Kiri

Tere, Edastan teile Rebala muinsuskaitseala märgukirja. Palun see teie asutuse avalikes kirjade registris registreerida Kirja sisule on oma toetusallkirja andnud 295 inimest, kellest c 97% on maastikulise riikliku muinsuskaitseala Rebala 36 km2 suuruse- + kaitsevööndiga muinsuskaitseala tegelikud maaomanikud ja kes toetavad kirjas välja toodud riiklikumaastikulise muinsuskaitseala Rebala muresid. Kiri on ehitatud üles nii, et inimene, kes pole kursis konkreetse teemadega või üldse pole kuulnud sellest alast, saab teemade kaupa ülevaate ning lõpuosas on ka ettepanekud, mida selle maastikulise riikliku muinsuskaitseala Rebala inimesed riigilt ootavad. Lugupidamisega, Tiia Välk Vandjala külavanem Jõelähtme vallavolikogu liige 56698710 Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinauskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegvuste fookuse täpsustmiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuksiatsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas: • 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. • 1987.aasta septembris loodi «Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. • 1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitseeesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse komplekseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. • 2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala uue põhimäärusega piiri, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku-ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1)Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2)maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3)kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4)muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5)kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse: • Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitseesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme-kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitseeesmärgiga. • Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks. • Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetakse  - 3- piirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes. • Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajandulik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast . • Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses kaasaja muinsuskaitse eritingimustenõuetele, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks. • Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel. • Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega. • Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirrangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid. • Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol . • Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärde tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala, tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega. • Tekkiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal. • Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegeutsemiseks ülemõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele. • Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal. • Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei! • 2012 algatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastab valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea  -4- • olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised – võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada? • 2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat! • Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus? • 2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt: • Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna. • Need ala kaitseeemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises. • Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukmaks, on vajalik täiendav kulukus hüvitada omanikule. • Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata? • Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingismuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseal inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  -5- • 2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muimsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale. . 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitseeesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastes programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslikuke koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastikehooldmaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva  -6- 11. seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 12. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele-käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 13. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitseesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks, näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tinigimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused on suuresti asendnud tarkvara ja spetsialiseeriud tarkmasin. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 14. Selgeks peab saama riigile, ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register. 15. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekivküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala. Lisatud on märgukirjale Rebala muinasuakitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, maaomanik ja elanik Rebala muinsuskaitsealal, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsiskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige, Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinauskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegvuste fookuse täpsustmiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuksiatsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas: • 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. • 1987.aasta septembris loodi «Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. • 1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitseeesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse komplekseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. • 2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala uue põhimäärusega piiri, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku-ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1)Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2)maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3)kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4)muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5)kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse: • Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitseesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme-kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitseeesmärgiga. • Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks. • Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetakse  - 3- piirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes. • Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajandulik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast . • Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses kaasaja muinsuskaitse eritingimustenõuetele, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks. • Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel. • Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega. • Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirrangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid. • Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol . • Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärde tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala, tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega. • Tekkiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal. • Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegeutsemiseks ülemõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele. • Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal. • Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei! • 2012 algatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastab valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea  -4- • olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised – võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada? • 2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat! • Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus? • 2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt: • Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna. • Need ala kaitseeemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises. • Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukmaks, on vajalik täiendav kulukus hüvitada omanikule. • Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata? • Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingismuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseal inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  -5- • 2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muimsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale. . 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitseeesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastes programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslikuke koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastikehooldmaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva  -6- 11. seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 12. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele-käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 13. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitseesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks, näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tinigimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused on suuresti asendnud tarkvara ja spetsialiseeriud tarkmasin. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 14. Selgeks peab saama riigile, ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register. 15. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekivküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala. Lisatud on märgukirjale Rebala muinasuakitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, maaomanik ja elanik Rebala muinsuskaitsealal, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsiskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige, Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinsuskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegevuste fookuse täpsustamiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuskaitsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas:  1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.  1987 aasta septembris loodi „Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.  1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitse eesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks  põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.  2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala piiri uue põhimäärusega, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse:  Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitse eesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme/kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitse eesmärgiga.  Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks.  Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetaksepiirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes.  Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajanduslik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast.  Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses nüüdisaja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks.  -3-  Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel.  Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega.  Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid.  Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol .  Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärse tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega Eestimaal.  Tekiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal.  Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegutsemiseks üle mõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele.  Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal.  Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei!  2012 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastavad valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised/ võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada?  2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat!  Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek  Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus?  2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt:  Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna.  Need ala kaitse eemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises.  Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukamaks, on vajalik täiendav kulukus/väljaminek hüvitada omanikule.  Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosfääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata?  Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingimuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseala inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muinsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale.  -5- 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitse eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastesse programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslike koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastike hooldamaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 11. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele- käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 12. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitse eesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks. Näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tingimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiliste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused suures osas on võimalik asendada tarkvara ja spetsialiseerunud tarkmasinaga. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 13. Selgeks peab saama riigile, nii ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register.  14. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekiviküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala, Võerlda Märgukirjale on lisatud Rebala muinsuskaitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel Eesti omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsuskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinsuskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegevuste fookuse täpsustamiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuskaitsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas:  1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.  1987 aasta septembris loodi „Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.  1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitse eesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks  põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.  2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala piiri uue põhimäärusega, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse:  Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitse eesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme/kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitse eesmärgiga.  Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks.  Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetaksepiirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes.  Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajanduslik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast.  Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses nüüdisaja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks.  -3-  Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel.  Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega.  Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid.  Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol .  Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärse tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega Eestimaal.  Tekiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal.  Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegutsemiseks üle mõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele.  Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal.  Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei!  2012 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastavad valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised/ võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada?  2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat!  Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek  Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus?  2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt:  Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna.  Need ala kaitse eemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises.  Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukamaks, on vajalik täiendav kulukus/väljaminek hüvitada omanikule.  Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosfääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata?  Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingimuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseala inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muinsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale.  -5- 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitse eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastesse programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslike koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastike hooldamaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 11. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele- käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 12. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitse eesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks. Näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tingimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiliste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused suures osas on võimalik asendada tarkvara ja spetsialiseerunud tarkmasinaga. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 13. Selgeks peab saama riigile, nii ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register.  14. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekiviküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala, Võerlda Märgukirjale on lisatud Rebala muinsuskaitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel Eesti omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsuskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjo n [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] itseamet.ee f [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinauskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegvuste fookuse täpsustmis eks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „ Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuksiatsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas: 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala ( 13,38 km 2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. 1987.aasta septembr is loodi « Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug - ja sisevaated. 1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2 , kaitseeesmärk : Eesti põhjara nnikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse komplekseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimun ud arengu eksponeerimine. 2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala uue põhimäärusega piiri, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku-ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandu smaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug - ja sisevaated. Muinsuskaitsea la eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1)Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2)maaviljeluse ajalo os aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3 )kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4)muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilm e ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5)kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise a sustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse: Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitseesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme-kohustusi, mis ei ole proportsiona alsed kaitseeesmärgiga . Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala -, Koila -, Jõelähtme-, Võerdla -, Vandjala -, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks. Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarenduste st oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetakse - 3- piirangute kehtestajate - ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes. Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga . Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajandulik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Ma aomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast . Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses kaasaja muinsuskaitse eritingimustenõuetele , eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks. Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olem asolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel. Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrr eldes mitte kaitsealal olevate maadega. Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirrangute lahendusi pakkuvate spetsialistide ga ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid. Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol . Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaak s või maa vahetus samaväärde tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala, tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega. Tekkiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerid a raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal. Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegeutsemiseks ülem õistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele. Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal . Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mi da ei! 2012 algatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastab valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dok umendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala , Loo,Parasmäe , Võerdla , Jõelähtme, Rebala , Ma nniva, Koila ). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised – võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust pa remini korraldada? 2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeri umi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat! Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek Kultuuriminiteeriumile . Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus? 2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade ( Rebala , Võerdla , Vandjala ) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nü üd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt: Rebala Muinsuskaits eala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna. Need ala kaitseeemärgid , mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aas tal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises. Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukmaks , o n vajalik täiendav kulukus hüvitada omanikule. Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuu rikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele ( https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv ) . Miks riigi poolt neid suundi ei toetata? Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on , et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingismuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseal inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi? 2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Mu insuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. Määrata riiklikule muimsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja . Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastami seks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale. . Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism , mille a lusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsea ladega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaat ed, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). Muinsus kaitseala elus hoidmiseks l uua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. Valitsejal tuua selgelt välja kaitseeesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need plan eeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metood ikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . Keskkonnalastes programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitsea la taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodusmaastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslikuke koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud ees märke maastikehooldmaisel . Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamisek s. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävi tamine, mälu hävitamine. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude k õrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele-käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitseesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks, näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tinigimuste loomis eks tänapäevaste infotehnoloogiste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused on suuresti asendnud tarkvara ja spetsialiseeriud tarkmasin. Näiteks lihtsamate detailide too tmine autoteenindusele jne. Selgeks peab saama riigile, ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? K oostada Rebala muinsu skaitsealale vastav register. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid . Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekivküla : Rebal a , Parasmäe, Vandjala . Lisatud on märgukirjale Rebala muinasuakitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel omalaa dsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, maaomanik ja elanik Rebala muinsuskaitsealal, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsiskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige, Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal. Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinauskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegvuste fookuse täpsustmiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuksiatsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas: • 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. • 1987.aasta septembris loodi «Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. • 1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitseeesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse komplekseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. • 2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala uue põhimäärusega piiri, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku-ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1)Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2)maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3)kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4)muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5)kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse: • Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitseesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme-kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitseeesmärgiga. • Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks. • Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetakse  - 3- piirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes. • Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajandulik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast . • Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses kaasaja muinsuskaitse eritingimustenõuetele, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks. • Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel. • Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega. • Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirrangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid. • Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol . • Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärde tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala, tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega. • Tekkiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal. • Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegeutsemiseks ülemõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele. • Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal. • Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei! • 2012 algatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastab valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea  -4- • olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised – võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada? • 2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat! • Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus? • 2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt: • Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna. • Need ala kaitseeemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises. • Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukmaks, on vajalik täiendav kulukus hüvitada omanikule. • Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata? • Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingismuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseal inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  -5- • 2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muimsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale. . 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitseeesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastes programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslikuke koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastikehooldmaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva  -6- 11. seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 12. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele-käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 13. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitseesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks, näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tinigimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused on suuresti asendnud tarkvara ja spetsialiseeriud tarkmasin. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 14. Selgeks peab saama riigile, ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register. 15. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekivküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala. Lisatud on märgukirjale Rebala muinasuakitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, maaomanik ja elanik Rebala muinsuskaitsealal, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsiskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige, Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinsuskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegevuste fookuse täpsustamiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuskaitsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas:  1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.  1987 aasta septembris loodi „Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.  1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitse eesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks  põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.  2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala piiri uue põhimäärusega, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse:  Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitse eesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme/kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitse eesmärgiga.  Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks.  Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetaksepiirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes.  Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajanduslik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast.  Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses nüüdisaja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks.  -3-  Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel.  Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega.  Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid.  Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol .  Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärse tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega Eestimaal.  Tekiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal.  Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegutsemiseks üle mõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele.  Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal.  Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei!  2012 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastavad valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised/ võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada?  2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat!  Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek  Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus?  2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt:  Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna.  Need ala kaitse eemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises.  Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukamaks, on vajalik täiendav kulukus/väljaminek hüvitada omanikule.  Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosfääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata?  Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingimuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseala inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muinsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale.  -5- 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitse eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastesse programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslike koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastike hooldamaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 11. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele- käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 12. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitse eesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks. Näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tingimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiliste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused suures osas on võimalik asendada tarkvara ja spetsialiseerunud tarkmasinaga. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 13. Selgeks peab saama riigile, nii ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register.  14. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekiviküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala, Võerlda Märgukirjale on lisatud Rebala muinsuskaitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel Eesti omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsuskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinsuskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegevuste fookuse täpsustamiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuskaitsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas:  1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.  1987 aasta septembris loodi „Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.  1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitse eesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks  põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.  2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala piiri uue põhimäärusega, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse:  Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitse eesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme/kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitse eesmärgiga.  Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks.  Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetaksepiirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes.  Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajanduslik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast.  Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses nüüdisaja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks.  -3-  Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel.  Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega.  Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid.  Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol .  Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärse tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega Eestimaal.  Tekiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal.  Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegutsemiseks üle mõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele.  Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal.  Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei!  2012 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastavad valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised/ võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada?  2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat!  Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek  Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus?  2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt:  Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna.  Need ala kaitse eemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises.  Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukamaks, on vajalik täiendav kulukus/väljaminek hüvitada omanikule.  Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosfääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata?  Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingimuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseala inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muinsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale.  -5- 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitse eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastesse programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslike koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastike hooldamaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 11. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele- käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 12. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitse eesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks. Näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tingimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiliste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused suures osas on võimalik asendada tarkvara ja spetsialiseerunud tarkmasinaga. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 13. Selgeks peab saama riigile, nii ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register.  14. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekiviküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala, Võerlda Märgukirjale on lisatud Rebala muinsuskaitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel Eesti omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsuskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.  Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Märgukiri tegevuste korraldamiseks riiklikul kaitsealal Rebala Muinsuskaitseala (reg.nr 27051) Menetluses olev uus muinsuskaitseseadus jätab Harjumaal Jõelähtme vallas asuval riiklikul muinsuskaitsealal Rebala pikka aega üleval olnud probleemid lahendamata ja paneb peale uusi lisakulutuste tegemise kohustusi alal elavatele ja vara omavatele maaomanikele. Ebakohtade reguleerimiseks ja tegevuste fookuse täpsustamiseks tuleb lisada nimetatud seadusesse eraldiseisev peatükk alapealkirjaga „Rebala muinsuskaitseala“, milles on üheselt reguleeritud, kuidas toimitakse sellel ainukesel-ainulaadsel maastikulisel muinsuskaitsealal kirjeldatud olukordades. Riigil kui avaliku huvi esindajal, tuleb määrata Rebala muinsuskaitsealale valitseja, kes ala probleemidega igapäevaselt tegeleb tagamaks sellel alal jätkusuutliku arengu võrdsete partnelussuhete põhimõtete alusel. Rebala muinsuskaitseala ajaloost: Rebala Muinsuskaitseala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas:  1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2) Harju rajooni alluvusega, et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.  1987 aasta septembris loodi „Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium“, mis oli Eesti mastaabis ainulaadne ja põhieesmärgiks kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated.  1998. aastal Rebala muinsuskaitseala 72,64 km2, kaitse eesmärk: Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks  põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.  2016 vähendati Rebala muinsuskaitseala piiri uue põhimäärusega, loodi kaitsevöönd. Eesmärk on tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. Muinsuskaitseala eesmärgi saavutamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadus- ning kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku, avatud maastiku ja seda kujundavate elementide säilitamine; 2) maaviljeluse ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud arengu eksponeerimine ning võimaluste säilitamine ja loomine kultuuri- ning looduspärandi kompleksseks ja süstemaatiliseks põllumajandusajalooliseks, arheoloogiliseks, etnoloogiliseks ning loodusteaduslikuks uurimiseks; 3) kultuurkihis muistse asustuse ja inimtegevuse kohta leiduva teabe ning vanema asustuse säilinud fragmentide säilitamine ja eksponeerimine Eesti suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkonnas; 4) muinsuskaitseala ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme ja -struktuuri ning sellel paiknevate kultuuriväärtuslike ehitiste ja neile omase keskkonna säilitamine, uurimine ning korrastamine; 5) kohaliku eripärase paearhitektuuri, kohalike ehitusmaterjalide ja -laadi säilitamine ja korrastamine traditsioonilise asustuspildi osana, sealjuures ehitusajalooliselt väärtusetute ja ajaloolisse keskkonda sobimatute ehitiste ja muude objektide püstitamise vältimine või nende lammutamine. Sissejuhatus teemasse:  Rebala Muinsuskaitseala on ehe näide Eesti praktikas, kus nõukogude ajal riigi poolt loodud mastaapne riiklik kaitseala on käesoleva ajani jäänud ilma sisulisest tööst-sisust kaitse eesmärkide teostamiseks. Alal on maaomanikele kehtestatud-rakendatud ohtralt piirangumehhanisme/kohustusi, mis ei ole proportsionaalsed kaitse eesmärgiga.  Rebala muinsuskaitseala tuumikalal asub10 küla : Manniva-, Rebala-, Koila-, Jõelähtme-, Võerdla-, Vandjala-, Loo-, Parasmäe-, Maardu-, Saha külad. Siinsed külakogukonnad armastavad oma külasid, kus on nende sajandeid pikad juured ja nad hindavad selle ala väärtust elukeskkonnana enda jaoks oluliseks.  Rebala muinsuskaitsealal elavad paljude põliste maaomanike järglased, kes on endised talumaad tagastamise käigus tagasi saanud. Ammu ei unista enamus maaomanikest suurtest elamuarendustest oma maadel, nagu teema püstitamisel ohtralt väidetaksepiirangute kehtestajate- ja Rebala alaga manipuleerida armastavate inimeste sõnavõttudes.  Rebala muinsuskaitseala maaomanikele ei teadvustatud maade tagastamise protsessis, et tegemist on riikliku muinsuskaitsealaga ehk siis riikliku kaitsealaga. Omaaegsetes kahehobuse taludes põllumajanduslik tootmine ei ole majanduslikult enam ka võimalik. Maaomandid ja sellel asuv hoonestus on pärand sellest ajast.  Keskmise palgaga ei taasta muinsuskaitsealal oma taludeaegseid talukomplekse, mille hulka kuuluvad rehielamud/elamud ning muud kõrvalhooned vastavuses nüüdisaja muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, eriti kui need hooned ei osale majandustegevuses, leides kasutust vähesel määral vaid isiklikuks tarbimiseks.  -3-  Rebala muinsuskaitsealal on karjuv vajadus investeeringuteks inimeste elukeskkonna säilimiseks olemasolevate muinsuskaitsealustel kinnistutel.  Suures osas põliste inimeste ainukeseks varanduseks on maareformi käigus tagastatud talud koos maadega, milledel aga puudub konkurentsivõimeline (olematu väärtus ka laenu saamiseks) väärtus võrreldes mitte kaitsealal olevate maadega.  Lisaks tuleb uue hoonestuse püstitamiseks külades oma pere tarbeks läbida tihti suhteliselt keeruline ja aega nõudev bürokraatia rägastik, suhelda eriteadmistega tegevuspiirangute lahendusi pakkuvate spetsialistidega ja ametnikega, mis paljudel juhtudel kestab aastaid.  Rebala vajab oma arenguteks mingil määral ehitamisvõimalusi. Leida tuleb kompromiss avaliku huvi ja erahuvi vahel ühiskondliku kokkuleppe näol .  Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise võimalus elamumaaks või maa vahetus samaväärse tarbimisväärtusega riigimaa alale väljaspool muinsuskaitseala tagaks tänastele omanikele võrdse kohtlemise teiste maaomanikega Eestimaal.  Tekiksid eeldatavalt tunduvalt paremad rahalised võimalused, mis annaksid võimaluse investeerida raha tagasi oma hoonetesse. Elanikud ei ole huvitatud oma kodude mahajätmisest ja lagunemisest Rebala muinsuskaitsealal.  Arengud seadusloomes Rebala muinsuskaitsealal seavad teadlikult järjest rangemaid piiranguid maastikulise muinsuskaitseala maaomanikele. Uus MUKS ei käsitle maastikulist muinsuskaitseala eraldi osana seadusloomes, tekitades sellega alal tegutsemiseks üle mõistuse palju segadust ja piiranguid, uuringute tegemise kohustusi, mis on rahaliselt üle jõu käivad tavapärase sissetulekuga inimesele.  Inimesed, kes on tulnud Rebala muinsuskaitsealale elama uuel Eesti ajal, on tihti paremas olukorras. Näitena kui müüa korralik korter Tallinna kesklinnas, tekib ka arvestatav hulk rahalisi vahendeid renoveerida korralikult vana ehitis või ehitada nõuetele vastav uusehitis Rebala muinssuskaitsealal.  Muinsuskaitse otsustab ainuisikuliselt, mida alal tohib teha, mida ei!  2012 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu käigus koostati Jõelähtme valla maksumaksja raha eest Muinsuskaitseameti poolt Rebala muinsuskaitsealale eritingimused, mis kajastavad valitseja nägemust alast, kuidas külakogukonnad alal elama peaksid. Dokumendi koostamisel oli kaasamine ja koostöö Rebala muisnsuskaitseala 10 külakogukonnaga pea olematu (Maardu, Saha,Vandjala, Loo,Parasmäe, Võerdla, Jõelähtme, Rebala, Manniva, Koila). Vajalik oleks aga pooltel kolmepoolselt kokkuleppida tingimused, mis annaksid alal elavatele maaomanikele-elanikele selged juhised/ võimalused, kuidas käesoleva aja tingimustes sellel muinsuskaitsealal siis mõlemapoolselt elu-ettevõtlust paremini korraldada?  2011 aastal juhtis Muinsuskaitseamet Rebala muinsuskaitseala arengute teemal ümarlauda koos Jõelähtme vallavalitsuse ning ministeeriumite esindajatega. Leiti, et mõistlik on alal edasi minna Keskkonnaministeeriumi + Muinsuskaitseameti + Kultuuriministeeriumi + Põllumajandusameti+ omavalitsuse koostööna. Asi on soikus olnud juba 7 aastat!  Jõelähtme vallavolikogu istungil 26.06.2014 kinnitati volikogu poolt menetletavasse uude MUKS-i töörühma omapoolse Rebala muinsuskaitseala kogukondade esindajana Tiia Välk ja esitati ettepanek  Kultuuriminiteeriumile. Töörühma Rebala muinsuskaitsela huvigrupi esindajat ei kutsutud, äkki juhus?  2016 uue Rebala muinsuskaitseala põhimääruse koostamisel ei arvestatud kogukondade (Rebala, Võerdla, Vandjala) ettepanekutega, kelle elukeskkonda sellised otsused tegelikult otseselt määravad. Rebala muinsuskaitsealal elavate inimeste elu vaadatuna on alates 2005 - 2018 peaaegu kahe inimpõlve ettevõtlikumad tööaastad lihtsalt ajamerre voolanud – inimesed, kes olid siis 35-45 on nüüd 15 aastat vanemad ning nende võimekus-ettevõtlikus pole enam see, mis olid need 15 aastat tagasi. Peale kasvavale põlvkonnale on aga jäetud samad probleemid lahendada, nendega tegeleda. Mida Rebala ala inimesed soovivad riigilt:  Rebala Muinsuskaitseala kogukonnad ootavad riigiesindajatelt võrdset partnerlussuhet ja ühiskondlikku kokkulepet, et koostöös jätkusuutlikult edasi minna.  Need ala kaitse eemärgid, mis 1987 aastal püstiati ja 2016 täpsustati uue põhimääruse näol, ei pruugi olla enam 2018 aastal esmatähtsad! Kultuurikäsitlus on teadaolevalt ajas pidevas muutumises.  Rebala muinsuskaitseala inimesed tahavad Rebala alal edasi elada ja ka regulatsioonide piires majandada. Kui majandamisvõimalusi mis tahes moel piirakse või muudetakse kulukamaks, on vajalik täiendav kulukus/väljaminek hüvitada omanikule.  Me ei mõista, miks ei võiks riiklikust muinsuskaitsealast kujundada eeskujuliku ettevõtlikkuse ala, kaasaegse mikro- ja pereettevõtluse näidispiirkonda, biosfääriala kui muinsuskaitseala eritingimustega kultuurikeskkonda? Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele (https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv). Miks riigi poolt neid suundi ei toetata?  Oluline küsimus Rebala muinsuskaitseala jaoks on, et kas ainult piiratakse ja säilitatakse või suudetakse ja tahetakse ühes säilitamisega ka isemajandamise tingimuste loomisega elus hoida elu sellel muinsuskaitseala inimeste jaoks. Ainult kuluka säilitamisega säilitades ei võideta ju midagi?  2016 aastal Rebala muinsuskaitseala piiride muutmisel uue põhimäärusega jäi kõlama lubadus, et meie muredega tegeletakse edasi kui piir on väiksem. Käesolev pöördumine sisaldab ettepanekuid tegeleda sisuliselt Rebala Muinsuskaitseala elujõulisuse säilimiseks ja meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Rebala Muinsuskaitsealal elavate inimeste ettepanekud riigile : 1. Menetluses olevas uude MUKS-i lisada eraldi peatükk Rebala muinsuskaitseala käsitlemiseks. 2. Määrata riiklikule muinsuskaitsealale Rebala riigi poolt vastutav valitseja ja riigi poolt rahastatud kohalikku elu-olu tundev töökas kaitseala töötaja. 3. Rebala muinsuskaitseala mälestisena nr 27015, mis hõlmab c 36 km2 suurust maastikulist kaitseala koos hoonetega külamaastikel, on Eesti tänapäeva mõistes oleva põllumajanduse tekkimise sünnihäll ja muinsuskaitseala väärtuslike hoonete säilitamise rahastamiseks tuleb rakendada erastamisest laekuva raha suunamist Rebala muinsuskaitsealale.  -5- 4. Kõik kulud, mis ületavad tavaehitamist tulenevalt muinsuskaitseliste nõuete ja eritingimuste täitmisel, tuleb riigil hüvitada, rakendada tööle hüvitusmehanism, mille alusel kaetakse avalikus huvis tehtavad otsesed ja kaudsed kulud mälestise ja -kinnistute pindalade heas korras avalikkusele kättesaadavana hoidmiseks. 5. Võimaldada maadevahetus sarnaselt looduskaitse-maastikukaitsealadega muinsuskaitsealalt avalikes huvides kinnisasja või selle osa omandamine samaväärsele riigimaale olukorras, kus maa sihtotstarvet ei ole võimalik muinsuskaitseliste eesmärkide tagamisel ja põhjendatud kaalutlustel (vaated, jne.) muuta omanikule või tema pereliikmetele elamumaaks (ei ole mõeldud uusarendusi, vaid volikogude otsustuskorras sihtotstarbe muutmist elamu teenindamiseks vajalikuks elamumaaks omaniku ettepanekul võrde kohtlemise printsiibil muu Eestiga). 6. Muinsuskaitseala elus hoidmiseks luua võrdsed tingimused-võimalused teiste loodsuskaitsealadega-maastikukaitsealadega. 7. Valitsejal tuua selgelt välja kaitse eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja rahalised vahendid numbrites, kuidas ja mis vahenditest need planeeritakse ja planeerida need riigieelarvesse? 8. Rebala muinsuskaitsealal tuleb kaitstavad väärtused hinnata mitterahaliste väärtuste hindmise metoodikate kohaselt rahalisse väärtusse (vaated), tagamaks väärtuste käsitlemiel ka selle väärtuse äratuntav mõõt. Näitena Jägala joa vaate hindamine . 9. Keskkonnalastesse programmidesse- ja Põllumajandusameti seadusloomesse tuleb sisse viia Rebala muinsuskaitseala taotlemis-toetamise võimalused võrdselt teiste loodus- maastikukaitsealadega (näiteks KIK, poollooduslike koosluste hooldamine, MAK, jne). Saadud rahalised vahendid aitavad alal elavatel maaomanikel täita Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega seatud eesmärke maastike hooldamaisel. 10. Maakatastriseaduse seadusloomes on vaja Rebala muinsuskaitsealale rakendada erisust/ kaitset vanade kohanimede ja talunimede säilitamiseks. Peatada tuleb kehtiva seadusloome alusel massiline kohanimede ja talunimede teadlik hävitamine, mälu hävitamine. 11. Omanikud soovivad, et seadusandlus käsitleks olemasolevaid talukomplekse ühtse tootmisüksusena tervikuna, mitte ei nõutaks vanades hoonetes ettevõtluse alustamisel maasihtotstarbe muutmist. Esimese Eesti ajal olid samad talude kõrvahooned seotud selleaegse tootmistegevusega. See oleks alus kultuuripärandi- ja taluarhidektuuri järjepidevuse jätkumisele- käsitlemisele. Seega on vajalik selliste sätete sisse viimine ehitus- ja planeerimisseadustikesse. 12. Rebala muinsuskaitseala vajab omaette rahastusprogrammi kaitse eesmärkide teostamise tagamiseks, ettevõtluskeskkonna parendamiseks, oma identideedi ja pärandi säilitamiseks. Näidispilootprogramm vanade talukomplekshoonetes tingimuste loomiseks tänapäevaste infotehnoloogiliste ja tarkmasinaliste väikeettevõtete käivitamiseks koostöös digimajanduse sektoriga. Kus inimese kaasasündinud ja õpitud oskused suures osas on võimalik asendada tarkvara ja spetsialiseerunud tarkmasinaga. Näiteks lihtsamate detailide tootmine autoteenindusele jne. 13. Selgeks peab saama riigile, nii ala valitsejale kui KOV-le kui palju on muinsuskaitsealal- ja tema piiranguvööndis piirangutega koormatud kinnistuid arvuliselt, hektariliselt ning sellega seotud maaomanikke? Koostada Rebala muinsuskaitsealale vastav register.  14. Rebala vajab alal külade kaupa taluarhitektuuri ehitiste-, pärandmaastike inventuuri- ja kaitsekorralduskavasid. Esmajoones vajavad seda ala kolm kompaktset, veel ehedal kujul säilinud vana paekiviküla: Rebala, Parasmäe, Vandjala, Võerlda Märgukirjale on lisatud Rebala muinsuskaitseala maaomanike, -elanike kui ka avaliku huvi alusel ala külastatavate külastajate toetusallkirjade lehed, kes kõik soovivad, et sellel Eesti omalaadsel ja ainukesel maastikulisel muinsuskaitsealal ja tema inimestel hästi läheks. 30 oktoober 2018, Jõelähtme vallas, Vandjala külas Koostas: Tiia Välk, [email protected] 56698710 Vandjala külavanem Rebala Muinsuskaitseala tuumikalal Jõelähtme vallavolikogu liige Jõelähtme Vallavolikogu poolt MUKS töörühma volitatud isik 2014 aastal.