Eesti Veeprojekt OÜ Töö nr. 27-17
Pikk 12, 51009 Tartu Staadium: eskiisprojekt
[email protected]
Reg. nr. 10913769 Tellija: Kastre Vallavalitsus
Tel 740 9361 62113 Kurepalu küla
Kastre vald, Tartumaa
EK10913769-0001 17.03.2003
EP10913769-0001 17.03.2003
MP0068-00 29.06.2004
531MA MM002211 EEG000015 09.09.2004
ISO 9001:2008 29.06.2004 Reg nr 75008255
TEL001494 19.05.2010
Teehoiutööde tegevusluba nr 13051
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
VOOREMÄE TERVISESPORDIKESKUSE
KUNSTLUME TOOTMISSÜSTEEM
ESKIISPROJEKT
Juhataja: TOOMAS KOOSKORA
Vastutav spetsialist
Projektijuht: MEELIS VIIRMA
Kutsetunnistus 109047
Projekteerijad: MAARIKA MUULI
Kutsetunnistus 124396
PRIIT TAMM
Kutsetunnistus 108037
Tartu, 21.02.2020
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Seletuskiri
Sisukord
1 Üldandmed .............................................................................................................. ......4
2 Alusdokumendid ..................................................................................................... ......6
2.1 Lähteandmed ...................................................................................................... 6
2.2 Normdokumendid .............................................................................................. 6
2.3 Ehitusuuringud ................................................................................................... 7
2.3.1 Geodeetiline alusplaan ................................................................................... 7
2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed .......................................................................... 7
2.3.3 Hüdroloogilised andmed ................................................................................ 8
3 Veevarustuse lahendus ............................................................................................ ......8
3.1 Veevajadus ......................................................................................................... 8
3.2 Veehaare ............................................................................................................ 9
3.3 I astme pumpla ................................................................................................. 10
3.4 II astme pumpla................................................................................................ 11
3.5 Lumekahurid .................................................................................................... 12
3.6 Pumplate töö .................................................................................................... 12
4 Elektrivarustuse lahendus........................................................................................ ....14
4.1 Üldist ................................................................................................................ 14
4.2 Elektrivarustuse kirjeldus................................................................................. 14
4.3 Jaotuskeskused ................................................................................................. 15
4.4 Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus.......................................................... 16
4.5 Automaatika ..................................................................................................... 16
5 Ehitustööde maht ja maksumuse hinnang ............................................................... ....17
Eesti Veeprojekt OÜ 2/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Joonised
1. Asendiplaan 1 AP-1
2. Asendiplaan 2 AP-2
3. Asendiplaan 3 AP-3
4. Asendiplaan 4 AP-4
5. Asendiplaan 5 AP-5
6. Asendiplaan 6 AP-6
7. Pikiprofiil PP-1
8. II astme pumpla skeem S-1
9. Magistraalliinide skeem EL-1
Eesti Veeprojekt OÜ 3/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
1 Üldandmed
Töö nimetus: Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem
Ehitusprojekt
Töö nr: 27-17
Objekti asukoht: Tartu maakond, Kastre vald (vt joonis 1.1)
Joonis 1.1. Objekti asukohaskeem
Käesoleva töö eesmärgiks on projekteerida Vooremäe tervisepordikeskuse tehislume
tootmiseks vajalike rajatiste esimene etapp. Rajatised on kavandatud tabelis 1.1 loetletud
katastriüksustele, rajatiste paiknemise skeem on joonisel 1.2.
Tabel 1 Katastriüksuste nimekiri
Jrk nr Katastriüksuse nimi Katastriüksuse number
1 Suusabaasi 29101:001:0022
2 Alamäe 29101:001:0021
3 Kullapaja 18502:005:0106
4 Tõrvandi-Roiu-Uniküla 18502:005:0018
kõrvalmaantee nr 22140
5 Meelise 18502:005:0105
6 Terviseraja 18502:005:0169
7 Sillaotsa põhikool 18502:003:0342
Eesti Veeprojekt OÜ 4/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Joonis 1.2 Rajatiste paiknemise skeem
Eesti Veeprojekt OÜ 5/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
2 Alusdokumendid
2.1 Lähteandmed
Projekt on koostatud lähtudes objekti ülevaatusest ning alljärgnevatele lähtematerjalidele
tuginedes.
• K&H AS poolt koostatud Vooremäe tervisekeskuse detailplaneering, töö nr
05DP97;
• Head Load OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordi keskuse
elektrivarustuse projekt“, töö nr 01-10;
• K&H AS poolt koostatud „Vooremäe tervise- ja suusaradade välisvalgustuse
teostusmõõdistus“, töö nr 10G5731;
• Metricus OÜ poolt koostatud Alamäe katastriüksuse geodeetiline alusplaan;
• Arhitektuuribüroo Siim&Põllumaa OÜ poolt koostatud Vooremäe
tervisespordi keskuse teenindushoone projekt;
• Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise
eeluuring, töö nr PP11/30U.
• Alkranel OÜ poolt koostatud Kurepalu järve paisu juurde kalapääsu rajamise
eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang.
2.2 Normdokumendid
Projektlahenduse koostamisel on kasutatud asjassepuutuvas ulatuses järgmisi
standardeid ja juhendeid:
• Eesti Standard EVS 921-1:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Elektrivarustuse normdokumente käsitletakse eraldi peatükis.
Eesti Veeprojekt OÜ 6/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
2.3 Ehitusuuringud
2.3.1 Geodeetiline alusplaan
Geodeetilise alusplaanina on kasutatud lähteandmetes loetletud varasemate projektide
alusplaane ja teostusmõõdistusi. Nende puudumisel on kasutatud Maa-ameti
kaardimaterjali. Asendiplaanide kõrgussüsteem on Balti BK 77, koordinaadid L-Est 97
süsteemis.
Edaspidiseks projekteerimiseks tuleb kogu ala olemasolev geodeetiline alusplaan
aktualiseerida ja puuduvatel aladel juurde mõõta.
2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed
Ehitugeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehti Mõra jõe lammile veehaarde alale
käsipuuriga 11 auku sügavusega kuni 2 m. Valdavalt on ala on kaetud liivaga segunenud
turba- ja mudakihiga, mille kihi pakus on 0,7...1,2 m. Kohati võib kihi paksus olla
suurem, puurimisel saadi suurimaks turbakihi paksuseks 1,4 m. Turba ja mudakihi all
lasub orgaanikaga segatud liiv ja saviliiv. Vahetult jõe kaldal turvast ja muda ei
leidunud, kallas koosnes orgaanikaga segatud liivast ja saviliivast.
Jõe põhjas silla piirkonnas ja perspektiivse veehaarde sissevoolu piirkonnas on liivasette
kihi paksus ca 0,2...0,3 m. Sillast ülesvoolu on vasaku kalda piirkonnas setted kuhjunud
0,8 m paksuse kihina. Puuraukude asukoht on näidatud asendiplaanil, kirjeldused tabelis
1.2.
Edaspidiseks projekteerimiseks tuleb ehitusgeoloogilised uuringud. Eriti oluline on see I
astme pumpla ja veehaarde rajamise kavandamiseks, kus geoloogiline ehitus mõjutab
lahendust ja tööde maksumust kõige rohkem.
Tabel 2 Puuraukude andmed
Pa nr Kirjeldus
Pa-1, Pa-2, Pa-3 0...1,0+ liiv orgaanikaga
Pa-4 0....1,4 hästilagunenud turvas ja muda
1,4...1,5+ saviliiv
Pa-5 0....1,2 hästilagunenud turvas ja muda
1,2....1,5+ liiv orgaanikaga
Pa-6 0...0,7 hästilagunenud turvas
0,7...0,9+ liivsavi
Pa-7 0...0,2 muld
Eesti Veeprojekt OÜ 7/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Pa nr Kirjeldus
0,2...0,4+ saviliiv
0,4...0,6+ saviliiv
Pa-8 0...1,4 hästilagunenud turvas ja muda
1,4...1,7+ liiv orgaanikaga
Pa-9 0...1,1 hästilagunenud turvas ja muda
1,1...1,8+ liiv orgaanikaga
Pa-10 0...0,2 muld
0,2...0,7+ saviliiv orgaanikaga
Pa-11 0...0,2 muld
0,2...0,7+ saviliiv orgaanikaga
2.3.3 Hüdroloogilised andmed
Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise eeluuringus on
märgitud järgmised andmed. Mõra jõe valgala pindala Roiu paisjärve väljavoolul on 67
km². Mõra jõe vooluhulgad Roiu paisjärve ristlõikes on orienteerivalt järgmised:
2% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 15,2 m³/s
5% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 11,7 m³/s
30 päeva 95% ületustõenäosusega minimaalne vooluhulk on 0,20 m³/s.
Kavandatav veehaare asub ca 2,5 km Roiu paisjärvest ülesvoolu ja projekteeritud
veehaarde ristlõikes on valgala ja voolhulgad ca 5% võrra väiksemad.
3 Veevarustuse lahendus
3.1 Veevajadus
Kogu kompleksi väljaehitamisel on kavas 0,7 m paksuse lumekihiga katta 38000 m².
Selleks kulub arvestuslikult 26000 m³, kui arvestada, et 1 m³ veest toodetakse 2,2 m³
lund. Seega kulub kogu vajaliku lumekoguse tootmiseks 11800 m³ vett. Lumekahuri
arvutuslikuks vooluhulgaks on arvestatud 7 L/s. Esimeses ehitusjärgus rajatakse kaks
veevõtu hüdranti. Kavas on tööle rakendada vähemalt kaks lumekahurit. Teises
ehitusjärgus lumetootmisvee torustikku pikendatakse ning perspektiivis on kavas
korraga tööle rakendada vähemalt neli lumekahurit koguvooluhulgaga 28 L/s (väiksema
vooluhulga korral on võimalik lumekahureid lisada). Seega peab Mõra oja veehaarde
pumpla (I astme pumpla) ja survetorustik olema dimensioneeritud vooluhulgale
vähemalt 28 L/s.
Eesti Veeprojekt OÜ 8/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
3.2 Veehaare
Veehaare rajatakse abajasveehaardena, millesse sissevool jõest toimub eraldi suletava
torustiku kaudu. Kuna konkreetsel juhul on haaratav vooluhulk väike, siis on klassikalist
abajsaveehaarde lahendust täiendatud ja sissevool abajasse toimub sulgemiskaevu läbiva
torustiku kaudu. Niisugune lahendus vähendab oluliselt ujuprahi, sette ja lobjaka
sattumist veehardesse. Enamus jõeveega kaasaskantavatest setetest sadeneb abaja põhja.
Abajasse sissevoolutorustiku läbimõõt on DN500. Sissevoolule paigaldatakse
sulgemiskaev DN800, mis võimaldab veehaardesse sissevoolu sulgeda (abaja settest
puhastamise vms vajaduse korral). Toru ja kaevu materjal on PE.
Abajasveehaardest võetakse vesi sängiveehaarde abil: päise ja torustiku kaudu juhitakse
vesi kaldakaevu (kaevpumplana rajatav I astme pumpla). Abaja nõlvad tuleb veepinna
muutumise tsoonis kindlustada kruusakihiga.
Kasutatav veehaardelahendus on kirjeldatud allpool oleval joonisel näidatud skeemil б,
millel pumpla on tähistatud positsiooninumbriga 5. Skeemil näidatud on
abajasveehaardesse sissevool pole suletav vaid on tehtud avatud kanaliga.
Joonis 3.1. Abajas veehaarde võimalikke lahendusi (Водозаборно-очистные
соороужения и устройства, М.Г.Журба 2003).
Eesti Veeprojekt OÜ 9/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Toru sisse ja väljavool tuleb kindlustada kivikindlustusega. Väljakaevatav turvas ja
muda tuleb kohapeal taheneda ja vedada spordikeskuse haljastuseks.
Veekasutus veehaardest toimub ajutiselt. Kasutus toimub eelkõige siis kui loodusliku
lumikatte paksus ei võimalda suusaradade rajamist. Peamiselt toimub veekasutus
hilissügisel ja talve alguses, vajadusel ka talve kestel.
Väljakaevatav liiva ja saviliiva omadusi tuleb edasise projekteerimise käigus täiendavalt
uurida. Esialgse hinnangu järgi saab materjali kasutada täitepinnasena pumpla
teenindusplatsi alla jääva turba ja muda asendamisel ning spordikeskuse suusaradade
kujundamisel.
3.3 I astme pumpla
I astme pumpla on kompaktpumpla (kaldakaev) minimaalse siseläbimõõduga Di2000
mm, milles paiknevad kaks pumpa. I astme pumplas oleva ühe pumba võimsus on 22
kW, nimivool 43A. Pumbad peavad olema sobivad drenaaživee pumpamiseks. Pumpla
elektrivarustuseks rajatakse elektrikaabel alates Sillaotsa koolist. Pumpla kilp tuleb
paigaldada oru nõlval niisugusele kõrgusele, et see jääks suurvee ajal veepinnast
kõrgemale. Samuti peab suurvee tasemest kõrgemale jääma pumpla luuk.
Pumbad seadistatakse esimeses ehitusjärgus tööle vaheldumisi, pumpade vahetus toimub
etteantud aja jooksul.
Vesi juhitakse pumplasse PE DN500 vabavoolutoruga, mille otsas on võrega päis. Päise
puhastamise võimaldamiseks paigaldatakse ujuv teenindussild, mida ühendab kaldaga
käigutee. Pumpla juurde rajatakse kruuskattega teenindusplats, mis võimaldab
manööverdada tõstetehnikaga varustatud autoga. Vajadus tuleneb asjaolust, et hooaja
välisel ajal tuleb pumbad pumplast eemaldada.
I astme pumpla survetorustik on minimaalselt De225 PN10, materjal PE100. Torustiku
tühjendamiseks paigaldatakse profiili madalamatesse punktidesse kaks tühjenduskaevu.
Torustik on kavandatud paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast avatud
kaevikus. Ristumisel Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteega tuleb torustik paigaldada
kinnisel meetodil.
Vesi pumbatakse I astme pumplast suusakeskuse teenindushoone juurde rajatavatesse
tuletõrjevee mahutitesse (kavandatud maht 2x54 m³, edasisel projekteerimisel on
mõistlik kaaluda mahu suurendamist 2x60 m³-ni).
Eesti Veeprojekt OÜ 10/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Võimalik valik, millega eskiisprojekti koostamisel pumplate, kaevude ja mahutite puhul
arvestatud, on IWS toodang (http://www.iwsgroup.ee/et/products) ja teenindussilla
puhul Paadisildade OÜ (http://paadisillad.ee) või Top Marine OÜ
(http://www.topmarine.ee/est/Kontakt) toodang.
3.4 II astme pumpla
Tuletõrjevee mahutite juurde rajatakse II astme pumpla. Pumbad paigaldatakse
raudbetoonist pumbakambrisse, kambri minimaalsed sisemõõtmed 5x7 m ja kõrgus 4 m.
Kamber rajatakse osaliselt muldesse, kambri sissepääs on kavandatud maa pealt kambri
ees olevalt platsilt. Esimeses ehitusetapis paigaldatakse kaks pumpa, mis arvutuslikult
tagavad 4 lumekahuri veega varustamise. Kui teises ehitusetapis on rahaliselt võimalik,
oleks mõistlik paigaldada kambrisse varupumbana veel üks pump. Pumbad seadistatakse
tööle vaheldumisi, pumpade vahetus toimub etteantud aja jooksul. II astme pumplas
oleva ühe pumba võimsus on 45 kW ja nimivool 81A. Max töösurve 33 bar.
II astme pumpla on võimalik tööle rakendada kahes režiimis. Esimeses režiimis võtavad
pumbad vee läbi tuletõrjevee mahuti, mis toimib vajadusel täiendava liivasetitina. Teises
režiimis pumpab I astme pumpla otse II astme pumpadele, tekitades II astme pumpade
ees eelrõhu. Millises režiimis II astme pumpla eelistatult tööle rakendatakse, tuleb
otsustada töö käigus sõltuvalt eelneva setitamise vajadusest ja võimalustest.
II astme pumplasse paigaldatakse mehaaniline filter, õhueraldusklapp, tagasilöögiklapid,
elektri- ja juhtimiskilp. Kütmiseks külmal ajal, kui lund ei toodeta, kuid torustik on
veega täidetud, paigaldatakse elektriradiaatorid võimsusega kuni 4 kW. Pumplas tuleb
tagada ventilatsioon, mis tagab ka kõrgsurve pumpade töötamise ajal kambris sobiva
temperatuuri.
Tuletõrjevee mahutitest võetakse vesi II astme pumplasse mahutite keskelt. Mahutite
põhja tasapinda paigaldatakse tühjendustorud ning mahutite ülapinda ületäitumise
vältimiseks ülevoolutorud. Tühjendus- ja ülevooltorud ühendatakse II astme pumpla
tühjendustoruga ning vesi juhitakse kraavi. Pumplasse rajatakse pumpla sisetorustiku
tühjendamist võimaldav kaev.
II astme pumpla survetorustik rajatakse kõrgsurvetorudest minimaalselt läbimõõduga
Di160 ja klassiga PN40. Kasutatakse tsingitud terastorusid. Torustiku pöörded tuleb
Eesti Veeprojekt OÜ 11/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
toestada betoonist tugedega. Torustiku minimaalne paigaldussügavus ilma soojustuseta
rajamisel on 1,4 m toru peale.
Kahurite veevarustuseks paigaldatakse maapealsed hüdrandid läbimõõduga DN50, mis
on varustatud isetühjeneva maakraaniga. Kraani avamine ja sulgemine on võimalik
käsitsi või automaatselt mootori abil. Võimalik valik, millega eskiisprojekti koostamisel
arvestatud, on Alvenius AB toodang (http://www.alvenius.com/pipes-and-pipe-
fittings.aspx).
3.5 Lumekahurid
Kavandatud on kasutada mobiilseid turbiinkahureid võimsusega 24,5 kW ja nimivool
43A. Kahurid on tööle seadistatavad nii automaatselt kui käsitsi režiimis. Iga hüdrandi
juures paikneb lumekahuri elektrivarustuse ja juhtimiskilp. Võimalik kahurite, kahurite
ühenduskilpide ja hüdrantide avamiskraanide valik, millega eskiisprojekti koostamisel
on arvestatud, on Technoalpine TF10 (https://www.technoalpin.com/en/snow-
making.html) ja Demaclenco Evo-3.0 (http://www.demaclenko.com/en/fan-guns/evo-3-
0/41-1167.html) toodang.
3.6 Pumplate töö
Tuletõrjevee mahutites paiknevad tasemeandurid, millelt saadava signaali alusel
lülitatakse tööle I astme pumpla pumbad olukorras, kus vesi võetakse II astme
pumplasse läbi mahutite. II astme pumplasse paigaldatakse rõhuandurid, mille signaali
alusel on võimalik I astme pumpla pumpade lülitamine. Mahutite, II astme pumpla, I
astme pumpla, hüdrantide ja teenindushoone vahele paigaldatakse juhtimiskaabel.
Pumplate lülitamine ja töö jälgimine on võimalik mõlemast pumplast ning
teenindushoonest. Lumekahurite töö jälgimine on võimalik II astme pumplast ja
teenindushoonest. Pumplad ja lumekahurid on seadistatavad tööle ühtse süsteemina
automaatselt või siis käsitsi režiimis.
Arvutusliku vooluhulga 28 L/s korral peavad kaks pumpa koostöös tagama I astme
pumplas surve 48 m. Ühe pumba töö korral on I astme pumplas vooluhulk 14 L/s ja
pumplas peab olema tagatud surve 55 m, mis tagab II astme pumpla veega varustamise
kahe lumekahuri töötamise korral. II astme pumplas töötab niisugusel juhul 1 kõrgsurve
Eesti Veeprojekt OÜ 12/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
pump, tagades rõhu pumplas 26 bar ja vooluhulga 14 L/s. Ühe pumba töö puhul peab
olema tagatud II astme pumpla ees surve 16 m. Kui Vooremäe tipus (123 m abs) lülitada
teises ehitusetapis tööle üks lumekahur, peab kõrgsurve pumplas olema rõhk 34 bar ja
lumekahuri juures surve 30 bar.
Kui esimese etapis töötavad kaks kahurit ja üks kõrgsurve pump, siis on rõhk kahurite
juures 24...25 bar vooluhulk 2x7 L/s. Kui soovitakse saada suuremat rõhku, siis tuleb
käivitada teine pump ja saadakse kahurite juures rõhk 32..33 bar.
Koostaja: Meelis Viirma
Priit Tamm
Eesti Veeprojekt OÜ 13/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
4 Elektrivarustuse lahendus
4.1 Üldist
Tööd on kavandatud jagada kahte etappi. Esimeses etapis ehitatakse välja pumplad ning
kahe kahuri ühenduspunktid. Perspektiivis on plaanis süsteemi lisada veel kaks
lumekahurit. Praegune projekt käsitleb I etappi. Elektrivarustuse planeerimisel on
arvestatud ka perspektiivsete lumekahurite ning teenindushoone elektrivarustuse
lisandumisega. Enne alajaama rajamist tuleb kõikida võimalike elektripaigaldiste
andmed koondada.
Elektripaigaldise üldandmed:
I etapi installeeritav võimsus kokku: 183 kW
Max. tarbimisvõimsus I etapis 116 kW
Arvutuslik vool 3x210 A
Pingesüsteem 3*400/230V, ~50Hz
II etapi installeeritav võimsus kokku: 232 kW
Max. tarbimisvõimsus I ja II etapis 232 kW
Arvutuslik vool I ja II etapis 3x420 A
Lisanduvad muud tarbijad (teenindushoone, valgustus, tõstukid jms).
4.2 Elektrivarustuse kirjeldus
I astme pumpla toide võtta Sillaotsa põhikooli peajaotuskilbist. Pumpla toiteks
paigaldada pinnases kaks kaablit AXPK 4G150. Kooli peajaotuskilpi näha pumpla jaoks
ette sobiv kaitseseade ja arvestussüsteem. Lume tootmisel peab arvestama võimalusega,
et koolihoone tarbimisvõimsuse tipptunnil võib tekkida vajaliku võimsuse puudujääk
(nt. hommikuti, kui töötab kooli köök) ja sel ajal ei pruugi olla võimalik I astme pumplat
töös hoida või siis on võimalik pumpla töö ühe pumbaga.
Alternatiiv oleks teha uus liitumine Loosti alajaamast otse, kuid see tähendaks täiendava
liitumistasu maksmist. Seetõttu oleks esmalt mõistlik koolihoone baasil lahendus ja kui
töö käigus selgub selle lahenduse mittesobivus, siis teha ümberühendus Loosti alajaama.
II astme pumpla ja lumekahurite toiteks tuleb II astme pumpla juurde paigaldada uus
alajaam. Olemasolev terviseradade valgustuse liitumispunkt Kullapaja alajaamas jääb
Eesti Veeprojekt OÜ 14/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
planeeritavast lumetootmissüsteemist kaugele ning paigaldatud olemasolevad kaablid ei
võimalda planeeritud lumetootmissüsteemile tagada piisavat toidet. Samuti peab
arvestama tulevikus planeeritava teenindushoone lisanduva võimsusega. Uue alajaama
ehitamisel on otstarbekas sinna üle viia ka olemasolev terviseradade valgustusvõrgu
liitumispunkt.
Alajaama ja uue liitumispunkti projekteerib ja ehitab võrguettevõte vastavalt
liitumislepingule. Elektritarnija ja tarbija vahelised suhted reguleeritakse vastavalt
lepingule.
II astme pumpla ja lumekahurite toiteks ehitada uued kaabelliinid vastavalt plaanile ja
magistraalvõrkude skeemile.
Olemasoleva jaotuskilbi JK3 juurde paigaldatava lumekahuri toite saaks esimeses etapis
võtta ka olemasolevast kilbist, kuid lumekahurite lisandumisel olemasolevast võimsusest
enam ei piisa ja peaks ikka paigaldama uue kaabli alates II astme pumplast. Otstarbekas
on uus kaabel paigaldada kohe koos veetoru ja automaatika sidekaabli paigaldusega.
Kaablipaigaldustöödel järgida (0,4-20)kV võrgustandardis 10421629-JV ST 5-6:2001
tabelis 6.4.1 toodud madalpingekaabli ja tehnorajatiste vahelisi väiksemaid lubatavaid
vahekaugusi. Kaablist kõrgemale 30 cm paigaldada kollane veniv hoiatuslint
(võrgustandard joon.EE2.4-07). Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel,
sõiduteede all vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kaitsta kaablid A tugevusklassi
kaablikaitsetorudega. Kaablite otsad kinnastada termokahanevate sõrmikotsmuhvidega,
soonte ühendamiseks kasutada kaablikingi.
Pumplate toitekilpidesse näha ette kohad reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete
paigaldamiseks. Kompensaatorseadme(te) vajalik võimsus täpsustada projekteerimise
järgmistes etappides.
4.3 Jaotuskeskused
Paigaldada seadmetele vajalikud toite- ja juhtimiskilbid. Kilbid välialadel monteerida
pinnasesse paigaldatavatele raamvundamentidele. Hoonetesse paigaldatakse kilbid
pinnapealselt seinale.
Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1-ja 3- faasiliste lühis- ja
ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpidesse paigaldada
termostaadiga kütteelemendid võimsusega ~200W.
Eesti Veeprojekt OÜ 15/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Kilpidesse monteeritakse lisaks elektriseadmete kaitseaparatuurile ka seadmete
juhtimisseadmed ning kilpide sisevalgustus ja küte. Kilbid valmistada topeltustega,
sisemisel uksel paiknevad juhtpaneelid. Kilpide uksed peavad avanema vähemalt 135°.
Kaablite ühendamiseks paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse.
4.4 Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus
Kilpidele ehitada korduvmaandused. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab
tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade puutepinge jääb alla 50V.
Maanduslatiga (PE) ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad,
teenindusplatvormide metallkonstruktsioonid, juhtivad torud jms. Elektriseadmete
ühendamiseks potentsiaaliühtlustussüsteemiga kasutada toitekaabli kollarohelist soont.
Maandusjuhtide ristlõiked valida standardi EVS-HD HD 60364-5-54 (Madalpingelised
Elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine,
kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid”) kohaselt.
4.5 Automaatika
Pumpade juhtimiseks ja jälgimiseks paigaldada automaatikasüsteem. Süsteemi peab
saama juhtida kilpidest ning võrgu kaudu teenindushoonest. Kilpidesse paigaldatavate
automaatikakontrollerite ühendamiseks paigaldada kilpide vahele sidekaabel. Kaabli
tüüp ja soonte ristlõige täpsustada projekteerimise järgmistes etappides vastavalt
kasutatavale tehnoloogiale. Kaablid kilpide vahel paigaldada pinnases PVC
kaitsetorudes. Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel, sõiduteede all
vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kasutada kaablite kaitseks A tugevusklassi
kaablikaitsetorusid.
Koostas: Joonas Tuuling
Eesti Veeprojekt OÜ 16/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
5 Ehitustööde maht ja maksumuse hinnang
Tabel 3. Ehitustööde mahu ja maksumuse hinnang
Jrk. nr Töö Ühik Kogus Maksumus (EUR)
1 Veehaarde ehitustööd
1.1 Abajasveehaarde kaevamine, väljakaevatava pinnase äravedu tk 1 14400
1.2 Abajsveehaarde sissevoolutorustik DN500, L=12 m ja sulgemiskaev DN800, sisse- ja väljavoolu kivikindlustused kompl 1 4400
1.3 I astme pumpla sissevoolutorustik DN500, L=12 m koos päise ja kivikindlustusega kompl 1 3900
1.4 Päise ujuv teenindussild (6x2,4 m) ja käigusild(6x1,2 m) kompl 1 4900
1.5 I astme kompaktpumpla PE, Di=2,0 m ja H= 4,5 m sh betoonist ankurdusplaat kompl 1 36400
1.6 I astme pumpla elektrivarustuskaabel L=300 m kompl 1 7000
1.7 I astme pumpla elektri ja juhtimiskilp kompl 1 6000
1.8 I astme pumpla juhtimiskaabel kaablikaitsetorus L=1300 m kompl 1 7000
1.9 Kruuskattega teenindusplats 500 m² tk 1 6000
2 I ja II astme pumpla vahelise torustiku De225 PE PN 10, 1300 m ja 2 tühjenduskaevu ehitustööd kompl 1 95200
3 II astme pumpla ehitustööd
3.1 Pumbakamber, raudbetoon (sh küte ja ventilatsioon) tk 1 20000
3.2 Kõrgsurvepumbad koos juhtimisautomaatikaga kompl 2 27600
3.3 Pumpla sisetorustik, siibrid PN10 ja PN40, tagasilöögiklapid PN40, filtrid, õhueraldusklapp, rõhuandurid, kompl 1 30700
tühjenduskaev
3.4 Tuletõrjeveemahutite täitetorustik ja ja tühjendustorustik väljaspool kambrit, 120 m, sulgemis- ja kompl 1 20600
tühjenduskaevud 3 tk, siibrisõlm mahutite tühjendamiseks 2 tk
3.5 II astme pumpla elektri- ja juhtimiskilp ja elektrikaabel alajaamast kompl 1 8000
3.7 II astme pumpla juhtimiskaabel kaablikatsetorus teenindushoone vahel, 100 m kompl 1 800
4 Lumekahurite tehnovõrgkude ehitustööd
4.1 Tsingitud terasest kõrgsurvetorustik Di160 PN40, 300 m, torustiku betoontoed kompl 1 36200
4.2 Maapealne hüdrant 2" koos isetühjeneva maakraaniga ja mootoriga automaatseks avamiseks kompl 2 4400
4.3 Maapealne kilp lumekahuri elektrivarustuseks ja juhtimiseks kompl 2 2600
Eesti Veeprojekt OÜ 17/18
Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla
Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, Töö nr 27-17
Jrk. nr Töö Ühik Kogus Maksumus (EUR)
4.4 Lumekahurite elektrivarustuskaabel, 300 m kompl 1 4500
4.5 Lumekahurite juhtimiskaabel kaablikaitsetorus, 300 m kompl 1 2300
4.6 Rajavalgustuse elektrivarustuse peajaotuskilbi PKJ ümberühendamine, 150 m kompl 1 2000
5 Veehaarde, torustike ja pumplate uurimis-projekteerimistööd kompl 1 27500
6 Lumekahurid kompl 2 64000
7 Elektrivõrguga liitumise tasu rajatavas liitumispunktis kompl 1 60000
Kokku: 496400
Käibemaks 20%: 99280
Maksumus koos käibemaksuga: 595680
Märkus:
1.Tuletõrjeveemahutite ja tuletõrje veevõtukaevu paigaldamine on arvestatud teenindushoone mahus.
2.Suusatunneli maksumus on arvestatud tunneli projekti mahus.
3.Elektrivõrguga liitumise tasu maksumus arvestab ka rajatava teenindushoone liitumisega.
Koostajad: Meelis Viirma
Joonas Tuuling
Eesti Veeprojekt OÜ 18/18
KASTRE VALLAVALITSUS
Maanteeamet
[email protected]
Meie: 10.03.2020 nr 5-2/522
Nõusolek vee erikasutusloale
Kastre Vallavalitsus (registrikood: 77000370, aadress: Tartu maakond, Kastre vald, Kurepalu
küla, Vallamaja, 62113) esitas 02.03.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa
(edaspidi keskkonnaluba) taotluse Tartu maakonnas Kastre vallas Unikülas Meelise
(katastritunnus 18502:005:0105) kinnistule rajatavast Mõra jõe (VEE1045700)
pinnaveehaardest pinnavee võtmiseks. Vee erikastusloa taotlemise eesmärgiks on Vooremäe
tervisespordikeskuse tehislume tootmine, mille tulemusena on Vooremäe
tervisespordikeskuses võimalik terve talveperioodi vältel talispordiga tegeleda.
Rajatis paikneb läbi järgnevate kinnistute:
1 Suusabaasi (29101:001:0022)
2 Alamäe (29101:001:0021)
3 Kullapaja (18502:005:0106)
4 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaantee nr 22140 (18502:005:0018)
5 Meelise (18502:005:0105)
6 Terviseraja (18502:005:0169)
7 Sillaotsa põhikool (18502:003:0342)
Projekteeritav pumpla ning veehaare rajatakse Meelise (18502:005:0105) kinnistule.
22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (registriosa number 3225150, katastritunnus
18502:005:0018) kinnistu, millel asub Tõrvandi - Roiu - Uniküla maantee, kuulub e-
kinnistusraamatu kande alusel Eesti Vabariigile. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määruse nr 72 "Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" lisa kohaselt on Tõrvandi - Roiu -
Uniküla maantee riigitee, mille omaniku ülesandeid täidab ehitusseadustiku § 92 lõike 6
kohaselt Maanteeamet. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt
on haldusmenetluses menetlusosaline ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping
või toiming võib puudutada (kolmas isik).
Eelnevast lähtuvalt palub Keskkonnaamet esitada Maanteeameti nõusoleku vee erikasutuseks.
Keskkonnaameti poolt loataotluse täiendamise tähtajaks Kastre Vallavalitsusele on 07.04.2020,
millest tulenevalt ootame Maanteeameti tagasisidet hiljemalt 03.04.2020.
Kastre Vallavalitsus Reg. kood 77000370 Konto:
Vallamaja, Kurepalu küla, Tel: 7 446 524 EE531010102034612006
Kastre vald E-post:
[email protected] SEB Pank
62113 Tartumaa http://www.kastre.ee
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Karen Katri Voll
Keskkonnaspetsialist
Lisad: 1. Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, eskiisprojekt
Kastre Vallavalitsus Teie 10.03.2020 nr 5-2/522
[email protected]
Meie 03.04.2020 nr 15-2/20/12623-2
Kurepalu küla, Kastre vald, 62113,
Tartu maakond
Kastre valla Vooremäe tervisespordikeskuse vee
erikasutusele nõusoleku andmine
Olete esitanud Maanteeametile tutvumiseks ja seisukoha andmiseks Tartu maakonnas Kastre
vallas Sillaotsa põhikooli ja Vooremäe Suusabaasi maaüksuse vahele kunstlume tootmise süsteemi
rajamiseks Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume
tootmissüsteem“ eskiisprojekti, töö nr 27-17. Eesmärk on projekteerida ja rajada Vooremäe
tervisespordikeskuse tehislume tootmiseks süsteem. Tehislume tootmiseks rajatakse Mõra jõele
abjasveehaare, mille kaudu võetav vesi pumbatakse edasi kogu rajatava trassi ulatuses.
Rajatav veesüsteem ristub riigiteega 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla (edaspidi riigitee 22140)
orienteeruvalt km 12,31 ning kulgeb riigiteega paralleelselt väljaspool teemaa krunti selle
kaitsevööndis orienteeruvalt km 12,31-12,45. Oleme 23.04.2018 väljastanud nõuded
tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee 22140 teemaal ja kaitsevööndis kirjaga nr 15-2/18/19369-
2. Edasisel projekteerimisel palume juhinduda eelnimetatud nõuetest ning oleme nõus pikendama
projekteerimise tingimusi kahe aasta võrra.
Olles tutvunud meile esitatud Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud eskiisprojektiga „Vooremäe
tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem“ töö nr 27-17, nõustume vee erikasutuseks loa
andmisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
Lisa 1. Kastre Vallavalitsuse poolne kiri Maanteeaemtile
Lisa 2. Eskiisprojekt
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)