilagunenud turvas ja muda 1,4...1,5+ saviliiv Pa-5 0....1,2 hästilagunenud turvas ja muda 1,2....1,5+ liiv orgaanikaga Pa-6 0...0,7 hästilagunenud turvas 0,7...0,9+ liivsavi Pa-7 0...0,2 muld Eesti Veeprojekt OÜ 7/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Pa nr Kirjeldus 0,2...0,4+ saviliiv 0,4...0,6+ saviliiv Pa-8 0...1,4 hästilagunenud turvas ja muda 1,4...1,7+ liiv orgaanikaga Pa-9 0...1,1 hästilagunenud turvas ja muda 1,1...1,8+ liiv orgaanikaga Pa-10 0...0,2 muld 0,2...0,7+ saviliiv orgaanikaga Pa-11 0...0,2 muld 0,2...0,7+ saviliiv orgaanikaga 2.3.3 Hüdroloogilised andmed Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise eeluuringus on märgitud järgmised andmed. Mõra jõe valgala pindala Roiu paisjärve väljavoolul on 67 km². Mõra jõe vooluhulgad Roiu paisjärve ristlõikes on orienteerivalt järgmised: 2% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 15,2 m³/s 5% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 11,7 m³/s 30 päeva 95% ületustõenäosusega minimaalne vooluhulk on 0,20 m³/s. Kavandatav veehaare asub ca 2,5 km Roiu paisjärvest ülesvoolu ja projekteeritud veehaarde ristlõikes on valgala ja voolhulgad ca 5% võrra väiksemad. 3 Veevarustuse lahendus 3.1 Veevajadus Kogu kompleksi väljaehitamisel on kavas 0,7 m paksuse lumekihiga katta 38000 m². Selleks kulub arvestuslikult 26000 m³, kui arvestada, et 1 m³ veest toodetakse 2,2 m³ lund. Seega kulub kogu vajaliku lumekoguse tootmiseks 11800 m³ vett. Lumekahuri arvutuslikuks vooluhulgaks on arvestatud 7 L/s. Esimeses ehitusjärgus rajatakse kaks veevõtu hüdranti. Kavas on tööle rakendada vähemalt kaks lumekahurit. Teises ehitusjärgus lumetootmisvee torustikku pikendatakse ning perspektiivis on kavas korraga tööle rakendada vähemalt neli lumekahurit koguvooluhulgaga 28 L/s (väiksema vooluhulga korral on võimalik lumekahureid lisada). Seega peab Mõra oja veehaarde pumpla (I astme pumpla) ja survetorustik olema dimensioneeritud vooluhulgale vähemalt 28 L/s. Eesti Veeprojekt OÜ 8/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 3.2 Veehaare Veehaare rajatakse abajasveehaardena, millesse sissevool jõest toimub eraldi suletava torustiku kaudu. Kuna konkreetsel juhul on haaratav vooluhulk väike, siis on klassikalist abajsaveehaarde lahendust täiendatud ja sissevool abajasse toimub sulgemiskaevu läbiva torustiku kaudu. Niisugune lahendus vähendab oluliselt ujuprahi, sette ja lobjaka sattumist veehardesse. Enamus jõeveega kaasaskantavatest setetest sadeneb abaja põhja. Abajasse sissevoolutorustiku läbimõõt on DN500. Sissevoolule paigaldatakse sulgemiskaev DN800, mis võimaldab veehaardesse sissevoolu sulgeda (abaja settest puhastamise vms vajaduse korral). Toru ja kaevu materjal on PE. Abajasveehaardest võetakse vesi sängiveehaarde abil: päise ja torustiku kaudu juhitakse vesi kaldakaevu (kaevpumplana rajatav I astme pumpla). Abaja nõlvad tuleb veepinna muutumise tsoonis kindlustada kruusakihiga. Kasutatav veehaardelahendus on kirjeldatud allpool oleval joonisel näidatud skeemil б, millel pumpla on tähistatud positsiooninumbriga 5. Skeemil näidatud on abajasveehaardesse sissevool pole suletav vaid on tehtud avatud kanaliga. Joonis 3.1. Abajas veehaarde võimalikke lahendusi (Водозаборно-очистные соороужения и устройства, М.Г.Журба 2003). Eesti Veeprojekt OÜ 9/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Toru sisse ja väljavool tuleb kindlustada kivikindlustusega. Väljakaevatav turvas ja muda tuleb kohapeal taheneda ja vedada spordikeskuse haljastuseks. Veekasutus veehaardest toimub ajutiselt. Kasutus toimub eelkõige siis kui loodusliku lumikatte paksus ei võimalda suusaradade rajamist. Peamiselt toimub veekasutus hilissügisel ja talve alguses, vajadusel ka talve kestel. Väljakaevatav liiva ja saviliiva omadusi tuleb edasise projekteerimise käigus täiendavalt uurida. Esialgse hinnangu järgi saab materjali kasutada täitepinnasena pumpla teenindusplatsi alla jääva turba ja muda asendamisel ning spordikeskuse suusaradade kujundamisel. 3.3 I astme pumpla I astme pumpla on kompaktpumpla (kaldakaev) minimaalse siseläbimõõduga Di2000 mm, milles paiknevad kaks pumpa. I astme pumplas oleva ühe pumba võimsus on 22 kW, nimivool 43A. Pumbad peavad olema sobivad drenaaživee pumpamiseks. Pumpla elektrivarustuseks rajatakse elektrikaabel alates Sillaotsa koolist. Pumpla kilp tuleb paigaldada oru nõlval niisugusele kõrgusele, et see jääks suurvee ajal veepinnast kõrgemale. Samuti peab suurvee tasemest kõrgemale jääma pumpla luuk. Pumbad seadistatakse esimeses ehitusjärgus tööle vaheldumisi, pumpade vahetus toimub etteantud aja jooksul. Vesi juhitakse pumplasse PE DN500 vabavoolutoruga, mille otsas on võrega päis. Päise puhastamise võimaldamiseks paigaldatakse ujuv teenindussild, mida ühendab kaldaga käigutee. Pumpla juurde rajatakse kruuskattega teenindusplats, mis võimaldab manööverdada tõstetehnikaga varustatud autoga. Vajadus tuleneb asjaolust, et hooaja välisel ajal tuleb pumbad pumplast eemaldada. I astme pumpla survetorustik on minimaalselt De225 PN10, materjal PE100. Torustiku tühjendamiseks paigaldatakse profiili madalamatesse punktidesse kaks tühjenduskaevu. Torustik on kavandatud paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast avatud kaevikus. Ristumisel Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteega tuleb torustik paigaldada kinnisel meetodil. Vesi pumbatakse I astme pumplast suusakeskuse teenindushoone juurde rajatavatesse tuletõrjevee mahutitesse (kavandatud maht 2x54 m³, edasisel projekteerimisel on mõistlik kaaluda mahu suurendamist 2x60 m³-ni). Eesti Veeprojekt OÜ 10/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Võimalik valik, millega eskiisprojekti koostamisel pumplate, kaevude ja mahutite puhul arvestatud, on IWS toodang (http://www.iwsgroup.ee/et/products) ja teenindussilla puhul Paadisildade OÜ (http://paadisillad.ee) või Top Marine OÜ (http://www.topmarine.ee/est/Kontakt) toodang. 3.4 II astme pumpla Tuletõrjevee mahutite juurde rajatakse II astme pumpla. Pumbad paigaldatakse raudbetoonist pumbakambrisse, kambri minimaalsed sisemõõtmed 5x7 m ja kõrgus 4 m. Kamber rajatakse osaliselt muldesse, kambri sissepääs on kavandatud maa pealt kambri ees olevalt platsilt. Esimeses ehitusetapis paigaldatakse kaks pumpa, mis arvutuslikult tagavad 4 lumekahuri veega varustamise. Kui teises ehitusetapis on rahaliselt võimalik, oleks mõistlik paigaldada kambrisse varupumbana veel üks pump. Pumbad seadistatakse tööle vaheldumisi, pumpade vahetus toimub etteantud aja jooksul. II astme pumplas oleva ühe pumba võimsus on 45 kW ja nimivool 81A. Max töösurve 33 bar. II astme pumpla on võimalik tööle rakendada kahes režiimis. Esimeses režiimis võtavad pumbad vee läbi tuletõrjevee mahuti, mis toimib vajadusel täiendava liivasetitina. Teises režiimis pumpab I astme pumpla otse II astme pumpadele, tekitades II astme pumpade ees eelrõhu. Millises režiimis II astme pumpla eelistatult tööle rakendatakse, tuleb otsustada töö käigus sõltuvalt eelneva setitamise vajadusest ja võimalustest. II astme pumplasse paigaldatakse mehaaniline filter, õhueraldusklapp, tagasilöögiklapid, elektri- ja juhtimiskilp. Kütmiseks külmal ajal, kui lund ei toodeta, kuid torustik on veega täidetud, paigaldatakse elektriradiaatorid võimsusega kuni 4 kW. Pumplas tuleb tagada ventilatsioon, mis tagab ka kõrgsurve pumpade töötamise ajal kambris sobiva temperatuuri. Tuletõrjevee mahutitest võetakse vesi II astme pumplasse mahutite keskelt. Mahutite põhja tasapinda paigaldatakse tühjendustorud ning mahutite ülapinda ületäitumise vältimiseks ülevoolutorud. Tühjendus- ja ülevooltorud ühendatakse II astme pumpla tühjendustoruga ning vesi juhitakse kraavi. Pumplasse rajatakse pumpla sisetorustiku tühjendamist võimaldav kaev. II astme pumpla survetorustik rajatakse kõrgsurvetorudest minimaalselt läbimõõduga Di160 ja klassiga PN40. Kasutatakse tsingitud terastorusid. Torustiku pöörded tuleb Eesti Veeprojekt OÜ 11/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 toestada betoonist tugedega. Torustiku minimaalne paigaldussügavus ilma soojustuseta rajamisel on 1,4 m toru peale. Kahurite veevarustuseks paigaldatakse maapealsed hüdrandid läbimõõduga DN50, mis on varustatud isetühjeneva maakraaniga. Kraani avamine ja sulgemine on võimalik käsitsi või automaatselt mootori abil. Võimalik valik, millega eskiisprojekti koostamisel arvestatud, on Alvenius AB toodang (http://www.alvenius.com/pipes-and-pipe- fittings.aspx). 3.5 Lumekahurid Kavandatud on kasutada mobiilseid turbiinkahureid võimsusega 24,5 kW ja nimivool 43A. Kahurid on tööle seadistatavad nii automaatselt kui käsitsi režiimis. Iga hüdrandi juures paikneb lumekahuri elektrivarustuse ja juhtimiskilp. Võimalik kahurite, kahurite ühenduskilpide ja hüdrantide avamiskraanide valik, millega eskiisprojekti koostamisel on arvestatud, on Technoalpine TF10 (https://www.technoalpin.com/en/snow- making.html) ja Demaclenco Evo-3.0 (http://www.demaclenko.com/en/fan-guns/evo-3- 0/41-1167.html) toodang. 3.6 Pumplate töö Tuletõrjevee mahutites paiknevad tasemeandurid, millelt saadava signaali alusel lülitatakse tööle I astme pumpla pumbad olukorras, kus vesi võetakse II astme pumplasse läbi mahutite. II astme pumplasse paigaldatakse rõhuandurid, mille signaali alusel on võimalik I astme pumpla pumpade lülitamine. Mahutite, II astme pumpla, I astme pumpla, hüdrantide ja teenindushoone vahele paigaldatakse juhtimiskaabel. Pumplate lülitamine ja töö jälgimine on võimalik mõlemast pumplast ning teenindushoonest. Lumekahurite töö jälgimine on võimalik II astme pumplast ja teenindushoonest. Pumplad ja lumekahurid on seadistatavad tööle ühtse süsteemina automaatselt või siis käsitsi režiimis. Arvutusliku vooluhulga 28 L/s korral peavad kaks pumpa koostöös tagama I astme pumplas surve 48 m. Ühe pumba töö korral on I astme pumplas vooluhulk 14 L/s ja pumplas peab olema tagatud surve 55 m, mis tagab II astme pumpla veega varustamise kahe lumekahuri töötamise korral. II astme pumplas töötab niisugusel juhul 1 kõrgsurve Eesti Veeprojekt OÜ 12/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 pump, tagades rõhu pumplas 26 bar ja vooluhulga 14 L/s. Ühe pumba töö puhul peab olema tagatud II astme pumpla ees surve 16 m. Kui Vooremäe tipus (123 m abs) lülitada teises ehitusetapis tööle üks lumekahur, peab kõrgsurve pumplas olema rõhk 34 bar ja lumekahuri juures surve 30 bar. Kui esimese etapis töötavad kaks kahurit ja üks kõrgsurve pump, siis on rõhk kahurite juures 24...25 bar vooluhulk 2x7 L/s. Kui soovitakse saada suuremat rõhku, siis tuleb käivitada teine pump ja saadakse kahurite juures rõhk 32..33 bar. Koostaja: Meelis Viirma Priit Tamm Eesti Veeprojekt OÜ 13/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 4 Elektrivarustuse lahendus 4.1 Üldist Tööd on kavandatud jagada kahte etappi. Esimeses etapis ehitatakse välja pumplad ning kahe kahuri ühenduspunktid. Perspektiivis on plaanis süsteemi lisada veel kaks lumekahurit. Praegune projekt käsitleb I etappi. Elektrivarustuse planeerimisel on arvestatud ka perspektiivsete lumekahurite ning teenindushoone elektrivarustuse lisandumisega. Enne alajaama rajamist tuleb kõikida võimalike elektripaigaldiste andmed koondada. Elektripaigaldise üldandmed: I etapi installeeritav võimsus kokku: 183 kW Max. tarbimisvõimsus I etapis 116 kW Arvutuslik vool 3x210 A Pingesüsteem 3*400/230V, ~50Hz II etapi installeeritav võimsus kokku: 232 kW Max. tarbimisvõimsus I ja II etapis 232 kW Arvutuslik vool I ja II etapis 3x420 A Lisanduvad muud tarbijad (teenindushoone, valgustus, tõstukid jms). 4.2 Elektrivarustuse kirjeldus I astme pumpla toide võtta Sillaotsa põhikooli peajaotuskilbist. Pumpla toiteks paigaldada pinnases kaks kaablit AXPK 4G150. Kooli peajaotuskilpi näha pumpla jaoks ette sobiv kaitseseade ja arvestussüsteem. Lume tootmisel peab arvestama võimalusega, et koolihoone tarbimisvõimsuse tipptunnil võib tekkida vajaliku võimsuse puudujääk (nt. hommikuti, kui töötab kooli köök) ja sel ajal ei pruugi olla võimalik I astme pumplat töös hoida või siis on võimalik pumpla töö ühe pumbaga. Alternatiiv oleks teha uus liitumine Loosti alajaamast otse, kuid see tähendaks täiendava liitumistasu maksmist. Seetõttu oleks esmalt mõistlik koolihoone baasil lahendus ja kui töö käigus selgub selle lahenduse mittesobivus, siis teha ümberühendus Loosti alajaama. II astme pumpla ja lumekahurite toiteks tuleb II astme pumpla juurde paigaldada uus alajaam. Olemasolev terviseradade valgustuse liitumispunkt Kullapaja alajaamas jääb Eesti Veeprojekt OÜ 14/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 planeeritavast lumetootmissüsteemist kaugele ning paigaldatud olemasolevad kaablid ei võimalda planeeritud lumetootmissüsteemile tagada piisavat toidet. Samuti peab arvestama tulevikus planeeritava teenindushoone lisanduva võimsusega. Uue alajaama ehitamisel on otstarbekas sinna üle viia ka olemasolev terviseradade valgustusvõrgu liitumispunkt. Alajaama ja uue liitumispunkti projekteerib ja ehitab võrguettevõte vastavalt liitumislepingule. Elektritarnija ja tarbija vahelised suhted reguleeritakse vastavalt lepingule. II astme pumpla ja lumekahurite toiteks ehitada uued kaabelliinid vastavalt plaanile ja magistraalvõrkude skeemile. Olemasoleva jaotuskilbi JK3 juurde paigaldatava lumekahuri toite saaks esimeses etapis võtta ka olemasolevast kilbist, kuid lumekahurite lisandumisel olemasolevast võimsusest enam ei piisa ja peaks ikka paigaldama uue kaabli alates II astme pumplast. Otstarbekas on uus kaabel paigaldada kohe koos veetoru ja automaatika sidekaabli paigaldusega. Kaablipaigaldustöödel järgida (0,4-20)kV võrgustandardis 10421629-JV ST 5-6:2001 tabelis 6.4.1 toodud madalpingekaabli ja tehnorajatiste vahelisi väiksemaid lubatavaid vahekaugusi. Kaablist kõrgemale 30 cm paigaldada kollane veniv hoiatuslint (võrgustandard joon.EE2.4-07). Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel, sõiduteede all vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kaitsta kaablid A tugevusklassi kaablikaitsetorudega. Kaablite otsad kinnastada termokahanevate sõrmikotsmuhvidega, soonte ühendamiseks kasutada kaablikingi. Pumplate toitekilpidesse näha ette kohad reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete paigaldamiseks. Kompensaatorseadme(te) vajalik võimsus täpsustada projekteerimise järgmistes etappides. 4.3 Jaotuskeskused Paigaldada seadmetele vajalikud toite- ja juhtimiskilbid. Kilbid välialadel monteerida pinnasesse paigaldatavatele raamvundamentidele. Hoonetesse paigaldatakse kilbid pinnapealselt seinale. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1-ja 3- faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpidesse paigaldada termostaadiga kütteelemendid võimsusega ~200W. Eesti Veeprojekt OÜ 15/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Kilpidesse monteeritakse lisaks elektriseadmete kaitseaparatuurile ka seadmete juhtimisseadmed ning kilpide sisevalgustus ja küte. Kilbid valmistada topeltustega, sisemisel uksel paiknevad juhtpaneelid. Kilpide uksed peavad avanema vähemalt 135°. Kaablite ühendamiseks paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse. 4.4 Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus Kilpidele ehitada korduvmaandused. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade puutepinge jääb alla 50V. Maanduslatiga (PE) ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad, teenindusplatvormide metallkonstruktsioonid, juhtivad torud jms. Elektriseadmete ühendamiseks potentsiaaliühtlustussüsteemiga kasutada toitekaabli kollarohelist soont. Maandusjuhtide ristlõiked valida standardi EVS-HD HD 60364-5-54 (Madalpingelised Elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid”) kohaselt. 4.5 Automaatika Pumpade juhtimiseks ja jälgimiseks paigaldada automaatikasüsteem. Süsteemi peab saama juhtida kilpidest ning võrgu kaudu teenindushoonest. Kilpidesse paigaldatavate automaatikakontrollerite ühendamiseks paigaldada kilpide vahele sidekaabel. Kaabli tüüp ja soonte ristlõige täpsustada projekteerimise järgmistes etappides vastavalt kasutatavale tehnoloogiale. Kaablid kilpide vahel paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes. Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel, sõiduteede all vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kasutada kaablite kaitseks A tugevusklassi kaablikaitsetorusid. Koostas: Joonas Tuuling Eesti Veeprojekt OÜ 16/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 5 Ehitustööde maht ja maksumuse hinnang Tabel 3. Ehitustööde mahu ja maksumuse hinnang Jrk. nr Töö Ühik Kogus Maksumus (EUR) 1 Veehaarde ehitustööd 1.1 Abajasveehaarde kaevamine, väljakaevatava pinnase äravedu tk 1 14400 1.2 Abajsveehaarde sissevoolutorustik DN500, L=12 m ja sulgemiskaev DN800, sisse- ja väljavoolu kivikindlustused kompl 1 4400 1.3 I astme pumpla sissevoolutorustik DN500, L=12 m koos päise ja kivikindlustusega kompl 1 3900 1.4 Päise ujuv teenindussild (6x2,4 m) ja käigusild(6x1,2 m) kompl 1 4900 1.5 I astme kompaktpumpla PE, Di=2,0 m ja H= 4,5 m sh betoonist ankurdusplaat kompl 1 36400 1.6 I astme pumpla elektrivarustuskaabel L=300 m kompl 1 7000 1.7 I astme pumpla elektri ja juhtimiskilp kompl 1 6000 1.8 I astme pumpla juhtimiskaabel kaablikaitsetorus L=1300 m kompl 1 7000 1.9 Kruuskattega teenindusplats 500 m² tk 1 6000 2 I ja II astme pumpla vahelise torustiku De225 PE PN 10, 1300 m ja 2 tühjenduskaevu ehitustööd kompl 1 95200 3 II astme pumpla ehitustööd 3.1 Pumbakamber, raudbetoon (sh küte ja ventilatsioon) tk 1 20000 3.2 Kõrgsurvepumbad koos juhtimisautomaatikaga kompl 2 27600 3.3 Pumpla sisetorustik, siibrid PN10 ja PN40, tagasilöögiklapid PN40, filtrid, õhueraldusklapp, rõhuandurid, kompl 1 30700 tühjenduskaev 3.4 Tuletõrjeveemahutite täitetorustik ja ja tühjendustorustik väljaspool kambrit, 120 m, sulgemis- ja kompl 1 20600 tühjenduskaevud 3 tk, siibrisõlm mahutite tühjendamiseks 2 tk 3.5 II astme pumpla elektri- ja juhtimiskilp ja elektrikaabel alajaamast kompl 1 8000 3.7 II astme pumpla juhtimiskaabel kaablikatsetorus teenindushoone vahel, 100 m kompl 1 800 4 Lumekahurite tehnovõrgkude ehitustööd 4.1 Tsingitud terasest kõrgsurvetorustik Di160 PN40, 300 m, torustiku betoontoed kompl 1 36200 4.2 Maapealne hüdrant 2" koos isetühjeneva maakraaniga ja mootoriga automaatseks avamiseks kompl 2 4400 4.3 Maapealne kilp lumekahuri elektrivarustuseks ja juhtimiseks kompl 2 2600 Eesti Veeprojekt OÜ 17/18 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17 Jrk. nr Töö Ühik Kogus Maksumus (EUR) 4.4 Lumekahurite elektrivarustuskaabel, 300 m kompl 1 4500 4.5 Lumekahurite juhtimiskaabel kaablikaitsetorus, 300 m kompl 1 2300 4.6 Rajavalgustuse elektrivarustuse peajaotuskilbi PKJ ümberühendamine, 150 m kompl 1 2000 5 Veehaarde, torustike ja pumplate uurimis-projekteerimistööd kompl 1 27500 6 Lumekahurid kompl 2 64000 7 Elektrivõrguga liitumise tasu rajatavas liitumispunktis kompl 1 60000 Kokku: 496400 Käibemaks 20%: 99280 Maksumus koos käibemaksuga: 595680 Märkus: 1.Tuletõrjeveemahutite ja tuletõrje veevõtukaevu paigaldamine on arvestatud teenindushoone mahus. 2.Suusatunneli maksumus on arvestatud tunneli projekti mahus. 3.Elektrivõrguga liitumise tasu maksumus arvestab ka rajatava teenindushoone liitumisega. Koostajad: Meelis Viirma Joonas Tuuling Eesti Veeprojekt OÜ 18/18 KASTRE VALLAVALITSUS Maanteeamet [email protected] Meie: 10.03.2020 nr 5-2/522 Nõusolek vee erikasutusloale Kastre Vallavalitsus (registrikood: 77000370, aadress: Tartu maakond, Kastre vald, Kurepalu küla, Vallamaja, 62113) esitas 02.03.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse Tartu maakonnas Kastre vallas Unikülas Meelise (katastritunnus 18502:005:0105) kinnistule rajatavast Mõra jõe (VEE1045700) pinnaveehaardest pinnavee võtmiseks. Vee erikastusloa taotlemise eesmärgiks on Vooremäe tervisespordikeskuse tehislume tootmine, mille tulemusena on Vooremäe tervisespordikeskuses võimalik terve talveperioodi vältel talispordiga tegeleda. Rajatis paikneb läbi järgnevate kinnistute: 1 Suusabaasi (29101:001:0022) 2 Alamäe (29101:001:0021) 3 Kullapaja (18502:005:0106) 4 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaantee nr 22140 (18502:005:0018) 5 Meelise (18502:005:0105) 6 Terviseraja (18502:005:0169) 7 Sillaotsa põhikool (18502:003:0342) Projekteeritav pumpla ning veehaare rajatakse Meelise (18502:005:0105) kinnistule. 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (registriosa number 3225150, katastritunnus 18502:005:0018) kinnistu, millel asub Tõrvandi - Roiu - Uniküla maantee, kuulub e- kinnistusraamatu kande alusel Eesti Vabariigile. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 "Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" lisa kohaselt on Tõrvandi - Roiu - Uniküla maantee riigitee, mille omaniku ülesandeid täidab ehitusseadustiku § 92 lõike 6 kohaselt Maanteeamet. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaline ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Eelnevast lähtuvalt palub Keskkonnaamet esitada Maanteeameti nõusoleku vee erikasutuseks. Keskkonnaameti poolt loataotluse täiendamise tähtajaks Kastre Vallavalitsusele on 07.04.2020, millest tulenevalt ootame Maanteeameti tagasisidet hiljemalt 03.04.2020. Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto: Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006 Kastre vald E-post: [email protected] SEB Pank 62113 Tartumaa http://www.kastre.ee Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karen Katri Voll Keskkonnaspetsialist Lisad: 1. Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, eskiisprojekt Kastre Vallavalitsus Teie 10.03.2020 nr 5-2/522 [email protected] Meie 03.04.2020 nr 15-2/20/12623-2 Kurepalu küla, Kastre vald, 62113, Tartu maakond Kastre valla Vooremäe tervisespordikeskuse vee erikasutusele nõusoleku andmine Olete esitanud Maanteeametile tutvumiseks ja seisukoha andmiseks Tartu maakonnas Kastre vallas Sillaotsa põhikooli ja Vooremäe Suusabaasi maaüksuse vahele kunstlume tootmise süsteemi rajamiseks Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem“ eskiisprojekti, töö nr 27-17. Eesmärk on projekteerida ja rajada Vooremäe tervisespordikeskuse tehislume tootmiseks süsteem. Tehislume tootmiseks rajatakse Mõra jõele abjasveehaare, mille kaudu võetav vesi pumbatakse edasi kogu rajatava trassi ulatuses. Rajatav veesüsteem ristub riigiteega 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla (edaspidi riigitee 22140) orienteeruvalt km 12,31 ning kulgeb riigiteega paralleelselt väljaspool teemaa krunti selle kaitsevööndis orienteeruvalt km 12,31-12,45. Oleme 23.04.2018 väljastanud nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee 22140 teemaal ja kaitsevööndis kirjaga nr 15-2/18/19369- 2. Edasisel projekteerimisel palume juhinduda eelnimetatud nõuetest ning oleme nõus pikendama projekteerimise tingimusi kahe aasta võrra. Olles tutvunud meile esitatud Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud eskiisprojektiga „Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem“ töö nr 27-17, nõustume vee erikasutuseks loa andmisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Lisa 1. Kastre Vallavalitsuse poolne kiri Maanteeaemtile Lisa 2. Eskiisprojekt Herkki Rõõm 5219446 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel