Kiri

Austatud minister Indrek Saar kantsler Tarvi Sits asekantsler Hillar Sein kirjandusnõunik Asta Trummel Pöördumine Pöördume teie poole ajendatuna murest eesti kirjandusklassika pärast. Kirjandusklassika ja laiemalt tekstiline pärand moodustab kultuuri ühe kõige olulisema alustala. Klassika on klassikaks saanud eeskätt seetõttu, et ta kõnetab lugejaid igal ajajärgul ja tagab rahvuskultuuri järjepidevuse. Kirjanduspärandit tuleb seepärast ikka ja jälle taasavastada ja uuesti interpreteerida, uurida, populariseerida ja lugeda. Selle saavutamiseks on vajalikud erinevad tegevused, nagu kordustrükid, näitused, seminarid, töö kultuurimeedias, avalikud üritused, it- rakendused jne. Praegu on eesti kirjandusklassika vahendamine valdavalt institutsionaalne tegevus – sellega on ametis kirjanike muuseumid, seltsid ja akadeemilised uurimisasutused. Oluline missioon sealjuures on kirjandusklassika populariseerimine, lugejate hulgas elavana hoidmine, mis nõuab pidevat tööd. Selleks on hädavajalikud taastrükid uute kommentaaride ja järelsõnadega, uurimisprojektid, kirjanduslikud näitused ja mälutegevused nii avalikus ruumis kui ka raamatukogudes ja muuseumides; seminarid, konverentsid ja üritused, mis annavad tõuke uute uurimuste sünniks ja seeläbi klassika tõlgendamiseks ja avamiseks kaasaja vaatepunktidest lähtuvalt. Kultuuri järjepidevuslikule toimimisele on oluline, et toimuda saaksid kirjandusklassikute juubelite väärikad tähistamised, massiüritused nagu Kirjandustänava festival jm meie kirjanduspärandit populariseerivad aktsioonid ning uurimistulemuste publitseerimine. Kõige selle elluviimiseks ei piisa ainult entusiasmist. Hetkel on aga kirjandusinstitutsioonid ja ka kolmanda sektori esindajad (seltsid, ka kirjastused) olukorras, kus kirjandusklassikaga seotud tegevustele on keeruline leida lisarahastust. Uuest aastast on ainus allikas, kust toetust küsida, Eesti Kultuurkapital (esialgu on veel ebaselge, milliseks kujuneb Rahvakultuuri Keskuse rahajaotuse mudel). See seab ühele rahastusallikale ebaproportsionaalselt suured ootused, mida kultuurkapital üksi ei suuda täita. Võrreldes muu kirjandusega jääb kirjandusklassika paratamatult ebavõrdsesse olukorda. Rääkimata sellest, et näiteks kordustrükke Kultuurkapital ei toeta, nii näeb ette kirjanduse sihtkapitali kord. Samuti on keeruline surnud autoritel võistelda elavate autoritega, sest klassikuid esindavad üldjuhul institutsioonid, nende puhul aga eeldatakse, et vahendid on eelarveliselt olemas. Paraku vaevleb valdav osa kõnesolevaid kirjandusasutusi kroonilise rahapuuduse käes ega ole võimelised ellu viima tõsiseid ja vajalikke projekte. Rahastuse pidev otsimine ka näiteks erasektorist või mujalt on sageli ülejõukäiv, muuhulgas ka seetõttu, et nendesse asutustesse on loodud kriitiliselt vähe töökohti. Oleme seisukohal: eesti kultuuri ühe kandetala – kirjandusklassika – eest hoolitsemine on riigi kultuuripoliitika üks prioriteete. See ei peaks olema ainult muuseumi- või arhiivitöötajate, õpetajate ja raamatukogutöötajate eramure. Arvame, et kirjandusklassika väärtustamise ja populariseerimisega seotud tegevuste elluviimine riiklike lisavahendite toel on igati õigustatud ootus. Seetõttu teeme ettepaneku, et Kultuuriministeerium taastaks programmi „Eesti kirjandusklassika“, mis mõnda aega tagasi kaotati. Läbikaalutud mahus programm peaks aitama ellu viia eesti kirjandusklassikaga seotud tegevusi – uurimist, kordustrükke, avalikke tegevusi (üritused, näitused) – ja valdkonna igakülgset edendamist. Eesti kirjanduspärand väärib ja vajab oma spetsiifikale vastavat toetamist. Tahame loota, et kultuuripoliitiline tahe selleks on olemas. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing Eesti Rahvusraamatukogu Betti Alveri muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Koidula muuseum Liivi muuseum Tallinna Keskraamatukogu Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumid Oskar Lutsu majamuuseum Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts