Kiri

EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEM ISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 Tegevuskava täitmise lõpparuanne Tallinn 2018 Sisukord TOC \h \u \z 1. SISSEJUHATUS JA TAUST PAGEREF _Toc529866069 \h 3 2. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE JA ELLUVIIMISE PROTSESS PAGEREF _Toc529866070 \h 5 3. SÕLTUMATU HINDAJA SOOVITUSED PAGEREF _Toc529866071 \h 7 4. TEGEVUSKAVA LUBADUSTE ELLUVIIMINE PAGEREF _Toc529866072 \h 8 4.1 Kodanikukesksed avalikud teenused PAGEREF _Toc529866073 \h 8 Lubadus 1: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel PAGEREF _Toc529866074 \h 9 1.1 e-Maksu-ja Tolliamet 2020 PAGEREF _Toc529866075 \h 9 1.2 Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik – nullbürokraatia projekt PAGEREF _Toc529866076 \h 12 4.2 Avatud ja kaasav poliitikakujundamine PAGEREF _Toc529866077 \h 17 Lubadus 2: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel PAGEREF _Toc529866078 \h 17 2.1 Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena PAGEREF _Toc529866079 \h 17 2.2 Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil PAGEREF _Toc529866080 \h 20 2.3 Avatum ja läbipaistvam seadusloome PAGEREF _Toc529866081 \h 22 2.4 Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel PAGEREF _Toc529866082 \h 24 Lubadus 3: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist PAGEREF _Toc529866083 \h 26 3.1 Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil PAGEREF _Toc529866084 \h 26 3.2 Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine PAGEREF _Toc529866085 \h 28 Lubadus 4: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades PAGEREF _Toc529866086 \h 31 4.1 Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuste arendamine koolihariduses PAGEREF _Toc529866087 \h 31 5. KOGEMUSTE VAHETAMINE JA ÕPPIMINE PAGEREF _Toc529866088 \h 34 6. KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD PAGEREF _Toc529866089 \h 34 SISSEJUHATU S JA TAUST Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus , et suurenda da avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti on avatud valitsemise partnerluse ametlik osalejariik aastast 2012. Eesti peamine eesmärk AVPs osalemisel on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemus t est ja jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Avaliku võimu teostamise arendamisel on Eesti järginud avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, luues vastava õigusliku raamistiku ja kasutades avalikus halduses laialdaselt nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Sarnaselt teiste Põhjala riikidega on Eesti eesmärk rakendada avatuse, läbipaistvuse ja kaasa t use põhimõtteid poliitikakujundamises läbivalt. 30. juunil 2016 kinnitas v alitsus AVP tegevuskava aastateks 2016-2018 . Tegevuskava koostamist ja elluviimist vedas valitsusasutuste, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja vabaühenduste esindajatest moodustatud koordineeriv kogu . Oluliseks partneriks oli vabaühenduste esindajatest koosnev AVP ümarlaud . Tegevuskava keskendus kahele prioriteedile : Kodanikukesksed avalikud teenused Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Nende prioriteetide elluviimiseks kavandati kokku üheksa tegevust, mille täitmise eest vastutasid seitse erinevat riigiasutust partnerluses vabaühendustega. Koordineerivale kogule ja AVP ümarlauale lisaks olid tegevuskava koostamisse ja seiresse kaasatud ka kõikide tegevuste elluviijad. AVP 2016 – 2018 tegevuskavaga antud lubadused aitavad edendada kõi k i AVP põhimõtte id – toeta da avatuse ja vastutuse tugevdamiseks läbipaistvus t , osalus t , avaliku võimu vastutus t ning tehnoloogia t ja innovatsiooni. Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides senistes tegevuskavades sarnased : avatud ja kaasav poliitikakujundamine ja kodanikukesksete avalike teenuste arendamine on olnud alati fookuses. R õhku on pandud ka avaliku raha kasutamise läbipaistvusele. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad, milles kavandatud tegevusi AVP tegevuskava ei kajasta. Ka AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Käesoleva, AVP 2016–2018 tegevuskava elluviimise lõpparuande on koostanud Riigikantselei koostöös tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimist eestvedanud partneritega ja see hõlmab kogu kaheaastast rakendusperioodi . Tabel 1: Eesti seniste AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused 2012–2014 2014–2016 2016–2018 Avalike teenuste arendamine Kodanikust lähtuv avalike teenuste kujundamine ja osutamine Kodanikukesksed avalikud teenused Avalike e-teenuste arendamine Riigi infovarade andmine avalikku kasutusse Poliitika kujundamise suurem avatus ja ettenähtavus Parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti Kasutada laialdaselt avaandmeid Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel Kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Parandada poliitikakujundamises osalemise võimalusi Parandada osalemiseks tervikliku info kättesaadavust Tõsta valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite suutlikkust koostööd teha, huvirühmi kaasata ja osaleda Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitika-kujundamisel Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist Läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust Ametnikueetika edendamine Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE JA ELLUVIIMISE PROTSESS Valitsuse otsusel vastutab AVP koordineerimise eest 2014. aasta märtsist Riigikantselei . Rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium. Tege vuskava elluviimist koordineerib riigisekretäri juhtimisel 2014. aastal moodustatud eri osaliste koostööfoorumina toimiv AVP koordineeriv kogu , milles on esindatud valitsuse esindajad ja valitsusvälised partnerid, 2016. aastast ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad . Seega kaasati 2016-2018 tegevuskava koostamisse ja elluviimisesse varasemast märksa laiem osalejate ring . Samuti laiendati koordineeriva kogu pädevust, sest tegevuskava järelevalvajast sai ka tegevuskava koostaja. K oordineerivale kogul e ja AVP ümarlauale lisaks olid tegevuskava koostamisse ja seiresse kaasatud ka kõikide tegevuste elluviijad. Tegevuskava koostamise protsess Tegevuskava koostamise ettevalmistu si alustati 2015. a detsembris, mil k oordineeriv kogu leppis kokku uue tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest . Viimane tähendab, et iga osaleja võtab endale tegevuskavas kohustusi. Riigikantselei veebilehel avalikustati tegevuskava koostamise protsessi kirjeldus koos pidevalt lisanduvate materjalidega, sh kõik koordineeriva kogu protokollid ja otsused. Olles kaalunud eri osa liste esitatud ettepanekuid, otsustas AVP koordineeriv kogu 1. märtsil 2016 uue tegevuskava prioriteetsuunad : kodanikukesksed avalikud teenused ja kaasav poliitikakujundamine . Sellele eelnevalt korraldas Vabaühenduste Liit ( EMSL ) veebipõhise ideekorje probleemide väljase l gitamiseks ja prioriteetsuundade ettepanekuteks ning AVP ümarlaual arutati uue tegevuskava prioriteetsuundade kohta tehtud ettepanekuid. Riigikantselei korraldas arutelusid ja infovahetust riigiasutuste esindajatega, et koondada valitsuse ettepanekud. Vastavalt koordineeriva kogu otsusele kogus Riigikantselei 15. aprillini avatud ideekorjega ettepanekuid, mida tuleks uues tegevuskavas prioriteetsuundade raames ära teha ja milliseid konkreetseid tegevusi ette võtta. Ideekorje korraldati veebipõhiselt avatuna kõigile, kes soovisid oma ettepanekuid teha. Ideekorje toimumisest andsime teada Riigikantselei pressiteatega ja sotsiaalmeedias, samuti palusime partneritel teavitad a oma liikmeid ja sihtrühmi ideekorje toimumisest. Kõik ettepanekud esitati koordineerivale kogule ja avaldati Riigikantselei veebilehel. 27. aprillil 2016 otsustas koordineeriv kogu , millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada. Osa de ettepanekute puhul peeti vajalikuks täiendavalt konsulteeri da , kas AVP raamistik o n sobivaim viis nende elluviimiseks . Täiendav konsulteerimine toimus kuni 13. maini. Valminud tegevuskava eelnõu edastati tutvumiseks koordineeriva le kogu le 24. mail ning arutelu valminud tegevuskava projekti üle peeti koordineerivas kogus 1. juunil, kus otsustati teha veel viimased täpsustused tegevuskavasse ning saata tegevuskava avalikule konsultatsioonile ja ametlikule kooskõlastusringile. Eelnõu oli 6. – 18. juuni ni 2016 avalikul konsultatsioonil osalusveebis osale.ee. Avaliku konsultatsiooni kaudu laekusid lisa ettepanekud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult ning MTÜ -lt Eesti Haridusfoorum, millega võimaluse korra l ka arvestati . Ajavahemikul 6. – 18. juuni ni oli eelnõu esitatud kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule . Tegevuskava eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium . Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, paludes täpsustada HTM elluviidava tegevuse sõnastust. Valitsus kinnitas tegevuskava 30. juuni istungil, misjärel see edastati AVP rahvusvahelisele sekretariaadile. Tegevuskava elluviimise protsess Partnerluse tegevuskava e lluviimise koordineerija oli AVP koordineeriv kogu . Tegevuste elluviimise jälgimiseks sai koordin eeriv kogu kokku kolmel korral: 21. septembril 201 6 arutati tegevuskava elluviimise korraldust ning iga-aastaste a ruannete koostamisest otsustati liigse koormuse tõttu loobuda. Selle asemel otsustati keskenduda tegevuskava elluviimisele ning ülevaadetele koordineerivas kogus . Juunis 2017 anti koordineerivale kogule ülevaade tegevuskava elluviimisest . Veebruaris 2018 anti koorineerivale kogule uus ülevaade tegevuste elluviimisest ning otsustati, et edaspidi tuleks mitmetunniste ülevaadete asemel avaldada regulaarseid ülevaateid tegevuste elluviimise seisust veebis . Lisaks arutati sõltumatu hindaja esmast hinnangut 2016.–2018. aasta tegevuskava koostamise ja elluviimise kohta . SÕLTUMATU HINDAJA SOOVITUSED 2016-2018 tegevuskava koostamise ja elluviimise kohta tegi sõltumatu hindaja ( independent reporting mechanism ehk IRM ) 20 15 . aasta l hindamisaruande . Järgnev tabel annab ülevaate, kuidas arvestati sõltumatu hindaja võtme soovitus i AVP 2016–2018 tegevuskava koostamisel. Tabel 2 : 201 5 . aasta IRM raporti võtmesoovitused ning nende ga arvestamine uue tegevuskava koostamisel IRM võtmesoovitused Nende järgimine 2 016 – 2018 tegevuskava koostamisel 1. Riigikantselei l jätkata AVP tegevuskava ja protsessi proaktiivset ja regulaarset kommunikatsiooni. Pühendada piisavalt aega kaasava protsessiplaani kujundamisele ning optimeerida teavituskanaleid AVP väljundite st ja tulemuste st selgemaks teavitamiseks . Tegevuskava koostamist alustati aegsasti, 2015. a detsembris . Riigikantselei veebilehel aval dati AVP koordineerivas kogus kokkulepitud tegevuskava koostamise protsess koos pidevalt lisanduvate materjalidega, sh kõik koordineeriv a kogu protokollid ja otsused. Ideekorje korraldat i veebipõhiselt avatuna kõigile . Ideekorje toimumisest anti teada nii Riigikantselei pressiteatega kui ka sotsiaalmeedias ning partnerite infokanalites . Kõik ettepanekud e si tati koordineerivale kogule ja avald ati Riigikantselei veebilehel. Tegevuskava läbis avaliku konsultatsiooni. 2016. aastal hakati avaldama tegevuskava edenemise kirjalikke ülevaateid veebis. 2. Eesti AVP protsess vajab rohkem kõrge-tasemelist poliitilist tuge, et tõugata tagant suuremat osalust AVP protsessis, eriti varases faasis. Riigikantselei peaks leidma kaasamõtlejaid ja eestkõnelejaid erinevatest valdkondadest ja valitsemistasanditelt. Eesti on olnud väga kõrgetasemeliselt esindatud AVP tippkohtumistel. 2016. a detsembris AVP tippkohtumisel Pariisis juhtis Eesti delegatsiooni president Kersti Kaljulaid. 2018. a juulis juhtis Eesti delegatsiooni riigihalduse minister Janek Mäggi. Käesoleva tegevu skava koostamisse ja elluviimi sse kaasati varasem ast märksa laiem osalejate ring –p artnerluses osalesid ka parlamendi ja kohalike omavalitsuste esindajad. 3. Järgida tegevuskava koostamisel SMART loogikat: tegevused peaksid olema asjakohased, konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja ajaliselt ohjatud. Kõik tegevused peaksid sisaldama selgeid baastasemeid, sihttasemeid, indikaatoreid ning selgitusi, kuidas on tegevused seotud teiste avaliku sektori algatustega. Iga tegevuse juures oli sarnase malli järgi välja toodud tegevusega seotud hetkeolukord ning eesmärk, mida tegevusega soovitakse saavutada. Samuti olid iga tegevuse juures välja toodud konkreetsed sammud ja ajakavaeesmärkideni jõud miseks . 4. Järgmine tegevuskava peaks keskenduma vähematele ning ambitsioonikamatele reformidele. Seada tegevustele ambitsioonikad eesmärgid ning fokusseerida enam sellele, kuidas AVP tegevuskava saaks anda lisandväärtust avatud valitsemisel Eestis. Tegevuskava koostamise l järgis koordineeriv kogu fokuseerituse põhimõtet. Valminud tegevuskava keskendus väiksemale arvule prioriteetidele, lubadustele ja tegevustele kui varasemad tegevuskavad. Varasema kolme prioriteedi, kuue lubaduse ja 23 tegevuse asemel keskendus tegevuskava kahele prioriteedile, neljale lubadusele ja üheksale tegevusele. Tegevuskavaga lisati tegevustele ambitsiooni – näiteks a l ustati avatud valitsemise partnerluse rakendamist ka kohalikul tasandil. Mitmed tegevuskava tegevused oleks ära tehtud ka ilma AVP tegevuskavata, kuid AVP tegevuskava andis nende tegevuste elluviimisele partnerluse mõõtme. 5. Tegevuskava peaks keskenduma Eestile prioriteetsetele avatud valitsemise teemadele. Lisaks protsessi käigus huvirühmade poolt välja pakutavatele prioriteetidele võiksid võimalikud prioriteedid olla korruptsioonivastane võitlus, a valiku sektori eetika ning olulised avalikud teenused nagu tervishoid ja haridus. Tegevuskava peaks olema kooskõlas Eesti EL nõukogu eesistumise prioriteetidega. Tegevuskava keskendus Eestile prioriteetsete avatud valitsemise teemadele ning lepiti valitsusasutuste, vabaühenduste, parlamendi ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel kokku AVP koordineerivas kogus . Avalike teenuste arendamine oli tegevuskavas sees ühe prioriteedina. Ideekorjes a valiku sektori eetika teemal tegevuskavasse tegevusi ei esitatud. Korruptsioonivastase võitluse valdkon n a kohta sidusrühmad tegevuskavasse ettepanekuid ei esitanud, sest korruptsioonivastast võitlust juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia kaudu. Eesti EL nõukogu eesistumise prioriteetidega tegevuskava vastuolus ei olnud . TEGEVUSKAVA LUBADUSTE ELLUVIIMINE 2016 – 2018 tegevuskava keskendus kahele prioriteedile. Kodanikukesksed avalikud teenused Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Nende prioriteetide elluviimiseks anti neli lubadust ning kavandati üheksa tegevust. Järgnev peatükk annab ülevaate, mida tegevuskavas teha lubati (hallil taustal) ning annab hinnangud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele (valgel taustal). Kodanikukesksed avalikud teenused 1. prioriteet: Kodanikukesksed avalikud teenused 1. l ubadus: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel Tegevused: 1.1. e-Maksu- ja Tolliamet 2020 1.2. Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik Lubadus 1: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel 1.1 e-Maksu-ja Tolliamet 2020 Tegevuse alguse ning lõpu kuu Tegevustega alustati enne tegevuskava algust. Uus e-MTA valmib 2020. a Vastutaja Maksu- ja Tolliamet Kaasvastutajad Osalevad asutused Kõik ministeeriumid Valitsusvälised partnerid Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtted Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) praegune iseteeninduskeskkond „e-maksuamet/e-toll“ on loodud ca 16 aastat tagasi, olles praeguseks tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt vananenud, ning see omakorda on takistuseks uute vajalike funkts i oonide ja nüüdisaegsete lahenduste realiseerimisel (nt nutilahendused, keelevalikud, masin-masin liidesed) Tegevuse kirjeldus MTA uut iseteeninduskeskkonda arendatakse eesmärgiga muuta andmete esitamine riigile ning avalik-õiguslike nõuete tasumine maksumaksjale (residendid, mitteresidendid, sh e-residendid) lihtsaks, ülevaatlikuks, keskseks ja kontaktivabaks, toetades reaalajas majanduse ( real-time-economy ) lahenduste arengut. Kui praegused e-teenused on arendatud ametnikukeskselt, siis uus iseteeninduskeskkond peab vastama väga erinevate kasutajate – raamatupidaja, suurettevõtte juhi, väikeettevõtja, kodaniku, e-residendi – vajadustele ja ootustele. Oluline on toetada innovaatilist ettevõtluskeskkonda ja anda ettevõtjale kindlus, et maksuhaldur on maksustamise küsimustes esmane abimees. Uued e-teenused peavad võimaldama täita maksukohustusi võimalikult lihtsalt ja minimaalse kuluga ettevõtjale, samuti riigile. Et t oeta da Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust, peavad uue e-maksuameti teenused olema mitmekeelsed ning mobiilsed, st rakendusi arendatakse dünaamilise veebidisainina ( responsive design ). Kõik MTA e-teenused kakkavad olema sarnase väljanägemise ja kasutusloogikaga, mis lihtsustab maksumaksjal eri teenuste kasutamist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? 1) Suurendame e-keskkonnas pakutavate avalike teenuste ulatust ning kuluefektiivsust, lähtudes teenuste pakkumisel tegelikest vajadustest ning riigi üldistest huvidest ja laiematest eesmärkidest tervikuna, mitte ainult MTA- le praegu põhimäärusega pandud võtmevaldkondadest. 2) Algatame riigisisest ja riikidevahelist koostööd maksu- ja tolliteemadega seotud teenuste vallas, ühtlustades IKTd nutikalt kasutades avalike teenuste pakkumise kvaliteeti. 3) Kaasame teenuste loomesse kõiki huvirühmi, lähtudes kasutajavaatest, sealjuures pöörame enim tähelepanu sellele, et kasutaja saa ks ühe teenuse ühekordse kasutamise tulemusel lahendada küsimused, mis on seotud rohkem kui ühe asutuse teenusega. 4) Toetame Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust, muutes e-MTA teenused ja neid toetavad tööprotsessid mitmekeelseks ning mobiilseks, luues uusi rakendusi dünaamilise veebidisainina ( responsive design ), mis on otseselt vajalik Eestis hea investeerimiskeskkonna tagamiseks Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Teenused. Aruandlus Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Maksu- ja Tolliameti tegevus on edenenud ootuspäraselt. Lõppkasutajatega koostöös on loodud võimalikult mugav ja funktsionaalne e-teenuste prototüüp. Kirjeldatud on uue keskkonna nõuded ning loodud testkeskkond. Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse on kaasatud lõppkasutajaid ning saadud tagasiside t arvestatakse edasises arendustöös. Rakendunud on ka pangakonto tehingute alusel maksustamise arenduse esimene osa, mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud. Uu e maksuameti töölau a osi saab kasutama hakata 2019. aasta kevadel Järgmised sammud Arendustega jätkatakse. Järk-järgult saavad ka kasutajad keskkonna eri arenduse osi kasutama hakata. Uus e-MTA valmib 2020. a Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. U ue süsteemi ülesehitamiseks t ehakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) IT-süsteemide platvormide tehnilised analüüsid . - K oostöös lõppkasutajatega l uuakse e-teenuste kujundus selleks, et kasutajatel oleks uut MTA iseteeninduskeskkonda ja selle teenuseid edaspidi võimalikult mugav ja lihtne kasutada 01.2016 06.2016 Täidetud. MTA stiiliraamat on välja töötatud, selle alusel on loodud kujundus komponent, mida kasutatakse kõigis MTA IT - arendustes. Riigi Infosüsteemi Amet levitab loodud s tiiliraamat ut ja kujundus komponent i, et neile riigis laiemat kasutust pakkuda 2. Kasutusvajadused analüüsitaks e läbi koostöös lõpptarbijaga, küsides eri liitudelt ja ettevõtjatelt infot nii vahetute kohtumiste käigus kui ka soovitusindeksi meetodi tulemusena . - Luuakse testkeskkonnad ja tootekeskkond uute loodavate arenduste tarbeks . - K oostöös ITga t öötatakse süsteemidele välja uued mittefunktsionaalsed nõuded 07.2016 12.2016 Täidetud. U ued testkeskkonnad ja tootekeskkond on loodavat e arenduste tarbeks loodud ning mittefunktsionaalsei d nõudeid on uuendatud koostöös Rahandusministeeriumi I nfotehnoloogiakeskusega 3. Kesksete komponentidena luuakse isikute haldus, kasutajate haldus, uued makseviisid, nõuete keskne haldus . Lõppkasutajatele antakse testida valminud prototüübid. Edasises arendustegevuses arvestatakse saadud tagasiside t 01.2017 12.2017 Täit misel. Isikute halduse, kasutajate halduse, uue autentimislahenduse ning pääsuõiguste ja volituste lahenduse tööd on arendusfaasis, tootesse planeeritakse minna 1. etapiga sügisel 2018 ning 2. etapiga kevadel 2019. Uued makseviisid on arendatud Teekasutustasu projekti raames 4. Minnakse üle andmepõhisele maksustamisele, deklaratsioonide esitamine viiakse võimalikult minimaalseks. Selleks muudetakse vastavaid õigusakte, suheldakse aktiivselt ettevõtjatega, kes on teenuse lõpptarbijad 01.2018 12.2018 Täitmisel. S elgitamisel on võimalik deklaratsioonide esitamise kaotamise ulatus. Samas rakendatakse IT - arenduste tegemisel masin-masin liides kohtades, kus see õigusaktide mõttes on võimalik. Täpsem analüüs annab 2018. a lõpuks selgema arusaama rakendamise ulatusest 5. Rakendatakse uus platvorm (vabavaraline) ja uus MTA infosüsteemide arhitektuur 01.2018 06.2018 Täidetud. U us platvorm on r akendatud ja MTA infosüsteemide arend ustes kasutatakse uut arhitektuuri 1.2 Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik – nullbürokraatia projekt Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.06.2015–31.12.2018 Vastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium . Täiendavalt kaasati Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium Valitsusvälised partnerid Eesti Pank, Haigekassa, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Ebavajaliku bürokraatia vähendamine ettevõtetele riigiga suhtlemisel, et võimaldada ettevõtetel riigiga suhtlemisele aja ja ressursside kulutamise asemel keskenduda oma põhitegevusele Tegevuse kirjeldus Valitsuse eesmärk on vähendada kodanikele ja ettevõtetele riigiga suhtlemisel tekkivat bürokraatiat. Nullbürokraatia algatus kujunes välja nelja ministri ühispöördumisest ettevõtjatele , millega palu ti ettepanekuid aruandluse ja andmete vajaduse kriitiliseks ülevaatamiseks . Palvele vastasid ettevõtjad 252 ettepanekuga, kus ja mil moel aruandluskoormust ja küsitavaid andmeid vähendada. Ettevõtetele bürokraatia vähendamise arutelude käigus selgus suur vajadus tegeleda ka nende ettevõtetele õigusaktidest tulenevate nõuete vähendamisega, mis lähevad kaugemale bürokraatia vähendamisest – ettepanekud, mis eeldavad poliitika muudatusi, ning tegevuslubadega kaasnevad infokohustused ja nõuded. Ettevõtjatelt kogutud bürokraatia vähendamise ettepanekute kõrval algatas riigihalduse minister nullbürokraatia all täiendavalt riigivalitsemise reformi raames ka avaliku sektori sisese bürokraatia kriitilise ülevaatuse. Rakkerühm on loonud ka võimaluse uute ettepanekute esitamiseks, millest v äljapaistvaim on Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu nullbürokraatia projekt majanduskasvuks vajaliku välistööjõu Eestisse toomist takistava bürokraat ia vähendamiseks. Ettepanekute elluviimiseks ja selle toetamiseks moodustas Vabariigi Valitsus rakkerühma, mille eesmärgiks on vähendada ettevõtetele kehtestatud bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, riigiga suhtlemine peab muutuma senisest märgatavalt lihtsamaks ja vähem koormavaks; muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks (pidev bürokraatia vähendamise ettepanekute kogumine ja nõuete vähendamine); analüüsida ja teha ettepanekuid ettevõtetele õigusaktidest tulenevate nõuete vähendamiseks ning avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks. Arvestades kõikide tegevussuundade kaupa laekunud ettepanekuid ja tegevusi, on rakkerühm tegelenud enam kui 1300 ettepanekuga, otsides võimalusi nende elluviimiseks. Rakkerühm toimib eri partnerite koostööfoorumina, koordineerides ettepanek ute elluviimist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Tagada ettevõtjate organisatsioonide tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimine ning ettevõtjatele riigiga suhtlemisel ja õigusaktide nõuetest tekkiva koormuse ning avaliku sektori sisese bürokraatia pideva vähendamise mehhanismi väljatöötamine ja rakendamine. Bürokraatia vähendamiseks koguti algselt ettepanekuid ettevõtjatelt, kuid ettepanekute tegemine on pidevalt avatud kõigile. Selle lihtsustamiseks l oodi ka veebipõhine võimalus bürokraatia vähendamise ettepanekute pidevaks esitamiseks ning koostöös ettevõtjatega on kogutud ettepaneku id ja koordineeritud nende elluvii mist . Eri valitsusväliste partnerite ja valitsusasutuste esindajad on kaasatud ka ettepanekute rakendamise eest vastutava rakkerühma töösse. Ministeeriumid analüüsisid seni esitatud ettepanekuid ning otsustasid koos ettevõtjate esindajatega, millised ettepanekud on võimalik täielikult ja millised osaliselt ellu viia. Iga ministeerium koosta s ettepanekute elluviimise plaani. Ettepanekud, mis eeldavad suuremaid muutusi kui bürokraatia vähendamine, vaadatakse läbi eraldi. Nende ettepanekute elluviimise arutamiseks ning bürokraatia edasise ks vähendamiseks (nt valdkonnapõhised erinõuded) korraldatakse kohtumisi ministrite ja ettevõtlusorganisatsioonide tasemel Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Avalike teenuste arendamine (kliendikesksus, avaliku sektori tõhustamine), avalike ressursside efektiivsem kasutamine Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Ettevõtjate ettepanekutest on praeguseks ellu viidud 92 riigiga suhtlust lihtsustavat ettepanekut , mis moodustab 56% kõigist ellu viia lubatud ettepanekutest. K olmandik ettepanekutest otsustati rakendada suuremate projektidega, mis lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest. Olles lahendustena komplekssemad, realiseeru b osa neist alles aastatel 2019 – 2020. Näiteks üheks mahukamaks algatuseks on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga ühisalgatus Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle andmevajadus ja luuakse võimalused aruandluseks vajalike andmete automaatseks liikumiseks. Mahukas on ka keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS arendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus loa taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. Nullbürokraatia teise suuna eesmärgiks on kaotada majandustegevust põhjendamatult piiravad erinõuded, et lihtsustada turule pääsemise nõudeid ja muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium selgitas välja erinõuetega tegevusaladel seadustega kehtestatud nõuded ja iga ministeerium, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsis vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõudeid, et hinnata, kas majandustegevusele seatud nõuded on eesmärgipärased ja vajalikud taotletava olulise avaliku huvi suhtes või on võimalik nõudeid vähendada või lihtsustada. Kokku 14 analüüsitud valdkonnast leiti 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud. Kolmanda suunana on a valiku sektori siseselt lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse. Ellu viia lubatud 418 ettepanekust on teostatud 39%. Näiteks h aldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kättetoimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue teatud autenditud keskkondades. P aberkandjal asjaajamiselt digitaalsele ülemineku näideteks on riigihangete register, ehitisregister, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, SAP. R iigieelarve seaduse muudatuse jõustumisel rakendub nelja-aastane rulluv eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia (RES) protsessid ühilduvad. 14.06.2017 vastuvõetud uue riigihangete seadusega muudeti lihthanke reeglid märgatavalt paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue, kui kohalikke makse ei ole kehtestatud. R iigihangete korraldamine konsolideeriti mitmetest ministeeriumidest ja valitsemisala asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse Järgmised sammud Rakkerühma tegevust pikendati 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks Teetähiste saavutamine * (ennekõike ettevõtjate ettepanekute elluviimine) Algus Lõpp Täitmise seis 1. Ettepanekute kogumine ettevõtlusorganisatsioonidelt ja ettevõtetelt bürokraatia vähendamiseks Juuni 2015 Oktoober 2015 Täidetud. Detsembriks 2015 vastas id ettevõtjad nelja ministri üleskutsele 252 ettepanekuga. Ettepanekuid o n võimalik esitada ka täiendavalt , nt t ööandjate välistööjõu algatus. 2. Ettepanekute analüüs valitsusasutuste poolt November 2015 Jaanuar 2016 Täidetud . Ministeeriumid analüüsisid saabunud ettepanekute elluviimise võimalusi. Esimene osa ettepanekutest analüüsiti apr i lliks 2016 ning teine osa septembriks 2016 3. Bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimise kohta otsuste tegemine Veebruar 2016 Märts 2016 Täidetud. Aprillist septembrini 2016 vaadati ministrite komisjonis koos ettevõtjate esindajatega üle ja kiideti heaks elluviimise plaan 4. Organisatsioonipõhiste kavade (projektide) väljatöötamine bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimiseks Aprill 2016 Aprill 2017 Täidetud. Ministeeriumid koostasid plaanid oma vastutusalasse jäävate ettepanekute elluviimiseks. Ettepanekute elluviimine jätkub 5. IT-arenduste taotluste väljatöötamise koordineerimine Aprill 2016 September 2017 Täitmisel . Vajaduse korra l on pidevalt toetatud IT-arenduste taotluste väljatöötamist 6. Bürokraatia vähendamise monitori väljatöötamine ja käivitamine Mai 2016 Juuni 2017 Täitmisel . Loodud on ettepanekute saatmise võimalus veebi kaudu: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia Samas veebis antakse ka ülevaate id ettepankute täitmise seisust 7. Vahearuanne valitsusele bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimise seisust Jaanuar 2017 Märts 2017 Täidetud. Valitsus võttis aruande teadmiseks 8. Tegevuslubadest tulenevate erinõuete vähendamise prioriteetide kokkuleppimine ja vähendamise käivitamine Mai 2016 Märts 2018 Täitmisel . Ministeeriumid, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsisid vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõudeid, kas seatud nõuded on eesmärgipärased ja vajalikud või on võimalik nõudeid vähendada- lihtsustada. Analüüsitud 14 valdkonnast 12-s leiti lihtsustusvõimalusi 9. Lõpparuanne valitsusele ettepanekute elluviimise tulemustest Jaanuar 2018 Aprill 2018 Täitmisel. Aprillis esitati valitsusele teine vahearuanne ning pikendati projekti tähtaega 2018. aasta lõpuni Avatud ja kaasav poliitikakujundamine 2. prioriteet: Avatud ja kaasav poliitikakujundamine 2. l ubadus: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena 2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil 2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome 2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja valitsusväliste partnerite osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel 3. l ubadus: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 3.1. Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil 3.2. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine 4. l ubadus: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuse arendamine koolihariduses Lubadus 2: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 2.1 Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.01.2017–30.06.2018 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Siseministeerium, kohalikud omavalitsused Valitsusvälised partnerid e-Riigi Akadeemia, EMSL, osalusdemokraatiat väärtustavad vabaühendused Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Haldusreformi käigus on süsteemne võimalus arendada kohaliku tasandi valitsemiskultuuri, millele saab reformi ettevalmistamisel ja ellu viimisel aidata kaasa uute avatud valitsemise põhimõtete ja vahendite toetamisega. AVP uue tegevuskava periood langeb kokku haldusreformi ettevalmistamise ja elluviimisega, mis annab hea võimaluse selle protsessi raames kasutada olemasolevat kogemust avatud valitsemise partnerluse kui meetodi rakendamisest kohalikul tasandil. E-riigi Akadeemia eestvõttel ellu viidud projekt „Avatud valitsemise partnerlus kohalikes omavalitsustes“ ning selle raames omandatud kogemuse jagamine katseprojektide raames 2017.–2018. aastal aitab hõlmatud KOVidel kavandada uue moodustunud omavalitsuse ühisarengut avatult ja kaasavalt. Seni projektis osalenud KOVid peavad algatust vajalikuks ja toetavad selle jätkumist, eriti käimasolevaid ühinemiste ettevalmistamisi ja ühinenud KOV i uue halduskultuuri kujundamise vajadust silmas pidades. Olukorras, kus KOVidel on tahe ja vajadus kaasavat kultuuri kujundada, on selliste st vahenditest oluline tugi Tegevuse kirjeldus Tegevuste raames nõustatakse ja toetatakse ühinevaid omavalitsusi avatud valitsemise põhimõtete rakendamisel ühinemise järel, ka ühisarengu ettevalmistamisel enne ühinemise toimumist (edasijõudnumate KOVide poolt), sh avatud valitsemist soodustavate eri tegevuste ja e-lahenduste kasutuselevõtu vallas. Projekti elluviimiseks oleks sobiv aeg 2017. aasta algusest, siis on vabatahtlikult ühinenud omavalitsused esitanud ühinemistaotlused ja teinud juriidilised ettevalmistused selleks ning kuni valimisteni oktoobris on neil aeg ja võimalus tegeledagi uues ühinenud vallas juhtimise ja kaasamise ning avatud valitsemise partnerluse põhimõtete rakendamisega. Juurutavaid omavalitsusi on 8–10, mis on piisav, et saavutada mõju, ent võimaldada osalevatele KOVidele personaalset lähenemist, eesmärkide seadmist ja nende saavutamise hindamist. Tegevused on otseselt seotud AVP tegevuskava prioriteediga, milleks on kodanike kaasatuse ja avatuse suurendamine poliitikakujundamise protsessis. Tegevuste elluviimine on kavandatud Rahandusministeeriumi avatud taotlusvooru kaudu. Projektitaotlejateks saab olla KOVide ja/või MTÜde katusorganisatsioon koos e-Riigi Akadeemiaga Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Haldusref ormi käigus peetakse oluliseks avatud valitsemise põhimõtteid, mis on eelnevalt kokku lepitud kohalike omavalitsuste osalusel. Omavalitsuste ühinemise ettevalmistamisel ning ühinemise järel kasutatakse ja arendatakse edasi seni väljatöötatud tööriistu ja põhimõtteid avatud valitsemiseks Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Tegevused on seotud AVP deklaratsiooni põhiväärtustest valitsuse tegevust puudutava info kättesaadavuse para ndamise (LIGIPÄÄS INFOLE) ning kodanikuühiskonna osaluse toetamisega (OSALUS) ning probleemidest avalike teenuste arendamisega (TEENUSED) – olles seotud kohalike omavalitsuste koostööga kogukondade ja kodanikuühendustega kohaliku elu juhtimisel ning kodanikuteenuste arendamisel ja tõhustamisel ühinenud omavalitsustes Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevusega panustati sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks avatud valitsemise põhimõtete rakendamist. Selleks toetati 2017. aastal kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise põhimõtete tegevuskavade väljatöötamisel, kujundamisel ja rakendamisel : moodustunud Elva valla ühinemispiirkond (6 KOVi, 14 612 elanikku, 732 km 2 ) ; moodustunud Lääneranna valla ühinemispiirkond (4 KOVi, 5494 elanikku, 1363 km 2 ). Projekti tulemusena valmisid lisaks omavalitsuspõhistele detailsematele ettepanekutele ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes, mida on võimalik rakendada kõikides omavalitsustes. Soovitused t äpsemalt: https://mailchi.mp/f2ba7de1ec7a/seitse-ettepanekut-omavalitsusele?e=b7d6d25f98 Ülevaade projektist: https://ega.ee/et/project/avatud-valitsemine-uhinevates-omavalitsustes/ Tegevus ega saavuta ti seatud eesmärgid Järgmised sammud Uus tegevuskava jätkab avatud valitsemise põhimõtete juurutamisega kohalikus omavalitsuses Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Meetme ettevalmistamine, taotluste esitamine, hindamine ja valik 01.06.2016 01.01.2017 Täidetud Katseprojektide elluviimine 01.01.2017 30.12.2018 Täidetud. Projekti käigus selgitati välja ühinevate omavalitsuste senised tegevused avatud valitsemise suunal (valitsemise läbipaistvus, kaasamine, kasutatavad e-lahendused, avalike teenuste delegeerimine ja kogukonnateenuste arendamine, meetmed korruptsiooni ennetamiseks jne) ning esitati ettepanekud ja praktilised näited avatud valitsemise suurendamiseks . Teetähis saavutati plaanitust varem – novembris 2017 2.2 Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Ministeeriumid Valitsusvälised partnerid Vabaühendused, sotsiaalpartnerid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Kaasamine poliitikakujundamisse peaks toimuma varasemas faasis, et võimaldada mitmekülgsemat arutelu. Eesti probleemiks ei ole tehniliste lahenduste nappus, vaid pigem nende liigsus, mistõttu loob kodaniku seisukohast lisaväärtust eri info ja kanalite seostamine, selgust ja arusaadavust suurendab info sarnane esitlusviis Tegevuse kirjeldus Tegevuse eesmärk on parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Valitsusveebis pakutav kaasamise tervikpilt suurendab poliitikakujundamise protsessi arusaadavust ja pakub otselinki ministeeriumide kaasamisveebidesse, kus huvitatud osalised saavad poliitikakujundamisse panustada. Ministeeriumide kaasamisrubriikide näol ei ole tegu dubleeriva, vaid sama funktsiooni võimalusega liikuda valitsusveebis kõigi ministeeriumide info koondilt edasi detailsema infoni konkreetse ministeeriumi kaasamisrubriiki, kus on detailsem info vastava valdkonna ja kaasamistegevuste kohta ministeeriumi vastutusvaldkondades. EISi loodud algatusetapi praktika juurutamine, et inimestel oleks võimalik saada infot poliitikakujundamises varasemaks osalemiseks Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Poliitikakujundamise varasemas etapis osal e miseks paremate eelduste loomine. Valitsusveebi ja ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlemisviisi standardimine. EISi algatusetapi praktika juurutamine ministeeriumides Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Tegevus panustab teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse, infole ligipääsu suurendamisse ja lihtsustamisse Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärk oli parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Selleks on ministeeriumide kaasamisveebides ühtlustatud info kättesaadavust ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremates protsessides os alemise kohta oleks kättesaadav. Suurem osa ministeeriume kasutab kaasamisveebe aktiivselt suuremate protsesside kohta info levitamiseks. EISi algatusetapi praktika juurutamiseks on toimunud koolitusi ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et suuremate protsesside alustamisest (nt arengukavade koostamine) antaks EISi kaudu aegsasti teada. EIS i algatusetapi kasutamine ei ole soovitud määral juurdunud – seda on põhjustanud alternatiivsete teavituskanalite kasutamine, EIS i vähene kasutajamugavus ning EIS i kasutamise töökorraldus ( mitmete s ministeeriumide s lisavad dokumente EISi peakasutajad, mitte konkreetse poliitika eest vastutavad poliitikakujundajad ) Järgmised sammud Uus AVP tegevuskava võtab fookusesse kaasamist toetava kasutajasõbraliku infotehnoloogia edasiarendamise. Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös töötatakse välja uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne, mis kataks vähemalt praeguse eelnõude infosüsteemi ning osale.ee funktsio onid . Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate vajadustele Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Ministeeriumide kaasamisrubriikide arendamine ja praktika juurutamine 01.07.2016 30.06.2018 Täidetud Ministeeriumide veebidesse on loodud ühtse ülesehitusega kaasamise rubriigid ning nende sisu vaadatakse regulaarsetel kaasami skoordinaatorite kohtumisel üle EIS i arendusena varasema kaasamise toetamiseks loodud algatusetapi kasutuspraktika juurutamine 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel . Algatusetapi juurutamiseks on toimunud koolitused, koostatud juhendmaterjale ning infot on levitatud kaasamiskoo rdinaatorite võrgustiku kaudu. Töö algatusetapi juurutamiseks jätkub 2.3 Avatum ja läbipaistvam seadusloome Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikogu Kaasvastutajad Osalevad asutused - Valitsusvälised partnerid Korruptsioonivaba Eesti, a vatud v alitsemise p artnerluse ü marlaud, huvide esindamisega seotud osa lised Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Lobimine on demokraatlike otsustusprotsesside normaalne osa, kuid varjatud lobimine vähendab demokraat iat . Kuigi lobitöö ei ole Eestis seadustega reguleeritud, viitavad tehtud uuringud selgete reeglite vajadusele. Nii avalikkusel kui ka otsustajatel peab olema selgem arusaam, kes esitasid muudatusettepanekud või kes on eksper di arvamuste taga. Tuleb seada selged lobimise ehk huvide esindamise reeglid. Vastu on võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatused (13.04.2016, RT I, 03.05.2016, 2), millega muudetakse komisjonide istungite protokolle märgatavalt sisukamaks ja avatumaks. Lisaks soovitakse kaasata eelnõu arutellu asjasse puutuvaid huvirühmi, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Oluline on jälgida, et neid muudatusi arvestatakse Tegevuse kirjeldus Seadusloome avatuse suurendamiseks lobireeglite ja huviesinduse põhimõtete väljatöötamine Riigikogu liikmetele, vastava eneseregulatsioonimehhanismi loomine hea tava reeglistikuna. Avatud seadusloome praktikasse viimine ja kaasamispraktika tugevdamine. Komisjonide istungite protokollide (§ 39) ja huvirühmade kaasamise osa (§ 36) monitoorimine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täitmisel Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Kodanikukeskse ja avatud seadusloome protsessi täiendamine ja ellurakendamine Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lubadus aitab edendada avalik k u eetika t , on seotud korruptsiooni ja avaliku eetikaga, ligipääsuga informatsioonile ning ede ndab kodanikuühiskonna vabadust Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks töötada Riigikogu liikmetele välja lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning par a ndada info kättesaadavust. 2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu liikmetele välja soovitused huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi. Komisjon kinnitas soovitused ja näidisolukorrad oma 29. mai 2017. a istungil ning need on kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/korruptsioonivastane-erikomisjon/soovitused-riigikogu-liikmetele-huviruhmade-esindajatega-suhtlemisel/ Järgmised sammud Uus tegevuskava jätkab Riigikogu avatuse suurendamisega, keskendudes avaandmetele ning info kättesaadavusele Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. Riigikogu liikme käsiraamatu „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamine 01.2016 02.2017 Riigikogu korruptsioonivasta n e erikomisjon võttis vastu soovitused huvirühmadega suhtlemise kohta ja ei täiendanud käsiraamatut. RKKTS täiendamisest lähtuvalt koostas Riigikogu korruptsioonivasta n e erikomisjon soovitused huvirühmadega suhtlemiseks ja korruptsiooni vältimiseks. 2. Riigikogu liikme lobireeglite/huviesinduse hea tava väljatöötamine (kaasates huvirühmi) ja reeglite lisamine Riigikogu liikme käsiraamatusse 04.2016 12.2016 3. Kaasamispraktika ja avatud seadusloome protsessi rakendamine vastavalt uuele Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse redaktsioonile 05.2016 03.2019 Komisjonid kaasavad huvirühmasid vastavalt RKKTS § 36 lg-le 2 1 . 2.4 Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Ministeeriumid Valitsusvälised partnerid Vabaühendused Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Kaasamise toetamiseks on välja töötatud kaasamise hea tava, õigusloome läbipaistvuse ja ettenähtavuse olulisust rõhutab HÕNTE. Kaasamise praktika varieerub ja vajab tugevdamist, et poliitikakujundamine oleks läbipaistvam, eri osa liste huvid tasakaalustatult arvestatud Tegevuse kirjeldus Parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel. Toetatakse uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist, riigi kaasamispoliitika arendamist, vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Tegevuse eesmärk on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on loodud vajalikud tingimused, vabaühendustel on paranenud võimekus selles protsessis kaasa lüüa. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Ligipääs infole, kodanikuosalus Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel. Toetatakse: uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist; kaasamispoliitika arendamist; vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamist. Aastaks 2020 on planeeritud toetada 7 proje kti. Praeguseks on ellu viidud 4, teostamisel 2 , ettevalmistamisel 4 projekti. Lõppenud : EIS i arendus Kliimapoliitika põhialuste 2050 koostamise kaasamisalased tegevused Vabaühenduste arenguprogramm Noorteühingute mõjukuse väljaselgitamine Algatatud : Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse arendamine (töö tähtaeg 23.6.2018) Strateegilise partnerluse suurendamine avalikus sektoris (hange koostamisel) Riigikantselei ja partnerite koostöös valminud projektiettepanekute rahastamise vajalikkust hindab Riigikantselei poolt selleks eraldi kokku kutsutud kaasamisprojektide komisjon. Täpsem info: https://riigikantselei.ee/et/kaasamisprojektid-2015-2020 Tegevuskava perioodil pakuti vabaühendustele arenguprogrammiga koolitusi ja mentorlust, et parandada vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvate st teemade st . Samuti analüüsiti noorteühingute mõju ja rolli ning suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi. Käima lükati projektid p õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkus e suurenda miseks ning strateegilise partnerluse suurendamiseks avalikus sektoris (hange koostamisel). Rahastatud projektid on kaasa aidanud kaasamise süsteemsemaks muutmisele ning vabaühenduste võimekusele poliitikakujundamise protsessis kaasa lüüa, kuid nende mõju ei ole olnud ulatuslik. Seetõttu on poliitikakujundamise kvaliteedi toetamiseks täiendavalt k avandatud koolitus, millega arendatakse 700 ametniku ja vabaühenduse esindaja kaasamise, protsessi juht i mise ning analüüsi oskusi Järgmised sammud Projektikomisjon on plaanis kokku kutsuda oktoobris 2018, et otsustada uute projektide algatamine. Ettevalmistamisel olevad p rojektid on mõeldud säästva arengu eesmärkide sektoriteüleseks rakendamiseks ning rahvaalgatusveebi hääle mõju selgitamiseks hääle andjale . Koolituste korraldamine on osa 2018 .– 2020 . aasta tegevuskavast Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Projektide kavandamine ja elluviimine 01.07.2016 30.06.2018 Täidetud. Ülevaade töös olevatest ja kavandatud projektidest on leitav: https://riigikantselei.ee/et/kaasamisprojektid-2015-2020 Lubadus 3: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 3.1 Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.09.2016–31.03.2018 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Valitsusvälised partnerid Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, avatud eelarvestamist rakendavad omavalitsusüksused Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Haldusreformi tulemusena tekivad suuremad kohalikud omavalitsused (KOV). Et aga kodanike kaasatus sellega ei väheneks, vajaks analüüsimist kodanike eelarveotsuste tegemisse kaasamise võimalused Tegevuse kirjeldus Kaasava eelarve laialdasemalt juurutamiseks võtame eesmärgiks analüüsida praeguse i d erineva i d kaasava eelarvestamise näite i d ja võimalik ke vajalik ke muudatus i õiguskorras ning koostada juhendi ja levitada teadlikkust kohalikes omavalitsustes Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kaasava eelarvestamise abil kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Ressursikasutus Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Kaasava eelarvestamise hoogustamisega soovitakse suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist. Kavandatud tegevused lükkusid personalimuudatuste tõttu edasi, kuid plaanitud tegevused viiakse ellu ning on kavandatud valmis saada 2018. aasta lõpuks. Praeguseks on juhendi koostamine lõppjärgus, kavas on veel kohtumised kohalike omavalitsuste esindajatega , et saa da vahetut tagasisidet praktika rakendamise kohta Eestis. Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 20 omavalitsust rakendab seda 2018. aastal ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada. Vaata lisaks: https://digi.lib.ttu.ee/i/?8975 Järgmised sammud Kavas on kohtumised kohalike omavalitsuste esindajatega , et saa da vahetut tagasisidet praktika rakendamise kohta Eestis. Kohtumised aitavad suurendada juhendmaterjali praktilisust ja kasutatavust Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. KOVides rakendavate näidete kokkukogumine 01.09.2016 31.12.2016 Täidetud seisuga 2018 III kvartal. K okku on kogutud KOVides kasutatavad eelarvestamise näited . Neid on põhjalikult analüüsitud, samuti on koostatud ülevaatlikku statistikat 2. Teoreetilise kirjanduse analüüs 01.01.2017 31.07.2017 Täidetud seisuga 2018 III kvartal. Tu tvutud on nii rahvusvahelise kirjandusega kui ka kaasava eelarve kirjandusega Eesti kohta. Teoreetiline kirjandus on olnud ka juhendi aluseks 3. Õigusaktide analüüs 01.01.2017 31.07.2017 Täidetud seisuga 2018 III kvartal. Koostatud on ülevaade kaasava eelarve õigusaktidest Eestis 4. Juhendi koostamine 01.09.2017 31.12.2017 Täitmisel . Juhendi eeldatav valmimisaeg on detsember 2018. Hetkeseisuga on valmis juhendi mustand. Kavas on kohtumised kaasavat eelarvet rakendavate omavalitsustega, et saada tagasisidet praktika rakendamise kohta 5. Kaasava eelarvestamise tutvustamine omavalitsustele 01.01.2018 31.03.2018 Tuleb täit a . Tegevusega on võimalik alustada pärast juhendi valmimist, eeldatavalt 2018. a detsembris või 2019. a alguses 3.2 Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.07.2016–30.06.2018 Vastutaja Siseministeerium (analüüsitegevused) Rahandusministeerium (rahastamisandmete avalikustamine) Kaasvastutajad Osalevad asutused Rahandusministeerium/Siseministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital Valitsusvälised partnerid Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? EMSLi variraport vabaühenduste rahastamise kohta tõi esile , et rahastamispraktika on läbipaistvam ja korrastatum kui enne juhendmaterjali kasutuselevõtmist, kuid süsteemset muutust rahastamispõhimõtete järgimisel ei ole saavutatud. Puudub täpne ja järjepidev ülevaade riigieelarvest vabaühendustele mõeldud vahendite ja nende mahtude kohta Tegevuse kirjeldus Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks on vaja ühelt poolt ühtlustada rahastamispraktika ja teiselt poolt avalikustada rahastamist kirjeldavad andmed. Vabaühenduste rahastamis e praktika ühtlustamiseks koostatakse teadmistepõhine analüüsimetoodika rahastamispõhimõtete järgimise hindamiseks ja tehakse esimene analüüs (vastutab Siseministeerium) . Rahastamisandmete avalikustamiseks jätkatakse kesksest finantsarvestuse tarkvarast riigiasutuste kaudu vabaühendustele eraldatud vahendite kohta päringute tegemist ja analüüsi koostamiseks EMSLile saatmist. Lisaks koondatakse samalaadne info toetuste vahendajatelt, kelle vastavaid andmeid kesksüsteemis ei ole. EMSLi tehtud koondanalüüs avalikustatakse riigiraha rakenduses (vastutab Rahandusministeerium) Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja aidata otsustajatel/rahastajatel paremini suunata ressursse tasakaalustatult ning tõhusalt. Viia vabaühenduste rahastamis e praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse. Avalikustada vabaühenduste rahastamise andmed Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Ressursikasutuse läbipaistvus Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse; samuti a valikustada vabaühenduste rahastamise andmed. Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või neilt teenuseid ning kaupu ostnud. Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste ja sihtasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmeid on Vabaühend uste Liidul kavas igal aastal uuendada ja keskkond asub http://mtyraha.heakodanik.ee . Edaspidi tuleb veel pingutada, et eri asutuste andmed oleksid ühtlasemas formaadis – kolmandiku väljamaksete juures pole teada, kellele need tehti, 10% juures on puudu rahastusliik, sest iseäranis sihtasutused ja Eesti Kultuurkapital ei järgi oma raamatupidamises samu arvestusmeetodeid kui ministeeriumid. Andmete olemasolu üksi aga võimaldab juba leida probleemkohad ja nii praktikat tõhustada Järgmised sammud Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumiga jätkab analüüsikeskkonna http://mtyraha.heakodanik.ee ajakohasena hoidmist. 2017. a andmete lisamine on aruande koostamise hetkel töös. Rahastamisandmete analüüsile esitatavate ootuste täitmiseks on lisaks avaliku sektori valitsusalade rahastusandmetele vaja kokku tuua lisa andmed nii, et ühe andmestiku raames muutuksid vaadeldavaks ka vabaühenduste tulubaas, KOVide väljamaksed vabaühendustele, vabaühendustelt ostetud teenuste kulud, maailmamuutjate register ning tulumaksusoodustusega ja käibemaksukohustuslastest vabaühenduste nimekirjad Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Vabaühenduste rahastamis e põhimõtete analüüsitegevused (vastutab Siseministeerium) 1. Vabaühenduste rahastamis e põhimõtete analüüsi metoodika väljatöötamine 01.06.2016 30.06.2017 Täidetud. SIM korraldas riigihanke, mille raames tegi Tartu Ülikool töö „ Vabaühenduste rahastamispõhimõtete analüüsimetoodika koostamine ja esimese hindamise läbiviimine “ . Töö raames valmis ka vabaühenduste rahastamise analüüsi metoodiline juhend. Juhend lähtub sellest, et rahastamist puudutavad andmed peavad vastama kasutajate vajadustele ning olema lähitulevikus analüüsitavad nullhalduskoormusega 2. Esimene analüüs, mis hindab nii rahastamispraktika t kui ka muutusi rahastamise dünaamikas, on metoodika alusel tehtud ja soovitused rakendatud 01.07.2017 30.06.2018 Vabaühenduste rahastamist kirjeldavate andmete kogumine, analüüsimine ja avalikustamine (vastutab Rahandusministeerium) 1. 2015. a astal riigiasutuste kaudu kantud raha kohta on ülevaade EMSLile saadetud 01.01.2016 31.01.2016 Hilinemisega täidetud Esialgsed andmed olid halva kvaliteediga ning analüüsi tulemusi ei avaldatud. 2016 oli juba kogu valitsus SAPi peal ja andmete kvaliteet seeläbi parem. 2016. Aasta andmed avalikustati ka rakenduses http://mtyraha.heakodanik.ee . 2. EMSL analüüsib ja koostab ülevaate 01.02.2016 31.03.2016 3. Toetuste vahendajate kaudu 2015. a asta andmete koondamine ja edastamine EMSLile 01.03.2016 15.06.2016 4. EMSL koostab koondanalüüsi 16.06.2016 30.09.2016 5. Analüüsi tutvustamine ja avalikustamine riigiraha rakenduses 01.10.2016 31.10.2016 6. 2016. a astal riigiasutuste kaudu kantud raha kohta on ülevaade EMSLile saadetud 01.01.2017 31.01.2017 Täidetud 2016. aasta andmetel põhinev analüüsikeskkond on avalik ja kättesaadav http://mtyraha.heakodanik.ee Andmete avalikustamine ja veel detailsemal moel ühtses riigiraha rakenduses jääb lähiaastate ülesandeks . 7. Toetuste vahendajate kaudu 2016. a asta andmete koondamine ja edastamine EMSLile 01.01.2017 31.01.2017 8. EMSL koostab koondanalüüsi 01.02.2017 31.03.2017 9. Analüüsi tutvustamine ja avalikustamine riigiraha rakenduses 01.04.2017 30.04.2017 Lubadus 4: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 4.1 Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuste arendamine koolihariduses Tegevuse alguse ning lõpu kuu päev 01.01.2016 – 31.12.2019 (tegevustega on alustatud) Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus Innove, Hariduse Infotehnoloog ia Sihtasutus, Riigikantselei, ülikoolid Valitsusvälised partnerid Huvitatud kodanikualgatused, õpetajad, koolijuhid, õpilased Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Avatud ja kaasav poliitika eeldab kõigi kodanike ja eriti noore põlvkonna sotsiaalsete ning IKT teadmiste ja oskuste arendamist infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades. Noortes IT-huvi äratamiseks on Vabariigi Valitsus ja ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) käivitanud mitmeid algatusi. Samas on seni vähest tähelepanu pälvinud noorte oskused kasutada e-riigi võimalusi oma kodanikuõiguste ja -kohustuste teostamiseks. Mitmed e-teenuste kasutajate ja noorte valimisea langetamise mõjude uuringud näitavad Eesti noorte passiivsust võ rreldes teiste riikide noortega Tegevuse kirjeldus Sotsiaalainete ainekavade arendustöös 2016. – 2018. aastal konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Huvitatud osa lised , vabaühendused jne esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks kooskõlas õppekava üldosaga Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajalike digipädevuste omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Kodanikuühiskonna vabadusse panustamine õppekavade arendustegevuse ga ning selle rakendamist toetava õppevara kättesaadavuse tagamise ga Lisainfo - Täitmise seis Pole alustatud Piiratud Suures osas täidetud Täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks. Sotsiaalainete ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kelle eestvedamisel on koos huvirühmadega täpsustatud ja uuendatud valdkonnapädevused ning õpitulemused, mis aitavad tagada ühiskonna sidusust ja turvalisust ning tagavad üldharidusõppe kvaliteedi. 2019. aastaks on kõik huvirühmad andnud alusinfo , mis aita b kujundada avatud ja kaasavat koolikeskkonda. Koostatud on inimõiguste kontseptsioon hariduse s . Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel. Plaanitud tegevused on toimunud, kuid algselt plaanitud ajakavast maas Järgmised sammud Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine jätkub ka uues tegevuskavas . Ainekavade hindamiskriteeriumide ajakohastamisel kaasatakse huvirühmad ning nende ettepanekud loovad eelduse kujunda da vastavaid hoiakuid ja oskusi Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. Sotsiaalainete ainekavad on ajakohastatud 2019. aastaks ning õppimiseks ja õpetamiseks vajalik õppematerjal on kättesaadavaks tehtud digitaalse õppevara portaali e-Koolikott kaudu 01.07.2016 31.12.2019 Täitmisel . Sotsiaalainete valdkonna ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kellele on huvirühmad teinud kodanikuühiskonna kujundamise vaatevinklist ettepanekuid ainekavade muutmiseks. Konsultatsioonid ainekavade muutmiseks algavad 2019. aastal. Ettepanekute põhjal tehakse muudatus ed eeld atavalt 2019. aasta sügisel. Ainekavade ajakohastamise järel on vajalik teha ülevaade õppevarast (sh e - õppevarast), mis vajab uuendamist 2. Õppekav ade eelnõude kavandid on valmis 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel . Ainekavade ajakohastamisel on tehtud ettepanekud valdkonnapädevuste uuendamiseks. Õpitulemuste kirjelduste tööversioon on ekspertidele edastatud retsenseerimiseks 3. Riikliku õppekava kohaselt peavad koolid nägema oma õppekavades ette õpilaste, muu hulgas digipädevuste, arendamist. Sihtasutus Innove nõustab koole nende õppekavade koostamisel 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel . Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel. Innove nõustab koole õppekavade koostamisel, juhul kui kool taotleb koolitusluba , ja vajadus e põh jal KOGEMUSTE VAHETAMINE JA ÕPPIMINE Eesti osaleb eri rahvusvaheliste avatud valitsemise võrgustike töös. Kogemusi on vahetatud nii AVP rahvusvahelistel tippkohtumistel kui ka P õhjala riikide AVP võrgustiku kaudu. 2016. a d etsembris osales Eesti delegatsioon AVP tippkohtumisel Pariisis. Eesti delegatsiooni juhtis kohtumisel p resident Kersti Kaljulaid. 2018. a j uulis toimunud AVP tippkohtumisel Tbilisis juhtis Eesti delegatsiooni riigihalduse minister Janek Mäggi. Tegevuskava koostamise ja elluviimise käigus on tuge saadud ka AVP rahvusvahelise lt tugiüksuselt ning sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism ) soovitustest . KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ga püstitatud eesmärgid on suures osas saavuta tud . Suurte muudatuste nägemiseks on kahe aastane rakendusperiood liialt lühike . Samas on avatud valitsemise tippkohtumised näidanud, et Eesti pingutused avatud valitsemise arendamisel on eeskujuks ka teistele riikidele. Järgnevalt on toodud kokkuvõttev hinnang AVP tegevuskavva hõlmatud tegevuste tulemuste le : Tegevus Kokkuvõttev tulemus 1. prioriteet: Kodanikukesksed avalikud teenused 1. l ubadus: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel 1.1 e-Maksu- ja Tolliamet 2020 Suures osas täidetud . Maksu- ja Tolliamet lõi l õppkasutajatega koostöös mugav a ja funktsionaalse e-teenuste prototüüpi, kirjeldas uue keskkonna nõuded ning lõi testkeskkon na . Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse kaasati lõppkasutajaid ning saadud tagasiside t arvestatakse käimasolevas arendustöös. Rakend at ud on lahendus , mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud. Alates 2019. aasta kevadest saavad kasutajad j ärk-järgult eri arenduse osi kasutama hakata. e-MTA valmib tervikuna 2020. a . Tegevus e eesmärgid on saavutatud 1.2. Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik Suures osas täidetud . Tegevuse eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia v ähendamine püsivaks eesmärgiks. Tegevus on olnud eesmärgipärane. Tegevus keskendub kolmele suunale: bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel Pooled e ttevõtjate ettepanekutest on ellu viidud. L ahendus ed on läinud kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest. Olulisemateks algatusteks on olnud Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga andmevajadus ja luuakse võimalused andmete automaatseks liikumiseks. Oluline on ka keskkonnaotsuste süsteem KOTKAS, kuhu koondatakse kogu kes kkonnalubadega seonduv menetlus. majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine I ga ministeerium, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsis vähemalt ühe tegevusloa kohustusega valdkonna erinõuete eesmärgipärasust ja vajalikkust ning hindas nõuete lihtsustamise võimalusi. Kokku 14 analüüsitud valdkonnast leiti 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud. riigi sisebürokraatia vähendamine Samuti on a valiku sektori siseselt lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse. Ellu viia lubatud 418 ettepanekust on teostatud 39%. Näiteks kaotati seaduse s kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kättetoimetamiseks . Rakkerühma tegevust pikendati 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks. 2. prioriteet: Avatud ja kaasav poliitikakujundamine 2. l ub adus: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena Täidetud . Tegevusega panustati sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks avatud valitsemise põhimõtete rakendamist. Selleks toetati 2017. aastal kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise põhimõtete tegevuskavade väljatöötamisel, kujundamisel ja rakendamisel. Projekti tulemusena valmisid lisaks omavalitsuspõhistele detailsematele ettepanekutele ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes, mida on võimalik rakendada kõikides omavalitsustes. Tegevus ega saavuta ti seatud eesmärgid. Uus tegevuskava jätkab avatud valitsemise põhimõtete juurutamisega kohalikus omavalitsuses 2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil Suures osas täidetud . Tegevuse eesmärk oli parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Selleks ühtlustati ministeeriumide kaasamisveebides info kättesaadavust ning juurutati EISi algatusetapi praktikat. K aasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremate protse sside kohta oleks kättesaadav nii kaasamisveebides kui ka EISis. Suurem osa ministeeriume kasutab kaasamisveebe aktiivselt suuremate protse sside kohta info levitamiseks. EIS algatusetapi kasutamine ei ole soovitud määral juurdunud. Uus AVP tegevuskava võtab fookusesse kaasamist toetava kasutajasõbraliku infotehnoloogia edasiarendamise 2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome Suures osas täidetud . Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks töötada Riigikogu liikmetele välja lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning p ar a ndada info kättesaadavust. 2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu liikmetele välja soovitused huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi. Uus tegevuskava jätkab Riigikogu avatuse suurendamisega , keskendudes avaandmetele ning info kättesaadavusele 2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja valitsusväliste partnerite osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel Täidetud . Tegevuse eesmärgiks oli parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suu rendamist poliitikakujundamisel uute kaasamisalaste lahenduste katsetamise, kaasamispoliitika arendamise ja vabaühenduste p oliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamise kaudu. Tegevuskava perioodil pakuti vabaühendustele arenguprogrammiga koolitusi ja mentorlust, et parandada vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvate st teemade st . Samuti analüüsiti noorteühingute mõju ja rolli ning suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi. Käima lükati projektid p õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkus e suurenda miseks ning s trate egilise partnerluse suurendamiseks avalikus sektoris . Rahastatud projektid on kaasa aidanud kaasamise süsteemsemaks muutmisele ning vabaühenduste võimekusele poliitikakujundamise protsessis kaasa lüüa, kuid nend e mõju ei ole olnud ulatuslik. Seetõttu on AVP 2018 – 2020 tegevuskava raames kavandatud koolitus poliitikakujundamise kvaliteedi toetamiseks, millega arendatakse 700 ametniku ja vabaühenduse esindaja kaasamise, protsessi juht i mise ning analüüsi oskusi. 3. l ubadus: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 3.1. Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil Suures osas täidetud . Kaasava eelarvestamise hoogustamisega sooviti suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist. Ehkki tegevus viibis, on k aasava eelarve laialdasemalt juurutamiseks nüüdseks kokku kogutud praegused erinevad kaasava eelarvestamise näited, analüüsitud on olemasolevat õiguskorda ning valminud on esmane juhendmaterjal. Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 20 omavalitsust rakendab seda 2018. aastal ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada. 3.2. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine Täidetud . Tegevuse eesmärgiks oli viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengus se. Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või nei lt teenuseid ning kaupu ostnud ( http://mtyraha.heakodanik.ee ) . Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumiga jätkab analüüsikeskkonna ajakohasena hoidmist. Edaspidi tuleb veel pingutada, et eri asutuste andmed oleksid kvaliteetsemad. Samuti soovitakse muuta ühest kohast vaadeldavaks k a vabaühenduste tulubaas, KOVide väljamaksed vabaühendustele, vabaühendustelt ostetud teenuste kulud, maailmamuutjate register ning tulumaksusoodustusega ja käibemaksu kohustuslastest vabaühenduste nimekirjad 4. l ubadus: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuse arendamine koolihariduses Piiratud . Tegevuse tulemusena sooviti jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks. Plaanitud tegevused on toimunud, kuid algsest ajakavast maas. Sotsiaalainete ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kelle eestvedamisel on koos huvirühmadega täpsustatud ja uuendatud valdk onnapädevused ning õpitulemused. 2019. aastaks on kõik huvirühmad andnud alusinfo , mis aita b kujundada avatud ja kaasavat koolikeskkonda. Koostatud on inim õiguste kontseptsioon hariduses . Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendam ine jätkub ka uues tegevuskavas Nimetatu on vaid osa avatud valitsemise edendamise ks mõeldud tegevustest. Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse arendamisel ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele, sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste partnerite võimekust. Õiguspoliitika arengusuunad näevad ette õigusloome kvaliteedi standardi, sh kaasamise ja õigusaktide mõjude analüüsi miinimumnõuded. Lisaks panustavad avatud valitsemisse mitmed vabaühendused ja ministeeriumid oma igapäevatöös. Alljärgnevalt on kirjeldatud tegevuskava rakendamisel tehtud tähelepaneku i d ja saadud õppetunde : Tegevuskava koostamine Tegevuskava koostamise protsessis tuleks võtta enam aega ideekorjeks ning tegevuste osalistega läbirääkimiseks ja kokkuleppimiseks. Elluviijad tõid välja, et vajaduste ja tegevuste läbiarutamine elluviijate ja partnerite vahel (sarnaselt 2018 – 2020 tegevuskava koostamise protsessis korraldatud aruteludele) on heaks viisiks kokkulepete saavutamiseks enne tegevuste detailset kirjeldamist. Tegevuskava koostamisel on oluline mõista, millise tulemuseni on võimalik jõuda kaheaastase rakendusperioodi jooksul. Tegevuskava elluviimine ja seire Tegevuste edukaks rakendamiseks on lisaks koordineeriva kogu tegevusele oluline ka koostöö konkreetsete tegevuste raames . Vaid tegevuste rakendamise seisust ülevaate andmiseks ei ole mõistlik koordineeriva kogu kohtumisi korraldada – regulaarseid ülevaateid saab anda veebis. Olgugi et rakendusperiood on lühike, võib selle jooksul tegevuste detailides nii mõndagi muutuda . Samuti tuli ette mitmeid personalimuudatusi elluviijate hulgas. Seetõttu on tegevuskava rakendamise seirel oluline fikseerida ka tegevustes toimuvad muudatused ning nende põhjused. Nii elluviijad kui ka partnerid leidsid, et tegevuskava on hea viis avatud valitsemisele kaasa aitavate algatuste koordineerimiseks riigis. Augustis 2018 kinnitas valitsus Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava aastateks 2018 – 2020. Uue tegevuskava koostamisel tuginesime olemasoleva tegevuskava rakendamisel saadud kogemuste le ja õppetundide le . SELETUSKIRI „ Eesti tegevuskava a vatud valitsemise partnerluse s osalemisel 2016 – 2018 täitmise lõpparuande “ eelnõu juurde Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP ) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärk on edendada võimu teosta mist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. a astal. Partnerlusega on ühinenud 7 6 riiki. Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koosta takse kaheaastased tegevuskavad . 201 6 – 2018 tegevuskava oli Eestile kolmas. Tegevuskava lõpparuande kogu rakendusperioodi kohta koostas Riigikantselei koostöös avatud valitsemise partnerluse tegevuskava tegevusi koordineerivate ministeeriumi d e ja valitsusväliste partnerite esindajatega . Aruande koostamisel on tuginetud AVP juhendmaterjalile. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule konsultatsioonile osalusveebi s osale.ee. Seletuskirja on koosta nud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt (693 5222 ; merilin.truuvaart @riigikantselei.ee). Lõpparuande koostamise protsess Järgnev tabel võtab kokku sammud tegevuskava lõpparuande koostamisel: Aeg Tegevus 10.09 – 20.09.2018 Riigikantselei koostas lõpparuande esmase eelnõu vastavalt AVP rahvusvahelise tugiüksuse suunistele 20.09 – 11.10.2018 Tegevuste vastutavad elluviijad täiendasid ja kommenteerisid aruande eelnõu 15.10. 2018 Tegevuskava lõpparuande koondhinnangu ja õppetundide arutelu tegevuste vastutavate elluviijate peamiste partneritega . Arutelule oli kutsustud 18 elluviijat ja partnerit. Osales kaheksa : Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Ivar Hendla (Riigikantselei), Kersti Karuse-Veebel (Maksu- ja Tolliamet), Marten Lauri (Siseministeerium), Kaie Küngas (Rahandusministeerium), Mari Kalma (Rahandusministeerium), Tiina Runthal (Riigikogu kantselei), Alari Rammo (Vabaühenduste Liit) … – … Lõpparuande avalik konsultatsioon … Lõpparuande arutelu valitsuses ja edastamine rahvusvahelisele tugiüksusele Aruande sisu ja struktuur Aruande struktuur tugineb AVP rahvusvahelise tugiüksuse soovituslikule mallile . Aruanne sisaldab: Sissejuhatust ja t austakirjeldust Tegevuskava koostamise ja elluviimise protsessi kirjeldust Kokkuvõtet sõltumatu hindaja soovituste arvestamisest Ülevaadet tegevuskava tegevuste rakendamisest Ülevaadet kogemuste vahetamisest teiste riikidega Kokkuvõtvaid hinnanguid ja järeldusi Kõige mahukama osa aruandest moodustab tegevuste rakendamise ülevaade. Ülevaade on antud tegevuskava üheksa tegevuse kaupa : 1. prioriteet: Kodanikukesksed avalikud teenused 1. l ubadus: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel Tegevused: 1.1. e-Maksu- ja Tolliamet 2020 1.2. Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik 2. prioriteet: Avatud ja kaasav poliitika - kujundamine 2. l ubadus: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena 2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil 2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome 2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja valitsusväliste partnerite osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel 3. l ubadus: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 3.1. Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil 3.2. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine 4. l ubadus: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuse arendamine koolihariduses Lisa 1: AVP tegevuskava 2016 – 2018 lõpparuande kohta tehtud ettepanekud ja nende vastused Esitaja Aruande osa Kommentaar Vastus EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 Tegevuskava täitmise lõpparuanne Tallinn 2018 Sisukord 1. SISSEJUHATUS JA TAUST 3 2. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE JA ELLUVIIMISE PROTSESS 5 3. SÕLTUMATU HINDAJA SOOVITUSED 7 4. TEGEVUSKAVA LUBADUSTE ELLUVIIMINE 8 4.1 Kodanikukesksed avalikud teenused 8 Lubadus 1: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel 9 1.1 e-Maksu-ja Tolliamet 2020 9 1.2 Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik – nullbürokraatia projekt 12 4.2 Avatud ja kaasav poliitikakujundamine 17 Lubadus 2: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 17 2.1 Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena 17 2.2 Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil 20 2.3 Avatum ja läbipaistvam seadusloome 22 2.4 Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel 24 Lubadus 3: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist26 3.1 Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil 26 3.2 Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine 28 Lubadus 4: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 31 4.1 Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuste arendamine koolihariduses 31 5. KOGEMUSTE VAHETAMINE JA ÕPPIMINE 34 6. KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD 34 2 1. SISSEJUHATUS JA TAUST Avatud valitsemise partnerlus (AVP)1 on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Eesti on avatud valitsemise partnerluse ametlik osalejariik aastast 2012. Eesti peamine eesmärk AVPs osalemisel on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemustest ja jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Avaliku võimu teostamise arendamisel on Eesti järginud avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, luues vastava õigusliku raamistiku ja kasutades avalikus halduses laialdaselt nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Sarnaselt teiste Põhjala riikidega on Eesti eesmärk rakendada avatuse, läbipaistvuse ja kaasatuse põhimõtteid poliitikakujundamises läbivalt. 30. juunil 2016 kinnitas valitsus AVP tegevuskava aastateks 2016-2018.2 Tegevuskava koostamist ja elluviimist vedas valitsusasutuste, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja vabaühenduste esindajatest moodustatud koordineeriv kogu. Oluliseks partneriks oli vabaühenduste esindajatest koosnev AVP ümarlaud. Tegevuskava keskendus kahele prioriteedile: 1. Kodanikukesksed avalikud teenused 2. Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Nende prioriteetide elluviimiseks kavandati kokku üheksa tegevust, mille täitmise eest vastutasid seitse erinevat riigiasutust partnerluses vabaühendustega. Koordineerivale kogule ja AVP ümarlauale lisaks olid tegevuskava koostamisse ja seiresse kaasatud ka kõikide tegevuste elluviijad. AVP 2016–2018 tegevuskavaga antud lubadused aitavad edendada kõiki AVP põhimõtteid – toetada avatuse ja vastutuse tugevdamiseks läbipaistvust, osalust, avaliku võimu vastutust ning tehnoloogiat ja innovatsiooni. Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides senistes tegevuskavades sarnased: avatud ja kaasav poliitikakujundamine ja kodanikukesksete avalike teenuste arendamine on olnud alati fookuses. Rõhku on pandud ka avaliku raha kasutamise läbipaistvusele. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad, milles kavandatud tegevusi AVP tegevuskava ei kajasta. Ka AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Käesoleva, AVP 2016–2018 tegevuskava elluviimise lõpparuande on koostanud Riigikantselei koostöös tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimist eestvedanud partneritega ja see hõlmab kogu kaheaastast rakendusperioodi3. 1 Ingl. k. Open Government Partnership (OGP), http://www.opengovpartnership.org/ 2 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/AVP/avp_2016-2018_tegevuskava.pdf 3 AVP 2016–2018 rakendusperiood oli 01.07.2016–30.06.2018. 3 Tabel 1: Eesti seniste AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused 2012–2014 2014–2016 2016–2018 Avalike teenuste arendamine Kodanikust lähtuv avalike Kodanikukesksed avalikud teenuste kujundamine ja teenused osutamine  Avalike e-teenuste  Parandada avalike teenuste  Suurendada kasutajate arendamine arendamise ja osutamise osalust avalike teenuste  Riigi infovarade andmine kvaliteeti kujundamisel ja avalikku kasutusse  Kasutada laialdaselt arendamisel avaandmeid  Poliitika kujundamise Kodanikke kaasavad ja avatud Avatud ja kaasav suurem avatus ja poliitikakujundamise poliitikakujundamine ettenähtavus protsessid  Parandada  Suurendada kaasamist ja poliitikakujundamises läbipaistvust poliitika- osalemise võimalusi kujundamisel  Parandada osalemiseks tervikliku info kättesaadavust  Tõsta valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite suutlikkust koostööd teha, huvirühmi kaasata ja osaleda Läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine  Suurendada avaliku raha  Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust kasutamise läbipaistvust ja ja eelarveprotsessi arusaadavust kaasamist Ametnikueetika edendamine Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine 4 2. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE JA ELLUVIIMISE PROTSESS Valitsuse otsusel vastutab AVP koordineerimise eest 2014. aasta märtsist Riigikantselei. Rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium. Tegevuskava elluviimist koordineerib riigisekretäri juhtimisel 2014. aastal moodustatud eri osaliste koostööfoorumina toimiv AVP koordineeriv kogu4, milles on esindatud valitsuse esindajad ja valitsusvälised partnerid, 2016. aastast ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad. Seega kaasati 2016-2018 tegevuskava koostamisse ja elluviimisesse varasemast märksa laiem osalejate ring. Samuti laiendati koordineeriva kogu pädevust, sest tegevuskava järelevalvajast sai ka tegevuskava koostaja. Koordineerivale kogule ja AVP ümarlauale lisaks olid tegevuskava koostamisse ja seiresse kaasatud ka kõikide tegevuste elluviijad. Tegevuskava koostamise protsess Tegevuskava koostamise ettevalmistusi alustati 2015. a detsembris, mil koordineeriv kogu leppis kokku uue tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest. Viimane tähendab, et iga osaleja võtab endale tegevuskavas kohustusi. Riigikantselei veebilehel5 avalikustati tegevuskava koostamise protsessi kirjeldus koos pidevalt lisanduvate materjalidega, sh kõik koordineeriva kogu protokollid ja otsused. Olles kaalunud eri osaliste esitatud ettepanekuid, otsustas AVP koordineeriv kogu 1. märtsil 2016 uue tegevuskava prioriteetsuunad: kodanikukesksed avalikud teenused ja kaasav poliitikakujundamine. Sellele eelnevalt korraldas Vabaühenduste Liit (EMSL) veebipõhise ideekorje probleemide väljaselgitamiseks ja prioriteetsuundade ettepanekuteks ning AVP ümarlaual arutati uue tegevuskava prioriteetsuundade kohta tehtud ettepanekuid. Riigikantselei korraldas arutelusid ja infovahetust riigiasutuste esindajatega, et koondada valitsuse ettepanekud. Vastavalt koordineeriva kogu otsusele kogus Riigikantselei 15. aprillini avatud ideekorjega ettepanekuid, mida tuleks uues tegevuskavas prioriteetsuundade raames ära teha ja milliseid konkreetseid tegevusi ette võtta. Ideekorje korraldati veebipõhiselt avatuna kõigile, kes soovisid oma ettepanekuid teha. Ideekorje toimumisest andsime teada Riigikantselei pressiteatega ja sotsiaalmeedias, samuti palusime partneritel teavitada oma liikmeid ja sihtrühmi ideekorje toimumisest. Kõik ettepanekud esitati koordineerivale kogule ja avaldati Riigikantselei veebilehel. 27. aprillil 2016 otsustas koordineeriv kogu, millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada. Osade ettepanekute puhul peeti vajalikuks täiendavalt konsulteerida, kas AVP raamistik on sobivaim viis nende elluviimiseks. Täiendav konsulteerimine toimus kuni 13. maini. Valminud tegevuskava eelnõu edastati tutvumiseks koordineerivale kogule 24. mail ning arutelu valminud tegevuskava projekti üle peeti koordineerivas kogus 1. juunil, kus otsustati teha veel viimased täpsustused tegevuskavasse ning saata tegevuskava avalikule konsultatsioonile ja ametlikule kooskõlastusringile. 4 https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus 5 https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus/2016-2018-tegevuskava-koostamine 5 Eelnõu oli 6.–18. juunini 2016 avalikul konsultatsioonil osalusveebis osale.ee. Avaliku konsultatsiooni kaudu laekusid lisaettepanekud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult ning MTÜ-lt Eesti Haridusfoorum, millega võimaluse korral ka arvestati. Ajavahemikul 6.–18. juunini oli eelnõu esitatud kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Tegevuskava eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, paludes täpsustada HTM elluviidava tegevuse sõnastust. Valitsus kinnitas tegevuskava 30. juuni istungil, misjärel see edastati AVP rahvusvahelisele sekretariaadile. Tegevuskava elluviimise protsess Partnerluse tegevuskava elluviimise koordineerija oli AVP koordineeriv kogu. Tegevuste elluviimise jälgimiseks sai koordineeriv kogu kokku kolmel korral:  21. septembril 2016 arutati tegevuskava elluviimise korraldust ning iga-aastaste aruannete koostamisest otsustati liigse koormuse tõttu loobuda. Selle asemel otsustati keskenduda tegevuskava elluviimisele ning ülevaadetele koordineerivas kogus6.  Juunis 2017 anti koordineerivale kogule ülevaade tegevuskava elluviimisest7.  Veebruaris 2018 anti koorineerivale kogule uus ülevaade tegevuste elluviimisest ning otsustati, et edaspidi tuleks mitmetunniste ülevaadete asemel avaldada regulaarseid ülevaateid tegevuste elluviimise seisust veebis8. Lisaks arutati sõltumatu hindaja esmast hinnangut 2016.–2018. aasta tegevuskava koostamise ja elluviimise kohta. 6 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/AVP/avp21.09.2016.pdf 7 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/AVP/avp20.06.2017.pdf 8 https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus/tegevuskava-2016-2018 6 3. SÕLTUMATU HINDAJA SOOVITUSED 2016-2018 tegevuskava koostamise ja elluviimise kohta tegi sõltumatu hindaja (independent reporting mechanism ehk IRM) 2015. aastal hindamisaruande9. Järgnev tabel annab ülevaate, kuidas arvestati sõltumatu hindaja võtmesoovitusi AVP 2016–2018 tegevuskava koostamisel. Tabel 2: 2015. aasta IRM raporti võtmesoovitused ning nendega arvestamine uue tegevuskava koostamisel IRM võtmesoovitused Nende järgimine 2016–2018 tegevuskava koostamisel 1. Riigikantseleil jätkata AVP Tegevuskava koostamist alustati aegsasti, 2015. a tegevuskava ja protsessi proaktiivset detsembris. Riigikantselei veebilehel avaldati ja regulaarset kommunikatsiooni. AVP koordineerivas kogus kokkulepitud Pühendada piisavalt aega kaasava tegevuskava koostamise protsess koos pidevalt protsessiplaani kujundamisele ning lisanduvate materjalidega, sh kõik koordineeriva optimeerida teavituskanaleid AVP kogu protokollid ja otsused. Ideekorje korraldati väljunditest ja tulemustest selgemaks veebipõhiselt avatuna kõigile. Ideekorje teavitamiseks. toimumisest anti teada nii Riigikantselei pressiteatega kui ka sotsiaalmeedias ning partnerite infokanalites. Kõik ettepanekud esitati koordineerivale kogule ja avaldati Riigikantselei veebilehel. Tegevuskava läbis avaliku konsultatsiooni. 2016. aastal hakati avaldama tegevuskava edenemise kirjalikke ülevaateid veebis. 2. Eesti AVP protsess vajab rohkem Eesti on olnud väga kõrgetasemeliselt esindatud kõrge-tasemelist poliitilist tuge, et AVP tippkohtumistel. 2016. a detsembris AVP tõugata tagant suuremat osalust AVP tippkohtumisel Pariisis juhtis Eesti delegatsiooni protsessis, eriti varases faasis. president Kersti Kaljulaid. 2018. a juulis juhtis Riigikantselei peaks leidma Eesti delegatsiooni riigihalduse minister Janek kaasamõtlejaid ja eestkõnelejaid Mäggi. erinevatest valdkondadest ja Käesoleva tegevuskava koostamisse ja valitsemistasanditelt. elluviimisse kaasati varasemast märksa laiem osalejate ring –partnerluses osalesid ka parlamendi ja kohalike omavalitsuste esindajad. 3. Järgida tegevuskava koostamisel Iga tegevuse juures oli sarnase malli järgi välja SMART loogikat: tegevused peaksid toodud tegevusega seotud hetkeolukord ning olema asjakohased, konkreetsed, eesmärk, mida tegevusega soovitakse saavutada. mõõdetavad, saavutatavad ja ajaliselt Samuti olid iga tegevuse juures välja toodud ohjatud. Kõik tegevused peaksid konkreetsed sammud ja ajakavaeesmärkideni sisaldama selgeid baastasemeid, jõudmiseks. sihttasemeid, indikaatoreid ning selgitusi, kuidas on tegevused seotud teiste avaliku sektori algatustega. 4. Järgmine tegevuskava peaks Tegevuskava koostamisel järgis koordineeriv keskenduma vähematele ning kogu fokuseerituse põhimõtet. Valminud ambitsioonikamatele reformidele. tegevuskava keskendus väiksemale arvule Seada tegevustele ambitsioonikad prioriteetidele, lubadustele ja tegevustele kui eesmärgid ning fokusseerida enam varasemad tegevuskavad. Varasema kolme sellele, kuidas AVP tegevuskava prioriteedi, kuue lubaduse ja 23 tegevuse asemel saaks anda lisandväärtust avatud keskendus tegevuskava kahele prioriteedile, 9 https://www.opengovpartnership.org/sites/default/files/Estonia14-15_English_Final_0_0.pdf 7  valitsemisel Eestis. neljale lubadusele ja üheksale tegevusele. Tegevuskavaga lisati tegevustele ambitsiooni – näiteks alustati avatud valitsemise partnerluse rakendamist ka kohalikul tasandil. Mitmed tegevuskava tegevused oleks ära tehtud ka ilma AVP tegevuskavata, kuid AVP tegevuskava andis nende tegevuste elluviimisele partnerluse mõõtme. 5. Tegevuskava peaks keskenduma Tegevuskava keskendus Eestile prioriteetsete Eestile prioriteetsetele avatud avatud valitsemise teemadele ning lepiti valitsemise teemadele. Lisaks valitsusasutuste, vabaühenduste, parlamendi ja protsessi käigus huvirühmade poolt kohalike omavalitsuste esindajate vahel kokku välja pakutavatele prioriteetidele AVP koordineerivas kogus. võiksid võimalikud prioriteedid olla Avalike teenuste arendamine oli tegevuskavas korruptsioonivastane võitlus, avaliku sees ühe prioriteedina. Ideekorjes avaliku sektori sektori eetika ning olulised avalikud eetika teemal tegevuskavasse tegevusi ei esitatud. teenused nagu tervishoid ja haridus. Korruptsioonivastase võitluse valdkonna kohta Tegevuskava peaks olema kooskõlas sidusrühmad tegevuskavasse ettepanekuid ei Eesti EL nõukogu eesistumise esitanud, sest korruptsioonivastast võitlust prioriteetidega. juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia kaudu. Eesti EL nõukogu eesistumise prioriteetidega tegevuskava vastuolus ei olnud. 4. TEGEVUSKAVA LUBADUSTE ELLUVIIMINE 2016–2018 tegevuskava keskendus kahele prioriteedile. 1. Kodanikukesksed avalikud teenused 2. Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Nende prioriteetide elluviimiseks anti neli lubadust ning kavandati üheksa tegevust. Järgnev peatükk annab ülevaate, mida tegevuskavas teha lubati (hallil taustal) ning annab hinnangud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele (valgel taustal). 4.1 KODANIKUKESKSED AVALIKUD TEENUSED 1. prioriteet: 1. lubadus: Tegevused: Kodanikukesksed Suurendada kasutajate 1.1. e-Maksu- ja Tolliamet 2020 avalikud teenused osalust avalike teenuste 1.2. Bürokraatia vähendamine ja lihtsam kujundamisel ja riik arendamisel 8 LUBADUS 1: SUURENDADA KASUTAJATE OSALUST AVALIKE TEENUSTE KUJUNDAMISEL JA ARENDAMISEL 1.1 e-Maksu-ja Tolliamet 2020 Tegevuse alguse ning lõpu kuu Tegevustega alustati enne tegevuskava algust. Uus e-MTA valmib 2020. a Vastutaja Maksu- ja Tolliamet Kaasvastutajad Osalevad Kõik ministeeriumid asutused Valitsusvälised Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtted partnerid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) praegune lahendab? iseteeninduskeskkond „e-maksuamet/e-toll“ on loodud ca 1610 aastat tagasi, olles praeguseks tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt vananenud, ning see omakorda on takistuseks uute vajalike funktsioonide ja nüüdisaegsete lahenduste realiseerimisel (nt nutilahendused, keelevalikud, masin-masin liidesed) Tegevuse kirjeldus MTA uut iseteeninduskeskkonda arendatakse eesmärgiga muuta andmete esitamine riigile ning avalik-õiguslike nõuete tasumine maksumaksjale (residendid, mitteresidendid, sh e-residendid) lihtsaks, ülevaatlikuks, keskseks ja kontaktivabaks, toetades reaalajas majanduse (real-time-economy) lahenduste arengut. Kui praegused e-teenused on arendatud ametnikukeskselt, siis uus iseteeninduskeskkond peab vastama väga erinevate kasutajate – raamatupidaja, suurettevõtte juhi, väikeettevõtja, kodaniku, e-residendi – vajadustele ja ootustele. Oluline on toetada innovaatilist ettevõtluskeskkonda ja anda ettevõtjale kindlus, et maksuhaldur on maksustamise küsimustes esmane abimees. Uued e-teenused peavad võimaldama täita maksukohustusi võimalikult lihtsalt ja minimaalse kuluga ettevõtjale, samuti riigile. Et toetada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust, peavad uue e-maksuameti teenused olema mitmekeelsed ning mobiilsed, st rakendusi arendatakse dünaamilise veebidisainina (responsive design). Kõik MTA e-teenused kakkavad olema sarnase väljanägemise ja kasutusloogikaga, mis lihtsustab maksumaksjal eri teenuste kasutamist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud 1) Suurendame e-keskkonnas pakutavate avalike probleemi lahendada? teenuste ulatust ning kuluefektiivsust, lähtudes teenuste pakkumisel tegelikest vajadustest ning riigi üldistest 10 Aruande koostamise hetkeks 18 aastat tagasi. 9  huvidest ja laiematest eesmärkidest tervikuna, mitte ainult MTA-le praegu põhimäärusega pandud võtmevaldkondadest. 2) Algatame riigisisest ja riikidevahelist koostööd maksu- ja tolliteemadega seotud teenuste vallas, ühtlustades IKTd nutikalt kasutades avalike teenuste pakkumise kvaliteeti. 3) Kaasame teenuste loomesse kõiki huvirühmi, lähtudes kasutajavaatest, sealjuures pöörame enim tähelepanu sellele, et kasutaja saaks ühe teenuse ühekordse kasutamise tulemusel lahendada küsimused, mis on seotud rohkem kui ühe asutuse teenusega. 4) Toetame Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisust, muutes e-MTA teenused ja neid toetavad tööprotsessid mitmekeelseks ning mobiilseks, luues uusi rakendusi dünaamilise veebidisainina (responsive design), mis on otseselt vajalik Eestis hea investeerimiskeskkonna tagamiseks Milliste AVP väärtuste Teenused. Aruandlus edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Maksu- ja Tolliameti tegevus on edenenud ootuspäraselt. Lõppkasutajatega koostöös on loodud võimalikult mugav ja funktsionaalne e-teenuste prototüüp. Kirjeldatud on uue keskkonna nõuded ning loodud testkeskkond. Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse on kaasatud lõppkasutajaid ning saadud tagasisidet arvestatakse edasises arendustöös. Rakendunud on ka pangakonto tehingute alusel maksustamise arenduse esimene osa, mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud. Uue maksuameti töölaua osi saab kasutama hakata 2019. aasta kevadel Järgmised sammud Arendustega jätkatakse. Järk-järgult saavad ka kasutajad keskkonna eri arenduse osi kasutama hakata. Uus e-MTA valmib 2020. a Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. Uue süsteemi ülesehitamiseks 01.2016 06.2016 Täidetud. tehakse Maksu- ja Tolliameti MTA stiiliraamat on välja (MTA) IT-süsteemide platvormide töötatud, selle alusel on tehnilised analüüsid. loodud 10 - Koostöös lõppkasutajatega luuakse kujunduskomponent, mida e-teenuste kujundus selleks, et kasutatakse kõigis MTA kasutajatel oleks uut MTA IT-arendustes. Riigi iseteeninduskeskkonda ja selle Infosüsteemi Amet levitab teenuseid edaspidi võimalikult loodud stiiliraamatut ja mugav ja lihtne kasutada kujunduskomponenti, et neile riigis laiemat kasutust pakkuda 2. Kasutusvajadused analüüsitakse Täidetud. läbi koostöös lõpptarbijaga, küsides Uued testkeskkonnad ja eri liitudelt ja ettevõtjatelt infot nii tootekeskkond on vahetute kohtumiste käigus kui ka loodavate arenduste tarbeks soovitusindeksi meetodi loodud ning tulemusena. mittefunktsionaalseid 07.2016 12.2016 - Luuakse testkeskkonnad ja nõudeid on uuendatud tootekeskkond uute loodavate koostöös arenduste tarbeks. Rahandusministeeriumi - Koostöös ITga töötatakse Infotehnoloogiakeskusega süsteemidele välja uued mittefunktsionaalsed nõuded Täitmisel. Isikute halduse, kasutajate halduse, uue 3. Kesksete komponentidena autentimislahenduse ning luuakse isikute haldus, kasutajate pääsuõiguste ja volituste haldus, uued makseviisid, nõuete lahenduse tööd on keskne haldus. 01.2017 12.2017 arendusfaasis, tootesse Lõppkasutajatele antakse testida planeeritakse minna 1. valminud prototüübid. Edasises etapiga sügisel 2018 ning arendustegevuses arvestatakse 2. etapiga kevadel 2019. saadud tagasisidet Uued makseviisid on arendatud Teekasutustasu projekti raames Täitmisel. Selgitamisel on võimalik deklaratsioonide esitamise 4. Minnakse üle andmepõhisele kaotamise ulatus. Samas maksustamisele, deklaratsioonide rakendatakse IT-arenduste esitamine viiakse võimalikult tegemisel masin-masin minimaalseks. Selleks muudetakse 01.2018 12.2018 liides kohtades, kus see vastavaid õigusakte, suheldakse õigusaktide mõttes on aktiivselt ettevõtjatega, kes on võimalik. Täpsem analüüs teenuse lõpptarbijad annab 2018. a lõpuks selgema arusaama rakendamise ulatusest 5. Rakendatakse uus platvorm 01.2018 06.2018 Täidetud. (vabavaraline) ja uus MTA Uus platvorm on infosüsteemide arhitektuur rakendatud ja MTA infosüsteemide arendustes kasutatakse uut 11  arhitektuuri 1.2 Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik – nullbürokraatia projekt Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.06.2015–31.12.201811 Vastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaasvastutajad Osalevad Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, asutused Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium. Täiendavalt kaasati Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium Valitsusvälised Eesti Pank, Haigekassa, Kaubandus-Tööstuskoda, partnerid Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Ebavajaliku bürokraatia vähendamine ettevõtetele riigiga lahendab? suhtlemisel, et võimaldada ettevõtetel riigiga suhtlemisele aja ja ressursside kulutamise asemel keskenduda oma põhitegevusele Tegevuse kirjeldus Valitsuse eesmärk on vähendada kodanikele ja ettevõtetele riigiga suhtlemisel tekkivat bürokraatiat. Nullbürokraatia algatus kujunes välja nelja ministri ühispöördumisest ettevõtjatele, millega paluti ettepanekuid aruandluse ja andmete vajaduse kriitiliseks ülevaatamiseks. Palvele vastasid ettevõtjad 252 ettepanekuga, kus ja mil moel aruandluskoormust ja küsitavaid andmeid vähendada. Ettevõtetele bürokraatia vähendamise arutelude käigus selgus suur vajadus tegeleda ka nende ettevõtetele õigusaktidest tulenevate nõuete vähendamisega, mis lähevad kaugemale bürokraatia vähendamisest – ettepanekud, mis eeldavad poliitika muudatusi, ning tegevuslubadega kaasnevad infokohustused ja nõuded. Ettevõtjatelt kogutud bürokraatia vähendamise ettepanekute kõrval algatas riigihalduse minister nullbürokraatia all täiendavalt riigivalitsemise reformi raames ka avaliku sektori sisese bürokraatia kriitilise ülevaatuse. Rakkerühm on loonud ka võimaluse uute ettepanekute esitamiseks, millest väljapaistvaim on Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu nullbürokraatia projekt majanduskasvuks vajaliku välistööjõu Eestisse toomist takistava bürokraatia vähendamiseks. Ettepanekute elluviimiseks ja selle toetamiseks 11 Algselt 30.04.2018. Valitsuse otsusega pikendati tähtaega. 12  moodustas Vabariigi Valitsus rakkerühma, mille eesmärgiks on  vähendada ettevõtetele kehtestatud bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, riigiga suhtlemine peab muutuma senisest märgatavalt lihtsamaks ja vähem koormavaks;  muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks (pidev bürokraatia vähendamise ettepanekute kogumine ja nõuete vähendamine);  analüüsida ja teha ettepanekuid ettevõtetele õigusaktidest tulenevate nõuete vähendamiseks ning avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks. Arvestades kõikide tegevussuundade kaupa laekunud ettepanekuid ja tegevusi, on rakkerühm tegelenud enam kui 1300 ettepanekuga, otsides võimalusi nende elluviimiseks. Rakkerühm toimib eri partnerite koostööfoorumina, koordineerides ettepanekute elluviimist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Tagada ettevõtjate organisatsioonide tehtud bürokraatia probleemi lahendada? vähendamise ettepanekute elluviimine ning ettevõtjatele riigiga suhtlemisel ja õigusaktide nõuetest tekkiva koormuse ning avaliku sektori sisese bürokraatia pideva vähendamise mehhanismi väljatöötamine ja rakendamine. Bürokraatia vähendamiseks koguti algselt ettepanekuid ettevõtjatelt, kuid ettepanekute tegemine on pidevalt avatud kõigile. Selle lihtsustamiseks loodi ka veebipõhine võimalus bürokraatia vähendamise ettepanekute pidevaks esitamiseks ning koostöös ettevõtjatega on kogutud ettepanekuid ja koordineeritud nende elluviimist. Eri valitsusväliste partnerite ja valitsusasutuste esindajad on kaasatud ka ettepanekute rakendamise eest vastutava rakkerühma töösse. Ministeeriumid analüüsisid seni esitatud ettepanekuid ning otsustasid koos ettevõtjate esindajatega, millised ettepanekud on võimalik täielikult ja millised osaliselt ellu viia. Iga ministeerium koostas ettepanekute elluviimise plaani. Ettepanekud, mis eeldavad suuremaid muutusi kui bürokraatia vähendamine, vaadatakse läbi eraldi. Nende ettepanekute elluviimise arutamiseks ning bürokraatia edasiseks vähendamiseks (nt valdkonnapõhised erinõuded) korraldatakse kohtumisi ministrite ja ettevõtlusorganisatsioonide tasemel Milliste AVP väärtuste Avalike teenuste arendamine (kliendikesksus, avaliku edendamisele tegevus kaasa aitab? / sektori tõhustamine), avalike ressursside efektiivsem AVP võtmevaldkond, millesse kasutamine tegevus panustab 13  Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Ettevõtjate ettepanekutest on praeguseks ellu viidud 92 riigiga suhtlust lihtsustavat ettepanekut, mis moodustab 56% kõigist ellu viia lubatud ettepanekutest. Kolmandik ettepanekutest otsustati rakendada suuremate projektidega, mis lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest. Olles lahendustena komplekssemad, realiseerub osa neist alles aastatel 2019–2020. Näiteks üheks mahukamaks algatuseks on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga ühisalgatus Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle andmevajadus ja luuakse võimalused aruandluseks vajalike andmete automaatseks liikumiseks. Mahukas on ka keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS arendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus loa taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. Nullbürokraatia teise suuna eesmärgiks on kaotada majandustegevust põhjendamatult piiravad erinõuded, et lihtsustada turule pääsemise nõudeid ja muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas välja erinõuetega tegevusaladel seadustega kehtestatud nõuded ja iga ministeerium, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsis vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõudeid, et hinnata, kas majandustegevusele seatud nõuded on eesmärgipärased ja vajalikud taotletava olulise avaliku huvi suhtes või on võimalik nõudeid vähendada või lihtsustada. Kokku 14 analüüsitud valdkonnast leiti 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud. Kolmanda suunana on avaliku sektori siseselt lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse. Ellu viia lubatud 418 ettepanekust on teostatud 39%. Näiteks haldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kättetoimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue teatud autenditud keskkondades. Paberkandjal asjaajamiselt digitaalsele ülemineku näideteks on riigihangete register, ehitisregister, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, SAP. Riigieelarve seaduse muudatuse jõustumisel rakendub nelja-aastane rulluv eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia 14  (RES) protsessid ühilduvad. 14.06.2017 vastuvõetud uue riigihangete seadusega muudeti lihthanke reeglid märgatavalt paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue, kui kohalikke makse ei ole kehtestatud. Riigihangete korraldamine konsolideeriti mitmetest ministeeriumidest ja valitsemisala asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse Järgmised sammud Rakkerühma tegevust pikendati 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks Teetähiste saavutamine* Algus Lõpp Täitmise seis (ennekõike ettevõtjate ettepanekute elluviimine) 1. Ettepanekute kogumine Juuni 2015 Oktoober Täidetud. ettevõtlusorganisatsioonidelt ja 2015 Detsembriks 2015 vastasid ettevõtetelt bürokraatia ettevõtjad nelja ministri vähendamiseks üleskutsele 252 ettepanekuga. Ettepanekuid on võimalik esitada ka täiendavalt, nt tööandjate välistööjõu algatus. 2. Ettepanekute analüüs November Jaanuar Täidetud. valitsusasutuste poolt 2015 2016 Ministeeriumid analüüsisid saabunud ettepanekute elluviimise võimalusi. Esimene osa ettepanekutest analüüsiti aprilliks 2016 ning teine osa septembriks 2016 3. Bürokraatia vähendamise Veebruar Märts 2016 Täidetud. ettepanekute elluviimise kohta 2016 Aprillist septembrini 2016 otsuste tegemine vaadati ministrite komisjonis koos ettevõtjate esindajatega üle ja kiideti heaks elluviimise plaan 4. Organisatsioonipõhiste kavade Aprill 2016 Aprill 2017 Täidetud. (projektide) väljatöötamine Ministeeriumid koostasid bürokraatia vähendamise plaanid oma vastutusalasse ettepanekute elluviimiseks jäävate ettepanekute elluviimiseks. Ettepanekute elluviimine jätkub 5. IT-arenduste taotluste Aprill 2016 September Täitmisel. väljatöötamise koordineerimine 2017 Vajaduse korral on pidevalt toetatud IT-arenduste taotluste väljatöötamist 6. Bürokraatia vähendamise Mai 2016 Juuni 2017 Täitmisel. monitori väljatöötamine ja Loodud on ettepanekute 15 käivitamine saatmise võimalus veebi kaudu: https://www.mkm.ee/et/nul lburokraatia Samas veebis antakse ka ülevaateid ettepankute täitmise seisust 7. Vahearuanne valitsusele Jaanuar Märts 2017 Täidetud. bürokraatia vähendamise 2017 Valitsus võttis aruande ettepanekute elluviimise seisust teadmiseks 8. Tegevuslubadest tulenevate Mai 2016 Märts 2018 Täitmisel. erinõuete vähendamise prioriteetide Ministeeriumid, kelle kokkuleppimine ja vähendamise haldusalas on erinõudeid käivitamine kehtestatud, analüüsisid vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõudeid, kas seatud nõuded on eesmärgipärased ja vajalikud või on võimalik nõudeid vähendada- lihtsustada. Analüüsitud 14 valdkonnast 12-s leiti lihtsustusvõimalusi 9. Lõpparuanne valitsusele Jaanuar Aprill 2018 Täitmisel. ettepanekute elluviimise tulemustest 2018 Aprillis esitati valitsusele teine vahearuanne ning pikendati projekti tähtaega 2018. aasta lõpuni 16 4.2 AVATUD JA KAASAV POLIITIKAKUJUNDAMINE 2. prioriteet: 2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete Avatud ja kaasav Suurendada kaasamist ja rakendamine kohalikul tasandil poliitikakujundamin läbipaistvust haldusreformi tulemusena e poliitikakujundamisel 2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil 2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome 2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja valitsusväliste partnerite osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel 3. lubadus: 3.1. Kaasava eelarvestamise Suurendada avaliku raha hoogustamine kohalikul tasandil kasutamise läbipaistvust 3.2. Vabaühenduste rahastamise ja eelarveprotsessi läbipaistvuse suurendamine kaasamist 4. lubadus: 4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja Sotsiaalsete ja IKT digipädevuse arendamine koolihariduses teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades LUBADUS 2: SUURENDADA KAASAMIST JA LÄBIPAISTVUST POLIITIKAKUJUNDAMISEL 2.1 Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil haldusreformi tulemusena Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.01.2017–30.06.201812 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad Siseministeerium, kohalikud omavalitsused13 asutused Valitsusvälised e-Riigi Akadeemia, EMSL, osalusdemokraatiat partnerid väärtustavad vabaühendused Tegevuse kirjeldus 12 Projekti tegevused lõppesid 2017. aastaga. Tegevuste lõpp oli kavandatud uute ühinenud omavalitsuste moodustamise hetkeks. 2018. aastal on jätkunud teavitustegevused. 13 Siseministeerium projektis ei osalenud. 17 Millist avalikku probleemi tegevus Haldusreformi käigus on süsteemne võimalus arendada lahendab? kohaliku tasandi valitsemiskultuuri, millele saab reformi ettevalmistamisel ja elluviimisel aidata kaasa uute avatud valitsemise põhimõtete ja vahendite toetamisega. AVP uue tegevuskava periood langeb kokku haldusreformi ettevalmistamise ja elluviimisega, mis annab hea võimaluse selle protsessi raames kasutada olemasolevat kogemust avatud valitsemise partnerluse kui meetodi rakendamisest kohalikul tasandil. E-riigi Akadeemia eestvõttel ellu viidud projekt „Avatud valitsemise partnerlus kohalikes omavalitsustes“ ning selle raames omandatud kogemuse jagamine katseprojektide raames 2017.–2018. aastal aitab hõlmatud KOVidel kavandada uue moodustunud omavalitsuse ühisarengut avatult ja kaasavalt. Seni projektis osalenud KOVid peavad algatust vajalikuks ja toetavad selle jätkumist, eriti käimasolevaid ühinemiste ettevalmistamisi ja ühinenud KOVi uue halduskultuuri kujundamise vajadust silmas pidades. Olukorras, kus KOVidel on tahe ja vajadus kaasavat kultuuri kujundada, on sellistest vahenditest oluline tugi Tegevuse kirjeldus Tegevuste raames nõustatakse ja toetatakse ühinevaid omavalitsusi avatud valitsemise põhimõtete rakendamisel ühinemise järel, ka ühisarengu ettevalmistamisel enne ühinemise toimumist (edasijõudnumate KOVide poolt), sh avatud valitsemist soodustavate eri tegevuste ja e- lahenduste kasutuselevõtu vallas. Projekti elluviimiseks oleks sobiv aeg 2017. aasta algusest, siis on vabatahtlikult ühinenud omavalitsused esitanud ühinemistaotlused ja teinud juriidilised ettevalmistused selleks ning kuni valimisteni oktoobris on neil aeg ja võimalus tegeledagi uues ühinenud vallas juhtimise ja kaasamise ning avatud valitsemise partnerluse põhimõtete rakendamisega. Juurutavaid omavalitsusi on 8–10, mis on piisav, et saavutada mõju, ent võimaldada osalevatele KOVidele personaalset lähenemist, eesmärkide seadmist ja nende saavutamise hindamist. Tegevused on otseselt seotud AVP tegevuskava prioriteediga, milleks on kodanike kaasatuse ja avatuse suurendamine poliitikakujundamise protsessis. Tegevuste elluviimine on kavandatud Rahandusministeeriumi avatud taotlusvooru kaudu. Projektitaotlejateks saab olla KOVide ja/või MTÜde katusorganisatsioon koos e-Riigi Akadeemiaga Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Haldusreformi käigus peetakse oluliseks avatud probleemi lahendada? valitsemise põhimõtteid, mis on eelnevalt kokku lepitud kohalike omavalitsuste osalusel. Omavalitsuste ühinemise ettevalmistamisel ning ühinemise järel kasutatakse ja 18  arendatakse edasi seni väljatöötatud tööriistu ja põhimõtteid avatud valitsemiseks Milliste AVP väärtuste Tegevused on seotud AVP deklaratsiooni põhiväärtustest edendamisele tegevus kaasa aitab? / valitsuse tegevust puudutava info kättesaadavuse AVP võtmevaldkond, millesse parandamise (LIGIPÄÄS INFOLE) ning tegevus panustab kodanikuühiskonna osaluse toetamisega (OSALUS) ning probleemidest avalike teenuste arendamisega (TEENUSED) – olles seotud kohalike omavalitsuste koostööga kogukondade ja kodanikuühendustega kohaliku elu juhtimisel ning kodanikuteenuste arendamisel ja tõhustamisel ühinenud omavalitsustes Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevusega panustati sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks avatud valitsemise põhimõtete rakendamist. Selleks toetati 2017. aastal kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise põhimõtete tegevuskavade väljatöötamisel, kujundamisel ja rakendamisel: ▪ moodustunud Elva valla ühinemispiirkond (6 KOVi, 14 612 elanikku, 732 km2); ▪ moodustunud Lääneranna valla ühinemispiirkond (4 KOVi, 5494 elanikku, 1363 km2). Projekti tulemusena valmisid lisaks omavalitsuspõhistele detailsematele ettepanekutele ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes, mida on võimalik rakendada kõikides omavalitsustes. Soovitused täpsemalt: https://mailchi.mp/f2ba7de1ec7a/seitse-ettepanekut- omavalitsusele?e=b7d6d25f98 Ülevaade projektist: https://ega.ee/et/project/avatud-valitsemine-uhinevates- omavalitsustes/ Tegevusega saavutati seatud eesmärgid Järgmised sammud Uus tegevuskava jätkab avatud valitsemise põhimõtete juurutamisega kohalikus omavalitsuses Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Meetme ettevalmistamine, taotluste 01.06.2016 01.01.2017 Täidetud esitamine, hindamine ja valik Katseprojektide elluviimine 01.01.2017 30.12.2018 Täidetud. Projekti käigus selgitati välja ühinevate omavalitsuste senised 19  tegevused avatud valitsemise suunal (valitsemise läbipaistvus, kaasamine, kasutatavad e- lahendused, avalike teenuste delegeerimine ja kogukonnateenuste arendamine, meetmed korruptsiooni ennetamiseks jne) ning esitati ettepanekud ja praktilised näited avatud valitsemise suurendamiseks. Teetähis saavutati plaanitust varem – novembris 2017 2.2 Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad Ministeeriumid asutused Valitsusvälised Vabaühendused, sotsiaalpartnerid partnerid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Kaasamine poliitikakujundamisse peaks toimuma lahendab? varasemas faasis, et võimaldada mitmekülgsemat arutelu. Eesti probleemiks ei ole tehniliste lahenduste nappus, vaid pigem nende liigsus, mistõttu loob kodaniku seisukohast lisaväärtust eri info ja kanalite seostamine, selgust ja arusaadavust suurendab info sarnane esitlusviis Tegevuse kirjeldus Tegevuse eesmärk on parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Valitsusveebis pakutav kaasamise tervikpilt suurendab poliitikakujundamise protsessi arusaadavust ja pakub otselinki ministeeriumide kaasamisveebidesse, kus huvitatud osalised saavad poliitikakujundamisse panustada. Ministeeriumide kaasamisrubriikide näol ei ole tegu dubleeriva, vaid sama funktsiooni võimalusega liikuda valitsusveebis kõigi ministeeriumide info koondilt edasi detailsema infoni konkreetse ministeeriumi kaasamisrubriiki, kus on detailsem info vastava valdkonna ja kaasamistegevuste kohta ministeeriumi vastutusvaldkondades. EISi loodud algatusetapi praktika 20  juurutamine, et inimestel oleks võimalik saada infot poliitikakujundamises varasemaks osalemiseks Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Poliitikakujundamise varasemas etapis osalemiseks probleemi lahendada? paremate eelduste loomine. Valitsusveebi ja ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlemisviisi standardimine. EISi algatusetapi praktika juurutamine ministeeriumides Milliste AVP väärtuste Tegevus panustab teenuste arendamisse, ressursside edendamisele tegevus kaasa aitab? / efektiivsemasse kasutamisse, infole ligipääsu AVP võtmevaldkond, millesse suurendamisse ja lihtsustamisse tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärk oli parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Selleks on ministeeriumide kaasamisveebides ühtlustatud info kättesaadavust ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremates protsessides osalemise kohta oleks kättesaadav. Suurem osa ministeeriume kasutab kaasamisveebe aktiivselt suuremate protsesside kohta info levitamiseks. EISi algatusetapi praktika juurutamiseks on toimunud koolitusi ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et suuremate protsesside alustamisest (nt arengukavade koostamine) antaks EISi kaudu aegsasti teada. EISi algatusetapi kasutamine ei ole soovitud määral juurdunud – seda on põhjustanud alternatiivsete teavituskanalite kasutamine, EISi vähene kasutajamugavus ning EISi kasutamise töökorraldus (mitmetes ministeeriumides lisavad dokumente EISi peakasutajad, mitte konkreetse poliitika eest vastutavad poliitikakujundajad) Järgmised sammud Uus AVP tegevuskava võtab fookusesse kaasamist toetava kasutajasõbraliku infotehnoloogia edasiarendamise. Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös töötatakse välja uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne, mis kataks vähemalt praeguse eelnõude infosüsteemi ning osale.ee funktsioonid. Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate vajadustele Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 21 Ministeeriumide kaasamisrubriikide 01.07.2016 30.06.2018 Täidetud arendamine ja praktika juurutamine Ministeeriumide veebidesse on loodud ühtse ülesehitusega kaasamise rubriigid ning nende sisu vaadatakse regulaarsetel kaasamiskoordinaatorite kohtumisel üle EISi arendusena varasema 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel. kaasamise toetamiseks loodud Algatusetapi juurutamiseks algatusetapi kasutuspraktika on toimunud koolitused, juurutamine koostatud juhendmaterjale ning infot on levitatud kaasamiskoordinaatorite võrgustiku kaudu. Töö algatusetapi juurutamiseks jätkub 2.3 Avatum ja läbipaistvam seadusloome Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikogu Kaasvastutajad Osalevad - asutused Valitsusvälised Korruptsioonivaba Eesti, avatud valitsemise partnerluse partnerid ümarlaud, huvide esindamisega seotud osalised Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Lobimine on demokraatlike otsustusprotsesside lahendab? normaalne osa, kuid varjatud lobimine vähendab demokraatiat. Kuigi lobitöö ei ole Eestis seadustega reguleeritud, viitavad tehtud uuringud selgete reeglite vajadusele. Nii avalikkusel kui ka otsustajatel peab olema selgem arusaam, kes esitasid muudatusettepanekud või kes on eksperdiarvamuste taga. Tuleb seada selged lobimise ehk huvide esindamise reeglid. Vastu on võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatused (13.04.2016, RT I, 03.05.2016, 2), millega muudetakse komisjonide istungite protokolle märgatavalt sisukamaks ja avatumaks. Lisaks soovitakse kaasata eelnõu arutellu asjasse puutuvaid huvirühmi, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Oluline on jälgida, et neid muudatusi arvestatakse Tegevuse kirjeldus Seadusloome avatuse suurendamiseks lobireeglite ja huviesinduse põhimõtete väljatöötamine Riigikogu 22  liikmetele, vastava eneseregulatsioonimehhanismi loomine hea tava reeglistikuna. Avatud seadusloome praktikasse viimine ja kaasamispraktika tugevdamine. Komisjonide istungite protokollide (§ 39) ja huvirühmade kaasamise osa (§ 36) monitoorimine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täitmisel Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Kodanikukeskse ja avatud seadusloome protsessi probleemi lahendada? täiendamine ja ellurakendamine Milliste AVP väärtuste Lubadus aitab edendada avalikku eetikat, on seotud edendamisele tegevus kaasa aitab? / korruptsiooni ja avaliku eetikaga, ligipääsuga AVP võtmevaldkond, millesse informatsioonile ning edendab kodanikuühiskonna tegevus panustab vabadust Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks töötada Riigikogu liikmetele välja lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning parandada info kättesaadavust. 2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu liikmetele välja soovitused huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi. Komisjon kinnitas soovitused ja näidisolukorrad oma 29. mai 2017. a istungil ning need on kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/komisjonide- teated/korruptsioonivastane-erikomisjon/soovitused- riigikogu-liikmetele-huviruhmade-esindajatega- suhtlemisel/ Järgmised sammud Uus tegevuskava jätkab Riigikogu avatuse suurendamisega, keskendudes avaandmetele ning info kättesaadavusele Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. Riigikogu liikme käsiraamatu 01.2016 02.2017 Riigikogu „Riigikogu liikme hea tava“ korruptsioonivastane täiendamine erikomisjon võttis vastu soovitused huvirühmadega 2. Riigikogu liikme 04.2016 12.2016 suhtlemise kohta ja ei lobireeglite/huviesinduse hea tava täiendanud käsiraamatut. 23 väljatöötamine (kaasates huvirühmi) RKKTS täiendamisest ja reeglite lisamine Riigikogu lähtuvalt koostas Riigikogu liikme käsiraamatusse korruptsioonivastane erikomisjon soovitused huvirühmadega suhtlemiseks ja korruptsiooni vältimiseks. 3. Kaasamispraktika ja avatud 05.2016 03.2019 Komisjonid kaasavad seadusloome protsessi rakendamine huvirühmasid vastavalt vastavalt uuele Riigikogu kodu- ja RKKTS § 36 lg-le 21 . töökorra seaduse redaktsioonile 2.4 Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.07.2016–31.06.2018 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad Ministeeriumid asutused Valitsusvälised Vabaühendused partnerid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Kaasamise toetamiseks on välja töötatud kaasamise hea lahendab? tava, õigusloome läbipaistvuse ja ettenähtavuse olulisust rõhutab HÕNTE. Kaasamise praktika varieerub ja vajab tugevdamist, et poliitikakujundamine oleks läbipaistvam, eri osaliste huvid tasakaalustatult arvestatud Tegevuse kirjeldus Parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel. Toetatakse uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist, riigi kaasamispoliitika arendamist, vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamist Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Tegevuse eesmärk on parandada poliitikakujundamise probleemi lahendada? kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on loodud vajalikud tingimused, vabaühendustel on paranenud võimekus selles protsessis kaasa lüüa. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad Milliste AVP väärtuste Ligipääs infole, kodanikuosalus edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse 24  tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel. Toetatakse: 1. uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist; 2. kaasamispoliitika arendamist; 3. vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamist. Aastaks 2020 on planeeritud toetada 7 projekti. Praeguseks on ellu viidud 4, teostamisel 2, ettevalmistamisel 4 projekti. Lõppenud: ▪ EISi arendus ▪ Kliimapoliitika põhialuste 2050 koostamise kaasamisalased tegevused ▪ Vabaühenduste arenguprogramm ▪ Noorteühingute mõjukuse väljaselgitamine Algatatud: ▪ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse arendamine (töö tähtaeg 23.6.2018) ▪ Strateegilise partnerluse suurendamine avalikus sektoris (hange koostamisel) Riigikantselei ja partnerite koostöös valminud projektiettepanekute rahastamise vajalikkust hindab Riigikantselei poolt selleks eraldi kokku kutsutud kaasamisprojektide komisjon. Täpsem info: https://riigikantselei.ee/et/kaasamisprojektid-2015-2020 Tegevuskava perioodil pakuti vabaühendustele arenguprogrammiga koolitusi ja mentorlust, et parandada vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvatest teemadest. Samuti analüüsiti noorteühingute mõju ja rolli ning suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi. Käima lükati projektid põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse suurendamiseks ning strateegilise 25  partnerluse suurendamiseks avalikus sektoris (hange koostamisel). Rahastatud projektid on kaasa aidanud kaasamise süsteemsemaks muutmisele ning vabaühenduste võimekusele poliitikakujundamise protsessis kaasa lüüa, kuid nende mõju ei ole olnud ulatuslik. Seetõttu on poliitikakujundamise kvaliteedi toetamiseks täiendavalt kavandatud koolitus, millega arendatakse 700 ametniku ja vabaühenduse esindaja kaasamise, protsessi juhtimise ning analüüsi oskusi Järgmised sammud Projektikomisjon on plaanis kokku kutsuda oktoobris 2018, et otsustada uute projektide algatamine. Ettevalmistamisel olevad projektid on mõeldud säästva arengu eesmärkide sektoriteüleseks rakendamiseks ning rahvaalgatusveebi hääle mõju selgitamiseks hääle andjale. Koolituste korraldamine on osa 2018.–2020. aasta tegevuskavast Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Projektide kavandamine ja 01.07.2016 30.06.2018 Täidetud. elluviimine Ülevaade töös olevatest ja kavandatud projektidest on leitav: https://riigikantselei.ee/et/k aasamisprojektid-2015- 2020 LUBADUS 3: SUURENDADA AVALIKU RAHA KASUTAMISE LÄBIPAISTVUST JA EELARVEPROTSESSI KAASAMIST 3.1 Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.09.2016–31.03.2018 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Valitsusvälised Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, avatud partnerid eelarvestamist rakendavad omavalitsusüksused Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Haldusreformi tulemusena tekivad suuremad kohalikud lahendab? omavalitsused (KOV). Et aga kodanike kaasatus sellega ei väheneks, vajaks analüüsimist kodanike eelarveotsuste tegemisse kaasamise võimalused 26  Tegevuse kirjeldus Kaasava eelarve laialdasemalt juurutamiseks võtame eesmärgiks analüüsida praeguseid erinevaid kaasava eelarvestamise näiteid ja võimalikke vajalikke muudatusi õiguskorras ning koostada juhendi ja levitada teadlikkust kohalikes omavalitsustes Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kaasava probleemi lahendada? eelarvestamise abil kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist Milliste AVP väärtuste Ressursikasutus edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Kaasava eelarvestamise hoogustamisega soovitakse suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist. Kavandatud tegevused lükkusid personalimuudatuste tõttu edasi, kuid plaanitud tegevused viiakse ellu ning on kavandatud valmis saada 2018. aasta lõpuks. Praeguseks on juhendi koostamine lõppjärgus, kavas on veel kohtumised kohalike omavalitsuste esindajatega, et saada vahetut tagasisidet praktika rakendamise kohta Eestis. Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 2014 omavalitsust rakendab seda 2018. aastal ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada. Vaata lisaks: https://digi.lib.ttu.ee/i/?8975 Järgmised sammud Kavas on kohtumised kohalike omavalitsuste esindajatega, et saada vahetut tagasisidet praktika rakendamise kohta Eestis. Kohtumised aitavad suurendada juhendmaterjali praktilisust ja kasutatavust Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. KOVides rakendavate näidete 01.09.2016 31.12.2016 Täidetud seisuga 2018 III kokkukogumine kvartal. Kokku on kogutud KOVides kasutatavad eelarvestamise näited. Neid on põhjalikult analüüsitud, samuti on koostatud ülevaatlikku statistikat 2. Teoreetilise kirjanduse analüüs 01.01.2017 31.07.2017 Täidetud seisuga 2018 III 14 Eestis on haldusreformi järel 79 omavalitsust. 27  kvartal. Tutvutud on nii rahvusvahelise kirjandusega kui ka kaasava eelarve kirjandusega Eesti kohta. Teoreetiline kirjandus on olnud ka juhendi aluseks 3. Õigusaktide analüüs 01.01.2017 31.07.2017 Täidetud seisuga 2018 III kvartal. Koostatud on ülevaade kaasava eelarve õigusaktidest Eestis 4. Juhendi koostamine 01.09.2017 31.12.2017 Täitmisel. Juhendi eeldatav valmimisaeg on detsember 2018. Hetkeseisuga on valmis juhendi mustand. Kavas on kohtumised kaasavat eelarvet rakendavate omavalitsustega, et saada tagasisidet praktika rakendamise kohta 5. Kaasava eelarvestamise 01.01.2018 31.03.2018 Tuleb täita. tutvustamine omavalitsustele Tegevusega on võimalik alustada pärast juhendi valmimist, eeldatavalt 2018. a detsembris või 2019. a alguses 3.2 Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.07.2016–30.06.2018 Vastutaja Siseministeerium (analüüsitegevused) Rahandusministeerium (rahastamisandmete avalikustamine) Kaasvastutajad Osalevad Rahandusministeerium/Siseministeerium, asutused Kodanikuühiskonna Sihtkapital Valitsusvälised Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit partnerid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus EMSLi variraport vabaühenduste rahastamise kohta tõi lahendab? esile, et rahastamispraktika on läbipaistvam ja korrastatum kui enne juhendmaterjali kasutuselevõtmist, kuid süsteemset muutust rahastamispõhimõtete järgimisel ei ole saavutatud. Puudub täpne ja järjepidev ülevaade riigieelarvest vabaühendustele mõeldud vahendite ja 28  nende mahtude kohta Tegevuse kirjeldus Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks on vaja ühelt poolt ühtlustada rahastamispraktika ja teiselt poolt avalikustada rahastamist kirjeldavad andmed. Vabaühenduste rahastamise praktika ühtlustamiseks koostatakse teadmistepõhine analüüsimetoodika rahastamispõhimõtete järgimise hindamiseks ja tehakse esimene analüüs (vastutab Siseministeerium). Rahastamisandmete avalikustamiseks jätkatakse kesksest finantsarvestuse tarkvarast riigiasutuste kaudu vabaühendustele eraldatud vahendite kohta päringute tegemist ja analüüsi koostamiseks EMSLile saatmist. Lisaks koondatakse samalaadne info toetuste vahendajatelt, kelle vastavaid andmeid kesksüsteemis ei ole. EMSLi tehtud koondanalüüs avalikustatakse riigiraha rakenduses (vastutab Rahandusministeerium) Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja aidata probleemi lahendada? otsustajatel/rahastajatel paremini suunata ressursse tasakaalustatult ning tõhusalt. Viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse. Avalikustada vabaühenduste rahastamise andmed Milliste AVP väärtuste Ressursikasutuse läbipaistvus edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse; samuti avalikustada vabaühenduste rahastamise andmed. Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või neilt teenuseid ning kaupu ostnud. Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste ja sihtasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmeid on Vabaühenduste 29  Liidul kavas igal aastal uuendada ja keskkond asub http://mtyraha.heakodanik.ee. Edaspidi tuleb veel pingutada, et eri asutuste andmed oleksid ühtlasemas formaadis – kolmandiku väljamaksete juures pole teada, kellele need tehti, 10% juures on puudu rahastusliik, sest iseäranis sihtasutused ja Eesti Kultuurkapital ei järgi oma raamatupidamises samu arvestusmeetodeid kui ministeeriumid. Andmete olemasolu üksi aga võimaldab juba leida probleemkohad ja nii praktikat tõhustada Järgmised sammud  Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumiga jätkab analüüsikeskkonna http://mtyraha.heakodanik.ee ajakohasena hoidmist. 2017. a andmete lisamine on aruande koostamise hetkel töös.  Rahastamisandmete analüüsile esitatavate ootuste täitmiseks on lisaks avaliku sektori valitsusalade rahastusandmetele vaja kokku tuua lisaandmed nii, et ühe andmestiku raames muutuksid vaadeldavaks ka vabaühenduste tulubaas, KOVide väljamaksed vabaühendustele, vabaühendustelt ostetud teenuste kulud, maailmamuutjate register ning tulumaksusoodustusega ja käibemaksukohustuslastest vabaühenduste nimekirjad Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis Vabaühenduste rahastamise põhimõtete analüüsitegevused (vastutab Siseministeerium) 1. Vabaühenduste rahastamise 01.06.2016 30.06.2017 Täidetud. põhimõtete analüüsi metoodika SIM korraldas riigihanke, väljatöötamine mille raames tegi Tartu Ülikool töö 2. Esimene analüüs, mis hindab nii 01.07.2017 30.06.2018 „Vabaühenduste rahastamispraktikat kui ka muutusi rahastamispõhimõtete rahastamise dünaamikas, on analüüsimetoodika metoodika alusel tehtud ja koostamine ja esimese soovitused rakendatud hindamise läbiviimine“. Töö raames valmis ka vabaühenduste rahastamise analüüsi metoodiline juhend. Juhend lähtub sellest, et rahastamist puudutavad andmed peavad vastama kasutajate vajadustele ning olema lähitulevikus analüüsitavad nullhalduskoormusega Vabaühenduste rahastamist kirjeldavate andmete kogumine, analüüsimine ja avalikustamine (vastutab Rahandusministeerium) 1. 2015. aastal riigiasutuste kaudu 01.01.2016 31.01.2016 Hilinemisega täidetud 30 kantud raha kohta on ülevaade Esialgsed andmed olid EMSLile saadetud halva kvaliteediga ning analüüsi tulemusi ei 2. EMSL analüüsib ja koostab 01.02.2016 31.03.2016 avaldatud. 2016 oli ülevaate juba kogu valitsus SAPi peal ja andmete 3. Toetuste vahendajate kaudu 01.03.2016 15.06.2016 kvaliteet seeläbi parem. 2015. aasta andmete koondamine ja 2016. Aasta andmed edastamine EMSLile avalikustati ka rakenduses 4. EMSL koostab koondanalüüsi 16.06.2016 30.09.2016 http://mtyraha.heakodanik. ee. 5. Analüüsi tutvustamine ja 01.10.2016 31.10.2016 avalikustamine riigiraha rakenduses 6. 2016. aastal riigiasutuste kaudu 01.01.2017 31.01.2017 Täidetud kantud raha kohta on ülevaade 2016. aasta andmetel EMSLile saadetud põhinev analüüsikeskkond on 7. Toetuste vahendajate kaudu 01.01.2017 31.01.2017 avalik ja 2016. aasta andmete koondamine ja kättesaadav http://mtyr edastamine EMSLile aha.heakodanik.ee Andmete 8. EMSL koostab koondanalüüsi 01.02.2017 31.03.2017 avalikustamine ja veel detailsemal moel 9. Analüüsi tutvustamine ja 01.04.2017 30.04.2017 ühtses riigiraha avalikustamine riigiraha rakenduses rakenduses jääb lähiaastate ülesandeks. LUBADUS 4: SOTSIAALSETE JA IKT TEADMISTE-OSKUSTE ARENDAMINE INFOÜHISKONNA JA E- RIIGI VÕIMALUSI ARVESTADES 4.1 Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuste arendamine koolihariduses Tegevuse alguse ning lõpu kuupäev 01.01.2016–31.12.2019 (tegevustega on alustatud) Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad Osalevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus asutused Innove, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Riigikantselei, ülikoolid Valitsusvälised Huvitatud kodanikualgatused, õpetajad, koolijuhid, partnerid õpilased Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Avatud ja kaasav poliitika eeldab kõigi kodanike ja eriti lahendab? noore põlvkonna sotsiaalsete ning IKT teadmiste ja oskuste arendamist infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades. Noortes IT-huvi äratamiseks on Vabariigi Valitsus ja ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) käivitanud mitmeid algatusi. Samas on seni vähest tähelepanu pälvinud noorte oskused kasutada e-riigi võimalusi oma kodanikuõiguste 31  ja -kohustuste teostamiseks. Mitmed e-teenuste kasutajate ja noorte valimisea langetamise mõjude uuringud näitavad Eesti noorte passiivsust võrreldes teiste riikide noortega Tegevuse kirjeldus Sotsiaalainete ainekavade arendustöös 2016.–2018. aastal konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Huvitatud osalised, vabaühendused jne esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks kooskõlas õppekava üldosaga Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist probleemi lahendada? nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajalike digipädevuste omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks Milliste AVP väärtuste Kodanikuühiskonna vabadusse panustamine õppekavade edendamisele tegevus kaasa aitab? / arendustegevusega ning selle rakendamist toetava AVP võtmevaldkond, millesse õppevara kättesaadavuse tagamisega tegevus panustab Lisainfo - Täitmise seis Pole Piiratud Suures osas Täidetud alustatud täidetud X Tulemuste kirjeldus Tegevuse tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks. Sotsiaalainete ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kelle eestvedamisel on koos huvirühmadega täpsustatud ja uuendatud valdkonnapädevused ning õpitulemused, mis aitavad tagada ühiskonna sidusust ja turvalisust ning tagavad üldharidusõppe kvaliteedi. 2019. aastaks on kõik huvirühmad andnud alusinfo, mis aitab kujundada avatud ja kaasavat koolikeskkonda. Koostatud on inimõiguste kontseptsioon hariduses. Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel. Plaanitud tegevused on toimunud, kuid algselt plaanitud ajakavast maas Järgmised sammud Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine jätkub ka uues tegevuskavas. Ainekavade hindamiskriteeriumide ajakohastamisel kaasatakse huvirühmad ning nende 32  ettepanekud loovad eelduse kujundada vastavaid hoiakuid ja oskusi Teetähiste saavutamine Algus Lõpp Täitmise seis 1. Sotsiaalainete ainekavad on 01.07.2016 31.12.2019 Täitmisel. ajakohastatud 2019. aastaks ning Sotsiaalainete valdkonna õppimiseks ja õpetamiseks vajalik ainekavade õppematerjal on kättesaadavaks ajakohastamiseks on tehtud digitaalse õppevara portaali loodud töörühm, kellele on e-Koolikott kaudu huvirühmad teinud kodanikuühiskonna kujundamise vaatevinklist ettepanekuid ainekavade muutmiseks. Konsultatsioonid ainekavade muutmiseks algavad 2019. aastal. Ettepanekute põhjal tehakse muudatused eeldatavalt 2019. aasta sügisel. Ainekavade ajakohastamise järel on vajalik teha ülevaade õppevarast (sh e- õppevarast), mis vajab uuendamist 2. Õppekavade eelnõude kavandid 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel. on valmis Ainekavade ajakohastamisel on tehtud ettepanekud valdkonnapädevuste uuendamiseks. Õpitulemuste kirjelduste tööversioon on ekspertidele edastatud retsenseerimiseks 3. Riikliku õppekava kohaselt 01.07.2016 30.06.2018 Täitmisel. peavad koolid nägema oma Lõppenud on digipädevuste õppekavades ette õpilaste, muu mudeli arendamine ning hulgas digipädevuste, arendamist. mudelit on tutvustatud eri Sihtasutus Innove nõustab koole üritustel. nende õppekavade koostamisel Innove nõustab koole õppekavade koostamisel, juhul kui kool taotleb koolitusluba, ja vajaduse põhjal 33 34 5. KOGEMUSTE VAHETAMINE JA ÕPPIMINE Eesti osaleb eri rahvusvaheliste avatud valitsemise võrgustike töös. Kogemusi on vahetatud nii AVP rahvusvahelistel tippkohtumistel kui ka Põhjala riikide AVP võrgustiku kaudu. 2016. a detsembris osales Eesti delegatsioon AVP tippkohtumisel Pariisis. Eesti delegatsiooni juhtis kohtumisel president Kersti Kaljulaid. 2018. a juulis toimunud AVP tippkohtumisel Tbilisis juhtis Eesti delegatsiooni riigihalduse minister Janek Mäggi. Tegevuskava koostamise ja elluviimise käigus on tuge saadud ka AVP rahvusvaheliselt tugiüksuselt ning sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism) soovitustest. 6. KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavaga püstitatud eesmärgid on suures osas saavutatud. Suurte muudatuste nägemiseks on kaheaastane rakendusperiood liialt lühike. Samas on avatud valitsemise tippkohtumised näidanud, et Eesti pingutused avatud valitsemise arendamisel on eeskujuks ka teistele riikidele. Järgnevalt on toodud kokkuvõttev hinnang AVP tegevuskavva hõlmatud tegevuste tulemustele: Tegevus Kokkuvõttev tulemus 1. prioriteet: Kodanikukesksed avalikud teenused 1. lubadus: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel 1.1 e-Maksu- ja Suures osas täidetud. Tolliamet 2020 Maksu- ja Tolliamet lõi lõppkasutajatega koostöös mugava ja funktsionaalse e-teenuste prototüüpi, kirjeldas uue keskkonna nõuded ning lõi testkeskkonna. Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse kaasati lõppkasutajaid ning saadud tagasisidet arvestatakse käimasolevas arendustöös. Rakendatud on lahendus, mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud. Alates 2019. aasta kevadest saavad kasutajad järk-järgult eri arenduse osi kasutama hakata. e-MTA valmib tervikuna 2020. a. Tegevuse eesmärgid on saavutatud 1.2. Bürokraatia Suures osas täidetud. vähendamine ja Tegevuse eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid lihtsam riik riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks. Tegevus on olnud eesmärgipärane. Tegevus keskendub kolmele suunale: 1) bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel Pooled ettevõtjate ettepanekutest on ellu viidud. Lahendused on läinud kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest. Olulisemateks algatusteks on olnud Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga andmevajadus ja luuakse võimalused andmete automaatseks liikumiseks. Oluline on ka keskkonnaotsuste süsteem KOTKAS, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus. 2) majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine Iga ministeerium, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsis 35 Tegevus Kokkuvõttev tulemus vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõuete eesmärgipärasust ja vajalikkust ning hindas nõuete lihtsustamise võimalusi. Kokku 14 analüüsitud valdkonnast leiti 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud. 3) riigi sisebürokraatia vähendamine Samuti on avaliku sektori siseselt lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse. Ellu viia lubatud 418 ettepanekust on teostatud 39%. Näiteks kaotati seaduses kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kättetoimetamiseks. Rakkerühma tegevust pikendati 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks. 2. prioriteet: Avatud ja kaasav poliitikakujundamine 2. lubadus: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 2.1. Avatud Täidetud. valitsemise Tegevusega panustati sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks põhimõtete avatud valitsemise põhimõtete rakendamist. Selleks toetati 2017. aastal rakendamine kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise kohalikul tasandil põhimõtete tegevuskavade väljatöötamisel, kujundamisel ja haldusreformi rakendamisel. tulemusena Projekti tulemusena valmisid lisaks omavalitsuspõhistele detailsematele ettepanekutele ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes, mida on võimalik rakendada kõikides omavalitsustes. Tegevusega saavutati seatud eesmärgid. Uus tegevuskava jätkab avatud valitsemise põhimõtete juurutamisega kohalikus omavalitsuses 2.2. Kaasavam Suures osas täidetud. poliitikakujundamine Tegevuse eesmärk oli parandada valitsuse plaanide kohta info keskvalitsuse tasandil kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist. Selleks ühtlustati ministeeriumide kaasamisveebides info kättesaadavust ning juurutati EISi algatusetapi praktikat. Kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremate protsesside kohta oleks kättesaadav nii kaasamisveebides kui ka EISis. Suurem osa ministeeriume kasutab kaasamisveebe aktiivselt suuremate protsesside kohta info levitamiseks. EIS algatusetapi kasutamine ei ole soovitud määral juurdunud. Uus AVP tegevuskava võtab fookusesse kaasamist toetava kasutajasõbraliku infotehnoloogia edasiarendamise 2.3. Avatum ja Suures osas täidetud. läbipaistvam Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks seadusloome töötada Riigikogu liikmetele välja lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning parandada info kättesaadavust. 2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu liikmetele välja soovitused huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi. Uus tegevuskava jätkab Riigikogu avatuse suurendamisega, keskendudes avaandmetele ning info kättesaadavusele 2.4. Riigiasutuste Täidetud. kaasamisvõimekuse Tegevuse eesmärgiks oli parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, 36  Tegevus Kokkuvõttev tulemus ja valitsusväliste toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel uute osalemisvõimekuse kaasamisalaste lahenduste katsetamise, kaasamispoliitika arendamise ja suurendamine vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamise poliitikakujundamisel kaudu. Tegevuskava perioodil pakuti vabaühendustele arenguprogrammiga koolitusi ja mentorlust, et parandada vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvatest teemadest. Samuti analüüsiti noorteühingute mõju ja rolli ning suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi. Käima lükati projektid põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse suurendamiseks ning strateegilise partnerluse suurendamiseks avalikus sektoris. Rahastatud projektid on kaasa aidanud kaasamise süsteemsemaks muutmisele ning vabaühenduste võimekusele poliitikakujundamise protsessis kaasa lüüa, kuid nende mõju ei ole olnud ulatuslik. Seetõttu on AVP 2018–2020 tegevuskava raames kavandatud koolitus poliitikakujundamise kvaliteedi toetamiseks, millega arendatakse 700 ametniku ja vabaühenduse esindaja kaasamise, protsessi juhtimise ning analüüsi oskusi. 3. lubadus: Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 3.1. Kaasava Suures osas täidetud. eelarvestamise Kaasava eelarvestamise hoogustamisega sooviti suurendada ühiskonna hoogustamine sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist. kohalikul tasandil Ehkki tegevus viibis, on kaasava eelarve laialdasemalt juurutamiseks nüüdseks kokku kogutud praegused erinevad kaasava eelarvestamise näited, analüüsitud on olemasolevat õiguskorda ning valminud on esmane juhendmaterjal. Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 2015 omavalitsust rakendab seda 2018. aastal ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada. 3.2. Vabaühenduste Täidetud. rahastamise Tegevuse eesmärgiks oli viia vabaühenduste rahastamise praktika läbipaistvuse vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja suurendamine hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse. Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või neilt teenuseid ning kaupu ostnud (http://mtyraha.heakodanik.ee). Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumiga jätkab analüüsikeskkonna ajakohasena hoidmist. Edaspidi tuleb veel pingutada, et eri asutuste andmed oleksid kvaliteetsemad. Samuti soovitakse muuta ühest kohast vaadeldavaks ka vabaühenduste tulubaas, KOVide väljamaksed vabaühendustele, vabaühendustelt ostetud teenuste kulud, maailmamuutjate register ning tulumaksusoodustusega ja käibemaksukohustuslastest vabaühenduste nimekirjad 4. lubadus: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 4.1. Piiratud. Osalusdemokraatia Tegevuse tulemusena sooviti jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab 15 Eestis on haldusreformi järel 79 omavalitsust. 37  Tegevus Kokkuvõttev tulemus mõtestamine ja osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise digipädevuse kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas arendamine hakkamasaamiseks. koolihariduses Plaanitud tegevused on toimunud, kuid algsest ajakavast maas. Sotsiaalainete ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kelle eestvedamisel on koos huvirühmadega täpsustatud ja uuendatud valdkonnapädevused ning õpitulemused. 2019. aastaks on kõik huvirühmad andnud alusinfo, mis aitab kujundada avatud ja kaasavat koolikeskkonda. Koostatud on inimõiguste kontseptsioon hariduses. Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine jätkub ka uues tegevuskavas Nimetatu on vaid osa avatud valitsemise edendamiseks mõeldud tegevustest. Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia16 kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse arendamisel ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele, sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste partnerite võimekust. Õiguspoliitika arengusuunad näevad ette õigusloome kvaliteedi standardi, sh kaasamise ja õigusaktide mõjude analüüsi miinimumnõuded. Lisaks panustavad avatud valitsemisse mitmed vabaühendused ja ministeeriumid oma igapäevatöös. Alljärgnevalt on kirjeldatud tegevuskava rakendamisel tehtud tähelepanekuid ja saadud õppetunde: Tegevuskava koostamine  Tegevuskava koostamise protsessis tuleks võtta enam aega ideekorjeks ning tegevuste osalistega läbirääkimiseks ja kokkuleppimiseks.  Elluviijad tõid välja, et vajaduste ja tegevuste läbiarutamine elluviijate ja partnerite vahel (sarnaselt 2018 – 2020 tegevuskava koostamise protsessis korraldatud aruteludele) on heaks viisiks kokkulepete saavutamiseks enne tegevuste detailset kirjeldamist.  Tegevuskava koostamisel on oluline mõista, millise tulemuseni on võimalik jõuda kaheaastase rakendusperioodi jooksul. Tegevuskava elluviimine ja seire  Tegevuste edukaks rakendamiseks on lisaks koordineeriva kogu tegevusele oluline ka koostöö konkreetsete tegevuste raames.  Vaid tegevuste rakendamise seisust ülevaate andmiseks ei ole mõistlik koordineeriva kogu kohtumisi korraldada – regulaarseid ülevaateid saab anda veebis.  Olgugi et rakendusperiood on lühike, võib selle jooksul tegevuste detailides nii mõndagi muutuda. Samuti tuli ette mitmeid personalimuudatusi elluviijate hulgas. Seetõttu on tegevuskava rakendamise seirel oluline fikseerida ka tegevustes toimuvad muudatused ning nende põhjused. Nii elluviijad kui ka partnerid leidsid, et tegevuskava on hea viis avatud valitsemisele kaasa aitavate algatuste koordineerimiseks riigis. Augustis 2018 kinnitas valitsus Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava aastateks 2018– 2020. Uue tegevuskava koostamisel tuginesime olemasoleva tegevuskava rakendamisel saadud kogemustele ja õppetundidele. 16 http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-eestis/korruptsioonivastane-strateegia-2013-2020 38 39  SELETUSKIRI „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018 täitmise lõpparuande“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärk on edendada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal. Partnerlusega on ühinenud 76 riiki. Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad. 2016–2018 tegevuskava oli Eestile kolmas. Tegevuskava lõpparuande kogu rakendusperioodi kohta koostas Riigikantselei koostöös avatud valitsemise partnerluse tegevuskava tegevusi koordineerivate ministeeriumide ja valitsusväliste partnerite esindajatega. Aruande koostamisel on tuginetud AVP juhendmaterjalile. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule konsultatsioonile osalusveebis osale.ee. Seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt (693 5222; [email protected]). 2. Lõpparuande koostamise protsess Järgnev tabel võtab kokku sammud tegevuskava lõpparuande koostamisel: Aeg Tegevus 10.09 – Riigikantselei koostas lõpparuande esmase eelnõu vastavalt AVP 20.09.2018 rahvusvahelise tugiüksuse suunistele 20.09 – Tegevuste vastutavad elluviijad täiendasid ja kommenteerisid aruande 11.10.2018 eelnõu 15.10. 2018 Tegevuskava lõpparuande koondhinnangu ja õppetundide arutelu tegevuste vastutavate elluviijate peamiste partneritega. Arutelule oli kutsustud 18 elluviijat ja partnerit. Osales kaheksa: Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Ivar Hendla (Riigikantselei), Kersti Karuse-Veebel (Maksu- ja Tolliamet), Marten Lauri (Siseministeerium), Kaie Küngas (Rahandusministeerium), Mari Kalma (Rahandusministeerium), Tiina Runthal (Riigikogu kantselei), Alari Rammo (Vabaühenduste Liit) …–… Lõpparuande avalik konsultatsioon … Lõpparuande arutelu valitsuses ja edastamine rahvusvahelisele 1  tugiüksusele 2. Aruande sisu ja struktuur Aruande struktuur tugineb AVP rahvusvahelise tugiüksuse soovituslikule mallile1. Aruanne sisaldab: 1. Sissejuhatust ja taustakirjeldust 2. Tegevuskava koostamise ja elluviimise protsessi kirjeldust 3. Kokkuvõtet sõltumatu hindaja soovituste arvestamisest 4. Ülevaadet tegevuskava tegevuste rakendamisest 5. Ülevaadet kogemuste vahetamisest teiste riikidega 6. Kokkuvõtvaid hinnanguid ja järeldusi Kõige mahukama osa aruandest moodustab tegevuste rakendamise ülevaade. Ülevaade on antud tegevuskava üheksa tegevuse kaupa: Tegevused: 1. prioriteet: 1. lubadus: 1.1. e-Maksu- ja Tolliamet 2020 Kodanikukesksed Suurendada kasutajate osalust 1.2. Bürokraatia vähendamine ja lihtsam avalikud avalike teenuste riik teenused kujundamisel ja arendamisel 2. prioriteet: 2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete Avatud ja kaasav Suurendada kaasamist ja rakendamine kohalikul tasandil poliitika- läbipaistvust haldusreformi tulemusena kujundamine poliitikakujundamisel 2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil 2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome 2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja valitsusväliste partnerite osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel 3. lubadus: 3.1. Kaasava eelarvestamise Suurendada avaliku raha hoogustamine kohalikul tasandil kasutamise läbipaistvust ja 3.2. Vabaühenduste rahastamise eelarveprotsessi kaasamist läbipaistvuse suurendamine 4. lubadus: 4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja Sotsiaalsete ja IKT digipädevuse arendamine koolihariduses teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades 1 https://www.opengovpartnership.org/sites/default/files/OGP_Commitment-Completion- Template_2017.pdf 2 Lisa 1: AVP tegevuskava 2016–2018 lõpparuande kohta tehtud ettepanekud ja nende vastused Esitaja Aruande osa Kommentaar Vastus 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/16-0662 - Avatud valitsemise partnerluse Eesti tegevuskava 2016-2018 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 23.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4003094a-2614-4c6e-8011-904dd89368c1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4003094a-2614-4c6e-8011-904dd89368c1?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main