Kiri

Ministeeriumid 12.11.2018 nr 1-4/18/7427 Metsise püsielupaikade määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmise eelnõu koos seletuskirja ja kaardiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Metsise määruse eelnõu 2. Metsise määruse seletuskiri 3. Metsise Annamõisa püsielupaiga kaart Marju Erit 5649 6373, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 30.08.2018 KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS Tallinn 2018 nr Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Annamõisa, Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas;ˮ; 2) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sihtkaitsevööndis on 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud Annamõisa püsielupaiga Kopliotsa sihtkaitsevööndis, kus käesolevas lõikes nimetatud tegevused on lubatud aasta läbi.ˮ; 3) määruse lisas esitatud Annamõisa püsielupaiga kaart asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga1. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitsekorra muutmise kohta; 2) püsielupaiga välispiiri muutmise kohta; 3) kaitsevööndite muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 9. juuli 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/518 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler Lisa. Annamõisa püsielupaiga kaart  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega muudetakse metsise (Tetrao urogallus) elupaiga kaitseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas moodustatud Annamõisa püsielupaiga kaitsekorda ja tsoneeringut. Lääne Maavalitsus esitas 18.03.2015 Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) ettepaneku muuta II kaitsekategooria linnuliigi metsise Annamõisa püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut koos Renno Nellise eksperdihinnanguga Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõju kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja metsise Annamõisa püsielupaiga seisundile. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tegi 01.09.2017 KeM-le ettepaneku salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamiseks, täiendas oma ettepanekut ja esitas 21.11.2017 KeM-le täiendatud ettepaneku salu-, laane- ja soovikumetsa range kaitse alla võtmiseks. Need ettepanekud hõlmasid ka Annamõisa metsise püsielupaika, kus täiendatud ettepaneku kohaselt tuleb 16,03 ha riigimaal asuvaid laanemetsi arvata piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]), kes on eelnõule koostanud 2018. aastal ka ekspertiisi1. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 6807424, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Lääne maavalitsuse ja RMK ettepaneku menetluses läbiviidud Annamõisa püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu otstarbekuse analüüsi tulemusel, mis tugineb ka Renno Nellise eksperdihinnangule, on põhjendatud muuta metsise Annamõisa püsielupaiga kaitsekorda ja tsoneeringut. Metsise Annamõisa püsielupaigast arvatakse välja raudteetrass ning laiendatakse sihtkaitsevööndeid. Püsielupaiga välispiire ja tsoneeringut korrigeeritakse aktuaalsete katastripiiride ja põhikaardi objektide alusel. Lisaks täpsustatakse määruses Annamõisa püsielupaiga asukohta, kuna haldusreformi tõttu on muutunud asukohavald. Metsis kuulub II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195), mille vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Metsis on nimetatud 1 Väljatöötamiskavatsus ja ekspertiis Annamõisa metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmiseks. Kättesaadav Keskkonnaametis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa loendis. Metsise kaitse on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Eestile) kohustuslik ja sellest tulenevalt peavad riigid kasutusele võtma vajalikke meetmeid, mis takistavad elupaikade hävimist, saastamist ja lindude häirimist nii nende kaitseks loodavatel aladel kui ka väljaspool. Metsise Annamõisa püsielupaiga tsoneeringu muutmise eesmärk on selle liigi soodsa seisundi tagamine olemasolevas püsielupaigas. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Metsise arvukus on tugevalt vähenenud aastatel 1980–2012.2 Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub metsis 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohualtid” (Vulnerable). Metsise peamised ohutegurid Eestis on liigi kaitse tegevuskava kohaselt elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi langus ning kisklus, aga ka sobivate potentsiaalsete elupaikade otsene kadu ja häirimine inimese poolt.3 Sõltumata sellest, kas metsisemängud ja -elupaigad paiknevad kaitstavatel aladel või mitte, on metsise kaitse tegevuskava kohaselt täheldatav liigi arvukuse vähenemine kõikjal. Selle negatiivse ilmingu jätkumise põhjuseks, vaatamata suure osa mängude kaitsele, on suure tõenäosusega ulatuslikud ja drastilised muutused elupaikade kvaliteedis, sh üldine kisklussurve taseme muutus ja metsise terviklikku (aastaringset) elupaiganõudlust ebapiisavalt arvestav mängude tsoneering. Viimane on keskendunud praegu eeskätt vahetu mängupaiga kaitsele ning vähem tähelepanu pööratakse mängust 1 km raadiuses oleva ühtlase metsamassiivi säilimisele, millest samuti sõltub mängu suurus. Ilmselt üheks olulisimaks mõjuteguriks on kuivendussüsteemide rajamisega alanud pikaajalised protsessid metsade struktuuris: veehorisondi langemine mullas, metsa kasvu hoogustumine, mille tõttu on paljud endised mängupaigad muutunud metsisele sobimatult tihedaks ning kahanenud on ka pesakondade toitumisalade kvaliteet. Veerežiimi ja metsa struktuuri muutus on ilmselt põhjustanud ka muutusi mustika levikus ja puhmarinde tiheduses, mis omakorda mõjutab negatiivselt metsisetibude esmase toidu, vaksiklaste ohtrust. Kuna kuivendusest tulenevad protsessid põhjustavad aastakümneid kestvaid pidevaid muutusi metsa ökosüsteemis, siis on ka metsise mängu- ja toitumisalade kvaliteedi halvenemine toimunud sellega paralleelselt, olles seejuures kraavide rajamise algperioodil väiksema ja hiljem üha suurema mõjuga. Seetõttu on üks olulisim eesmärk pöörata tähelepanu metsise elupaiga kvaliteedile ja selles toimuvatele muutustele ning leida võimalusi elupaiga seisundi parandamiseks ja säilitamiseks. Metsise kaitse tegevuskava alusel on püsielupaikade kaitsekorralduses vajalik järgida kohanemisvõimelise looduskaitsekorralduse põhimõtteid ehk võtta arvesse muutuvaid looduslikke olusid ja paranenud teadmisi ning vastavalt sellele korrigeerida nii püsielupaikade kaitsekorda kui ka vajaduse korral piire ja tsoneeringut. Kasutades aastatel 2009–2012 EOÜ läbiviidud metsisemängude inventuuri andmeid ja potentsiaalse elupaiga prognoosi, analüüsiti Eesti metsiseasurkonna ruumilist struktuuri ja sidusust (Leivits, 2012). Analüüsis eristati tuumalad ja sidusust tagavad astmelauaalad, kus metsise praeguse levikupildi ja mängude 2 Elts, J., et al. Eesti lindude staatus, pesitusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 2/2013. https://www.eoy.ee/hirundo/arhiiv/139/hirundo-2-2013. 3 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava http://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf. omavahelise sidususe säilitamise jaoks on kaitse olulisem kui väljaspool neid alasid jääva asurkonna puhul. Tegevuskava alusel jääb metsise Annamõisa püsielupaik Riisipere metapopulatsiooni tuumalale. Seega on metsise Annamõisa püsielupaiga tõhus kaitse äärmiselt oluline. Eelneva alusel on oluline rakendada olemasolevas metsise Annamõisa püsielupaigas tõhusat kaitsekorda, mis tagab metsise elupaikade ja nende kvaliteedi säilimise ja lindude häirimatuse, ning samas mitte rakendada ebaproportsionaalselt rangeid piiranguid, näiteks antud juhul raudtee ehitamise keeldu kunagisele raudteetammile, mida metsis elupaigana ei kasuta. Püsielupaikade piiritlemise põhimõtted on kirjas tegevuskavas. Tegevuskava alusel moodustab sihtkaitsevööndi vahetu mänguala, millest võib välja tsoneerida metsisele elupaigaks sobimatuid kõlvikuid (näiteks põllumaa, veekogud, hoonestatud alad). Sihtkaitsevööndi planeerimisel arvestatakse mänguelupaigaks sobivate elupaikade paiknemisega maastikul, üldjuhul kauguseni kuni 700–800 m mängukeskmest. See ala raadiusega 750 m mängu tsentrist hõlmab nii mängupaika kui ka umbes 81% kukkede päevasest toitumis- ja puhkepiirkonnast. Lääne maavalitsuse ettepanek moodustada uue metsise mänguala kaitseks sihtkaitsevöönd võeti täielikult arvesse. Kavandatav sihtkaitsevöönd paikneb Annamõisa 1 metsisemängu alal, asudes mängukeskmest 240–750 m kaugusel, mis arvestab mänguelupaikadeks sobivate elupaikade paiknemisega maastikul. Annamõisa püsielupaigas ja piirneval Mustjärve raba hoiualal (arvatud Natura 2000 võrgustikku kui Mustjärve raba loodusala) asub üks metsise elupaik kolme mängualaga, millest Annamõisa 1 ja Annamõisa 2 mängualad jäävad Annamõisa püsielupaika. Viimane jääb olemasolevasse sihtkaitsevööndisse, kuid Annamõisa 1 mänguala on piiranguvööndis ja Lääne Maavalitsuse ettepanekul tuleks see arvata sihtkaitsevööndisse. Annamõisa 1 mäng avastati 2011. aastal, kui seal mängis 3 kukke, 2013. aastal mängis samuti 3 kukke, 2016. aastal 1 kukk, 2017. aastal 0–1 kukke. Seiraja hinnangul olid kuked 2017. aastal kolinud Mustjärve raba hoiualale jäävasse suuremasse metsisemängu, kus sel aastal mängis 4 kukke. Kuna tegemist on tervikliku metsise elupaigaga, kus asub kolm aktiivselt kasutuses olevat mänguala, on põhjendatud püsielupaika jäävatele mängualadele piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndi loomine, et ajaliste viibimispiirangute abil kaitsta mängivaid kukkesid ja säilitada sobiva elupaiga metsa. RMK sihtkaitsevööndi laiendamise ettepanek võeti samuti täielikult arvesse. Ala hõlmab laanemetsi, mille kaitse on vajalik nii metsade kui ka metsise elupaiga kaitse eesmärgil. Ajalise piirangu rakendamine RMK ettepanekualal pole vajalik, kuna see ei hõlma metsise mänguala ja metsised on häirimistundlikud eelkõige mängualal. RMK ettepanekualale moodustatakse eraldi Kopliotsa sihtkaitsevöönd, kus ei rakendata liikumispiirangut. Lääne Maavalitsuse ettepanek arvata püsielupaigast välja raudteetamm on põhjendatud, kuna metsis raudteetammi elupaigana ei kasuta, uute ehitiste, sh raudtee ehitamise keeld on seal ebavajalik piirang ning raudtee arendamine ei mõjuta Renno Nellise eksperdihinnangu alusel metsise seisundit Annamõisa püsielupaigas negatiivselt. Raudteetamm on ettepaneku kohaselt piiritletud püsielupaigast välja mööda transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuse piiri. Seega arvatakse eelnõujärgse kaitsekorra muudatuse kohaselt piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse metsise elupaigad ning tagatakse seal elupaikade säilimine, kuivenduse reguleerimine (keelatakse olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd) ja liikumispiirang metsise mängualal metsisemängu ajal. See muudatus tagab ka ligi 16 ha laanemetsade kaitse. Püsielupaigast arvatakse välja raudteetamm. Annamõisa püsielupaiga kaitsekord ei muutu, võrreldes seni kehtinud määrusega, välja arvatud lisanduvas Kopliotsa sihtkaitsevööndis, kus on inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine lubatud aasta läbi. Liikumispiirangut ei kehtestata Kopliotsa sihtkaitsevööndisse, kuna teadaolevalt puudub seal metsisemäng ja seega pole põhjendatud metsisemänguaegse liikumispiirangu rakendamine, mis on vajalik muudes sihtkaitsevööndites. 2.1. Püsielupaiga välis- ja vööndite piirid Annamõisa püsielupaiga piiride põhjendatuse kontrollimisel ja korrigeerimisel võeti aluseks (prioriteetsuse järjekorras) keskkonnaregister, katastriüksuste piirid seisuga jaanuar 2018, metsaregister seisuga jaanuar 2018, ETAK-i (Eesti topograafiline andmekogu) andmestik (2018. aasta seis, Maa-amet) ja ortofotod, vajaduse korral kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid. Maaparandussüsteemid piiritleti üldjuhul piirnevasse sihtkaitsevööndisse või püsielupaigast välja. Püsielupaiga välispiiri ja ühtlasi piiranguvööndi piirile jäävad maaparandussüsteemid tsoneeriti püsielupaigast välja, kuna nende hooldustöid pole võimalik piiranguvööndis reguleerida. Samuti piiritleti püsielupaigast välja püsielupaiga välispiirile jäävad metsasihid. Annamõisa püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiire, sihte, kraave ja kraavide mõttelisi pikendusi, mööda piirneva Mustjärve raba hoiuala välispiiri ja nimetatud joonobjekte ühendavaid mõttelisi sirgeid järgmiste koordinaatidega käänupunktide vahel: 506 734,192 ja 6 548 041,408, 506 743,295 ja 6 548 035,946; 507 983,086 ja 6 546 694,702, 507 979,279 ja 6 546 687,254; 507 501,303 ja 6 544 584,526, 507 509,082 ja 6 544 579,230; 506 748,922 ja 6 544 891,205, 506 731,544 ja 6 544 901,135; 506 229,074 ja 6 546 261,247, 506 218,316 ja 6 546 269,853; 505 695,820 ja 6 546 477,064, 505 703,268 ja 6 546 477,395; 505 725,280 ja 6 546 468,292. Püsielupaiga idaosas (katastriüksustel tunnustega 68001:003:0018 ja 68001:003:0279) kirde- edelasuunalise kraaviga piirneval alal pole välispiiri võrreldes varasemalt kehtestatud piiriga muudetud ja see kulgeb kraavi telgjoonest kaugemal kui mujal püsielupaiga välispiiril – ligikaudu 7,5 m kaugusel, jättes kraavi püsielupaigast välja. Annamõisa püsielupaiga Kopliotsa sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda kraave nii, et kraavid jäävad sihtkaitsevööndisse, mööda teed nii, et tee jääb sihtkaitsevööndist välja, mööda katastripiire ja püsielupaiga välispiiri ning mööda mõttelisi sirgeid järgmiste koordinaatidega käänupunktide vahel: 505 156,774 ja 6 546 954,874, 505 334,360 ja 6 546 961,494; 505 419,263 ja 6 547 163,078, 505 555,307 ja 6 547 107,303. Annamõisa püsielupaiga sihtkaitsevööndi uue lahustüki piir kulgeb mööda püsielupaiga välispiiri, mööda kraavi nii, et kraav jääb sihtkaitsevööndisse, ja mööda katastripiiri. Annamõisa püsielupaiga sihtkaitsevööndi juba varem kaitse all olnud kahe lahustüki piire on korrigeeritud vastavalt muudatustele katastripiirides ja põhikaardis nii, et piir kulgeb mööda püsielupaiga välispiiri, katastripiire ja kraave, kusjuures kraavid jäävad sihtkaitsevööndisse (välja arvatud katastriüksusel tunnusega 68001:003:0014 ja sealt kirde poole kulgeva kraavi puhul, kus arvestatakse algselt kehtestatud sihtkaitsevööndi piiritlemise põhimõtet ja kraav jäetakse piiranguvööndisse mõttelise sirgena käänupunktide koordinaatidega 507 809,947 ja 6 545 289,724 ning 508 040,681 ja 6 545 513,500), ning teid ja sihte, kusjuures teed ja sihid jäävad sihtkaitsevööndist välja, mööda nimetatud joonobjektide mõttelisi pikendusi ning nendevahelisi mõttelisi sirgeid käänupunktide koordinaatidega 507 077,117 ja 6 546 483,519, 507 078,381 ja 6 546 485,717; 507 005,453 ja 6 545 363,553, 507 013,632 ja 6 545 356,200; 506 704,733 ja 6 546 053,705, 506 709,532 ja 6 546 062,808. Sihtkaitsevööndist väljajääv ala on tsoneeritud piiranguvööndisse. Eelnõukohase Annamõisa püsielupaiga pindala on 780,1 ha, sh kavandatava sihtkaitsevööndi pindala 278,7 ha ja piiranguvööndi pindala 501,4 ha. Muudatused võrreldes kaitse alla võtmise ettepanekuga tulenevad piiride korrigeerimisest mööda katastripiire, kraavide servasid jm looduses tuvastatavaid orientiire ning Kaitseliidu ettepaneku alusel ühe teeosa ja sihi tsoneerimisest sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse. Annamõisa püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muudatus puudutab vaid riigimaad. Määruse eelnõu kohaselt arvatakse Annamõisa püsielupaiga piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 91,4 ha riigimaad. Püsielupaigast (piiranguvööndist) arvatakse välja 3,6 ha riigimaad raudteetammil ja selle ääres (transpordimaa sihtotstarbega). Välispiiri täpsustamise tõttu (täpsustub ka eramaadel) väheneb kokkuvõttes Annamõisa püsielupaiga pindala võrreldes seni kehtiva püsielupaiga piiridega ligikaudu 2,3 ha. 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet teavitas väljatöötamiskavatsusest (Väljatöötamiskavatsus ja ekspertiis Annamõisa metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmiseks) 1. märtsil 2018 maaomanikke (Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa-amet), kohalikku omavalitsust ning Kaitseliitu ja Kaitseväge (kuna ala hõlmab Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringuala) ning andis võimaluse kuni 16. märtsini 2018 esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Lääne-Nigula Vallavalitsus ja Maa-amet nõustusid väljatöötamiskavatsusega, RMK-lt ega Kaitseväelt ettepanekuid ei laekunud. Kaitseliit soovis kinnitust, et nad saavad nõuetekohaselt tähistada Piirsalu lasketiiru ohuala välispiiri. Kaitseliidu ettepaneku alusel korrigeeriti Kopliotsa sihtkaitsevööndi piiri nii, et mööda sihte ja teid kulgev ohuala välispiir (4 m laiune lage koridor) jääks tervikuna piiranguvööndisse (vt tabelit 1). Piiri korrigeerimise tõttu vähenes Kopliotsa sihtkaitsevööndi pindala 0,5 ha võrra võrreldes kaasamiseelse väljatöötamiskavatsusega. Tabel 1. Kaasamise käigus laekunud ettepaneku alusel määruse eelnõu muutmine Ettepanek Muudatus määruse eelnõus Kaitseliit soovib võimalust tähistada Piirsalu Kopliotsa sihtkaitsevööndi piiri korrigeeriti lasketiiru ohuala välispiiri nõuetekohaselt nii, et mööda sihte ja teid kulgev ohuala (4 m laiune lage koridor). välispiir jääks tervikuna piiranguvööndisse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Metsis kuulub linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide loetellu, kelle elupaikade kaitseks tuleb linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt rakendada erimeetmeid, et kindlustada selle liigi säilimine ja paljunemine levikualal. Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktiga 233 on Natura 2000 võrgustiku alaks esitatud Mustjärve raba loodusala, mis hõlmab ka metsise Annamõisa püsielupaiga. Seega tuleb Annamõisa püsielupaigas tegevuste kavandamisel hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada II kaitsekategooriasse kuuluva metsise ja tema elupaikade soodsat seisundit, mille tulemusena säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Metsise Annamõisa püsielupaiga kaitsekorra tõhustamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Kuna kaitsekord tõhustub üksnes riigimaal, ei suurene riigi kulud seoses erametsamaa toetusega ega eramaa riigile omandamisega. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Määruse jõustumisel väheneb Lääne-Nigula valla maamaksutulu ligikaudu 98 eurot aastas. Arvestades, et 91,4 ha riigimaad viiakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse, ning pidades silmas RMK poolt metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot, väheneb puidukasutuse tulu Annamõisa püsielupaigas kokku hinnanguliselt umbes 4278 eurot aastas. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest tegemist on juba kaitse alla oleva alaga, mille kaitsekorda tõhustatakse. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik- õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1158 - Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9e87236b-3f8e-4e6e-9dfa-18c75bd7ca9a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9e87236b-3f8e-4e6e-9dfa-18c75bd7ca9a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main