Haridus- ja Teadusministeerium Meie 13.11.2018 nr 12.1-1/8494-1
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Ülevaade 2017. aastal Eestis antud
riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitame arvamuse saamiseks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
koostatud ülevaate 2017. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaates
toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi summad on abi andjatega kooskõlastatud.
Palume arvamust ülevaate kohta hiljemalt 22. novembriks k.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raigo Uukkivi
halduspoliitika asekantsler
Lisa:
Ülevaade 2017. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Sama:
Kultuuriministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Ljudmilla Sokolnikova 611 3360
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeerium
ÜLEVAADE 2017. AASTAL EESTIS ANTUD
RIIGIABIST JA
VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST
2018
2
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3
1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4
1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus..................................................................................... 6
1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................................................ 7
1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta .......... 7
2. RIIGIABI ........................................................................................................................................................ 9
2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus .......................................................................................................... 9
2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 11
2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 12
2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 14
2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 14
3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 15
3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 16
3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 17
3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 17
3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 17
4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 18
5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 19
6. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 21
Lisa I ................................................................................................................................................................. 22
Lisa II ................................................................................................................................................................ 23
Lisa III ............................................................................................................................................................... 28
Lisa IV .............................................................................................................................................................. 29
Lisa V ................................................................................................................................................................ 30
Lisa VI .............................................................................................................................................................. 35
3
1. SISSEJUHATUS
Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada
Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
Sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite
ajakohastamist
Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2018. aastal toimunud muudatused.
Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1
ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on
väljamaksete põhine.
Vastavalt komisjoni määrusele 794/20042 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile
(edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid
koondaruande koostab komisjon üldjuhul aasta lõpuks.
Käesolev ülevaade sisaldab ka võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Viimase
aruandetabeli (State Scoreboard 2017) avaldas Euroopa Komisjon 02.02.2018 ja tabel sisaldab
andmeid 2016. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta. Tabel 2017. a andmetega avaldatakse
komisjoni poolt eeldatavalt 2018. a lõpus/2019. a alguses.
Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi
osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega3 seotud abiga tegeleb
Maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on
sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses
ning kalandusturu korraldamise seaduses.
Muudatused võrreldes 2016. aasta ülevaatega:
2016. a riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 72,2
tuhat eurot Tallinna Kultuuriameti vähese tähtsusega abimeetme arvel (ülevaade 2016. a kohta
ei kajastanud sihtotstarbelist abi summas 72,2 tuhat eurot). Vastavalt muudeti käesoleva
ülevaate tabelites 2016. a horisontaalse riigiabi mahtu ja suurendati vähese tähtsusega abi mahtu
kokku.
1
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis alates 1. jaanuarist 2009. Registri
põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registri põhimäärus“.
2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L140,
30.04.2004, lk 1).
3
Maaeluministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta
põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (C 204, 01.07.2014) ja
Komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014).
.
4
1.1. Mõisted ja selgitused
Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.
Artikkel 107 lõige 1: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune
liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või
teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust”.
Riigiabi definitsiooni lepingu artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema
täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on
riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:
tegemist on majandustegevusega;
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (või esineb omistatavus avalikule sektorile);
abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
abimeede annab eelise abi saajale;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide
vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult
riigiabi definitsiooni kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni
otsustuspraktika alusel.
Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt
kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga
kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et
liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist.
Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi
kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil.
Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise
loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud
vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt
kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega
kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi
andmise tingimusi.
Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus-
ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi,
tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks),
regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne
riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile4 ja transpordisektorile).
4
Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele
põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab
üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja
kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi
rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetusaed, turukorraldusmeetmed).
5
Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi
määruste alusel: nr 651/20145, nr 702/20146 ja nr 1388/20147. Grupierandi määrustega
kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi
kokkusobivaks ühisturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa
taotluse esitamisest.
Grupierandi teatiste kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme grupierandi
määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik.
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse
Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse8 alusel.
Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi9, põllumajandustoodete
esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi10, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese
tähtsusega abi11, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav
vähese tähtsusega abi12) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga.
Vähese tähtsusega abi andmisel ei ole vaja komisjoni teavitada.
Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus,
sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne.
Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), EL-28
(Euroopa Liidu 28 liikmesriiki), EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), ETAG
(Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), EITK (Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde
Keskus, KaM (Kaitseministeerium), KeM (Keskkonnaministeerium), KIK (Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus), KuM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula
Vallavalitsus), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus),
MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), MTA (Maksu- ja Tolliamet), Narva
LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet), RIA (Riigi Infosüsteemi Amet), RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus), SA
KredEx (Sihtasutus KredEx), SA Archimedes (Sihtasutus Archimedes), SA Eesti Filmi
Instituut (Sihtasutus Eesti Filmi Instituut), TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus),
TJA (Tehnilise Järelevalve Amet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja),
5
Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1).
6
Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014).
7
Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete
tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014).
8
Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT
L 7, 11.01.2012).
9
Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013).
10
Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013).
11
Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014).
12
Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
114, 26.04.2012, lk 8-13).
6
üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks
antav vähese tähtsusega abi).
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kui abi andja - alates 2018. a septembrist hakkas RTK
andma rahandusministeeriumi valitsemisalal regionaal- ja teisi toetusi, mille jagamisega tegeles
seni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lisaks tulid RTK-sse üle ka riigikantselei ja
sotsiaalministeeriumi poolt korraldatavad eurotoetused, millede jaotust korraldas taotlejate
vahel siiani rahandusministeerium.
Käesolevas ülevaates on riigiabi ja vähese tähtsusega abi väljamaksed, mis on tehtud EASi
poolt RTK-le üleantud abimeetmete raames, näidatud EASi all ning RTK-d eraldiseisva abi
andjana veel ei kajastata.
1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus
Riigiabi reeglite ajakohastamise raames vaatas komisjon üle kehtivad riigiabi andmise reeglid,
mille tulemusena kehtestati aastatel 2013-2018 mitu nõukogu ja komisjoni määrust ning
komisjoni raamistikku ning teatist, mis on leitavad komisjoni kodulehelt.
Alates 2015. aastast hakkas komisjon avaldama selgitusi ( nn analüütilisi juhendeid) taristute
toetamist käsitlevate riigiabi reeglite kohta13. Liikmesriikide abistamiseks on komisjon
koostanud grupierandi määruse nr 651/2014 kohta kontroll-lehed14 ja avaldanud vastused
korduma kippuvatele küsimustele15.
2016. aastal avaldati riigiabi mõiste teatis, kus käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni
kõiki elemente.
Riigiabi reeglite ajakohastamise raames kehtestati riigiabi suunistes, raamistikes ja määrustes
(näiteks komisjoni määruse 651/2014 artikkel 9 ja määruse Lisa III) nõue, mille kohaselt tuli
kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2016 avalikustada andmed abi otsuste kohta, kui abi
summa ületab 500 tuhat eurot16. Uute läbipaistvusnõuete täitmiseks on Euroopa Komisjon
koostöös liikmesriikidega loonud nn läbipaistvusmooduli17 (i. k Transparency Award Module
– TAM). Alates 1. juulist 2016 on Eesti avalikustanud TAMis kokku 202 kannet. TAMi andmete
kandmine on Eestis reguleeritud konkurentsiseaduse § 492 lõikega 32, maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse §-ga 451 ning kalandusturu korraldamise seaduse 472.
Eestis on tänu riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile (RAR) horisontaalseteks eesmärkideks
ning transpordisektorile antav riigiabi ja kogu vähese tähtsusega abi avalik alates 2011.
aastast18, sealhulgas abi, mis jääb alla 500 tuhande euro.
13
Leitavad komisjoni kodulehelt ja Rahandusministeeriumi kodulehelt (rubriik „Riigiabi materjalid“) .
14
Kontroll-lehed on saadetud riigiabi koostöövõrgustikule.
15
Leitav komisjoni kodulehelt ja Rahandusministeeriumi kodulehelt.
16
Põllumajandusliku esmatootmise ja kalandusabi puhul kehtivad madalamad piirmäärad (vastavalt 60 tuhat eurot
ja 30 tuhat eurot) ning erireeglid. Läbipaistvusnõue kalandusabi osas jõustus 2017. aastal - grupierandiga hõlmatud
riigiabi kohta 01.01.2017 ja komisjoni teatise „Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise
suunised“ alusel antava riigiabi kohta 01.07.2017.
17
TAMi päring on leitav aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public/search/home/.
Sama päring on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt (rubriik „Riigiabi materjalid“).
18
Päringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.
7
2017. aastal võttis komisjon vastu määruse nr 651/2014 ja määruse nr 702/2014 muutmise
määruse 2017/108419, mis jõustus 10.07.2017. Määruse nr 651/2014 peamised muudatused:
uute abiliikide (piirkondlikele lennujaamadele antav abi, meresadamatele antav abi ja
siseveesadamatele antav abi) lisamine ning äärepoolseimates piirkondades regionaalse
tegevusabi andmise tingimuste põhjalik muutmine. Määruses nr 702/2014 on täiendatud
abikõlblike kulude arvutamise sätteid.
2017. a lõpus kaasajastas komisjon eelnimetatud analüütilised juhendid taristute kohta, viies
need kooskõlla riigiabi mõiste teatise ja komisjoni määruse nr 651/2014 muudatustega.
16.07.2018 võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud dokumendi parimate tavade juhend
riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks. Uus juhend asendab 2009. a parimate tavade juhendi
ja integreerib endasse 2009. a „Komisjoni teatise lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi
liikide käsitlemisel“.
Uues juhendis selgitab Euroopa Komisjon, kuidas ta rakendab riigiabi protseduure, et tagada
protseduuride kiirus, läbipaistvus ja prognoositavus. Muu hulgas selgitatakse juhendis näiteks
selliseid teemasid nagu
- eelteatise (pre-notification) menetlus, sealhulgas eelnevate mitteametlike kontaktide loomine
Euroopa Komisjoniga;
- riigiabi andmise loa taotluste (riigiabi teatiste) menetlemine komisjonis, sealhulgas
lisaküsimused liikmesriigile (tavapäraselt hiljemalt 4 nädalat pärast riigiabi teatise esitamist,
üldjuhul vaid 1 (maksimum 2) küsimuste ring);
- kiirendatud protsess lihtsate juhtumite puhul ja
- järelevalve riigiabi meetmete üle, mida komisjon teostab iga-aastaselt.
1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees
Vastavalt komisjoni määrusele 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud andmete
põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Maaeluministeerium
esitab andmed põllumajandus- ja kalandussektoris ning osaliselt metsandussektoris antud
riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud valdkondades antud riigiabi
kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi
dotatsioonide kohta.
Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed aruandetabeliks (scoreboard).
1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja
grupierandi teatiste kohta
2017. aastal esitas Eesti komisjonile 2 riigiabi teatist. Esimene teatis puudutas abimeetme
„Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine üleminekuperioodi elektrienergiat
19
Komisjoni määrus (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja
lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise
künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate
regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude
arvutamise osas (ELT L 156/1, 20.06.2017).
8
tootvate käitiste moderniseerimiseks“ muutmist. Pärast teatise läbivaatamist jõudis komisjon
seisukohale, et meetmes kavandatud muudatused ei muuda meetme riigiabi tingimusi, mistõttu
ei ole nende kohta vaja riigiabi teatist esitada. Komisjoni soovitusel võttis Eesti riigiabi teatise
tagasi.
Teise riigiabi teatise kohta, mis puudutas elektrituruseaduse alusel taastuvenergia toetuste
andmist, tegi komisjon 06.12.2017 positiivse otsuse20.
Grupierandi teatisi esitas Eesti 2017. aastal kokku 32. Määruse nr 651/2014 alusel esitati 24
grupierandi teatist21 erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse nr 702/2014 alusel esitati
8 grupierandi teatist22.
2018. aastal23 on Eesti esitanud komisjonile ühe riigiabi teatise, mille kohta tegi komisjon
positiivse otsuse24.
Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2018. aastal kokku 29. Määruse nr 651/2014 alusel esitati
26 grupierandi teatist25 erinevate abikavade ja üksikabi kohta, määruse nr 702/2014 alusel
esitati 2 grupierandi teatist26 ja määruse nr 1388/2014 alusel ühe grupierandi teatise27.
20
Abikava SA.47354(2017/NN) Amendments to Estonian RES and CHP support scheme (muudatused abikavas
SA.36023; Eesti nõusolekul võttis komisjon otsuse vastu inglise keeles).
21
Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“,
numbrid SA.47355 kuni SA.49878 ja komisjoni kodulehelt.
22
Leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt.
23
Teatiste arv on kajastatud seisuga 07.11.2018.
24
Abikava SA.49827(2018/N) “Muudatused seoses nõustajate koolitamise toetusega”. Otsus käsitleb riigiabi
andmist kooskõlas Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning
maapiirkondades aastateks 2014–2020.
25
Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“,
numbrid SA.50065 kuni SA.52348) ja komisjoni kodulehelt.
26
Vt allmärkus 24.
27
Number SA.51970, leitav komisjoni kodulehelt.
9
2. RIIGIABI
2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus
Komisjoni viimane aruandetabel (scoreboard) käsitleb 2016. aastal Euroopa Liidus antud
riigiabi, mistõttu on käesolevas ülevaates toodud võrdlus Eestis ja Euroopa Liidus antud riigiabi
kogumahust 2016. aasta andmete baasil.
Komisjoni aruandetabelites ei kajastu riigiabi kogumahus selline abi, mida antakse üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel ja
raudteetranspordi dotatsioonid28. Aruandetabeliga võrreldavuse tagamiseks on tabelis 1
näidatud Eestis antud riigiabi üldmahu summa nii nagu seda kajastab komisjon aruandetabel,
see tähendab ilma eelnimetatud abita.
Tabel 1. 2016. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes
Riigiabi kokku
Riigiabi Riigiabi
Riigiabi ilma
põllumajandussektor kalandus-
kokku põllumajandus- ja
ile sektorile29
kalandussektorita
osakaal osakaal
mln mln SKP-s mln eurot SKP-s mln eurot
eurot eurot (%) (%)
EU -28 102 800,2 97 298,8 0,65 5 464,7 0,04 36,7
Eesti 182,3 172,5 0,82 9,8 0,05 0,0
Austria 1 996,0 1 844,8 0,52 150,6 0,04 0,6
Belgia 2 460,5 2 420,5 0,57 40,0 0,01 0,0
Bulgaaria 356,9 293,4 0,61 63,5 0,13 0,0
Hispaania 2 801,6 2 284,2 0,20 515,3 0,05 2,1
Horvaatia 526,1 436,1 0,95 90,0 0,20 0,0
Holland 2 353,1 1 816,1 0,26 537,0 0,08 0,0
Iirimaa 537,5 392,4 0,14 145,1 0,05 0,0
Itaalia 3 683,0 2 994,2 0,18 679,0 0,04 9,8
Kreeka 710,1 630,4 0,36 79,7 0,05 0,0
Küpros 128,5 119,6 0,66 8,8 0,05 0,1
Leedu 336,6 323,2 0,84 12,8 0,03 0,6
Luksemburg 146,3 144,5 0,27 1,8 0,00 0,0
Läti 382,0 363,3 1,46 18,7 0,08 0,0
Malta 54,2 54,2 0,55 0,0 0,00 0,0
Poola 4 586,8 4 313,4 1,01 273,0 0,06 0,4
Portugal 671,9 621,8 0,34 49,5 0,03 0,6
Prantsusmaa 14 458,6 13 935,2 0,63 513,1 0,02 10,3
Rootsi 3 630,9 3 610,2 0,78 18,8 0,00 1,9
28
Euroopa Komisjoni kontseptuaalsed ja metodoloogilised märkused „The 2017 Scoreboard – concepts and
methodology. Andmed raudteesektori toetamist koondas komisjon eraldi tabelisse (aruandetabeli rubriik
„Subsidies to the railway sector“.
29
Komisjoni aruandetabelis on kalandussektorile antud riigiabi osakaalu SKP-s ei ole toodud.
10
Rumeenia 1033,8 1 029,4 0,61 4,4 0,00 0,0
Saksamaa 41 056,3 39 939,8 X 1 113,8 0,04 2,7
Slovakkia 385,3 360,9 0,44 24,4 0,03 0,0
Sloveenia 306,4 300,9 0,74 5,5 0,01 0,0
Soome 1 999,4 1 646,6 0,76 351,7 0,16 1,1
Taani 4 530,5 4 435,6 X 93,0 0,03 1,9
Tšehhi 2 543,9 2 300,3 1,30 240,0 0,14 3,6
Ungari 2 391,6 2 213,7 1,95 177,9 0,16 0,0
Ühendkuningriik 8 550,2 8 301,6 0,35 247,5 0,01 1,1
Tabelis 1 on toodud andmed Euroopa Liidu 28 liikmeriigi kohta. Kuna komisjoni
aruandetabelis ei ole liikmesriigiti näidatud, kui suur on kokku riigiabi osakaal SKP-s, ei ole
neid andmeid võimalik võrrelda. Seetõttu on järgnevalt võrreldud liikmesriikide riigiabi
üldmahtu vaid absoluutsummades ja osakaalu SKP-s on võrreldud valdkonniti.
Vastavalt komisjoni aruandetabelile oli 2016. aastal Eesti (riigiabi maht absoluutarvudes 182,3
mln eurot) jätkuvalt väiksemate riigiabi andjate hulgas, kelleks olid lisaks Eestile Malta (54,2
mln eurot), Küpros (128,5 mln eurot), Luksemburg (146,3 mln eurot) ja Sloveenia (306,4 mln
eurot).
Nagu 2015. aastal, oli ka 2016. aastal Eestis antud riigiabi osakaal SKP-s ilma põllumajandus-
ja kalandussektorita kõrgem kui EL-28 riikides kokku (Eesti 0,82%, EL-28 kokku 0,65%).
Põllumajandussektorile antava riigiabi puhul oli Eestis antud riigiabi osakaal SKP-s ligikaudu
EL-28 tasemel ehk 0,05%.
Täpsem ülevaade 2016. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest
SKP-s on kättesaadav komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt30.
30
State Aid Scoreboard 2017
11
2.2. Riigiabi kogumaht Eestis
Eestis antud riigiabi kogumaht 2017. aastal oli 266 608,4 tuhat eurot ja 2016. aastal 199 567,6
tuhat eurot31 (vt tabel 2).
Riigiabi kogumahus kajastub:
1) horisontaalne riigiabi;
2) regionaalabi;
3) sektoraalne riigiabi:
a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise,
töötlemise ja turustamisega seotud tegevuste toetamiseks ning teatud
metsandustegevuste toetamiseks);
b. kalandussektorile antav abi;
c. transpordisektorile antav abi.
4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks.
Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid)32.
Tabel 2. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2016-2017
2016 2017
Riigiabi kokku
- tuhat eurot 199 567,6 266 608,4
33
- osakaal SKP-s (%) 0,95 1,31
Võrreldes 2016. aastaga kasvas 2017. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 67 040,8 tuhat eurot
ehk 33,6%. Riigiabi osakaal SKP-s kasvas 0,36 protsendipunkti võrra.
Riigiabi kogumahu kasvu mõjutas peamiselt horisontaalse riigiabi väljamaksete kasv 56 395,2
tuhat eurot. Suurenesid ka regionaalabi väljamaksed 5 182,0 tuhat eurot, abi üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 2 200,4 tuhat eurot ning kasvas ka sektoraalse
riigiabi maht kokku 3 262,9 tuhat eurot (transpordisektorile antud abi arvel 1 808,3 tuhat eurot
ja põllumajandussektorile antud riigiabi arvel 1 454,6 tuhat eurot).
Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus abi vormide järgi.
Toetuse vormis anti 2017. aastal riigiabi 209 134,6 tuhat eurot ehk 78,4% riigiabi üldmahust.
Toetuste maht kasvas võrreldes 2016. aastaga 58 231,9 tuhat eurot.
Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2017. aastal
57 102,8 tuhat eurot ehk 21,4% riigiabi kogumahust ning kasv võrreldes 2016. aastaga 9 140,5
tuhat eurot. Selles vormis antud abi mahu kasvu tingis peamiselt abimeetme „Erimärgistatud
diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ raames antava maksusoodustuse summa
suurenemine.
31
Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel
ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma.
32
Raudtee dotatsioonid ja veerem: 2016. a 50,1 mln eurot, 2017.a hinnanguline summa 53,5 mln eurot.
33
SKP jooksevhindades 2016. aastal 20 916,4 mln eurot, 2017. aastal 23 615,1 mln eurot. Allikas:
http://www.stat.ee/rahvamajanduse-arvepidamine.
12
Väikese osa moodustasid tagatise vormis antud riigiabi (339,4 tuhat eurot ehk 0,13% riigiabi
kogumahust) ja laenu vormis antud riigiabi ( 31,3 tuhat eurot ehk 0,01% riigiabi kogumahust).
Riskikapitali vormis34 2017. aastal riigiabi ei antud.
2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi35
2017. aastal anti horisontaalset riigiabi 218 760,4 tuhat eurot (vt tabel 3). Sellest 158 538,9 tuhat
eurot ehk 72,5% anti keskkonnakaitseabi (2016. aastal 85,3%). Teisel kohal on 42 315,2 tuhat
euroga (19,3% horisontaalse riigiabi mahust) abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi
säilitamiseks (2015. aastal oli sellise abi maht 6 323,1 tuhat eurot ehk 6,1% horisontaalse
riigiabi mahust).
Kultuuriabi väljamaksete kasv on tingitud peamiselt kultuuri edendamise ja kultuuripärandi
säilitamise suuremahulise abikava rakendamisest (Kultuuriministeerium) ning sihtotstarbelise
abist Tallinna Lauluväljaku renoveerimiseks (Tallinna Kultuuriamet).
Kasvas ka spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi maht, mis
moodustas 2017. aastal 9 324,4 tuhat eurot ehk 4,3 horisontaalse riigiabi mahust (2016. aastal
olid samad näitajad 6 143,0 tuhat eurot ja 3,8%).
Nii kultuuriabi kui spordi-ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi kasvu
mõjutas ka asjaolu, et hakkasid toimuma EASi väljamaksed, mis on seotud enne 2017. aastat
tehtud rahastamisotsustega.
Teadus- ja arendustegevusabi anti 8 053,9 tuhat eurot ehk 3,7% horisontaalse riigiabi
kogumahust (2016. aastal 7 869,6 tuhat eurot ehk 4,8%).
Muudele horisontaalsetele eesmärkidele antud riigiabi moodustas 2017. aastal alla 1,0% kogu
horisontaalse riigiabi mahust.
Regionaalabi anti 2017. aastal 8 630,0 tuhat eurot, mis on 2,5 korda rohkem kui 2016. aastal.
Regionaalabi mahu kasvu mõjutas PRIA väljamaksete kasv MAK investeeringute meetmetest
ja KIKi väljamaksed keskkonnaprogrammidest.
Tabel 3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2016-2017 (tuhat eurot)
2016 2017 +,-
1. Horisontaalne riigiabi kokku
sealhulgas 162 365,0 218 760,4 +56 395,4
1.1. teadus-ja arendustegevusabi 7 869,6 8 053,9 +184,3
1.2. keskkonnakaitseabi 138 443,1 158 538,9 +20 095,8
1.3. abi VKEdele 2,1 181,7 +179,6
1.4. tööhõiveabi 51,6 61,7 +10,1
1.5. koolitusabi 4,7 16,7 +12,0
34
Osalus aktsiakapitalis.
35
Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus
võrreldes EL keskmiste näitajatega.
13
1.6. abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks 9 850,4 42 315,2 +32 464,8
1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele
vaba aja veetmise taristule antav abi 6 143,0 9 324,4 +3 181,4
1.8. kohalikule taristule antav abi 0,5 267,9 +267,4
2. Regionaalabi 3 447,9 8 630,0 +5 182,1
Kokku horisontaalne riigiabi ja
regionaalabi 165 812,9 227 390,4 +61 577,5
Täpsema ülevaate 2017. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab Lisa II.
Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2017. aastal (%)
Tallinna MKM
Kultuuriamet 0%
0%
MKM
KuM KuM
18% EAS EAS
Elering AS 4% KeM
34%
EFI
KeM
KIK
7%
MES
PRIA/MTA
EFI Töötukassa
3%
PRIA/MTA Eesti Kultuurkapital
28% KIK Sihtasutus Archimedes
Sihtasutus MES 5%
Archimedes 0% Elering AS
0%
Tallinna Kultuuriamet
Eesti
Kultuurkapital
1% Töötukassa
0%
Joonisel 1 on kajastatud 2017. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi
andjate lõikes. 2017. aastal olid suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks AS
Elering36 (77 472,3 tuhat eurot ehk 34,0% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust),
PRIA/MTA37 (63 044,2 tuhat eurot ehk 28,0% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi
kogumahust) ja Kultuuriministeerium (39 788,8 tuhat eurot ehk 18,0% horisontaalse riigiabi ja
36
AS Elering annab abi elektrituruseaduse alusel kehtestatud toetuskava elektrienergia tootmiseks taastuvenergia
allikatest ja tõhusal koostootmisel (SA.36023(2014/NN)) raames. Komisjoni andis otsusega SA.47354(2017/NN)
loa kava muudatustele.
37
Siin ja ülevaates edaspidi sisaldab PRIA/MTA tähistus andmeid nii PRIA antava abi kohta kui ka abimeetme
„Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ kohta, mille puhul arvutab PRIA abi summa
MTA andmete alusel.
14
regionaalabi kogumahust). Järgnesid Keskkonnaministeerium38 (15 952,6 tuhat eurot ehk 7,0%
horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust ja KIK (10 191,3 tuhat eurot ehk 5,0%
horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust).
Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2016. aastal alla 4% kogu
horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust.
2.4. Sektoraalne abi
Põllumajandussektorile anti 2017. aastal riigiabi summas 11 282,9 tuhat eurot ja 2016. aastal
9 828,3 tuhat eurot.
Kalandussektorile 2017. aastal ja 2016. aastal riigiabi ei antud, transpordisektorile anti 2017.
aastal riigiabi summas 8 475,8 tuhat eurot ja 2016. aastal 6 667,5 tuhat eurot.
Lisas III on näidatud, kuidas jaguneb riigiabi andmine 2017. ja 2016. aastal erinevate abikavade
vahel.
2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks
Seda liiki riigiabi anti 2017. aastal 19 459,3 tuhat eurot, mis on 2 200,4 tuhat eurot rohkem kui
2016. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
osutamiseks MKM, KIK, RIA ja TJA.
Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
osutamiseks 2017. ja 2016. aastal erinevate abimeetmete vahel.
38
Keskkonnaministeerium andis riigiabi peamiselt abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine
üleminekuperioodil elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks“ (SA.33449) alusel.
15
3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI
2017. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 42 600,5 tuhat
eurot39, mis on 1,5 korda rohkem kui 2016. aastal (vt tabel 4).
Tabel 4. Vähese tähtsusega abi 2016-2017 (tuhat eurot ja %-des)
Toetus Tagatis Laen Kokku
2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017
1. Horisontaalne
vähese tähtsusega abi 22 915,0 37 274,4 1 340,8 867,5 157,8 141,7 24 341,4 38 283,6
2. Üldmajandushuvi
vähese tähtsusega abi 3 086,5 3 320,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3 086,5 3 320,0
3. Vähese tähtsusega
abi
põllumajandustoodete
esmatootmiseks 905,3 780,6 215,4 118,2 49,8 24,7 1 170,5 923,5
4.Vähese tähtsusega
abi kalandussektoris 47,8 73,4 31,8 0,0 0,0 0,0 79,6 73,4
Kokku 26 882,40 41 448,4 1 588,0 985,7 207,6 166,4 28 678,0 42 600,5
%-des 93,7 97,3 5,5 2,3 0,7 0,4 100,0 100,0
Analoogselt 2016. aastaga moodustas 2017. aastal suurima osa ehk 97,3% toetuse vormis antud
vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi osakaal on mõnevõrra
vähenenud (2016. aastal 5,5%, 2017. aastal 2,3% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. Laenu
vormis antud vähese tähtsusega abi samuti vähenes ja moodustas 2017. aastal 0,4% üldisest
vähese tähtsusega abi mahust.
Täpsema ülevaate 2016. aasta vähese tähtsusega abi meetmetest annab Lisa V.
39
Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel
ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma.
16
3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 40
Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning
põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud abita) moodustas 2017. aastal 38 283,6
tuhat eurot, kasvades võrreldes 2016. aastaga 13 870,0 tuhande euro võrra (vt tabel 5).
Tabel 5. Horisontaalne vähese tähtsusega abi abiandjate lõikes 2016-2017 (tuhat eurot)
Horisontaalse vähese Osakaal vähese tähtsusega abi
Vähese tähtsusega abi
tähtsusega abi andjad üldmahust (%)
2016 2017 +,- 2016 2017
Kaitseministeerium 63,6 50,0 -13,6 0,3 0,1
Keskkonnaministeerium 68,2 101,2 33,0 0,3 0,3
Kultuuriministeerium 236,6 457,0 220,4 1,0 1,2
Sotsiaalministeerium 46,2 0,0 -46,2 0,2 0,0
EAS 10 420,10 14 785,4 4 365,3 42,7 38,6
EITK 24,5 4,8 -19,7 0,1 0,0
ETAG 44,2 38,6 -5,6 0,2 0,1
KIK 967,4 1 324,4 357,0 4,0 3,5
SA KredEx 1 079,70 741,1 -338,6 4,4 1,9
MES 418,7 268,1 -150,6 1,7 0,7
PRIA 4 771,70 11 711,8 6 940,1 19,5 30,6
Narva LAÖA 44,4 60,6 16,2 0,2 0,2
Eesti Töötukassa 5 318,5 7 463,40 2 144,9 21,8 19,5
SA Archimedes 0 0,8 0,8 0,0 0,0
SA Erametsakeskus 530,0 695,8 165,8 2,2 1,8
TEHIK 0,0 41,0 41,0 0,0 0,1
Lääne-Nigula VV 15,3 12,8 -2,5 0,1 0,0
Tartu Ülikool 0,0 2,8 2,8 0,0 0,0
Tallinna Ettevõtlusamet 292,3 193,2 -99,1 1,2 0,5
Tallinna Kultuuriamet 72,2 330,8 258,6 0,3 0,9
Kokku 24 413,6 38 283,6 13 870,0 100,0 100,0
Suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi andjateks olid 2016. aastal EAS, PRIA ja Eesti
Töötukassa (vastavalt 38,6%, 30,6% ja 19,5% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust).
Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK, SA KredEx ja SA Erametsakeskus (vastavalt 3,5%,
1,9% ja 1,8% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust).
40
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava
vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada
200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese
tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000
eurot“.
17
3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi41
Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2017. aastal 3 320,0 tuhat
eurot (KIKi ja Tori vallavalitsuse toetused) ja kasvasid võrreldes 2016. aastaga 233,5 tuhat
eurot.
3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks42
2017. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku
923,5 tuhat eurot (2016. aastal 1 170,5 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused
loomade tekitatud kahju hüvitamiseks olid 461,5 tuhat eurot, MESi tagatised 118,2 tuhat eurot
ning otselaenud 24,7 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse
alustamise ja palgatoetused 280,7 tuhat eurot, PRIA turuarendustoetus 4,4 tuhat eurot ja
kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 16,6 tuhat eurot, KIKi
toetused keskkonnaprogrammist 14,4 tuhat eurot ning Maaeluministeerimi sihtotstarbeline
vähese tähtsusega abina antud toetus summas 3,0 tuhat eurot.
3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris43
Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2017. aastal kokku 73,4 tuhat eurot (2016. aastal
79,6 tuhat eurot). Kasvasid Keskkonnaameti toetused (2017. aastal 35,6 tuhat eurot, 2016.
aastal 28,3 tuhat eurot) ja Töötukassa ettevõtluse alustamise ja palgatoetused (2017. aastal 32,2
tuhat eurot, 2016. aastal 12,0 tuhat eurot) ning mõnevõrra vähenesid PRIA koolitustoetused
(2017. aastal 5,6 tuhat eurot, 2016. aastal 7,5 tuhat eurot). Tagatise vormis vähese tähtsusega
abi 2017. aastal ei antud.
41
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2: „Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust
osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“
42
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava
vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 15
000 eurot”. Lisaks ei tohi põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele sama perioodi jooksul Eestis
antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 8 110 000 eurot (riigi limiit).
43
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja
vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta
pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori
ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit).
18
4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU
2017. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)
oli 309 208,9 tuhat eurot. Võrreldes 2016. aastaga kasvas see 80 891,1 tuhande euro võrra
(2016. aastal antud abi kogumaht oli 228 317,8 tuhat eurot) ehk 35,4%. Analoogselt 2015. ja
2016. aastaga ei ole toimunud märkimisväärset muudatust riigiabi ja vähese tähtsusega abi
proportsioonis (vt joonis 2).
Joonis 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2016-2017 (%)
100,00 vähese
12,59 13,78 tähtsusega
90,00
abi
80,00
70,00 riigiabi
60,00
50,00
87,41 86,22
40,00
30,00
20,00
10,00
0,00
2016 2017
Ülevaate 2016. ja 2017. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudes abi
andjate lõikes annab Lisa VI. 2017. aastal suurim abi andja oli PRIA/MTA (26,9%
kogumahust), kellele järgnes AS Elering (25,1% kogumahust). Kolmandal kohal oli
Kultuuriministeerium (13,0% abi kogumahust), seejärel EAS (8,0% abi kogumahust), KIK
(7,0% abi kogumahust), Keskkonnaministeerium (5,2% abi kogumahust), TJA (3,4% abi
kogumahust), Töötukassa ja RIA (mõlemad 2,5% abi kogumahust), EFI (2,1% abi kogumahust)
ja MKM (1,2% abi kogumahust). Teiste abi andjate poolt antud abi jäi alla 1,0% kogu riigiabi
mahust (vt joonis 3).
Joonis 3. 2017. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate lõikes (%)
30,0
25,0
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
Tallinna…
Veterinaar- ja…
RIA
SA Archimedes
AS Elering
KIK
MKM
Tallinna Kultuuriamet
MES
KaM
EAS
Narva LAÖA
SoM
Tartu Ülikool
KuM
EFI
Eesti Kultuurkapital
KeM
Lääne-Nigula VV
TJA
SA KredEx
MeM
Keskkonnaamet
Eesti Töötukassa
SA Erametsakeskus
ETAG
TEHIK
EITK
PRIA/MTA
Tori Vallavalitsus
19
5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED
FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES
Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 6 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete
rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes.
Tabel 6. 2016. ja 2017. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht
finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot)
2016 2017
KOKKU Eesti Välis- KOKKU Eesti Välis-
vahendid vahendid vahendid vahendid
1. Horisontaalne riigiabi
kokku sealhulgas 162 365,0 155 112,3 7 252,7 218 760,4 201 238,8 17 521,6
1.1. teadus- ja arendustegevusabi 7 869,6 1 101,2 6 768,4 8 053,9 352,5 7 701,4
1.2. keskkonnakaitseabi 138 443,1 138 352,3 90,8 158 538,9 151 918,6 6 620,3
1.3 abi VKEdele 2,1 0,0 2,1 181,7 0,0 181,7
1.4. tööhõiveabi 51,6 16,0 35,6 61,7 44,7 17,0
1.5. koolitusabi 4,7 0,0 4,7 16,7 0,0 16,7
1.6. abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks 9 850,4 9 653,7 196,7 42 315,2 41 658,5 656,7
1.7. spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi 6 143,0 5 989,1 153,9 9 324,4 7 264,5 2 059,9
1.8. kohalikule taristule antav
abi 0,5 0,0 0,5 267,9 0,0 267,9
2. Regionaalabi 3 447,9 1 549,8 1 898,1 8 630,0 3 061,0 5 569,0
3. Sektoraalne riigiabi 16 495,8 5 211,1 11 284,7 19 758,7 5 753,5 14 005,2
3.1. põllumajandus 9 828,3 5 211,1 4 617,2 11 282,9 5 753,5 5 529,4
3.2. transport 6 667,5 0,0 6 667,5 8 475,8 0,0 8 475,8
4. Riigiabi üldist
majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks 17 258,9 5 376,3 11 882,6 19 459,3 7 043,9 12 415,4
Riigiabi kokku 199 567,6 167 249,5 32 318,1 266 608,4 217 097,2 49 511,2
Vähese tähtsusega abi 28 750,2 12 687,1 16 063,1 42 600,5 14 487,9 28 112,6
Riigiabi ja vähese tähtsusega
abi KOKKU 228 317,8 179 936,6 48 381,2 309 208,9 231 585,1 77 623,8
2016.-2017. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi peamiselt Eesti vahenditest.
20
Välisvahendite all on näidatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid.
21
6. KOKKUVÕTE
2017. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja EL vahenditest kokku (riigiabi ja vähese tähtsusega
abi kokku) 309, 2 mln euroga, millest suurema osa ehk 86,2% moodustas riigiabi. 2016. aastal
anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 228,3 mln eurot, millest riigiabi moodustas 87,4%.
2017. aastal suurim abi andja oli PRIA/MTA (26,9% kogumahust), kellele järgnes AS Elering
(25,1% kogumahust). Kolmandal kohal oli Kultuuriministeerium (13,0% abi kogumahust),
seejärel EAS (8,0% abi kogumahust), KIK (7,0% abi kogumahust), Keskkonnaministeerium
(5,2% abi kogumahust), TJA (3,4% abi kogumahust), Töötukassa ja RIA (mõlemad 2,5% abi
kogumahust), EFI (2,1% abi kogumahust) ja MKM (1,2% abi kogumahust). Teiste abi andjate
osakaalud moodustasid vähem kui 1% abi kogumahust.
Võrreldes 2016. aastaga kasvas 2017. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 67,0 mln eurot ehk
33,6% ja moodustas 266,6 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s kasvas 0,36 protsendipunkti
võrra.
Toetuse vormis anti 2017. aastal riigiabi 209,1 mln eurot ehk 78,4% riigiabi üldmahust.
Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis anti 2017. aastal riigiabi 57,1 mln eurot ehk 21,4%
riigiabi kogumahust. Tagatise vormis anti riigiabi 0,3 mln eurot ehk 0,13% riigiabi kogumahust
ning laenu vormis 0,03 mln eurot ehk 0,01% riigiabi kogumahust. Muudes vormides riigiabi
2015. aastal ei antud.
Vähese tähtsusega abi kogumaht 2017. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku
42,6 mln eurot. Analoogselt 2016. aastaga moodustas 2017. aastal suurima osa ehk 97,3%
toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi
osakaal on mõnevõrra vähenenud (2016. aastal 5,5%, 2017. aastal 2,3% üldisest vähese
tähtsusega abi mahust). Vähese tähtsusega abi laenud moodustasid 2017. aastal 0,4% üldisest
vähese tähtsusega abi mahust.
22
Lisa I
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot)
Maksuvabastus ja
Toetus maksusoodustus Laen Tagatis KOKKU
Abi eesmärgid 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017
1. Horisontaalne riigiabi 114 373,0 161 593,4 47 962,3 57 103,1 0,0 31,3 29,7 32,6 162 365,0 218 760,4
1.1. teadus-ja
arendustegevusabi 7 869,6 8 053,9 7 869,6 8 053,9
1.2. keskkonnakaitseabi 90 480,8 101 435,8 47 962,3 57 103,1 138 443,1 158 538,9
1.3. abi VKEdele 2,1 181,7 2,1 181,7
1.4. tööhõiveabi 51,6 61,7 51,6 61,7
1.5. koolitusabi 4,7 16,7 4,7 16,7
1.6. abi kultuuri edendamiseks
ja kultuuripärandi säilitamiseks 9 820,7 42 282,6 29,7 32,6 9 850,4 42 315,2
1.7. spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi 6 143,0 9 293,1 0,0 31,3 6 143,0 9 324,4
1.8. kohalikule taristule antav
abi 0,5 267,9 0,5 267,9
2. Regionaalabi 2 973,3 8 464,2 26,2 0,0 448,4 165,8 3 447,9 8 630,0
3. Sektoraalne riigiabi 16 297,5 19 617,7 198,3 141,0 16 495,8 19 758,7
3.1. põllumajandussektor 9 630,0 11 141,9 198,3 141,0 9 828,3 11 282,9
3.2. transpordisektor 6 667,5 8 475,8 0,0 0,0 6 667,5 8 475,8
4. Riigiabi üldist
majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks 17 258,9 19 459,3 17 258,9 19 459,3
KOKKU 150 902,7 209 134,6 47 962,3 57 103,1 26,2 31,3 676,4 339,4 199 567,6 266 608,4
% 75,61 78,44 24,03 21,42 0,01 0,01 0,34 0,13 100,00 100,00
* sisaldab toetuste all riigiabi, mida antakse kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava raames.
23
Lisa II
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA
REGIONAALABI (tuhat eurot)
HORISONTAALNE RIIGIABI
Abi andja Abimeede/eesmärk 2016 2017
Teadus- ja arendustegevusabi
Kaitseministeerium Kaitsetööstuse arendustoetused (2016. a
SA.46767) 400,0 0,0
EAS 7 241,2 7 011,2
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede
(SA.44471) (2016/X) 29,1 1 663,3
Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine
IKT abil (SA.36479) 752,6 0,0
Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 66,6 230,1
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (N
639/2007) 62,5 0,0
Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020
(SA.39872) 5 752,8 4 771,8
Tootmisettevõtete arendustoetus (SA.34877) 577,6 261,0
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetus
(SA.40835) 0,0 0,1
(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER)
SA.4504144 0,0 84,8
MKM Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.48006) 0,0 91,5
SA Archimedes 228,4 951,3
Alameede "Keskkonnatehnoloogia teadus- ja
arendustegevuse toetamine" (SA.32920(2011/X)) 2,8 0,0
Alameede "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
alase teadus- ja arendustegevuse toetamine"
(SA.35451(2012/X)) 42,2 0,0
Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse
toetamine (SA.32207) 36,0 0,0
Meede "Materjalitehnoloogia teadus- ja
arendustegevuse toetamine" (SA.33701(2011/X)) 16,7 0,0
Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse
toetamine (SA.33069(2011/X)) 3,8 0,0
Rakendusuuringute toetamine nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 126,9 951,3
Kokku teadus- ja arendustegevusabi 7 869,6 8 053,9
R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X)
Keskkonnakaitseabi
R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X)
Keskkonnaministeerium 20 883,8 15 952,5
44
Registrile andmete esitamisega tegeles EAS. Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
24
Abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide
tasuta eraldamine üleminekuperioodil
elektrienergiat tootvate käitiste
moderniseerimiseks“ (SA.33449) 20 283,9 14 437,1
Saastetasu asendamise ja energiatõhususe
edendamise kava (SA.41385) 599,9 1 515,4
Majandus- ja Kütteainena kasutatud biogaasi aktsiisivabastus
Kommunikatsiooniministeerium (SA.40745) 298,6 610,7
AS Elering Toetuskava elektrienergia tootmiseks
taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel
(SA.36023(2014/NN)) 69 326,5 77 472,3
KIK 270,5 8 011,0
Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud
riigiabi andmise tingimused (SA.39671) 179,7 1 390,7
Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused (SA.44282) 90,8 6 620,3
PRIA/MTA Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus
põllumajandussektoris45 (2016. a SA.40681,
SA.44421 ja SA.45430; 2017. a SA.45430 ja
SA.48504) 47 663,7 56 492,4
Kokku keskkonnakaitseabi 138 443,1 158 538,9
769,8
Abi VKEdele
EAS
2,1 181,7
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede
SA.44471 (2016/X) (VKEde messidel osalemine) 2,1 140,5
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetus
(SA.40835) 0,0 41,2
Kokku abi VKEdele 2,1 181,7
Tööhõiveabi
Töötukassa 51,6 61,7
Palgatoetus ja puuetega inimeste töötamise
toetamine 2015 (SA.40450) 0,4 0,0
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020
(SA.40451) 0,1 2,8
Tööhõiveprogramm 2016-2017 (SA.44051) 9,3 2,0
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) (SA.44055) 41,8 17,2
Tööhõiveprogramm 2016-2017 (2) (SA.45431) 0,0 10,5
Tööhõiveprogramm 2017-2020 SA.48298 a 0,0 29,2
Kokku tööhõiveabi 51,6 61,7
Koolitusabi
EAS 4,7 16,7
45
Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.
25
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus
2014-2020 (SA.40835) 0,9 0,0
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 11,0
(SA.44471) 0,0
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine
(SA.39872) 3,8 5,7
Kokku koolitusabi 4,7 16,7
Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks
SA Eesti Filmi Instituut 6 539,9 6 478,0
Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N)) 6 203,1 5 764,3
Film Estonia toetuskava (SA.44156) 336,8 162,7
Abikava “EV100 teledraamasari /Estonian 0,0 551,0
Republic 100 high-end mini TV series”(SA.48110)
Eesti Kultuurkapital Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N)) 1 377,5 2 014,9
Kultuuriministeerium 1 868,0 32 527,4
Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N))“ 723,9 653,5
Eesti kultuur maailmas 2016 (SA.44110) 599,9 0,0
Eesti kultuur maailmas 2017 (SA.47560) 0,0 563,3
Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused
(muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine)
( SA.41207) 154,9 63,8
Kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse
kasutusse andmise abikava (SA.45819) 359,6 863,1
Riiklik hüvitis rahvusvahelise näituse omaniku
kantud kahju eest (SA.38391 (2014/N)) 29,7 32,6
Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise
abikava (SA.46893) 0,0 30 351,0
EAS 65,0 602,5
Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus 2014-
2020 (SA.43105) 65,0 0,0
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus (SA.41188)46 0,0 368,3
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
toetamine (SA.43105) 0,0 64,1
Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine
(SA.44759) 0,0 170,1
Tallinna Kultuuriamet 0,0 692,3
Tallinna Lauluväljaku raadiotorni
rekonstrueerimine ja laulukaare trosside vahetamine
(SA.48402) 0,0 402,8
Tallinna Lauluväljaku hoonete ja rajatiste
renoveerimine (SA.48854) 0,0 289,5
Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 9 850,4 42 315,2
Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule
Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise
taristu arendamise abikava (SA.43915) 5 989,1 7 261,3
46
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
26
MES Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-
2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks
(SA.44753) 0,0 31,3
EAS 153,9 2 031,8
BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele
vastava spordikompleksi rajamine Rae valda
(SA.39674) 153,9 0,0
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja
ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine
2016) (SA.45631) 0,0 11,3
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus (SA.41188) 0,0 2 020,4
Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 6 143,0 9 324,4
Kohalikule taristule antav abi
KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise
tingimused (SA.43899) 0,5 267,9
Kokku kohalikule taristule antav abi 0,5 267,9
KOKKU horisontaalne riigiabi 162 365,0 218 771,7
REGIONAALABI
Abi andja Abikava/eesmärk 2016 2017
Keskkonnaministeerium Saastetasu asendamise regionaalabi kava (XR
53/2007) 82,4 0,0
KIK 685,7 1 912,4
KIK Keskkonnaprogrammist grupierandiga
hõlmatud riigiabi andmise tingimused
(SA.39671) 255,5 770,0
Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud
rahast regionaalabi andmine (X 583/2009) 430,2 1 142,4
MES 474,6 165,8
Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-
2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks-
sooduslaen (SA.44753) 26,2 0,0
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) - Ü
(SA.41813) 448,4 165,8
PRIA 2 205,2 6 551,8
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate
põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise
investeeringutoetus (SA.43185) 128,8 1 811,2
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete
töötlemise ning turustamise investeeringutoetus
(SA.41922) 1 018,9 2 743,0
27
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava
tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus
(SA.43265) 1 057,5 1 889,3
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate
põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise
investeeringutoetus (2) (SA. 46779) 0,0 102,8
MAK 2014-2020 Tunnustatud tootjarühma
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise
investeeringutoetus (2) SA.47023 0,0 5,5
KOKKU regionaalabi 3 447,9 8 630,0
28
Lisa III
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot)
Abi andja Abimeede/eesmärk 2016 2017
Põllumajandussektor
PRIA 8 405,8 8 490,1
Põllumajandusloomade aretustoetus (2016. a
SA.44355; 2017. a SA.46980) 1 972,7 2 401,6
Turuarendustoetus ( 2016. a SA.43938; 2017. a SA.
SA.47292) 419,7 187,2
Põllumajandustootja asendamise toetus (SA.39547) 539,2 500,0
Kindlustustoetus ( SA.40488) 8,1 9,9
MAK 2014-2020 meetme 12 „ Natura 2000“ alal
asuva erametsamaa kohta antav toetus (2016. a
SA.44095; 2017. a SA.47248) 3 985,7 4 016,0
MAK 2014-2020 meetme 8 Metsaala arengu ja
metsade elujõulisuse parandamise
investeeringutoetus (SA.41648) 977,4 1 030,7
MAK 2014–2020 meetme 1 Teadmussiirde
pikaajalised programmid (SA.41637) 12,0 65,5
MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse
toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 5,8 9,5
MAK 2014–2020 meetme „Tootjarühma loomise ja
arendamise toetus“ raames antav starditoetus
metsandussektori tootjarühmadele (SA.
42893(2015/N)) 481,5 200,0
MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate
koolitustoetus“ (SA.41173(2015/N)) 3,7 69,7
Maaeluministeerium Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste
hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2016. a
SA.43893; 2017. a SA.47034) 701,2 699,6
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava)
(SA.41494) 198,3 141,0
Veterinaar- ja Toiduamet Sigade Aafrika katku likvideerimise kulude katmine
ja kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kes
on VKE-d (SA.45614) 523,0 1 952,2
Kokku põllumajandussektor 9 828,3 11 282,9
Transpordisektor
Tehnilise Järelevalve Amet "Investeering Tallinna lennujaama
lennualataristusse" SA.39315 (2015/N) 6 667,5 8 475,8
Kokku transpordisektor 6 667,5 8 475,8
KOKKU sektoraalne riigiabi 16 495,8 19 758,7
29
Lisa IV
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE
TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot)
Abi andja Abikava/eesmärk 2016 2017
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 2 893,0 2 868,5
Postiteenused - hüvitis perioodiliste
väljaannete edastamise eest 1 278,0 1 253,5
Väikelennujaamade dotatsioon 1 615,0 1 615,0
KIK 2 568,6 6 728,1
Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 85,3 2 552,7
Veemajanduse toetamine
keskkonnakaitseprogrammist 2 483,3 4 175,4
RIA Uue põlvkonna elektroonilise
veemajanduseKP veemajanduse side baasvõrgu
SGEI
toetamise tingimused ja investeeringute kava
koostamise kord 10 822,5 7 678,0
Tehnilise Järelevalve Amet Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Triigi, Sõru,
Naissaare ja Kihnu sadamate
rekonstrueerimine 974,8 2 184,7
KOKKU riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 17 258,9 19 459,3
30
Lisa V
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot)
Abi andja Abikava/eesmärk 2016 2017
Vähese tähtsusega abi
Kaitseministeerium Patriootilise filmi- ja videoloomingu toetamine 63,6 50,0
Keskkonnaministeerium 68,2 101,2
Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abi
kava 68,2 9,7
Riigivara võõrandamine SA-le Aidu
Veespordikeskus (üksikabi) 0,0 91,5
Kultuuriministeerium 236,6 457,0
Mõisakoolide programm 236,6 0,0
Programm „Muusikafestivalid, -korraldajad ja -
kollektiivid 2017“ 0,0 392,0
Läänemere Kunstisadama eelprojekti
koostamine 0,0 65,0
Sotsiaalministeerium 46,2 0,0
Sihtotstarbelised toetused Sotsiaalministeeriumi
haldusalas 11,3 0,0
Norra toetused 2009-2014, erinevad programmid 34,9 0,0
EAS 10 420,1 14 785,4
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise
programm perioodil 2014-2020 131,2 198,2
Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine
MAKi kaudu 58,6 82,7
Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 2 457,2 4 027,2
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 16,2 1 398,2
Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 1 037,9 1 479,5
Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm47 0,0 11,9
Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 0,0 56,3
Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine
IKT abil 1 343,4 12,8
(Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia48 0,0 113,8
Klastrite arendamise toetus 2014-2020 436,2 1 126,7
Kesk-Läänemere programm 2014-202049 409,7 71,0
Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete
arendamise programm „Start-up Eesti“ 0,0 3,0
Loomemajanduse tugistruktuuride,
ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise
toetamise toetus VTA 2014-2020 1 782,8 3 055,9
Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine,
teadmiste ja oskuste arendamine ning 49,4 205,9
47
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
48
Registrile andmete esitamisega tegeles EAS. Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
49
Rahastamisotsused tehakse programmi sekretariaadi poolt, mis asub Soomes. Enne 01.09.2018 asus EASis
programmi Eesti infopunkt, millele oli muuhulgas pandud lepinguga kohustus kanda Eesti ettevõtetele antava abi
andmed registrisse. Alates 01.09.2018 hakkas EASi kohustusi selle osas täitma RTK.
31
loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime
suurendamine
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus 2014-202050 372,6 299,7
Piirkondlikud algatused tööhõive ja
ettevõtlikkuse edendamiseks51 103,8 112,3
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
toetamine 2014-2020 259,2 604,8
Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014-
2020 54,5 194,8
Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside
toetamine 2007–2013 77,0 0,0
Regionaalsete kompetentsikeskuste
arendamine52 79,2 0,0
Stardi- ja kasvutoetuse programm 5,0 0,0
Starditoetus 2014-2020 1 176,9 1 177,2
Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 211,0 188,4
Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu
toetus 34,0 365,1
Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise
toetamine 324,3 0,0
Eesti Töötukassa 5 318,5 7 463,4
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 664,2 876,4
Tööturuteenuste ja –toetuste seadus ning
Tööhõiveprogramm 2014-2015 205,8 0,0
Tööturuteenuste ja –toetuste seadus ning
Tööhõiveprogramm 2016-2017 3 665,6 4 479,8
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale 2016-2020 782,9 2 107,2
ETAG 7. raamprogrammi ja COST koostöövõrgustiku
projektide ettevalmistustoetus 44,2 38,6
KIK 967,4 1 324,4
Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse
laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise
tingimused“ 939,9 617,0
Ressursitõhususe VTA (auditid ja
investeeringud) 0,0 125,5
Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused 27,5 581,9
MES 418,7 268,1
Otselaen vähese tähtsusega abina 85,9 62,9
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 324,5 205,2
Rahastamislepingu nr 10 Maaelu arengukava
2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi
haldamiseks (sooduslaen) 8,3 0,0
PRIA 4 771,7 11 711,8
50
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
51
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
52
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
32
MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi
kohalikule arengule” raames antav LEADER-
projektitoetus 260,8 2 894,2
MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud
majandustegevuse mitmekesistamiseks
maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse
suunas” 3 971,4 5 786,5
Turuarendustoetus MPKS53 alusel 349,0 528,8
MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja
metsamajanduse taristu arendamine ja hoid”
raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu
arendamise ja hoiu investeeringutoetus 113,9 693,5
MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja
teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste
korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste
korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja
õpiringide korraldamine” raames antav
teadmussiirde ja teavituse toetus 24,2 20,2
MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja
teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised
programmid” raames antav teadmussiirde
pikaajaliste programmide rakendamise toetus 7,0 52,8
EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 45,4 1 624,8
MAK „ 2014–2020 meetme 16 „Koostöö”
tegevuse liigi „Uute toodete, tavade, protsesside
ja tehnoloogiate arendamine” raames antava
uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamise toetus 0,0 111,0
Rakendusuuringute toetamine nutika
SA Archimedes spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0,0 0,8
SA Erametsakeskus Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 530,0 695,8
SA KredEx 1 079,7 741,1
Tingimused väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate laenu käendamiseks 616,3 316,3
Ettevõtluslaenude ja pangagarantii käendus
suurettevõtetele 399,8 346,0
Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu
väljastamiseks" raames 63,6 78,8
Narva LAÖA 44,4 60,6
Individuaalne vähese tähtsusega abi ettevõtjatele
(sihtasutused) 4,3 0,0
Narva alustavate ettevõtjate projektide
kaasfinantseerimine 8,7 3,2
Uusi töökohti loovate ettevõtjate toetamine 31,4 57,4
Tallinna Ettevõtlusamet 292,3 193,2
Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 19,5 28,7
53
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.
33
Klastriprojektide kaasfinantseerimise toetus
2014 0,0 0,0
Toetus Eestis toimuvatel messidel osalemiseks 68,1 72,2
Uute töökohtade loomise toetus 204,7 92,3
EITK Intellektuaalomandi tugiteenused 24,5 4,8
Lääne-Nigula Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 15,3 12,8
Tallinna Kultuuriamet Erinevad kultuurilised eesmärgid 72,2 330,8
TEHIK Lepingud riiklikult aktsepteeritud
autentimislahenduse, Mobiil –ID toe,
väljaarendamiseks 0,0 41,0
Tartu Ülikool Projekti Baltic TRAM raames osutatud teenused 0,0 2,8
Kokku vähese tähtsusega abi 24 413,6 38 283,6
Üldmajandushuvi vähese
tähtsusega abi
EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus 2014–2020 192,7 0,0
KIK 2 887,8 3 260,0
Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse
laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise
tingimused“ 2576,9 2 814,6
Veemajanduse infrastruktuuri arendamine (vana
STS periood) 310,9 445,4
Tori Vallavalitsus Abi Tori Haldus OÜ-le (üksikud otsused) seoses
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega 6,0 60,0
Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 3 086,5 3 320,0
Vähese tähtsusega abi
põllumajandustoodete
esmatootmiseks
Maaeluministeerium 11,8 3,0
Vähese tähtsusega abi andmine üle 100-pealise
piimakarja toetuseks tööstust mitteomaval saarel
asuvale tootjale (üksikabi) 11,8 0,0
Vähese tähtsusega abi andmine üksikabina 0,0 3,0
Eesti Töötukassa 199,8 280,7
Tööhõiveprogrammid 2014-2015 ja 2016-2017 152,2 140,6
Toetused programmist Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks 2015-2020 21,8 46,6
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) 25,8 93,5
Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 616,6 461,5
KIK Keskkonnaprogramm 2014-2020 60,2 14,4
MES 273,4 142,9
Abikava “Otselaen vähese tähtsusega abina” 49,8 24,7
Seakasvatajatele suunatud toetus 8,2 0,0
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 215,4 118,2
PRIA 8,7 21,0
Turuarendustoetus 8,7 4,4
EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia 0,0 16,6
34
rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus
Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1 170,5 923,5
Vähese tähtsusega abi
kalandussektoris
Eesti Töötukassa 12,0 32,2
Tööturuteenused 2014-2015 ja
Tööhõiveprogramm 2016-2017 9,2 17,7
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 1,5 8,5
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) 1,3 6,0
Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju
hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja
viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine
kaluritele 28,354 35,655
PRIA Kalandustoodete tootja ja töötleja koolitustoetus 7,5 5,6
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 31,8 0,0
Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 79,6 73,4
KOKKU vähese tähtsusega abi 28 750,2 42 600,5
54
Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 17,6 tuh. eurot ning kala- ja
merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 10,7 tuh. eurot.
55
Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 22,9 tuh. eurot ning kala- ja
merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,7 tuh. eurot.
35
Lisa VI
2016. JA 2017. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot)
Abi liik
Horisontaalne riigiabi Vähese
ja regionaalabi ning Üldmajandushuvi tähtsusega abi Vähese tähtsusega
riigiabi Vähese tähtsusega
Sektoraalne riigiabi vähese tähtsusega põllumajandus- abi KOKKU
üldmajandushuvi abi
Abi andja abi toodete kalandussektoris
pakkuvate teenuste tootmiseks
osutamiseks
2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017
KaM* 400,0 0,0 63,6 50,0 463,6 50,0
KeM 20 966,2 15 952,5** 68,2 101,2 21 034,4 16 053,7
KuM** 7 857,1 39 788,7 236,6 457,0 8 093,7 40 245,7
MKM 3191,6 3 570,7 3 191,6 3 570,7
MeM 701,2 699,6 11,8 3,0 713,0 702,6
SoM 46,2 0,0 46,2 0,0
AS Elering** 69 326,5 77 472,3 69 326,5 77 472,3
EAS 7 466,9 9 843,9 10 420,1 14 785,4 192,7 0,0 18 079,7 24 629,3
Eesti Töötukassa** 51,6 61,7 5 318,5 7 463,4 199,8 280,7 12,0 32,2 5 581,9 7 838,0
EITK 24,5 4,8 24,5 4,8
ETAG 44,2 38,6 44,2 38,6
Keskkonnaamet 616,6 461,5 28,3 35,6 644,9 497,1
KIK 3 525,3 16 919,4 967,4 1324,4 2 887,8 3260,0 60,2 14,4 7 440,7 21 518,2
Eesti
Kultuurkapital** 1377,5 2 014,9 1 377,5 2 014,9
MES 474,6 197,1 198,3 141,0 418,7 268,1 273,4 142,9 31,8 0,0 1 396,8 749,1
PRIA/MTA 49 868,9 63 044,2 8 405,8 8 490,1 4 771,7 11 711,8 8,7 21,0 7,5 5,6 63 062,6 83 272,7
RIA* 10 822,5 7 678,0 10 822,5 7 678,0
SA Archimedes** 228,4 951,3 0,0 0,8 228,4 952,1
EFI** 6539,9 6 478,0 6 539,9 6 478,0
SA Erametsakeskus 530,0 695,8 530,0 695,8
SA KredEx 1 079,7 741,1 1 079,7 741,1
Tallinna
Ettevõtlusamet 292,3 193,2 292,3 193,2
36
Tartu Ülikool 0,0 2,8 0,0 2,8
TJA 974,8* 2 184,7* 6 667,5 8 475,8 7 642,3 10 660,5
TEHIK 0,0 41,0 0,0 41,0
Narva LAÖA 44,4 60,6 44,4 60,6
Tori Vallavalitsus 6,0 60,0 6,0 60,0
Lääne-Nigula VV 15,3 12,8 15,3 12,8
Veterinaar- ja
Toiduamet 523,0 1 952,2 523,0 1 952,2
Tallinna
Kultuuriamet** 0,0 692,3 72,2 330,8 72,2 1 023,1
KOKKU 183 071,8 246 849,7 16 495,8 19 758,7 24 413,6 38 283,6 3 086,5 3 320,0 1 170,5 923,5 79,6 73,4 228 317,8 309 208,9
sh:
riigiabi 183 071,8 246 849,7 16 495,8 19 758,7 199 567,6 266 608,4
vähese tähtsusega 24 413,6 38 283,6 3 086,5 3320,0 1 170,5 923,5 79,6 73,4 28 750,2 42 600,5
abi
*ainult riigiabi üldmajandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks
**ainult horisontaalne riigiabi