Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium 12.11.2018 nr 1-6/1712-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministri määruse "Keeleõppes osalemise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Teadmiseks: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Integratsiooni Sihtasutus Lisa: Eelnõu – 3 lehel Eelnõu seletuskiri – 5 lehel Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Siseministri määruse „Keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud, et rakendada kodakondsuse seaduses (edaspidi KodS) 1. jaanuaril 2019. a jõustuvat regulatsiooni, mis käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Koidu Mesilane ([email protected], tel 612 5081) Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisel osales Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) üldosakonna jurist Gaili Parts ([email protected], 696 5407). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ (edaspidi tegevusprogramm) punktiga 6.4, mille kohaselt võimaldatakse Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele lepingut, mille kohaselt pakub riik tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda, ning võimaldab keeleõppeks neile tasustatud õppepuhkust. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on välja töötatud, et rakendada KodS 1. jaanuaril 2019. a jõustuvaid muudatusi, mis käsitlevad keeleõppelepingu (edaspidi leping) võimaldamist neile välismaalastele, kes soovivad omandada Eesti kodakondsuse. Määrusega reguleeritakse lepingu sõlmimise, keeleõppes osalemise, hüvitise maksmise, õppekulude ja hüvitise arvestamise ja tagasi maksmise tingimused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist, millest viimases sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu §-s 1 on ette nähtud lepingu sõlmimise reeglid. Sisult on see teatud tingimustel täienduskoolituses osalemise leping, millele kohaldub määruses sätestamata osas võlaõigusseadus. Lõike 1 kohaselt tuleb välismaalasel keeleõppes osalemiseks esitada keeleõppe korraldajale avaldus. Lõikes 2 on täpsustatud, et juhul, kui lepingut sõlmida sooviv välismaalane on alaealine, saab ta lepingu sõlmida tema vanema või eestkostja nõusolekul. Vanema või eestkostja nõusolek on vajalik, kuna lepinguga võtab lepingut soovida sõlmiva välismaalase vanem või eestkostja muu hulgas kohustuse alaealise välismaalase koolitamisega 1 seotud kulud hüvitada juhul, kui lepingut rikutakse. Lõikes 3 pannakse keeleõppe korraldajale kohustus hinnata lepingut sõlmida sooviva isiku keeleoskust keeletestiga, et oleks võimalik määrata, millises mahus koolitust isik vajab. Näiteks juhul, kui isik juba valdab eesti keelt algtasemel, ei alustata temale algtaseme õpetamisest. Lõige 4 on oluline vastutuse, aga välismaalasele ehk veelgi olulisem kulude hüvitamise kohustuse seisukohalt. Nähakse ette, et lepingu allkirjastamisega kinnitab välismaalane, et ta vastab lepingu sõlmimiseks nõutud tingimustele. Need tingimused on kindlaks määratud § 83 lõikes 2. Keeleõppe korraldaja peab kontrollima, et astub lepingusse isikuga, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele, kuid vastutusest ei ole vabastatud ka lepingu teine pool. Lepingu sõlmimiseks nõutud tingimused puudutavad välismaalase isikut ja neid teab välismaalane ise kõige paremini. Keeleõppe korraldaja taotlusel kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) KodS-i § 21 lõike 1 asjaolusid ja Eestis seaduslikult elamise kestust, mis peab olema vähemalt viis aastat. Arvestama peab, et PPA ei ole pädev kontrollima kõiki KodS-i § 21 lõikes 1 esitatud asjaolusid ja selliseid kontrollib PPA taotlusel Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), nagu tehakse tavapärases kodakondsuse taotlemise menetluses. Samas on ebamõistlik luua riiklik suutlikus kontrollida, millistel koolitustel keegi osalenud on ehk seda, kas välismaalane on viimase kahe aasta jooksul saanud tasuta Eesti keele õpet ei ole võimalik riiklikest andmebaasidest kontrollida. Seetõttu kinnitab seda ja ka muude tingimuste täitmist välismaalane ise. Lisaks ei ole välistatud, et lepingu sõlmimise ajal esineb mõni KodS-i § 21 lõikes 1 sätestatud asjaolu, mis on teada küll isikule, kuid ei ole teada PPA-le. Jättes kõrvale isiku võimaliku pahatahtlikkuse, on isiku nõustamine enne lepingu sõlmimist ja tema teadlikkus kaasnevast vastutusest (kulude hüvitamise kohustus) ja sellega nõustumine oluline aspekt, et kaasata keeleõppesse motiveeritud osalejad. Lõikes 5 on täpsustatud, milles peab lepingus vähemalt kokku leppima. Selleks on õppemooduli maht ja õpetatav keeleoskustase, kusuures on arvestatud kolme keeleoskustasemega – A1, A2 ja B1. Isiku keeleoskuse alusel lepitakse kokku, millise mahuga õpet on vaja B1-taseme saavutamiseks talle pakkuda. Samuti on mõistlik, et lepitakse kokku koolituse toimumise aeg ja koht, osaleja peab teadma, et tal on reaalselt võimalik õppes osaleda enne, kui end kohustusega seob. Lisaks tuleb lepingus leppida kokku hüvitise maksmise korraldus. Hüvitist on õigus saada välismaalasel, kes on võtnud õppes osalemiseks tasustamata õppepuhkust ning esitanud keeleõppe korraldajale dokumendi, milles on tõendatud nii õppepuhkuse võtmine kui ka töötasu suurus. Selguse huvides märgitakse lepingus hüvitise saamiseks vajalikud tegevused ja tingimused, hüvitise maksmise tähtajad ja ka muud korralduslikud üksikasjad, nagu välismaalase pangakonto number. Lisaks tuleb lepingus ette näha selle täitmise tingimused ja keeleõppes osalemise korraldus. Ühelt poolt sätestab seadus, et lepinguga võetakse kohustus õppida kuni eesti keele B1-taseme saavutamiseni, teha eksam, täita KodS-i §-s 6 loetletud tingimused ja esitada kodakondsuse taotlus. Seaduses aga ei ole täpsustatud B1-taseme saavutamise tingimusi, siinkohal on keeleõppe korraldajal õigus lepinguga täpsustada õppes osalemise ja sellega seonduvalt ka lepingu täitmise tingimusi, nagu näiteks koolituselt puudumise kord. Lepingu täitmise tingimuste all tuleb samuti kajastada keeleeksami sooritamise ja kodakondsuse taotluse esitamisest teavitamise korraldus. On mõistlik lepingus ette näha, et välismaalane teavitab keeleõppe korraldajat lepingu täitmisest ja seeläbi vältida ekslikult esitatud hüvitamise nõudeid. Lõikes 6 on täpsustatud, millistel juhtudel lepingut välismaalastega ei sõlmita. Seda ei tehta juhul kui õppemoodulites osalejate arv on täitunud ehk juhul kui keeleõppe korraldaja võimekus õpet pakkuda on ammendunud. Lisaks ei sõlmita lepingut siis kui välismaalane ei vasta lepingu sõlmimise tingimustele, juba oskab eesti keelt B1-tasemel või soovib keeleõppes teist korda osaleda– see tähendab, et kord lepingu juba sõlminud välismaalasele teist lepingut ei võimaldata. Eelnõu §-s 2 on korraldatud keeleõppes osalemine. Välismaalasel on kohustus osaleda keeleõppes lepingus ettenähtud mahus ja tingimustel. 2 Eelnõu §-s 3 on kindlaks määratud keeleõppes osalemise korral hüvitise maksmine. Lõikes 1 on sätestatud, et hüvitise saamiseks esitab välismaalane tõendi tööandjalt, millega kinnitatakse välismaalase töötasu suurust (hüvitise ülemmäär on Eesti aasta keskmise brutokuupalk) ja tasustamata õppepuhkuse andmist. Lõikes 2 on täpsustatud, et hüvitis makstakse välja hiljemalt järgneval kuul pärast õppepuhkuse kasutamist ja keeleõppes osalemist, kuid mitte varem kui kümne tööpäeva jooksul tööandja tõendi esitamisest. Selline täpsustus on vajalik aeg keeleõppe korraldajale hüvitise välja maksmiseks. Ilmselt on iga üksikjuhtum erinev, võimalik, et mõnel osalejal on võimalik tööandja tõend esitada vahetult pärast lepingu sõlmimist, kui on teada õppe toimumise aeg, teistel juhtudel võib tõendi esitamiseks kuluda kauem aega. Arvestades, et hüvitise saamine nõutud tingimuste täitmisel on seadusest tulenev õigus ja juhul, kui keeleõppe korraldaja leiab, et hüvitise maksmise tingimused ei ole täidetud, vormistab ta selle kohta haldusakti. Eelnõu §-s 4 on reguleerib õppekulude ja hüvitise arvestamise ja tagasi maksmise tingimusi. Lõikega 1 pannakse keeleõppe korraldajale kohustus pidada keeleõppekulude ja makstud hüvitise üle arvestust. Lõike 2 kohaselt võetakse arvesse õppemooduli maksumus, õppemoodulis osalemise kordade arv ja välismaalasele makstud hüvitis. See on oluline kulude tagasi nõudmisel juhul, kui isik lepingut rikub. Nõutakse tagasi ainult välismaalasega otseselt seotud kulud ehk juhul kui välismaalane peab osalema viiel korral koolitusel aga osaleb ainult ühel ja rikub seega lepingut siis tema õppekulude arvestamise aluseks võetakse üks osaluskord. Lõikes 3 on selguse huvides määratud, et õppekulude hüvitamist nõutakse välismaalaselt siis, kui ta ei täida lepingut või ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele. Lõikes 4 nähakse ette õppekulude teatise andmed. Teatis tuleb koostada kümne tööpäeva jooksul arvates ajast, mil keeleõppe korraldaja sai lepingu rikkumisest teada. Keeleõppe korraldaja koostatud teatises peavad olema välismaalase nimi ja isikukood, kontaktandmed, teatise koostamise õiguslik alus, õppekulude nimetused, suurused, kogusumma ning põhjendused ja arvestused selle kujunemise kohta, selgitused õppekulude hüvitamise kohustuse kohta, arvelduskonto number ning andmeid teatise koostaja ja kuupäeva kohta. Samuti tuleb lisada vaidlustamisviide. Lõike 5 kohaselt tuleb teatis välismaalasele viivitamata kätte toimetada ja siin kohalduvad haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud kättetoimetamise reeglid. Lõike 6 kohaselt tuleb õppekulud hüvitada kuue kuu jooksul teatise saamisest arvates. Lõike 7 järgi on välismaalasel võimalus taotleda õppekulude hüvitamise ajatamist. Keeleõppe korraldaja sellekohane kaalutlusotsus peab vastama HMS-s haldusaktide kohta sätestatud nõuetele. Kulude ajatamisel lähtutakse tingimustest, mis sobivad nii õppekulude hüvitamiseks kohustatud isikule kui ka keeleõppe korraldajale. Näiteks lepitakse kokku õppekulude hüvitamise pikem kui kuuekuuline tähtaeg ja igakuine hüvitatav summa. Selline kokkulepe aitab vältida võimalikke kohtuvaidlusi. Lõike 8 järgi võib välismaalane esitada taotluse end õppekulude hüvitamise kohustusest vabastada. Selle taotluse kohta tehtav otsus peab vastama HMS-is sätestatud reeglitele. Välismaalane peab taotluses näitama lepingu täitmata jätmise mõjuvad põhjused. Kuna ei seaduses ega käesolevas määruses ei kehtestata lepingu täitmata jätmise võimalike põhjuste loetelu, tehakse sõltuvalt juhtumist iga kord kaalutlusotsus. Mõjuvate põhjustena on silmas peetud objektiivseid ja ettenägematuid põhjuseid, nagu näiteks olukorrad, kus lepingut ei ole võimalik täita (keeleõppes osaleda, keeleeksamit teha, kodakondsuse taotlust esitada) terviserikke tõttu, mille esinemisel oleks ebaproportsionaalselt koormav nõuda õppekulude hüvitamist. Lõikes 9 on määratud, et kui õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane ei tasu õppekulusid nõudes esitatud tähtajaks, teeb keeleõppe korraldaja õppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile, kes õppekulud teatise alusel välja nõuab. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lõike 1 punkti 21 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad seaduses sätestatud juhul haldusaktist avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Seega peab õppekulude teatis täitedokumendina olema sätestatud seaduses, mitte määruses. 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva KodS-i § 83 lõike 10 kohaselt loetakse keeleõppekulude ja hüvitise teatis 3 täitedokumendiks TMS-i § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Eelnõu §-s 5 on sätestatud, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Sihtgrupp. Eelnõu peamine sihtgrupp on vähelõimunud püsielanikud. Üksikasjalikku ülevaadet Eesti kodakondsusest huvitatud isikute arvust praegu ei ole, kuna sellist statistikat ei kogu ükski vähelõimunud püsielanike ega teiste välismaalastega tegelev ametiasutus. Vihje, et hinnata, kui suur võib olla lepingu sõlmimisest huvitatud isikute hulk, annavad Eesti kodakondsuse taotlejate andmed. PPA andmetel esitati 2017. aastal 702 Eesti kodakondsuse saamise taotlust, millest 392 esitasid määratlemata kodakondsusega isikud ja 228 Vene Föderatsiooni kodanikud. Seadusmuudatuse ettevalmistamisel, mille alusel käesolev määrus kehtestatakse, arvestati suutlikkusega pakkuda keeleõpet kuni 1000 inimesele aastas ja valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata keeleõppes osalejate maksimumarv. Praegu maksimumarvu ei kehtestata, kuna ei ole ülevaadet keeleõppest huvitatud isikute arvust ja seesugust piirangut ei pruugi olla vaja kohe. Sotsiaalne mõju. Eesti keele oskamine ja kodakondsuse omandamine lihtsustab välismaalase lõimimist Eesti ühiskonda. Eelnõu eesmärgi saavutamisel suureneb nende isikute hulk, kes valdavad ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikul tasemel eesti keelt, ja kelle osalemine Eesti ühiskonnas, sh tööhõives (võimalused avarduvad ka erasektoris), elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, seeläbi paraneb. Majanduslik mõju. Keeleõppes osalemise majanduslik mõju on väike ning eelkõige seotud õppepuhkuse kasutamise ja hüvitise maksmisega. Praegu võivad õppepuhkust kasutada kõik töölepingu alusel töötavad isikud ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud ning kuna õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksa tööandja töötajale nende päevade eest tasu. Seega on isikul ka praegu õigus kasutada keeleõppes osalemiseks õppepuhkust, kuid see on tasustamata õppepuhkus. Eelnõu võimaldab maandada negatiivset majanduslikku mõju keeleõppes osalejatele, mis saavutatakse sellega, et keeleõppes osalevale isikule makstakse hüvitist aja eest, mil ta on keeleõppeks kasutanud õppepuhkust. Kuna riik hakkab maksma hüvitist, ei mõjuta see negatiivselt isikuid, kelle sissetulek ei ületa aasta keskmist palka. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõu suurendab SKA, PPA ja KAPO töökoormust. SKA ei korralda üksnes keelekursuseid, vaid peale selle teeb ka teavitustööd, nõustab isikuid, sõlmib lepingu ja jälgib selle täitmist ning vajaduse korral nõuab kulud tagasi. PPA-l ja KAPO-l tekivad kulud seoses kontrollimisega, kas lepingut sõlmivad isikud vastavad lepingu sõlmimise tingimustele. Pädevus on jagatud ja kumbki asutus ei kontrolli samu tingimusi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivset mõju. Hinnatakse, kas lepingut sõlmida sooviv isik käitub 4 õiguskuulekalt ega ohusta Eesti julgeolekut või põhiseaduslikku korda. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 1. jaanuaril 2019. a jõustuva KodS-i rakendamise ja lepingu sõlmimise võimaldamise kulude katteks esitas Siseministeerium riigieelarve strateegia 2019–2022 protsessis lisataotluse. Lisataotlus rahuldati osaliselt ning Siseministeeriumi eelarvesse eraldati 300 000 eurot aastas alates 2019. aastast ning Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi planeeriti 2019. aastaks eelnõuga seotud kulude katteks 1 000 000 eurot. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad rahalised tulud puuduvad. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti arvamuse andmiseks Sisekaitseakadeemiale, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Integratsiooni SA-le. 5  EELNÕU 31.10.2018 SISEMINISTER MÄÄRUS 2018. a nr Keeleõppes osalemise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 83 lõike 13 alusel. § 1. Keeleõppelepingu sõlmimine ja esitatavate isikuandmete loetelu (1) Keeleõppelepingut (edaspidi leping) sõlmida sooviv välismaalane esitab keeleõppe korraldajale avalduse järgmiste andmetega: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) Eesti isikukood; 3) elukoht, e-posti aadress ja telefoninumber. (2) Lepingut sõlmida sooviv 15–18-aastane alaealine esitab koos avaldusega oma vanema või eestkostja nõusoleku. (3) Keeleõppe korraldaja hindab enne lepingu sõlmimist välismaalase vastavust kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja hindab tema keeleoskust keeletestiga. Kui keeletesti tulemuste alusel on välismaalase eesti keele oskus alla B1-taseme, võimaldatakse välismaalasele lepingu alusel vajalikus mahus keeleõpet eesti keele B1-taseme saavutamiseks. (4) Lepingu allkirjastamisega kinnitab välismaalane, et ta vastab kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise tingimustele. (5) Lepingus lepitakse kokku vähemalt järgmises: 1) välismaalasele õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht; 2) keeleõppe toimumise aeg ja koht; 3) hüvitise maksmise korraldus; 4) lepingu täitmise ja lõpetamise tingimused; 5) keeleõppes osalemise korraldus. (6) Keeleõppe korraldaja ei sõlmi välismaalasega lepingut juhul, kui: 1) õppemoodulites osalejate arv on täitunud; 2) välismaalane ei vasta lepingu sõlmimise tingimustele, mis on sätestatud kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2; 3) välismaalase eesti keele oskuse tase on samaväärne kodakondsuse taotlemiseks vajaliku eesti keele B1-tasemega või ületab selle; 4) välismaalane soovib sõlmida lepingut teist korda. § 2. Keeleõppes osalemine 1 Lepingu sõlminud välismaalane on kohustatud keeleõppes osalema lepingus ettenähtud mahus ja tingimustel. § 3. Hüvitise maksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab keeleõppes osalemiseks tasustamata õppepuhkust saanud välismaalane keeleõppe korraldajale tööandja tõendi, mis tõendab välismaalase töötasu suurust ja talle tasustamata õppepuhkuse andmist. (2) Hüvitis makstakse välja hiljemalt järgneval kuul pärast tasustamata õppepuhkuse kasutamist ning keeleõppes lepingus ettenähtud mahus ja tingimustel osalemist, kuid mitte varem kui 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud tingimustele vastava tõendi esitamisest. § 4. Õppekulude ja hüvitise arvestamise ja tagasi maksmise tingimused ja kord (1) Välismaalase keeleõppekulude ja makstud hüvitise (edaspidi õppekulud) üle peab arvestust keeleõppe korraldaja. (2) Õppekulude arvestamise aluseks võetakse õppemooduli maksumus, õppemoodulis osalemise kordade arv ja välismaalasele makstud hüvitis. (3) Kui välismaalane ei täida lepingut või kui välismaalane ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele, nõuab keeleõppe korraldaja õppekulud välismaalaselt sisse. (4) Keeleõppe korraldaja koostab kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai lepingu rikkumisest teada, õppekulude teatise (edaspidi teatis), mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) välismaalase nimi ja isikukood; 2) välismaalase avaldatud kontaktandmed; 3) teatise koostamise õiguslik alus; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude nimetused, suurused ja õppekulude kogusumma ning õppekulude kujunemise põhjendused ja arvestused; 5) selgitus õppekulude hüvitamise kohustuse kohta kodakondsuse seaduse § 83 lõike 9 alusel; 6) arvelduskonto andmed õppekulude hüvitamiseks; 7) teatise koostaja nimi, kontaktandmed ja allkiri; 8) teatise koostamise kuupäev; 9) vaidlustamisviide. (5) Keeleõppe korraldaja toimetab teatise välismaalasele viivitamata kätte. (6) Õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane hüvitab õppekulud keeleõppe korraldajale kuue kuu jooksul teatise saamisest arvates, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud erisusi. (7) Õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalasel on võimalik esitada keeleõppe korraldajale kirjalik põhjendatud taotlus õppekulude hüvitamise ajatamiseks. Taotluse õppekulude hüvitamise ajatamiseks peab esitama kümne tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata õppekulude hüvitamise ajatamise vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse seaduses haldusaktile sätestatud nõuetele. 2 (8) Keeleõppe korraldaja võib erandina vabastada välismaalase õppekulude hüvitamise kohustusest juhul kui välismaalasel ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel. Taotluse õppekulude hüvitamisest vabastamiseks peab esitama kümne tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates või viivitamata õppekulude hüvitamisest vabastamise vajaduse ilmnemisel. Taotluse kohta tehtud otsus peab vastama haldusmenetluse seaduses haldusaktile sätestatud nõuetele. (9) Kui õppekulusid hüvitama kohustatud välismaalane ei tasu õppekulusid teatises märgitud tähtajaks ega esita õppekulude hüvitamise ajatamise taotlust või õppekulude hüvitamisest vabastamise taotlust, teeb keeleõppe korraldaja õppekulude sissenõudmiseks kirjaliku avalduse kohtutäiturile ja lisab sellele täitedokumendina käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teatise. § 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-1160 - Keeleõppes osalemise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24ef525f-fc44-48ef-b273-1e95461d2597 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24ef525f-fc44-48ef-b273-1e95461d2597?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main