KÄSKKIRI
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46
Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a
käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud
"Tallinna Vangla kodukord" ja "Tallinna
Vangla kodukorra seletuskiri" muutmine
Vangistusseaduse § 105 lg 3 ja justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ §
3 lg 2 p 7 alusel:
1. Muudan Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla
kodukord“ (edaspidi Kodukord) ja „Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri“ (edaspidi Seletuskiri) järgmiselt:
1.1. Muudan Kodukorra punkti 1.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„1.2. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna Vanglas kinni peetavatele isikutele
(kinnipeetavatele, vahistatutele, arestialustele, muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikutele),
Tallinna Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele.“
1.2. Muudan Kodukorra punkti 1.3. ja sõnastan selle järgmiselt:
„1.3. Mõistet kinnipeetav kasutatakse arestialuse ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isiku,
vahistatu ning kinnipeetava ühise nimetusena. Kodukorra kohaldamisel arvestatakse arestialuste ja
muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikute ning vahistatute suhtes õigusaktides toodud
erisustega.“
1.3. Muudan Kodukorra punkti 8.9. ja sõnastan selle järgmiselt:
„8.9. Vahistatu ja arestialune võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmises koguses:“
1.4. Muudan Kodukorra punkti 8.13.1. ja sõnastan selle järgmiselt:
„8.13.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase
toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad
Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele.“
1.5. Muudan Kodukorra punkti 11.6.1. ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav (v.a arestialune) kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt
pesupesemine, koopiate tegemine jne.“
1.6. Täiendan Seletuskirja punkti 11.6.1. järgmise selgitusega:
„ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa
arestialune vangla vahendusel teenuste eest tasuda.“
1.7. Muudan Kodukorra punkti 11.7.1. esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.7.1. Kinnipeetav (v.a arestialune) saab vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive,
kanda raha perekonnaliikmetele jm).“
1.8. Täiendan Seletuskirja punkti 11.7.1. järgmise selgitusega:
„ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa
arestialune vangla vahendusel pangaülekandeid teha.“
1.9. Täiendan Kodukorra punkti 12.1.3. teise lausega järgmises sõnastuses:
„Arestialusel, v.a distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel, on õigus taotleda ühes kalendrikuus kuni
neli lühiajalist kokkusaamist. “
1.10. Täiendan Seletuskirja punkti 12.1.3. järgmise selgitusega:
„ […] Vastavalt VangS § 87 lõikele 1 võimaldatakse arestialusele järelevalve all üks kord nädalas
lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega. Lühiajalist kokkusaamist ei
võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.“
1.11. Lisan Kodukorda punkti 13.2.8. järgmises sõnastuses:
„13.2.8. Punktides 13.2.1.−13.2.7. sätestatu ei kohaldu arestialustele.“
1.12. Lisan Seletuskirja punkti 13.2.8. järgmise selgitusega:
„13.2.8. Vastavalt VangS § 88 lõikele 3 ei võimaldata arestialusele lühiajalist väljaviimist.“
1.13. Muudan Kodukorra punkti 15.1. ja sõnastan selle järgmiselt:
„15.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku
vahendusel graafiku alusel, vastavalt VangS § 48 lg 11 sätestatule ja arvestades Vangla määratletud
ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid.“
1.14. Lisan Seletuskirja punkti 15.1. järgmise selgituse:
„ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei võimaldata arestialusele sisseostude tegemist.“
1.15. Lisan Kodukorda punkti 12.4. järgmises sõnastuses:
„12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel
12.4.1. Vangla võimaldab tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi telesilla
vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord kuus kestvusega vähemalt 1 h.
Videokokkusaamisi võimaldatakse üldjuhul ajavahemikul kell 08.30−19.30 vastavalt üksuse
töökorraldusele, v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal.
12.4.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt
vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses märgitud kokkusaamise aega.
12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis.
12.4.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise
lubamiseks.
12.4.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid:
12.4.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui
videokokkusaamiseks ettenähtud ruumis.
12.4.5.2. Vanglaametnikul nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti.
12.4.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera vaateväljas
ja kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav taotlenud ega vanglaga
kooskõlastanud;
12.4.5.4 Videokokkusaamise ajal on keelatud:
kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele;
edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega;
eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas
üldtunnustatud moraalinormidega;
tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida kokkusaamise ajal
joobeseisundis;
12.4.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada, fikseerida sündmus ja
algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.“
1.16. Lisan Seletuskirja punkti 12.4 järgmise selgitusega:
„12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel.
12.4.1. Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb
VangS § 24 lõikest 1 ja VSkE § 522 lg 1 punktist 3. Kuna vanglateenistus saab telesilla vahendusel
kohtumist võimalda üksnes turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral, võib isikute ring, kellega
kinnipeetaval telesilla vahendusel kokkusaamist võimaldatakse, olla mõnevõrra piiratum isikute ringist,
kellega kinnipeetaval on võimalik kohtuda tavakorras toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste raames.
12.4.1. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg ja kestvus.
Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h.
12.4.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra.
12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et oleks
võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist.
12.4.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab eelnevalt
kokkusaamise lubamist.
12.4.5. Telesilla vahendusel toimuvad kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse täideviimise
eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb telesilla vahendusel toimuva
kokkusaamise korral järgida.
12.4.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine lõpetada ja
algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.“
1.17. Muudan Kodukorra lisa 1.3. ja kehtestan päevakava järgmiselt:
„ V-hoones arestialusena viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 11.45 Vaba aeg
08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel
pühadel vastavalt vangla töökorraldusele
09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
15.00 – 17.30 Vaba aeg
17.45 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 19.55 Vaba aeg
19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa)
20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen
22.00 – 06.00 Öörahu“
1.18. Muudan Kodukorra lisa 1.4. ja kehtestan päevakava järgmiselt:
„V-hoone meditsiinikambris viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel
pühadel
vastavalt vangla töökorraldusele
09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 17.00 Vaba aeg
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
17.05 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
22.00 – 06.00 Öörahu“
1.19. Asendan Kodukorra lisa 10 „Taotlus kokkusaamiseks“ blanketi käesolevale käskkirjale lisatud
blanketiga.
Põhjendused:
Muudatused Kodukorra ja Seletuskirja punktides 1.2., 1.3., 8.9., 8.13.1., 11.6.1. 11.7.1., 12.1.3., 13.2.8.
ja 15.1. ning Kodukorra lisades 1.3. ja 1.4. tingib asjaolu, et alates 01.04.2025 osutab Tallinna Vangla
lühiajalise kinnipidamise teenust, mis tähendab, et lisaks vahistatutele ja kinnipeetavatele paigutatakse
Tallinna Vanglasse edaspidi ka arestialuseid, distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi, ohu tõrjeks
kinnipeetud isikuid ja kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud isikuid.
Kodukorda ja seletuskirja lisatav punkt 12.4. sätestab telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste
kokkusaamiste täpsema korra. Telesilla vahendusel lühilist kokkusaamist on õigus taotleta arestialustel,
vahistatutel ja kinnipeetavatel.
Kodukorra lisa 10 „Taotlus kokkusaamiseks“ blankett asendatakse, sest erinevalt varasemast ei pea
kokkusaajad enam andma nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Edaspidi on blanketil kajastatud vaid
teavitus, et taotluse menetlemisel töödeldakse kokkusaajate isikuandmeid.
2. Käskkiri jõustub 01.04.2025.
3. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt
Tallinna Vangla teenistujatele. Üksuste juhtidel korraldada käskkirja tutvustamine Tallinna Vangla kinnise
vangla kinni peetavatele isikutele.
Käskkirjaga mittenõustumisel võib Tallinna Vangla kaudu esitada alates muudatuse jõustumisest 30 päeva
jooksul Justiitsministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juhul, kui
vaie jääb rahuldamata, tähtaegselt lahendamata või see tagastatakse, on võimalik esitada kaebus
halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andreas Kliimant
Direktor
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 10
TAOTLUS KOKKUSAAMISEKS
Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi,
sünniaeg/ isikukood:
Kambri number:
Kokkusaamise liik:
(teha märge õigesse lahtrisse)
Lühiajaline kokkusaamine Lühiajaline kokkusaamine vaheseinata
Pikaajaline kokkusaamine
1. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe
kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber,
elukaaslane vm):
Sünnikoht:
Sünniaeg/ isikukood:
Aadress:
Telefoninumber, e-mail:
Isikut tõendav dokument, number,
väljaandmise kuupäev:
2. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe
kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber,
elukaaslane vm):
Sünniaeg/ isikukood:
Aadress:
Telefoninumber, e-mail:
Isikut tõendav dokument, number,
väljaandmise kuupäev:
Kokkusaamisel on kaasas lapsed (ees- ja 1.
perekonnanimi, isikukood):
2.
3.
Kuni 2-aastasele lapsele pikaajalisele
kokkusaamisele vajalik mõistlikus koguses
toit ja hügieenitarbed (RPA pulber,
purgipüree, mähkmed, talk, lutt jms):
Soovitav kokkusaamise aeg:
(märkida kaks erinevat aega) …. . ………………. 20… . a kell ……….
või
…. . ………………. 20… . a kell ……….
Kokkusaamise põhjus:
Taotluse esitaja allkiri ja kuupäev:
Inspektor-kontaktisiku seisukoht
Luban/ Ei luba: Põhjendus:
Pikaajalise kokkusaamise korral märge eelneva kokkusaamise toimumise kohta ning kokkusaamise
piirangute kohta:
Nimi, allkiri ja kuupäev:
Kokkusaamise korraga olen tutvunud
1. Kokkusaaja allkiri (allkirjastatud digitaalselt) 2. Kokkusaaja allkiri (allkirjastatud digitaalselt)
Kuupäev: Kuupäev:
NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib
töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja
VangS § 1052 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda
isikuandmeid, mis on sätestatud VangS § 1055 lg-s 5.
Kinnitatud
Tallinna Vangla direktori 22.11.2018
käskkirjaga nr 1-1/18/88
Tallinna Vangla kodukord
Muudetud käskkirjadega:
14.03.2019 nr 1-1/19/14
14.03.2019 nr 1-1/19/18
07.10.2019 nr 1-1/19/67
20.12.2019 nr 1-1/19/79
03.04.2020 nr 1-1/20/14
29.09.2020 nr 1-1/20/46
20.06.2021 nr 1-1/21/34
25.02.2022 nr 1-1/22/22
06.06.2022 nr 1-1/22/58
09.06.2022 nr 1-1/22/61
28.09.2022 nr 1-1/22/82
31.03.2023 nr 1-1/23/29
10.01.2024 nr 1-1/24/3
23.02.2024 nr 1-1/24/15
18.06.2024 nr 1-1/24/40
28.09.2024 nr 1-1/24/68
29.10.2024 nr 1-1/24/79
07.01.2025 nr 1-1/1-25/3
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46
Muudetud vaideotsusega:
JuM 13.06.2023 nr 11-7/3437
Tallinn 2018
Sisukord
1. Üldsätted..................................................................................................................................... 4
2. Vangla territoorium ..................................................................................................................... 5
3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus ........................................................................... 6
4. Liikumine vangla territooriumil .................................................................................................... 6
5. Päevakava .................................................................................................................................. 7
6. Loendus ...................................................................................................................................... 8
7. Keelatud esemed ........................................................................................................................ 8
8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine ........................................................................................ 10
9. Kinnipeetava toitlustamine ........................................................................................................ 13
10. Jäätmete käitlemine .................................................................................................................. 14
11. Olmeküsimused ........................................................................................................................ 14
12. Kokkusaamised ja telefonikõned .............................................................................................. 16
13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine ........................................................................................... 19
14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) .............................. 20
15. Kinnipeetavate sisseostud ........................................................................................................ 20
16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine ................................................................... 22
17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused24
18. Usuvabaduse tagamine ............................................................................................................ 25
19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine ................................................................................ 26
20. Ametnike vastuvõtt ................................................................................................................... 28
21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine .................................................... 28
22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine ........................................................................... 28
23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused ................................................. 28
24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused.................................................................... 29
25. Tahvelarvuti kasutamine……………………………………………………………………………...30
Lisa 1.1. ................................................................................................................................................. 32
Lisa 1.2. ................................................................................................................................................. 33
Lisa 1.3. ................................................................................................................................................. 34
Lisa 1.4. ................................................................................................................................................. 35
Lisa 1.4.1 ................................................................................................................................................ 36
Lisa 1.4.2 ................................................................................................................................................ 37
Lisa 1.5. ................................................................................................................................................. 38
Lisa 1.51. ................................................................................................................................................ 39
Lisa 1.52. ................................................................................................................................................ 40
Lisa 1.53. ................................................................................................................................................ 40
Lisa 1.6. ................................................................................................................................................. 42
Lisa 1.7. ................................................................................................................................................. 43
Lisa 1.71 ................................................................................................................................................. 44
Lisa 1.72 ................................................................................................................................................. 45
Lisa 1.8. ................................................................................................................................................. 46
Lisa 1.8.1 ................................................................................................................................................ 47
Lisa 1.8.2 ................................................................................................................................................ 48
Lisa 1.9. ................................................................................................................................................. 49
Lisa 1.10. ............................................................................................................................................... 50
Lisa 1.11. ............................................................................................................................................... 50
Lisa 1.12. ............................................................................................................................................... 52
Lisa 1.13. ............................................................................................................................................... 53
Lisa 1.14. ............................................................................................................................................... 54
Lisa 1.15. ............................................................................................................................................... 55
Lisa 1.16. ............................................................................................................................................... 56
Lisa 2 …………………………………………………………………………………………………………..57
Lisa 2.1……………………… .................................................................................................................. 58
Lisa 2.2 …………………………………………………………………………………………………………..59
Lisa 3 …………………………………………………………………………………………………………..60
Lisa 4 …………………………………………………………………………………………………………..60
Lisa 5 …………………………………………………………………………………………………………..62
Lisa 6 …………………………………………………………………………………………………………..63
Lisa 7 …………………………………………………………………………………………………………..64
Lisa 8 …………………………………………………………………………………………………………..65
Lisa 9 …………………………………………………………………………………………………………..66
Lisa 10……………………………………………………………………………………………………………67
Lisa 11 …………………………………………………………………………………………………………..70
2
Lisa 12 …………………………………………………………………………………………………………..72
Lisa 13 …………………………………………………………………………………………………………..73
Lisa 14 …………………………………………………………………………………………………………..74
Lisa 15 …………………………………………………………………………………………………………...74
Lisa 16 …………………………………………………………………………………………………………..77
Lisa 17 …………………………………………………………………………………………………………..78
Lisa 18 …………………………………………………………………………………………………………..80
Lisa 19 …………………………………………………………………………………………………………..82
3
1. Üldsätted
1.1. Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS),
justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teiste
õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust
Tallinna Vanglas (edaspidi vangla). Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt
reguleerimata sätteid.
1.2. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna Vanglas kinni peetavatele isikutele
(kinnipeetavatele, vahistatutele, arestialustele, muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikutele),
Tallinna Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46,
jõust. 01.04.2025)
1.3. Mõistet kinnipeetav kasutatakse arestialuse ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isiku,
vahistatu ning kinnipeetava ühise nimetusena. Kodukorra kohaldamisel arvestatakse arestialuste ja
muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikute ning vahistatute suhtes õigusaktides toodud
erisustega. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
1.4. Eluosakond on kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond.
1.5. Avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda
päevakavas ettenähtud ajal.
1.6. Suletud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetavad on suletud ööpäeva ringi oma
elukambrisse, s.o vastuvõtukambrisse, lukustatud kambrisse, kartserikambrisse, meditsiinikambrisse.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
1.7. Kodukorras nimetatud graafikutega saab kinnipeetav tutvuda osakonna infokandja või üksuse ametniku
vahendusel.
1.8. Kodukorra lisades toodud blankette on kinnipeetaval võimalik saada vanglateenistuse ametnikult
vastavalt üksuse töökorraldusele.
1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.10. Vangla võib kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse kaudu.
1.11. Vangla direktoril on õigus vajaduse korral oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale
kalduda.
1.12. Tallinna Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Tallinna Vangla
territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes seadusest
tuleneva toimingu teostamisel (kambris loenduse läbiviimine, kinnipeetavate vanglasisene saatmine või
ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise teostamise ajal) kasutada tema
vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja nähtav), millega teostatakse
läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
1.13. Kinnipeetav on kohustatud:
1.13.1. käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning
suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat
külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses,
pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga
ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed;
1.13.2. ametniku sisenemisel kambrisse katkestama oma tegevuse ja tõusma püsti;
1.13.3. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.13.4. kadunud või leitud esemest, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest, rikkumisest
või kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule;
1.13.5. kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC
kasutamise ajal;
1.13.6. kartserirežiimil viibides ise voodivarustuse hommikul laoruumi viima ja voodivarustuse õhtul laoruumist
kambrisse tooma;
1.13.7. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.13.8. kasutama kambriterminali heaperemehelikult ning mitte häirima läbi selle vanglaametnike tööd ja
kaaskinnipeetavaid (nt raadio valjult kuulamine).
1.14. Kinnipeetaval on keelatud:
1.14.1. muuta ruumi või kambri sisustust (kleepida või kinnitada seintele pilte, fotosid, postreid, ikoone,
kalendreid, nööre jms; panna seintele peegleid; teha iseseisvalt ehitus- ja remonditöid jne), teha kambri
seintele, ehitus- ja sisustuselementidele, raamatutele ja muule Vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida
või kinnitada neile fotosid (v.a selleks ettenähtud liimtahvlile), reprosid, ajakirjade väljalõikeid, enda
4
valmistatud esemeid jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning
kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset kontrolli (nt lauale/riiulile/põrandale katete
panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms);
1.14.2. kambrist või üldkasutatavast ruumist lahkumisel kaasa võtta sisustus- või varustuselemente (hari,
kühvel, prügikast jne). Kinnipeetaval on keelatud visata kambrist välja või kambrisse sisse (ukse, akna
või kambriluugi kaudu) mis tahes esemeid;
1.14.3. tõsta üldkasutatavates ruumides mööblit ümber ilma vanglateenistuse loata;
1.14.4. tuua kambrisse mööbliesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas, ning hoida kambris kinnitustest
lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi. Lahtitulnud või purunenud esemest tuleb kohe teatada
vanglateenistuse ametnikule ja võimaluse korral see talle üle anda;
1.14.5. ületada piirdeid, ronida või rippuda jalutusaia, eluosakonna või jalutusboksi võre/võrgu või muu
konstruktsiooni küljes; avada omavoliliselt lukustatud uksi, toiduluuke, riive, takistada uste sulgumist
või fikseerumist, olla vahetult kambri vaateava ees ning vajutada ilma mõjuva põhjuseta väljaspool oma
elukambrit ükskõik millisele nupule ja lülitile; (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
1.14.6. kleepida/sulgeda/riputada kambri vaateava, toiduluugi ja tualettruumi vaateava ette visuaalset
järelevalvet takistavaid esemeid;
1.14.7. väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast;
1.14.8. siseneda loata vanglateenistuse ametnike tööruumidesse;
1.14.9. väljuda vanglateenistuse ametniku loata eluosakondades või muudes ruumides põrandale joonitud
alast;
1.14.10. viibida temale mitte ettenähtud kambris; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.11. katta, määrida või avada valgusteid;
1.14.12. kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja muude isikute
suhtes;
1.14.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.14. hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas
viibivaid isikuid;
1.14.15. suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või
kartseris, v.a hõivetegevuse ajal. Suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda
teises kambris oleva kinnipeetavaga. Avatud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda
kinnipeetavaga, kelle liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud;
1.14.16. õhutada või kihutada teisi kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi;
1.14.17. mängida kasu saamise eesmärgil laua- või muid mänge või sõlmida kihlvedusid;
1.14.18. teha endale või teisele tätoveeringuid või lubada ennast tätoveerida;
1.14.19. avada ja sulgeda omavoliliselt uksi;
1.14.20. reguleerida televiisori või raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail teenistuskohustusi
täita või teisi isikuid;
1.14.21. panna WC-potti esemeid ja aineid, mis ei kuulu WC-poti sihtotstarbelise kasutamise alla;
1.14.22. omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele
kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada;
1.14.23. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.24. katta kinni nägu (v.a vanglateenistuse korraldusel kirurgilise kaitsemaski kandmine); (Täiendatud
20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
1.14.25. pidada loomi, kalu, linde või muid elusolendeid ja/või kasvatada taimi;
1.14.26. valmistada alkoholi sisaldavaid jooke;
1.14.27. ära visata vanglariietust;
1.14.28. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.29. kasutada öörahu ajal isiklikke elektriseadmeid, v.a Kodukorra punktis 5.6. sätestatud ajavahemikus;
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.30. vaadata uksesilmadesse; (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
1.14.31. kustutada/muuta/kirjutada kambriuste kõrval olevatele nimetahvlitele kantud infot;
1.14.32. eksponeerida enda kehal, riietusel või kambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne)
sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressor riikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod,
pildid, lipud, vapid, sümbolid vms); (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
1.14.33. kinnitada kambrites olevatele liimitahvlitele või muul viisil eksponeerida (sh ka väljaspool kambrit) pilte,
reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-
1/22/58, jõust. 10.06.2022)
1.14.34. pesta vangla poolt väljastatud tekke ja patju; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
1.14.35. hoida ja/või kasutada öörahu ajal kambris telefoni või tahvelarvutit (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79,
jõust. 01.11.2024)
5
2. Vangla territoorium
2.1. Vangla territoorium koosneb seespool vangla välispiiret asuvast maa-alast ja hoonetest.
2.2. Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:
2.2.1. pääslahoone, mille märgistus on A;
2.2.2. peahoone, mille märgistus on V;
2.2.3. õppe- ja köögihoone, mille märgistus on ÕP;
2.2.4. avavangla hoone, mille märgistus on AV;
2.2.5. tootmishoone, mille märgistus on TO;
2.2.6. spordihoone, mille märgistus on SP;
2.2.7. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega R, kus asub kolmas üksus;
2.2.8. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega S, kus asub teine üksus;
2.2.9. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega O, kus asub esimene üksus;
2.2.10. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega P, kus asub neljas üksus;
2.2.11. naiskinnipeetavate eluhoone märgistusega N, kus asub viies üksus.
2.3. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud.
3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus
3.1. Vanglasse saabunud kinnipeetav paigutatakse ajutiselt enne läbiotsimist ootekambrisse tema isiklikest
asjadest eraldi. Ootekambrisse lubatakse kinnipeetava soovil kaasa võtta ainult hädavajalikke
tarbeesemeid. Kinnipeetav otsitakse esimesel võimalusel läbi koos täieliku lahti riietamisega.
3.2. Vanglas keelatud esemetega talitatakse VangSis ja VSkEs kehtestatud korra järgi.
3.3. Esimest korda vanglasse vastuvõtmisel läbib kinnipeetav tervisekontrolli.
3.4. Kinnipeetava isiklikud asjad kantakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) isiklike asjade nimekirja (edaspidi ühtne
nimekiri). Ühtne nimekiri tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu ja
teine säilitatakse laos. Kinnipeetava asjadest koostatud ühtsesse nimekirja ei märgita hügieenitarbeid,
ajakirjandust, kirjatarbeid, sokke, sukki, sukapükse, aluspesu, sh rinnahoidjaid ja juuksekumme.
(Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
3.5. Kinnipeetav riietub lahti ja ta otsitakse täielikult läbi. Läbiotsimisele eelneb vanglateenistuse ametniku
ettepanek kinnipeetavale anda ära kõik kaasas olevad asjad, mille hoidmine on vanglas keelatud või
mis ei olnud tal kaasas, kui ta esimest korda kinnipidamisasutusse saabus, või mis ei ole soetatud
vangla või arestimaja vahendusel.
3.6. Vajaduse korral tehakse kinnipeetavale ning tema asjadele kohe desinfektsioon.
3.7. Läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 aluslina, padjapüür, käterätik, saunalina,
kauss, kruus ja lusikas ning vanglariietus (v.a vahistatule), mille vormielementideks on 4 T-särki, 2 paari
pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Naiskinnipeetav võib soovi korral
lühikeste pükste asemel saada seeliku. Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik sall ja kindad,
väljastatakse taotluse alusel 1 sooniksall ja 1 paar kindaid. Väljastatud vanglariietus registreeritakse
vangiregistris ning kõik vormielemendid, mille numbrid ei vasta registris olevatele, võtab
vanglateenistuja edaspidistel kontrollimistel kinnipeetavalt ära. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
3.8. Vanglateenistuse ametnik määrab ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle
kambri, voodikoha ja riiuli esemete hoidmiseks. Vanglateenistuse ametnik määrab kinnipeetavale
toiduainete säilitamiseks külmkapis sahtli (laeka).
4. Liikumine vangla territooriumil
4.1. Kinnipeetavad liiguvad vanglahoonete vahel üldjuhul tunnelite kaudu, v.a spordiväljakut kasutades;
kinnipeetavatest abitöölistele määratud tööülesandeid täites; kutseõppes osalemisel, mis eeldab
hoonevälise õppetaristu kasutamist; hädaolukorra puhul kinnipeetavaid evakueerides.
4.2. Kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuja loal koos vanglateenistujast saatjaga.
Mitmekaupa vangla territooriumil liikudes on kinnipeetavad kohustatud liikuma kahekaupa kolonnis või
vastavalt kinnipeetavaid saatva vanglateenistuja korraldusele. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29,
jõust. 03.04.2023)
4.2.1. Kinnipeetavaid saadetakse kokkusaamisele, jalutuskäigule ja spordikompleksi (v.a vahistatu) vastavalt
graafikule.
6
4.3. Väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma
korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid
ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad).
4.3.1. Viibides väljaspool kambrit ei tohi kinnipeetav olla ilma riieteta või palja üla- või alakehaga.
4.3.2. Kartserikaristust kandvale kinnipeetavale jopet kambrisse ei võimaldata.
4.4. Kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud vestelda teiste kinnipeetavatega ja kõrvaliste isikutega (v.a
teda saatva vanglateenistujaga), tegelda kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata
või maast (ja ka mujalt) võtta mis tahes esemeid vanglateenistuja loata, vaadata uksesilmadesse,
vajutada ükskõik mis nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
4.5. Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata
kinnipeetavale jalutuskäik, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule on lubatud
kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus, taskurätt, kuni 0,5-liitrises
plastikpudelis vett ja üks kord kuus tekk kloppimise eesmärgil.
4.6. Kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul distsipliinirikkumise tunnustele vastava
teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise.
4.7. Kinnipeetava läbiotsimise teostamiseks annab vanglateenistuse ametnik vastavasisulise korralduse.
Läbiotsimise ajaks kinnipeetav on kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed
vanglateenistuse ametniku osutatud kohale. Vajaduse korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahti
riietumisega. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022)
4.8. Saatmiskavas märgitud kohtadesse minekul on kinnipeetaval lubatud kaasa võtta ainult sihtkohas
vajalikke esemeid. Kinnipeetaval on saatmiskavas märgitud kohtadest tagasi tulles keelatud kaasa
võtta asju, mida tal minnes kaasas ei olnud, v.a koolist kaasa antud õppematerjalid kambris õppimiseks.
4.9. Kui kinnipeetav paneb vanglasisese saatmise ajal toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, on
vanglateenistujal õigus saatmine katkestada ja planeeritud tegevust mitte teostada.
4.10. Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes Vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav
on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma loetavana nähtaval kohal vangla väljastatud
paelaga kaelas. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise
korral. Töötav kinnipeetav võib nimesilti kanda tööriietuse all toidu valmistamise ja jagamise ajal ning
muudel tööhõivega seotud tegevustel, kus nimesildi sattumine pöörlevate mehhanismide jms vahele
võiks põhjustada mehhanismi purunemist või muud ohtu tööd teostavale kinnipeetavale.
Vanglateenistuse nõudmisel peab kinnipeetav nimesilti koheselt näitama.
4.10.1. Kinnipeetava nimesildile kantakse järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg,
foto, testitud riigikeeletase ja märgis isiku eluhoone kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
4.10.2. Vahistatu nimesildile kantakse järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto ja
märgis isiku eluhoone kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
4.10.3. Andmete muutumise, nimesildi kasutuskõlbmatuks muutumise, kadumise vms korral, pärast mida
kinnipeetaval puudub nimesilt, seal olevad andmed on loetamatud või muutunud, on kinnipeetav
kohustatud viivitamatult sellest informeerima üksuse ametnikku, kes väljastab uue nimesildi.
4.10.4. Kinnipeetavale väljastatavale nimesildile võib põhjendatud vajadusel anda lisafunktsioone, nt ruumide
elektroonilise läbipääsuga uste avamiseks. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
5. Päevakava
5.1. Kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1).
5.2. Osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus toitlustamise ajaks ja päevakavajärgse kambriuste
lukustamise ajaks minna talle määratud kambrisse ning sulgeda kambri uks. (Muudetud 28.09.2022 nr
1-1/22/82, jõust. 03.10.2022)
5.3. Tööle, õppima, sotsiaalprogrammidesse jm saatmised toimuvad saatmiskava, peaspetsialist-
korrapidaja (edaspidi korrapidaja) või inspektor-korrapidaja abi korralduse alusel.
5.4. Äratusest, öörahust, loendusest, toitlustamisest, jalutuskäigust, tööle, kooli, sotsiaalprogrammidesse
jm saatmisest, kirjade vastuvõtust ja üleandmisest teavitatakse kinnipeetavaid helindussüsteemi või
kambriterminali vahendusel või teavitab vahetult vanglaametnik.
5.5. Kinnipeetavate kaupluse, spordisaali, laost asjade saamine ja lattu asjade paigutamine, jalutuskäigud,
pesuvahetus, kokkusaamised ning telefonikõnede võimaldamine suletud osakondades toimub graafiku
alusel. Juuksuriteenuse kasutamine toimub vastavalt üksuse või osakonna töökorraldusele. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
5.6. Kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio, päevavalgustus ning seinakontaktide elekter
lülitatakse kambrites sisse kell 6.00 ja välja kell 22.00. Öövalgustus lülitub kambrites sisse ja
välja suve- ja talveperioodidel erinevatel kellaaegadel, vastavalt automaatsele hämardusandurile.
7
Üksuse juhi otsusel lubatakse elektri, päevavalgustuse ja kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella
00.00-ni. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
5.7. Vanglateenistusel on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi (sh
õigus häirida kinnipeetava und öörahu ajal, kui see on vajalik järelevalve teostamist takistava asjaolu
kõrvaldamiseks, öörahu rikkuva tegevuse lõpetamiseks või muul olulisel põhjusel). Kinnipeetavaid
teavitatakse muudatustest eelnevalt võimaluse korral.
5.8. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
5.9. Üksuse juhi otsustusel ja tema suulise korralduse alusel võib avatud eluosakondade kambrite uksi
äratusest õhtuse loenduseni mitte lukustada, kui see on töökorralduslikult vajalik või vangistuse
täideviimise eesmärkide saavutamiseks otstarbekas. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust.
03.04.2023)
6. Loendus
6.1. Teavitus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne selle algust, et
kinnipeetaval oleks aega loenduseks valmistuda. Loendus toimub suletud ja avatud osakondades
kambris ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel.
6.2. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ja
seisma korrektselt riietatuna voodi ees või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetava
voodi on korrastatud. Kinnipeetav peab loenduse ajal kandma vanglariietust (v.a vahistatu) ja nimesilti.
Loenduse ajal on keelatud söömine, lugemine või muu loenduse läbiviimist segav tegevus. (Täiendatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022, muudetud 28.09.2024 nr 1-1/24/68 jõust. 01.10.2024)
6.3. Loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel. Tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit, rääkida
ilma vanglateenistuse ametniku loata või takistada loenduse läbiviimist muul viisil. Kõik kambris olevad
elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja lülitama.
6.4. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajaduse
korral küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid.
6.5. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit ning
kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda.
6.6. Pikaajalisel kokkusaamisel viibivat kinnipeetavat loendatakse pikaajalise kokkusaamise toas.
Pikaajalisel kokkusaamisel viibiv kinnipeetav ei pea kinnipeetav loenduse ajal seisma korrastatud voodi
kõrval.
6.7. Loenduse ajal töökohal viibivat kinnipeetavat loendatakse töökoha valvepiirkonna eest vastutava
vanglateenistuse ametniku poolt töökohal. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7. Keelatud esemed
7.1. Kinnipeetavatele on lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s
2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed:
7.1.1. vanglateenistuse vahenduseta soetatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised,
tahked jm ained (v.a arestimajast saabunud kinni peetava isiku puhul); (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.2. juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt
või loal väljastatud järgmised esemed:
• jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael,
• pael nimesildi kandmiseks,
• pael ususümboolika kandmiseks,
• elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse
vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel isikul kaasas olnud, pikkusega kuni 2 m,
(Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• riietusese, mille sees on kumm,
• vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael,
• silmaklappide küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael/kummipael; (Lisatud 25.02.2022
nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.3. keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a järgmised esemed:
• vangla vahendusel soetatud käekell,
• kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur,
• plastümbrisega taskupeegel, mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm,
(Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
• pintsett naiskinnipeetaval,
• loa alusel väljastatud elektriseade (pardel või epilaator),
• patareideta raseerija,
8
• muud vanglateenistuse vahendusel väljastatud või lubatud esemed;
7.1.4. isevalmistatud esemed;
7.1.5. närimiskumm;
7.1.6. söömiskõlbmatuks muutunud toiduained;
7.1.7. narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, sellist ainet sisaldav segu ja
loodussaadus ning narkootilise- või psühhotroopse ainega immutatud ese või aine;
7.1.8. erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt tuvastada;
7.1.9. ravimid, ravimtaimed, toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ja nende
valmistamiseks mõeldud ained, v.a vanglas tervishoiuteenuse osutaja töötaja (edaspidi
tervishoiutöötaja) ettekirjutusel ja vanglateenistuse väljastatud ning vangla kaupluse vahendusel
soetatud toidulisandid või vitamiinid; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023 ) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
7.1.10. meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a tervishoiutöötaja ettekirjutusel;
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
7.1.11. liikumise abivahend, v.a tervishoiutöötaja lubatud või väljastatud; (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79,
jõust. 01.11.2024)
7.1.12. aroomi eritav aine ja ese, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud
hügieenitarbed ja puhastusvahendid;
7.1.13. WC-paber, salvrätikud, vatipadjad, puhastuslapp, -käsn jms, v.a vangla vahendusel soetatud või
vanglasse kaasa võetud esemed;
7.1.14. kondoomid, v.a vanglateenistuse väljastatud;
7.1.15. sigaret, elektrooniline sigaret, suitsuvabad tubakatooted (nt närimistubakas, nuusktubakas,
suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), suitsetamistarbed, tubakatoodetega seonduvad tooted
(nt tubakavabad nikotiinipadjakesed); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
7.1.16. tätoveeringute tegemisel kasutatav aine, seade või ese;
7.1.17. elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne
kohandada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel;
7.1.18. kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed:
• vangla vahendusel soetatud esemed,
• koolist väljastatud esemed,
• vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule
pakis saadetud töötav lahtikäiv ja läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, ilma
metallmehhanismita (nt vedru, metallklamber vms), värvipliiatsid ja kustutuskummita harilik
pliiats. Loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50 tk, (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• vanglateenistuse vahendusel soetatud kustutuskumm (1 tk),
• vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja (1 tk),
• kirjutuspaber ja joonistuspaber/blokk, (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1tk. (Lisatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.19. kontoritehnika, v.a vangla väljastatud või vangla vahendusel soetatud kalkulaator; (Muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
7.1.20. dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis
ei sisalda metallist osi;
7.1.21. foto- ja margialbum, pildiraam;
7.1.22. perioodika ja selle väljalõiked, ristsõnaraamatud, kataloogid jm sarnased esemed, mis ei ole
vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatutele pakiga
saadetud perioodika. Välisriigi kodanikust kinnipeetavale võib saata kirja teel mõistlikus koguses tema
emakeeles päevalehti ja ajakirju juhul, kui vangla ei taga kinnipeetavale tema emakeeles ajalehti või
ajakirju;
7.1.23. muusikaga või 3D (õnnitlus)kaart; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.24. esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist;
7.1.25. mänguasi, mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel
või vanglasse saabumisel kaasa võetud või mängud, mis on väljastatud vanglateenistuse poolt;
7.1.26. elektriseadmed, mille võimsus ületab 1,2 kW ning mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel või
ei ole vanglasse saabumisel olnud isikul kaasas; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
7.1.27. televiisor diagonaaliga üle 61 cm (24”); (Muudetud 03.04.2020 nr 1-1/20/14, jõust. 03.04.2020)
7.1.28. toiteallikas, v.a patarei, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ning ei ole rikutud ümbrisega või
põlemisjälgedega ja kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
9
7.1.29. mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade,
seadme seesugune osa ning seade, mille küljest osa on eemaldatud;
7.1.30. signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio,
vanglateenistuse loal väljastatud või vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud
televiisor;
7.1.31. arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada
internetiühendus;
7.1.32. andmekandja ja selle lugeja, v.a paber;
7.1.33. digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool;
7.1.34. kaal;
7.1.35. riidepuu;
7.1.36. naisteriided meessoost kinnipeetavatele
7.1.37. nokamüts;
7.1.38. üle 3 cm kõrguse kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil ohtlikud jalanõud
ning eriotstarbelised jalanõud, v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud
jalanõud või ortopeedilised jalanõud tervishoiutöötaja ettekirjutusel; (Muudetud 29.10.2024 nr 1-
1/24/79, jõust. 01.11.2024)
7.1.39. kandekott, (ostu) kilekott, kohver, karp, kast, kann, termotass, plastikalus vms asjade hoiustamiseks
mõeldud ese, v.a järgmised esemed: (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott;
• viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
• kuni 3 läbipaistvat plastikust säilituskarpi. Ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter;
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• vanglateenistuse vahendusel soetatud veefiltreerimiskann;
• vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust
seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp;
• prillikarp koos puhastuslapiga prillide olemasolul kambris ja proteesikarp proteeside
olemasolul kambris. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
• vangla vahendusel soetatud toidukauba pakend kuni originaalkauba äratarvitamiseni
(Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
7.1.40. vihmavari;
7.1.41. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.42. päikeseprillid, v.a tervishoiutöötaja ettekirjutusel 2 paari optilisi prille (1 paar kaugele vaatamise prille ja
1 paar lugemisprille); (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
7.1.43. silmaklapid (v.a vangla kaupluse vahendusel soetatud); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
7.1.44. kõrvatropid ja -klapid;
7.1.45. palvehelmed rohkem kui 1 tk;
7.1.46. relvamakett või -imitatsioon;
7.1.47. filter, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud veefilter;
7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.49. sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed
söögiriistad); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.50. käesolevas punktis (7.1) nimetamata esemed, mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille
korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või mille
korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud
või teiste lubatud asjadega asendatavad;
7.1.51. riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või ei ole väljastatud vanglateenistuse
vahendusel või ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a vahistatule pakiga saabunud esemed;
7.1.52. plastpudelid, mille maht kokku ületab kuus liitrit, ning pudelikorgid; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
7.1.53. riided, jalanõud või muud esemed, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks;
7.1.54. trükised, paljundused, käsikirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja julgeoleku
tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste lahendamise taktikatest ja
metoodikast;
7.1.55. ventilaator; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.56. suveniirraha. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
10
8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine
8.1. Kinnipeetaval on õigus isiklikke või temale vangla poolt antud esemeid hoida elukambris või
kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu). Kambris on kinnipeetaval lubatud hoida ainult
esemeid, mis leiavad seal kasutamist. Kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam
ei kasuta (nt toiduainete pakendeid, mis ei sisalda originaalkaupa; paberist või fooliumist ümbrised;
kasutatud margid jne), on keelatud. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus ega
puhastusvahendeid, toiduaineid, kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid, süütamisvahendeid, sokke,
sukki, sukkpükse, põlvikuid, aluspükse ega rinnahoidjaid. (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust.
03.04.2023; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust 25.06.2024)
8.2. Asjade Laost väljastamiseks või Lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse (lisa 2)
vanglateenistuse ametnikule ning annab ära ja saab esemed kätte graafikus märgitud väljastamise
nädalal. Esemeid väljastatakse üks kord kuus. Vanglateenistuse ametnik kontrollib taotluse sisu ning
otsustab asjade (v.a elektriseadmed ja vaba aja veetmise vahendid) väljastamise. Isiklikud
riideesemed, mida kinnipeetav soovib taotluse alusel kambrist Lattu paigutada, peavad olema puhtad.
Laol on õigus keelduda määrdunud ja halvasti lõhnavate esemete vastuvõtmisest.
8.3. Kinnipeetava paigutamisel kartserisse ladustatakse isiklikud asjad selleks ettenähtud hoiupaika.
8.4. Isiklike asjade vanglast väljaandmiseks/saatmiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse (lisa 3).
8.5. Kui kinnipeetav saadetakse Tallinna Vanglast teise vanglasse või politsei arestikambrisse, paigutatakse
ümber teise kambrisse või kui ta vabaneb, peab ta võtma kambrist kaasa kõik temale kuuluvad ja
temale väljastatud asjad.
8.6. Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures kambris (avatud osakonnas osakonna külmutuskapis)
pandipakendit (nt plasttaara) kokku mahuga kuni kuus liitrit. Kui vangla võimaldab töökorralduslikult
kinnipeetaval kasutada kaupluseteenust üks kord kuus, võib kinnipeetav eespool nimetatud pakendeid
hoida eespool nimetatud kohtades kokku mahuga kuni üheksa liitrit. Siin ei arvestata seda, kui
kinnipeetav ükskõik mis põhjusel kasutab kaupluseteenust vangla võimaldatust harvemini. Tühjad
pakendid peab kinnipeetav vangla jäätmekäitlusele üle andma. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
8.7. Kinnipeetaval on keelatud:
8.7.1. vangla loata isiklikke asju ära visata. Isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks
on kinnipeetav kohustatud esitama koos taotlusega mahakantavad esemed (v.a ihupesu ja sokid).
Selleks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule vastavasisulise taotluse, näidates ette
äravisatavad esemed. Vastavasisuline märge tehakse ka kinnipeetava ühtsesse nimekirja.
Kinnipeetavale tutvustatakse muudetud ühtset nimekirja allkirja vastu. Mahakantud esemete ja taotluse
sisu vastavuse eest vastutab taotluse esitanud kinnipeetav.
8.7.2. võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt
omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või
peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada
veekeedukannu). Samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada;
8.7.3. omada arestimajast saabudes esemeid, mida tal vanglast lahkudes kaasas ei olnud ning mida ta ei ole
saanud arestimajas kehtiva esemete omandamise korra kohaselt;
8.7.4. viia isiklikke asju teiste kinnipeetavate kambritesse või hoida neid mujal väljaspool oma elukambrit (v.a
riideid kuivamise ajal kuivatuskapis ja säilimiseks külma vajavad toiduaineid külmkapis);
8.7.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.6. omada ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid;
8.7.7. kääritada või hapendada toiduaineid;
8.7.8. saatmisel Vanglast teise vanglasse või politsei arestikambrisse, ümberpaigutamisel teise kambrisse või
vabanemisel jätta endale kuuluvaid ja talle väljastatud esemeid osakonda, kambrisse või mõne teise
isiku kasutusse ning on kohustatud kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud esemed kaasa võtma;
8.7.9. hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.10. omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.11. hoida enda juures äratarvitatud jookide pandipakendeid kauem kui järgmise kauplusepäevani ja tühje
muid pakendeid kauem kui järgmise jäätmete ära andmise päevani. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
8.7.12. panna toiduaneid külmkapis sahtlisse, mis ei ole temale määratud. (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40,
jõust. 25.06.2024)
8.8. Kinnipeetav on kohustatud kandma vangla riietust. Kinnipeetavale on lubatud järgmised isiklikud
riideesemed:
8.8.1. aluspüksid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.8.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
11
8.8.3. jalanõud – neli paari (kinnipeetava valikul, v.a jalgpallisaapad ja terava või kõrge kontsaga jalanõud);
(Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
8.8.4. pikk aluspesu – kaks komplekti. Pikka aluspesu on lubatud kanda ainult pika riietuse all, mille vangla
on kinnipeetavale väljastatud. Pikk pesu ei tohi olla nähtaval riietuse alt, mille vangla on kinnipeetavale
väljastanud. Pikaks aluspesuks peetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat
ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.8.5. üks paar kindaid (v.a spordikindad) ja sall 1 tk, k.a kartserikaristuse kandmise ajal. Kindaid ja salli ei
ole lubatud kanda vangla siseruumides, v.a siseruumidest õue ja õuest siseruumidesse liikumisel.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.8.6. juuksekumm – mõistlikus koguses. (Lisatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020; muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.9. Vahistatu ja arestialune võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmises koguses: (Muudetud
01.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
8.9.1. aluspesu – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.9.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.9.3. jope või nahk/teksatagi (metall või neetkaunistusteta) – üks tk;
8.9.4. kindad – üks paar (v.a spordikindad);
8.9.5. sall – üks tk;
8.9.6. pikk aluspesu – üks komplekt;
8.9.7. T-särgid – neli tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.9.8. triiksärk või pikkade varrukatega särk– kaks tk;
8.9.9. jalanõud – neli paari (vahistatu valikul, v.a jalgpallisaapad ja terava või kõrge kontsaga jalanõud);
8.9.10. lühikesed püksid – kaks paari;
8.9.11. pikk spordidress (dressipüksid ja -pluus) – kaks komplekti;
8.9.12. pikad püksid – kaks paari;
8.9.13. müts – üks tk;
8.9.14. kampsun, fliisjakk, polo või sviiter – kaks tk;
8.9.15. vest (metallkaunistusteta) – üks tk;
8.9.16. naissoost vahistatule seelik või kleit– üks tk (pikkus vähemalt põlvekõrgusel); (Täiendatud 18.06.2024
nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.9.17. juuksekumm – mõistlikus koguses (Lisatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020; muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.10. Lisaks on naiskinnipeetavatele lubatud järgmised isiklikud riideesemed:
8.10.1. rinnahoidja – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.10.2. soojad sukkpüksid – kaks paari;
8.10.3. ööpesu (pidžaama või öösärk) – kaks tk;
8.10.4. (Kehtetuks tunnistatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020);
8.10.5. peavõru, plastmassist – üks tk;
8.11. Kinnipeetaval on õigus omada kambris korraga järgmisi hügieenitarbeid:
8.11.1. šampoon – kaks pudelit;
8.11.2. palsam – kaks pudelit;
8.11.3. dušigeel – kaks pudelit;
8.11.4. seep – neli tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.11.5. tualettpaber – kaksteist rulli,
8.11.6. hambapasta – kaks tuubi;
8.11.7. proteesiliim – kaks tuubi;
8.11.8. näo-, jala- ja kehakreem – kaks tk iga eset;
8.11.9. deodorant (alkoholisisalduseta) – kaks tk;
8.11.10. habemeajamiskreem või -geel – kaks tk;
8.11.11. nõudepesuvahend – üks pudel;
8.11.12. pesupulber või -geel– kaks tk; (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.11.13. juuksehari või plastist kamm (kuni 25 cm pikk) – üks tk;
8.11.14. papist küüneviil – üks tk;
8.11.15. küünelõikur – üks tk;
8.11.16. metalli mittesisaldav kannariiv – üks tk;
8.11.17. hügieeniline huulepulk – üks tk;
8.11.18. naissoost kinnipeetavatele hügieenisidemed ja/või tampoonid kokku – mõistlikus koguses, pesukaitsmed
– üks pk;
8.11.19. naissoost kinnipeetavale juuksevärv- kaks pk;
8.11.20. naissoost kinnipeetavale ripsmetušš- üks tk;
12
8.11.21. naissoost kinnipeetavale pintsett – üks tk;
8.11.22. läätsevedelik (tervishoiutöötaja loal kambris kontaktläätsede kasutamise korral) – kaks tk. (Lisatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
8.11.23. hambahari – kaks tk; (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
8.11.24. ühekordne raseerija – seitse tk; (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
8.11.25. vahetatavate teradega raseerija – üks tk ja sellele mõeldud vahetatavad raseerimisterad – neli tk.
(Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
8.11.26. hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.12. Vahistatu ja kinnipeetav võib omada kambris isiklikku plastikust pesukaussi 1 tk. (Muudetud 31.03.2023
nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
8.13. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused
8.13.1. 8.13.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase
toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad
Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46,
jõust. 01.04.2025)
8.13.2. Vangla ei vastuta elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge
muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest, välja arvatud kahjustused, mis on tekkinud Vangla
õigusvastase tegevuse tulemusena.
8.13.3. Elektriseadmete Laost väljastamiseks on kinnipeetaval õigus esitada vormikohane taotlus (lisa 4)
vanglateenistuse ametnikule. Loa andmise üle otsustab kontaktisik. Kui kinnipeetavale on antud luba
elektriseadme kasutamiseks ning ta on andnud elektriseadme kambrist Lattu, siis elektriseadme
kambrisse saamiseks esitab kinnipeetav taotluse Laole. Elektriseadmete kasutamise kulud katab
kinnipeetav. Kui kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit
kambrisse tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata.
8.13.4. Kinnipeetav peab talle antud elektriseadmeid kasutama elektriseadmetega kaasas olnud kasutamise
juhendi järgi ning kooskõlas Kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi
kinnipeetavaid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning Vangla igapäevast töökorraldust.
Kinnipeetav on kohustatud kasutama temale väljastatud televiisorit, veekeedukannu jms üksnes selles
kambris, kuhu ta on paigutatud.
8.13.5. Kinnipeetaval on keelatud rikkuda või eemaldada elektriseadme turvakleebist, elektriseadmeid ise
remontida või ümber ehitada ning tal on kohustus seadme purunemisel või turvakleebisega varustatud
elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seade viivitamatult ära anda.
Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, millel on turvakleebised rikutud, mis on ümber ehitatud või
ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja paigutatakse Lattu.
8.13.6. Kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse rikkumine või kui kinnipeetav ei ole elektriseadme
kasutamisega kaasnevaid kulutusi tasunud, on vanglateenistuse ametnikul õigus elektriseade
kinnipeetavalt kohe ära võtta. Kontaktisik otsustab kinnipeetavale antud elektriseadme kasutamise
õiguse kehtetuks tunnistamise ning elektriseadme Lattu paigutamise.
8.13.7. Kinnipeetaval on võimalus mittetöötav olmeelektroonika saata taotluse (lisa 5) alusel ja oma kulul
vangla vahendusel hooldusfirmasse remonti.
9. Kinnipeetava toitlustamine
9.1. Kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määruse nr 150 „Toidunormid
kinnipidamisasutustes“ alusel.
9.2. Kinnipeetavaid toitlustatakse üldjuhul kambris.
9.3. Toidujagamist teostab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all.
9.4. Toit väljastatakse toidunõudes vastavalt ettenähtud normidele kambrisse kandikul üldjuhul ukseluugi
kaudu. Kinnipeetav peab talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele
kinnipeetavale on keelatud. Peale toitlustamisaja lõppu korjab kinnipeetavast abitööline kambrist
kandikud ja toidunõud kokku ning viib kööki pesemiseks.
9.5. Kinnipeetaval on õigus omada kambris isiklikke toidunõusid (1 kauss, 1 kruus, 1 lusikas). Kui
kinnipeetav kasutab kambris isiklikke toidunõusid, peab ta need ise pesema. (Muudetud 20.06.2021 nr
1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
9.6. Kui kinnipeetav loobub Vangla toidust, hoitakse toitu toitlustamisaja lõpuni ja tagastatakse seejärel
kööki hävitamiseks.
9.7. Toitlustamisest loobumisel esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 6), tuues ära loobumise põhjuse.
Loobuda saab üksnes kõikidest toidukordadest, valikuline loobumine (nt vaid hommikusöögist) ei ole
lubatud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40,
jõust. 25.06.2024)
13
9.8. Uuesti toitlustamisele saamiseks esitab kinnipeetav selleks kirjaliku taotluse (lisa 7). Kinnipeetav saab
vangla toitu uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
9.9. Kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastatakse kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal, sh sepik.
Kinnipeetavatel on keelatud neile väljastatud toitu (sh sepik) üle anda teisele kinnipeetavale.
(Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
9.10. Söömine ja joomine väljaspool kambrit, kui see ei tulene Vangla töökorraldusest, on keelatud.
9.11. Kinnipeetava ajutisel lahkumisel vanglast väljastatakse talle vajadusel kuivtoidupakk.
9.12. Lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad koostab vanglas tervishoiuteenuse osutaja. Meditsiinilisel
näidustusel eritoitlustamise otsustab tervishoiutöötaja. Religioossetel kaalutlustel või veendumuslikel
põhjustel liha/sealiha mittesisaldava toidu saamiseks pöördub kinnipeetav taotlusega kontaktisiku
poole. Kui kinnipeetav taotleb liha/sealiha mittesisaldava toidu saamist religioossetel kaalutlustel,
menetleb taotlust vangla kaplan. Kui kinnipeetav taotleb liha/sealiha mittesisaldava toidu saamist
veendumuslikel kaalutlustel, menetleb taotlust kontaktisik. Kui kinnipeetavale on määratud liha/sealiha
vaba toit meditsiinilisel, usulisel või veendusmuslikul kaalutlusel, kontrollitakse kinnipeetava kauplusest
ostetud toiduainete nimestikku. Kui kinnipeetav on liha/sealiha vaba toidu võimaldamise ajal ostnud
kauplusest lihatooteid, siis lõpetab Vangla talle liha/sealiha vaba toidu väljastamise. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
9.13. Pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama
vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
9.14. Töötavate ja õppivate kinnipeetavate toitlustamine toimub võimalusel töö- ja õppekohas selleks ette
nähtud ruumis. Söökla abitööline tohib süüa vaid talle toidunormi järgi ettenähtud toitu. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
9.15. Kinnipeetav on kohustatud toitlustusaja lõppedes tagastama talle antud kandiku koos toidunõudega.
(Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
10. Jäätmete käitlemine
10.1. Kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja
papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja.
Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama. Vangla väljastab jäätmete sortimiseks
juhendmaterjalid, tagab kambrisse kinnipeetavaile ühe kogumiskorvi olmejäätmeteks ja kontrollib
jäätmete sortimist.
10.2. Enda valduses olevad kasutuskõlbmatud ja äravisatavad patareid peab kinnipeetav edastama
vanglateenistuse ametnikule, kes paigutab need selleks ettenähtud kogumiskasti.
10.3. Kambrites kogutud jäätmed tõstavad kambriukse taha kambris viibivad kinnipeetavad vastavalt
vanglaametniku antud korraldusele.
11. Olmeküsimused
11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine
11.1.1. Kinnipeetav pöördub tööpäeviti suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud ametniku poole.
Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt vangla
muule struktuuriüksusele, Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonnale, vanglas tervishoiuteenuse
osutajale või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Kinnipeetava
pöördumine peab olema kirjutatud loetavas käekirjas, sisaldama kinnipeetava ees- ja perekonnanime,
pöördumise põhjendatud sisu, kuupäeva ja allkirja. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib
esitamise kuupäeva. Pöördumine, mis ei ole esitatud blanketile, tuleb esitada üldlevinud kirjapaberi
formaadis A4 (210 x 297 mm), kuid mitte väiksemas kirjapaberi formaadis kui A5 (148 x 210 mm).
Kinnipeetaval on õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt vangiportaali (VaPo) kaudu.
Teabehaldusteenistus registreerib elektroonselt esitatud pöördumised ja suunab need vastavalt
kuuluvusele lahendamiseks. Elektroonse pöördumise esitamisel ei ole vaja samasisulist pöördumist
paberkandjal esitada. Vangla ei vahenda elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste
asutustega, va vanglas tervishoiuteenuse osutajaga. Teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval
esitada pöördumine otse adressaadile. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
11.1.2. Taotluse blankettide saamine ja täidetud blankettide vanglale üle andmine toimub vastavalt üksuse
töökorraldusele.
11.1.3. Kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi üksnes riigikeeles ainult enda nimel.
11.1.4. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14
11.1.5. Suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine
sündmuse lahendamisel, saab kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali
vahendusel. Õiguspärase haldus- ja kohtumenetluse läbiviimiseks ning menetlusosaliste õiguste
tagamiseks võib stentofonide vahendusel teostatud kõnesid salvestada. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
11.1.6. Kinnipeetaval on võimalus esitada kinnises ümbrikus pöördumisi teabe- ja uurimisosakonnale,
sisekontrollile ning vanglas tervishoiuteenuse osutajale. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid
11.2.1. Kinnipeetav on kohustatud tagama isikliku riietuse puhtuse.
11.2.2. Vangla kindlustab kinnipeetavale vanglateenistuse väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse
üldjuhul iga 14 päeva järel. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida pesuvahetuse ajal oma kambris,
asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis nähtavale kohale. Põhjendatud juhtudel on
kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Selleks tuleb pöörduda
pesuvahetuse päeval pesulao töötaja poole. Laotöötaja fikseerib pöördumise, otsustab visuaalse
vaatluse abil padja, teki või madratsi vahetuse vajaduse ning vajadusel ja vastavalt võimalusele
korraldab voodivarustuse vahetuse.
11.2.3. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine
on tasuta.
11.2.4. Korraga võib anda pesemiseks kuni 50% väljastatud vanglariietusest ehk kaks T-särki, ühe paari
lühikesi pükse, ühe vormijaki, ühe paari vormipükse, kootud mütsi, salli ja kindad. Jope pesemine
toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord poole aasta jooksul.
11.2.5. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav. Pesemisvahendeid on
võimalik osta Vangla kauplusest.
11.2.6. Kinnipeetav võib vangla vahendusel anda isiklikud riided pesemiseks vanglale pesupesemisteenust
osutavasse pesumajja. Teenuse eest tasub kinnipeetav oma vahenditest lepingupartneri poolt
kehtestatud hinnakirja järgi. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022)
11.2.7. Isiklike riiete pesemiseks pesumajas esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 8), märkides sellele
teenust puudutavad kõik vajalikud andmed, kinnituse, et ta nõustub teenuse osutamise tingimustega
ning nõusoleku arvata isikuarvelt maha teenuse eest tasutav summa. Taotluses peab olema märgitud
taotleja nimi, isikukood või sünniaeg ja kambri number. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust.
03.10.2022)
11.2.8. Pesemiseks ei võeta aluspesu, sokke, nahast ja karusnahast esemeid ning üleriideid. Üleriideid
võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete
pesemise võimalikest tagajärgedest (eseme mõõtmete vähenemine, värvuse muutumine, materjali
kortsumine).
11.2.9. Vanglariietuse vahetamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule või laotöötajale
korrektselt täidetud vormikohase taotluse (lisa 14). Vanglariietust vahetama tulles peab kinnipeetav
kaasa võtma kõik talle vangla poolt väljastatud vormielemendid. Vanglariietuse vahetuse vajaduse ja
vahetamise aja otsustab laotöötaja, millest teavitatakse kinnipeetavat suuliselt. Vanglariietuse
vahetamist saab taotleda kuue kuu möödumisel vormielemendi viimasest vahetusest. Varasem
taotlemine on lubatud üksnes põhjendatud vajadusel. Infot vanglariietuse vahetuse aegade kohta
vahendab kontaktisik.
11.2.10. Vanglateenistuse vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada jalatsite parandamise teenust.
Teenuse eest tasub kinnipeetav oma vahenditest. Jalanõude parandamiseks esitab kinnipeetav
vanglateenistuse ametnikule korrektselt täidetud vormikohase taotluse (lisa 15).
11.2.11. Nakkushaiguste või parasiitide leviku tõkestamiseks korraldab vangla kinnipeetava isiklike või temale
vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või hävitamise. Vangla ei vastuta esemete
hävitamisega või desinfitseerimisega kaasneva kahju eest.
11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine
11.3.1. Vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud
kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot.
Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu
keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga.
Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel
kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja.
11.3.2. Hügieenipakk sisaldab tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid
raseerijaid, šampooni ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
11.3.3. Kinnipeetavatele, kes on keeldunud majandustööst, ei väljastata hügieenipakki.
15
11.3.4. Kinnipeetaval, kellele on Vanglasse saabudes hügieenitarbed väljastatud, puudub enne kolme kuu
möödumist õigus taotleda uusi esemeid, sh ka nendel isikutel, kes on pärast esemete väljastamist
viibinud etapis.
11.3.5. Hügieenipaki saamiseks võib vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel
puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Taotlus peab olema selgesti loetav ning sisaldama
nime (trükitähtedega), sünniaega ja kambri numbrit.
11.4. Riideesemed
11.4.1. Kinnipeetaval on võimalik taotleda põhjendatud vajadusel Vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on
talle Vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud (s.h. mõõtude tabel) taotluse (lisa 9). Taotlust
menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid
ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Aluspesu ja sokke
väljastatakse kuni kaks paari kolme kuu jooksul. Riideesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui
kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus.
Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu
keskmine rahasumma, alla 30 päevane periood võrdsustatakse ühe kuuga. Vangla võib keelduda
jalanõude ja riideesemete väljastamisest kui kinnipeetav on vangla poolt varasemalt väljastatud
jalanõud ja riideesemed vanglast välja saatnud.
11.5. Ruumide korrashoid
11.5.1. Vanglateenistuja annab kinnipeetavaile kambrisse kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajaliku koguse
puhastusvahendeid ja -tarbeid. Muid kambri korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab
kinnipeetav, kui ta pöördub vanglateenistuse ametniku poole.
11.5.2. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma rõivad ning
voodiriided, hoidma puhtana elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust
seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Ajavahemikul
äratusest öörahuni on kinnipeetav kohustatud kandma korrektset riietust. Kinnipeetaval on keelatud
riputada oma magamiskoha ette eesriideid, seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides,
vanglaametniku loata vahetada kaaskinnipeetavatega magamiskohti. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
11.6. Teenuste eest raha broneerimine
11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav (v.a arestialune) kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt
pesupesemine, koopiate tegemine jne. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
11.6.2. Vanglateenistuse ametnik broneerib kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel oleva raha kinnipeetava
esitatud taotluse alusel.
11.6.3. Teenuste eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha jooksvalt.
Kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol
olemas.
11.7. Rahaülekanded
11.7.1. Kinnipeetav (v.a arestialune) saab vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, kanda
raha perekonnaliikmetele jm). (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
11.7.2. Riigilõive tasutakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt esimesel võimalusel, kui haldusosakonnale
on laekunud kinnipeetava nõuetekohaselt täidetud taotlus. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
11.7.3. Vangla sisekorraeeskirja § 54 järgi peab nõuetekohaselt täidetud avaldus sisaldama kõiki
ülekandmiseks vajalikke rekvisiite: saaja nime, saaja arvelduskonto numbrit, vajaduse korral
viitenumbrit, ülekantava summa suurust numbrite ja sõnadega, vajaduse korral ka selgitust, kuupäeva
ning allkirja.
12. Kokkusaamised ja telefonikõned
12.1. Lühiajaline kokkusaamine
12.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks on vajalik eelregistreerimine. Kinnipeetav saab taotleda lühiajalist
kokkusaamist kirjaliku taotluse alusel (lisa 10) üle eelneval nädalal enne soovitavat kokkusaamise
aega. Külaline saab kokkusaamist taotleda telefonitsi (tel 612 7593) esmaspäev ja reede kell 13.00-
15.00 või elektrooniliselt (e-mail:
[email protected]). (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust.
02.01.2020)
12.1.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12.1.3. Arestialusel, v.a distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel, on õigus taotleda ühes kalendrikuus kuni
neli lühiajalist kokkusaamist. (Muudetud 01.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
16
12.1.4. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul järgmistel kellaaegadel: esmaspäeval, kolmapäeval
09:30-11:30,14:00-16:00; teisipäeval, neljapäeval, reedel ja laupäeval 09:00-11:00, 14:00-16:00.
(Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
12.1.5. Kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 30 minutit enne kokkusaamiseks määratud aega täitma
pääsla külaliste ooteruumis (eelpääsla) lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule
kehtiva isikut tõendava dokumendi. (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020; 18.06.2024 nr 1-
1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.1.6. Alla 8-aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitõendi, 8-15-aastasel
lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, ID-kaart jne) ning üle 15-aastasel
lapsel peab olema isikut tõendav dokument Isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt ID-
kaart, pass vms).
12.1.7. Kokkusaaja paigutab kaasas olevad asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud, kokkusaamise ajaks
vanglasse hoiule.
12.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020)
12.2.1. Pikaajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kõikidel päevadel
algavad pikaajalised kokkusaamised orienteeruvalt kell 13:00 ja kestavad kuni järgmise päeva 13:00-
ni. (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust.
25.06.2024)
12.2.2. Pikaajalisele kokkusaamisele vormistamist alustab kokkusaamiste ametnik alates kella 11:00. Enne
kokkusaamise vormistamist peab kokkusaaja vangla pääslas kohal olema 30 minutit varem s.o. kell
10:30 ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. (Muudetud 20.12.2019 nr 79,
jõust. 02.01.2020)
12.2.3. Pikaajalise kokkusaamise taotlusi (lisa 10) saab kinnipeetav kontaktisikule esitada kokkusaamisele
üle-eelneva kuu 20. kuni 25. kuupäevani.
12.2.4. Esmakordsel pikaajalise kokkusaamise taotlemisel peab taotleja VangS § 25 lg 1 tulenevat õigust
dokumentaalselt tõestama.
12.2.5. Pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad peavad esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi.
Alla 8-aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitõendi, 8-15-aastase
lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, ID-kaart jne) ja üle 15-aastasel
lapsel peab olema isikut tõendav dokument Isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt ID-
kaart, pass vms).
12.2.6. Kokkusaamiste hinnakirja koostab Vangla justiitsministri määrusega kehtestatud tariifide alusel ning
selle kinnitab vangla direktor. Kokkusaamise kulud tuleb tasuda enne kokkusaamise algust.
12.2.7. Kui kokkusaamise kulud soovib tasuda kinnipeetav, esitab ta haldusosakonnale taotluse arvata vastav
summa maha oma vanglasiseselt isikuarvelt. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12.2.8. Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast
kokkusaamist läbi ning talle tehakse tervishoiutöötaja juures narkojoobe tuvastamise test. (Muudetud
20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
12.2.9. Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või
psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub
vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast
vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud
esemeid.
12.2.10. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada, kui kokkusaamise ajal rikutakse vangla sisekorda
reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla
julgeolekut.
12.2.11. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava ja kokkusaaja kohalolekut ning seisundit kokkusaamise ajal.
12.2.12. Kokkusaamise võib lõpetada enne kokkusaamiseks ettenähtud aja lõppu kokkusaaja või kinnipeetava
soovil. Kokkusaamise lõpu aeg peab olema eelnevalt kokku lepitud kokkusaamisi korraldava
ametnikuga. Lühendatud kokkusaamine lõpeb üldjuhul kell 18.00. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40,
jõust. 25.06.2024)
12.2.13. Kinnipeetav võib kokkusaamistele kaasa võtta järgnevates kogustes tualett-tarbeid:
• hambahari -1tk;
• kreem - 1 tk;
• kamm või juuksehari – 1 tk.
• naiskinnipeetav mõistlikus koguses hügieenisidemed ja/või tampoonid.
(Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-
1/24/79, jõust. 01.11.2024)
12.2.14. Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta järgnevates kogustes riideesemeid:
• vangla poolt kinnipeetavale väljastatud vorm - 1 komplekt;
• aluspüksid - 2 paari;
17
• sokid - 2 paari;
• jalanõud - 2 paari;
• naiskinnipeetav ööpesu (pidžaama või öösärk) – 1 tk;
• naiskinnipeetav rinnahoidja – 1 tk (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.2.15. Kokkusaamisele kaasa võetava toidukauba tellib kinnipeetav e-poest. Tellimus tuleb esitada
kokkusaamisele eelneva nädala teisepäeva kella 12.00-ks. Kaup tuuakse vanglasse üks kord nädalas
reedeti. Tellitud kauba eest tasub kinnipeetav või kokkusaaja (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust.
02.01.2020; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.2.16. Kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt tema enda poolt kaasa võetud
tualett- tarbed ja riideesemed. Kokkusaaja võib vanglast lahkudes kaasa võtta vaid kokkusaamisele
kaasavõetud või vangla vahendusel soetatud esemed ja ained, sh tarvitamata toiduained.
12.3. Telefonikõned
12.3.1. Telefonikõned avatud osakondades
12.3.1.1. Avatud osakondades on lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on
muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal
esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval.
12.3.1.2. Avatud osakonna lukustamisel korraldatakse helistamine vastavalt ajutisele töökorraldusele, millest
teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt juhul, kui see ei ole sätestatud käskkirjas. (Muudetud 20.06.2021
nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.1.3. Kinnipeetavale, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud
lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse kohaldatakse
helistamisel 12.3.3. sätestatut. (Muudetud 28.09.2024 nr 1-1/21/68, jõust. 01.10.2024)
12.3.2. Telefonikõned suletud osakondades
12.3.3. Vangla tagab kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas mitte vähem
kui 10 minutit. Telefoni kasutamise ajad on kirjas üksuse helistamise graafikus. Helistamiseks tuleb
kinnipeetaval esitada vanglale taotlus, milles tuleb märkida järgmised andmed: enda ees- ja
perekonnanimi, kambri number, isik või asutus, kuhu kinnipeetav helistada soovib, kui andmeid ei ole
varem esitatud; telefoni kasutamise soovitav aeg, muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäeva.
Vahistatul tuleb märkida enda ees- ja perekonnanimi, kambri number, soovitav telefoni kasutamise aeg,
muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäev. Suhtlemisõiguse piirangute korral võimaldatakse
kinni peetaval helistada üksnes neile isikutele, kellega tal suhtlemist piiratud ei ole. (Muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.3.1. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.3.2. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.3.3. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.4. Kinnipeetaval on keelatud temale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja
PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale ning on keelatud, olles oma kõnekaardi numbri
ja PIN koodiga sisse logituna, anda telefonitoru teisele kinnipeetavale telefonikõne tegemiseks või
lahkuda telefoniaparaadi juurest välja logimata. Samuti on kinnipeetaval keelatud kasutada teisele
kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, sh kasutada
telefoniaparaati jättes ennast kinnipeetavale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud isikliku
kõnekaardi numbri ja PIN koodiga eelnevalt sisse logimata. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
12.3.5. Tootmishoones (TO) ning õppe- ja köögihoones (ÕP) töötavail ja kutseõppepraktikal ÕP hoones
viibivail kinnipeetavail on lubatud helistada riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende
ametiisikutele ning kaitsjale varem esitatud telefoni kasutamise taotluse alusel, mis esitatakse eelneva
päeva õhtusel loendusel vanglateenistuse ametnikule. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel
(Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
12.4.1. Vangla võimaldab tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi telesilla
vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord kuus kestvusega vähemalt 1 h.
Videokokkusaamisi võimaldatakse üldjuhul ajavahemikul kell 08.30−19.30 vastavalt üksuse
töökorraldusele, v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal.
12.4.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt
vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses märgitud kokkusaamise aega.
12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis.
12.4.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise lubamiseks.
18
12.4.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid:
12.4.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui videokokkusaamiseks
ettenähtud ruumis.
12.4.5.2. Vanglaametnikul nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti.
12.4.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera vaateväljas ja
kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav taotlenud ega vanglaga
kooskõlastanud.
12.4.5.4. Videokokkusaamise ajal on keelatud:
• kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele;
• edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega;
• eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas üldtunnustatud
moraalinormidega;
• tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida kokkusaamise ajal
joobeseisundis.
12.4.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada, fikseerida sündmus ja
algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.
13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine
13.1. Lühiajaline väljasõit
13.1.1. Lühiajaliste väljasõitude menetlemist reguleerivad VangS § 32 ning VSkE § 78-89.
13.1.2. Lühiajalist väljasõitu võib taotleda ainult kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu taotluse ja väljasõiduplaani
(lisa 11) võib esitada üks kord kuus väljasõidule eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul.
Taotlusesse tuleb märkida põhiandmed, sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks
päevaks, aadress, kus kinnipeetav peamiselt viibib, külastatavate isikute/ettevõtete täpsed aadressid
ning külastatavate isikute telefoninumbrid. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan, mis ei
võimalda vanglal kontrollida kinnipeetava liikumise või väljasõidu eesmärgipärasust, võib olla aluseks
väljasõidule mittelubamiseks.
13.1.3. Kinnipeetava lühiajalise väljasõidu arvestust peetakse vangistusaasta järgi (aastat arvestatakse
karistusaja algusest).
13.1.4. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 12) hiljemalt kolm tööpäeva enne toimuvat
väljasõitu oma isikuarvelt raha broneerimiseks ja lühiajalisele väljasõidule väljastamiseks. Lühiajalisele
väljasõidule isikut tõendava või muu olulise dokumendi toimikust kaasa saamiseks esitab kinnipeetav
kirjaliku taotluse. Taotletud dokumendid ja sularaha antakse kinnipeetavale kätte enne vanglast
väljumist. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
13.1.5. Kinnipeetav peab olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutunnistuses või lühiajalisele
väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud aadressidel ja aegadel, mida võivad kontrollida
vanglateenistuse või politseiametnikud. Kinnipeetav on kohustatud korraliselt endast teada andma
Vangla korrapidajale igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00. Erakorralistest asjaoludest,
väljasõiduplaani või asukoha muudatustest on kinnipeetav kohustatud teavitama korrapidajat
viivitamatult.
13.1.6. Väljasõidu ajal on kinnipeetaval keelatud vallata ning tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja
psühhotroopseid aineid. Teised piirangud kehtestatakse väljasõidule lubamise käskkirjas.
13.1.7. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud kinnipeetaval on keelatud vanglasse tuua esemeid, mida ta ei
võtnud kaasa väljasõidule minnes, välja arvatud vanglateenistuja loal soetatud esemed. Kinnipeetav
võib väljasõidule minnes kaasa võtta isiklikke asju (sh laos paiknevaid vanglas keelatud esemeid), mida
ta ei soovi vanglas hoida.
13.1.8. Kui kinnipeetaval on väljasõidult naastes kaasas sularaha, mille ta ise vabatahtlikult vanglateenistuse
ametnikule annab, kantakse summa kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg-s 2
sätestatud kinnipidamisi tehakse summast, mis ületab väljasõidule kaasavõetud summa.
13.1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.1.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.2. Erakorraline väljasõit ja väljaviimine
13.2.1. Erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse lühiajalise väljasõidu
üldtingimusi VangS § 32 lg 5, VSkE § 79 lg 2, § 80 lg 3, § 81 lg 2 toodud erisustega.
13.2.2. Erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku
taotluse kontaktisikule, kuhu märgib kõik väljasõiduks/väljaviimiseks vajalikud andmed ja lisab
dokumendid. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku nõusoleku kaasnevate kulude
katmiseks. Kulude arvestus toimub VSkE-s sätestatud korras ning kinnitatud hinnakirja alusel.
13.2.3. Vahistatu saab taotleda lühiajalist väljaviimist ainult vastavalt VangS sätestatule.
19
13.2.4. Kinnipeetav saab lühiajalise väljasõidu tingimuste kohta infot kontaktisikult, kes selgitab kinnipeetavale
tema lühiajalisele väljasõidule lubamise võimalusi ja korda.
13.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.2.6. Määratud vanglaametnik teeb lühiajalise väljasõidu tingimused kinnipeetavale teatavaks allkirja vastu.
13.2.7. Pärast kinnipeetava väljasõidult naasmist arutab kontaktisik kinnipeetavaga kahe tööpäeva jooksul
väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmist.
13.2.8. Punktides 13.2.1.−13.2.7. sätestatu ei kohaldu arestialustele. (Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust.
01.04.2025)
14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine)
14.1. Kirjavahetus
14.1.1. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav vanglatöötaja üle allkirja vastu.
Kinnipeetavatele saabunud kirjade kätteandmine ja väljasaadetavate kirjade vastuvõtmine toimub
tööpäevadel. Kinnipeetav on kohustatud kirjavahetust pidama seaduses ettenähtud korras.
Kinnipeetava poolt vanglast välja saadetav kiri peab olema nõuetekohaselt adresseeritud. Lühiajalisel
väljasõidul või väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse ja
säilitatakse ning antakse kätte, kui kinnipeetav vanglasse naaseb või pikaajaline kokkusaamine lõppeb.
(Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023;
31.03.2023 nr 1-1/23/29 täiendatud osa tunnistatud kehtetuks JuM 13.06.2023 vaideotsusega nr 11-
7/3437)
14.1.2. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam Vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele
kinnipidamisasutusele. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale.
14.1.3. Süüdistusaktid, kohtuotsused ja kohtumääruse koopiad või muud kriminaal-, haldus- või
tsiviilkohtumenetlusega seotud dokumendid, mis on saadetud Vanglale kinnipeetavale kätte
toimetamiseks, annab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale allkirja vastu üle esimesel võimalusel.
14.1.4. Justiitsministeeriumile või Vangla direktorile adresseeritud vaide esitamise ning Justiitsministeeriumile
adresseeritud võõrkeelse vaide või vanglale adresseeritud võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise
taotluse tõlkimise korda tutvustab kinnipeetavale kontaktisik.
14.1.5. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta.
Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi kantseleile, vanglakomisjonile,
prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikutele saadetakse
kirjad kinnipeetava kulul. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
14.1.6. Vangla kulul saadetava kirja ümbrik antakse kinnipeetavale vahetult enne kirja väljasaatmist.
Kinnipeetav sulgeb vanglaametniku juuresolekul kirja ümbrikusse, kirjutab ümbrikule adressaadi
nimetuse ja annab selle kohe vanglaametnikule postitamiseks.
14.1.7. Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 15 eurot
ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, on lubatud anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit
formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
14.1.8. Kinnipeetavale (välja arvatud vahistatu), kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit, sõltumata
raha puudumisest vanglasisesel isikuarvel.
14.2. Pakkide saamine ja saatmine
14.2.1. Käsipakkide vastuvõtt Vanglas toimub teisipäeval ja neljapäeval kell 9.00 – 11.30, välja arvatud riiklikel
pühadel. Postipakke tuuakse postimajast ära vastavalt graafikule.
14.2.2. Käsipaki toonud isik esitab koos pakiga vormikohase taotluse. Paki vastu võtnud vanglateenistuja
kontrollib isikut tõendava dokumendi alusel isikuandmeid, paki kaalu ja sisu. Seejärel kinnitab paki
vastuvõtmist allkirjaga ja tagastab taotluse ühe eksemplari paki toonud isikule.
14.2.3. Kinnipeetavale vanglasse postipaki saatmiseks tuleb saatjal esitada eelnevalt vanglale digitaalselt
allkirjastatud teavitus, mis peab sisaldama loetelu esemetest ja ainetest ning nende kogustest. Paki
vastuvõtmisest keeldumise korral informeeritakse saatjat teavituse registreerimisest viie tööpäeva
jooksul ja selgitatakse keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja
möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata. Pakile peab olema märgitud teavituse
esitaja ees- ja perekonnanimi. Saabunud postipakid avatakse kinnipeetava juuresolekul ja selles
sisalduvaid esemeid tutvustatakse talle paki saabumisest seitsme tööpäeva jooksul. Esemed, mis on
taotlusesse märgitud ja on kinnipeetavale vanglas lubatud, antakse kinnipeetavale kambrisse või
paigutatakse hoiule lattu. Esemed, mis peavad olema kirjas ühtses nimekirjas, kannab vanglateenistuja
ühtsesse nimekirja.
14.2.4. Vanglast postipaki väljasaatmiseks esitab kinnipeetav eelnevalt taotluse, milles tuleb märkida loetelu
välja saadetavatest esemetest ja nende asukoht (kas laos või kambris), paki saaja ees- ja
perekonnanimi ning postiaadress. Paki saatmiseks lubatava pakendi ja vajalikud postmargid saab
kinnipeetav soetada tavapärases korras e-poest. Kinnipeetav komplekteerib koostöös
20
vanglateenistujaga paki, kleebib pakendile vastavalt paki kaalule ja postiteenuse hinnakirjale nõutava
koguse marke ning kirjutab paki saatja ja saaja andmed. Paki üleandmise postiasutusele korraldab
vangla.
14.2.5. Kuni 2 kg pakid viib postiasutus ära tööpäeviti kahepoolse postivahetuse raames. Üle 2 kg pakid viib
postiasutusse üks kord nädalas kokkulepitud päeval vangla.
14.2.6. Kiirendatud korras saab pakki vanglast välja saata ka kulleriga, mille teenuse eest tasub kinnipeetav.
Kullerteenuse kasutamise soov tuleb märkida paki väljasaatmise taotlusesse. Teenuse eest tasutav
summa (kulleri väljakutse tasu 4 eurot + km) broneeritakse eelarveteenistuse poolt enne kulleri
vanglasse kutsumist.
(Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
14.3. Perioodiliste väljaannete tellimine
14.3.1. Ajakirjanduse tellimiseks isiklike vahendite arvelt esitab kinnipeetav taotluse. Kinnipeetav märgib
taotlusele, millist ajakirjandus väljaannet ta soovib tellida ja nõusoleku kinni pidada tema vanglasiseselt
isikuarvelt eeldatav summa ajakirjanduse tellimiseks. Tellimuse miinimumpikkuseks on üks kuu või
väljaande toimetuse kehtestatud võimalik miinimumperiood.
14.3.2. Isiklike vahendite arvelt tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt.
14.3.3. Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis VSkE § 64¹ punkti 15
järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud.
15. Kinnipeetavate sisseostud
15.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku vahendusel
graafiku alusel, vastavalt VangS § 48 lg 11 sätestatule ja arvestades Vangla määratletud ühe kaupluses
käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust.
01.04.2025)
15.2. Kinnipeetaval on lubatud teha ühe kaupluses käimise korra ajal sisseoste maksimaalselt järgmistes
kogustes:
15.2.1. halvaa, šokolaad ja kompvekid kokku – 1,5 kg;
15.2.2. kondiitritooted kokku – 1 kg;
15.2.3. kohv, kakao ja tee kokku – 1 kg;
15.2.4. mineraalvesi ja karastusjoogid läbipaistvas plasttaaras kokku – 3 l; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
15.2.5. kiirnuudlid, kuivsupp ja puljong kokku – 15 pakki; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022)
15.2.6. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.7. lihatooted, sh pasteet kokku – 2 kg;
15.2.8. kala ja kalatooted kokku – 1 kg;
15.2.9. piimatooted (sh kondenspiim) kokku – 3,5 kg;
15.2.10. juust (sh sulatatud juust) kokku – 1 kg;
15.2.11. konservid plastpakendis (šokolaadikreem, hoidised) kokku – 1 kg; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40,
jõust. 25.06.2024)
15.2.12. sinep, mädarõigas, ketšup, majonees kokku – 1 kg;
15.2.13. sool, pipar ja suhkruasendaja kokku – 0,5 kg
15.2.14. puu- ja köögiviljad kokku – 5 kg;
15.2.15. leiva- ja saiatooted kokku – 1,5 kg; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.2.16. rasvained (või, margariin, toiduõli) kokku – 0,5 kg;
15.2.17. kuivained kokku – 1 kg;
15.2.18. aluspüksid – 2 paari;
15.2.19. T-särk – 3 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.20. pikk aluspesu – 1 komplekt;
15.2.21. sokid – 5 paari;
15.2.22. kindad – 1 paar;
15.2.23. pabertaskurätid – 6 väikest pakki;
15.2.24. spordidress – 1 komplekt; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.25. jalanõud – 1 paar;
15.2.26. plastkööginuga, -lusikas, -kahvel – 5 tk iga eset;
15.2.27. raseerijate komplekt, mehaaniline- või elektripardel, epilaator (kokku) – 1 tk; (Täiendatud 25.02.2022
nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.28. dušigeel, hambahari, hambapasta, šampoon, palsam, alkoholi mittesisaldav deodorant,
habemeajamiskreem, -geel, pimskivi, proteesiliim, läätsevedelik – 1 tk iga eset; (Muudetud ja
täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.29. tualettseep, kreem – 2 tk iga eset;
21
15.2.30. pesupulber, katlakivieemaldi, nõudepesuvahend – 1 tk iga eset, 1 kord kuus
15.2.31. nõudepesušvammid – 5 tk;
15.2.32. kamm, juuksehari, küünelõikur, kannariiv, papist küüneviil – 1 tk iga eset; (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-
1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.2.33. tualettpaber – 6 rulli;
15.2.34. male, kabe, nard, doomino – 1 komplekt iga mängu;
15.2.35. käekell – 1 tk; 1 kord kahe kuu tagant;
15.2.36. saapahari, jalatsihooldusvahend – 1 tk iga eset;
15.2.37. kirjamargid, ümbrikud – 20 tk iga eset, postkaart – 5 tk;
15.2.38. A4 paber – 1 pakk;
15.2.39. kirjaplokk või joonistusplokk – 1 tk;
15.2.40. vihik – 3 tk;
15.2.41. sinine pastapliiats – 2 tk, värvipliiatsid – 12 tk, kustutuskummita harilik pliiats – 4 tk, kustutuskumm – 1
tk, pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1 tk; (Täiendatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.42. veekeetmisvahend - 1 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022)
15.2.43. veekannu veefilter – 1 tk; veefiltreerimiskann– 1 tk;
15.2.44. televiisor (diagonaaliga kuni 24”) - 1 tk; 1 kord kuus; (Muudetud 03.04.2020 nr 1-1/20/14, jõust.
03.04.2020)
15.2.45. AA-patareid, AAA-patareid, kellapatareid vangla kaupluses müüdavatele kelladele – 2 tk iga eset, v.a
kinnipeetavad, kellel puuduvad kambris elektriseadmed, mille tarbeks on patareisid vaja; (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.46. pliiatsiteritaja -1 tk, plastkirjaklambrid - 1 pakk, dokumendimapp - 1 tk;
15.2.47. puhastuslapp, põrandapesulapp – 1 tk igat eset;
15.2.48. plastsäilituskarp – 1 tk, paberkott – 5 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.49. seebikarp-1 tk;
15.2.50. hambaharja hoiukarp 1 tk;
15.2.51. hügieeniline huulepulk – 1 tk;
15.2.52. hügieenisidemed ja/või tampoonid kokku – 2 pakki, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel;
15.2.53. pesukaitsmed – 1 pakk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel;
15.2.54. juuksevärv – 1 pakk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel;
15.2.55. ripsmetušš - 1 tk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel, juuksekumm – 1 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr
1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.56. pintsett– 1 tk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel;
15.2.57. plastmassist pesukauss – 1 tk; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.2.58. D-vitamiin (suukaudsed tilgad) - 1 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.59. silmaklapid – 1 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.60. lugemisprillid – 1 paar. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.2.61. hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.3. Kinnipeetav saab kaupu soetada e-poest, esitades selleks elektroonselt tellimuse vangla poolt tagatud
tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.4. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.5. Kauplus komplekteerib kauba tellimuste järgi ning jagab kauba tellimisele järgneva nädala
graafikujärgsel päeval. Kauba üleandmise ajal kontrollib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava
isikusamasust. Kui kaup antakse üle osakonnas, võetakse kinnipeetavalt tellimislehele allkiri kauba
kättesaamise kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
15.6. Kinnipeetaval on võimalik soetada hinnakirjas märgitud kaupu. Põhjendatud vajadusel võib kinnipeetav
soetada eritellimusega kaupu. Eritellimusega kaup saab olla üksnes eelnevalt kirjalikult taotletud ja
vanglateenistuse poolt lubatud.
15.7. Kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele saab raha kanda väljastpoolt Vanglat.
Maksekorraldusele peavad olema märgitud järgmised andmed:
Saaja nimi: Rahandusministeerium
Saaja pank ja konto number:
SEB EE891010220034796011
Swedbank EE932200221023778606
Luminor Bank EE701700017001577198
Viitenumber: kinnipeetava individuaalne viitenumber
Selgitus: kinnipeetava ees-, isa- ja perekonnanimi, sünniaasta.
Välismakse puhul tuleb kinnipeetava viitenumber kirjutada selgituse lahtrisse kinnipeetava nime ette.
(Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine
22
16.1. Taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh
kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue kuriteo
toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas.
Taasühiskonnastav tegevus on ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine.
16.2. Kinnipeetav peab kohusetundlikult töötama, õppima ja osalema muudes taasühiskonnastavates
tegevustes.
16.3. Õppimine
16.3.1. Vangla saadab kinnipeetavad haridust omandama ja riigikeelt õppima individuaalse täitmiskava
(edaspidi ITK) põhjal ning tagab koolikohuslastele võimaluse põhiharidust omandada.
16.3.2. Vangla vahendataval riigikeelekoolitusel osalemise vajadus tehakse kindlaks pärast süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumist või kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ajal.
16.3.3. Vahistatu pöördub õppimisküsimustega kontaktisiku vahendusel hariduskorraldaja poole. Õpingute
jätkamise konkreetse viisi otsustab vangla, lähtudes vangla territooriumil toimiva õppeasutuse
võimalustest ning julgeolekukaalutlustest.
16.3.4. Hariduskorraldaja konsulteerib kinnipeetavat õppimisvõimalustest ja juhendab vajaduse korral, kuidas
vormistada õppeasutusse astumise dokumente.
16.3.5. Haridust omandatakse tunniplaani alusel ning tunniplaanis ette nähtud ruumis.
16.3.6. Õppe ajal peab kinnipeetav õppima ja täitma õpetaja antud ülesandeid.
16.3.7. Vangla kutse- ja üldhariduskoolis, samuti eesti keelt õppivaid kinnipeetavaid õpetatakse tunniplaanis
ettenähtud ruumides. Kinnipeetavail on keelatud õppe ajal lahkuda kooli- ja praktikaruumidest. Nad ei
tohi segada tundi ega teisi kinnipeetavaid või lahkuda tunnist ilma õpetaja või vanglaametniku loata.
Õpetajal või vanglateenistujal on õigus kinnipeetav, kes segab õpet, tunnist eemaldada. Tunnist
eemaldamist peetakse koolist põhjuseta puudumiseks.
16.3.8. Süstemaatiliselt põhjuseta koolist puuduja kustutatakse kooli nimekirjast ning tema individuaalses
täitmiskavas (ITK) ettenähtud hariduse omandamine peetakse mittetäidetuks kinnipeetava
motivatsiooni puudumise tõttu. Kinnipeetav saab tulla uuesti kooli, kui ta avaldab selleks soovi ning kui
ta pole õppest eemal olnud nii kaua, et liitumine ei ole võimalik enne kui uuel õppeaastal.
16.3.9. Kinnipeetav ei tohi võtta kooli territooriumile kaasa esemeid ja aineid, mida ei ole õppeks vaja, v.a 0,5
l läbipaistev tühi joogipudel. Kooli territooriumilt lahkudes kaasa võetud joogipudel peab olema tühi.
(Täiendatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
16.3.10. Kinnipeetaval on keelatud lõhkuda kooli vara ning koolist osakonda tagasi minnes kaasa võtta koolile
kuuluvaid õppematerjale ja -vahendeid ilma õpetaja kirjaliku loata. Enne vabanemist tuleb koolile
tagastada õppevahendid, mille kool on väljastanud.
16.3.11. Kinnipeetav ei tohi võtta endale õppetegevuse ajal valminud esemeid, toodangut jms. Kinnipeetava
lähedased võivad õppetööd läbi viiva õppeasutuse vahendusel ja hinnakirja alusel osta kinnipeetava
praktika lõputööna valmistatud eseme. Üldhariduse koolis valminud ühe teose võib kinnipeetav
paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide
kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust.
01.07.2021)
16.3.12. Kutseõppes õppiv kinnipeetav teavitab vastava tööülesande eest vastutavat töötajat, kui töövahend on
läinud kaduma, rikki või katki.
16.3.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
16.3.14. Väljaspool vangla territooriumit õppimise peamine eeldus on kinnipeetava paiknemine vangla
avavanglas, välja arvatud direktori loal kaugõppes või eksternina haridust omandavad kinnipeetavad.
Kui õpe toimub korrapärase õppegraafiku alusel, annab direktor loa õppida väljaspool vanglat. Seejärel
annab õppeasutuse edastatud õppegraafiku alusel loa osaleda õppes vastava üksuse juht või
osakonna juhataja.
16.3.15. Tootmishoones õppiv kinnipeetav ei tohi suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglaametnike ning
tööandjaga.
16.4. Töötamine
16.4.1. Kinnipeetav võib töötada vangla majandustöödel või vangla territooriumil paiknevates käitistes.
16.4.2. Kinnipeetavat tööle määrates lähtutakse VangSis sätestatust. Üldjuhul määratakse kinnipeetav
kõigepealt majandustöödele. Kui tööharjumus on kujunenud ning usaldus on tekkinud, määratakse
kinnipeetav võimaluse korral tööle käitisesse.
16.4.3. Kinnipeetavad lähevad tööle ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal või töögraafiku alusel.
16.4.4. Töötavail kinnipeetavail on lubatud tööle kaasa võtta ainult tööks vajalikud asjad.
16.4.5. Töötavatel kinnipeetavatel on lubatud tööle kaasa võtta ka enda jaoks hügieenitarbeid, kui töökohal on
võimalik pesta. Kaasavõetud esemeid töökohalt tagasi tuua ei tohi, v.a pesemist vajavad tööriided, kui
töökohal tööriiete pesemise võimalus puudub ja seljas olev riietus, mis on kirjas kinnipeetava isiklike
asjade ühtses nimekirjas ning vahetuspesu (üks paar sokke ja aluspesupüksid). Söökla abitöölistel,
kelle tööpäev algab enne päevakavas ette nähtud äratust, on lubatud üks kord nädalas esmaspäeviti
töökohale viia kohvi, suhkruasendajat ja teed mõistlikus koguses. Tootmishoones töötav kinnipeetav
23
võib üks kord nädalas esmaspäeviti töökohale viia ühe läbivaistvast plastikust joogipudeli. Kohvi,
suhkruasendajat, teed ja joogipudelit ei ole lubatud töökohast tagasi eluosakonda tuua. Esemeid
hoiustatakse töökohas vanemkoka või vanglateenistuse ametniku poolt määratud kohas. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022; 18.06.2024
nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024, muudetud 28.09.2024 nr 1-1/24/68 jõust. 01.10.2024)
16.4.6. Praktikal viibivatele kinnipeetavatele tagatakse praktikariided ja –jalanõud, mida hoiustatakse
tootmishoones asuvas riietusruumis. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
16.4.7. Kinnipeetava käsutuses olev töövahend peab olema markeeritud. Kinnipeetav teavitab vastava
tööülesande eest vastutavat töötajat juhul, kui töövahend on läinud kaduma, rikki või katki. Töökohalt
või -objektilt ei tohi kinnipeetav kaasa võtta tööriistu jt tööülesannete täitmiseks antud vahendeid.
16.4.8. Õppe-, köögi- ja tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad hoonesse ning tulevad
tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel. Vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi.
16.4.9. Kinnipeetaval on iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine keelatud.
16.4.10. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestust peab vangla. Käitises töötavate
tööajaarvestust peab Vanglateenistuse ettevõtluskeskus. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust.
25.06.2024)
16.4.11. Vangla majandustöödel rakendatud kinnipeetava töö on ajatöö. Kinnipeetava rakendamisel tööle
käitises võib töö olla nii aja- kui ka tükitöö.
16.4.12. Kinnipeetava majandustööle rakendamine vormistatakse käskkirjana.
16.4.13. Kinnipeetava majandustööle rakendamisel ja käitises tööle vormistamisel võib kohaldada katseaega.
16.4.14. Tööriided väljastab kinnipeetavale allkirja vastu vastava tööülesande eest vastutav isik. Tööriideid
hoiab kinnipeetav selleks ettenähtud kohas.
16.4.15. Kinnipeetav on kohustatud täitma töötervishoiu-, tööohutuse- ning tuleohutuse nõudeid.
16.4.16. Majandustöödel töötav kinnipeetav ja kutseõppes õppiv kinnipeetav kasutab tööriistu ja materjale ainult
talle määratud kohas ja ajal.
16.4.17. Käesolev peatükk kehtib ka õppepraktikal viibivatele kinnipeetavatele.
16.4.18. Töötaval kinnipeetaval on keelatud suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglateenistujaga, tööandjaga või
samal ajal tootmishoone samas ruumis tööl viibivate kinnipeetavatega.
16.5. Sotsiaalprogrammides osalemine
16.5.1. Rehabilitatsiooniprogrammidesse (sotsiaalprogrammid, nõustamised kriisi- ja kohanemisraskuste
korral, isikut tõendavate dokumentide vormistamiseks, töövõimetuse määramiseks ja vabanemiseks
ettevalmistamiseks, kontakti loomine kohaliku omavalitsusega, elukoha probleemid, suhete loomine
lähedastega jms) suunatakse kinnipeetav riskihindamise ja ITK alusel. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
16.5.2. Vahistatule võimaldab Vangla sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osalemist vastavalt võimalustele,
arvestades vahistatu vajadusi ning kontaktisiku ettepanekut. Vahistatu pöördub sotsiaalprogrammis
osalemiseks kontaktisiku poole.
16.5.3. Kinnipeetava võimaliku distsipliinirikkumise või individuaal- või grupitöös kokkulepitud reeglite
rikkumise korral on sotsiaalosakonna teenistujal õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine
antud tegevuses. Eemaldamise korral loetakse ITK-s ettenähtud tegevus mitteläbituks kinnipeetava
initsiatiivil motivatsiooni puudumise tõttu.
16.5.4. Sotsiaalprogrammi toimumise ajakava ja nimekirja osalevatest kinnipeetavatest koostab läbiviija ning
teavitab nimekirja kantud kinnipeetavaid, samuti kontaktisikuid ning teabe- ja uurimisosakonda.
16.5.5. Nimekirja kantud kinnipeetavale on sotsiaalprogrammist või tugirühmast osavõtt kohustuslik, kui
läbiviijaga ei ole kokku lepitud teisiti.
17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused
17.1. Sportimine
17.1.1. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.1.2. Kinnipeetavad saavad kasutada sportimiseks oma osakonnasiseseid sportimisvõimalusi, spordihoones
olevat spordisaali ja jalgpalliväljakut ning eluhoonete juures olevaid väliseid spordiväljakuid.
Spordirajatisi võivad kinnipeetavad kasutada graafiku järgi, millega saab tutvuda osakonna infokandja
vahendusel.
17.1.3. Kõiki spordirajatisi ja -vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult.
Spordiinventari lõhkumise, purunemise või muude juhtumite korral teavitatakse kohe vanglateenistuse
ametnikku. Distsipliinirikkumise või spordirajatise mittesihipärase kasutamise korral on
vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus ja viia kinnipeetavad tagasi osakonda. Kui
spordivahend heidetakse väljapoole sportimiseks mõeldud ala, siis spordivahendit ei tagastata.
17.1.4. Spordirajatise valiku otsustab vanglateenistuse ametnik vahetult enne graafikujärgset aega.
24
17.1.5. Kinnipeetav osaleb sporditegevuses omal vastutusel. Vigastuse, trauma või muu tervisekahjustuse
tekkimise korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste
eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest.
17.2. Huvitegevus
17.2.1. Huvitegevust korraldab Vangla vastavate võimaluste (ruum, läbiviija, materjalid, töövahendid)
olemasolul. Töövahendite ja materjalide väljaviimine töö- ja õpperuumidest on keelatud.
17.2.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.2.3. Huvitegevus on kinnipeetava ITK-s püstitatud riske maandavaid tegevusi toetav tegevus. Huvitegevuse
võimaldamise eesmärk vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi
toime tulla.
17.2.4. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.2.5. Kinnipeetaval on keelatud omada huvitegevuse käigus valminud esemeid, toodangut jms. Kinnipeetav
võib igal kalendriaastal huvitegevuse käigus valminud ühe teose paigutada lattu või saata väljapoole
vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka
välja saatmise kulud. Huviringis osalev kinnipeetav allkirjastab enne ringis osalemist kokkuleppe (lisa
13), mis on huviringis osalemise eelduseks. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021;
muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
17.3. Raamatukogu kasutamine (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
17.3.1. Raamatukogu teenust korraldatakse vastavalt üksuse võimalustele ning töökorraldusele.
17.3.2. Kinnipeetava kambris võib lugemiseks olla mõistlik arv teavikuid. Teavikuid ei või kasutada
mittesihtotstarbeliselt.
17.3.3. Kinnipeetaval on keelatud vangla raamatukogu teavikuid anda või edasi laenutada teistele
kinnipeetavatele, samuti teise kinnipeetava laenutatud teavikut laenata või kasutada.
17.3.4. Õppekirjanduse laenutamine toimub avalduse alusel kord kuus. Avaldus tuleb esitada iga kuu 25.
kuupäevaks huvijuht- raamatukoguhoidjale ja tellimuse väljastamine toimub järgmise kuu esimesel
nädalal. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele.
Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on üks semester või kursuse lõppemiseni. Kinnipeetaval on
võimalik laenutada korraga kuni viis õpikut ning nende laenutamise üle peetakse eraldi arvestust.
Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt
õppijatele.
17.3.5. Kaotatud või rikutud teavik tuleb lugejal hüvitada uue samaväärse teaviku soetushinnaga. Teaviku
vöötkoodi või kohaviida rikkumisel tuleb tasuda 1,60 eurot. Teaviku rikkumise või kaotamise korral
koostatakse rikkumise toime pannud kinnipeetava kohta ettekanne. Teavikute laenutamise õigus tekib
kinnipeetaval uuesti pärast tekitatud kahju hüvitamist.
17.3.6. Vanglasisesel ümberpaigutamisel ja vanglast lahkumise korral on kinnipeetav kohustatud laenutatud
teavikud tagastama eluosakonna raamaturiiulisse või üksuse ametnikule. Taotluse alusel saadud
õppekirjandus tuleb tagastada huvijuht- raamatukoguhoidjale. Kui ümberpaigutamine toimub ühe
eluosakonna piires, ei pea teavikuid eluosakonna raamaturiiulisse tagastama. Laenutatud
õppekirjandus tuleb ümberpaigutamisel üksuste vahel või ümberpaigutamisel eluosakonna piires kaasa
võtta.
17.3.7. Lugemiseks mõeldud teavikuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, millest teavitatakse
kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal ette. Roteerimise hetkeks tuleb kinnipeetavatel riiulitelt võetud
teavikud sinna tagasi panna.
18. Usuvabaduse tagamine
(Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
18.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse usuliste vajaduste rahuldamise võimaluse. Usulistes ja
hingehoidlikes küsimustes pöördub kinnipeetav vangla kaplani poole kontaktisiku vahendusel.
Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile sooviavalduse.
18.2. Usutalitusi või muid usuüritusi korraldab kaplan.
18.2.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis usutunnistuse
alusel. Vaimulikke talitusi (piht ja armulaud, ristimine, laulatus, võidmine) peetakse üldjuhul vangla
kabelis. Erandlikel juhtudel saab vaimulikke talitusi korraldada kinnipeetava kambris, vestlustoas või
muus kohases ruumis.
18.2.2. Osavõtt jumalateenistustest jt religioossetest üritustest on kinnipeetavaile vabatahtlik.
18.2.3. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis
saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse
usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku
vahendusel vangla kaplanile.
25
18.2.4. Kabelis ei tohi kinnipeetavad tegelda kõrvaliste asjadega. Kui kinnipeetav ei järgi kabelis kehtivaid
käitumisreegleid ja rikub korda, on kaplanil õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine
religioossetel üritustel.
18.2.5. Punktis 18.2. sätestatut ei kohaldata vahistatule.
18.2.6. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu
sooviavalduse.
18.3. Iga kinnipeetav, olenemata usutunnistusest, saab võimaluste piires kohtuda oma religiooni esindajaga.
18.4. Kinnipeetaval on võimalus taotleda kaplani vahendusel endale järgnevat religioosset sümboolikat:
18.4.1. Kaelarist - kõrgus ei tohi olla suurem kui 5 cm ning laius suurem kui 5 cm, paksusega kuni 0,5 cm,
kaelapaela kogupikkusega kuni 65 cm. Risti puhul lubatud materjal metall (k.a. väärismetall), puit ja
plastik. Rist peab olema kaunistusteta, s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate
osadeta. Risti kantakse vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla
purunematu, s.t peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla
rohkem kui üks rist. Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit; (Muudetud 06.06.2022 nr 1-1/22/58,
jõust. 10.06.2022)
18.4.2. Medaljon - läbimõõt ei tohi olla suurem kui 3 cm, paksusega kuni 0,5 cm. Medaljoni puhul lubatud
materjal metall (k.a. väärismetall), puit, kivim ja plastik. Kui tegu on mõnest muust kõvast materjalist
esemega (näiteks luu), siis tuleb nende kasutamine kooskõlastada vanglaga. Medaljon peab olema
kaunistusteta s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate osadeta. Medaljoni kantakse
vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla purunematu, st peab olema
käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla rohkem kui üks medaljon.
Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit;
18.4.3. Lubatud on kuni kolm pühapilti. Ikoonid (pühapildid) - laius ei tohi olla suurem kui 15 cm, kõrgus suurem
kui 20 cm ja paksus suurem kui 2 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühapilt olema vormilt lihtne ilma
raami või laekata, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühapildid ja ikoonid, mille
valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili;
18.4.4. Krutsifiksid - kõrgus ei tohi olla suurem kui 20 cm. Keelatud on seinale kinnitatavad (ilma lauale
asetamise aluseta) krutsifiksid. Keelatud on muust materjalist kui puu tehtud krutsifiksid (ristilöödu kuju
võib olla metallist);
18.4.5. Lubatud on üks pühakuju. Pühakujud (katoliiklased ja budistid) - kõrgus ei tohi olla suurem kui 10 cm
ning läbimõõt suurem kui 5 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühakuju olema vormilt lihtne, terviklik
(ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühakujud, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli
või tekstiili;
18.4.6. Palvevaip moslemile - maksimaalne suurus 60x100 cm vaiba küljes ei tohi olla kompassi;
18.4.7. Palvehelmed (kasutavad kristlased, budistid, moslemid) - võivad olla tehtud puidust, plastikust,
tekstiilist. Helmeste läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1 cm. Palvehelmeste lubatud pikkus on kuni 55 cm.
Pealuukujuliste helmestega palvehelmed ei ole vangla kontekstis sobivad. Julgeolekukaalutlustel ei tohi
palvehelmeste omavaheline kinnitus olla purunematu, st peab olema käte vahel mõistliku jõuga
tõmmates katkev. Palvehelmeste ümbertegemine ei ole lubatud;
18.4.8. Palvemüts (lubatud moslemitele ja juudi usulistele) peab olema tekstiilist ja olemuselt lihtne ja ilma
eraldatavate osadeta. Eemaldatavad kaunistused ei ole lubatud.
18.5. Kinnipeetaval ei ole kohane ega lubatud kasutada religioossest sümboolikast palvehelmeid ajal, mil ta
on hõivatud õppetöö, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või vanglateenistujaga vestlusel.
18.6. Kartseris viibival kinnipeetaval on vastavalt usutunnistusele võimalik võtta kaasa talle lubatud pühakirja
või saada pühakirja kaplanilt. Kartserirežiimil viibival kinnipeetaval on lubatud kaasa võtta talle
väljastatud usuline sümboolika.
18.7. Kui see on võimalik, siis kinnipeetava abielu kiriklik laulatamine toimub vangla ruumides ja taotluse
selle sõlmimiseks esitab kinnipeetav kaplanile. Riikliku abielu sõlmimise viib läbi notar.
19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine
19.1. Meditsiinilist teenindamist korraldab vanglas lepinguline tervishoiuteenuse osutaja kooskõlas
tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. Tallinna Vanglas osutab kinnipeetavatele
tervishoiuteenust Lääne-Tallinna Keskhaigla. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.2. Vanglas pakutakse kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi vastavalt
võimalusele ning statsionaarset tuberkuloosihaigete ravi. Vajadusel suunab tervishoiutöötaja
kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
26
19.3. Haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab
oma osakonna vanglateenistujat meditsiinilise konsultatsiooni või arstiabi vajadusest. Vanglateenistuja
registreerib kinnipeetava vastuvõtule elektroonilisel teel. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
19.4. Vältimatu abi vajadusest teavitatakse viivitamatult valves olevat tervishoiutöötajat. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.5. Töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel osutatakse kinnipeetavatele ainult erakorralist ja
vältimatut meditsiinilist abi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.6. Kinnipeetaval, kes soovib tervishoiuteenust, lasub kohustus anda tervishoiutöötajale oma tervise kohta
tõele vastavat teavet ja avaldada oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks
vajalikud asjaolud ning osutada kaasabi, mida tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamiseks vajab.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.7. Ravimeid, v.a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid,
annavad kinnipeetavatele vangla ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Ravimi võtmiseks on
kinnipeetav kohustatud tulema kambri avatud ukse juurde, astuma korrektses riietuses koridori,
manustama ravimi ametniku juuresolekul, avama korralikult suu, liigutama keelt ja tegema ametniku
korraldusel muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstma huult vms.
Kinnipeetavalt tuleb nõuda ravimi (v.a metadooni) manustamiseks vajaliku vee olemasolu, et tagada
ravimi manustamine (alla neelamine) kohe. Vesi peab olema kruusis või topsis. Kinnipeetav peab kõik
vee kohe ära jooma. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur info tervishoiutöötajale, kes
otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.8. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid annab
tervishoiutöötaja, väljastades ravimi manustamiseks üldjuhul purustatud või lahustatud kujul (v.a. juhul
kui selleks esineb ilmne vastunäidustus). Kinnipeetav manustab ravimi tervishoiutöötaja juuresolekul.
Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, astub korrektses riietuses koridori,
kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale. Seejärel avab kinnipeetav
ravimi manustamise kontrollimiseks suu ja vajaduse korral liigutab keelt või teeb ametniku korraldusel
muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstab huult vms. Hilisemaks
manustamiseks kinnipeetavale ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.9. Lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) väljastab tervishoiutöötaja ravimitopsis, millele on kantud
ravimi nimetus, kinnipeetava nimi, kambri number ja ravi lõppemise kuupäev. Plastpakendis olevad
silma- ja ninatilgad ning inhalaatorid väljastatakse originaalpakendis, millele kantakse kinnipeetava
nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.10. Diabeedihaigel kinnipeetaval võib olla kambris üks insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta,
süstlanõelad vastavalt raviskeemile, üks glükomeeter, kuni kümme glükomeetri testriba ja kuni kümme
lansetinõela. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.11. Vajaduse ilmnemisel võib tervishoiutöötaja otsustada edasise veresuhkru mõõtmise ja ravimi
manustamise korraldamise muutmise, sh ravimi manustamise vanglaametniku või tervishoiutöötaja
järelevalve all. Tervishoiutöötajal on õigus eemaldada või lasta eemaldada kambrist diabeedihaigele
kinnipeetavale väljastatud ravimid või tarvikud ning määrata edasine veresuhkru mõõtmine või ravimi
manustamine vanglaametniku või tervishoiutöötaja järelevalve all järgnevatel juhtudel: kui
diabeedihaige rikub ravirežiimi; kui on ilmnenud diabeedihaigele väljastatud ravimite ja tarvikute mitte
sihtotstarbekohane kasutamine; kui diabeedihaigele väljastatud ravimeid või tarvikuid kasutab teine
kinnipeetav; kui diabeedihaige keeldub talle määratud ravimite või tarvikute kasutamisest või kasutatud
tarvikute tagastamisest. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.12. Tervishoiuteenusest keeldumise (sh ravimite manustamisest keeldumise) korral on kinnipeetav
kohustatud keeldumise fikseerima kirjalikult ning selle allkirjastama. Pärast ravist keeldumist võtab
tervishoiutöötaja kinnipeetava ravilt maha. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.13. Kinnipeetaval on keelatud tarvitada ravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta; jätta ettenähtud ajal
võtmata tervishoiutöötaja või vanglateenistuja poolt antud tervishoiutöötaja määratud ravimid (kaasa
arvatud käsimüügiravimid); omada ravimeid kambris, välja arvatud tervishoiutöötaja plasttopsides
väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (salvid, tilgad); omaalgatuslikult
ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta
jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.14. Kinnipeetaval on keelatud:
19.14.1. tarvitada ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta;
19.14.2. jätta ettenähtud ajal võtmata arsti määratud ja/või muu vanglateenistuja antud ravimid (kaasa arvatud
käsimüügiravimid);
19.14.3. omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna plasttopsides väljastatud tablettidest
erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (salvid, tilgad);
27
19.14.4. omaalgatuslikult ja ilma arsti ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära
võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada.
20. Ametnike vastuvõtt
20.1. Vangla juhtkond võtab kinnipeetavaid vastu põhjendatud taotluse alusel. Täpse vastuvõtu aja teatab
kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui see on otstarbekas ning esitatud
taotlused on põhjendatud.
20.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine
21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on kiiresti ja täielikult selgitada välja distsiplinaarsüüteo
toimepanemisele viitavad asjaolud, tuvastada võimalik süüdlane ning määrata õiglane
distsiplinaarkaristus.
21.2. Distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik
rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.
21.3. Kui vahistatule on määratud karistuseks isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine või
kinnipeetavale on määratud karistuseks kokkusaamise või isikliku elektriseadme kasutamise keeld
arvestatakse karistuse algust käskkirja kinnipeetavale allkirja vastu üleandmise päevast. (Täiendatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
21.4. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse
karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse.
21.5. Kartserikaristust kandma minnes peab kinnipeetav võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla
poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse
kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või
riknemise eest.
22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine
22.1. Vanglast vabastamine toimub vastavalt justiitsministri 25.01.2001 määrusele nr 11 „Kinnipeetava
vanglast vabastamise kord”.
22.2. Vanglatevaheline ümberpaigutamine toimub vastavalt justiitsministri 25.03.2008 määrusele nr 9
„Täitmisplaan”.
22.3. Enne vanglast vabastamist või ümberpaigutamist teise vanglasse peab kinnipeetav vanglale tagastama
tema kasutuses olnud vangla vara (ümberpaigutamise korral vanglavormi tagastama ei pea) ning kaasa
võtma kambrist kõik oma isiklikud asjad.
22.4. Vanglast vabastamisel tagastab Vangla kinnipeetavale temale kuuluvad Vanglas hoiul olevad esemed
(sh väärisesemed) allkirja vastu.
22.5. Kui kinnipeetaval isiklikke riideid ei ole või ei vasta need aastaajale, esitab kinnipeetav vähemalt kaks
nädalat enne vabanemise kuupäeva taotluse saada riided humanitaarkorras. Võimaluse korral annab
vangla kinnipeetavale riided tasuta.
22.6. Vangla väljastab vabastatavale isikule pärast tema isiku tuvastamist vanglast vabastamise õiendi ning
vanglas hoiul olevad dokumendid. Vabastatav isik kinnitab vanglast vabastamise õiendi ja isiklike
dokumentide kättesaamist enda allkirjaga vabastamisõiendi koopial ja isikliku toimiku tagumise kaane
siseküljel.
22.7. Vangla väljastab vabastatavale hoiustatud vabanemistoetuse ja vaba raha jäägi. Vahistatule
vabanemistoetust ei väljastata.
22.8. Kui kinnipeetav on enne vabanemist avaldanud soovi saada kätte oma tervisekaadi koopia või
haigusloo väljavõte, siis tuleb seda teha avaliku teabe seaduses sätestatu järgi. Tervisekaardi koopia
või haigusloo väljavõte väljastatakse kinnises ümbrikus enne vabanemist.
22.9. Kinnipeetavale, kes vabastatakse ajutiselt väljaspool vanglat viibimise ajal, antakse vanglast
vabastamise õiend tema kirjaliku taotluse alusel tagant järele. Vanglateenistuse ametnik korraldab
vabastatud isikule vanglas hoiul olnud isiklike asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha,
väärisesemete ja dokumentide üle andmise vangla pääslas E-N kell 08.30-16.30 ja R kell 08.30-15.30.
Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga.
23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused
28
23.1. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakond paikneb N hoones. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatakse
naiskinnipeetavad.
23.2. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna eesmärgiks on uimastite tarvitamisest loobunud ja muutuse
säilitamisele motiveeritud kinnipeetavate rehabiliteerimine ning tervislikule eluviisile suunamine, et
vabanedes suudaksid naiskinnipeetavad parandada oma elukvaliteeti.
23.3. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamiseks on kinnipeetav nõus enda sõltuvusrehabilitatsiooni
osakonda paigutamisega ja allkirjastab kokkuleppe (Lisa 16). (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34,
jõust. 01.07.2021)
Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna eesmärk ja meetodid
23.4. Eesmärkideks on:
1) sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate elukvaliteedi ja tervise stabiliseerimine ja parandamine;
2) uimastavate ainete hankimise ja tarvitamisega seotud kriminaalsuse tõkestamine;
3) osakonnas viibiva isiku uimastivaba ning vabanemisjärgselt seaduskuulekas elu;
4) tugivõrgustiku ja lähedaste sidemete taastamine ja hoidmine, stabiilse keskkonna ettevalmistamine
vabanemiseks.
23.5. Meetoditeks on:
1) grupitööd ning individuaalnõustamine kinnipeetava uimastisõltuvusest vabanemisel;
2) regulaarsed individuaalvestlused kinnipeetavatega, mille eesmärgiks on motiveerida kinnipeetavaid
seaduskuulekale käitumisele ja individuaalse täitmiskava täitmisele;
3) toimetulekuoskuste tõhustamine (hõlmab probleemilahendust, sotsiaalseid oskusi, sotsiaalset
kompetentsust, suhtlemisoskusi jms).
Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise tingimused
23.6. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamiseks peab kinnipeetav olema läbinud rehabilitatsiooni
algfaasi (ajavahemiku, mis jääb ravi alguse ja sümptomite kadumise vahele), tal peab olema psühhiaatri
poolt diagnoositud uimastisõltuvus, tema karistus on pikem kui üks aasta ning ta on motiveeritud
tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetava paigutamine on riskihindamisepõhine ja tuleneb
individuaalses täitmiskavas püstitatud tegevustest.
23.7. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise otsustamiseks küsib inspektor-kontaktisik arvamust
üksuse psühholoogilt, sotsiaaltöötajalt ja teistelt kinnipeetava taasühiskonnastamisega tegelenud
ametnikelt. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
23.8. Positiivse otsuse puhul edastab inspektor-kontaktisik ettepaneku üksuse juhile. (Muudetud 20.06.2021
nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast väljaarvamine
23.9. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast väljaarvamise otsustab üksuse juht inspektor-kontaktisiku
põhjendatud ettepaneku alusel lähtudes järgnevatest kriteeriumitest:
1) Haigestumine, mis vajab isoleerimist või hospitaliseerimist;
2) Kokkuleppe (lisa 16) rikkumine;
3) Üksusele saab teatavaks SRO tööd takistav põhjus (nt tekkinud julgeolekuriskid);
4) Vanglakaristuse lõppemine. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda ennistamine
23.10. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast välja arvatud kinnipeetava ennistamise otsustab inspektor-
kontaktisik kinnipeetava kirjaliku taotluse alusel. Põhjendatud juhtudel on võimalik jätkata
sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas pooleli jäänud tegevusi, kui:
1) Välja arvamisest on möödunud 3 kuud;
2) Kinnipeetav on motiveeritud sõltuvusprobleemidega tegelema (k.a koostöövalmidus);
3) Viimasest distsipliinirikkumisest on möödas rohkem kui 3 kuud;
4) Julgeoleku risk on ära langenud. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
Üldkord sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas
23.11. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibivad kinnipeetavad on kohustatud korras hoidma kõiki
osakonna ruume. Kinnipeetav on kohustatud viivitamatult teatama vanglateenistujale inventari
purunemisest või mittefunktsioneerimisest.
24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused
24.1. Emade-laste osakond asub N-hoone esimesel korrusel N2 osakonnas.
24.2. Osakonda paigutamine ja lapse vanglasse taotlemine
24.2.1. Raseda kinnipeetava paigutamise emade-laste osakonda otsustab vanglateenistus.
29
24.2.2. Rase kinnipeetav, kes soovib taotleda peale sünnitamist oma lapse jätmist vanglasse või kinnipeetav,
kes soovib taotleda väljaspool vanglat elavat last enda juurde, esitab selleks taotluse (lisa 17). Rase
kinnipeetav esitab taotluse vähemalt kolm kuud enne eeldatavat sünnitusaega.
24.2.3. Taotluse esitamisel peab olema kinnipeetaval esmalt luba eestkosteasutuselt, lapsega koos elamiseks.
24.2.4. Taotluse rahuldamisel sõlmib vangla ja kinnipeetav omavahel kokkuleppe, milles määratletakse
kinnipeetava kohustused lapse kasvatamise ja osakonnas viibimise kohta.
24.3. Toitlustamine ja üldkord emade-laste osakonnas
24.3.1. Emade ja laste toitlustamine toimub kolm korda päevas vastavalt päevakavale.
24.3.2. Emad registreerivad end ja oma lapsi tervishoiutöötaja vastuvõtule vanglaametnike vahendusel.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
24.3.3. Emade-laste osakonnas viibival kinnipeetaval on vajadusel võimalik võtta toas asuva terminaliga
ühendust peavalvekeskusega.
24.3.4. Emade-laste osakonnas viibivad kinnipeetavad esitavad avaldused, taotlused, vaided jmt.
kontaktisikule.
24.3.5. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav vanglaametnik üle allkirja vastu.
Kinnipeetavatele saabunud ja väljasaadetavate kirjade kätteandmine/vastuvõtmine toimub riiklikult
kehtestatud tööpäevadel.
24.3.6. Ema ajutisel osakonnast eemalviibimisel peab ema eelnevalt leidma ja vanglaga kooskõlastama enda
eemalviibimise perioodiks lapsele hooldaja, kes ajutiselt hoolitseb lapse eest. Hooldajaks volitatud isik
peab sellekohase nõusoleku kinnitama allkirjaga. Erakorralistel juhtudel korraldab lapse eest
hoolitsemise vangla ilma eelviidatud protseduuri järgimata.
24.4. Lastele vajalike esemete saamine
24.4.1. Emade-laste osakonnas viibivale lapsele on vajadusel lubatud tuua riideesemeid, hügieenitarbeid või
muid lapsele vajalikke asju. Selleks kirjutab kinnipeetav taotluse, kuhu märgib asjade koguse,
nimetused ja põhjenduse, miks neid vaja on.
24.4.2. Kinnipeetaval on võimalik vanglateenistuse vahendusel soetada vangla kauplusest „eritellimusel“
lastele vajalikke toiduaineid ja esemeid.
24.5. Laste eest hoolitsemine, eriarstiabi osutamine ning ema töötamine ja õppimine
24.5.1. Kinnipeetav, kellel on lubatud vanglas elada koos oma lapsega on kohustatud pidevalt hoolitsema oma
lapse eest. Kinnipeetav vastutab lapse ebapiisavast järelevalvest tingitud tagajärgede eest.
24.5.2. Lapsele vajaliku eriarstiabi osutamise vajalikkuse otsustab vanglas tervishoiuteenuse osutaja ning
võimalusel lubatakse ka kinnipeetaval viibida vanglavälise eriarstiabi osutaja juures koos lapsega.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
24.5.3. Lapse kasvatamise kõrvalt töötamine ja/või õppimine on kinnipeetavale lubatud vangla nõusolekul.
Kinnipeetav peab kindlustama kooskõlastatult vanglaga töötamise ja/või õppimise ajaks lapse eest
hoolitsemise.
24.5.4. Lapse haigestumise korral peatab kinnipeetav kuni lapse terveks saamiseni töötamise ja/või õppimise.
Lapse haigestumise korral ei määrata ema asemele ajutist hooldajat.
24.6. Sünnitama viimine ja tingimused
24.6.1. Enne sünnitama viimist kirjutab kinnipeetav koostöös vanglas tervishoiuteenuse osutajaga taotluse,
märkides sinna esemed, mida ta kavatseb sünnitusmajja kaasa võtta, samuti lapsele vajalikud esemed,
mida külastavad isikud sünnitusmajja toovad ning isikud, kes planeerivad teda sünnitusmajas
külastada. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
24.6.2. Sünnitusmajas lubatakse peale sünnitust kinnipeetavat külastada ainult vanglaga kooskõlastatud
perekonnaliikmetel ja/või lähedastel, üks kord ning mõistliku aja jooksul. Külastavatel isikutel on
palatisse lubatud kaasa võtta ainult eelnevalt taotluse rahuldamise otsuses lubatud esemed.
25. Tahvelarvuti kasutamine
(Lisatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
25.1. Elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutab kinnipeetav üldjuhul vangla poolt selleks ettenähtud
tahvelarvutit.
25.2. Kinnipeetav logib tahvelarvutis sisse enda profiili näotuvastuse programmi vahendusel. Vajadusel küsib
kinnipeetav ametnikult abi.
25.3. Tahvelarvuti kasutamise lõpetamisel on kinnipeetav kohustatud oma profiilist välja logima.
25.4. Peale toimingute tegemist tagastab kinnipeetav koheselt tahvelarvuti üksuse poolt määratud kohta.
25.5. Kinnipeetav kasutab tahvelarvutit heaperemehelikult, väldib selle kahjustamist, vastutab kasutamise ajal
seadme seisukorra eest ja hüvitab seadme kasutamisel tekitatud kahju.
30
25.6. Kinnipeetaval on keelatud:
25.6.1. anda tahvelarvutit edasi teisele kinnipeetavale ajal, mil ta on tahvelarvutisse enda profiili
näotuvastusega sisse logitud ja tema poolt alustatud sessioon kestab;
25.6.2. kasutada tahvelarvutit ajal, mil tahvelarvutisse on sisse loginud teine kinnipeetav ja tema
sessioon veel kestab;
25.6.3. seadme kahjustamine, väärkasutamine, modifitseerimine ja ühendamine muu seadmega (sh
mälukandjaga), mille kasutamine ei ole vanglaga kooskõlastatud.
31
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.1.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
V-hoone kartseris viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine, isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel
pühadel vastavalt vangla töökorraldusele
09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
13.00 – 17.30 Vaba aeg
17.45 – 18.30 Toitlustamine
19.00 – 19.55 Vaba aeg
19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa)
20.45 – 21.30 Vaba aeg, isiklik hügieen
21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine
22.00 – 06.00 Öörahu
Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt järelevalveosakonna töökorraldusele
32
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.2.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
V-hoone lukustatud/vastuvõtu kambris viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 10.00 Vaba aeg
08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel
pühadel vastavalt vangla töökorraldusele
09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
13.00 – 17.30 Vaba aeg
17.45 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 19.55 Vaba aeg
19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa)
20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen
22.00 – 06.00 Öörahu
Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt järelevalveosakonna töökorraldusele
33
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.3.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022,
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
V-hoone arestialusena viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 11.45 Vaba aeg
08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel
pühadel vastavalt vangla töökorraldusele
09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
15.00 – 17.30 Vaba aeg
17.45 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 19.55 Vaba aeg
19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa)
20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen
22.00 – 06.00 Öörahu
34
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.4.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022,
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024,
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
V-hoone meditsiinikambris viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa)
08.00 – 08.05 Kambriuste avamine VT-01 ja VT-02
08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel
vastavalt vangla töökorraldusele
09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.05 Kambriuste lukustamine VT-01 ja VT-02
12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 17.00 Vaba aeg
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
17.05 – 17.30 Toitlustamine
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
22.00 – 06.00 Öörahu
35
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.4.1
(Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
V-hoone keskmise osa (VT-06 – VT-09) tuberkuloosiosakonnas viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.20 – 07.30 Toitlustamine
07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa)
08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel
vastavalt vangla töökorraldusele
09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 17.00 Vaba aeg
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
17.05 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
22.00 – 06.00 Öörahu
36
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.4.2
(Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
V-hoone parempoolses (VT-09 – VT-11) tuberkuloosiosakonnas viibiva kinnipeetava päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.20 – 07.00 Toitlustamine
07.50 – 08.00 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa)
08.00 – 08.05 Kambriukse avamine VT-09
08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule)
09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel
vastavalt vangla töökorraldusele
09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule)
12.00 – 12.05 Kambriukse lukustamine VT-09
12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine
13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine
12.45 – 12.50 Kambriukse avamine VT-10
16.45 – 16.50 Kambriukse lukustamine VT-10
17.05 – 17.45 Toitlustamine
17.30 – 17.35 Kambriukse avamine VT-11
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.45 – 19.50 Kambriukse sulgemine VT-11
19.50 – 20.00 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
20.05 – 20.10 Kambriukse avamine VT-11
21.55 – 22.00 Kambriukse sulgemine VT-11
22.00 – 06.00 Öörahu
37
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.5.
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022;
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023;
23.02.2024 nr 1-1/24/15, jõust. 26.02.2024;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024;
07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
O-hoone (I üksuse) avatud kambrite päevakava
06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) *
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 07.30 Toitlustamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt üksuse töökorraldusele ka üleandmine)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt)
08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande
kavadele)
08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
08.55 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine
12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
13.00 – 13.10 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande
kavadele)
13.10 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
17.30 – 17.35 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
17.45 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine
21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
22.00 – 06.00 Öörahu
* Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see
on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik.
38
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.51.
(Kehtetuks tunnistatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
39
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.52.
(Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
40
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.53.
(Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
41
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.6.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
O-hoone (I üksuse) suletud kambrite päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt üksuse töökorraldusele ka üleandmine)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
17.45 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
22.00 – 06.00 Öörahu
Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele
42
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.7.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
S-hoone (II üksuse) suletud kambrite päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06:00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.10 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
07.30 – 16.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned
(vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
17.30 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
18:30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
22.00 – 06.00 Öörahu
Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele
43
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.71
(Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
44
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.72
(Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
(Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
S-hoone (II üksuse) S1-1, S1-2, S2-1, S2-2, S3-1, S3-2, S4-1, S4-2, S6-1 ja S6-2 osakonna kambrite
päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 07.30 Toitlustamine
07.30 – 17.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
(vastavalt üksuse töökorraldusele)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (kambrite kaupa)
08.10 – 08.15 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid
numbriga 11 kuni 22)**
08.30 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm
vastavalt saateülesande kavadele)
08.10 – 11:40 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11
kuni 22) (kambriuksed lahti)**
11.40 – 11.45 Kambriuste lukustamine
11.45 – 12.45 Toitlustamine
12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
12.45 – 13:00 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid
numbriga 11 kuni 22)**
13:00 – 17.30 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11
kuni 22) (kambriuksed lahti)**
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm
vastavalt saateülesande kavadele)
17.30 – 17.45 Kambriuste lukustamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid
numbriga 11 kuni 22)**
17.30 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid
numbriga 11 kuni 22)**
18.30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
18.30 – 19.40 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11
kuni 22) (kambriuksed lahti)**
19.35 – 19:40 Kambriuste lukustamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid
numbriga 11 kuni 22)**
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (kambrite kaupa),
22.00 – 06.00 Öörahu
**Kambrid on avatud vaheldumisi – üks päev hommikul avatud alumised kambrid (numbriga 01 kuni 09) ja
ülemised (numbriga 11 kuni 22) peale lõunat ning järgmine päev ülemised kambrid avatud hommikul ja
alumised peale lõunat. Üksuse juhi suulisel korraldusel võib isolatsioonide puudumisel S2-1, S2-2, S3-1, S3-2,
S4-1, S4-2, S6-1 ja S6-2 kambrid avada kõikidel vaba aja aegadel.
45
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.8.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
R-hoone (III üksuse) suletud kambrite päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06:00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 07.30 Toitlustamine
07.30 – 16.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned
(vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
11.30 – 12.45 Toitlustamine
12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
17.30 – 18.30 Toitlustamine
18:30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
22.00 – 06.00 Öörahu
Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele.
46
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.8.1
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022;
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
R-hoone (III üksuse) avatud kambrite päevakava
06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) *
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 21.50 Jalutuskäigud ( vastavalt üksuse töökorraldusele)
06.00 – 07.30 Toitlustamine
07.30 – 17.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel (vastavalt
üksuse töökorraldusele)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt)
08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
08.55 – 11.50 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
11.30 – 11.45 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
11.45 – 12.45 Toitlustamine
12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
17.30 – 17.35 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
17.30 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
18.30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine
22.00 – 06.00 Öörahu
* Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui
see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik.
47
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.8.2
(Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
48
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.9.
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022
ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
P-hoone (IV üksuse) avatud kambrite päevakava
06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) *
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 07.30 Toitlustamine
06.45 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine v.a nädalavahetusel ja riiklike pühadel (vastavalt vangla
töökorraldusele)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt)
08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
08.55 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine
12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine v.a nädalavahetusel ja riiklike pühadel (vastavalt vangla
töökorraldusele)
13.00 – 13.10 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.10 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
17.30 – 17.45 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
17.45 – 18.30 Toitlustamine
18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine
21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
22.00 – 06.00 Öörahu
* Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui
see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik
49
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.10.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
P-hoone (IV üksuse) suletud kambrite päevakava
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
07.30 – 11.40 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned
(vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule)
07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned
(vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
17.45 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele)
19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul)
22.00 – 06.00 Öörahu
Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele
50
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.11.
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022;
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
N-hoone (V üksuse) avatud kambrite päevakava, N1, N3, N4 (avatud kambrid) ja N6 osakond
06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) *
06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.00 – 07.00 Toitlustamine
07.00 – 07.55 Ravimite jagamine
07.15 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.30 – 08.40 Kambriuste avamine (kui ei avatud äratuse järgselt)
08.40 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.40 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine
12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
17.40 – 18.20 Toitlustamine
18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
18.30 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule, vaba aeg (kambriuksed lahti)
19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste sulgemine
20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine
22.00 – 06.00 Öörahu
* Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see
on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik.
51
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.12.
(Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
N-hoone (V üksuse) vahistatute päevakava, N4 osakond
06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel)*
06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.05 – 07.00 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
07.00 – 07.55 Ravimite jagamine
07.15 – 16.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.30 – 08.40 Kambriuste avamine (kui ei avatud äratuse järgselt)
08.40 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti)**, telefonikõned
09.00 – 19:40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) **
13.00 – 13.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
13.30 Kambriuste lukustamine **, kambriuste avamine **
13.30 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned
17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) **
17.40 – 18.20 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) **
18.30 – 19.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **
19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine **
20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine
22.00 – 06.00 Öörahu
* Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui
see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik.
** üksuse juhi suulisel korraldusel N4-1 või N4-2 eluosakonna avamine
52
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.13.
(Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022;
28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024)
N-hoone (V üksuse) süüdimõistetute vastuvõtuosakonna, suletud kambrite ja vahistatute päevakava,
N5 osakond
06.00 Äratus
06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.05 – 07.00 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
07.00 – 07.55 Ravimite jagamine
07.15 – 16.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.30 – 08.40 Kambriuste avamine **
08.40 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned
09.00 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) **
13.00 – 13.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned
13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt
saateülesande kavadele)
13.30 Kambriuste lukustamine **, kambriuste avamine **
13.30 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned
17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) **
17.40 – 18.20 Toitlustamine (kambriluugi kaudu)
18.30 – 19.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **
19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine)
20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, prügi välja andmine
22.00 – 06.00 Öörahu
Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele.
** üksuse juhi suulisel korraldusel VR või vahistatute avamine
VR – vastuvõturežiim
53
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.14.
(Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022)
N-hoone (V üksuse) emade-laste päevakava N2, osakond
06.00 Äratus
06.00 – 06.30 Isiklik ja lapse hügieen, kambri korrastamine
06.05 – 07.00 Toitlustamine
07.00 – 07.55 Ravimite jagamine
07.15 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
07.15 – 07.55 Lapsega tegelemine
07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine)
08.30 – 09.30 Hommikusöök lastele
09.30 – 12.00 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm);
12.00 – 12.45 Toitlustamine
12.45 – 14.15 Laste lõunauinaku aeg
14.15 – 17.40 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm);
17.40 – 18.20 Toitlustamine
18.20 – 19.55 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm);
19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine)
20.30 – 22.00 Vaba aeg, isiklik ja lapse hügieen
20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, prügi välja andmine
22.00 – 06.00 Öörahu
54
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.15.
(Kehtetuks tunnistatud 14.03.2019 nr 1-1/19/14, jõust. 18.03.2019)
55
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 1.16.
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022)
N-HOONE (V üksuse) noorte/alaealiste päevakava, N6 osakond
06.00 Äratus
06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine
06.20 – 07.15 Toitlustamine
07.15 – 07.55 Ravimite jagamine
07.15 – 11.50 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele)
07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa)
08.30 – 08.40 Kambriuste avamine
08.40 – 11.50 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.40 – 11.50 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
08.40 – 11.50 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
11.50 – 12.00 Kambriuste sulgemine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
12.00 – 12.45 Toitlustamine
12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule
13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele)
13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti)
17.30 – 17.40 Kambriuste sulgemine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
17.40 – 18.20 Toitlustamine
18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi)
18.30 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule, vaba aeg (kambriuksed lahti)
19.40 – 19.55 Kambriuste sulgemine
19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa)
20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine
22.00 – 06.00 Öörahu
56
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 2
(Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
TAOTLUS ISIKLIKE ASJADE LAOLE (ASJADE VÄLJASTAMINE)
Eesnimi: .......................................................................................................
Perekonnanimi: ...........................................................................................
Sünniaeg: ................................................................................................ Kamber: ................
Palun mulle isiklike asjade laost väljastada järgmised isiklikud esemed:
1. ……………………………….………………………………...................................................
2. ……………………………….………………………………...................................................
3. ……………………………….………………………………...................................................
4. ……………………………….………………………………...................................................
5. ……………………………….………………………………...................................................
6. ……………………………….………………………………...................................................
7. ……………………………….………………………………...................................................
..................................................................... ...................................
(Allkiri) (Kuupäev)
Kinnipeetava isiklike asjade laost väljastamise avaldust:
toetan ei toeta
......................................................... ............................................ .....................................
(Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev)
Isiklikud esemed olen laost kätte saanud.
........................................................ ..............................................
57
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 2.1
(Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
KINNI PEETAVA ISIKU TAOTLUS
EES- JA PEREKONNANIMI
SÜNNIAEG
KAMBRI NUMBER
TAOTLUSE SISU JA PÕHJENDUSED: isiklike asjade maha kandmiseks ja hävitamiseks
TAOTLUSE ESITAMISE KUUPÄEV JA ALLKIRI:
Menetleja märkused:
58
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 2.2
(Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
TAOTLUS ISIKLIKE ASJADE LAOLE (ESEMETE LATTU PAIGUTAMINE)
Eesnimi: .......................................................................................................
Perekonnanimi: ...........................................................................................
Sünniaeg: ................................................................................................ Kamber: ................
Palun lattu paigutada järgmised isiklikud esemed:
1. ……………………………….………………………………...................................................
2. ……………………………….………………………………...................................................
3. ……………………………….………………………………...................................................
4. ……………………………….………………………………...................................................
5. ……………………………….………………………………...................................................
6. ……………………………….………………………………...................................................
7. ……………………………….………………………………...................................................
..................................................................... ...................................
(Allkiri) (Kuupäev)
Kinnipeetava isiklike asjade lattu paigutamise avaldust:
toetan ei toeta
......................................................... ............................................ .....................................
(Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev)
Isiklikud esemed olen lattu üle andnud.
........................................................ ..............................................
(Allkiri) (Kuupäev)
59
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 3
TAOTLUS
ISIKLIKE ASJADE VÄLJA ANDMISEKS VANGLAST
Taotleja ees- ja perekonnanimi
Kambri number
Sünniaeg
Palun anda laost välja ____________________________________ järgmised mulle kuuluvad sjad:
(Kellele, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg)
1. 14.
2. 15.
3. 16.
4. 17.
5. 18.
6. 19.
7. 20.
8. 21.
9. 22.
10. 23.
11. 24.
12. 25.
13. 26.
Taotleja allkiri
Taotluse esitamise kuupäev
NB! Kinnipeetava edasine tegevus asjade väljaandmise protsessiga seonduvalt, peale
taotluse esitamist! Vanglale taotluse esitamise järgselt peab kinnipeetav iseseisvalt
teavitama asjadele järgi tulevat isikut, et ta võtaks ühendust haldusosakonna kinnipeetavate
isiklike asjade lao spetsialistiga telefoninumbril 612 7582, et leppida kokku, millal isik saab asjadele
vanglasse järgi tulla, arvestades samaaegselt, et esemeid antakse vanglast välja sarnaselt
käsipakkide vastu võtmise aegadega, st teisipäeviti ja neljapäeviti 09.00 – 11.30 vangla
eelpääslas. Eeltoodu on vajalik selleks, et Vangla kinnipeetavate isiklike asjade lao spetsialistil
oleks võimalik aegsasti Vanglast välja antavad asjad kokku panna ja kokkulepitud päevaks Vangla
eelpääslasse toimetada.
Asjad olen kätte saanud,
pretensioone ei ole
Vastuvõtja nimi, allkiri, kuupäev
Kätte andnud
Teenistuja nimi, allkiri, kuupäev
60
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 4
KINNIPEETAVA TAOTLUS ELEKTRISEADME KASUTAMISEKS
Palun lubada kasutada kambris alljärgnevaid isiklikke elektriseadmeid
Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus
(poest/laost)
1
2
3
Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama
elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste
isikute rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis
on põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest.
Lisaselgitused
………………………………………………………………..........................................................................................
................................................................................................................................................................................
…………………………………………………………………… ……………...…. …………….. 20..
(Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, toa number) (Allkiri) (Kuupäev)
Menetlus
Otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus)
………………………………………………………………..........................................................................................
………………………………………………………………………………………………………………………………..
Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Tallinna Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni,
vanglast vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni.
Otsustaja: ………………………………………..... ………………………… ………………... 20… a
(Nimi ja ametinimetus) (Allkiri) (Kuupäev)
Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Vanglale vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see
tagastatakse, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja
korras.
Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta
.......................................................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................................................
…………………………........... …………………….…................ ................………………... 20…..
(Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev)
61
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 5
TAOTLUS OLMEELEKTROONIKA REMONTIMISEKS
1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT
PEREKONNA, EES- JA ISANIMI:
(trükitähtedega)
PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI
SÜNNIAEG:
TALLINNA VANGLA ÜKSUS KAMBRI NUMBER
2. TAOTLUSE SISU
OLMEELEKTROONIKA Teenuste nimekiri Orienteeru Olen nõus Juhul, kui
NIMETUS/mark/tehniline v teenuse ja remont
kirjeldus maksumus summaga („X“ pole võimalik,
vastavasse olen
Televiisor Diagnostika + 42 eurot lahtrisse) nõus
transport
Remonditööd utiliseerimisega
98 eurot
+ varuosad
Veekeedukann Diagnostika + 13 eurot
transport
Remonttööd + 19 eurot
varuosad
Elektripardel habemeajamiseks Diagnostika + 13 eurot
transport
Remonttööd + 19 eurot
varuosad
Televiisor, veekeedukann ja Utiliseerimine Tasuta
elektripardel
3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma diagnostika, transpordi ja
remondisumma ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt.
……………………………………………………………. ,,………...,,…….……….20
a.
kinnipeetava allkiri kuupäev
4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV
……………………………………............ ,,………...,,…….……..20 a.
5. MENETLEJATE MÄRKUSED
ametniku nimi ja allkiri kuupäev
6. OLEN TUTVUNUD JA VASTUSKIRJA EI SOOVI / REMONDITUD OLMEELEKTROONIKA KÄTTE
SAANUD JA PRETENSIOONE EI OMA (mittevajalik läbi kriipsutada)
,,………….,,………….20 a.
62
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 6
AVALDUS
Mina,
________________________________________________________________________________________
(kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg, kambri nr)
____________________________________________________________________________________
loobun Tallinna Vangla pakutavast toidust. Toidust loobumise põhjus:
________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________
Olen teadlik, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel alates toiduainete
järgnevast väljastamisest laost ja toidu valmistamisest. Käesoleva avalduse alusel vangla mulle toitu ei
valmista ega paku.
_____________________
(kinnipeetava allkiri)
Avaldus on vastu võetud “ ” _____ 20___. a kell ______
_____________________________________
(avalduse vastuvõtnud vanglaametniku allkiri)
_____________________________________
(vanglaametniku ees- ja perekonnanimi)
_____________________________________
(ametikoha nimetus)
63
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 7
AVALDUS
Mina,
___________________________________________________________________________________
(kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg, kambri nr)
____________________________________________________________________________________
palun võtta mind uuesti Tallinna Vangla toidule alates järgnevast toiduainete väljastamisest laost ja toidu
valmistamisest.
(kinnipeetava allkiri)
Avaldus on vastu võetud „ ____ “ __________________ 20 __ . a kell _________
___________________________________
(avalduse vastuvõtnud vanglaametniku allkiri)
____________________________________
(vanglaametniku ees- ja perekonnanimi)
____________________________________
(ametikoha nimetus)
64
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 8
(Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022
ning 10.01.2024 nr 1-1/24/3, jõust 12.01.2024)
TAOTLUS ISIKLIKE RIIETUSESEMETE PESEMISEKS
Kinni peetava isiku ees- ja
perekonnanimi
Kambri number
Palun pesta minu isiklikud riietusesemed Tallinna Vanglale pesupesemiseteenust osutava lepingupartneri juures
ja arvestada minu vanglasiseselt isikuarvelt maha ettenähtud summa.
Olen teadlik, et ühe kilogrammi isiklike riiete pesemise maksumus on 2,44 eurot km-ga ja minu vanglasiseselt
isikuarvelt broneeritakse 3 kg riietusesemete pesemiseks vajaminev summa (7,32 eurot km-ga).
Riietuseseme nimetus
1. 8.
2. 9.
3. 10.
4. 11.
5. 12.
6. 13.
7. 14.
Olen teadlik, et pesumaja ei vastuta riietusesemete pesemisel tekkinud kvaliteedi muutuste eest (värvi muutus,
riietuseseme suuruse muutus jne).
Kinni peetava isiku allkiri
Taotluse esitamise kuupäev
Taotluse vastu võtnud
ametnik (nimi ja allkiri)
Vastuvõtmise kuupäev:
Haldusosakonna haldusteenistus:
Broneeritud summa
Pesemise tegelik maksumus
Ametniku nimi ja allkiri
Kuupäev
Riietusesemete tegelik kogus
kg-des
Kinnipeetav andis üle Haldusteenistus võttis
riided pesemiseks vastu riided
(allkiri) pesemiseks (allkiri)
Kuupäev Kuupäev
Haldusteenistus andis Kinnipeetav sai pestud
pestud riided üle riided kätte (allkiri)
(allkiri)
Kuupäev Kuupäev
65
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 9
(Muudetud 10.01.2024 nr 1-1/24/3, jõust 12.01.2024)
TAOTLUS RIIDEESEMETE JA JALATSITE ERALDAMISEKS RIIGIEELARVEST
1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT
TAOTLEJA
EES- JA PEREKONNANIMI, SÜNNIAEG
(trükitähtedega) EESNIMI PEREKONNANIMI SÜNNIAEG
TALLINNA VANGLA ÜKSUS, KAMBRI NUMBER
2. TAOTLUSE SISU
*Soetatava riideeseme täpsed mõõdud märgin taotluse pöördel
RIIDEESEME / JALATSITE NIMETUS SUURUS MÄRKUSED
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja kohustun vastu võtma minule
eraldatava riideesemed või jalanõud.
2. KINNIPEETAVA ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV
……………………………………… „……..“……………………20……a
kinnipeetava allkiri kuupäev
3. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV
………………………………………………….. „……..“……………………20……a
ametniku nimi ja allkiri kuupäev
4. MENETLEJATE MÄRKUSED
Isiku arvel puudub raha/…………………………………………………………………………..
……….……………………………………… „……..“……………………20……a
ametniku nimi ja allkiri kuupäev
ESEMED KAMBRIS: ESEMED LAOS:
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
…………………………………………………………… ……………………………………………………………
OTSUS RIIDEESEMETE ja/või JALANÕUDE VÄLJASTAMISE KOHTA:
………………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………………
……………………………………… „……..“……………………20……a
ametniku nimi ja allkiri kuupäev
5. OLEN TUTVUNUD/ KÄTTE SAANUD
……………………………………… „……..“……………………20……a
kinnipeetava allkiri kuupäev
66
67
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 10
(Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025,
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
TAOTLUS KOKKUSAAMISEKS
Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi,
sünniaeg/ isikukood:
Kambri number:
Kokkusaamise liik:
(teha märge õigesse lahtrisse)
Lühiajaline kokkusaamine Lühiajaline kokkusaamine vaheseinata
Pikaajaline kokkusaamine
1. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ning
suhe kinni peetava isikuga (perekonnaliige,
sõber, elukaaslane vm):
Sünnikoht:
Sünniaeg/ isikukood:
Aadress:
Telefoninumber, e-mail:
Isikut tõendav dokument, number,
väljaandmise kuupäev:
2. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe
kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber,
elukaaslane vm):
Sünniaeg/ isikukood:
Aadress:
Telefoninumber, e-mail:
Isikut tõendav dokument, number,
väljaandmise kuupäev:
Kokkusaamisel on kaasas lapsed (ees- ja 1.
perekonnanimi, isikukood):
2.
68
3.
Kuni 2-aastasele lapsele pikaajalisele
kokkusaamisele vajalik mõistlikus koguses
toit ja hügieenitarbed (RPA pulber,
purgipüree, mähkmed, talk, lutt jms):
Soovitav kokkusaamise aeg:
(märkida kaks erinevat aega)
…. . ………………. 20… . a kell ……….
või
…. . ………………. 20… . a kell ……….
Kokkusaamise põhjus:
Taotluse esitaja allkiri ja kuupäev:
Inspektor-kontaktisiku seisukoht
Luban/ Ei luba: Põhjendus:
Pikaajalise kokkusaamise korral märge eelneva kokkusaamise toimumise kohta ning kokkusaamise
piirangute kohta:
Nimi, allkiri ja kuupäev:
Kokkusaamise korraga olen tutvunud
1. Kokkusaaja allkiri 2. Kokkusaaja allkiri
Kuupäev: Kuupäev:
NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib töödelda
taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja VangS § 1052 lg-s 1
nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid, mis on sätestatud VangS
§ 1055 lg-s 5.
69
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 11
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
(alus: AvTS § 35 lg 1 p 11,12)
VÄLJASÕIDU TAOTLUS JA -PLAAN
Kinnipeetav ...............................................................................................................................
Sünniaeg: ..................................................................................................................................
Paiknemine: .............................................................................................................................
Karistuse paragrahvid: .......................................................................................................
Karistusaja algus: .................................................. , lõpp: .....................................................
TEVi esimene võimalus: ...........................................................................................................
Elektroonilise TEVi esimene võimalus: ....................................................................................
Väljasõidu soovitav aeg:...........................................................................................................
Palun mulle võimaldada lühiajaline väljasõit vanglast. Väljasõit on mulle vajalik selleks, et
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
Täpne väljasõiduplaan kuni 7 ööpäevaks koos ettevõtete ja isikute nimede märkimisega
Peamine viibimiskoht, aadress ja telefon
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
Külastatavate isikute nimed, aadressid ja telefoninumbrid
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
Külastatavate ettevõtete nimed, aadressid ja telefoninumbrid
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
Lühiajalise väljasõidu tingimuste, nõudmiste ja oma kohustustega lühiajalise väljasõidu ajal olen tutvunud ning
olen neist õigesti aru saanud.
1. Tean, et pean saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud
kellaajaks ja kainena (VSKE § 86 lg 1). Vastutusest KarSi § 329 järgi olen hoiatatud.
2. Tean, et väljasõidu ajal toimepandud õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatavana
kinnipidamise tõttu katkeb väljasõit kohe (VSKE § 87).
70
3. Tean, et väljasõidu ajal on alkoholi, narkootikumide või muude uimastite tarvitamine keelatud.
4. Tean, et pean olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutaotluses märgitud viibimiskoha aadressil ja
viibima väljasõidu ajal sellel aadressil alates kella 22.00st kuni 07.00ni.
5. Tean, et vanglasse saabudes ei tohi mul kaasas olla muid esemeid kui needsamad riided ja muud esemed,
mis mul olid vanglast lahkudes (VangS § 15, VSKE § 57 lg 1).
6. Kohustun korraliselt endast teavitama ja helistama vangla peaspetsialist-korrapidajale igal väljasõidul
viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00 ning informeerima teda väljasõidu käigust ja oma asukohast ning
vastama korrapidaja küsimustele muude asjaolude kohta.
7. Hädaolukorras kohustun pöörduma lähemasse politseiosakonda või helistama tasuta hädaabinumbril 112.
8. Tean, et pean kandma väljasõidu kulu (VangS § 32 lg 7). Sularaha väljastamiseks pean esitama
haldusosakonnale sellesisulise taotluse enne väljasõidule minemist.
9. Tean, et vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida
või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal
viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS §
32 lg 4¹).
„………..“……………..20 .a. Kinnipeetava nimi ja allkiri: …………………………………………
71
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 12
Avaldus
Palun mulle väljastada minu isiklikult arvelt raha ............................................................................................
....................................................................................................................................................... eurot.
(summa numbrite ja sõnadega)
Põhjendus: .......................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................................
(allkiri)
..........................................................................................
(ees- ja perekonnanimi, sünniaeg)
„ ....... “ ..................................... 20.......... .a
(kuupäev)
Vanglateenistuja märge kinnipeetava raha kohta
....................................................................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................................................................
Otsus
VangSi § 44 lg 2 ning VSkE § 54 ja § 53 lg 2 alusel
luban / keeldun (keeldumise korral põhjus)
...........................................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................................
(nimi, allkiri, kuupäev)
72
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 13
KOKKULEPE HUVIRINGIS OSALEMISEKS
Mina, ________________________________________ nõustun huviringis osalemiseks kehtestatud
reeglitega ning kohustun neid järgima.
Reeglid:
1) Ringi on keelatud kaasa võtta ükskõik milliseid esemeid.
2) Kõik vahendid on kasutamiseks kunstiklassis koha peal. Tunni lõppedes tagastan kõik vahendid
huvijuhile.
3) Viibides huviringis ei sega teisi ja tegelen huvijuhi poolt ettenähtud tegevustega.
4) Kohustun hoidma huvitegevuseklassis enda järel korda.
5) Olen teadlik, et huviringis loodud tööd on Tallinna vangla omand.
6) Annan vanglale nõusoleku minu poolt huviringis loodud esemete/piltide annetamiseks, kinkimiseks jms.
Olen tutvunud reeglitega ja nõustun neid täitma. Olen teadlik, et reeglite mittetäitmise korral eemaldatakse
mind huviringi nimekirjast.
Kinnipeetava allkiri
Kuupäev
73
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 14
KINNIPEETAVA ISIKU TAOTLUS VORMIRIIETE VAHETAMISEKS
EES- JA PEREKONNANIMI
SÜNNIAEG
KAMBRI NUMBER
TAOTLUSE SISU JA PÕHJENDUSED:
TAOTLUSE ESITAMISE KUUPÄEV JA ALLKIRI:
Menetleja märkused:
*Vanglariietuse vahetamist saab taotleda kuue kuu möödumisel vormielemendi viimasest vahetusest. Varasem
taotlemine on lubatud üksnes põhjendatud vajadusel.
74
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 15
(Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
TAOTLUS JALATSITE REMONTIMISEKS
1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT
PEREKONNA, EES- JA ISANIMI:
(trükitähtedega) PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI
SÜNNIAEG:
TALLINNA VANGLA ÜKSUS KAMBRI NUMBER
TURVAPLOMMI NUMBER
JALATSITE nimetus, firma nimetus/tunnus, suurus, värv, täpne kirjeldus
2. TAOTLUSE SISU
Orienteeruv Olen nõus teenuse ja
maksumus summaga („X“ Märkused
TEENUSTE NIMEKIRI Kogus eurodes vastavasse lahtrisse)
Naiste jalatsite kontsaplekid, tiftiga paar 10,00
Naiste jalatsite kontsaplekid, metallist paar 12,00
Kontsaplekid 2x2cm paar 10,00
Kontsaplekid 3x3cm paar 10,00
Kontsaplekid 4x4cm paar 11,00
Kontsaplekid 5x5cm paar 12,00
Kontsaplekid 8x6cm paar 13,00
Kontsaplekid 10x10cm paar 17,00
Kontsaplekid 12x12 paar 18,00
Kontsaplekid, suuremad kui 12x12cm paar 20,00
Naiste jalatsite pooltallad, kumm paar 17,00
Naiste jalatsite pooltallad, vibram, topy paar 20,00
Meeste jalatsite pooltallad, kumm paar 20,00
Meeste jalatsite pooltallad, vibram, topy paar 20,00
Täistalla vahetus, kumm paar 30,00
Täistalla vahetus, vibram, topy paar 30,00
Jalatsite ninad paar 10,00
Kiilu paigaldus paar 10,00
Broneeritakse
Liimimine üks 5,00-15,00 maksimum summa
Broneeritakse
Õmblemine üks 5,00-15,00 maksimum summa
Broneeritakse
Lapi paigaldus jalatsile üks 10,00-20,00 maksimum summa
Broneeritakse
Jalatsite kannavoodrid (kannalapid) paar 25,00-35,00 maksimum summa
Lukuvahetus, kuni 10cm üks 17,00
Lukuvahetus, kuni 15cm üks 18,00
75
Lukuvahetus, kuni 40cm üks 20,00
Lukuvahetus, üle 40cm üks 25,00
Jalatsi kontsa vahetus paar 30,00
Jalatsi lengi vahetus üks 15,00
Jalatsi kontsa kinnitus üks 10,00
Jalatsite venitus paar 10,00
Broneeritakse
Needi/truki paigaldus üks 1,50-5,00 maksimum summa
3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI
JA TAOTLEMISE KUUPÄEV
Kinnitan, et eeltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma
remondisumma ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt.
…………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a.
kinnipeetava allkiri kuupäev
4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV
…………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a.
4. MENETLEJATE MÄRKUSED
Isiku arvel puudub raha
Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud jalatsite remontimiseks.
………………………………………….. ,,………….,,………….20 a.
ametniku nimi ja allkiri kuupäev
4. OLEN TUTVUNUD JA VASTUSKIRJA EI SOOVI / REMONDITUD JALATSID KÄTTE SAANUD JA
PRETENSIOONE EI OMA (mittevajalik läbi kriipsutada)
………………………………………….. ,,………….,,………….20 a.
kinnipeetava allkiri kuupäev
76
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 16
(Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
Sõltuvusrehabilitatsioonis osalemise nõusolek
1. Olen teadlik sellest, et peamine ajend sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas olemiseks on minu isiklik soov
vabaneda sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest (sh narkootikumid, alkohol, ilma arsti ettekirjutuseta
ravimid, tubakatooted jms).
2. Olen nõus osalema aktiivselt ja kohusetundlikult sõltuvusrehabilitatsiooniosakonna päevakava ning
minu individuaalse täitmiskavaga paika pandud tegevustes ning tegema kõik endast oleneva püstitatud
eesmärkide saavutamiseks.
3. Väldin mistahes tegevust, mis võiks kahjustada sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda ja selles viibijate
mainet.
4. Olen teadlik sellest, et järgmiste rikkumiste toimepanemisel arvataks mind SRO osakonnast välja:
a. suitsetamine (k.a sigarettide ja/või nende valmistamiseks vajalike vahendite valdamine)
b. joovastavate ainete (k.a kääritatud mahl või muu alkoholi sisaldav vedelik) tarvitamine,
omamine, valdamine, vahendamine
c. joobe tekitamiseks kohandatavate või sobilike vahendite omamine (süstal, süstla nõel vms);
d. korduv distsipliinirikkumine;
e. puudulik koostöövalmidus.
5. Olen nõus austama teiste usaldust, millest tulenevalt hoian ühistegevustes kaaskinnipeetavate kohta
avalikuks tulnud isikliku informatsiooni enda teada ega avalda seda teistele isikutele.
6. Olen teadlik, et viibin sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis kuni läbiviidavate programmide lõppemiseni.
7. Kohustun andma proove uimastitarbimise ja/või tubakatoodete tarbimise kontrolliks.
…................................................................................
(nimi)
....................................................................................
(allkiri) (kuupäev)
77
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 17
Lapse vanglasse lubamise taotlus
__.___.20__.a
______________________________________________
(Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi)
_________________________________
(Sünniaeg)
_______________________________________________________
(Karistuse algus ja lõpp ning tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse kuupäev)
Palun võimaldada kasvatada oma last Tallinna Vangla emade-laste osakonnas.
Lapse andmed:
Sünniaeg (eeldatav): ______________________________________
Ees- ja perekonnanimi: _____________________________________
Sündiv või sündinud laps on minu _________ laps.
(mitmes)
Minu teiste laste andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress)
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Suhteid teiste lastega hindan järgmiselt (sh suhe lapsega, kui last taotletakse vanglasse väljastpoolt):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kinnipeetava andmed:
Kriminaalkorras olen karistatud ______ korda.
Mind on karistatud väärtegude eest ______ korral.
Esmakordselt sattusin politsei huviorbiiti ________ vanuselt järgmistel põhjustel:
__________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________
78
Omandatud haridus (sh koolid(de) nimekiri): ______________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Enne kriminaalkorras karistamist töötasin (kus, kellena ja töötatud aeg)
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Lähedaste andmed (sugulusaste, sünniaeg, aadress, telefoninumber):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Lähedaste andmed, kes võiksid vajadusel lapse eest hoolitseda (samuti andmed isikute kohta, kes
hetkel lapse hoolitsevad kui taotletakse last vanglasse väljastpoolt):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Pärast vabanemist sooviksin elada oma elu…
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
79
Olen teadlik, et taotluse rahuldamisel sõlmib Tallinna vangla minuga lapse vanglas viibimise ja
kasvatamise tingimuste osas kokkuleppe, milles sätestatut kohustun järgima.
______________________
allkiri ja kuupäev
Resolutsioon:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Otsus:
_________________________________________________________________________________
Märge tutvustamise/tutvumise kohta:
_________________________________________________________________________________
Vangistusseaduse § 1¹ lg 5 kohaselt võib käesoleva otsuse peale esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
Tallinna Halduskohtusse tingimusel, et eelnevalt on 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest esitatud vaie vangla direktorile ning vangla
direktor on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
80
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 18
(Kehtetuks tunnistatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
81
Tallinna Vangla kodukorra
Lisa 19
Raamatu üleandmine Tallinna Vangla raamatukogule
Soovin ..................…………....………...………………….………………………………………………………..
(nimi, perekonnanimi, isikukood)
anda mulle kuuluva(d) teaviku(d) tasuta üle Tallinna vangla raamatukogule.
Olen teadlik, et raamatukogu ei ole kohustatud minu annetust vastu võtma.
Nõustun, et teavik kantakse minu isiklike asjade nimekirjast maha.
Teavik(ud):
………………………………….
(Kinnipeetava allkiri)
Vastu võtnud:
………………………………….
(Nimi)
………………………………….
(Ametikoht)
………………………………….
(Kuupäev)
………………………………….
(Allkiri kinnitamaks, et raamat on kinnipeetava isiklike asjade nimekirjast maha võetud)
82
Kinnitatud
Tallinna Vangla direktori 22.11.2018
käskkirjaga nr 1-1/18/88
Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri
Muudetud käskkirjaga:
20.12.2019 nr 1-1/19/79
20.06.2021 nr 1-1/21/34
25.02.2022 nr 1-1/22/22
06.06.2022 nr 1-/22/5
28.09.2022 nr 1-1/22/82
31.03.2023 nr 1-1/23/29
18.06.2024 nr 1-1/24/40
29.10.2024 nr 1-1/24/79
07.01.2025 nr 1-1/1-25/3
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46
Muudetud vaideotsusega:
JuM 13.06.2023 nr 11-7/3437
Tallinn 2018
Sissejuhatus
Tallinna Vangla kinnipeetavatele kehtib vangla territooriumil lisaks teistele vangistusalastele õigusaktidele,
nagu Vangistusseadus (VangS) ja Vangla sisekorraeeskiri (VSkE), ka Tallinna Vangla kodukord (Kodukord)
ning muud vanglasisesed haldusaktid (direktori üldkorraldused), millega reguleeritakse kinnipeetavate
elukorraldust. Uue Kodukorra kehtestamise vajadus on tingitud eelkõige seoses uue Tallinna Vangla hoone
avamisega, mis toob endaga kaasa mõningaid muudatusi kinnipeetavate elukorralduses. Samuti on uues
Kodukorras ajakohastatud selles sisalduvaid norme. Kodukorra juurde kuuluva seletuskirja eesmärk on
täpsustada Kodukorras sätestatut.
Seletused sätete punktide ja alapunktide kaupa
1. Üldsätted
1.1. Kodukord kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse
täpsustavalt VangSis, justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri”
(VSkE) ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda
ja korraldust Tallinna Vanglas.
1.2. Vanglas viibivad isikud peavad täitma kodukorras sätestatud nõudeid ja hoidma vangla territooriumil
ära õigusrikkumisi. Kodukorra täitmise kohustus tuleneb:
a) VangS § 67 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma
vangla sisekorraeeskirja;
b) justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” § 3 lg 2 punkti 7, mille
kohaselt annab vangla direktor välja oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi
korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele.
1.3. VangS § 2 põhjal on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu; VangSi § 4 järgi on
vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ning kes kannab eelvangistust kinnise
vangla eelvangistusosakonnas. Kodukorras nimetatakse vahistatu ja kinnipeetava kohta käivates
ühistes sätetes vahistatut ja kinnipeetavat ühise nimetusega – kinnipeetav.
1.4. VSkE § 5 lg 1 kohaselt moodustatakse kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate
majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast osakond, kus asuvad kambrid. Moodustatud
osakonda kinnipeetavate majutamiseks nimetatakse eluosakonnaks.
1.5. Vangla avatud osakond on see, kuhu on paigutatud kinnipeetavad. Päevakavas sätestatud aegadel
on osakonna kambrite uksed lahti ning kinnipeetavad võivad oma osakonna piires vabalt liikuda.
1.6. Vangla suletud osakonna kambrid on lukustatud ööpäeva ringi ning päekava järgi ei ole osakonna
kambreil lahtiolekuaegu. Vangla suletud osakonda paigutatud kinnipeetavad viibivad lukustatud
kambrites ööpäeva ringi, v.a tegevused, mida ei ole võimalik kambris teha (nt viibimine värskes
õhus).
1.7. Kinnipeetavaile on graafikuid (nt spordisaali kasutamist) vaja tutvustada selleks, et nad teaksid, millal
konkreetne tegevus toimub. See tagab omakorda päevakavast kinnipidamise.
1.8. Blankettide vajadusest on võimalik vanglateenistuse ametnikele teada anda vastavalt üksuse
töökorraldusele. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõustus 25.06.2024)
1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.10. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine
olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on vanglal õigus kinnipeetavalt nõuda
tekitatud materiaalse kahju hüvitamist, nt lõhutud vangla vara kinnimaksmist või enesevigastuse
toime pannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist. Vangla võimaldab kinnipeetaval tema tekitatud
kahju hüvitada kohtuväliselt ning teeb kinnipeetavale sellesisulise kirjaliku ettepaneku. Kui
kinnipeetav ei ole nõus enda tekitatud kahju hüvitama, on vanglal õigus pöörduda vastavasisulise
avaldusega tsiviilkohtusse. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
2
1.11. Põhjendatud vajaduse korral (nt vangla julgeoleku tagamiseks) on vangla direktoril õigus kodukorra
täitmisest kõrvale kalduda. Ajutine kõrvalekaldumine vormistatakse käskkirjaga, mida tutvustatakse
kinnipeetavatele.
1.12. VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja
vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri kehtestatud
05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on
järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla
üldkasutatavates ruumides (nt koridorides, jalutusboksides jne) kasutatakse elektroonilist (video ja
audio) jälgimist. Videovalve on oluline julgeoleku tagamise meede vangla üldkasutatavates
ruumides. Vanglale annab õiguse töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta
eelviidatud VangS § 66 lg 1. Muuhulgas läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine
kehakaamera abil aitab kaasa osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi
operatiivselt lahendada tekkinud pretensioone. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
1.13. Kinnipeetava kohustused
1.13.1. VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja
õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas
üldlevinud viisakusnorme, nt kasutab vestluses teievormi ja tervitab püsti seistes. Žargooni
kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate
isikute vastu. Tervitamine püsti seistes on üldlevinud viisakusvorm ning viisakal käitumisel tervikuna
on kinnipeetavate käitumisele üldpreventiivne mõju pärast vanglast vabanemist. Väärikuse
alandamise keeld tuleneb põhiseaduse §-st 17 ning vangla peab tagama vanglas viibivate isikute
põhiseaduslikud õigused. Karistusseadustiku (KarS) §-de 120 ja 275 kohaselt on ähvardamine ja
võimuesindaja solvamine karistatavad.
1.13.2. Distsipliini saavutamiseks vanglas on vaja aktseptida ja järgida ühiskonnas kehtestatud
käitumisreegleid. See nõue on seotud ametnike julgeolekuga, kuna see tõhustab kambris viibivate
kinnipeetavate üle järelevalvet ja kontrolli, mis võimaldab vanglaametnikul paremini näha ja hinnata
võimalikke ohte. Kui vanglaametnik siseneb kambrisse ootamatult (nt ei ole tegemist
päevakavajärgse loendusega või enne ei ole teavitatud ametniku tulekust), peab kinnipeetav
tegevuse, mida ei ole võimalik kohe katkestada või lõpetada, lõpetama esimesel võimalusel (nt
hügieeni eest hoolitsemine jms).
1.13.3. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.13.4. Lähtuda tuleb VangSi § 67 p-st 3. Kadunud või leitud esemeist, kambris olevate isiklike esemete või
vangla vara hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest teatatakse vanglateenistuse
ametnikule, et tagada ning kaitsta vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist
(kambris olevate üleliigsete esemetega võivad kinnipeetavad rünnata vanglateenistuse ametnikku).
Kiire teavitamise eesmärk on reageerida näiteks kadunud eseme (nt võtmete) puhul kohe ja leida
see üles (teha läbiotsimine). Vangla vara hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise puhul on kiire
teavitamise eesmärk tuvastada süüdlane ning teha vajalikud menetlustoimingud. Kambris olevate
isiklike esemete hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest teavitamise eesmärk on, et
nimetatud esemed tõmmataks maha kinnipeetavate vara nimekirjast, et hiljem ei tekiks küsimusi,
kas kinnipeetav on esemed hävitanud või kellelegi teisele kasutada andnud.
1.13.5. Kohustus on tingitud vajadusest veenduda, et kinnipeetav on vanglas talle määratud kohas ega ole
põgenenud.
1.13.6. Kuna kartserirežiimil olevale kinnipeetavale ei võimaldata äratuses öörahuni lavatsi kasutamist, tuleb
tal ka voodivarustus selleks ajaks kambrist ära anda. Voodivarustuse päevaks kambrisse jätmine ei
täidaks kartserirežiimi eesmärki, sest kinnipeetaval oleks võimalik madratsit ja voodiriideid kasutades
päevaks põrandale ase teha. Kinnipeetav viib ja toob oma voodivarustuse ise. Kinnipeetav, kes ei
saa tervislikel põhjustel kohustust täita või kellele on näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine,
on kohustusest vabastatud juhul, kui vanglas tervishoiuteenuse osutaja töötaja (edaspidi
tervishoiutöötaja) on kinnipeetavale vastavasisulise arstitõendi väljastanud. (Muudetud 29.10.2024
nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
1.13.7. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.13.8. Igas kambris on olemas kambriterminal, mille vahendusel on kinnipeetavatel võimalik
vanglaametnikega vajadusel suhelda. Kinnipeetav on kohustatud kambriterminali kasutama
3
heaperemehelikult, st kasutama seda ainult põhjendatud vajadusel ning mitte häirima läbi selle
vanglaametnike tööd ja kaaskinnipeetavaid.
1.14. Kinnipeetava keelud
1.14.1. Keeld on esiteks vajalik selleks, et ennetada vangla vara lõhkumist või rikkumist ning teiseks
julgeoleku tagamiseks. Kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale ei tohi teha
kirjutisi või märkeid, panna kleebiseid või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade
väljalõikeid ja katteid. Säte on vajalik, et hoida ära vangla vara kahjustamist ning kambrite korratuks
muutmist, mille endise olukorra taastamine tekitaks vanglale asjatuid kulutusi. Fotodega,
reproduktsioonidega, ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata
kambris lõhutud kohti või teha nende taha peidikuid. Järelikult raskendaks nende esemete kambris
kasutamine oluliselt vanglateenistuse järelevalvetoiminguid. Valgusteid ja elektroonilisi
järelevalveseadmeid ei tohi katta ega kasutada niiviisi, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt
laudadele, kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode asetamine jms). On vaja tagada
operatiivne järelevalve kinnipeetavate ja neile määratud kambrite visuaalse kontrolli üle, et hoida ära
näiteks kinnipeetavate enesevigastuste tekitamist, takistada kambris oleva vangla vara lõhkumist või
lõhkumise varjamist katete ja lappidega, nt trellide või akna lõhkumise varjamiseks. Vanglas on olnud
olukordi, kus kinnipeetav paneb kaamera peale katte, et varjata kambris tegutsemist, või on katteid
ja lappe asetatud katkise aknaklaasi varjamiseks.
1.14.2. Kambri sisustusse või varustusse kuuluvad elemendid on kinnistatud konkreetse kambri juurde, mis
tagab selle, et kambris viibivatel kinnipeetavatel on võimalik neid kasutada. Näiteks kui kinnipeetav
võtab kambrist lahkumisel kaasa televisioonikaabli, siis ei ole kambris enam võimalik televiisorit
vaadata.
1.14.3. Üldkasutatavates ruumides mööbli ümber paigutamine ilma vanglateenistuse loata on keelatud
hoidmaks ära vangla vara kahjustamist ja ruumide korratuks muutmist.
1.14.4. VSkE §-s 7 on ammendav loetelu kambrisisustuse hulka kuuluvast:
1) ühe- või kahekordsed voodid;
2) isiklike asjade hoiukoht;
3) laud;
4) istekoht igale kinnipeetavale;
5) võimaluse korral valjuhääldi;
6) riidenagi;
7) võimaluse korral pesemiskoht;
8) võimaluse korral WC.
Need esemed on andnud kambrisse vangla. Kinnitusest lahti tulnud või katkine mööbel on ohtlik nii
kinnipeetavale kui ka vanglateenistuse ametnikule. VangSi § 67 p 3 järgi peab kinnipeetav teatama
kohe vanglateenistuse ametnikule kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja
sisekorda ning teise isiku elu ja tervist.
1.14.5. Keelu eesmärk on hoida ära ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida vangla
vara kahjustamist. Sisuliselt on tegemist vangla julgeoleku ja korra tagamise abinõuga. Kinnipeetava
poolt vanglas uste sulgumise või fikseerumise takistamine toob kaasa julgeolekuohu, kuna sellise
tegevusega tekib kinnipeetavatel võimalus vabaks liikumiseks vangla territooriumil. Üheks
tähtsaimaks julgeoleku tagamise toiminguks on, et kinnipeetavad viibivad vanglas neile määratud
kohas ja ajal. Uste sulgumise või fikseerumise takistamine võib kaasa tuua kinnipeetavate
põgenemise, konfliktsituatsioonide tekkimise, keelatud esemete vahendamise jms. Vanglas
paiknevatel nuppudel ja lülititel on konkreetne eesmärk, mille tagajärjel näiteks lülituvad sisse või
peatuvad tehnilised vahendid, valgusallikad või antakse häire, mille tulemusena on vajalik
vanglaametnikel vahetult reageerida. Vangla peab oma tegevusega seisma hea selle eest, et vangla
tegevused oleks eesmärgipärased ja tagatud oleks vangla turvalisus, seal hulgas ka selle eest, et ei
esineks valehäireid ning vangla tehnikavahendid ja valgusallikad töötaksid nii, et need toetaksid
vangla tegevusi. Sellest tulenevalt on lubatav tehniliste vahendite, valgusallikate ning häirenuppude
vajutamine siis, kui selleks esineb mõjuv põhjus. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust.
01.07.2021)
1.14.6. Keeld on tingitud järelevalve teostamise vajadusest, mida kinnipeetav punktis nimetatud tegevustega
takistab. Näiteks ei ole vanglaametnikul võimalik kontrollida, kas või kes kambris viibivad, kui
vaateava on suletud. Kambriuste toiduluukide avamine ja sulgemine on kinnipeetavatele keelatud
töökorralduslikust vajadusest ja julgeoleku kaalutlustest tulenevalt. Toiduluugi omavoliline avamine
4
võib häirida teisi kinnipeetavaid, võimaldab võtta, anda ja vahendada kinnipeetavate isiklikke asju ja
vanglas keelatud esemeid ning lihtsustab keelatud suhtlemist.
1.14.7. Tuleb tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnikul oleks ülevaade
kinnipeetava asukohast, ning tõkestada kinnipeetava distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära
hoida kaklus, põgenemine).
1.14.8. Kinnipeetava valdusse ei tohi sattuda dokumente, võtmeid vms, mis ei ole tema omad ning mis
võivad kahjustada vangla julgeolekut (vanglas on tulnud ette olukordi, kus kinnipeetavad on loata
sisenenud inspektori-kontaktisiku kabinetti ja viibinud seal või valveteenistuse valveruumides).
1.14.9. Eesmärk on tagada vangla julgeolek.
1.14.10. Julgeoleku tagamiseks ei tohi kinnipeetavad viibida teiste kinnipeetavate kambrites. Keeld on vajalik
järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi). Kui on
vajalik siseneda temale mitte ettenähtud kambrisse (remonttööde teostamiseks, ohu olukorras vms),
siis annab vanglateenistuse ametnik vastava korralduse kinnipeetavale. (Muudetud 25.02.2022 nr
1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.11. Valgusti kinnikatmise, määrimise või avamise keeld tuleneb vajadusest järelevalve teostamiseks, et
veenduda, kas kinnipeetavad on neile määratud kohtadel.
1.14.12. Vangla juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks
võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas
ega ka vabas ühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav kasutab vägivalda,
väljendab ta lugupidamatust ühiskonna vastu. Vaimne vägivald on selle tajujale täpselt niisama
koormav kui füüsiline vägivald ning ei ole ühiskonnas aktseptitud käitumisnorm.
1.14.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.14. Keeldu on vaja selleks, et takistada omavahelise info vahetamist näiteks keelatud esemete
üleandmiseks või kriminaalmenetluse mõjutamiseks. Niisugune tegevus häirib nii vanglaametnike
teenistusülesannete täitmist kui ka kinnipeetavate toiminguid (nt õpet). Sellest tingituna võib olla
häiritud vangla igapäevane töö, näiteks nihkuda päevakava, kuna vanglaametnikud peavad korda
rikkuvate kinnipeetavate korralekutsumiseks tegema plaanimata toiminguid.
1.14.15. Vangla piirab erinevates osakondades, suletud kambris, kartseris või suletud osakonnas paiknevate
kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot, nt organiseerida
õigusrikkumisi, ohustada vangla ja ühiskonna julgeolekut, anda üle keelatud esemeid. Kambrite
lukustamist on vaja, et tagada vangla julgeolek, mis aitab tõkestada ja ära hoida erinevate
menetlustoimingute või muude toimingute häirimatut tegemist. Erand on hõivetegevuses osalevate
kinnipeetavate suhtlemine, kus hõivetegevuse omapära tõttu ei ole võimalik suhtlemist piirata.
Üksteisega kokkupuutuvad kinnipeetavad on rühmadesse määratud nii, et vanglale vajalike
toimingute tegemine ei oleks ohustatud.
1.14.16. KarSis sätestatu põhjal on kuritegudele õhutamine ja kihutamine kriminaalkorras karistatav. Teiste
kinnipeetavate mõjutamine õigusvastaselt käituma ohustab vangla julgeolekut tervikuna. Vangla
juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta
omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu teise kinnipeetava õhutamine või
kihutamine õigusrikkumist toime panema ei vanglas ega ka tavaühiskonnas aktseptitavate
käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav õhutab või kihutab teist kinnipeetavat õigusrikkumist toime
panema, väljendab see lugupidamatust ühiskonna vastu.
1.14.17. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 2 lg 1 järgi on hasartmängu olulised osad panuse tegemine ning
mängus võimaliku võidu saavutamine. Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult
juhuslikkusel põhineva tegevusega või sõltub see sündmusest, mida enne ei teata. HasMSi §-s 3 on
loetletud hasartmängu liigid, mis kvalifitseeruvad ka kodukorra punkti alla. VSkE § 64 1 p 17 põhjal ei
tohi kinnipeetaval olla hasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et kinnipeetavaile on lubatud
piiratud loetelu lauamänge (male, kabe, nard), on keelatud neid mängida kasu või hüvede
saamiseks. Kasu saamise eesmärgil erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimine
ohustab nii mängija kui ka vangla julgeolekut. Mängud kasu saamise eesmärgil on keelatud
võlanõuete tekkimise tõttu. Praktikas on tekkinud olukordi, kus isik ei suuda kaotatud summasid
tasuda ning võlgu sisse nõudes kasutatakse vägivalda ja ähvardamist, mis võib omakorda
kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja turvalisust ning seeläbi ka vangla turvalisust.
1.14.18. Tätoveeringute tegemine on vanglas keelatud. See ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate
isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere kaudu levivad
5
haigused). Ühiskonnas on levinud arusaam, et tätoveeringud viitavad vanglale ja retsidiivsele
taustale või siis vähemalt võimalikule sotsiaalselt agressiivsele käitumisele. Samuti on vangla
subkultuuri oluline märk erinevate tähendustega tätoveeringute olemasolu, millest võib selguda
positsioon kuritegelikus hierarhias. Subkultuuriliste ilmingute levimine vastandub riiklikule poliitikale
ja kehtivatele seadustele, seepärast on vangla kohustus seda takistada.
1.14.19. Kinnipeetaval on keelatud omavoliliselt avada ja sulgeda uksepiirajasse fikseeritud ust, panna
võõrkehi uksepiirajasse jms, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolse järelevalve
tagamist, mistõttu võib ohtu sattuda vangla turvalisus.
1.14.20. Sätte eesmärk on tagada osakonnas kord, et vanglateenistuse ametnikud saaksid korrektselt ja
takistamatult täita oma teenistuskohustusi. Televiisori vaatamine või raadio kuulamine ei tohi häirida
osakonnas viibivate isikute rahu.
1.14.21. Vältida tuleb kanalisatsiooniummistuse ja üleujutuse teket. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus
kinnipeetavad on visanud WC-potti esemeid, mis ei lagune vees, ning selle tagajärjel on tekkinud
kanalisatsiooniummistusi.
1.14.22. Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid
ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks
asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile
kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Praktikas on tulnud ette, et näiteks vabanedes on
kinnipeetav andnud oma isiklikud vanglas olnud asjad teistele kinnipeetavatele. Kinnipeetav peab
isiklikke ja vangla poolt temale kasutada antud esemeid kasutama nende sihtotstarbest tulenevalt.
Teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamisega muutub kontrolli
teostamine raskendatuks või isegi võimatuks, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht. Samuti
võivad olla edasiantavasse või vahendatavasse esemesse peidetud keelatud esemed, mis võib tuua
kaasa julgeolekuohu.
1.14.23. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.24. Kinnipeetava poolt näo kinni katmine raskendab oluliselt või muudab võimatuks kinnipeetava isiku
kindlaks tegemise, seega takistab järelevalvetoimingute teostamist, mis võib omakorda tuua kaasa
julgeolekuohu. Erandina võib praktikas esineda olukordi (nt viiruse leviku tõkestamise eesmärgil või
muu oht, mis võib tuleneda ka kinnipeetava enda käitumisest), kus kirurgilise kaitsemaski kandmine
on vajalik, et tagada teiste isikute elu ja tervise kaitse võimalikult kõrgel määral. (Täiendatud
20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
1.14.25. Keeld tuleneb vajadusest tagada vanglas hügieeninõuete täitmine, kuna linnud ja loomad võivad
levitada erinevaid haigusi ning vanglal puudub loomaarst, kes nende tervist kontrolliks. Haiguste
levimine aga ohustab nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike tervist. Samuti häiriksid loomad,
linnud ja taimed vanglateenistuse ametnike tööülesannete täitmist ning kinnipeetavate üle
järelevalve teostamist, kuna loomad ja linnud liiguvad ringi ning neile on raske selgitada, et seismine
on vajalik järelevalve teostamiseks. Ka on taimedesse lihtne peita keelatud esemeid, mida
vanglateenistusel on sealt raske avastada.
1.14.26. Vastavalt vangistusseaduse § 671 lõikes 1 sätestatutele on alkohoolse joogi (välja arvatud
usutalitusel pakutava alkoholi) tarvitamine ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta kinnipeetavale
keelatud. Alkohoolsete jookide kontrollimatu tarvitamise tõkestamiseks tuleb keelustada ka alkoholi
sisaldavate jookide valmistamine vanglas. Alkoholi sisaldavaid jooke valmistatakse tarbimise
eesmärgil, mis on otsene oht kinnipeetavate tervisele ja üldisele julgeolekule vanglas. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
1.14.27. Keeld on vajalik selleks, et kinnipeetavad ei hävitaks vangla vara. Vangla peab kinnipeetavatele
väljastatava vanglariietuse üle arvestust, mis on vajalik vormielementide vahetamise vajaduse
hindamiseks, maha kandmiseks ja uute soetamiseks.
1.14.28. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.29. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ettenähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Isiklike
elektriseadmete kasutamisega öörahu ajal häiritakse teisi kinnipeetavaid. Elektriseadmete lubamisel
üksuse juhi loal kuni kella 00.00-ni, on vanglateenistusel võimalik hinnata, kas kinnipeetavatele
teataval määral suurema vabaduse võimaldamine öörahu ajal aitab kaasa kinnipeetavate
valmidusele käituda õiguskuulekalt, aktsepteerida ühiselureegleid ja nendest kinni pidada.
Vanglateenistus jätab endale õiguse mitte võimaldada kinnipeetavatele elektri kasutamist
tavapärasest kauem nendes eluosakondades, kus elektri kasutamine häirib teisi isikuid, pannakse
6
toime vangla julgeolekut ohustavaid või muid õigusrikkumisi, ei aktsepteerita ühiselureegleid ega
peeta nendest kinni. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.30. Kambrite tualettruumide avad on vajalikud vanglateenistuse järelevalve teostamiseks. Kambrite
tualettruumide avad on reeglina tabalukkudega suletud. Kambris toimuvat kontrollitakse üldjuhul
visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik näha kinnipeetava viibimist
kambris, eemaldatakse tualettruumi ava tabalukk ning avatakse kontrollimiseks tualettruumi ava ja
vanglateenistuse ametnik saab vajadusel veenduda, et kambri üldruumis mitteviibiv kinnipeetav on
tualettruumis. Uksesilmade kasutamise eesmärgiks on järelevalve teostamine. Uksesilmade
kasutamine muul eesmärgil riivab põhjendamatult nende isikute õigusi, keda uksesilma läbi
vaadatakse või kelle esemed asetsevad teisel pool uksesilma. Seega puudub kinnipeetavatel
igasugune vajadus avadest sisse vaadata, mistõttu on see keelatud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
1.14.31. Kambriuste kõrval olevatele nimetahvlitele kantud info kustutamine, muutmine või juurde kirjutamine
raskendab oluliselt kinnipeetavate isikute kindlaks tegemise, seega takistab järelevalvetoimingute
teostamist, mis võib omakorda tuua kaasa julgeolekuohu.
1.14.32. Sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavate või agressor riikide (nt Venemaa, Valgevene, Põhja-
Korea jt) riigijuhtide kujutiste ja sümboolika eksponeerimine võib vanglas esile kutsuda
kinnipeetavate allumatusi, massirahutusi ning kinnipeetavate poolseid konflikte ja ründeid
kaaskinnipeetavate ja ametnike suunas. Lisaks ohustavad sõda ja agressiooni heaks kiitvad ja
õigustavad tegevused karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist sest need soodustavad ja
suurendavad vaimse kui ka füüsilise vägivalla ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
Rikkumise tuvastamisel võetakse rikkumisega seotud esemed kinnipeetavalt ära või eemaldatakse
kambrist. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
1.14.33. Vangla lähtub piirangu kehtestamisel sellest, et alasti inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine on
vangla kontekstis sobimatu ning läheb vastuollu vangistusseaduse § 6 lõikest 1 tulenevate karistuse
täideviimise eesmärkidega. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele
ning kindlasti ei soodusta adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist vanglas paljast inimkeha
(tavaliselt siis naisekeha) kujutavate teoste avalik ja varjamatu eksponeerimine. Pigem pärsib selline
tegevus kinnipeetavate kõlbeliste moraalinormide kujunemist. Lisaks võib paljast inimkeha
kujutavate teoste eksponeerimine luua vanglas olukorra, kus (nais)ametnikke nähakse eelkõige
seksuaalobjektidena. Kindlasti võib selline olukord tekitada alandavat, häirivat ja ebamugavat tunnet
mõlemas sugupooles ning mis omakorda võib hajutada tähelepanu teenistusülesannete täitmisel.
See aga võib soodustada vangla julgeolekut ohustavaid olukordi. Kindlasti ei kujunda paljast ihu
eksponeerivate piltide demonstreerimine kinnipeetavate isiksusele mitte mingit elutervet mõju. Sel
puudub igasugune hariv ning kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonna liikme moraalinorme kujundav
sisu, mistõttu ei sobi see kokku eetiliste ja väärtuste normidega. Alasti kehana käsitletakse inimese
katmata üla- ja/või alakeha või keha, mis on kaetud napi riietusega. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58,
jõust. 10.06.2022)
1.14.34. Tekkide ja patjade pesemise keelamine on vajalik voodivarustuse ning pesumasinate ja
kuivatuskappide säästmiseks. Kui kinnipeetavad ise tekke ja patju pesevad, võivad nad soovida seda
teha liiga sageli, mis vähendab oluliselt voodivarustuse kasutusaega ning kulutab otstarbetult elektrit
ja pesumasinat. Tekkide ja patjade kuivatuskappi kuivama panemine koormab liigselt kappi (kapp
saab liiga täis), mis põhjustab kuivatuskapi ventilaatori läbipõlemist. Seadmete sage remont on
majanduslikult kulukas ja rikete korral ei saa kinnipeetavad oma isiklikke riideid pesta ja kuivatada,
mille puhtuse eest hoolitsemise kohustus on neil endil. (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust.
25.06.2024)
1.14.35. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ettenähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Telefoni ja
tahvelarvuti kasutamisega öörahu ajal häiritakse teisi kinnipeetavaid. Samuti takistatakse telefoni ja
tahvelarvuti öörahu ajal kambris hoidmisega teistel kinnipeetavatel seadmete sihipärast kasutamist,
kuna kambris laadimisdokkide puudumise tõttu ei ole telefoni ega tahvelarvutit võimalik öö jooksul
laadida ja hommikuks on seadmed aku tühjenemise tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
2. Vangla territoorium
2.1. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hooneist.
Vangla territooriumi jaotuse alused tulenevad justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve
korraldus vanglas“ § 3 lg-st 1. Selle põhjal ümbritseb vanglat piire, mis koosneb järgmistest osadest:
7
1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses
iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud!
Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire;
2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel;
3) välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses
iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud!
Relvastatud valve!”.
Eesmärk on eristada hooneid ja maa-alasid järelevalve tagamise vajadusest. Välispiiret on vaja, et
takistada ja tõkestada vanglast põgenemist või rünnet vangla vastu. Territooriumil (vangla
välispiirdest) seespool on hooned, millele tuleb kindlasti tagada järelevalve. Vangla välispiirdest
väljaspool ei ole vaja hoonete järele pidevalt valvata. Erisus on avavangla, mis asub väljaspool
vangla välispiiret, selle kohta kehtivad aga muud nõuded.
2.2. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest.
2.2.1. - 2.2.11. Kirjas on vangla territooriumil asuvad hooned ja nende tähistused. Vangla territooriumil
asuvate hoonete märgistuse muutmisel lähtuti hoone värvusest ning tähistusena kasutatakse hoone
värvuse nimetuse esitähte.
2.3. Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle maa-
ala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel
ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda
äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või
suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev
valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise
täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on vangla ruumide näol tegemist
riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv tubakaseadus
ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas
on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala
eraldamiseks. Seega ei tulene tubakaseaduse regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30
lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Vangla
territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele Tallinna
Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on 1) tervise
kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku
tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine
sõltuvusest.
3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus
3.1. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, paigutatakse ta ootekambrisse, et vältida tema kokkupuudet
teiste kinnipeetavatega ja keelatud esemete sattumist vangla territooriumile. Tegemist on vangla
turvalisuse tagamise abinõuga. Läbiotsimise kohustus tuleneb VangS § 14 lg 1 sätestatust, mille
kohaselt vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele.
Läbiotsimise üks eesmärk on keelatud esemete ja ainete avastamine ning nende vangla
territooriumile sattumise välistamine. Antud punktis täpsustatakse olulisemaid tööprotseduure,
kuidas vanglasse saabumisel läbiotsimist läbi viiakse tagamaks läbiotsimise eesmärgi täitmist.
3.2. Vangla juhindub keelatud esemetega toimimisel VangSis ja VSkEs kehtestatud korrast.
3.3. Tervisekontrolli kohustus tuleneb VangSi § 14 lg 1 kolmandas lauses sätestatust, mille kohaselt on
kinnipeetav kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb tervishoiutöötaja. Tervisekontrolli eesmärk
on saada ülevaade isiku tervislikust seisundist, tema vajadustest saada arstiabi ja ravi (kroonilised
haigused, sõltuvusest tulenevad haigusnähud jne), isiku spordi- ja töövõimelisusest (sh teave puude
või erivajaduse kohta). Tervisekontrolliga hoitakse ära nakkuste levikut vanglas. Tervisekontrolli
kaudu saadakse ülevaade isiku arstiabi ja erikohtlemise vajadustest, mis annab võimaluse nendega
tegelda. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
3.4. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, koostatakse temaga kaasasolevatest asjadest ühtne nimekiri.
Sellest nimekirjast selgub, mis esemed kinnipeetaval kaasas on ja kas ese on kinnipeetavale antud
kambrisse või tuppa või paigutatud lattu hoiule. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks
antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kui kinnipeetav viiakse üle teise
vanglasse, lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.
8
Kinnipeetav ja nimekirja koostanud lao eest vastutav ametnik kinnitavad oma allkirjaga ühtse
nimekirja õigsust. Vanglas keelatud esemete kohta (VSkE § 64¹ ja kodukorra punkt 8) tehakse
ettepanek esemed vanglast välja saata, kuna neid ei ole võimalik kasutada, kambris lähevad need
aga kaalupiirangu sisse. Lattu paigutatud keelatud esemed eraldatakse teistest kinnipeetava
isiklikest esemetest ning paigutatakse plommitud kotti (ühe kinnipeetava kõik asjad on ühel riiulil;
samal riiulil on ka kinnipeetava keelatud esemed, kuid need on plommitud kotis). Väärisesemete ja
sularaha äravõtmise kohta koostatakse kviitung. Väärisesemed paigutatakse seifi, sularaha antakse
üle haldusosakonda. Kinnipeetava vanglas lubatud isiklike esemete hoidmine on sätestatud
kodukorra punktis 8.
3.5. Läbiotsimise kohustus tuleneb VangSi § 14 lg-st 1, mille kohaselt otsitakse vanglasse saabunud
kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbi. Läbiotsimise eesmärk on avastada keelatud esemed ja ained,
et need ei satuks vangla territooriumile. Läbiotsimisega selgitatakse välja kinnipeetavaga
kaasasolevad asjad ning lahendatakse nende vanglas hoidmise lubatavus.
3.6. Vanglasse saabunud kinnipeetava või temal kaasas olnud esemete desinfektsiooni eesmärk on
tõkestada parasiitide ja/või võimalike infektsioonhaiguste levikut ning hoida ära antisanitaarse
olukorra teket vanglas.
3.7. VangSi § 46 lg 1 põhjal kannab kinnipeetav vangla riietust, mille annab talle vangla. Vahistatu ei ole
kohustatud kandma vangla riietust, seetõttu väljastab vangla vahistatule riietuse ainult vajaduse
korral, s.o kui isiklikud riided puuduvad või on kasutuskõlbmatud. Vangla on kohustatud tagama
kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud. Väljastatavate esemete arvu määrates on
lähtutud vangla võimalustest ning kinnipeetavate vajadustest. Hügieenipaki väljastamine on
reguleeritud kodukorra 11. peatükis.
3.8. Et vältida kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi voodikoha või esemete paigutamiseks ettenähtud
riiulite üle, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale voodikoha ning riiuli esemete
hoidmiseks. Vaidluste vältimiseks vangla poolt tagatud külmkapis toiduainete säilitamisel, määrab
vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale külmkapis riiuli või sahtli.
4. Liikumine vangla territooriumil
4.1. Eesmärk on tagada kinnipeetavate üle tõhus järelevalve ajal, mil isikud liiguvad ühest hoonest teise,
ning takistada nende põgenemist. Niiviisi hoitakse ära kinnipeetavate järelevalveta liikumine vangla
territooriumil, mis võib omakorda põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavate
hoonetevaheline liikumine tunnelite kaudu raskendab vangla territooriumile sattunud keelatud
esemete (nt üle aia vangla territooriumile visatud esemete) kättesaadavust ja muude keelatud
esemete kättesaamist. Spordiväljaku kasutamise korral liiguvad kinnipeetavad, v.a vahistatud,
vangla maapealsele spordiväljakule. Kinnipeetavatest abitöölised liiguvad tööülesandeid täites
vangla maapealsel territooriumil koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga. Kutseõppes osalejad
liiguvad vangla maapealsel territooriumil, kui õppe läbiviimisel on vajalik kasutada selleks ettenähtud
maapealsel alal olevat õppetaristut. Hädaolukorra puhul (nt põleng vms) evakueeritakse ohtu
sattunud kinnipeetavad vajaduse korral aiaga eraldatud territooriumile.
4.2. Vastavalt justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” § 34 lg-le 2
toimub saatmine saatmiskava alusel. Saatmiskava aitab tagada igapäevase õigeaegse saatmiste
korraldamise ning annab võimaluse isolatsioonidest kinnipidamiseks. Loa kinnipeetava vangla
territooriumil liikumiseks annab peaspetsialist-korrapidaja või inspektor-korrapidaja abi (Järelevalve
korraldus vanglas § 34 lg 2). Eesmärk on anda vanglateenistusele ülevaade kinnipeetavate vanglas
toimuvate liikumiste üle ja seeläbi tagada vanglas turvalisus. VangS § 69 lg 1 alusel võib
kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid,
kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on
ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, kohaldada
täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh ohjeldusmeetmena käeraudu. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib
ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Tagamaks julgeolek ka saatmise ajal, ei
eemaldata kinnipeetaval, kelle käed on käeraudadega selja taha asetatud, käeraudu ka treppidel
liikumise ajaks. Treppidel liikumisel tuleb kinnipeetaval olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning vajadusel
abistab saatmist teostav vanglateenistuse ametnik kinnipeetaval ohutult treppidel liikuda. (Muudetud
31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
4.2.1. Saatmine on vajalik, et kinnipeetavad jõuaksid ettenähtud sihtkohta. Nii on tagatud, et kinnipeetavad
ei satuks vanglas ruumidesse või kohtadesse, kust neil oleks võimalik end näiteks peita ning
võimaluse korral põgeneda.
9
4.3. Vanglariietuse kandmise nõue (v.a vahistatu) tuleneb VangS § 46 lg-st 1, et kinnipeetavad eristuksid
teistest vanglas viibivatest isikutest. Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ning see nõue aitab
tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas
viibivate isikute vastu. Vanglateenistuse loal võib vangla riietuse all kanda isiklikke riideid, kui need
ei paista vanglariietuse alt välja. Jope, sokkide ja kinnaste puhul selline piirang ei kehti ning need
võivad vanglariietuse alt välja paista.
4.3.1. Vangistuse täideviimise eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale ja ühiskonnas
aktsepteeritavale käitumisele ning on ilmselge, et ühiskonnas aktsepteeritav käitumine ja
viisakusnormid näevad ette, et viibimisel väljaspool enda isiklikku eluruumi (vangistuse tingimustes
elukambrit), on iga isik korrektselt riietunud vastavalt hooajale ja hügieeninõuetele.
4.3.2. Kartserikaristust kandvad kinnipeetavad hakkasid päevasel ajal jopesid madratsitena kasutama, mis
ei ole jopede sihtotstarbeline kasutamine ja ei täida kartserikaristuse täideviimise eesmärki. Jope
väljastatakse kartserikaristust kandvale kinnipeetavale jalutuskäigu ajaks. Sellega on tagatud
kinnipeetavatele võimalus aastaajale vastavalt riietuda ja kinnipeetavate tervist piiranguga ohtu ei
seata.
4.4. Saatmise ajal on kinnipeetavale Kodukorrast tulenevalt sätestatud teatud piirangud, nt kõrvaliste
isikutega vestlemise keeld, kinnipeetav ei tohi mistahes esemeid maha visata, maast võtta (ja ka
mujalt, nt laua pealt, kärude pealt jne), tegeleda kõrvaliste tegevustega jne. Piirangute kehtestamise
peamine eesmärk on töökorralduse tõrgeteta toimimine ning ajakava järgimine, keelatud suhtluse
(isolatsioonid) vältimine, vanglas keelatud esemete leviku tõkestamine jne. Eesmärk on ennetada ja
takistada distsipliini rikkumiste toimepanemist, samuti vältida vangla vara kahjustamist. Antud punkt
on ennetava eesmärgiga, annab ametnikule võimaluse tekitada vajaliku ja ohutu turvaala, võimaldab
vanglateenistuse ametnikul tuvastada ohutult osakonda või jalutusalasse sisenejat ja sealt väljujat.
Eesmärk on tagada kinnipeetava osakonda sisenemisel vanglateenistuse ametnike julgeolek ning
ennetada olukorda, kus kinnipeetav võiks trelluksi ja vangla muud vara lõhkuda. (Täiendatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
4.5. Kinnipeetavaile tuleb tagada tervislik seisund, st vältida olukordi, kus minnakse näiteks talvel
jalutama lühikeste pükstega ning hiljem ollakse selle tagajärjel haige. Jalutuskäigule minnes on
kaasavõetavad esemed piiratud, et hoida ära kinnipeetavate esemete vahetamist.
4.6. Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumisi jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigul viibimise ajal.
Vanglateenistuse ametnik võib jalutuskäigu katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb
jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul viibides toime õigusrikkumise tunnustele vastava teo.
4.7. Läbiotsimise alus tuleneb VangSi §-st 68 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve
korraldus vanglas“ 4. peatükist. Eesmärk on takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt
väljumist.
4.8. Mittevajalike esemete kaasavõtmise keeldu on vaja tõhusamaks läbiotsimiseks ning esemete, sh
keelatud esemete, üleandmise, transportimise vms võimaluse vähendamiseks. Vajadusel võib
kinnipeetav võtta koolist kaasa õppematerjale, et tal oleks võimalik ka kambris õppida.
4.9. Eesmärk on vähendada kinnipeetavate poolt distsipliinirikkumiste toimepanemist vanglasisese
saatmise ajal. Sätestatu on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks, sest kinnipeetava
vanglasisene saatmine toob iseenesest kaasa turvariski ning kui kinnipeetav eirab saatmise ajal
vangistust reguleerivaid õigusakte võib seada ohtu kogu vangla julgeoleku.
4.10. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla
riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Sätte esimese lause kohta on
erisuseks VangS § 93 lg 1, mis ütleb, et vahistatu kannab isiklikke riideid. VangS § 46 lg 1 teise lause
kohta erisätet ei ole ja seega kohaldub ka vahistatule nimesildi kandmise kohustus. Vahistatu
nimesildile ei kanta keeleoskuse taset.
Toidu valmistamisel ja jagamisel on ette nähtud nimesildi kandmise erisus toiduhügieeni tagamiseks.
Muudel tööhõivega seotud tegevustel ei pea kinnipeetav kandma riietusel nimesilti, kui kaela
riputatuna võib see ohtu seada kinnipeetava elu ja tervise või põhjustada tööl kasutatavate
mehhanismide purunemist. Kinnipeetaval on kohustus kanda nimesilti tööriietuse all ning seda
koheselt vanglateenistuse nõudmisel näidata.
Nimesiltide kandmise peamine eesmärk on kinnipeetava identifitseerimise vajadus.
Vanglateenistuse ametnikul peab olema võimalik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti
kindlaks kinnipeetava isik. Seda on vaja, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve
10
kinnipeetavate üle. Näiteks on vaja kiiresti tuvastada kinnipeetava isik, et talle meditsiinilist abi
osutada. Sellisel juhul saab meditsiinitöötaja kinnipeetava nime teades tema tervisliku seisundi (nt
kroonilised haigused) kohta saada kiiresti lisainfot elektroonilisest tervisekaardist. Kinnipeetava
keeleoskust on vaja teada selleks, et aru saada, mis keeles temaga suhelda. Näiteks kinnipeetavale
antud korralduse mittetäitmise korral on vanglateenistuse ametnikul võimalik anda korraldus
kinnipeetava emakeeles, kui kinnipeetav nimesildi järgi eesti keelt ei oska või ei oska piisavalt, et aru
saada. Korralduste mittetäitmine raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas, mis omakorda
oleks vanglale julgeolekuohuks. Värviline märgis (roheline, sinine, oranž, punane või kollane)
nimesildil vastab kinnipeetava eluhoone värvile, et oleks visuaalselt lihtsam kindlaks teha, millisesse
eluhoonesse kinnipeetav paigutatud on. Kui kinnipeetav kannab nimesilti selliselt, et sellel märgitu ei
ole nähtav, pole võimalik kiirelt ja operatiivselt kinnipeetavat kindlaks teha. (Muudetud 25.02.2022 nr
1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
Töökorralduslikust vajadusest tingitult võib vangla põhjendatud vajadusel anda nimesildile
lisafunktsioone, nt tööhõives osalevatele kinnipeetavatele ruumide elektroonilise läbipääsuga uste
avamiseks. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
5. Päevakava
5.1. Päevakava kehtestamise eesmärk on õpetada kinnipeetavaile ühiskonnas mõistlikku ajakasutust ja
selle järgimiseks vajalikku enesedistsipliini ning õpetada, kujundada harjumuseks ja kinnistada
päevakava järgi tehtavaid positiivseid tegevusi (õppimine, töö, huvitegevus jne). Kinnipeetavate
tegevuse piiritlemine ajas ja ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üks olulisemaid
komponente, valmistades neid ette vabanemiseks. Päevakavad on esitatud kodukorra lisadena.
5.2. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 järgi ei ole kinnipeetav, v.a avavanglas või avavanglaosakonnas
viibiv kinnipeetav, kohustatud olema kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega.
Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal
ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Ettenähtud
vaba aja lõppedes kambriuste sulgemise ajaks peab kinnipeetav minema tagasi talle määratud
kambrisse.
5.3. Seda on vaja, et vanglateenistus ja ka kinnipeetav oleksid teadlikud, kuhu ja mis eesmärgil peab
kinnipeetav minema. Kuna võib esineda erakorralisi olukordi, kui on vaja saata kinnipeetavat ühest
kohast teise, siis selleks annab korralduse korrapidaja või korrapidaja abi.
5.4. Kinnipeetavaid on vaja teavitada, et nad saaksid osaleda päevakavas ettenähtud toimingutes ja
tegevustes.
5.5. Kui kinnipeetava tegevused on graafikuga planeeritud, siis saab kinnipeetav sellega arvestada ning
oma aega samuti planeerida. Eesmärgipärane ei ole erinevaid graafikuid lisada kodukorda, kuna
graafikud võivad vangla töökorralduse tõttu sageli muutuda. Juuksuriteenuse kasutamine toimub
vastavalt üksuse või osakonna töökorraldusele. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
5.6. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 järgi on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja
oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamiseks võib katkestada kinnipeetava
uneaega või vabalt kasutatavat aega. Sätte eesmärk on tagada igapäevane 8-tunnine uneaeg.
Öörahu ajaks kaabeltelevisiooni väljalülitamine on vajalik selleks, et tagada kõigile kinnipeetavatele
öörahu. Esineb juhtumeid, kus kinnipeetavad rikuvad keeldu öörahu ajal televiisorit mitte vaadata
ning elektri ja kaabeltelevisiooni väljalülitamine tagab selle, et kinnipeetavatel ei ole võimalik
eelnimetatud keeldu rikkuda. Üksuse juhi otsusel lubatakse elektri, päevavalgustuse ja
kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella 00.00-ni. Järelevalve teostamiseks ning turvalisuse
tagamiseks on vajalik, et öövalgustus tagaks järelevalve teostamiseks vajaliku minimaalse
valgustuse ka ajal, mil päevavalgus enam valgustust ei taga. Öövalgustus lülitub kambrites sisse ja
välja suve- ja talveperioodidel erinevatel kellaaegadel, vastavalt automaatsele hämardusandurile.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
5.7. Vanglas võib esineda olukordi, kus ettenägematutel põhjustel, näiteks kinnipeetavate korrarikkumise
tõttu on vanglaametnikel vaja tegeleda tavapäratu tegevusega. Seetõttu nihkuvad päevakavas
ettenähtud tegevused ning selleks, et tagada kinnipeetavate õigusaktidest tulenevad õigused,
näiteks jalutamine ja toitlustamine, on vaja päevakava ajutiselt muuta.
5.8. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
11
6. Loendus
6.1. VSkE § 10 lg 3 järgi tehakse loendus vangla direktori määratud korras. Korraldus loenduseks
antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne loenduse algust. VangS § 66 lg 1
põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla
sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuva toimumise
huvides on vaja kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksid muud tegevused
ning jõuaksid korrastada kambri, asemed ja oma välimuse.
6.2. VangSi § 66 lg 1 põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse
ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse ajal on kinnipeetav
kohustatud püsti tõusma ja seisma kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel
mujal. Sellega tagatakse vanglateenistuse ametniku julgeolek kambrisse sisenemisel. VangS § 45
lg 2 alusel on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.
VangS § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt
käituma ning õiguskorda kaitsma. Korrektne välimus ja kehahoid on üks osa normaalse
ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitame kinnipeetavais harjumuse
viisakalt käituda. VangS § 46 lg 1 järgi kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud
kandma riietusel nimesilti. Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Korratu
voodi võib takistada kiiret ja efektiivset visuaalse järelevalve tegemist, kuna korratute voodiriiete
alla/vahele saab peita keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuse ametnikule visuaalsel
vaatlusel märkamata, mis võib aga ohtu seada vangla julgeoleku. Korrastatud voodi tähendab, et
voodi lavatsile asetatud magamistarbed (2 lina ja 1 tekk) on sirgelt madratsi peal. Padi asetseb voodi
peatsis.
6.3. VangSi § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma
ning õiguskorda kaitsma. VangSi § 66 lg 1 põhjal valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab
selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangSi § 67 p 2
kohaselt ei tohi kinnipeetav takistada vanglaametnikke kohustusi täitmast ega häirida teisi
kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohustus hoida käsi külgedel (st korrektses nähtavas asendis) tuleneb
vajadusest tagada loendust korraldava vanglateenistuse ametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta
seismine on üldtunnustatult viisakas ning harjutab kinnipeetavaid sellise käitumisviisiga.
Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib
käsitleda katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu niisugune
käitumine segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist.
6.4. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla
sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44
„Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 5 põhjal on järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja teiste
vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ning arvu kontroll vangla kõigil objektidel.
Kinnipeetava võrdlemine loenduskaardiga peab tagama isikusamasuse tuvastamise ning
veendumuse, et iga kinnipeetav paikneb talle määratud kohal vanglas ja kinnipeetavate arv vastab
sisevalveplaanis näidatud arvule.
6.5. VangSi § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma
ning puhastama. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 14 lg 2
järgi valvepiirkonda üle andes: 1) korraldatakse kinnipeetavate loendus, kui üleantavas
valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad; 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate kambrite ja muude
ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda. Kui loendus korraldatakse kambris, võib muu hulgas
kontrollida kambri tehnilist seisundit ja korrasolekut. Visuaalset kontrolli tehes kontrollitakse
visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, et avastada tal võimalikke nähtavaid kehavigastusi,
ning kontrollitakse kambri ja kambrisisustuse seisukorda.
6.6. VangSi § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav õiguskuulekalt käituma
ning kaitsta õiguskorda. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab
vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetavate
loendamine pikaajalisel kokkusaamisel viibimise ajal on üks vangla turvalisuse tagamise viise.
6.7. Loenduse ajal töökohal viibivat kinnipeetavat loendatakse töökoha valvepiirkonna eest vastutava
vanglateenistuse ametniku poolt töökohal. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12
7. Keelatud esemed
7.1. VangSi § 15 lõike 4 ning justiitsministri määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” alusel
keelatakse lisaks VSkE §-s 641 nimetatud esemeile ja aineile Tallinna Vanglas viibivaile
kinnipeetavaile VangS § 15 lg 2 põhjal järgmised esemed.
VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis:
„1) ohustavad inimese julgeolekut,
2) sobivad eriti vara kahjustamiseks,
3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda,
4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega,
5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või
6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba“.
Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister
määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud
asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Inimese julgeolekut VangSi § 15 lg 2 p 1 tähenduses ohustavad esemed või ained, mille kasutamine
võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena ja ainetena
VangSi § 15 lg 2 p 2 mõttes tuleb vaadelda selliseid, mis mõjutavad spetsiaalselt eseme seisundit,
muutes eseme tarvitamiskõlbmatuks. Vangla julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena VangSi §
15 lg 2 p 3 mõttes tuleb mõista selliseid, mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut
peab mõistma kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ning vangla personali elule ja
tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile. Esemed, mis ohustavad korda, on
sellised, mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliselt vanglal
igapäevarežiimi tagamist. VangS-i § 15 lg 2 p 4 tähenduses võivad vangistuse täideviimise
eesmärkidega vastuolus olla esemed, mis ei aita kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele ehk
tema adekvaatsete väärtushinnangute või maailmavaate kujunemisele. Vanglas hügieeninõuete
täitmist raskendavad VangS-i § 15 lg 2 p 5 mõttes esemed, mille olemasolu seab ohtu vanglas
hügieeninõuete täitmise. tuleb raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. VangS-i § 15 lg
2 p 6 mõttes on kinnipeetavale keelatud sama seaduse § 31 lg 2 nimetatud esemed, kui nende
kasutamiseks ei ole antud vanglateenistuse ametniku luba.
VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud küll üldised tingimused, mille esinemise korral võib kinnipeetavale
aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud
asjade loetelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada lisakeelde. Seega ei
tulene VangSi § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on
kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või
juhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu on sätestatud VSkE
§-s 641.
VSkE §-s 641 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab mitteammendavat loetelu nendest
asjadest, mille vastavus VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud alustele on ilmselge ega vaja eraldi
tuvastamist. VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainete keelamise
aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale
piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangSi § 15 lg-s 2 nimetatud alusele. Samas tuleb silmas
pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt eseme või aine
sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või aine võib teatud viisil
käsitsetuna osutuda VangSi § 15 lg-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku eseme või aine keelatust
või lubatavust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas kinnipeetav vajab seda iga päev. Iga päev
vajalikuna ei ole vaadeldavad asjad, mille lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud
vangla direktori pädevusse kaalutlusõiguse alusel. Eitava vastuse korral sellele küsimusele tuleb
otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikuna VangSi § 15 lg 2 p-de 1–6 mõttes.
VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetaval võib vanglas olla asju, mille olemasolu ei ole VangSi § 15
lg 2 järgi keelatud. Keelatud esemeid arvestades tuleb selle loetelu kõrval arvestada ka VSkEs
sätestatud nimekirja. VSkEs toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaolt kodukorras sätestatud
loetelus, kui ei olnud vaja midagi täpsustada.
7.1.1. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning survestatud
mahutite sisu, mille all on silmas peetud muu hulgas igasuguseid kreeme, geele, šampoone jm.
Tahkete ainete all on silmas peetud muu hulgas pulkdeodorante, seepe jm.
13
Seesuguseid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete ja ainete
läbiotsimine on kas raske või teatud juhtudel isegi võimatu. Näiteks võib läbipaistmatusse vedelikku
sisaldavasse pudelisse kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid keelatud esemeid ja
aineid. Kuigi vanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui
ka lasta narkokoeral üle kontrollida, ei taga see ometi, et kõik keelatud esemed ja ained ka üles
leitakse. Näiteks ei pruugi narkokoer vorsti sisse peidetud narkootilist ainet ära tunda, samuti ei
pruugita seda leida manuaalse läbiotsimisega ning läbivalgustamine ei aita säärasel juhul samuti.
Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olevat originaalpakendis, ei tähenda see, et sinna ei
võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu ainega. Vanglal
ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on pakendi originaalsisuga
või keelatud ainega.
Peale selle, et toiduainete põhjaliku läbiotsimise korral on küsitav hügieeninõuete täitmine, säilib oht,
et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. VSkE § 50 lg 1 järgi peab kirisaadetised
kinnipeetavatele kätte andma seitsme tööpäeva jooksul. Osa toiduainete realiseerimise aeg on
väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik tagada kirisaadetistes saadetavate
toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida kirisaadetis sisaldab. Lisaks puuduvad vanglal
kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilitamise tingimused (sobiva temperatuuriga külmkambrid).
Vangla territooriumil riknenud ainete hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate
tervise, mistõttu on ohus ka vangla üldine julgeolek. Elementaarsete hügieeninõuete eiramine
soodustab haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket.
Toiduaineid, hügieenitarbeid jne saavad kinnipeetavad osta vanglateenistuse vahendusel
kauplusest. Ainult sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavate kätte ei satu keelatud aineid või
esemeid. Seejuures on vangla poest kaupa ostes tagatud see, et kaup jõuab kinnipeetavani
söömiskõlblikuna. Samuti tuleb arvestada seda, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda
päevas ning puudust kannatavaile isikuile väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kuna kinnipeetavad
saavad selles punktis nimetatud esemeid soetada vangla vahendusel kauplusest, vangla toitlustab
kinnipeetavaid ning väljastab puudust kannatavaile kinnipeetavaile ka ise hügieenitarbed, siis ei saa
kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.2. Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb VSkE § 64 1
p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavaile keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada
vigastusi, nagu nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks
olemasolevat regulatsiooni täpsustada. Kuna poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja
vigastuste tekitamiseks võib kasutada muidki esemeid (nt lipsu, trakse, püksirihma) ning esemete
küljes olevaid elemente, siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole
punktis nimetatud esemed ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka
seetõttu, et neist saab valmistada (sh lühikestest nööridest, paeltest jm) riputuskonkse või aasu,
millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne).
Kinnipeetava õigusi kõnealuse piiranguga ei rikuta, sest kinnipeetavaile hädavajalikud esemed
jäävad lubatuks. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.3. Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust, tugevust ja
vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel saadavate kildude
teravust, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt seinade kraapimiseks, akende
lõhkumiseks jne) ja vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari, taskulamp või tugev metallist ese hoobi
andmiseks, killud lõikamiseks jne) ning seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse
tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse
keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne).
Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks.
Täpsustuseks tuleb öelda, et lubatud on küünelõikurid, kuid mitte küünetangid. Küünetange võib
pidada ohtlikumaks kui küünelõikureid. Küünetange saab vajaduse korral valvuri käest küsida.
Lubatuks jääb väike kuni 10 cm diameetriga või diagonaaliga peegel, sest peeglit on kinnipeetavatel
vaja. Mida suurem peegel on, seda suuremad killud võib sellest saada ning seda rohkem seab see
ohtu vangla julgeoleku. (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
Kellad on keelatud seepärast, et tagada vangla üldine julgeolek. Kelli (sh vangla vahenduseta
käekelli) on vaja keelata, kuna selle tuvastamiseks, kas kella sisse on peidetud keelatud aineid või
esemeid, on vaja kella korpus avada. Korpuse avamine võib kahjustada kella mehhanismi, nii et kell
lakkab töötamast. Sellel asjaolul, et käekell on väikesemõõduline, ei ole tähtsust, sest sellesse saab
peita näiteks narkootilisi aineid või SIM-kaardi vms ning seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek.
Vajaduse tõttu tagada vangla julgeolek on lubatud käekellad, mis on ostetud vanglateenistuse
14
vahendusel, vangla kaupluse sortimendist, et minimeerida keelatud esemete ja ainete peitmise
võimalusi käekella korpusesse. Samuti võivad vangla julgeolekut ohustada kellad, mis võimaldavad
andmete salvestamist ning andmesidet, sest käekella mudelite rohkuse tõttu on vanglateenistusel
keeruline nende funktsionaalsust kontrollida. Kuna päevakavas ettenähtud toimingutest teavitatakse
kinnipeetavaid valjuhääldi kaudu ning lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud
käekellad, ei too kõnealune piirang kaasa kinnipeetavate õiguste rikkumist. (Täiendatud 25.02.2022
nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.4. Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt võib
esemeid valmistades peita neisse keelatud esemeid ja aineid, mida ei saa ilma eset lõhkumata
avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeid ning elementaarsete
hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ja parasiitide levikut, mis seab
ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel
nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib
kaasa tuua lühiseid ja elektrikatkestusi, mis on ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetavate õigusi selle
piiranguga ei rikuta, sest kõik vajamineva saavad nad osta kas poest või lasta saata maksikirjaga.
Neile kinnipeetavaile, kellel raha ei ole, tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku.
7.1.5. Närimiskumm on vanglas ohuks vangla julgeolekule, sest närimiskumm sobib eriti hästi vangla vara
kahjustamiseks (nt võib täis toppida lukuaugud, mis raskendavad või muudavad võimatuks ukse
avamise). Nätsuga võib üles riputada pilte ja plakateid, mis on vanglas keelatud tegevus. Lisaks
saab nätsu kasutada abivahendina keelatud esemete peitmiseks, kleepides esemed nätsuga
varjatud kohtadesse. Kõnealuse piiranguga ei rikuta kinnipeetavate õigusi, sest maitseelamuse
saamiseks võivad kinnipeetavad osta poest maiustusi ning hammaste hügieeni saab tagada
hammaste pesemisega.
7.1.6. Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine kambris on ohuks vanglas viibivate isikute elule
ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine haiguste ja parasiitide levikut
ning mürgituste teket. See raskendab ka läbiotsimisi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Kõnealune
piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning
kinnipeetaval ei ole vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid kambris hoida.
7.1.7. Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on inimese tervisele
ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam võimeline oma käitumist ega
arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda ümbritsevat ega alluda
vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete tarvitaja käituda ettearvamatult).
Ainete liigse manustamise korral võib saabuda üledoos ning kinnipeetav saab tervisekahjustusi.
Selles punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise vajaduse lisaks VSkE § 641 p-s 4 sätestatud
keelule tingib asjaolu, et määruse tekst keelab ainult narkootilised või psühhotroopsed ja muud
uimastava või tugeva toimega ained, kuid julgeoleku tagamise ning õigusselguse huvides peavad
olema keelatud ka ained, millest saab keelatud aineid toota, või esemed, mis eespool nimetatud
aineid sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid, ajalehed vms). Seega tuleneb
eelöeldust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained ja esemed seavad ohtu vangla julgeoleku
ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olema kinnipeetavale keelatud.
7.1.8. Kuna § 641 p 7 järgi on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis valmistavad kinnipeetavad
kambrites tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada alkoholi sisaldavat vedelikku.
Säärane vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest see põhjustab joovet. Joobes kinnipeetav ei ole
suuteline adekvaatselt hindama enda ümber toimuvat. Toiduainete seesugune käitlemine (nt
kääritamine) seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sest elementaarsete hügieeninõuete
eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut.
7.1.9. VSkE keelab ainult retseptiravimid, kuid kuna kontrollimatu ravimite või ainete tarvitamine seab ohtu
nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, siis tuleb keelata ka muud ained, mille
kontrollimatu tarvitamine võib organismile avaldada negatiivset mõju.
VangS § 52 lg 2 kohaselt vastutab tervishoiutöötaja kinnipeetavate tervise eest (jälgib kinnipeetavate
terviseseisundit, ravib neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunab ravile
asjakohase eriarstiabi osutaja juurde). Tallinna Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele ja
vahistatutele osutab alates 01.07.2024 tervishoiuteenust SA Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Kontrollimatu ravimite, toidulisandite jm kõnealuses punktis nimetatud ainete tarbimise puhul muutub
tervishoiutöötaja töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna puudub ülevaade ja
võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav
tarbinud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
15
Ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist
(üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vangla
julgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tagajärjel ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat ega alluda
vanglaametnike korraldustele, kinnipeetav võib käituda ettearvamatult, kujutades endast ohtu kõigile
vanglas viibivaile isikuile). Seega tuleb jälgida, et kinnipeetav ravimite manustamisest kõrvale ei
hoiaks, st et ta ei koguks talle koheseks manustamiseks väljastatavaid ravimeid neid hiljem
suuremas koguses tarvitamiseks või nn kokteili kokkusegamiseks. Kinnipeetav ei tohi ravimeid
kambrisse koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivad vanglaametnikud. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024
Problemaatilised on energiajoogid, mis on tugevalt ergutava toimega ning võivad kontrollimatu
tarbimise korral kaasa tuua tervisekahjustuse või koguni surma, ning spordijoogid, mis on samuti
organismi stimuleeriva toimega.
Vanglal puudub võimalus operatiivselt tuvastada, kas kinnipeetavate enda soetatud või väljastpoolt
saadetud ravimi, vitamiinide, toidulisandite, ravimtaimede, spordijookide, spordipulbrite vms
pakendites on see aine, mis seal väidetakse olevat. Saadetud ained võivad olla segatud narkootiliste
või psühhotroopsete ainetega ning vanglal ei ole ülevaadet soetatud ravimite koostisest ega
kvaliteedist. Narkootiliste ainete tarbimine vanglas on suur oht vangla julgeolekule.
Lubatuks jäävad ravimid, mille väljastab tervishoiutöötaja ettekirjutusel vanglateenistuja ning
toidulisandid või vitamiinid, mis on soetatud vangla kaupluse vahendusel. Seetõttu ei rikuta
kõnealuse piiranguga kinnipeetavate õigusi ega jäeta neid ravist ilma, vaid luuakse olukord, kus
kinnipeetavail pole võimalik tarbida aineid, mille koostise ja tarbimise üle puudub vanglal kontroll. Kui
tervishoiutöötaja on saatnud kinnipeetava VangS 53 lg 2 alusel eriarstiabi osutaja juurde, kes on
kinnipeetavale väljastanud ravimeid, siis peetakse neid ravimeid võrdväärseks tervishoiutöötaja
väljastatud ravimitega. Energia- ja spordijoogi asemel võib juua vähem tervist mõjutavaid jooke (nt
vangla kaupluses müüdavaid karastusjooke, teed jm). (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
7.1.10. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isiku elu ja
tervist. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus vanglas
on tervishoiutöötajal. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahendite kasutamine pärsib isikuid raviva
tervishoiutöötaja tööd, kuna puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, mis abivahendeid on
kinnipeetav kasutanud. Meditsiinilistesse abivahendeisse on üldjuhul väga hõlbus peita keelatud
esemeid, seepärast võivad abivahendeid kasutada ainult need kinnipeetavad, kellel on neid vaja.
Meditsiinilised abivahendid võivad sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt
elastikside). Süstalt koos nõelaga saab kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas
keelatud jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu.
Vererõhumõõtja sisse saab peita keelatud aineid (nt narkootilisi aineid) ning esemeid, mida
vanglaametnikul on raske avastada. Kui keelatud esemed ja ained satuvad vangla territooriumile,
seab see otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid,
mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab kinnipeetavail vajaduse korral
tervishoiutöötaja, seepärast pole kinnipeetavail vererõhumõõtjat kambris vaja. Neile kinnipeetavaile,
kes vajavad meditsiinilist abivahendit vms, see lubatakse või väljastatakse, sestap ei saa kõnealune
piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
7.1.11. Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda kiiremini kui
vanglaametnikud. See ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on raskem kätte saada.
Liikumise abivahendid on üldjuhul tehtud nii, et neisse (nt ratastoolide, karkude tühimikesse jne)
saab peita väiksemaid esemeid. Nende esemete või nende osadega võib rünnata inimesi (seada
ohtu isikute elu ja tervise) või kahjustada vangla vara (kriipida põrandaid, lüüa katki aknaid jne).
Kõnealune punkt kinnipeetavate õigusi ei riku, sest neile kinnipeetavaile, kes liikumise abivahendeid
vajavad, need ka väljastatakse.
7.1.12. Aroomi eritavate ainete ja esemetega (nt viirukiga) saab varjata narkootikumide kasutamise ja
suitsetamise jälgi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et tugevatoimelised
lõhnaained (nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivail isikuil allergilisi reaktsioone, mistõttu satub
ohtu nende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate õigusi kõnealuses punktis ei rikuta, sest hädavajalikke
esemeid (nt pesemistarbeid) saavad kinnipeetavad soetada vangla kauplusest ning puudust
kannatavaile kinnipeetavaile väljastab hügieenitarbed vangla.
7.1.13. WC-paberi, salvrätikute, puhastuslappide, -käsnade jms esemete soetamine posti teel seab ohtu
vangla julgeoleku. Nende esemete läbiotsimine vanglasse saabumisel tekitab hügieeniriske ning
nõuab suuri ressursse. Nimelt tuleks iga salvrätik, WC-paberi rull ja puhastuslapp lahti harutada, et
16
näha, kas paberi kihtide vahele ei ole midagi peidetud. Põhjalikult tuleks läbi otsida igasugused
käsnad ja lapid. Seesugune tegevus on väga ajamahukas ning küsitav on hügieeninõuete täitmine.
Tualettpaberit, salvrätikuid, pesukäsnasid, -lappe ja muud vajalikku saavad kinnipeetavad soetada
vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Puudust kannatavaile isikuile väljastab tualettpaberi ning
koristusvahendid vangla. Niisiis ei saa kõnealune piirang rikkuda isikute õigusi.
7.1.14. Kondoomide hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi peidetakse
kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning võib kahjustada vangla vara (WC-potti visatud
kondoom võib tekitada suure ummistuse). Kuna vangla väljastab vajaduse korral kinnipeetavaile ise
kondoome, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi.
7.1.15. TubS § 3 lg 2 alusel rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks
ning §-s 31 on sätestatud tubakatootega seonduvad tooted. Justiitsministri 06.10.2016 määrusega
nr 21 muudeti justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkti 31 ,
millega keelati kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on
võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Vangla on seisukohal, et
kinnipeetavatele tuleb ära keelata lisaks sigarettidele suitsuvabad tubakatooted ja tubakatoodetega
seonduvad tooted, kuna need tooted on tervist kahjustavad. Seega on õigustatud, et vangla teeb
pingutusi, et tervisekahjustusi vanglas ära hoida. Siia alla kuuluvad tubakatoodete tarvitamisest
tekkinud tervisekahjustused, mille ravi võib osutuda äärmiselt kulukaks. Riik ei saa seesugust ennast
kahjustavat tegevust keelata ära väljaspool vanglat. Vanglas on aga põhjendatud, et selle otsuse
teeb riik, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikke huve.
VangS § 41 tulenevalt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium
või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku
kaalutlustel. Sama seaduse § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis
tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega
annavad eelnimetatud sätted vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on
seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kehtestatud piiranguga võib vangla minimeerida
tubakatoodete üleandmist kinnipeetavate vahel. Tubakatooted on subkultuuri maksevahend, mis
tähendab, et erinevate tubakatoodetega tasutakse teenuste eest. Igasuguste asjade vahetamine ja
üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Sellise
olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute
levimist, mis vastanduvad riikliku poliitika ja kehtiva seadusandlusega.
7.1.16. Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks pole vanglas ohutuks
tätoveerimiseks vajalikke tingimusi, seadmeid ega muud vajalikku. Desinfitseerimisvahendite
puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ning HIV-
positiivsete jm haigusi põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIVi jm haiguste
levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üks võimalusi vangla
subkultuuri hoida ja edasi kanda. Et märgistada alamasse subkultuurikihti kuuluvaid kinnipeetavaid,
on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Seega on
tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid, nõelad,
tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja
tervisele.
7.1.17. Elektrihambaharja, patareidega raseerimisvahendit, juukselõikusmasinat jt samalaadseid esemeid
on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab ohtu nii vangla
julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Pealegi on tegemist seadmetega, mille sisse
saab peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need
üldjuhul traati, juhet jm osi, millega võib tekitada vigastusi, lõhkuda vangla vara või peita esemeid.
Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib kasutada
tavalist raseerijat või hambaharja.
7.1.18. Selles punktis nimetatud esemed tuleb keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast
kasutamist ning neid on väga keeruline ka läbi otsida.
Need esemed on ohtlikud mitmel põhjusel:
1) geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis
seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevad värvid ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima
(eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad;
2) nende esemetega saab eriti hästi kahjustada vara, sest nendega võib seintele ning
ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementi
17
rikkumata on keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane
olukord;
3) kõnealustesse esemetesse võib peita väikesemõõdulisi keelatud esemeid ja aineid (nt nõel,
narkootilised ained), kuid neid on tülikas ja vahel võimatugi eset kahjustamata otsida, sestap
seavad need ohtu vangla julgeoleku;
4) osa sättes nimetatud esemeist (nt sulepead) võib kasutada ründerelvana, mis on ohuks isikute
elule ja tervisele;
5) must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada
märkamatult dokumendile trükitud kirja. Musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul ei ole
võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga.
Võltsimise tõttu satub ohtu vangla julgeolek.
Kuna kinnipeetavatel on siiski vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeid
keelata. Seega jäävad lubatuks sinised pastapliiatsid. Kõnealuse keeluga ei võeta kinnipeetavatelt
ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistele pastapliiatsitele jäävad lubatuks värvipliiatsid ja
harilikud pliiatsid. Kinnipeetava õigused joonistamisele ja kirjutamisele ei saa rikutud, kui talle jääb
kambrisse kokku maksimaalselt 50 kirjutusvahendit. Kinnipeetav võib vabalt valida, millistest
kirjutusvahenditest 50 ühikut koosneb. Valikus on sinine pastapliiats, harilik pliiats või värviline pliiats.
(Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
Liimi on vaja keelata mitmel põhjusel:
1) liim on levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja
tervise kui ka vangla üldise julgeoleku;
2) liimi sisse saab peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada;
3) kinnipeetavad kleebivad liimiga vangla ehituselementidele pilte, mis on keelatud tegevus ja mida
ei ole sageli võimalik vara kahjustamata eemaldada.
Käärid, klammerdi ja auguraud sisaldavad metallist osi, mis on vanglas keelatud. Käärid on vanglas
väga ohtlikud, sest neid saab kasutada ründerelvana. Kuna tegemist on üsna teravate esemetega,
siis võib kääridega tekitada vägagi tõsiseid vigastusi. Kuna käärid on teravad, siis sobivad need eriti
hästi vangla vara kahjustamiseks, nt riiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja mööbli
kriipimiseks jne. Ka klammerdiga võib tekitada vigastusi, nt lüüa klambrid klammerdiga teise isiku
kehasse. Klammerdiga võib kahjustada vangla vara, nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt
klambrite eemaldamine võib osutuda äärmiselt ressursimahukaks. Pealegi on klammerdil metallosi,
millega võib kriipida vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel saab isik dokumente koos
hoida plastmassist kirjaklambritega ning vangla lubatud mappides. Auguraud on metallist ese,
millega võib samuti kahjustada vangla vara (nt kraapida, augustada linu jne). Üldjuhul on augurauad
rasked, mistõttu neid võib kasutada ründerelvana, et anda hoop teisele isikule. Auguraudadel on
metallist vedrud, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajaduse korral saab
kinnipeetav paberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle lubatud on.
Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nendega saab avada käeraudu, traati kasutatakse
aga vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks jäävad vanglateenistuse
vahendusel soetatud plastkirjaklambrid. Väljastpoolt saadetud kirjaklambrite puhul ei saa vangla
kontrollida, kas tegemist on metallkirjaklambriga, mis on pelgalt kaetud plastiga.
Teibi ja kleeplindiga saab isikuid kinni siduda või keelatud esemeid raskesti ligipääsetavasse kohta
(nt ventilatsioonišahti) kleepida.
Kleepmassi, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, seepärast saab neisse peita keelatud esemeid.
Neid võib analoogselt kleeplindi või teibiga kasutada keelatud esemete peitmiseks (kleepides
esemed raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse), vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite
ja dekoratsioonide ülesriputamiseks (seinte katmine on vanglas keelatud tegevus).
Üks kustutuskumm ja üks pliiatsiteritaja on lubatud seetõttu, et kinnipeetaval on kambris võimalik
hoida värvi- ja harilikke pliiatseid ning nende kasutamisel võib olla vajalik kasutada ka
kustutuskummi. Kustutuskummi omamine on lubatud üksnes juhul, kui see on soetatud
vanglateenistuse vahendusel. Karistust kandma saabumisel kaasas olnud või vahistatule pakis
saadetavasse kustutuskummi võib rajada peidiku, mille avastamine on läbiotsimisel keeruline.
Keelatud eseme või aine sattumine vangla territooriumile kujutab endast ohtu julgeolekule.
7.1.19. Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade
sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahma, tinti jms) saab kasutada
tätoveeringute tegemiseks ning seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ja kahjustada vangla vara.
Kontoritehnikasse saab peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole
18
võimalik avastada. Pealegi võib kontoritehnikast saada osi, millest ehitada tätoveerimisaparaat või
muid seadmeid. Tehnikaga käib tavaliselt kaasas juhe, mida saab kasutada ründerelvana.
Kinnipeetavad koostavad kõik vajalikud dokumendid käsikirjas ning muid toiminguid teevad nad
vahenditega, mis ei ole ohtlikud.
Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks kambris on nt õppetöös osalevatel kinnipeetavatel või
poest asjade tellimisel. Samas selle saamine mitteturvalisel viisil, nt kirisaadetisega, ohustab oluliselt
vangla julgeolekut. Kalkulaatorisse on võimalik peita keelatud esemeid, kuid nende avastamine on
aeganõudev ja keeruline, kui mitte võimatu, ilma kalkulaatorit rikkumata. Seetõttu on kalkulaator
lubatud kas vangla poolt antult või vangla poest ostetult, kui see on vangla kaupluse sortimendis.
(Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
7.1.20. Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele saab peita erinevaid keelatud esemeid
ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Need esemed
võivad olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega võib tekitada teistele
isikutele kehavigastusi. Registraatoris on köitmise osa üldjuhul metallist, kuid metalli sisaldavad
esemed on keelatud. Kinnipeetavad võivad pabereid hoida läbipaistvast õhukesest painduvast
plastist mappides, millel ei ole metallosi. Kiletaskud on keelatud seepärast, et varem on kiletaskutega
kambriuste alt toimetatud keelatud esemeid ja aineid kambrisse ning kambrist välja. Mapid
kambriukse alt läbi ei mahu, sestap ei sea need vangla julgeolekut ohtu niisugusel määral, nagu
teevad seda kiletaskud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.21. Foto- ja margialbum ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele võib peita (nt
kleepida) keelatud aineid või esemeid, mille avastamine on aja- ja töömahukas. Nimelt on vaja
eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga lehekülg. Kõvade kaantega
albumi puhul võib keelatud esemeid peita kaante sisse. Albumikaasi ei saa läbi otsida ilma albumit
vigastamata. Pildiraam tuleb samuti lahti võtta ning läbi otsida. Järjepideva lahtivõtmise korral on
oht, et pildiraam või pilt saab vigastada. Fotosid võib kinnipeetav hoida näiteks mapis.
7.1.22. Neid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raske.
Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning kes üritavad leida erinevaid
viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede
vahele on võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on
aja- ja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib keelatud
aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu
vangla julgeoleku.
Oluline on rõhutada, et VangS § 30 lg 2 järgi võivad kinnipeetavad tellida mõistlikus koguses
perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu
ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. VangS § 30 lg 1 põhjal võivad
kinnipeetavad vanglas lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Lisaks saavad nad jälgida nii raadio-
kui ka telesaateid, mille vahendusel võivad nad olla kursis päevakajaliste uudistega, ning käia
raamatukogus. Juhul, kui vangla ei suuda tagada välisriigi kodanikule tema emakeeles päevalehti ja
ajakirju, siis on lubatud välisriigi kodanikust kinnipeetavale saata mõistlikus koguses kirja teel tema
emakeeles ajalehti ja ajakirju.
7.1.23. Muusikaline- ja 3D kaart on keelatud vangla julgeoleku tagamiseks, sest kaardi vahele saab peita
keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata leida. Lisaks võib muusikalise
kaardi elektroonilist sisu kasutada tätoveerimisaparaadi osana. Kinnipeetavaile võib saata tavalisi
kaarte, seetõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
7.1.24. Esemed (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne), mis on mõeldud ruumi
dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks, seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt
on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalset järelevalvet ning
raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võib peita keelatud esemeid ja aineid;
samuti saab nende esemetega varjata peidikuid). Kinnipeetav ei saa kõnealuseid esemeid vanglas
eesmärgipäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole kambris võimalik kasutada, koormab
asjatult kambrit ning takistab läbiotsimist.
7.1.25. Kuna mängude ja mänguasjade sisse saab peita keelatud esemeid ning aineid, mida on keeruline
avastada, siis on need vangla julgeolekut ohustavad esemed. Üldjuhul tuleks mängud ja mänguasjad
läbi otsida või lõhkuda, sest teisiti ei ole neid võimalik läbi otsida. Pusledel on väga palju osi ning
selleks, et veenduda, et ühegi osa taha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleks kõik tükid eraldi
läbi vaadata. Et kinnipeetavate õigusi selle piiranguga ei kahjustataks, võib isik teatud lauamänge
19
soetada vangla vahendusel, neid vanglasse tulles kaasa võtta ja mängida vangla väljastatud
lauamänge.
7.1.26. Vangla elektrisüsteemi iseärasuste tõttu võib üle 1,2 kW elektriseadmete kasutamisega kaasneda
elektrisüsteemi ülekoormus, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kuna kinnipeetavad kannavad
oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning nende liikumine on piiratud, on hoonete
elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ning vanglateenistujate elule ja tervisele. Veekeetjaid,
telereid jm elektriseadmeid, mida kinnipeetavad kasutavad, valmistatakse ka alla 1,2 kW
võimsusega. Nii ei riku piirang kinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav kasu kaasa toob.
Elektriseadmed tuleb soetada vangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt võivad elektriseadmed,
mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, ohustada vangla julgeolekut, kuna
vanglateenistusel puudub usaldusväärne teave seadme päritolu kohta ning vangla ei saa seadet
kahjustamata kontrollida eseme peidikuid sees. See võib kaasa tuua olukorra, kus vangla
territooriumile toimetatakse keelatud aineid ja esemeid. Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks
kontrolliks võib olla vaja seda avada. Kuna vanglal ei ole niisuguse kvalifikatsiooniga spetsialisti,
kellel on õigus elektriseadme (sh arvuti) garantiiajal (või muul ajal) seda avada, siis võib
oskamatusest elektriseadme sootuks ära rikkuda. Pealegi ei kehti üldjuhul esemete ostmise ajal
antud müügigarantii, kui elektriseadme avab garantii ajal selleks mittevolitatud isik. Kuna kinnipeetav
võib vajalikke elektriseadmeid soetada vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglasse tulles
kaasa võtta, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
7.1.27. Televiisor on vangla julgeolekut ohustav ese, sest sellesse võib peita keelatud esemeid. Kambris
paiknev televiisor takistab järelevalvet. Kuna televiisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis ei
ole selle keelamine mõistlik. Mida suurem televiisor on, seda rohkem see järelevalvet segab ning
seda ajamahukam on seda läbi otsida. Samas tagab ka väike televiisor kinnipeetavale võimaluse
telesaateid jälgida. Niisiis ei ületaks suurest televiisorist saadav kasu oluliselt väikesest televiisorist
saadavat kasu, kuid suur televiisor seaks märksa rohkem ohtu vangla julgeoleku.
7.1.28. Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Toiteallikaisse saab
peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata võimatu leida. Toiteallika avamine võib
aga selle rikkuda. Kuna on esemeid, mille kasutamiseks on vaja patareisid, siis ei saa neid täielikult
ära keelata. Patareisid võib kinnipeetav soetada vanglateenistuse vahendusel. Üksnes siis saab
vangla olla veendunud, et patareidesse ei ole midagi peidetud. Patarei väärkasutamine seab ohtu
vangla julgeoleku kuna vangla praktikas on esinenud olukordi, kus patareidest on valmistatud
süütamisvahendeid, mistõttu rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega patareid on vanglas keelatud.
Samuti kui patareil ei ole kambris praktilist kasutust, siis ei ole ka see lubatud. (Täiendatud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.29. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isikute elu ja
tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning
ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib tekitada lühiseid ja
elektrikatkestusi. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning
nende liikumine on piiratud, on hoonete elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ja
vanglateenistujate elule ning tervisele. Mittetöötavate seadmete küljest eemaldatakse tõenäoliselt
osi, mida saab kasutada teiste esemete ja seadmete valmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat).
Esemete ja seadmete osade lubamine on kambris ohtlik, sest kinnipeetavad saavad nendest osadest
kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärast kasutamist need uuesti lahti võtta. Seesugust
toimimist ei saa vangla aktseptida, sest see seaks ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate
isikute elu ja tervise.
7.1.30. Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavail vaadata või kuulata saateid, mis ei ole vanglas
aktseptitud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid), sest need seavad ohtu vangla
julgeoleku, või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis peale vangla julgeoleku ohustab ka
väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Ohtlikud on mitmesugused seadmed internetilevi
püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud. Praegu on vanglas lubatud piisavalt
raadio- ja telekanaleid, et kinnipeetavaile infot anda ning nende meelelahutusvajadust rahuldada.
Õigusaktide ja kohtulahenditega saavad nad tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvuteis. Seega
ei saa piirang rikkuda isikute õigusi. Tallinna Vanglas on ehituslikult raadiod kambrites tagatud,
mistõttu isiklikku raadiot kambris vaja ei ole. Mittevajalikke esemeid kasutatakse tihtipeale
ebaotstarbekalt. Kuna vangla on raadio kinnipeetavale taganud, siis on suur tõenäosus, et isiklikke
raadioid ei kasutata sihipäraselt, nt ehitatakse see ümber, eemaldatakse sealt osi, mida kasutatakse
tätoveerimisaparaadi tegemiseks, peidetakse keelatud esemeid jne. Elektroonikaseadmeid on väga
20
keeruline läbi otsida, sestap kaasneb nende lubamisega alati risk. Järelikult ei anna kinnipeetavale
mittevajaliku raadio lubamine talle erilist kasu, kuid vangla julgeoleku seab see suurel määral ohtu.
7.1.31. Kinnipeetavad ei tohi vanglas internetti kasutada (v.a spetsiaalsetes kohandatud arvutites
õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu interneti kasutamine ei sea ohtu
mitte ainult vangla julgeolekut, vaid ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeoleku. See on keelatud
juba VSkE § 641 p-s 10, kus on sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja
muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja
personaalarvutid, mille kaudu võib infot edastada ja vastu võtta. Õigusselguse huvides täpsustab
vangla selle sätte sõnastust. Kui esineb risk, et mingi seadme kaudu võib kas otseselt (seadme
algkonfiguratsioonis) või kaudselt (seda seadet hiljem modifitseerides) infot edastada ja vastu võtta,
siis ei ole ega saagi olla selle olemasolu vanglas lubatud. Niisugune tõlgendus tuleneb sellest, et
tänapäeval võimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ning vastu võtta. Kui
vanemad personaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis pääseb internetti
selle kaudu, et arvutile paigaldatakse väikesed lisad, näiteks USB-liidesega nn internetipulgad või
muud arvutisisesed seadmed, mis ei pruugi olla tuvastatavad. Ei ole ka välistatud, et kinnipeetavad
kasutavad ebaseaduslikke viise selleks, et nendeni jõuaks riistvara (nt USB-netipulk), mis
ühendatakse arvutiga. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega 1,5 x 2 x 0,8 cm, st ese on väga
väike, siis on ametnikel neid väga keeruline avastada. Tõenäosus, et need kinnipeetavate kätte
jõuavad, on väga suur.
Vangla ei suuda välistada keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada
sülearvutiga ühendatava riistvara jõudmist kinnipeetavateni. Ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse
ametnikud enda tööd ka ei teeks ning vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, kõiki
keelatud esemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et konkreetse
esemega ei ole võimalik konkreetsel hetkel infot edastada ega vastu võtta, ei ole välistatud, et teatud
modifikatsioonidega osutuks see siiski võimalikuks. Vangla ei saa ellu viia VangSi § 6 lg-s 1
sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ning VangSi § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalve kohustust, sest
ei saa eeldada, et vangla peab näiteks igal nädalal tegema ekspertiise, et tuvastada, kas seadet on
modifitseeritud või ümber ehitatud. Ekspertiisidki ei pruugiks midagi tuvastada, sest kuna
modifitseerida saab väga hõlpsasti, siis võib kinnipeetav enne ekspertiisi internetipulga vms seadme
eemaldada. Tähtis on veel see, et ekspertiise peaks tegema infotehnoloogilise pädevusega isikud,
keda vanglates ei ole. Kinnipeetavaile ei ole arvuti kasutamine hädavajalik, sest nad saavad kõik
arvutiga tehtava ellu viia ilma arvutita. Näiteks võib kirju kirjutada käsitsi, teavikuid saab laenutada
raamatukogust või lasta postiga saata, filme võib vaadata televiisorist, muusikat kuulata raadiost jne.
7.1.32. Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CDd ja DVDd on teravate servaga ning neid saab
kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks, st need seavad ohtu isikute elu ja
tervise. VHSi ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida võib samuti kasutada ründerelvana. Et
kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal enne vaja veenduda, et andmekandjad
ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid
teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll. Põhjalik andmekandja läbikuulamine või
vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab lisatööjõu rakendamist ja segab
vanglateenistuse ametnike põhitööd. Pealegi saab kassettide sisse peita esemeid, kuid nende
avastamine ilma kassetti avamata ei ole võimalik. Kasseti avamine on aga raske ja ajamahukas ning
võib selle rikkuda. Järelikult ohustavad VHS-kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning
isevalmistatud andmekandjate omanikku on keeruline tuvastada, see võimaldab kinnipeetavail
kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Säärane tegevus on aga
kodukorra järgi keelatud. Isikud võivad kuulata muusikat raadiost ning jälgida telesaateid ja filme
telerist, sestap ei saa pidada CDsid, DVDsid ega VHSe vanglas hädavajalikeks esemeteks.
Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide
halvamine tundmatu viirusega ohustab vangla julgeolekut.
SIM-kaardid on samuti infokandjad ning neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis.
Enamasti ei saa SIM-kaarti ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas
keelatud, siis pole SIM-kaartidel mingisugust praktilist väärtust. Nende lubamine pigem soodustaks
mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM-kaart on isikul olemas, siis tekitab see ahvatlusi saada
ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele
julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad.
7.1.33. Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks on vaja
mängukonsoole või muid tarvikuid/seadmeid. Sellistesse seadmetesse saab peita keelatud esemeid
või aineid ning neid võib ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks
vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse
21
ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning ilma erialaste teadmisteta on üksnes vaatlusega
keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on
vaja seadmed lahti võtta, kuid siis kaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Esemete
lahtivõtmine võib põhjustada nende rikkeid, mis võivad omakorda tuua vanglale varalise kahju
nõudeid. Mängukonsoolide mängud on enamjaolt vägivaldse sisuga. Nende mängude mängimine
annab kinnipeetavaile valed väärtushinnangud, võib õhutada vägivalda ning tekitada hasarti
(sõltuvust). Mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse eesmärke saaks muude
tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud,
on neil hasartmängule iseloomulikke tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku
psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega mängides
ning selle võimaluse puudumise korral põhjustada ärritumist ja negatiivset hoiakut ümbritseva
suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ning põhjustab kiiremini
konfliktide teket, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetavad saavad oma vaba aega
sisustada muul viisil. Seega tuleneb eespool öeldust, et need esemed on ohuks vangla julgeolekule.
7.1.34. Kaal on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle läbiotsimine on kas raske või teatud
juhtudel isegi võimatu. Kaalu sisse saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on
raske avastada. Kaalu seest saab ka erinevaid osi, millest võib valmistada seadmeid (veekeetja,
tätoveerimisaparaadi). Seepärast on kaal vangla julgeolekut ohustav ese. Vajaduse korral kaalub
kinnipeetavaid tervishoiutöötaja. Toiduained on tavaliselt pakendeis, millele on kogus peale
märgitud. Seega pole kinnipeetavail kambris kaalu vaja. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
7.1.35. Riidepuu on keelatud, sest see võib sisaldada traati ning traat on vanglas keelatud. Isegi kui riidepuu
on plastist, on tegemist ohtliku esemega, sest seda saab kasutada ründevahendina, seades ohtu
isikute elu ja tervise. Riidepuu konksuga võib riputada keelatud esemeid nt ventilatsioonišahti, mis
teeb raskeks nende avastamise ning seab ohtu vangla julgeoleku. Kuna kinnipeetavad hoiavad oma
riideid kappides ja nagides, siis ei ole riidepuu kinnipeetavaile hädavajalik ja selle keelamisega ei
rikuta nende õigusi.
7.1.36. Naisteriideid vabatahtlikult kandev kinnipeetav langeks suure tõenäosusega kaaskinnipeetavate
vaenu ja mõnituste ohvriks. Samaaegu võib juhtuda, et nõrgemaid kinnipeetavaid sunnitakse nende
alandamiseks ja teiste meelelahutuseks kandma naisteriideid. Mõlemat liiki juhud on ohuks vangla
julgeolekule ning isikute elule ja tervisele, sest nendega kaasnevad nii psüühilised kannatused kui
ka füüsilised arveteklaarimised.
7.1.37. Nokkmütsi kandmine seab ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavad kannaksid nokkmütse, ei oleks
võimalik neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate kaudu). Kuna jalutusboksides ja -hoovides on
katusealused, mille alla saavad kinnipeetavad minna varju päikese eest, ning külmal ajal väljastab
vangla kinnipeetavaile villased talvemütsid, siis ei saa nokkmütse pidada vanglas hädavajalikeks
esemeteks, seepärast ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.38. Motosaapad jt säärased jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid võib
kasutada ründerelvana ning need sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks (nt motosaapad akende
lõhkumiseks). Isikud võivad kanda jalanõusid, mis ei ole vangla julgeolekule ohtlikud, sestap ei saa
piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.39. Kotid, (ostu) kilekotid, kohvrid, karbid ja kastid on keelatud, et tagada vangla üldine julgeolek. Need
esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või
kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Nimelt
on kotid sageli otsast tugevalt kinni seotud, mitmekordsete õmbluste, voltide ja taskutega,
mitmekordse või tugevdatud põhjaga jne. Seesugustesse kottidesse ning kohvritesse on eriti hõlbus
peita keelatud esemeid ja aineid. Karpidel võivad olla mitmekordsed põhjad, topeltseinad jne.
Niisuguste esemete ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimine on
aeganõudev ja keerukas, seepärast on kiire ja efektiivne läbiotsimine takistatud. Peale selle on
karbid tugevamast materjalist ning teravate nurkade või servadega, mida saab kasutada isikute
ründamiseks. Plastalustest ja -kannudest saab suuri teravaid kilde, millega võib rünnata teisi isikuid.
Kinnipeetavad võivad hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ette nähtud kohas,
s.o riiulis, nagis või paberkottides. Paberkotte lubatakse maksimaalselt viis, sest rohkemaks puudub
vajadus ning iga lisakoti lubamisega kambrisse kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tuleb
läbiotsimistel iga kott ning selle sisu põhjalikult läbi kontrollida. Mida vähem on kotte, seda
efektiivsemalt on võimalik läbi otsida. Pealegi on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid
hakatakse tihtipeale kasutama sihipäratult. Näiteks saab kilekottidest punuda nööri, mida võib
kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilib kõige paremini
22
spetsiaalsetes plastist toidukarpides, siis on lubatud maksimaalselt kolm läbipaistvat plastikust
säilituskarpi ning ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter. Piirangut on vaja vangla julgeoleku
tagamiseks. Kambris ei ole kontrollimatul hulgal karpe vaja ning need raskendavad läbiotsimist.
Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, seepärast pole tal vaja suurel hulgal toitu säilitada.
Kui kinnipeetav otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine
nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks võib ka karpe purustades
saada teravaid kilde ja kasutada neid ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki saab
säilitada peale säilituskarpide ka originaalpakendeis. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
7.1.40. Vihmavarju kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute elule ja tervisele. Kui
kinnipeetavad käiksid vihmavarjudega, siis ei saaks neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate
kaudu). Peale selle võib vihmavarju kasutada ründerelvana. Vihmavarjud sisaldavad ka traati, mida
kinnipeetavad kasutavad nt veekeeduseadmete ehitamiseks. Kuna jalutusboksides on
katusealused, mille all võivad kinnipeetavad vihmaga seista, siis ei saa vihmavarje pidada vanglas
hädavajalikeks esemeteks, järelikult ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.41. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.42. Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning võimaldab
kandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tõttu tekkinud vigastusi. Vigastustele õigeaegne
reageerimata jätmine ning tervishoiutöötaja abi hilinenud andmine seab ohtu kinnipeetava elu ja
tervise, ent kinnipeetavate arveteklaarimisele õigeaegne reageerimata jätmine seab ohtu vangla
julgeoleku tervikuna. See säte ei riku kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuse korral
lubatakse või väljastatakse kinnipeetavale päikeseprillid. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
7.1.43. Silmaklapid on üldjuhul mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega, nii et sinna võib
peita keelatud esemeid, mida on raske leida, mistõttu on lubatud silmaklapid, mis on ostetud
vanglateenistuse vahendusel, vangla kaupluse sortimendist, et minimeerida keelatud esemete ja
ainete peitmise võimalusi. Vajadusel saavad kinnipeetavad kasutada vanglateenistuse vahendusel
soetatud silmaklappe, kui mistahes valgusallikas peaks neid segama. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.44. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nende kasutaja ei taju enda
ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu tema elu ja tervise, kuid ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks
ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne.
Kõrvaklapid sisaldavad ka juhtmeid, mida võib kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe
saab seadistada nii, et nendega võib edasi anda ja vastu võtta infot. Seesugune kontrollimatu teabe
edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse.
7.1.45. Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vaja rohkem kui üht komplekti palvehelmeid.
Samas äritsevad kinnipeetavad palvehelmestega. Esemete müümine, vahetamine jmt on vanglas
keelatud ning võib tekitada kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mis ohustavad vangla üldist
julgeolekut. Lisaks sisaldavad palvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Kui palvehelmeid
on mitu, võib saada piisavalt pika nööri, et ohustada vanglas viibivate isikute julgeolekut. See piirang
ei riku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb lubatuks üks komplekt
palvehelmeid.
7.1.46. Relvamaketi ja -imitatsiooni olemasolu loob kinnipeetavaile ning vanglateenistujaile pettekujutelma,
mis häirib tugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Näiteks ei pruugi vanglateenistuja
esmapilgul aru saada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga, mistõttu ta ei saa
operatiivselt reageerida ega ähvardajat kahjutuks teha. Pealegi saab relvamakettide ja -
imitatsioonide sisse peita erinevaid esemeid ning tavaliselt ei ole neid võimalik kahjustamata läbi
otsida.
7.1.47. Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse võib väga hõlpsasti peita keelatud esemeid ja
aineid ning tavaliselt ei saa filtrit läbi otsida seda vigastamata. Kuna üldjuhul on veefiltris vee
puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, võib filtri originaalsisu asendada narkootilist ainet
sisaldavaga ning vangla ei saa seesugust asendust tuvastada. Kinnipeetavad võivad kasutada ainult
veefiltrit. Et neid saab soetada vangla vahendusel kauplusest, siis ei rikuta kinnipeetavate õigusi.
7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.49. Selles punktis nimetatud esemete olemasolu kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on
märksa lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud
23
esemeid. Seesugustesse esemetesse on tavaliselt keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi
otsida, sest vangla teab eseme eripära. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib
peita keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei
äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse
piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud
vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi.
7.1.50. Nende esemete ühisjoon on, et need ohustavad vangla üldist julgeolekut. Seesuguste esemetega,
mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (nt margialbumid), on oht, et vanglateenistuse
ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on niisugused,
mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (nt mänguasjad), või on väga suur tõenäosus,
et ese läbiotsimise ajal puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning
esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavaile kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks
igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemete põhjaliku läbiotsimisega kaasnevad
hügieeniprobleemid (eset otsitakse läbi käsitsi), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine
mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab talle kas vangla või soetab tal need ise poest.
Säärane toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks mittevajalikke
esemeid, mis takistavad kambrite läbiotsimist ning seavad seeläbi ohtu vangla julgeoleku.
7.1.51. Riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna nende läbiotsimine
on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Nii riideesemete taskutesse ja õmbluste vahele
kui ka jalatsite taldadesse ning kontsadesse jm saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida
vanglaametnikul on raske avastada. Riideid võib immutada narkootilise vedelikuga, mida
vanglateenistuse ametnikud ei pruugi avastada. Kinnipeetaval on kohustus kanda vangla riietust.
Neid esemeid, mida vangla kinnipeetavale ei anna, saab ta soetada vanglateenistuse vahendusel.
Puudust kannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikud riideesemed ning jalatsid humanitaarabi
korras. Riideesemeid ja jalatseid lubatakse posti teel saata ainult vahistatuile. Vahistatud kannavad
kambris oma riideid ning neile on õigusaktidega lubatud saata pakke piiratud koguses, sh riideid (üks
pakk kahe kuu jooksul). Kuna vahistatud tavaliselt omavahel kokku ei puutu, siis on keelatud
esemete ja ainete levik piiratud.
7.1.52. Plastpudeleist valmistavad kinnipeetavad raskeid hantleid, täites need soola või muu ainega.
Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute
elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid võib kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Kambris ei ole
kinnipeetavatel vaja omada rohkem kui kuus liitrit originaaljooki, kuna vangla kauplusest ei saa
rohkem osta Taarat saab kinnipeetav igal järgneval poekorral poodi tagastada. (Muudetud
25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
7.1.53. Esemete seest, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks, on keeruline keelatud esemeid
avastada, mistõttu võivad keelatud esemed kergemini kinnipeetavale kambrisse sattuda, mis
omakorda ohustab vangla julgeolekut.
7.1.54. Vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise taktikast ja metoodikast informeeritud kinnipeetaval on
võimalik ohustada otseselt vangla julgeolekut. Oht väljendub keelatud esemete ja ainete vanglasse
smuugeldamises või peitmises selliselt, et vangla neid järelevalvetoimingute käigus ei avasta.
Teiseks on kinnipeetaval järelevalve taktikat ja metoodikat teades võimalik vanglast põgenemist või
mõnda muud rikkumist selliselt planeerida, et ametnikel ei pruugi olla võimalik seda takistada moel,
millega ei kaasneks kinnipeetava/-te, vanglateenistuja, kolmanda isiku või ühiskondliku õigushüve
olulist kahju. Kriminogeensete riskide hindamise metoodikat teades on kinnipeetaval võimalik
riskihindamise tulemusi sellisel määral manipuleerida, et ametnikul võivad jääda tema kuriteo
toimepanemise põhjusriskid välja selgitamata ning talle määratakse ettenähtust madalam
kohtlemistase. Sellega kaasneb oht, et kinnipeetav pääseb vabadusse kuriteo põhjusriskide
maandamiseta, mis avaldub omakorda suuremas korduvkuritegevuse tasemes ja ohus ühiskonna
turvalisusele. Erakorraliste sündmuste lahendamise taktika ja metoodika info võimaldab
kinnipeetaval planeerida ja teostada korrarikkumist või rünnet nii, et selle operatiivne ja vähese
kahjuga lahendamine ei ole võimalik. Selline olukord toob kaasa kõrge ohu vangla teenistujate,
kinnipeetavate, kolmandate isikute ja ühiskonna õigushüvedele ning vajaduse kaasata olukorra
lahendamiseks rohkem ressurssi.
7.1.55. Isikliku ventilaatori omamine vanglas ei ole otstarbekas kuna kambrites on sundventilatsioon.
Ventilaatorid on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute
elu ja tervise. Ventilaatoritesse on võimalik peita keelatud esemeid, mille leidmine ventilaatori seest
on võrdlemisi keeruline ning ventilaator võib läbiotsimise käigus puruneda. Reeglina sisaldavad
ventilaatorid ka juhet, mida on võimalik kasutada ründerelvana ning samuti on ohtlikud ka töötava
24
ventilaatori tiivikud. Lisaks võib jahutamiseks mõeldud ventilaatori ebamõistliku ja kontrollimatu
kasutamise tulemusel külmetuda. Kuna vangla siseruumides on ventilatsioon ehituslikult tagatud,
siis puudub kinnipeetavatel vajadus kasutada isiklikku ventilaatorit. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22,
jõust. 01.03.2022)
7.1.56. Vastavalt VSkE § 641 punktile 16 on kinnises vanglas paiknevale kinnipeetavale keelatud sularaha.
Kuna paljud suveniirrahakupüürid on väga sarnased sularahale ning visuaalsel vaatlusel ei ole kiirelt
ja hõlpsalt eristatav, kas tegu on suveniiriga või rahaga, on põhjendatud ja vajalik suveniirraha
keelustada. Suveniirraha omamata kinnipeetava elukvaliteet vanglas ei lange, sest tegemist ei ole
igapäevaselt vajaliku esemega. Samas suveniirraha lubamise korral tuleks vanglaametnikel
postisaadetiste kontrollimisel ja kambrite läbiotsimisel kulutada liigselt ressurssi tuvastamisele, kas
tegu on kinnipeetavale vanglas lubatud või keelatud esemega. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29,
jõust. 03.04.2023)
8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine
8.1. Antud Kodukorra punkt täpsustab VSkE § 57 lg 1 ja VSkE § 61 ning määratleb täpsemalt, kus kohas
enda juures võib kinnipeetav oma isiklikke asju hoida, samuti vanglast talle isiklikuks kasutamiseks
väljastatavaid asju. Toiduainete pakendid, mis ei sisalda originaalkaupa, ümbrised jm on prügi, mille
kasutamine vanglas ei ole vajalik ning mis kuulub äraviskamisele. Nende alles hoidmine ja kogumine
raskendab kambris läbiotsimist ning seega üldist julgeolekut vanglas ning tulenevalt VangS § 15 lg
2 p 3 on see keelatud. Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega
puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning
vajadusel saab kinnipeetav neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate
isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks. Toiduainete,
kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad.
Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad laos rikneda, mis võib tekitada laos antisanitaarse
olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid.
Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“
sätestab ravimite säilitamiseks teatud nõuded, nt säilitamiskoha, niiskus- ja temperatuurivahemiku.
Tallinna Vangla kinnipeetavate asjade laos sellised tingimused puuduvad, mistõttu ei ole võimalik
ravimeid seal hoiustada. Vangla ei suuda tagada ravimite kvaliteedi säilimist ja mittesaastumist.
Lisaks võivad ravimid isiku kinnipidamise ajal aeguda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks, mistõttu ei
ole nende laos hoidmine otstarbekas. Seetõttu laos ravimeid ei hoiustata ning vangla tagab ise
kinnipeetavale vajalikud ravimid.
Süütamisvahendeid laos ei hoiustata, kuna need võivad ohtu seada vangla julgeoleku ja vanglas
viibivate isikute elu ja tervise. Näiteks tulemasin, mille sees on vedelkütus, võib seismisel lekkima
hakata ja tekitada tuleohtliku olukorra. Samuti on tuletikud on kergestisüttivad esemed ja tuleohu
minimeerimiseks tikke laos ei hoiustata.
Sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu vahetamise vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja
erinev, mistõttu on otstarbekas lubada kinnipeetaval hoida kambris kogu sokkide, sukkade,
sukkpükste ja aluspesu kogust. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.2. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse.
Isiklikud riideesemed, mille lattu paigutamist kinnipeetav taotleb, tuleb enne puhtaks pesta. Halvasti
lõhnavate või määrdunud esemete lattu paigutamisest võib laoametnik keelduda, kuna
vanglateenistus ei saa lubada vanglas antisanitaarset olukorda. Määrdunud ning halvasti lõhnavate
esemete lattu paigutamisega võib kaasneda parasiitide või nakkushaiguste levik, seepärast
niisuguseid esemeid lattu ei võeta. VSkE § 62 lg 1 järgi võib hügieeninõuete täitmise tagamiseks
vangla direktor või tema määratud direktori asetäitja arsti ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada
kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud.
8.3. VSkE § 60 lg 1 sätestab, mida võib kinnipeetav kartseris omada ning kuna enamik isiklikke asju on
kartseris keelatud, siis peab kinnipeetav teadma, kuhu tal kartserikaristuse ajal on isiklikud asjad
võimalik hoiule anda.
8.4. Täpsustatakse, mis viisil ja kuidas on võimalik kinnipeetavatel isiklikke esemeid vanglast välja saata.
Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu
ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat (VSkE § 62 lg 2). Kui
kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral
25
kinnipeetava soovi. Sätestatu põhjal võimaldab vangla kinnipeetaval saata vanglast välja esemeid,
mida kinnipeetav enam vangistuses ei vaja, ilma et ta peaks need hävitama või kinnipeetava lubatud
isiklike asjade kaal ületaks seaduses ettenähtud piirmäära.
8.5. Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraid esemeid. Kõigi
asjade kaasavõtmine aitab vanglal saada paremat ülevaadet kõigist kinnipeetavale kuuluvaist
esemeist.
8.6. Regulatsiooniga määratletakse täpne pakendite kogus, mida kinnipeetav võib vanglas hoida.
Regulatsiooni eesmärk on vähendada või hoida kontrolli all kinnipeetavate valduses olevate
pakendite kogust ning vähendada nende sihtotstarbetut kasutamist. Pakendite väiksem arv
vähendab eluosakondades ja elukambrites olevate esemete kogust, mis lihtsustab omakorda
läbiotsimisi ning vähendab sellele kuluvat aega. Samuti kiirendab regulatsioon jäätmete jõudmist
jäätmekäitlusesse, mis vähendab pesemata pakendites oleva toidu roiskumisest tulenevaid
terviseriske ning kahjurputukate ja näriliste levikut.
8.7. Kinnipeetaval on keelatud:
8.7.1. Vanglal peab olema ülevaade kinnipeetaval kambris või laos olevatest isiklikest esemetest. Ihupesu
ja sokkide äraviskamise korral piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik veendub, et kinnipeetav
viskab asjad minema, ning märgib selle taotlusele. Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava
isiklike asjade kambris olevate esemete nimekirja ja mida kinnipeetav soovib maha kanda (hävitada),
tuleb esitada laole koos sellesisulise taotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav
taotleb maha kanda jalanõud, kuid mõni aeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava jalas. Peale
selle jääb iga esitamata hävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see tähendab, et kui
kinnipeetaval on kaalupiirang täis, ei saa ta uusi asju oma esemete hulka lisada. Niisugune
regulatsioon aitab ühest küljest luua kinnipeetava asjadest tõetruuma pildi ning teisest küljest
distsiplineerib kinnipeetavaid esitama taotluse juurde ka vastavaid esemeid, mitte manipuleerima
oma tegeliku varade seisuga.
8.7.2. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos
vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.
Igasugune muu viis esemeid enda valdusesse saada on keelatud. Kambri suurusest ning
ehitustehnilistest võimalustest lähtuvalt lubab vanglateenistus ühte elukambrisse ühe televiisori. Nii
ei saa vanglateenistus panna kinnipeetavat olukorda, kus viimane on sunnitud rikkuma kodukorra
nõuet, kasutades (vaadates, kuulates) kaaskinnipeetavale kambrisse lubatud televiisorit, kui
kambrikaaslane seda loomulikult lubab. Esemete edasiandmise ja vahendamisega teistele
kinnipeetavatele muutub raskendatuks kontrolli teostamine esemete üle, sest vanglale ei oleks teada
nende asukoht, samuti võivad edasiantavasse või vahendatavasse esemesse olla peidetud keelatud
esemeid, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu.
8.7.3. Keelatud või ebaseaduslikult omandatud esemed ei tohi sattuda vanglasse. Praktika on näidanud,
et kinnipeetavad saavad arestimajadest ja kohtutest ebaseaduslikult erinevaid esemeid (sh keelatud
esemeid) ning üritavad neid vanglasse tuua. Esemed, mis kinnipeetav on eespool kirjeldatud viisil
saanud, võetakse ära ning vanglateenistus korraldab distsiplinaarmenetluse.
8.7.4. VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade
laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke
asju, sellest tulenevalt on isiklike asjade hoidmine teiste kinnipeetavate kambris ja mujal väljaspool
elukambrit keelatud.
8.7.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.6. Kinnipeetaval on õigus vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning
vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski
maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu vangla turvalisus. Numbritega
märgistatud turvakleebis seob konkreetse elektriseade selle omanikuga. Elektriseadmete
liitekohtadele pandud turvakleebis võimaldab vanglateenistusel kindlaks teha, kas kinnipeetavad on
elektriseadmeid lahti võtnud (praktikas on tulnud ette, et kinnipeetav peidab elektriseadme sisse
keelatud esemeid). Töökorras seadet saab ohutult kasutada ning see tagab vangla elektrisüsteemi
tõrgeteta töö. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, seda peab kinnipeetav elektriseadet
soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotleb ja elektriseadet kasutab kinnipeetav
enda initsiatiivil, seepärast ei pea vangla kaablit väljastama, vaid tagab televiisori kasutamiseks
vajaliku väljundi.
26
8.7.7. Toiduainete kääritamine ja hapendamine ei ole hügieeniline ning selliste toiduainete söömine võib
kahjustada tervist.
8.7.8. VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade
laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke
asju, sellest tulenevalt on igasugune muu valduse muutumine keelatud. VangS § 67 punkt 4 kohaselt
peab kinnipeetav suhtuma vangla varasse heaperemehelikult. Vangla väljastatud esemete eest
vastutab kinnipeetav, kellele need on väljastatud, ning esemete mahajätmine ei ole vangla varasse
heaperemehelik suhtumine, kuna kinnipeetav on kohustatud need esemed vanglale tagastama.
Jättes need aga kambrisse, satuvad esemed teiste kinnipeetavate valdusesse.
8.7.9. Sättega on reguleeritud kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui
kinnipeetaval on kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest
kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust kuni viis raamatut. Seega võib kinnipeetaval olla
kambris kokku 10 raamatut. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.10. Toiduainete puhul on tegemist ainetega, mis oma olemuselt võivad rikneda. Riknenud toiduaine
ohustab otseselt kinnipeetava tervist. Toiduained meelitavad ligi närilisi, prussakaid jt, kes võivad
edasi kanda erinevaid nakkushaigusi, baktereid jne. Keskkonnas, kus toiduained on närilistele lihtsalt
kättesaadavad, suureneb näriliste arvukus kiiresti. Näriliste elupaikadeks on sobilikud kuivad ja
soojad ruumid või ruumiosad. Vangla tingimustes on sellisteks ruumideks ja ruumiosadeks näiteks
serveriruumid, kommunikatsioonišahtid vms. Seega ohustab näriliste suur populatsioon otseselt
vangla energia- ja sidevarustuse toimimist. Vangla tagab kinnipeetavale kolm korda päevas sooja
söögi, mis tagab kinnipeetava päevase energiavajaduse, seega puudub ka vajadus suurema koguse
toiduainete järele. Samuti on oluline, et toiduainete läbiotsimine on aeganõudev (majonees, ketšup,
määrded jne) ning teatud juhtudel ei ole need peale läbiotsimist enam hügieenilised. Kambris olevad
suured kogused asju (sh toiduaineid) raskendavad läbiotsimist, samas puudub reaalne vajadus
hoida enda juures rohkem toiduaineid. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.11. Pakendid (plast-, pandipakend jms) sobivad hästi spordivahendite valmistamiseks ja seda on
vanglates korduvalt ette tulnud. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale
keelatud spordivahendid. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla
julgeoleku ja on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid on võimalik kasutada ka
ründerelvadena löömiseks. Pakendid on oma mõõtmetelt suured. Suures koguses nimetatud
esemete hoidmine kambris raskendab kambri läbiotsimist ja seeläbi keelatud esemete leidmist, võib
varjata peidikuid, ehituselementide lõhkumist, sodimist jne. Läbipaistmatute pakenditest on keeruline
leida sinna peidetud keelatud esemeid. Seetõttu on need ohtlikud vangla üldisele julgeolekule.
Äratarvitatud pandipakendite hoidmine kauem, kui järgmise poepäevani ja äratarvitatud pakendite
hoidmine kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani ei ole vajalik ning nende ära andmise
tagajärjel suureneb vangla julgeolek, kuna läbiotsimisi on kergem teostada. (Lisatud 25.02.2022 nr
1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
8.7.12. Vanglasse vastuvõtmisel määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale toiduainete säilitamiseks
külmkapis sahtli. Toiduaineid on lubatud hoida üksnes endale määratud sahtlis. Teisele
kinnipeetavale määratud või veel määramata sahtlisse toiduainete panemine on keelatud. See on
vajalik kinnipeetavate omavahelise kaubavahetuse ja võlasuhete ärahoidmiseks ning tagab, et
läbiotsimise käigus ei pea vanglateenistuse ametnikud külmkapist ära viskama toiduaineid, mis on
pandud vabadesse sahtlitesse ja mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. (Lisatud 18.06.2024
nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
8.8. Kinnipeetavale, v.a vahistatule, on vangla väljastanud riietuse (v.a jalanõud, pesu). Pesu ja sokkide
koguse määramisega tagatakse isiklik pesu ja sokkide mõistlikus koguses, arvestades esemete
kulumist ja hügieeninõuete tagamist. Jalanõude koguste määramise eesmärk on tagada jalanõude
kasutamine, lähtudes nende konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas viibimine).
Kui vangla ei piiraks kambris lubatud isiklike esemete kogust, oleks asjade rohkuse tõttu raske
kambrit läbi otsida ning visuaalset järelevalvet teha. Määratud isikliku riietuse kandmise lubamine on
põhjendatud, kuna vangla riietuse hulka, mille vanglateenistus kinnipeetavale annab, ei kuulu kõik
selles punktis nimetatud riietusesemed, kuid mida on normaalsetes tingimustes vaja, et tagada
elementaarsed hügieenitingimused ning elada Eestis valitsevates ilmastikuoludes mugavamalt.
Tagamaks, et kambrisse ei satuks pika pesu nimetuse all riietusesemeid, mis sobiksid kanda ka
pealisriidena, on pika pesu olemust täpsustatud. Pikk aluspesu ei tohi kinnipeetaval olla vangla riiete
alt nähtav, kuna jätab isikust korratu mulje. Vangla riietust peab kandma korrektselt. Kinnaste ja salli
vangla siseruumides kandmine on keelatud, sest esemed on vajalikud üksnes välitingimustes.
27
Siseruumides on tagatud eluruumidele kehtestatud temperatuur, mis võimaldab olla salli ja
kinnasteta.
8.9. VangS § 93 lubab vahistatul kanda isiklikku riietust. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad
või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse.
VangS ei täpsusta, missuguseid riideid ja kui suures koguses vahistatul võib olla. Selles punktis
loetletud esemete koguste määramise eesmärk on tagada, et isiklikke riietusesemeid hoitaks
kambris mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ning hügieeninõuete tagamist. Jalanõude
hulk oleneb nende kasutamise konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas
viibimine). Vahistatu riiete koguste piiramine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes
kogustes riiete omamine kambris raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete
peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Riiete koguste piiramine aitab ära hoida
või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste
teostamise raskendamine tulenevalt suurest kontrollimist vajavate esemete hulgast, ruumipuudusel
võimalikud konfliktid kambrikaaslaste vahel jms), mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt
vangla julgeolekut. Samas on kehtestatud kogused sellised, et tagavad vahistatule riiete vahetamise
vastavalt nende määrdumise vajadusele ja ilmastikutingimustele. Pika aluspesu kandmine on
lubatud vaid isikliku pika riietuse all. Triiksärke on kambris vähestel vahistatutel ning talvisel ajal
eelistaksid vahistatud pigem kanda pikkade varrukatega särki.
8.10. Punktis 8.8. sätestatud riietusesemed on lubatud nii naisvahistatutele kui ka -kinnipeetavatele.
Vangla tagab kinnipeetavatele riietuse, ent kuna vangla ei väljasta kinnipeetavatele kõiki vajalikke
riideesemeid (nt rinnahoidja), siis lubatakse teatud isiklike riideesemete kandmise. Samas on
kehtestatud kogused piisavad selleks, et oleks tagatud võimalus hügieeni järgida ja riietuda vastavalt
ilmastikuoludele.
8.11. VangS § 4¹ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses
toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium
või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku
kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega
tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Hügieenivahendite
koguseid on vaja piirata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine
ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete
peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Hügieenitarvete koguste piiramine aitab
ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste
teostamise raskendamine tulenevalt kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda
tarbimisvajadust ületavate hügieenivahendite puhul asjade üleandmise või vahetamise võimalus,
mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate
tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla
julgeolekut). Hügieenivahendite kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus
kambris hoitavad asjad ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste
efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, takistada
ebaseaduslikke alluvus- ja võlasuhteid jne.
8.12. Kinnipeetavatele ja vahistatutele on tagatud osakondades pesumasinad, millega saab isiklikke
riideid pesta, kuid üksikute riideesemete pesemine pesumasinas on ebamõistlikult ressursikulukas.
Seetõttu on otstarbekas võimaldada omada ja kambris kasutada ka ühte isiklikku pesukaussi. Kuna
vahistatute liikumine väljaspool kambrit on piiratud ja seetõttu on võimalik ka pesumasinaid
piiratumalt kasutada, on pesukauss neile isiklike riiete puhtuse eest hoolitsemiseks äärmiselt vajalik.
(Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
8.13. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused
8.13.1. Elektriseadmed, mis ei ole toodetud tehases või on ümber ehitatud või mitte töökorras ohustaks
vangla julgeolekut. Selliste seadmete kasutamisel võib kinnipeetav saada elektrilöögi või tekkida
elektrilühis, mis omakorda võib tekitada tulekahju. Turvakleebis on vajalik selleks, et
vanglaametnikule oleks võimalik tuvastada, kellele seade kuulub. On esinenud juhtumeid, kus
elektriseade on avastatud valest kambrist ning selle külge on kinnitatud vanglas keelatud ese. Kuna
elektriseade väljastatakse kinnipeetavale tema enda vastutusel ning ta peab tagama, et väljastatud
elektriseadmega ei pandaks toime distsipliinirikkumisi, siis on seadme omaniku tuvastamine oluline
ning turvakleebise puudumisel ei oleks see võimalik.
8.13.2. Kuna vangla elektriga ei varusta, ei saa ta võtta vastutust elektriseadmete kahjustuse eest, mis on
tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutusest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla
vastutab ainult juhul, kui kahjustus on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tõttu.
28
8.13.3. Kambrisse elektriseadme saamiseks esitab kinnipeetav inspektorile-kontaktisikule taotluse (lisa 4),
kuhu ta märgib elektriseadme nimetuse, margi ja asukoha taotlemise ajal ning elektriseadme
võimsuse. Elektriseadme kasutamise kulu katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulu
arvestusperioodi pikkus on üks kuu ning kulu arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.
Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise kord on kehtestatud
VSkE §-des 591, 592 ja 593. Mitme seadme kasutamise korral maksab kinnipeetav iga seadme
kasutamise eest. Kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme
vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava makstavat tasu
proportsionaalselt ajaga, mil isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa
vähendamist ning tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulu. Koos elektriseadmete kasutamise
loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulu arvataks maha
tema isikuarvelt. Kinnipeetava isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab
haldusosakond kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15.
kuupäevaks.
8.13.4. Kinnipeetav on kohustatud kasutama elektriseadet selle kasutamise juhendi järgi, vastasel korral
võib ta seada ohtu enda või kogu vangla turvalisuse. Elektriseadme kasutamise luba antakse
kinnipeetavale, kes on esitanud vanglale taotluse. Elektriseadme kasutamise loa saanud kinnipeetav
võib elektriseadet kasutada ainult oma kambris, kuhu vanglateenistus on selle paigutanud. Ta ei tohi
viia elektriseadet teise kambrisse ega anda seda teisele isikule kasutada.
8.13.5. Rikutud elektriseadme kasutamine ja kinnipeetava enda poolt remontimine on vanglas keelatud,
kuna sellega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning vangla turvalisusele. Rikutud elektriseadme
võtab vanglateenistus ära ning ese kuulub vastavalt kinnipeetava soovile lattu paigutamisele,
hävitamisele või vanglast väljasaatmisele. Saatmiskulud kannab kinnipeetav. Turvakleebised
paigaldatakse elektriseadmete erinevatele väljunditele ja ühenduskohtadele tagamaks, et
kinnipeetavad ei prooviks elektriseadmeid ümber ehitada ega kasutada seadmetes keelatud
esemeid (näiteks mälukaarti). Elektriseadmes keelatud andmekandjate või muude esemete
kasutamise ja elektriseadmete ümber ehitamise vältimiseks ei tohi kinnipeetav turvakleebiseid
rikkuda ega neid eemaldada. Rikutud turvakleebisega seadme võtab vanglateenistus ja see
paigutatakse lattu kinnipeetava isiklike asjade hulka.
8.13.6. Kui kinnipeetav saab elektriseadme kasutamise loa, tekib tal kohustus tasuda elektriseadme
kasutamisega kaasnevad kulutused. Ta ei tohi elektriseadet kasutades panna toime õigusrikkumisi.
Kui kinnipeetav neid kohustusi ei täida, on vanglateenistusel õigus võtta elektriseade ära ning
otsustada, kas tunnistada elektriseadme kasutamise luba kehtetuks.
8.13.7. Kinnipeetaval on õigus esitada taotlus saata parandust vajav olmeelektroonika remondifirmasse.
Olmeelektroonika veo- ja remondikulud katab kinnipeetav.
9. Kinnipeetava toitlustamine
9.1. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 järgi
kehtestatakse kinnipidamisasutustes kinnipeetavaile päevased toidunormid.
9.2. Kinnipeetavat toitlustatakse üldjuhul temale määratud kambris, v.a mõningad erisused (nt koolis
viibivad kinnipeetavad).
9.3. Toitu jagab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all põhjusel, et toitu
jagataks korrektselt. Vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt jagatavaid toidukoguseid, et
kinnipeetavast abitööline ei annaks kambrisse kõrvalisi esemeid.
9.4. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste
toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine
peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Selleks, et tagada kõigile
kinnipeetavatele ettenähtud toiduportsjon, väljastatakse toit kandikutel vangla toidunõudes ja igale
kinnipeetavale isiklikult. Kui väljastada toit teisele kinnipeetavale, võib juhtuda, et mõni kinnipeetav
jääb toiduta. Toitlustamisaja lõppedes korjatakse kambrites toidunõud kokku ja viiakse kööki
pesemiseks. Vanglateenistus väljastab igale kinnipeetavale toidu individuaalselt. Selleks, et
kinnipeetavale oleks tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud temale
väljastatud toidu andmine teisele kinnipeetavale.
9.5. Kinnipeetavatele väljastatakse toit vangla toidunõudes. Kuna kinnipeetavatel on võimalik toiduaineid
ka vangla kauplusest osta, siis on lubatud omada kambris isiklikke toidunõusid (kauss, kruus,
29
lusikas). Sellisel juhul hoolitseb kinnipeetav ise nende puhtuse eest. Kambris on olemas voolav soe
vesi ja kinnipeetavatel on võimalik vangla kauplustest soetada nõudepesuvahendit.
9.6. Toidu säilitamine on vajalik juhuks, kui kinnipeetav enne toitlustamise lõppu ümber mõtleb ning siiski
soovib oma toidu vastu võtta.
9.7. Toitlustamisest loobumise taotluse esitamisega kinnitab kinnipeetav, et loobub toidust vabal tahtel
ning vastutab sellest tulenevate tagajärgede eest ise. Taotluse esitamisel loobub kinnipeetav
kõikidest toidukordadest. Toidukordadest valikuline loobumine (nt vaid hommikusöögist) ei ole
lubatud, sest see raskendab toitlustamise korraldamist. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust.
25.06.2024)
9.8. Selleks, et vangla saaks teada, et kinnipeetav soovib uuesti toitlustamisele saada, esitab kinnipeetav
vastavasisulise taotluse.
9.9. Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale menüüs ettenähtud toiduosad selleks menüüs
ettenähtud toidukordade ajal, et kinnipeetavale oleks tagatud iga toidukorra ajal toidunormile vastav
kogus toitu. Vangla väljastab igale kinnipeetavale toidu individuaalselt ning on keelatud anda temale
väljastatud toitu teisele kinnipeetavale. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
9.10. Et vältida vangla osakondades antisanitaarse olukorra tekitamist või parasiitide levikut, söövad ja
joovad kinnipeetavad üldjuhul oma kambris.
9.11. Vangla peab kinnipeetavale tagama igapäevase toitlustamise ning kuna vanglast lahkumisel ei ole
võimalik kinnipeetavat toitlustada vanglas, siis antakse talle vajadusel toit kaasa.
9.12. VangS § 47 sätestatu kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna
üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava
toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava
koostamist ja toitlustamist jälgib tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse
kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni
toitumistavasid. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid
kinnipidamisasutustes” § 4 sätestab toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele, mille kohaselt
haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes
arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud
tervisekaitsenõudeid. Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega
üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele
toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal. Liha/sealiha
vaba toidu võimaldamise eesmärk on, et kinnipeetav saaks vältida liha/sealiha sisaldavate toitainete
söömist, kui seda ei võimalda tema tervislik seisund, usulised või veendumuslikud vaated. Kui
kinnipeetav ostab Vangla kauplusest eritoidu määramise korral keelatud toiduaineid, lõpetatakse
temale eritoidu väljastamine ning kinnipeetavale määratakse tavatoitlustamine. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
9.13. Kinnipeetav ei tohi väljendada alusetult rahulolematust vangla pakutava toidu vastu (nt toit ei
maitsenud jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (nt on toidus kõrvalised esemed
jms), peab ta kohe teavitama sellest vanglateenistuse ametnikku ning andma ebakvaliteetse toidu
vanglateenistuse ametniku kätte.
9.14. Vangla töökorralduse järgi ei ole töötavaid ja õppivaid kinnipeetavaid otstarbekas tuua oma
osakonda ainult toitlustamise ajaks, mistõttu toitlustatakse neid võimalusel töö- ja õppekohas. Samal
põhjusel sööb ka kinnipeetavast toidujagaja kinnipeetavate köögis. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-
1/24/40, jõust. 25.06.2024)
9.15. Kinnipeetaval tuleb toitlustusaja lõppedes toidunõud koos kandikuga tagastada, et vanglal oleks
võimalik toidunõusid toidukordade vahepeal pesta ja tagada järgmisel toidukorral toidu väljastamine
puhastes toidunõudes. Toidunõude kambrist ära andmisega välistatakse ka olukord, kus
kinnipeetavad koguvad kambrisse toidunõusid ning vanglal tuleb seetõttu varuda otstarbetult
suuremas koguses toidunõusid. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
10. Jäätmete käitlemine
10.1. Jäätmeseaduse § 31 lg 1 sätestatule vastavalt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete
sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures
ulatuses. Jäätmete sorteerimine on oluline keskkonna seisukohast. Liigiti kogutud jäätmete kambris
ettenähtud kohta paigutamine on vajalik jäätmete kambrist väljaandmise lihtsustamiseks.
30
Nõustamise ja kontrollimisega tagatakse prügi sorteerimine ning see, et kinnipeetavad on teadlikud,
kuidas seda teha.
10.2. Kuna patareid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, siis toimub nende käitlemine erikorras ehk seetõttu
peab kinnipeetav patarei andma vanglateenistuja kätte, kes selle ettenähtud kohta paigutab.
10.3. Kuna kambris on üldjuhul mitu kinnipeetavat, siis on vaja kehtestada kohustus täita vanglaametniku
korraldust anda jäätmed kambrist välja.
11. Olmeküsimused
11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine
11.1.1. Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud, tulenevalt nende ametikoha
põhistest kohustusest ja pädevusest. Kinnipeetava probleemide esmane edastaja ja lahendaja on
üksuse juhi määratud ametnik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Kui kinnipeetava
probleemi lahendamine ei kuulu üksuse juhi määratud ametniku pädevusse, edastab ta selle
lahendamiseks Vangla vastavale struktuuriüksusele. Kinnipeetaval tekkinud vangistusega seotud
probleemid lahendab üksuse juhi määratud ametnik või tehakse seda tema vahendusel. Vanglale
kinnipeetava esitatud taotlus peab olema vanglateenistusele arusaadav, mistõttu on vaja, et taotlus
oleks kirjutatud selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab olema selgelt ja üheselt väljendatud.
Kui esitatud taotlus on ebakorrektselt vormistatud või ebatäpne, peab seda lahendav
vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult esitatud andmeid ning taotlust ei ole
võimalik esimesel võimalusel lahendada. Dokumentide registreerimisel, menetlusse suunamisel ja
säilitamisel on Tallinna Vangla kohustatud järgima arhiiviseaduses ja arhiivieeskirjas sätestatud
nõudeid. Väiksemas kui A5 formaadis esitatud dokumendile on raskendatud nõuetekohase
registreerimismärke kandmine, dokumentide operatiivne menetlusse suunamine, säilitamine,
vajadusel loetavate koopiate tegemine jne. Samuti on väiksemate kui A5 formaadis paberite
nõuetekohane käsitlemine töömahukas, need võivad kergemini muutuda loetamatuks või katki
minna ning nende säilitamist on raske tagada. Seetõttu peavad kinnipeetavate pöördumised olema
üldjuhul esitatud A4 kirjapaberi formaadis, kuid ei tohi olla esitatud väiksemas kui A5 formaadis.
Vanglas on kasutusele võetud tahvelarvutid, mille vahendusel on kinnipeetaval võimalik koostada
elektroonseid pöördumisi ja esitada neid vangiportaali (VaPo) kaudu. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-
1/24/40, jõust. 25.06.2024)
11.1.2. Blankette väljastatakse kinnipeetavatele ja täidetud blankette võetakse kinnipeetavatelt vastu
vastavalt üksuse töökorraldusele üksuse juhi määratud vanglateenistuse ametnike poolt kas
loenduse või kirjade üleandmise/ vastuvõtmise ajal.
11.1.3. Kinnipeetav esitab Vanglale taotlusi vaid enda nimel, sest ta saab oma pöördumises taotleda vaid
konkreetselt temasse puutuvate probleemide lahendamist. Tulenevalt keeleseaduse §-st 10 toimub
riigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Selles tulenevalt tuleb pöördumised esitada eesti keeles.
11.1.4. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või
selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.
Erilise vajaduse korral võib vastamise keerukuse tõttu vastamise tähtaega pikendada kuni kahe
kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb
käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb
teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul).
11.1.5. Kambriterminali põhieesmärk kambris on võimaldada kinnipeetavatel eeskätt kambriuste lukustatud
oleku ajal teavitada vanglateenistust arstiabi vajadusest või muudest olukordadest, mis ohustavad
vangla julgeolekut ja vajavad vanglateenistuse ametnike kohest sekkumist. Ohuolukorrast
teavitamiseks võib kambriterminali kasutada ka muul ajal. Muuhulgas kambriterminali vahendusel
teostatakse kõnesid tööülesannete operatiivseks täitmiseks. Kuna stentofonide, sh kambriterminali,
kaudu on ette nähtud edastada informatsiooni olukordadest, mis võivad ohustada vangla üldist
julgeolekut, siis võimalike teatega seotud haldus- ja kohtumenetluste objektiivsuse ja täielikkuse
tagamiseks võib kambriterminali vahendusel teostatud kõnesid salvestada. (Muudetud 25.02.2022
nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022 ja 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022)
11.1.6. Reguleeritakse kellele on võimalus esitada pöördumisi kinnises ümbrikus. Teistele osakondadele
adresseeritud pöördumised ei pea ilmtingimata esitama kinnises ümbrikus, mistõttu vangla selleks
ümbrikke ei taga. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
31
11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid
11.2.1. Kohustus tagada isikliku riietuse puhtus tuleneb VangS § 46 lg-s 2 sätestatust.
11.2.2. Hügieeni tagamiseks kindlustab Vangla kinnipeetavale Vangla väljastatud voodipesu ja käterätikute
vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Kui tekk, madrats või padi on määrdunud, on kinnipeetaval
õigus taotleda nende pesemist. Kui tekk, padi või madrats on muutunud kasutuskõlbmatuks, on
kinnipeetaval võimalus esitada taotlus esemete vahetamiseks.
11.2.3. Vangla väljastatud riideesemeid ja voodipesu puhastatakse vangla kulul. VangS § 46 kohaselt
kannab kinnipeetav vangla riietust ning vahistatu VangS § 93 põhjal isiklikku riietust. Isiklikud riided
peab korras hoidma kinnipeetav ise. Isiklike riiete pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav
osta vangla kauplusest. Seetõttu peseb kinnipeetav enda riided omal kulul.
11.2.4. Kinnipeetav peab arvestama, et ta saaks kanda vangla vormi korrektselt, kui osa riideid on pessu
antud. Sättes on täpsustatud, kui palju saab kinnipeetav korraga riideesemeid pessu anda. Jopet ei
pea pesema sama sagedusega kui ülejäänud riideid.
11.2.5. Sättes on täpsustatud, kuidas saab kinnipeetav soetada isiklike riiete pesemiseks pesuvahendeid.
11.2.6. Punktis on ette nähtud võimalus isiklike riietusesemete pesemiseks Tallinna Vanglale
pesupesemiseteenust osutava lepingupartneri juures. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust.
03.10.2022)
11.2.7. Riided võetakse pesusse vaid kirjaliku taotluse alusel. Kinnipeetav peab andma nõusoleku, et tema
isikuarvelt arvestatakse maha pesu pesemise teenuse raha.
11.2.8. Säte täpsustab, mis esemeid ei pesta. Üleriideid võidakse pesta erandjuhul, kui kinnipeetav kinnitab
taotlusel oma allkirjaga, et ta teab esemete pesemise võimalikest tagajärgedest.
11.2.9. Punktis on ette nähtud võimalus vormielementi taotlemiseks ja vahetamiseks. Regulatsioon annab
juhised taotlemiseks ja otsustamise protsessist.
11.2.10. Punktis on ette nähtud võimalus isiklike jalanõude parandamiseks. Regulatsioon annab juhised
teenuse taotlemiseks.
11.2.11. Vanglas on esinenud nakkushaiguste (nt sügelised, jms) ja parasiitide (nt riidetäid, jms) levikut.
Tulenevalt VangS § 49 lg 1 sätestatust on vanglal kohustus korraldada kinnipeetavate tervishoidu.
Nakkushaiguste ja parasiitide levik võib kahjustada kinnipeetavate tervist. Tervis on oluline väärtus,
ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Õigus tervise kaitsele omab
põhiõiguste süsteemis tähendust nii iseseisva põhiõigusena kui ka väärtusena, mida kasutatakse
teiste põhiõiguste piiramisena. Põhiseadus kehtestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi
kohustuse tervisekaitse vallas tegutseda, sh on riigil kohustus tervisekaitsel astuda preventiivseid
samme. Kinnipeetavate tervise kaitsmiseks korraldab vangla nakkushaiguste ja parasiitide leviku
tõkestamiseks kinnipeetavate isiklike või vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või
hävitamise. Seega esineb konkurents omandiõiguse ja õiguse tervise kaitsele vahel. Sellises õiguste
konkurentsi olukorras tekib paratamatult vajadus õiguste piiramiseks. Kaaludes õigusi tuleb õigus
tervise kaitsele, asetada kõrgemale omandiõigusest. Samuti tuleb arvestada, et jättes tarvitusele
võtmata vajalikud meetmed, seaks vangla ohtu suure hulga vanglas viibivate isikute tervise ja seeläbi
oleks ohustatud üldine julgeolek vanglas.
11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine
11.3.1. Vastavalt VangS § 50 lg 1 peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikutele, kellel selleks
rahalised võimalused puuduvad, väljastab Vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahendid.
Punktis sätestatakse, millistel tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenipakki saada. Rahalise piiri
kehtestamine on vajalik selleks, et kinnipeetav oma rahalisi vahendeid kasutaks kaupluses
eesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab
kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et Vangla tagab talle hügieenivahendeid.
Hügieenipaki komplekteerimisel on arvestatud vahendite keskmist kulu.
11.3.2. Punktis on välja toodud, milline on hügieenipaki sisu. Loetellu kuuluvate esemetega on tagatud
kinnipeetavate esmane hügieen.
11.3.3. VangS § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Tööhõives osalemine tagab
kinnipeetavatele võimaluse säilitada tööoskusi, valmistuda vabanemiseks ning tasuda enda
kohtunõudeid. Kui kinnipeetav ei täida töökohustust, ei väljasta vangla talle hügieenipakki.
Töökohustuse täitmise korral on kinnipeetaval võimalik enda palga eest hügieenivahendeid osta.
32
11.3.4. Punktis on välja toodud tavapärasest hügieenipaki väljastamisest erinev kord. Punktis on välja
toodud, kuidas saab vanglasse saabunud kinnipeetav hügieeni tagamiseks vajalikud vahendid.
Hügieenivahendid väljastatakse kõikidele kinnipeetavatele, kellel Vanglasse saabudes neid ei ole.
Puuduolevad hügieenivahendid antakse kinnipeetavale Vanglasse vastuvõtuprotsessi käigus ning
need märgitakse kinnipeetava asjade ühtsesse nimekirja.
11.3.5. VangSi § 50 lg 1 järgi peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikuile, kellele selleks raha
ei ole, väljastab vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahendid. Kinnipeetav, kellel ei ole
piisavalt vahendeid, võib taotleda hügieenipaki väljastamist.
11.4. Riideesemed
11.4.1. Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastamine
vähekindlustatud kinnipeetavale.
11.5. Ruumide korrashoid
11.5.1. Punktis on märgitud, mis vahendid tagab vangla, et kinnipeetavad hoiaksid korras oma elukambri
11.5.2. Kuna vangla on kinnine ühiskond, siis on hügieeninõuete täitmine eriti vajalik, et takistada haiguste
levikut. Korrektse riietumise nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus
kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Kinnipeetava korrektse välimuse kohustus
on vajalik selleks, et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil palja ala- või ülakehaga või
aluspesus, millega nad paneksid piinlikku olukord nii teised kinnipeetavad kui ka vanglaametnikud.
Ka vabaduses olevad isikud ei liigu väljaspool kodu ringi palja üla- või alakehaga, vaid riietuvad
korrektselt. Keeld eesriiete riputamiseks magamiskoha ette ning magamiskoha sisseseadmiseks
mujal, kui määratud kohas ning omavahel voodikohtade vahetamiseks, tuleneb vajadusest teha
kinnipeetavate üle tõhusat järelevalvet, olles veendunud, et kõik vanglas olema pidavad
kinnipeetavad ka vanglas viibivad ega ole põgenenud. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust.
01.03.2022)
11.6. Teenuste eest raha broneerimine
11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt pesupesemine,
koopiate tegemine jne. Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet,
mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel teenuste eest tasuda. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1-
1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
11.6.2. Raha broneerib kohe pärast sellekohase taotluse saamist kassapidaja. Raha broneeritakse ette
sellel eesmärgil, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel vabaks kasutamiseks olevat
rahasummat muul otstarbel ära kulutada enne, kui teenuse osutamiseks vaja minev summa on
broneeringust maha arvestatud. Broneering kaitseb Vanglat olukorra eest, kus kinnipeetav saab
tellitud kauba kätte, kuid selle eest tasumiseks enam nõutavat summat ei ole. Vastavalt VSkE § 54
saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha, milleks kirjutatud taotlus peab
sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega,
välja arvatud juhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik
arvutada muudel alustel; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele
või raha mahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks; 3) kui soovib ülekannet, siis
arveldusarve number ja panga nimetu ning arveldusarve kasutaja nimi; 4) asjade ostmise korral
nende nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.
11.6.3. Vastavalt kinnipeetava soovile broneerib haldusosakonna ametnik vastavad summad. Broneeritud
summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha iga kuu viimasel tööpäeval.
Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa on kontol
olemas. Ülevaade finantsseisust on vajalik, kui kinnipeetav soovib tellida mitut teenust. Broneeringul
selgub, et kõikidele teenustele ei jätku vabasid vahendeid ja kui kinnipeetav ei otsusta ise, millest
loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata. Samal kuul osutatud teenuste eest arvestatakse
raha maha kuu viimasel kuupäeval.
11.7. Rahaülekanded
11.7.1. Kinnipeetav võib vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, laene, saata raha
perekonnale jne). VangS § 44 lg 4 põhjal on kinnipeetaval õigus hoiustada vabanemistoetust sama
paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas. Ta võib täita vanglasiseseks kasutamiseks jäetud
summast rahalisi nõudeid, saata raha oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda enda
arvelduskontole pangas. Selleks tuleb kirjutada taotlus. Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata
33
arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel
pangaülekandeid teha. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
11.7.2. Riigilõivu tasumiseks võib seaduses olla sätestatud tähtaeg, mistõttu riigilõivu kannab vangla üle
esimesel võimalusel.
11.7.3. VSkE § 54 põhjal saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha. Selleks kirjutatud
taotlus peab sisaldama:
1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurust, mis märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega;
2) kas soovib raha välja võtta sularahas, teha ülekannet muule arvelduskontole, raha kinni pidada
vangla kasuks vms;
3) kui soovib ülekannet, siis arvelduskonto numbri ning arvelduskonto omaniku nime;
4) asjade ostmise korral nende nimetust ja kogust;
5) avaldaja nime, allkirja ning kuupäeva.
12. Kokkusaamised ja telefonikõned
12.1. Lühiajaline kokkusaamine
12.1.1. Sätestatud on kõik lühiajalise kokkusaamise registreerimise kanalid. Seda on vaja, et kinnipeetav
teaks, mil viisil saab kokkusaamisele registreerida. Etteteatamisaega on vaja kokkusaamise
kooskõlastamiseks. Kokkusaamise ärajäämisest on vaja teatada, et vajaduse korral saaks sama
kokkusaamise aega pakkude teisele kinnipeetavale.
12.1.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12.1.3. Tulenevalt VangS § 24 lõikest 1 on kinnipeetaval õigus vähemalt ühele lühiajalisele kokkusaamisele
kuus. Kahe lühiajalise kokkusaamise võimaldamine kuus on vanglale töökorralduslikult optimaalne,
tagamaks kõikidele soovijatele kokkusaamisi ja tõhustada regulaarsete kokkusaamiste
võimaldamisega peresuhete säilimist. Vastavalt VangS § 87 lõikele 1 võimaldatakse arestialusele
järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega.
Lühiajalist kokkusaamist ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele. (Täiendatud
01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
12.1.4. Punkt sätestab kinnipeetavate lühiajaliste kokkusaamiste iganädalased toimumisajad. Teave on
vajalik kokkusaajatele ja vanglale kokkusaamise planeerimiseks.
12.1.5. Kokkusaamisele tulnud isik peab 30 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma pääsla
külaliste ooteruumis taotluse ja esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. See on
dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik
miinimumaeg. (Muudetud 20.12.2019 nr 1-1/20/79, jõust. 02.01.2020; 18.06.2024 nr 1-1/24/40,
jõust. 25.06.2024)
12.1.6. Sätestatud on lapse isikut tõendavate dokumentide loetelu. Regulatsiooni on vaja selleks, et kõigil
oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate dokumentide loetelu, millega vangla
territooriumile kokkusaamisele pääseb.
12.1.7. Regulatsioon annab tegevusjuhise, mida peaks kokkusaaja tegema kaasasolevate esemetega, mis
on kinnipeetavale vanglas keelatud, ning kus ta võib neid vanglas kokkusaamise ajal hoiustada.
12.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 20.12.2019 nr 1-1/20/79, jõust. 02.01.2020)
12.2.1. Sätestab pikaajaliste kokkusaamiste iganädalased toimumise ajad. Teave on vajalik kokkusaajatele
ja vanglale kokkusaamiste planeerimiseks.
12.2.2. Punkt sätestab, millal alustatakse kokkusaamisele vormistamist ja mis ajal peab kokkusaaja vangla
pääslas kohal olema.
12.2.3. Sätestatud on taotluste esitamise aeg, kellele tuleb taotlus esitada ning kes võtab selle vastu. Ajaline
piirang pikaajalise kokkusaamise avalduse esitamiseks on vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks
piisavalt aega avalduse menetlemiseks ning pikaajaliste kokkusaamiste graafikut koostada.
Arvestades, et praktikas esitavad kinnipeetavad pikaajalise kokkusaamise taotlused koheselt kuu
alguses, on taotluste esitamiseks ettenähtud viie päevane tähtaeg mõistlik.
12.2.4. VangS § 25 lg 1 järgi on pikaajalise kokkusaamise õigus ainult piiratud rühmal inimestel, kellel on
kinnipeetavaga sugulussidemed. Kui isik taotleb pikaajalist kokkusaamist esimest korda, siis peab
ta dokumentaalselt tõendama, et isikul, kellega ta kokkusaamist taotleb, on temaga VangSi § 25 lg-
34
st 1 tulenevad sidemed, et vanglateenistus saaks hinnata kokkusaamisele tuleva isiku kuulumist
ülalnimetatud rühma.
12.2.5. Kokkusaamisele tulles peab esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi, et vältida olukordi, kus
kokkusaamisele saabunud isik esitab vanglasse sisenedes kehtivuse kaotanud dokumendi.
12.2.6. Vastavalt VSkE § 411 lõikele 2 on Tallinna Vangla pikaajaliste kokkusaamiste ruumide tariifiks 1,12
€ m2. Kokkusaamiskulude tasumine enne kokkusaamist on vajalik mittetasumise või tasumisega
viivitamise vältimiseks. Tasumine enne kokkusaamist aitab vältida ka kokkusaamisele tuleku
kergekäelist loobumist ja broneeringuga ruumide asjatut kinni hoidmist.
12.2.7. Sätestab tegevusjuhise kinnipeetavale, kes soovib pikaajalise kokkusaamise kulude tasumist
vanglasiseselt isikuarvelt.
12.2.8. Läbiotsimine on vajalik, et keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumise tõkestamiseks,
samuti esemete ja ainete vanglast väljatoimetamise takistamiseks.
12.2.9. Regulatsiooni eesmärk on vältida vangla territooriumile joobes isikute sattumine. Samuti isikute, kes
on vanglateenistujate suhtes agressiivsed, ebaviisakad või üritavad vanglasse toimetada
kinnipeetavatele keelatud esemeid. Nii joobes, agressiivsed kui ka keelatud esemeid vangla
territooriumile toimetavad isikud on ohtlikud vangla julgeolekule.
12.2.10. Kokkusaamine on lubatud katkestada, kui selle jätkumine võib ohtu seada vangla julgeoleku (nt
keelatud ainete tarvitamine, suitsetamine kokkusaamise ruumis vms).
12.2.11. Kontrollimine on vajalik ja õigustatud veendumaks, et kinnipeetav ja/või kokkusaaja ei ole tarvitanud
keelatud aineid, sest selline tegevus võib ohustada vangla julgeolekut.
12.2.12. Pikaajalise kokkusaamise varasem lõpetamine võimaldab kokkusaamisele tulla ka neil isikutel, kellel
ei ole võimalik kokkusaamisel viibida 24 tundi. Paindlikum ajagraafik soodustab peresidemete
säilimist.
12.2.13. – 12.2.14. Kinnipeetaval on keelatud pikaajaliselt kokkusaamisel tulles kaasa võtta esemeid ja
aineid, mida tal ei olnud kaasas kokkusaamisele minnes. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et
kinnipeetavad ei vahetaks ega võtaks vastu kokkusaamisele tulnud isikult esemeid ja aineid ning
takistada seeläbi keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamist. Kodukorra punktid 12.2.13 ja
12.2.14 sätestavad loetelu ning kogused tualett-tarvetest ja riideesemetest, mida on kinnipeetaval
lubatud pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta.
12.2.15. Tegevusjuhis pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võetavate toiduainete soetamiseks. (Muudetud
18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.2.16. Pikaajalisel kokkusaamisel tarvitamata jäänud toiduainete kaasaviimine kinnipeetava poolt
elusosakonda on suur julgeolekurisk. Vanglal puuduvad võimalused toiduainete kiireks ja tõhusaks
kontrolliks, mistõttu on keelatud aineid ja esemeid keeruline tuvastada. Mõõdukas koguses
toiduainete kaasa võtmine võimaldab toiduained kokkusaamisel ära tarbida või külalisel need
vanglast lahkudes kaasa võtta.
12.3. Telefonikõned
12.3.1. Käesolevas punktis on sätestatud üldine telefoni kasutamise kord avatud osakonnas. VSkE § 51 lg
2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem
telefoni kasutamise aeg ja kestus kinnitatakse üksuse telefonikõnede teostamise graafikus. Avatud
osakonna lukustamisel korraldab üksus kinnipeetavate helistamise vastavalt ajutisele
töökorraldusele, millest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt, v.a juhul kui helistamise kord on
sätestatud kirjalikult haldusaktis. VSKE § 51 lg 3 kohaselt kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma
osakonna piires vabalt liikuda, saavad helistada taotluse alusel. Sätestatu puudutab avatud
osakonnas viibiva kinnipeetava, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib
kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi
kambrisse, helistamiskorda. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.2. Telefonikõned suletud osakondades
12.3.3. VSkE § 51 lg 2 põhjal võib kinnipeetav telefoni kasutada üks kord nädalas. Telefoninumbri valib
kinnipeetav või selleks määratud vanglateenistuse ametnik.
VSkE § 51 lg 4 kohaselt kinnipeetav märgib taotluses järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja
perekonnanimi; 2) kambri number; 3) isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib
helistada, kui andmeid ei ole varem käesoleva määruse §-s 511 sätestatud korras esitatud; 4)
35
soovitav helistamise kuupäev ja kellaaeg; 5) muu oluline teave; 6) taotluse esitamise kuupäev. VSkE
§ 51 lg 5 kohaselt vahistatu märgib vanglateenistusele esitatavas taotluses lõike 4 punktides 1, 2 ja
4–6 sätestatud andmed.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 p 2 põhjal, kui on piisav alus oletada, et vahistatud või
vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada
kriminaalmenetluse korraldamist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või
süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või
aresti kandvaist isikuist. Prokuratuur või kohus võib määrusega piirata või täielikult keelata
kahtlustatava või süüdistatava kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust. Selle paragrahvi lõike 1
punktis 2 nimetatud piirang ei kehti kirjavahetuse ja telefoni kasutamise kohta suhtlemiseks
riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangS § 28 lg 1 järgi
on kinnipeetaval õigus pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni, § 28 lg 3 kohaselt võib
vanglateenistuse ametnik kinnipeetava sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust piirata, kui see
ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on
piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende
ametiisikutega ning kaitsjaga.
Alus tuleneb VSkE § 51 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni
kasutada vähemalt üks kord nädalas. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/25/40, jõust. 25.06.2024)
12.3.4. Tulenevalt VangS § 29 lg 21 on vanglateenistus kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni
teel suhtleb. Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi
numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi
numbrit ja PIN koodi või kasutab telefoni ajal, kui teine kinnipeetav logis oma kõnekaardiga sisse või
jättis välja logimata, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida kellega
kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib eelkirjeldatud tegevus tuua kaasa kinnipeetavate vahelisi
võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. Kui kinnipeetavad annavad telefonitoru
edasi teisele kinnipeetavale ajal, kus nad kasutavad oma isiklikku kõnekaarti, ehk sisuliselt teevad
võimalikuks oma kõneaja limiidi kasutamist võõra kinnipeetava poolt, siis see tekitab kinnipeetavale
põhjendamatut kulu ning selline tegevus võib ka tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi
intriige. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12.3.5. Käesolevas punktis on sätestatud tootmishoones töötavail ja kutseõppepraktikal viibivail
kinnipeetavail telefoni kasutamise kord. Juhul, kui kinnipeetav on tööpäevadel kõik päevad
hommikust õhtuni hõivatud kas tööga või kutseõppepraktikaga, siis sellisel juhul võimaldatakse
teostada ametlikke kõnesid tootmishoones, kuna ebamõistlik ja ressursimahukas oleks
kinnipeetavaid nende telefonikõnede ajaks saata oma eluosakonda. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-
1/22/22, jõust. 01.03.2022)
12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel
(Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
12.4.1. Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb
VangS § 24 lõikest 1 ja VSkE § 522 lg 1 punktist 3. Kuna vanglateenistus saab telesilla vahendusel
kohtumist võimalda üksnes turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral, võib isikute ring, kellega
kinnipeetaval telesilla vahendusel kokkusaamist võimaldatakse, olla mõnevõrra piiratum isikute
ringist, kellega kinnipeetaval on võimalik kohtuda tavakorras toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste
raames. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg ja
kestvus. Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h.
12.4.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra.
12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et oleks
võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist.
12.4.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab eelnevalt
kokkusaamise lubamist.
12.4.5. Telesilla vahendusel toimuvad kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse täideviimise
eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb telesilla vahendusel toimuva
kokkusaamise korral järgida.
12.4.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine lõpetada ja algatada
rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.
36
13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine
13.1. Lühiajaline väljasõit
13.1.1. Punkti eesmärk on lihtsustada kinnipeetavale teabe kättesaadavust vangistust reguleerivatest
õigusaktidest.
13.1.2. Alus tuleneb VangS § 32 lg-test 1 ja 2. VSkE § 80 lg 2 järgi peab lühiajaliste väljasõitude taotlused
läbi vaatama kuu aja jooksul ning vanglal peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava taotluses
märgitud väljasõidu eesmärke ja kontrollida taotluses esitatud väljasõidu ajal külastatavate
isikute/asutuste andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. VangS § 32 lg 7 alusel
arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava karistusaja hulka. Sestap peab ka väljasõidu
ajal olema karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm
probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske, seetõttu peab
kinnipeetav taotluses põhjendama väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab vangla tagama
kinnipeetava üle järelevalve. Et väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, tuleb ka väljasõidu jooksul
tagada järelevalve. Seda võimaldab ainult korrektselt täidetud väljasõiduplaan, mille järgi saab
vangla tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoori ja viibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud
väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud, et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ega
võimaldada vanglal valvata kinnipeetava järele.
13.1.3. VangS § 32 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et lühiajalise väljasõidu loa võib vanglateenistuse ametnik
anda kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Seadus ei reguleeri, mis ajast täpsemalt lühiajaliste
väljasõitude arvestust peetakse. Järelikult on seaduses vaja täpsustada, mis ajavahemikku vangla
lühiajaliste väljasõitude arvestamisel hindab.
13.1.4. VangS § 32 lg 7 järgi kannab väljasõidukulud kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule
lubamine tähendab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (nt sõidukulud jms). Et väljasõidu eesmärgid
oleksid täidetud, peab kinnipeetaval olema piisavalt raha. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab
vanglateenistus kinnipeetavat vanglasse vastu võttes temal kaasas olnud isiklikud asjad ja isikut
tõendavad dokumendid hoiule. Seega tuleb kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi kasutamiseks
esitada sellesisuline taotlus. Kuna VSkE § 63 lg 1 p 3 ning § 641 p 16 järgi ei või kinnipeetaval vanglas
dokumente ega sularaha olla, antakse sularaha ja taotletud dokumendid kinnipeetavale kätte
vahetult enne väljasõidule minekut.
13.1.5. VangSi § 32 lg 41 põhjal võib vanglateenistuse ametnik käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav
võib väljasõidul viibida või peab seda tegema, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud
kohtades viibima või ei tohi seal olla, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav
on kohustatud tegema. VangSi § 32 lg 7 järgi arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava
karistusaja hulka. Järelikult peab ka väljasõidu ajal jätkuma karistuse kandmise eesmärgistatud
tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust
käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada, et kinnipeetav peaks väljasõidul viibimise
ajal õiguskorda. Seda kontrollivad politsei või vanglateenistuse ametnikud. Kinnipeetav on
kohustatud teavitama peaspetsialist-korrapidajat erakorralistest asjaoludest ning väljasõiduplaani või
asukoha muudatustest. Vanglateenistusel peab olema ülevaade kinnipeetava tegevusest ja
asukohast.
13.1.6. Kuna VangSi § 32 lg 7 põhjal arvatakse väljasõidu aeg karistusaja hulka, on isik väljasõidul viibides
jätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSkE § 641 järgi ei tohi kinnipeetaval vanglas olla narkootilisi,
psühhotroopseid ega muid uimastava või tugeva toimega aineid. Kui kinnipeetav valmistab,
omandab või valdab alkohoolset jooki või muud piiritust sisaldavat ainet, on see KarSi § 330 järgi
keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad KarSi § 331 alusel narkootiliste või
psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta.
13.1.7. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos
vanglasse saabumise ajal kaasa võetud asju ning vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke
asju. VSkE § 74 lg 1 põhjal teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Esemed, mis
kinnipeetav soetas väljasõidul, ei ole vanglateenistuse kontrolli all, sestap pole need ka vanglas
lubatud. Kui kinnipeetaval on enda käes või kinnipeetavate isiklike asjade laos esemeid, mida ta ei
soovi enam vanglas hoida, võib ta väljasõidule minnes need asjad kaasa võtta, mida vanglasse
pärast väljasõitu enam ei lubata.
13.1.8. Vanglas on VSkE § 641 p 16 põhjal kinnipeetavail sularaha hoidmine keelatud, seepärast
paigutatakse kinnipeetaval kaasas olnud sularaha pärast väljasõidult naasmist VangSi § 44 lg 1 järgi
vanglasisesele isikuarvele. Väljasõidule minnes fikseeritakse kinnipeetava kaasavõetav summa,
37
millelt tehakse mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 põhjal. Kui kinnipeetav naaseb vanglasse suurema
summaga, kui algul väljasõidule kaasa võeti, tehakse kaasavõetud summat ületavalt väärtuselt
mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 alusel.
13.1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.1.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.2. Erakorraline väljaviimine ja väljasõit
13.2.1. Tegemist on informatiivse teabega kinnipeetavale, kus antakse ülevaade, millest lähtuvalt on isikul
õigus erakorralist väljasõitu saada.
13.2.2. Alus tuleneb VSKE § 801, mille kohaselt lühiajalise väljaviimise kulud koosnevad vanglateenistuse
saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest.
Lühiajalise väljaviimise kulude määraks vanglateenistuse saatemeeskonna kasutamisel on Vanglas
6,96 eurot tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseimaks kuluarvestuse ühikuks on
kolmkümmend minutit. Nimetatud kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava
vanglateenistuse transpordi kulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse kulu
konkreetse sõiduvahendi kütusele, remondile ja hooldusele, rehvidele, kindlustusele ja
kaskokindlustusele, sõiduki rendi kulu ning muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale,
pesemisele ja muule. Vastavad arvutused teeb haldusosakond. Lisaks nimetatud kuludele
lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast nagu praamipiletid,
parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused. Tulenevalt VSkE § 80 2
sätestatust teeb kinnipeetav koos lühiajalise väljaviimise taotlusega ka taotluse, et lühiajalise
väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne
lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kinnipeetavale kättesaadavaks. Kui
kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise hetkel
vanglasisesel isikuarvel raha, võib Vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub
lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärast lühiajalist väljaviimist
kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja.
13.2.3. Vangistusseaduse kohaselt ei võimaldata lühiajalist väljasõitu vahistatule.
13.2.4. Teabe edastamine on vajalik selleks, et kinnipeetav teaks, mida tal ei ole lubatud väljasõidu ajal teha,
samuti seda, kui palju tema väljaviimine maksma läheb jms.
13.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
13.2.6. Kinnipeetav on kohustatud väljasõidu ajal järgima väljasõidu ajal talle pandud kohustusi, millega
tutvumist ta kinnitab oma allkirjaga.
13.2.7. Pärast kinnipeetava väljasõidult naasmist väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmise
arutamine on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas väljasõit oli vajalik ning täitis oma eesmärgi.
13.2.8. Vastavalt VangS § 88 lõikele 3 ei võimaldata arestialusele lühiajalist väljaviimist. (Lisatud 01.04.2025
nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine)
14.1. Kirjavahetus
14.1.1. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, sama § lg 21 kohaselt
vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab.
Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või
asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg. Vangla sisekorraeeskirja §
48, § 50 ja § 52 panevad kinnipeetavale ja vanglateenistusele õigused ja kohustused, mille täitmiseks
on oluline, et kinnipeetav peaks kinni kirjavahetusele kehtestatud nõuetest. Täpsustab kirjade
kätteandmise korda ja aega. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel
viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse Vanglas ja säilitatakse kuni kinnipeetava vanglasse tagasi
saabumiseni või pikaajalise kokkusaamise lõppemiseni. Kui on tõendatud kinnipeetava viibimine
antud ajahetkel antud vangla kinnipeetavate nimekirjas, kuid ta ise ei viibi kirja saabumise momendil
talle määratud elukambris, puudub alus temale saabunud kirja mujale suunata, kuni asjaolude
muutumiseni. Kirjavahetuse eest vastutaja annab kinnipeetavatele kirju kätte üldjuhul kirja
saabumisega samal päeval. VSkE § 50 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja
vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Kinnipeetav peab oma kirja kätte saama
mõistliku aja jooksul ja viisil, mis ei ohusta vangla julgeolekut. Kuna esineb juhtumeid, kus kiri on
38
vaja suunata täiendavasse kontrolli, pole alati võimalik kirja kätte anda samal päeval, kuid siiski
püütakse seda teha esimesel võimalusel. Nõue, et kinnipeetav on kambrisse lukustatud, tuleneb
eelkõige sellest, et ametnik saaks rahulikult kontrollida kirja sisu ja veenduda, et seal ei ole keelatud
esemeid.
(Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; täiendatud osa tunnistatud kehtetuks JuM
13.06.2023 vaideotsusega nr 11-7/3437)
14.1.2. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam Vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele
kinnipidamisasutusele. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri sõltuvalt saatjast
Eesti Postile või vastavale kohtumajale (Halduskohus, Maakohus ja Ringkonnakohus). Postiseaduse
§ 30 lg 3 järgi tagastatakse postisaadetis saatjale postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral.
Postiteenuse osutajal on õigus nõuda tagastamise eest saatjalt mõistlikku tasu. Kui kinnipeetav ei
viibi enam Vanglas, käitutakse hariliku tava kohaselt vastavalt postiseadusele.
14.1.3. Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavale allkirja vastu üle esimesel võimalusel
süüdistusaktid, kohtuotsused ja kohtumääruse koopiad või muu kriminaal-, haldus- või
tsiviilkohtumenetlusega seotud dokumendid, mis on saadetud Vanglale kinnipeetavale kätte
toimetamiseks.
14.1.4. Tegemist kinnipeetava jaoks olulise õiguse kaitsmisega, seega on vajalik, et kinnipeetav oleks
teadlik, et menetlusse võetakse vaid eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
14.1.5. Üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja arvatud õiguskantslerile,
vanglatele, Presidendi kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad, mis
saadetakse vangla kulul. Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvetele
(ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna „saadetakse” all mõistetakse kirja saatmisega ehk edasi,
adressaadi kätte toimetamisega kaasnevaid kulusid, milleks on ümbriku, kirjamargi, käsiposti jt
analoogsete tasuliste teenuste maksumus. Seega ei ole vangla kohustatud varustama
kinnipeetavaid kirjapaberiga.
14.1.6. Ümbrikute otstarbeka kasutamise eesmärgil väljastavad ümbrikuid kirju koguvad ametnikud vahetult
enne kirja vastuvõtmist.
14.1.7. Tagamaks ka neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel puudub raha või on seda ebapiisavalt ja keda
vangla ei suuda tööga kindlustada, võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri,
vanglate, Presidendi kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, on vaja anda vanglapoolset abi
tasuta kirjapaberi näol. Vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise eesmärgil tuleb piirata
tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini.
14.1.8. Sätestab selle, et kinnipeetavale, kellele Vangla on loonud võimaluse töötamisega ka kirjapaberit
omandada, kuid kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit, sõltumata raha puudumisest
vanglasisesel arvel.
14.2. Pakkide saamine ja saatmine
Pakkide saamise ja saatmist reguleerib VangS ja VSkE-s 15. peatükk. VSkE § 742 lg 1 kohaselt on
kinnipeetaval (ka vahistatul) lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul. Kahel päeval nädalas
on võimalik tuua kinnipeetavale pakk isiklikult vanglasse või saata vajalikud esemed postipakiga.
Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud on 65 cm pikkust, 40
cm kõrgust ja 40 cm laiust. Kodukorra punktid 14.2.1.−14.2.4 selgitavad kinnipeetavale saabunud
pakkide ja kinnipeetava poolt saadetavate pakkide käitlemist.
Kinnipeetaval on lubatud pakiga saada järgmisi esemeid: margid, ümbrikud, postkaardid, fotod;
raamatud, õppekirjandus ja õigusaktid; meditsiinitarvikud tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on
vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta; riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist
ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele; prillid tervishoiutöötaja loal, välja
arvatud päikeseprillid; sokid ja aluspesu; hambahari koos plastotsikuga; hambavaheharjad;
žiletiterad habemelõikurile; ühekordsed raseerijad; küünelõikur, küüneviil ja kamm; juuksekumm;
taskukalender. Vahistatule võib pakiga saata peale loetletud esemete ka riideesemeid ja jalanõusid;
kirjatarbeid, sealhulgas paberit ja kirjutusvahendeid ja perioodilised väljaandeid. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
Kinnipeetaval on võimalik oma isiklikke asju vanglast pakiga välja saata. Paki saatmine toimud
Kodukorra punktides 14.2.3.-14.2.5. kirjeldatud viisil.
(Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
39
14.3. Perioodiliste väljaannete tellimine
VangS § 30 lg 2 alusel on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse
piires oma raha eest ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise
eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Punkti eesmärk on täpsustada perioodika tellimise
korda.
15. Kinnipeetavate sisseostud
15.1. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades
sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille
omamine vanglas on lubatud. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud sisseoste
teha kinnipeetav ühes kuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Vastavalt
VangS § 86 lõikele 10 ei võimaldata arestialusele sisseostude tegemist. (Täiendatud 01.04.2025 nr
1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025)
15.2. VangS § 4¹ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses
toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium
või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku
kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega
tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Sisseostude koguste
piiramist on vaja vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja
nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise
võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Sisseostude koguste piiramine aitab ära hoida või
vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste teostamise
raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda
tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis
omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate
tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla
julgeolekut). Sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus
kinnipeetava ostetud ja kambris hoitavad asjad ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada
läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid,
takistada kinnipeetavate vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne.
15.3. Kuna kinnipeetavad saavad kaupu soetada üksnes e-poest, vormistatakse tellimus e-poe
keskkonnas elektroonselt vangla poolt tagatud tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-
1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.4. (Tunnistatud kehtetuks 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024)
15.5. Kauplus väljastab kauba ainult tellimuse teinud isikule ning isikusamasust aitab tuvastada
vanglateenistuse ametnik. Allkiri kinnitab, et kinnipeetav sai tellitud kauba kätte tellimislehe põhjal.
Eesmärk on tagada, et kaup ei satuks teise kinnipeetava kätte, kes seda tegelikult ei tellinud.
Kinnipeetav peab kohe kontrollima visuaalselt talle väljastatud kaupa, et vältida hilisemaid vaidlusi
tellimuse täitmise asjus.
15.6. Kinnipeetaval on võimalus osta kaupluse sortimenti kuuluvaid esemeid. Erandjuhul on võimalik
soetada kaupluse sortimenti mitte kuuluvaid esemeid. Eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus
soetada erandkorras selliseid kaupu, mille kasutamine kinnipeetavale on hädavajalik
15.7. Kuna Kodukord avaldatakse ka veebis, siis on kinnipeetava lähedastel võimalik sealt saada
kinnipeetavate vanglasisese isikuarve üldandmed.
16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine
16.1. Vangistusaja peamised taasühiskonnastavad tegevused on õppimine ja töötamine. Hariduse
omandamist ning töökohustust reguleerivad vanglas VangS §-d 34–43. Hariduse omandamise ja
töötamise eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse
kandmisest vabanemist. Haridustaseme tõstmine, tööharjumuse ja -oskuste omandamine ning
säilitamine tagavad parema konkurentsivõime tööturul.
Kinnipeetavaid suunatakse sotsiaalprogrammidesse, mille kestus on lühiajaline. Programmides
osaletakse vangistusaja teatud etappides olenevalt programmi eesmärgist (nt vabanemiseelne
programm läbitakse vahetult enne vabanemist). Kõik sotsiaalprogrammid on loodud kindlate oskuste
õpetamiseks, seega ei osale isikud nendes programmides, mis ei tulene individuaalsest
40
täitmiskavast. Kuna sotsiaalprogrammide kestus on lühiajaline, ei tohiks need segada põhihõivet,
s.o õppimist või töötamist.
Usuliste vajaduste rahuldamine on laiema tähendusega kui vaid usutalituste pidamine. Kaplanid
nõustavad ja korraldavad sotsiaalprogramme, mis aitavad isikul hoiakuid kujundada, ennast
analüüsida ning eesmärke seada.
16.2. Kinnipeetava kohusetundlik suhtumine vangla pakutavatesse tegevustesse aitab kaasa töö- ja
õppimisharjumuse tekkimisele ning võimaldab kinnipeetaval suurendada enda teadmisi ja
parandada kvalifikatsiooni.
16.3. Õppimine
16.3.1. Individuaalse täitmiskava (ITK) alusel tagatakse igale kinnipeetavale isikupärane kohtlemine ja
plaan, milles nähakse ette erinevate tegevuste perioodid ja prioriteedid. See tagab iga kinnipeetava
jaoks järjepidevuse hariduse omandamisel ning sealt tööhõivesse suundumisel.
16.3.2. Ka riigikeele õppimise vajadus nähakse ette individuaalses täitmiskavas (v.a vahistatud, kuna nende
puhul ITK-d ei koostata ning vajaduse hindab inspektor-kontaktisik koostöös riigikeele õppe
korraldajaga).
16.3.3. Vahistatule individuaalset täitmiskava ei koostata, tema võib pöörduda vangla poole
individuaalkorras. Vangla ei pea võimaldama vahistatul osaleda õppes, kuid vahistatu võib õppida
iseseisvalt.
16.3.4. Hariduskorraldaja saab määrata kinnipeetava haridustaseme ja varasemad tööoskused ning selle
põhjal anda nõu, kuidas haridusteed jätkata. Konsultatsiooni on vaja ülevaate saamiseks, millised
õppimisvõimalused vanglas on ja mis dokumente on vaja õppima asumiseks koolile esitada.
16.3.5. Õppe sujuvamaks korraldamiseks omandatakse haridus tunniplaani alusel, kus on kirjas ka ruum,
kus õpe toimub.
16.3.6. Kinnipeetav osaleb aktiivselt õppes ja omandab teadmisi. Õpetaja on võrdsustatud vanglateenistuse
ametnikuga ning tema korraldus on nagu vanglateenistuse ametniku korraldus, mis tuleb täita
(VangS § 67 p 1).
16.3.7. – 16.3.8. Vangla kinnipeetavad peavad täitma koolikohustust kohusetundlikult. Distsiplineeritus
võimaldab kõigil kinnipeetavail rahulikult süveneda õppesse. Kinnipeetav ei tohi segada tunnis teisi
ega õpetajat. Haridus omandatakse ettenähtud programmide alusel, mille läbimiseks on vaja teha
intensiivset tööd. Seega ei ole mõistlik, et õpetaja tunni ajal peale kinnipeetavate õpetamise kulutaks
aega korrarikkumise vältimisele või lõpetamisele.
16.3.9. Kinnipeetaval läheb koolitundides õppimiseks vaja ainult tunnis ettenähtud õppevahendeid. Muud
esemed segavad kinnipeetavate keskendumist ning nende kasutamine tunnis ei täida koolis käimise
eesmärki. Peale selle on tegemist julgeoleku tagamise abinõuga, et kinnipeetavad ei ohustaks
õppimise ajal vangla turvalisust.
16.3.10. Kooli vara heaperemehelik kasutamine ja tagastamine võimaldab kinnipeetavail õppida tehniliselt
korras, puhtas ja õppimist innustavas keskkonnas ning kasutada korrektseid ja vajalikke
õppevahendeid.
16.3.11. Õppetöö käigus tehakse erinevaid esemeid, mis tuleks kirja panna ka kambris olevate esemete
nimekirja. Samuti on osad valmistatud esemed keelatud vanglas (nt savist tehtud nõud vms), mis
tähendaks, et Vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama, mis tähendaks suurt
ressursikulu. Eeltoodust tulenevalt keelab Vangla koolis õppetöö käigus valmistatud esemete
omandamise või omamise, välja arvatud kutseõppe käigus valmistatud õpilase üks lõputöö, mille
saavad kinnipeetava lähedased välja osta õppeasutuse kehtestatud hinnakirja alusel ning
üldhariduse koolis valminud ühe teose, mille võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole
vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub
ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
16.3.12. Teavitamine on vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks võimalik ennetada tööriistaga
toimepandavat õigusrikkumist.
16.3.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
16.3.14. See punkt sätestab õppimise eeldused väljaspool vangla territooriumi.
41
16.3.15. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, keelatakse esemete ja omavahelise info vahetus. Punkt
ei keela suhtlemist samal erialal õppivate kinnipeetavatega.
16.4. Töötamine
16.4.1. VangS § 38 lg 1 põhjal tagab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetavale töö, arvestades tema
füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetav töö ei saa, rakendatakse teda võimaluse
korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus rajada vangla
territooriumil või väljaspool seda käitisi, võimaldada kinnipeetavail töötada väljaspool vanglat või
rakendada neid vangla majandustöödel. Väljaspool vangla territooriumi töötamise eeldus on
kinnipeetava paiknemine avavanglaosakonnas.
16.4.2. Üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni alla. Kinnipeetav ei tööta
eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.
Majandustööd on lihtsamad, sestap annab esialgu sinna tööle määramine vanglale parema ülevaate
kinnipeetava võimeist ning motivatsioonist. Hiljem võib teda rakendada rohkem spetsiifilisi oskusi
nõudvatele ametikohtadele.
16.4.3. Töögraafiku eesmärk on ennekõike plaanida tööd vangla vajaduse järgi. Lisaks võimaldab
töögraafiku järgimine plaanida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet
kinnipeetavate asukoha ja ajakasutuse kohta.
16.4.4. Kinnipeetavad töötavad ennekõike töökohtadel, kus ei ole töökohal võimalik pesta ega isiklikke asju
hoiustada, mistõttu ei ole muude esemete töökohale kaasavõtmine mõistlik ega vajalik.
16.4.5. Nimetatud esemed lubatakse kaasa võtta, kuna töökohal on pesemiseks mõeldud ruum, mistõttu on
sellise erisuse lubamine otstarbekas. Söökla abitöölistel, kelle tööpäev algab enne päevakavas ette
nähtud äratust (va toidujagajad), on lubatud töökohas juua isiklikku kohvi või teed, mistõttu lubatakse
selleks vajalikud ained hoida töökohal. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
16.4.6. Kuna tegemist on erinevate erialadega, võib praktikaks vajalik riietus erineda kinnipeetavate
vormiriietusest ja seetõttu on otstarbekaks tagada kõigile praktikal osalevatele kinnipeetavatele
nõuetekohane riietus. Riideid hoitakse tootmishoone riietusruumis, et need kaduma ei läheks või et
kinnipeetavad ei kasutaks neid sihipäratult. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023)
16.4.7. Markeeritud tööriista väljastamine tagab selle, et vangla saab kontrollida, kas tööriist on kinnipeetava
käes ning kas seda kasutatakse ainult tööülesannete täitmiseks. Teavitada on vaja selleks, et
vanglateenistus teaks, et tööriista võidakse kasutada õigusrikkumise toimepanemiseks või selle
ärahoidmiseks. Töökohalt või -objektilt ei tohi kinnipeetavad tööriistu ega vahendeid kaasa võtta
vangla julgeoleku kaalutlusel, kuna need on tihtipeale ohtlikud ja kinnipeetavale iga päev
kasutamiseks keelatud esemed. Pealegi on tegemist varaga, mis peab olema kohas, kuhu nende
omanik on nende kasutamise ette näinud.
16.4.8. Tegemist on ühest hoonest teise liikumisega, sestap on järelevalve tagamiseks vaja nii
vanglateenistuse ametnike kontrolli saatmisel kui ka läbiotsimist, et tõkestada keelatud esemete
sattumist õppe- köögi või tööstushoone territooriumilt välja. Metalliotsija on üks abivahend keelatud
esemete avastamisel.
16.4.9. Keelu eesmärk on ennekõike tagada vangla üldine julgeolek.
16.4.10. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestusega tagatakse kinnipeetavale
töötasu reaalselt töötatud aja järgi.
16.4.11. Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg 1. Käesolevas punktis täpsustatakse kinnipeetava
tööle vormistamise ja rakendamise korraldust. Kinnipeetavat rakendatakse tööle aja- või tükitööle.
16.4.12. Kinnipeetava tööle rakendamise pädevus on üksuse juhil ning tööle rakendamine vormistatakse
käskkirjana.
16.4.13. Katseaja jooksul on võimalik veenduda, et kinnipeetaval on käitises töötamiseks vajalikud oskused
ja kogemus ning ta täidab tööülesandeid kohusetundlikult.
16.4.14. Allkirja vastu tööriiete väljastamise eesmärk on tagada, et kinnipeetav saaks aru, et ta on kohustatud
tööriiete korrasoleku eest vastutama. Tööriideid hoitakse selleks ettenähtud kohas, et oleks tagatud
nende allesolek.
16.4.15. Nõuete täitmine on vajalik kinnipeetava enda turvalisuse ja vangla julgeoleku tagamiseks.
42
16.4.16. Selliselt tagatakse, et tööriistu ei tarvitata õigusrikkumise toimepanemiseks või keelatud tegevuseks
(nt trellide saagimiseks).
16.4.17. Kuna õppepraktika toimub vangla tööosakonnas, kehtib käesolev peatükk ka õppepraktikal
viibivatele kinnipeetavatele.
16.4.18. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, võimalik keelatud esemete liikumine ning omavaheline
infovahetus. Sätestatu ei keela kinnipeetava suhtlemist temaga tootmishoone ühes ja samas ruumis
töötavate kinnipeetavatega.
16.5. Sotsiaalprogrammides osalemine
16.5.1. Märgitud tegevusi korraldatakse kinnipeetavaga juhtumite põhjal, aluseks on riskihindamine ja
individuaalne täitmiskava. Juhtumipõhine töökorraldus tagab selle, et kinnipeetavad teevad täpselt
nende riske maandavaid tegevusi.
16.5.2. Vahistatule ei ole vangla kohustatud võimaldama sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osalemist,
kuid vahistatu võib sotsiaalprogrammis osalemiseks pöörduda kontaktisiku poole.
16.5.3. Eesmärk on tagada efektiivne töö kinnipeetavaga nii individuaalselt kui ka rühmatööna. Seepärast
on mõistlik kinnipeetav, kes seda takistab, teatud ajaks või lõplikult tegevusest eemaldada.
16.5.4. Vajalik selleks, et kinnipeetav oleks toimumise ajast teadlik, tagades sellega ka tema osavõtu.
16.5.5. Kinnipeetav peab täitma talle pandud kohustuse, vastasel juhul on võimalik teda distsiplinaarkorras
karistada.
17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused
17.1. Sportimine
17.1.1. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.1.2. Kinnipeetavail võimaldatakse päevakava järgi tegelda kehakultuuriga nii osakonnas kui ka vangla
spordirajatistes. Osakonnas sportides võib harrastada aeroobseid tegevusi (nt kõndimine,
harjutused erinevatele lihasrühmadele jms). Spordirajatises saab mängida meeskondlikke
sportmänge (nt võrkpalli, korvpalli jms). Vanglas on kehakultuuriga tegelemise eesmärk säilitada
kinnipeetava füüsist, mitte teha saavutussporti. Spordirajatisi kasutatakse graafiku järgi ning
graafikut koostades arvestatakse eelkõige kasuliku tegevusega hõivatud kinnipeetavate suurema
spordirajatiste kasutussagedusega.
17.1.3. Spordivahendite eesmärgipärane ja heaperemehelik kasutamine aitab ära hoida kinnipeetavate
vigastamist või spordivahendite lõhkumist. Kui kinnipeetav paneb spordirajatises toime
distsipliinirikkumise, on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus, kuna ohtu võib
sattuda vangla julgeolek.
17.1.4. Kinnipeetavad võivad vanglas teha sporti spordisaalis või -väljakul. Spordirajatise valiku otsustab
vanglateenistuse ametnik, kellel on infot, milline rajatis on vaba ja mis seisukorras see on.
17.1.5. Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka sportimise ajal. Ta ei tohi tekitada olukorda, kus satuks
ohtu tema enda või teiste elu või tervis. Kui kinnipeetav on treeningul viga saanud, tuleb kohe
teavitada vanglateenistuse ametnikku, et korraldada vigastatud kinnipeetavale vajaduse korral
kiiresti arstiabi.
17.2. Huvitegevus
17.2.1. Huvitegevuse tagamise kohustus vanglal puudub, kuid vastava võimaluse olemasolul võimaldatakse
kinnipeetavale huvitegevus.
17.2.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.2.3. Huvitegevuse sisu on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi.
Huvihariduse kaudu arenevad tähtsad isiksuseomadused, nagu töökus, sihikindlus,
saavutusvajadus ning vastutus- ja kohusetunne.
17.2.4. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
17.2.5. Kuna töövahendite ja materjalide näol on tegemist tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt
kasutamiseks mõeldud keelatud esemetega, on põhjendatud nende esemete ainult huvitegevuse
ruumides kasutamine. Lisaks on tegemist vangla varaga, mis peab asuma kohas, kuhu vangla on
43
nende kasutamise ette näinud. Käsitöö, muusika või muu huvitegevuse võimaldamise eesmärk
vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toimetulemiseks,
mistõttu nähakse ette ka võimalus, et vangistuse jooksul huvitegevuse käigus valminud ühe teose
võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks
kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud
20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
17.3. Raamatukogu kasutamine (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021)
17.3.1. Selgitab kinnipeetavale, kes korraldab vanglas raamatukoguteenuse osutamist.
17.3.2. Sätte eesmärk on vältida teavikute kogunemist ühe isiku kätte, niisamuti selgitada, et sõltumata
teavikust on teavikud vanglas mõeldud eesmärgipäraseks kasutamiseks, s.t. lugemiseks, muudel
eesmärkidel vangla teavikute kasutamine ei ole lubatud.
17.3.3. Vältimaks teavikute abil keelatud esemete üle andmist teistele kinnipeetavatele, on kinnipeetavatel
keelatud anda teavikuid teistele kinnipeetavatele edasi.
17.3.4. Kinnipeetav on teadlik, et tal on võimalik ka õppekirjandust laenutada vähemalt kord kuus.
17.3.5. On sätestatud kinnipeetava vastutus teaviku rikkumise korral.
17.3.6. Eesmärk on suurendada kinnipeetavate vastutust teavikute hoidmisel ja sätestada sanktsioonid
nende rikkumiste korral, niisamuti tagada, et Vangla vara jääks Vangla territooriumile ning ei satuks
võõraste isikute valdusesse.
17.3.7. Kinnipeetav on teadlik, millal leiab aset osakonnas olevate teavikute roteerimine, millest tulenevalt
on kinnipeetav teadlik, et kasutuses olevad teavikud tuleb tagasi riiulisse panna ning roteerimise
järgselt on võimalik saada uusi teavikuid.
18. Usuvabaduse tagamine (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
18.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 on igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda
kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda,
tervist ega kõlblust. Vastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste
vajaduste rahuldamise. Vastavalt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1 sätestatule
kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei
kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute
õigusi.17.09.2020 kiitis heaks Eesti Kirikute Nõukogu usuvabaduse miinimumstandardid vanglates,
mis täpsustab kinnipeetavatele tagatavate usuvabaduse tagavate nõuete ja meetmete miinimumi.
18.2. KiKoS § 9 lg 2 järgi korraldab jumalateenistusi ning usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes
usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes
struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.
18.2.1. Eesmärk on rahuldada kõigi huvitatud kinnipeetavate usulised vajadused.
18.2.2. Kaplan vestleb enne kinnipeetavaga, et selgitada tema usulised vajadused ja see, kas isik on
motiveeritud osalema jumalateenistusel jt religioossetel üritustel.
18.2.3. Kui kinnipeetav ei saa julgeolekukaalutlustel või muul olulisel põhjusel (nt raske haigus)
jumalateenistusel osaleda, võib ta taotleda individuaalset sakramentidega (ristimine, armulaud)
jumalateenistust eluosakonnas. Üldjuhul jagatakse sakramente kabelis, erandkorras võib seda teha
ka muus kohases ruumis. Religioossetele üritustele registreerimine on kinnipeetavale vabatahtlik.
Registreerimiseks tuleb pöörduda kontaktisiku poole. Kui kinnipeetav on saanud loa osaleda
religioossel üritusel ja on kabelisse tulnud, on üritusel osalemine talle kohustuslik. See tähendab, et
kinnipeetav peab käituma korrektselt ega tohi oma tegevusega häirida ürituse korraldamist.
18.2.4. Kinnipeetavad toimetatakse kabelisse üksnes usutegevuseks, teised tegevused on seal keelatud
ega oleks kooskõlas kabelis viibimise eesmärgiga. Kõrvaline tegevus on see, mis ei ole toimuva
ürituse kavas ette nähtud ega ole seda otseselt vaja korraldada. Kõrvaline tegevus võib olla näiteks
kinnipeetavate omavaheline vestlemine, esemete üleandmine ja vahetamine, demonstratiivne ja
väljakutsuv käitumine, tavapärasest valjema häälega laulmine ning palvetamine.
18.2.5. VangS § 90 lg 3 alusel hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil ta
töötab või õpib. Sama paragrahvi lõike 5 järgi on vangla või arestimaja kohustatud võtma kõik
meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavahelist sidepidamist. Eeltoodu
44
põhjal ei võimaldata vahistatuil võtta osa jumalateenistusest, kuid nad võivad hingehoidlikes
küsimustes individuaalselt pöörduda vangla kaplani poole.
18.2.6. Kui kinnipeetav soovib, et kaplan nõustaks teda individuaalselt või kuulaks teda ära, on tal selleks
võimalus tagatud. Kaplan organiseerib oma hinnangu ja töökorralduse põhjal kinnipeetavale
vajaduse korral individuaalse vastuvõtu.
18.3. Vangla tagab oma võimaluse piires kinnipeetavale, olenemata tema usutunnistusest, vajaduse korral
kohtumise sama religiooni esindajaga, arvestades KiKoS § 9 lg 1 erisusi.
18.4. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale
vangla poolt väljastatud usulise sümboolika üle peab vangla arvestust.
Pühapiltide arvu piiramine on põhjendatud ja vajalik, kuna nende liigne kogus raskendab oluliselt
järelevalve toimingute teostamist, nimelt kambri visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Piirang ei ole
ebamõistlik, kuna maksimaalselt 3 pühapilti (Jumalaema, Jeesus Kristus, üks kaitsepühak) on piisav
kogus usuliste toimingute tegemiseks ja suurem hulk pühapilte võib mõjuda häirivamalt ilma usulise
orientatsioonita või teise usulise orientatsiooniga kinnipeetavatele. Tegemist on võrdse kohtlemise
ja tasakaalu tagamisega usuvabaduse rakendamisel.
Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale on
võimalik saata vanglasse religioosset sümboolikat maksikirjaga. Maksikirjaga saadetud religioosne
sümboolika peab vastama kodukorras sätestatud tingimustele ning kätte andmine toimub kaplani
loal.
18.5. Eesmärk on, et kinnipeetavad ei kasutaks religioosset sümboolikat mitte usutava kohaselt ega teisi
kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid häirides. Näiteks võib kinnipeetav palvehelmeid kasutada oma
kambris, elusektsioonis, jalutades ja kabelis, mitte aga koolis, sotsiaalprogrammis või mõnes muus
vangla organiseeritud tegevuses.
18.6. VSkE § 60 lg 1 järgi võib kinnipeetaval kartseris olla pühakiri.
18.7. Kui kinnipeetav soovib abielu kiriklikult laulatada, pöördub ta esmalt kontaktisiku poole, kes edastab
kinnipeetava soovi kaplanile. Kaplan kohtub kinnipeetavaga ning selgitab abielu sõlmimiseks
vajalikke tingimusi ja toiminguid. Kui kinnipeetav soovib abielu laulatada, määrab laulatuse kuupäeva
kaplan. On võimalikud kolm varianti: 1) kaplan laulatab varem registreeritud abielu, 2) abielu
registreerib notar, 3) abielu registreerib ja laulatab registreerimisõigust omav kaplan.
19. Meditsiiniline teenindamine
19.1. Alates 01.07.2024 korraldab kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist VangS § 49 lg 3 kohaselt
Tervisekassa. Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määruse nr 31 „Vanglas ja arestimajas
tervishoiuteenuse korraldamine“ § 1 lg 2 kohaselt tervishoiuteenuste osutamise vanglas ja
arestimajas korraldab Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu ravikindlustuse seaduse
tähenduses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu
kavas nimetatud haiglaga. Eeltoodust tulenevalt osutab Tallinna Vanglas paiknevatele
kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenust SA Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka LTK),
kelle koosseisus kuuluvad ka kõik Tallinna Vangla kinnipeetavatele meditsiiniteenust osutavad
tervishoiutöötajad. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.2. Vangla ruumides teostatakse kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld- ja
eriarstiabi vastavalt võimalusele ning statsionaarset tuberkuloosihaigete ravi. Vajaduse korral
suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.3. Kinnipeetav teavitab oma osakonna vanglateenistujat meditsiinilise konsultatsiooni või arstiabi
vajadusest ning vanglateenistuja registreerib kinnipeetava vastuvõtule elektroonilisel teel. Kui
kinnipeetav ei soovi oma terviseprobleemi avaldada, võib ta avaldada soovi Tervishoiutöötaja
vastuvõtule ilma selgitusteta. Vangla korraldab kinnipeetavate vangla ruumides toimuvale
plaanilisele ambulatoorsele vastuvõtule viimise lähtuvalt tervishoiutöötajalt saadud suunistele.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust, 01.11.2024)
19.4. Vanglaametnik teavitab kinnipeetava vältimatu abi vajadusest viivitamatult valves olevat
tervishoiutöötajat, kes otsustab kinnipeetavale meditsiiniabi osutamise. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-
1/24/79, jõust. 01.11.2024)
45
19.5. Kuna töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on vangla territooriumil vähem
tervishoiutöötajaid, siis osutatakse kinnipeetavale ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.6. Kui kinnipeetav esitab tervishoiuteenuse osutajale oma tervise kohta valeandmeid, siis ei ole
võimalik isikule panna õiget diagnoosi ning määrata vastavat ravi. Selle tagajärjeks võib olla vale ravi
määramine ja see võib osutuda eluohtlikuks. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.7. Ravimeid määrab ja jagab ravimipinalitesse tervishoiutöötaja, mistõttu on väga täpselt teada kes,
millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmasel määramisel selgitab tervishoiutöötaja
kinnipeetavale, mis ravimiga on tegemist, milline on oodatav ravitoime, millised on võimalikud
kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Seega ei ole ravimite (v.a narkootilisi ja psühhotroopseid
aineid sisaldavate ravimite) manustamisel vaja tervishoiutöötajat kaasata. Samamoodi manustavad
ravimeid kodustes tingimustes kõik inimesed. Eelduseks on, et ravi vajav inimene on huvitatud
tervenemisest ja jälgib täpselt talle antud juhiseid. Tervishoiutöötaja koostatud raviskeemi järgimine
on väga oluline paranemise protsessi osa. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi, võib see kaasa tuua
haiguse ägenemise, ravimi suhtes resistentsuse tekke ning raskemate haiguste puhul ka eluohtliku
seisundi. Samuti on väga oluline viivitamatult teavitada tervishoiutöötajat, kui määratud ravimid ei
sobi, tekivad kõrvalnähud vms, mis võivad tingida vajaduse raviskeemi muumiseks. Kui kinnipeetav
ei järgi raviskeemi või keeldub ravimite viivitamatust manustamisest vanglaametniku juuresolekul,
siis kaalub tervishoiutöötaja ravi lõpetamist, kuna sunniviisiliselt ei ole õigust isikut ravida, v.a juhul,
kui tegemist on eluohtliku seisundi ning erakorralise meditsiiniabi osutamisega ning isik ei ole ise
võimeline enda ravimise üle otsustama. Jook ravimite manustamiseks peab olema kruusis või topsis
tõhusama järelevalve teostamiseks. Metadooni manustamise korral annab vee valvur. Kogu kruusis
või topsis oleva vee peab kinnipeetav ära jooma. Ametnikul on võimalik selliselt kontrollida, et
kinnipeetav ravimit suust joogi sisse ei poeta. Kui jook manustatakse pudelist, mis võib olla
läbipaistmatu või osaliselt kaetud sildiga, on ravimite manustamise kontrollimine oluliselt
raskendatud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.8. Kui ravimi infolehes ei ilmne vastunäidustust ravimi purustamise või lahustamise osas, väljastatakse
narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid kinnipeetavale purustatud või lahustatud
kujul. Ravimi purustamine või lahustamine on vajalik veendumaks preparaadi õiges manustamises,
vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
sisaldavate ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi.
(Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.9. Ravimid väljastatakse vaid plasttopsides, vältimaks teravate servadega või purunemisohtlikke
materjale, millega kinnipeetaval on võimalik end tahtlikult või tahtmatult vigastada. Ravimitopsile
kantakse kinnipeetava nimi, kambri number ning väljastamise ja ravi lõppemise kuupäev põhjusel,
et oleks võimalik tuvastada, kellele ja millal on ravim väljastatud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79,
jõust. 01.11.2024)
19.10. Süstlanõelu vahetab tervishoiutöötaja vastavalt vajadusele, üks ühele uued vanade vastu, st andes
nt 2 nõela, annab kinnipeetav vastu 2 kasutatud nõela. Seega võib kambris olla sõltuvalt päevas
tehtavate süstete arvust maksimum arv nõelu. Nõelte vahetamiseks tuleb kinnipeetav avatud sektori
korral trellukse juurde, kinnises sektoris toimub nõelte vahetamine läbi luugi. Kui kinnipeetav ei viibi
nõelte vahetamise hetkel kambris, võib tervishoiutöötaja jätta nõelad valvurile, kes vahetab nõelad
kinnipeetava saabumisel kambrisse (jälgides, et kinnipeetav tagastab kasutatud nõelad). Kambris
võib olla vaid 1 insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, kuivõrd tagavara süstlad vajavad säilitamist
külmiku temperatuuril. Lantsetinõelu vahetab tervishoiutöötaja vastavalt vajadusele, üks ühele uued
vanade vastu, st andes nt 10 lantsetinõela, annab kinnipeetav vastu 10 kasutatud nõela. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.11. Pliiatssüstal, süstlanõelad ja lantsetinõelad on teravad torkavad vahendid ja võivad potentsiaalselt
olla infitseerunud, ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud, viies veresuhkru taseme liialt madalale.
Seetõttu tuleb välistada nende vahendite sattumine valedesse kätesse. Tervishoiutöötaja selgitab
kinnipeetavale talle määratud ravirežiimi tagamaks ravimi korrektne doseerimine ja õigeaegne
manustamine. Kaitsmaks vangla julgeolekut ja sisekorda ning vanglas viibivate isikute elu ja tervist,
võib loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestada diabeedihaigele kinnipeetavale väljastatud ravimite
manustamine või tarvikute kasutamise piiramine viisil, mis ei sea ohtu diabeedihaige kinnipeetava
tervist ega põhjusta ravimi manustamise viibimist, kuid välistab diabeedihaigele kinnipeetavale või
teistele isikutele vigastuse või infitseerumisohu tekke. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
46
19.12. Ravist keeldumise fikseerimine on vajalik, kuna sellisel juhul vastutab kinnipeetav oma edaspidise
tervisliku seisundi eest ise. Tervishoiutöötajal puudub õigus kinnipeetavat sunniviisiliselt ravida, v.a
kui tegemist on eluohtliku seisundiga. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.13. Justiitsministri 01.10.2011 määruse „Järelevalve korraldus vanglas” § 38 lg 1 kohaselt jagavad
Vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides tervishoiutöötaja poolt ettenähtud
kogust ja aega. Sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab
viibima tervishoiutöötaja. Lõike 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, et
kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline,
ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ka on oluline, et ravimid on
kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki.
Omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jne on vanglas keelatud ja ohustab kinnipeetavate ja
teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused
(HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on ohtlik tegevus ja
võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise meetodiga. On
selge, et selliste tegevuste käigus on infektsioonide tekke oht väga kõrge. Kinnipeetav ei tohi
omaalgatuslikult oma keha moondada, augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel. (Muudetud
29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024)
19.14. Kinnipeetaval on keelatud:
19.14.1. – 19.14.3 tarvitada retseptiravimeid arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti
määratud ja/või muu vanglateenistuja antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada
ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonnast plasttopsides väljastatud tablettidest erinevas
vormis ja nõuetekohaselt markeeritud ravimid. Justiitsministri 01.10.2011 määruse „Järelevalve
korraldus vanglas” § 38 lg 1 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid,
järgides vangla tervishoiutöötaja ettenähtud kogust ja aega. Sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete
ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja. Lõike 3 kohaselt on
vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist
kinnipidamine on tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib
kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma
vaid tervenemise eesmärki.
19.14.4. Omaalgatuslikult ja ilma arsti ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi
ära võtta jne – omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jne on vanglas keelatud ja ohustab
kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad
nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on
raskendatud tegevus ja võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe
enesevigastamise meetodiga. On selge, et selliste tegevuste käigus on infektsioonide tekke oht väga
kõrge. Vang ei tohi omaalgatuslikult oma keha moondada, augustada, samuti ei tohi lasta teha seda
teistel.
20. Ametnike vastuvõtt
Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt korraldab riigi- või kohaliku
omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht isikute vastuvõtmise selleks
pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks
tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses.
Kinnipeetav peab taotluses põhjendama, miks ta soovib vastuvõtule saada ning miks tal ei ole
võimalik vangla poole pöörduda kirjalikult.
21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine
21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo
põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluse
ajend on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta. Vanglas algatatakse
distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis on fikseeritud ettekandena.
21.2. Distsiplinaarsüüteoks peetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises. VangS §-de 63 ja 100 järgi on vanglateenistusel
õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise
eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi.
47
21.3. Tulenevalt vangistusseaduse § 101 lg-st 2 ning § 65 lg-st 1 vahistatule/kinnipeetavale määratud
distsiplinaarkaristus, nt isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine (vahistatute
puhul), kokkusaamise või isikliku elektriseadme kasutamise keeld (süüdimõistetute puhul) pööratakse
täitmisele kohe. Loetletud distsiplinaarkaristuste puhul ei esine täitmisele pööramist takistavaid
asjaolusid, mistõttu eesmärgipärane on pöörata distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, ehk käskkirja
allkirja vastu üleandmise hetkest. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022)
21.4. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui
kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab tema enda või vangla
julgeolekut või töötamine ohustab vangla distsiplinaarkorda. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt
kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri
07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“
(edaspidi kord) § 5 lg 2 p 8 põhjal peatub kinnipeetava töökohustus distsiplinaarkaristusena kuni
üheks kuuks töölt eemaldamise korral. VangSi § 65 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul
täitmisele kohe. Kui aga kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks,
arvestatakse karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse.
21.5. Tavaliselt ei kanna kinnipeetavad kartserikaristust kambris, kuhu nad on paigutatud tavarežiimi puhul.
Kartserikaristuse kandmiseks teise kambrisse või osakonda paigutatud kinnipeetav on kohustatud
kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse
lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla ei taga, et kinnipeetav
paigutatakse tagasi eluosakonda või kambrisse, kust ta kartserikaristust kandma saadeti. Vangla ei
vastuta kinnipeetava endisesse kambrisse või eluosakonda jäetud esemete eest. Leitud esemetega,
mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistust reguleerivate õigusaktide alusel.
22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine
22.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast
vabastamise kord“ alusel. Korras on sätestatud vangla toimingud, mida on vaja teha, et kinnipeetavat
vanglast vabastamiseks ette valmistada ning vabastada.
22.2. Kinnipeetavad paigutatakse ümber täitmisplaani alusel.
22.3. Kinnipeetaval lasub kohustus vahetult enne vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse
tagastada vanglale tema kasutuses olnud vangla vara. Ümberpaigutamise korral teise vanglasse ei
pea kinnipeetav vanglavormi tagastama. Vangla vara tagastamise fikseerib vanglateenistuse ametnik.
Kinnipeetav on kohustatud enne vanglast vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse panema
kambris kokku kõik temale kuuluvad isiklikud asjad ja need kaasa võtma.
22.4. VangS § 75 lg 3 põhjal tagastatakse kinnipeetavale vabastamise korral vanglateenistuse hoiul olnud
esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale,
annab vanglateenistus vabastatavale riided tasuta. VSkE § 64 lg-te 1 ja 6 järgi tagastatakse vanglast
vabastatule hoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab.
22.5. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglast vabastamise ajal isiklikud riided või ei vasta need aastaajale,
siis esitab ta vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva vanglale taotluse saada riided
humanitaarkorras. Esitatud taotluse alusel annab vangla kinnipeetava vabanemise päeval
humanitaarkorras riided ning võimaluse korral antakse need tasuta.
22.6. Vabastatava isiku tuvastab vangla, lähtudes „Kinnipeetava vanglast vabastamise korra“ §-st 19.
Kinnipeetavalt küsitakse tema elulooandmeid ning tema vastuseid võrreldakse vabastamisõiendi ja
isikliku toimiku andmetega. Isiklikus toimikus olevaid fotosid ja eritunnuste kirjeldusi võrreldakse
kinnipeetavaga.
Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 11 põhjal
antakse isikule kaasa vanglast vabastamise õiend, millele kantakse õiendi välja andnud vangla
nimetus, õiendi number, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kinnipeetava sünniaeg või isikukood,
kinnipeetava foto, kinnipeetava allkiri, õiendi väljaandmise kuupäev, õiendi kehtivusaeg,
kinnipidamise algus ja lõpp, õiendi väljaandja ees- ja perekonnanimi, õiendi väljaandja ametinimetus
ning õiendi väljaandja allkiri. Vabastamisõiend kehtib kuue kuu jooksul väljaandmisest arvates ning
sellele märgitakse kehtivuse lõpptähtpäev. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide, sh
vabastamisõiendi kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.
22.7. VangS § 75 lg 4 põhjal makstakse kinnipeetavale vabastamise korral välja tema isikuarvel olevatest
summadest hoiustatud vabanemistoetus ning vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui
48
kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse
kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe
ulatuses. Väljamakstava toetuse määr on sätestatud justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11
„Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ §-s 231.
22.8. VSkE § 9¹ lg 1 põhjal peetakse kinnipeetava kohta vanglas tervisekaarti. Kui kinnipeetav avaldab
soovi saada vabanemise korral tervisekaardi koopiat või haigusloo väljavõtet, siis esitab ta taotluse
kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga. See väljavõte edastatakse talle vahetult enne
vanglast lahkumist allkirja vastu kinnises ümbrikus, et kaitsta delikaatseid isikuandmeid.
22.9. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 27 järgi annab
kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale tema soovil tagantjärele vabastamisõiendi asutus, kus
kinnipeetav vahetult enne vabastamist viibis. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule
vanglas hoiul olnud asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide
üleandmise vangla pääslas esmaspäevast kuni neljapäevani kell 08.30–16.30 ja reedel kell 08.30–
15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga.
Kinnipeetavail on vaja teada, kuidas käituda, kui nad väljaspool vanglat, st kohtusaalist,
prokuratuurist, vabastatakse ning millal saab vanglas olevaid isiklikke asju kätte. Isikud saavad
teada, et pärast vabanemist võib kirjaliku taotluse alusel saada vanglast vabastamise õiendi
tagantjärele. Seda õiendit on vaja eelkõige neile isikuile, kellel ei ole kehtivat isikut tõendavat
dokumenti.
23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused
Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatakse sõltuvuse diagnoosiga kinnipeetav, kellele on
koostatud riskihindamine ja individuaalne täitmiskava, milles kajastub sõltuvusrehabilitatsiooni
osakonda paigutamise sobivus. Tallinna Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakond tegeleb
naiskinnipeetavatega. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ alusel paigutatakse
sõltuvushäiretega meessoost kinnipeetavad Tartu Vanglasse. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda
paigutatav kinnipeetav on motiveeritud loobuma uimastavate ainete tarvitamisest, soovib muuta oma
käitumist ja mõtteviisi ning on intellektuaalselt ja keeleliselt võimeline tegelustes osalema. Peatükis
on välja toodud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna asukoht; sätestatud sõltuvusrehabilitatsiooni
osakonna eesmärk ja meetodid, osakonda paigutamise tingimused ja väljaarvamise ning
ennistamise alused. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibivatele kinnipeetavatele kehtib
Kodukorra peatükkides 1 - 22 sätestatu käesolevas peatükis toodud erisustega.
24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused
VangS § 54 lg 1 kohaselt sisustatakse rasedate naiste jaoks vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse
laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema
taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust.
01.11.2024)
Peatükis on välja toodud emade-laste osakonna asukoht, sätestatud osakonda paigutamise ja lapse
vanglasse taotlemise protsess, samuti toitlustamine ja üldkord, lastele vajalike esemete saamise
võimalused, laste eest hoolitsemine, eriarstiabi osutamine ning ema töötamine ja õppimine ning
sünnitama viimine ja tingimused.
25. Tahvelarvuti kasutamine (Lisatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025)
25.1. Elektrooniliste toimingute all peab vangla eelkõige silmas vanglale pöördumiste (vaided, taotlused,
teabenõuded vms) esitamist läbi digitaalse lahenduse. Tahvelarvuti kasutamine lihtsustab
kinnipeetavate suhtlemist kohtuga eri menetlustes ning võimaldab vangla e-poe kasutamist.
Tahvelarvuti kõrval jääb alles kinnipeetavatele arvuti kasutamise võimalus arvutiruumis.
Pöördumiste elektrooniline vorm lihtsustab menetlust, kuna pöördumisi ei ole vaja skaneerida, ega
ei teki probleeme käsikirjas teksti lugemisel sõnadest aru saamisel. Turvalise tehnilise võimekuse
olemasolu korral on võimalik kinnipeetavatel haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või
nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt.
25.2. Näotuvastuse kasutamine profiili sisselogimisel tuvastab kinnipeetava isikusamasuse. Erinevalt
vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil-ID-
d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel
49
ID-kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb
autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Näokujutise kasutamine ennetab
olukordi, kus oleks võimalus teisel isikul pahatahtlikult kasutada näiteks kinnipeetavale väljastatud
kasutajanime ja parooli/PIN-koodi. Tahvelarvuti kasutamisel abistab vajadusel kinnipeetavat
vanglaametnik.
25.3. Profiilist välja logimine pärast tahvelarvuti kasutamise lõpetamist on kohustuslik, sellega kaitseb
kinnipeetav oma privaatsust. Kuna tahvelarvuti on ühiskasutuses olev seade, millega on võimalik
ligi pääseda kinnipeetava vangistuse täideviimist puudutavale informatsioonile (sh eriliigilistele
isikuandmetele), mille avaldamist kolmandatele isikutele kinnipeetav ei soovi.
25.4. Üksuse poolt koha määramine loob ühtse arusaama, kus seade jõudeolekus peaks olema hoiustatud
ning kuhu kinnipeetav seadme pärast kasutamist tagastab, tagamaks teistele kinnipeetavatele
ligipääsu seadmele.
25.5. VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud
esemetesse. Vangla poolt kasutamiseks antud esemete eest vastutab kasutusajal kinnipeetav, kes
on ka kohustatud vangla poolt kasutamiseks antud esemed vanglale tagastama. Vangla poolt
kasutusse antud vara hoolas kasutamine tagab seadmele pikema kasutusea.
25.6.1-25.6.3. Keeldude väljatoomine tagab ühese arusaama vangla ootustest tahvelarvuti kasutamisel.
Tahvelarvuti edasi andmine teisele kinnipeetavale ajal, mil kinnipeetav on enda profiili
näotuvastusega sisse logitud, toob kaasa olukorra, kus vangla ei saa enam kindel olla elektroonilise
toimingu teinud isikus. Nimelt võib teine kinnipeetav nii vanglale kui kohtule esitada pöördumisi, teha
e-poe tellimuse või märkida ennast dokumendiga tutvunuks.
Teise kinnipeetava nimel tahvelarvuti kasutamine võib tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige.
Selliselt on hõlpsam teisi kinnipeetavaid õhutada ja kaasata pahatahtlike või masspöördumiste esitamisesse.
Seadme üleandmine teisele kinnipeetavale võib kaasa tuua ka seadme üleandnud kinnipeetava menetluslike
õiguste riive, näiteks võib teine kinnipeetav kinnitada dokumendiga tutvumist, millest tulenevad
vaidlustamistähtajad.
Kinnipeetava poolt seadme kahjustamisel või lõhkumisel tekib seadme omanikul nõudeõigus tekitatud
kahju hüvitamiseks. Seadme väärkasutuse all peab vangla silmas kõike, mis ei lange lubatud elektrooniliste
toimingute alla ja muid tegevusi, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud, selleks on näiteks seadme algseadete
taastamine, mängude mängimine, keelatud vanglaväline suhtlemine. Seadme modifitseerimine hõlmab
eelkõige seadme terviklikkuse muutmist olenemata kas tegu on seadme riistvara (tahvelarvuti ehituslik vorm
ning selle sisse kuuluvad seadmed) või tarkvaraga (programmid). Seadme ühendamine muu seadmega võib
kaasa tuua seadme kasutuskõlbmatuks muutumise.
50