Kiri

Ministeeriumid 12.11.2018 nr 11-1/210-1 Vabariigi Valitsuse korralduse "Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-s avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Lisa: korralduse eelnõu 1 lehel; korralduse eelnõu seletuskiri 7 lehel. Doris Uudelt 6125248 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2018 nr Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine 1. Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel kehtestada Eesti Vabariigi 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315. 2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on piirata Eestisse sisserändavate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2019. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras. VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Sisserände piirarvu alla ei kuulu: - Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud, - Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud, - Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu: - abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, - Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, - Ameerika Ühendriikide kodanikele, - Jaapani kodanikele. Piirarvu alla ei arvestata ka: - välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, - välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, - välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes, - õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses. Peale selle on piirarvu erisus loodud ka välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. 15. juulil 2018. aastal jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena ei arvestata sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina. Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi. 1 Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]), sama osakonna nõunik Eva Lillemäe (tel 612 5079, [email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüüsibüroo analüütik Mary Piibeleht (tel 612 3091, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siseministeeriumis on väljatöötamisel siseministri määruse „2019. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ja jagunemise kehtestamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi” eelnõu. Eelnõu on kavas kehtestada VMS § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Töötamise ja ettevõtluse eesmärgil tähtajalise elamisloa andmisel sisserände piirarvu määra kehtestamiseks oleme palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui majanduspoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest vastutava ministeeriumi ekspertarvamust hiljemalt 07.11.2018. Oleme palunud MKM-il seejuures töötamise eesmärgil antavate tähtajaliste elamislubade puhul välja tuua ka eraldi valdkonnad, millele peaks eraldama kindla osa 2019. aasta piirarvust. MKM tähtajaks ettepanekuid ei ole esitanud. Eelnõu on kavas edastada eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile ja teistele asjassepuutuvatele partneritele. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada 2019. aasta sisserände piirarv. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut. See on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i § 113 lõikes 2 on sätestatud, et sisserände aastane piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. 2 Eesti alaliste elanike hulk, mille alusel on arvutatud sisserände piirarv on saadud selliselt, et on liidetud Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), ning Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omavate välismaalaste arv ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende pereliikmete arv – seisuga 01.10.2018 kokku 1 315 007 isikut. Eesti alaliste elanike hulk on viimastel aastatel vähenenud Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omavate välismaalaste arvu vähenemise tõttu. Kui 2017. aastal oli Eestis 164 054 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, siis seisuga 01.10.2018 oli neid 161 001. Samas on suurenenud Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata. Samuti on suurenenud alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv. Kui 2017. aastal oli Eestis 1 144 051 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata, siis seisuga 01.10.2018 oli see number 1 146 169 ning kui 2017. aastal oli Eestis 7123 alalist elamisõigust omavat EL-i kodanikku ja perekonnaliiget, siis seisuga 01.10.2018 oli see arv 7837. Tabel 1. Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal) seisuga 01.10.2018 (allikas: Eesti rahvastikuregister), ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.10.2018 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, edaspidi PPA). Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on 1 146 1691 registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 161 001 Alalist elamisõigust omavad Euroopa Liidu kodanikud ja perekonnaliikmed 7837 KOKKU 1 315 007 Seega on 2019. aasta sisserände piirarv 1315 isikut. See on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.10.2018. Aastateks 2012–2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Aastatel 2015–2017 oli sisserände piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (vt tabelit 2). 2012. aastal võis piirarvu alusel Eestisse elama asuda soovivatele välismaalastele anda kõige rohkem 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427. 2013. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1000 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398. 2014. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 996 elamisluba, neist kasutati ära 720 ja kasutamata jäi 276. 2015. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 1252 ja kasutamata jäi 70. 2016. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1317 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus 2016. aasta detsembris. 1 1 142 632 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 3537 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 3 2017. aastal võis samamoodi anda 1317 elamisluba ja see arv täitus 2017. aasta juulis. Praeguse aasta sisserände piirarv on 1315 ja see täitus 2018. aasta 21. juunil. Tabel 2. Sisserände piirarv 2012–2018 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: PPA). Sisserändajate suurim Tähtajaline elamisluba lubatud Aasta osakaal Eesti alalisest Suurim elanikkonnast võimalik Välja antud Kasutamata (%) hulk 2012 1008 581 427 2013 0,075 1000 602 398 2014 996 720 276 2015 1322 1252 70 2016 1317 1317 0 0,1 2017 1317 1317 0 2018 1315 1315 0 Kuna aastatel 2014 ja 2015 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja antud lubade arv, suurendati 2016. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i § 113 lõikes 2. Nii nagu 2016. ja 2017. aastal, oli sisserände piirarv ka 2018. aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Tabel 3. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti aastatel 2012–2018 (allikas: PPA). Tähtajalise elamisloa 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 andmise alus ettevõtlus 56 43 24 21 17 19 14 töötamine 500 518 829 1210 1290 1295 1300 välisleping 25 41 35 21 10 3 1 KOKKU 581 602 888 1252 1317 1317 1315 Tabel 4. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2012–2018 elamisloa andmise aluste kaupa (allikas: PPA). Elamisloa alus 2012 2013 2014 2015 2016 2017 20182 1. Töötamine (kokku) 500 518 829 1210 1290 1295 1300 eraõiguslik juriidilise 61 46 35 39 isiku juhtorgani liige üldtingimustel 244 407 852 1219 2 Viimane piirarvu alusel välja antud elamisloa andmise otsus tehti 17. juulil 2018. 4 lähetatud töötaja 180 168 315 604 523 207 ekspert, nõustaja, 101 83 69 15 konsultant loominguline töötaja 17 16 6 8 sportlane, treener 24 35 23 11 vaimulik 20 39 46 1 õppejõud, õpetaja 21 18 7 3 tippspetsialist 6 58 99 109 43 EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 Eestis kõrgkooli 1 lõpetanud EL-i pikaajalise elaniku elamisloa 2 3 2 alusel 2. Ettevõtlus 56 43 24 21 17 19 14 3. Välisleping 25 41 35 21 10 3 1 KOKKU 581 602 888 1252 1317 1317 1315 Tabel 5. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja nende andmise otsused 2012–2018 (allikas: PPA) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 (seisuga 01.10) tähtajalise elamisloa 3866 3696 4376 5324 7884 8428 7051 taotluste arv tähtajalise elamisloa 3310 3503 4060 4927 6702 7505 5974 andmise otsused Tähtajalise elamisloa taotlused Võrreldes eelmise aastaga on tähtajaliste elamislubade taotluste koguarv suurenenud. Kui 2017. aastal esitati 8428 taotlust (01.10.2017 seisuga 6427), siis 01.10.2018 seisuga on esitatud 7501 taotlust. Võrreldes 2017. aasta sama ajavahemikuga on see 1074 taotluse võrra rohkem. Ka töötamiseks antavate tähtajalise elamisloa taotluste arv on suurenenud. 2017. aastal esitati 2598 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks (01.10.2017 seisuga 1778 taotlust). Seisuga 01.10.2018 oli esitatud 2353 töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust, võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 575 taotluse võrra rohkem. Kasvu on tinginud nii suurenenud nõudlus välistööjõu järele kui ka viimastel aastatel ellu viidud välismaalaste seaduse muudatused, mille eesmärk on olnud soodustada ennekõike nende välismaalaste Eestisse saabumist ja siin elama asumist, kes panustavad riigi, majanduse ja ühiskonna arengusse. Samuti on suurenenud ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv. Kui 2017. aastal esitati 97 taotlust (01.10.2017 seisuga 71 taotlust), siis 01.10.2018 seisuga oli esitatud 100 ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 29 taotluse võrra rohkem. Suuresti on selle kasvu tinginud iduettevõtluse sätete lisamine välismaalaste seadusesse (01.10.2018 seisuga oli esitatud 56 tähtajalise elamisloa taotlust, et tegeleda iduettevõtlusega). 5 Välislepingu alusel antavate tähtajalise elamisloa taotluste arv on suurenenud. Kui 2017. aastal esitati 24 taotlust (01.10.2017 seisuga 20 taotlust), siis seisuga 01.10.2018 oli esitatud 55 taotlust. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 35 taotluse võrra rohkem. 01.10.2018 seisuga oli esitatud 1646 tähtajalise elamisloa taotlust, et püsivalt Eestisse elama asuda. 2017. aastal esitati 2292 taotlust ja seisuga 01.10.2017 oli neid 1851. Tähtajalise elamisloa andmise otsused 2017. aastal anti välja 7505 tähtajalist elamisluba (01.10.2017 seisuga 5548 tähtajalise elamisloa andmise otsust). Tähtajalisi elamislube on võrreldes eelmiste aastatega antud välja järjest rohkem. Kui 01.10.2015 seisuga oli välja antud 3359 tähtajalist elamisluba ja 01.10.2016 seisuga 4401 tähtajalist elamisluba, on seisuga 01.10.2018 väljastatud 5974 tähtajalist elamisluba. Ajavahemikul 01.01.–01.10.2018 kuulus töötamiseks antud 2357 tähtajalisest elamisloast (2017. aasta samal ajavahemikul 2013) 2018. aasta piirarvu hulka 1300 elamisluba. See on 5 võrra rohkem kui 2017. aastal (2017. aastal kuulus piirarvu hulka 1295). Ajavahemikul 01.01.–01.10.2018 kuulus ettevõtluseks antud 76 tähtajalisest elamisloast (2017. aasta samal ajavahemikul 47) 2018. aasta piirarvu hulka 14 elamisluba, mis on 5 võrra vähem kui 2017. aastal (2017. aastal kuulus piirarvu hulka 19). Ajavahemikul 01.01.–01.10.2018 kuulus välislepingu alusel antud 32 tähtajalisest elamisloast (2017. aasta samal ajavahemikul 16) 2018. aasta piirarvu hulka 1 elamisluba. See on 2 võrra vähem kui 2017. aastal (01.10.2017 seisuga 3). IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. VI. Korralduse mõju Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavate sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele välismaalastele elamislubade välja andmist. Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevust, -kulutusi ega -tulusid. VIII. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 6 IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-1156 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb38e8a9-8e67-4939-a22c-b9e296630ed5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb38e8a9-8e67-4939-a22c-b9e296630ed5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main