Kiri

Ministeeriumid Meie 06.11.2018 nr 1.2-2/115-1 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EISis. Eelkõige näeme puutumust Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1) Tervise- ja tööministri määruse eelnõu 2) Tervise- ja tööministri määruse eelnõu seletuskiri 3) Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisa 1 4) Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisa 2 5) Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisa 3 Lisaadressaadid: Eesti Arstide Liit Eesti Haigekassa Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit Häirekeskus Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Päästeamet Ravimiamet Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Terviseamet Kristel Siiman 626 9163 [email protected]  EELNÕU 29.10.2018 MINISTRI MÄÄRUS 2018 nr Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust sündmuskohal asuv õebrigaadi juht; 2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks; 3) kiirabibrigaad – kolme- või kaheliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi; 4) koostöö kord – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelise kiirabialase koostöö kord; 5) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega; 6) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse; 7) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal; 8) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi; 9) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava hädaabiteate teabe saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni. 1  2. peatükk KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS § 3. Kiirabibrigaadi koosseis (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline. (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog. (3) Arstibrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise meditsiini arst; 2) anestesioloog või 3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (4) Õebrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise meditsiini õde; 2) intensiivõenduse õde või 3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla: 1) õde; 2) erakorralise meditsiini tehnik või 3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav: 1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus; 2) erakorralise meditsiini tehnik või 3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane. (7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele. § 4. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad (1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arstlikuks toetus-, arsti- ja õebrigaadiks. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline. 2 (2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. (3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmetele kehtestatud nõuetele. (4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. (5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust. (6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. § 5. Esmase abi brigaadi koosseis (1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. (2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud loa kohaselt sündmuskohal, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. (3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus. (4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba, mis peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. § 6. Kiirabibrigaadi varustus (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid. (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab soetamise hetkel vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole rahvusvaheliselt kehtestatud Eesti Standardikeskuse tunnustatud viimase standardi nõuetele. 3 Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3. (4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele. (5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks. (6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale. (7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. (8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema käesoleva määruse § 3 lõike 8 alusel antud luba. § 7. Esmase abi brigaadi varustus Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–5 kehtestatud nõudeid. 3. peatükk KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TÖÖJUHEND § 8. Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused (1) Kiirabibrigaadi juht: 1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast; 2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest; 3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt; 5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse; 6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse; 7) diagnoosib bioloogilist surma; 8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi liikmetele; 10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist; 11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi osutamisel vastavalt koostöö korrale. (2) Kiirabibrigaadi teine liige: 1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku; 2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 4 3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele. (3) Kiirabibrigaadi kolmas liige: 1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel; 2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma pädevuse piires; 3) osaleb täiendkoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. (4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele. § 9. Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused (1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht: 1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast; 2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest; 3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt; 5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse; 6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse; 7) diagnoosib bioloogilist surma; 8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele; 10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadi, kes osutab kiirabi raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile. (2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid. (3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid. § 10. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus (1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt koostöö korrale. (2) Kiirabirigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava hädaabiteate teabe saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale. (3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad: 1) tagab enda kui abiandja ohutuse; 2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus; 4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale; 5 5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõikes 6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni. (4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale. (5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale. (6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad: 1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda; 2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda; 3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 11. Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted (1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a. (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda liikmena väljaõppe saamise ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale väljaõppe nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama kehtestatud nõuetele. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded Lisa 2. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu Lisa 3. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu 6  Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga kavandatakse sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kehtetuks tunnistamist ja asendamist käesoleva eelnõu terviktekstiga. Tegemist ei ole täiesti uue määrusega. 1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa ning nende lepingute aluseks on uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“. See omakorda lähtub kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kehtestatud nõuetest, mistõttu kaasajastatakse käesoleva eelnõuga kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit vastavalt tunnustatud meditsiini heale tavale, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ja teistele kaasajastatud õigusaktidele. Täiendava muudatusena võimaldatakse edaspidi õebrigaadi juhiks olla peale erakorralise meditsiini õe ja intensiivõenduse õe ka õel, kellel on vähemalt kaheaastane õena töötamise kogemus, millest vähemalt üks aasta on töötatud kiirabibrigaadi teise liikmena. Lisaks peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane tunnistus. Väljaõppe saanud õe oskused peavad vastama eelnõu lisas sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Sama regulatsioon kehtib arstibrigaadi juhi puhul. Arstibrigaadi juhiks võib peale erakorralise meditsiini arsti ja anestesioloogi olla ka arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. See muudatus võimaldab tagada jätkusuutliku kvaliteetse kiirabi osutamise. Lisaks reguleeritakse senised projektipõhiselt käivitatud täiendavad brigaadid õigusruumi tasemel. Kuni 31. detsembrini 2018. a kehtiv sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ on võimaldanud Terviseametil planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust parandavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Selle alusel on käivitatud näiteks kaheliikmeline õebrigaad Iisakus, arstlik toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaad Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna vanalinnas. Tegemist on olnud projektidega, mis on end praktikas tõestanud ning mida on oluline jätkata ka edaspidi. Seega kehtestatakse käesolevas eelnõus nimetatud brigaadide koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 626 9328). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). Määruse eelnõu lisad on ette valmistanud Eesti Kiirabi Liit.  2 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi. 1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Sellega seoses tunnistatakse sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ (edaspidi SoMi määrus nr 25) kehtetuks. Selle asemel kehtestatakse TTKS § 19 lõike 2 alusel uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“ (edaspidi kiirabi metoodika ja hinna määrus). Kehtiva SoMi määruse nr 25 § 2 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Seetõttu on projektipõhiselt käivitatud mitmeid meetmeid (edaspidi projektid), näiteks kaheliikmeline õebrigaad Iisakus, arstlik toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaadid Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna vanalinnas, mille olemust on täpsemalt selgitatud edaspidi. Statistika näitab, et need projektid on ennast kiirabisüsteemis igati õigustanud, kuid praegu ei ole neile õigusruumi tasemel kehtestatud ühtegi nõuet, mistõttu ei ole neid võimalik hõlmata kiirabi metoodika ja hinna määrusesse ega anda alust nende edasiseks rahastamiseks. Seega on oluline tuua need projektid koos nõuetega õigusruumi tasandile. Lisaks kaasajastatakse eelnõuga vastavalt meditsiini heale tavale ja kehtivale praktikale kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit. Paragrahvis 2 selgitatakse määruse eelnõus kasutatud peamisi mõisteid: esmase abi brigaad, kiirabibaas, kiirabibrigaad, koostöö kord, lisabrigaad, arstlik toetusbrigaad, telemeditsiin, valve ja väljasõit. Täiesti uuena avatakse mõiste „esmase abi brigaad“ (punkt 1), milleks on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust sündmuskohal asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart, Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi käivitada vaid nendel saartel. Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi – esmase abi brigaad1. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on läbinud erakorralise meditsiini alase väljaõppe ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurma korral). Samas ei ole nende isikute puhul tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks, et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv aparatuur 1 2017. aastal oli esmase abi brigaadil 225 kiirabi vajavat sündmust (allikas: PERH)  3 ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse transportimise vajaduse. Projekti eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem. Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema. Mõiste „kiirabibaas“ (punkt 2) selgitamisel lähtutakse kehtivast määrusest, kuid seda laiendatakse ka projektidele. Eelnõu kohaselt on kiirabibaas kiirabibrigaadi, sh nii vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki (nt jalgratta) parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks. Mõiste „kiirabibrigaad“ (punkt 3) tuleneb kehtivast määrusest ja see tähendab eelnõu kohaselt kolme- või kaheliikmelist erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühma, kes osutab kiirabi. Kehtivas määruses kirjeldatakse kiirabibrigaadi kui kolmeliikmelist isikute rühma, kuid käesoleva eelnõuga võimaldatakse ka vähendatud koosseisuga (ehk kaheliikmelise) kiirabibrigaadi väljasõite, mistõttu täpsustatakse vastavalt ka mõiste selgitust. Mõiste „koostöö kord“ (punkt 4) all mõeldakse TTKS § 17 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrust nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“2, millest lähtuvalt teevad kiirabibrigaadid ja nende pidajad, haiglad, politsei- ja päästeasutused ning Terviseamet omavahel kiirabialast koostööd. Selle põhimõtete alusel toimub kiirabi vajavate hädaabiteadete menetlemine, abi väljasaatmine, abivajajale abi osutamine sündmuskohal ning abivajaja transport haiglasse jms. Mõiste „lisabrigaad“ (punkt 5) ei ole oma olemuselt uus mõiste, sest ka kehtiv määrus näeb ette lisavarustuse olemasolu kolme kiirabibrigaadi kohta. Seega, kui erandolukordades on vajalik kiirabi kättesaadavuse või valmisoleku parendamiseks käivitada lisaks 102 põhikiirabibrigaadile veel täiendav kiirabibrigaad, aktiveeritakse see lisavarustuse põhjal. Täiesti uuena avatakse mõiste „arstlik toetusbrigaad“ (punkt 6), milleks on kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse. Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad3, mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida. 2 Määrus on samuti uuendamisel, vastava eelnõu on leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b- 7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5 3 Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“  4 Statistika näitab4, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud. Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad. Mõiste „telemeditsiin“ (punkt 7) avamisel lähtutakse valitsuskabineti 15. detsembri 2015. a nõupidamisel heaks kiidetud Eesti e-tervise strateegia 2020 dokumendist.5 Käesoleva eelnõu mõistes tähendab telemeditsiin kiirabi osutamist info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas (nt haiglas) ja patsient sündmuskohal. Kuna käesolevasse eelnõusse hõlmatakse ka projektid, laiendatakse vastavalt ka kehtiva määruse mõisteid „valve“ (punkt 8) ja „väljasõit“ (punkt 9). Mõiste „valve“ tähendab tööaega, mille jooksul nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi. Mõiste „väljasõit“ tähendab nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi tegevust Häirekeskuselt kiirabi vajava hädaabiteate teabe saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni. Paragrahviga 3 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi koosseisule. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus reguleerib kiirabibrigaadi koosseisu nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaad on tavapäraselt kolmeliikmeline ning vastavalt kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Eesti Haigekassa rahastab praegu 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, mis jagunevad vastavalt liigile ja kiirabi osutamise halduslepingut omavatele kiirabibrigaadi pidajatele järgmiselt:  6 reanimobiilibrigaadi (Tartu Kiirabi – 3, PERH – 2, Tallinna Lastehaigla – 1);  14 arstibrigaadi (Tartu Kiirabi – 7, Tallinna Kiirabi – 2, Karell Kiirabi – 2, Pärnu Haigla – 1, Narva Haigla – 1, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 1);  82 õebrigaadi (Tallinna Kiirabi – 20, Karell Kiirabi – 15, Tartu Kiirabi – 13, PERH – 11, Pärnu Haigla – 8, Valga Haigla – 3, Lõuna-Eesti Haigla – 3, Kuressaare Haigla – 3, Narva Haigla – 3, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 2). Lõike 2 kohaselt peab reanimobiilibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Lõike 3 kohaselt peab arstibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst, anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Lõike 4 kohaselt peab õebrigaadi juht olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Võrreldes kehtiva määrusega lubatakse käesoleva eelnõuga õebrigaadi juhiks olla lisaks erakorralise meditsiini õele ja intensiivõenduse õele ka teatud töökogemuse ja väljaõppe saanud õel. Väljaõppe saanud õe oskused peavad vastama käesoleva eelnõu lisas sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, sest kuni 1. jaanuarini 2015. a võimaldas sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ registreerida tervishoiutöötajate riiklikku registrisse erakorralise meditsiini õena ka teatud töökogemuse ja väljaõppega õdesid. Läbitav väljaõpe on kiirabispetsiifiline ja vastab õebrigaadi juhtimise praktilistele vajadustele. Kavandatav 4 Tallinna Kiirabi andmed 5 Leitav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e- tervise_strateegia_2020.pdf  5 muudatus võimaldab tagada jätkusuutliku ja kvaliteetse kiirabi osutamise. Sarnane regulatsioon kehtib ka arstibrigaadi puhul, kus lisaks erakorralise meditsiini arstile ja anestesioloogile võib brigaadi juhiks olla arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe. Lõike 5 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) teiseks liikmeks olla õde, erakorralise meditsiini tehnik või kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane (edaspidi üliõpilane), kes on saanud vähemalt 60- tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Lõike 6 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) kolmandaks liikmeks olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Ka Kaitseväe parameediku erialakursuse läbinud ja vastavat tunnistust omavat isikut võib lugeda kiirabitehnikuks, sest esimese taseme parameediku (s.o rühmaparameediku) erialakursuse kestus on 442 tundi6 ning selle sisu kattub suures ulatuses kiirabitehniku väljaõppe programmiga. See võimaldab kasutada riigis olemasolevat ressurssi võimalikult optimaalselt. Samuti võivad kolmandaks liikmeks olla erakorralise meditsiini tehnik ja üliõpilane. Täiendav tingimus on see, et kolmas liige peab igal juhul omama alarmsõiduki juhtimise õigust vastavalt liiklusseaduse §-s 841 sätestatule. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses, kuid kehtivas määruses on kasutatud mõistet „operatiivsõiduk“, mille asemel kasutatakse liiklusseaduses mõistet „alarmsõiduk“. Seega viiakse käesoleva eelnõuga mõiste liiklusseadusega vastavusse. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega. Lõikes 7 sätestatakse, et kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi liikmete oskusnõudeid vastavalt tunnustatud meditsiini headele tavadele, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ning läbitavale väljaõppele. Kehtestatavad oskusnõuded on omakorda kiirabibrigaadi liikmete väljaõppe programmi koostamise aluseks. Lõikega 8 võimaldatakse Terviseametil anda kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus võimaldab Terviseametil anda loa kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks. Käesoleva eelnõuga vaid täpsustatakse, et loa võib anda nii põhibibrigaadi kui lisabrigaadi puhul ning erandolukorrana nimetatakse peale riiklike suursündmuste ka toimepidevuse tagamise häired, mille korral võib olla ajutiselt vajadus koosseisu vähendada (nt iga-aastasel nn gripiperioodil, kui kiirabi vajavate hädaabiteadete arv ajutiselt suureneb). Lisaks võib käesoleva sätte alusel lubada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi väljasõitu tavaolukorras muudel põhjendatud erandjuhtudel, kui Terviseameti hinnangul on selle vajadus olemas. Siiski ei reguleeri käesolev säte kiirabibrigaadi koosseisu vähendamist hädaolukorras või riigikaitse seaduses nimetatud olukordades, vaid see toimub tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ alusel. 6 Allikas: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/toetuse-vaejuhatus/tervisekeskus/tervisekeskus-oppimisvoimalused  6 Lõikes 9 täpsustatakse, et juhul, kui Terviseamet on andnud loa kaheliikmelise põhikiirabibrigaadi või lisabrigaadi väljasõiduks, peab selle koosseis ja varustus vastama vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadile kehtestatud nõuetele, mida on selgitatud alljärgnevalt. Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadile. Tegemist on käesolevas eelnõus uute sätetega, kuid selle aluseks on käivitatud projektide praktika. Lisaks laienevad kehtestatavad nõuded ka siis, kui Terviseamet lubab erandolukorras vähendada põhikiirabibrigaadi või lisabrigaadi koosseisu. Sellisel juhul peab brigaadi koosseis vastama käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Lõikes 1 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline ning vastavalt kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse need reanimobiili-, arstlikuks toetus-, arsti- ja õebrigaadiks. Arstlik toetusbrigaad tuuakse õigusruumi kiirabibrigaadi täiendava liigina. Lõike 2 kohaselt peab vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kiirabibrigaadi liik ja selle töö sisu sõltub juhtiva liikme kvalifikatsioonist, mistõttu peab ka vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juhiks olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog (nii nagu kolmeliikmelise reanimobiilibrigaadi juhtki). Kuna vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi sõiduvahendiks on kiirabiauto, peab ka sõidukit juhtiv kiirabibrigaadi liige vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. See tähendab, et vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi teiseks liikmeks peab olema alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Praegu ei ole ühtegi projektipõhist vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi käivitatud, kuid erandolukorras võib selle vajadus tekkida. Lõike 3 kohaselt peab ka arstliku toetusbrigaadi juht ja teine liige vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmetele kehtestatud nõuetele. Sarnaselt reanimobiilibrigaadile on ka arstlik toetusbrigaad oma olemuselt „intensiivravi ratastel“, mistõttu kehtivad ka sellele brigaadile vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi koosseisu nõuded. Erinevalt reanimobiilibrigaadist, kelle töö on transportida patsienti haiglate vahel ja vajaduse korral toetada eluohtlikus seisundis patsienti, puudub sellel brigaadil patsiendi transportimise võimekus ja tema töö peamine sisu on õebrigaadi toetamine raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendi abistamisel. Tallinna Kiirabis käivitatud selle eribrigaadi olemust on selgitatud seletuskirjas eespool mõistete juures. Lõike 4 kohaselt peab vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teiseks liikmeks peab olema kiirabibrigaadi kolmanda liikme nõuetele vastav isik. Nõuete põhjust on selgitatud vähendatud reanimobiilibrigaadi koosseisu sätte juures. Praegu ei ole ühtegi projektipõhist vähendatud koosseisuga arstibrigaadi käivitatud, kuid selle vajadus võib tekkida erandolukorras. Lõike 5 kohaselt peab vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele samal põhjusel, nagu vähendatud koosseisuga reanimobiili- ja arstibrigaadi juht peab vastama reanimobiili- ja arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui brigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab kiirabibrigaadi teiseks liikmeks olema kiirabibrigaadi kolmanda liikme nõuetele vastav isik ehk alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne Iisaku brigaadi käivitamist  7 teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid. 2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321 (32%) transporditi edasi haiglasse7. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi töölerakendumine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks õebrigaadiks. Kui kiirabibrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib brigaadi teiseks liikmeks olla kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikme nõuetele vastav isik ning nii juhtiv liige kui ka teine liige peab omama lubatud sõiduki juhtimise õigust. Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad8, mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus jne. Lõikes 6 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama eelnõu lisas 1 kehtestatud nõuetele. Kuna vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikmeteks võivad olla isikud, kellel on sama kvalifikatsioon, nagu kiirabibrigaadi liikmetel, kehtivad neile samad oskusnõuded. See tähendab, et näiteks õebrigaadi juhi oskused peavad olema nii kolme- kui kaheliikmelise õebrigaadi puhul samad. Lõikes 7 täpsustatakse, et kõikide täiendavate vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadide rakendamiseks on vajalik põhjendatud luba, mille Terviseamet võib anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv SoM-i määrus nr 25 lubab Terviseametil planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Selle alusel on käivitatud projektid, mida on eespool täpsemalt selgitatud. Käesolev säte ei hõlma eelnõu § 6 lõikes 8 reguleeritud lisabrigaadide käivitamist erandolukorras. Kuna tegemist ei ole kohustuslike kiirabibrigaadidega, vaid täiendavate meetmetega, mida rakendatakse vastavalt vajadusele ja eelarvelistele võimalustele, peab käesoleva lõike alusel antava loa väljastamine olema Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga eelnevalt kooskõlastatud. Paragrahviga 5 reguleeritakse esmase abi brigaadi koosseisu nõudeid. Tegemist on uute sätetega õigusruumi tasandil, kuid nende aluseks on Ruhnus, Kihnus ja Vormsil käivitatud esmase abi brigaadide kehtiv praktika. Lõike 1 kohaselt peab esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. See tähendab, et telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriv arst võib olla erakorralise meditsiini arst, anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Seda põhjusel, et ravi puudutavaid otsuseid tuleb vastu võtta distantsilt, sh otsustada vajaduse korral patsiendi transportimine haiglasse, ning see teeb otsuste vastuvõtmise keerukamaks kui füüsiliselt sündmuskohal olles. Ka haiglas koostab patsiendile raviplaani arst. Lõikes 2 sätestatakse, et kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub sündmuskohal ehk saarel, peab ta vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Lõikes 3 kehtestatakse esmase abi brigaadi teise ja kolmanda liikme kvalifikatsiooninõuded, mis lähtuvad kehtivast praktikast. Käesoleva eelnõu kohaselt peab nii esmase abi brigaadi teisel kui 7 Allikas: E-kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul 8 2018. a suvisel perioodil reageeris 248 kiirabi vajavale hädaabiteatele ja 21% neist anti patsient üle kiirabibrigaadile (allikas: Tallinna Kiirabi)  8 kolmandal liikmel olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Kuna saarel on teiseks ja kolmandaks liikmeks kohalikud elanikud ise, peavad nad olema eelnevalt saanud teatud väljaõppe (abi andmise esmased võtted, kuidas kasutada aparatuuri jne). Kiirabibrigaadi juhtival kolmandal liikmel peab olema ka alarmsõiduki juhtimise õiguse. Lõike 4 kohaselt peavad esmase abi brigaadi liikme oskused vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Ka kiirabibrigaadi liikmete oskusnõuded on kehtestatud eelnõu lisas 1. Kehtestatavad oskusnõuded on omakorda ka esmase abi brigaadi liikmete väljaõppe programmi koostamise aluseks. Lõige 5 sätestab, et esmase abi brigaadi võib rakendada Terviseameti loa alusel, kui see võimaldab parandada kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Kuna tegemist ei ole kohustusliku kiirabibrigaadiga, peab ka esmase abi brigaadi rakendamiseks väljastatud luba olema eelnevalt kooskõlastatud nii Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga. Lisaks tuleb väljastatavale loale märkida, kes, kus ja millal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest. Seda põhjusel, et üldjuhul asuvad esmase abi brigaadi kaks mittetervishoiutöötajast liiget saarel ja nende tegevust koordineerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu kiirabibaasis või haiglas asuv arst, kuid kõrghooajal ehk suveperioodil, kui kiirabi vajavaid sündmusi on rohkem, asub füüsiliselt igal saarel ka õebrigaadi juht, kes sel ajal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest. Näiteks asub õebrigaadi juht füüsiliselt kohapeal Kihnus ja Vormsil 92 päeval aastas ja Ruhnus 44 päeval aastas9. Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi, sh vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustusele. Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaadi varustuseks on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtivas määruses on varustuseks kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. Meditsiiniseadme seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on meditsiiniseade instrument, aparaat, seade, tarkvara, materjal või muu toode, mida kasutatakse inimese puhul eraldi või kombinatsioonis, sealhulgas tootja poolt spetsiaalselt kas diagnostilistel või ravieesmärkidel kasutamiseks ette nähtud tarkvara, ja mille kavandatud põhitoime inimesele ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik, kuid mida kasutatakse: 1) haiguste diagnoosimiseks, ärahoidmiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks; 2) vigastuse või puude diagnoosimiseks, jälgimiseks, ravimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks; 3) kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimiseks või muutmiseks või kehaosa asendamiseks; 4) rasestumise soodustamiseks või ärahoidmiseks. Ravimiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Kuna meditsiiniseadmed ja ravimid on väga konkreetsed mõisted, mis ei hõlma näiteks kehtiva määruse lisades nõutud tööriideid, isikukaitse- ja ohutusvahendeid ning sidevahendeid (käsi- ja raadiojaam) ega muid preparaate (nt aktiivsüsi jne), täpsustatakse käesoleva eelnõuga, et kiirabibrigaadi varustuseks on ka tarvikud, vahendid ja muud preparaadid. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega. 9 PERH-i andmed  9 Lõike 2 kohaselt on kiirabiauto alarmsõiduk, mis peab soetamise hetkel vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole rahvusvaheliselt kehtestatud Eesti Standardikeskuse tunnustatud viimase standardi nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega, sest kehtivas määruses viidatud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ on kehtetu ja see on asendatud liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Standardile vastamise põhimõtet ei muudeta ehk kiirabiauto peab vastama soetamise hetkel viimasele Eesti Standardikeskuse tunnustatud standardile. Alates 6. oktoobrist 2014. a kehtib standard EVS-EN 1789:2008+A2:2014 „Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus. Kiirabiautod“10. Lõikes 3 sätestatakse, et kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva eelnõu lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva eelnõu lisas 3. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi varustust vastavalt tunnustatud meditsiinitavadele ja kiirabi osutamise heale praktikale. Lõikes 4 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele. Tegemist ei ole uue sättega, sest ka kehtiv määrus nõuab kiirabibrigaadi pidajalt tagavara ööpäevaringset kättesaadavust, kuid käesoleva eelnõuga täpsustatakse, et kogu varustus tuleb ka säilitada vastavalt kehtivatele nõuetele. Lõikes 5 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks. Tegemist ei ole uue sättega, sest ka kehtiv määrus näeb ette, et kiirabibrigaadi pidaja tagab varu olemasolu viieks ööpäevaks. Samas on ajakriteerium viidud vastavusse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise põhimõtetega, mille kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja olema jätkusuutlikult toimiv, sh arvestades ka varustuse vajadust, vähemalt 72 tundi (s.o kolm ööpäeva). Lõikes 6 täpsustatakse, et kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need loale, mille alusel on lubatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendada. Näiteks võib olla vähendatud koosseisuga õebrigaadi sõidukiks nii kiirabiauto (nt kaheliikmeline õebrigaad Iisakul) kui ka jalgratas (nt rattabrigaad Tallinna vanalinnas), mistõttu tuleb see erisus väljastatavale loale märkida. Kui loal erisusi märgitud ei ole, tähendab see, et rakendatav vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustus peab vastama käesoleva eelnõu lisades kehtestatud varustuse nõuetele. Lõikes 7 sätestatakse, et kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. See varustus on lisabrigaadide rakendamise aluseks, kui selleks tekib vajadus, ning selle põhimõtte alusel on praegusel ajal rakendatavad 32 lisabrigaadi. Tegemist ei ole uue sättega. Ka kehtiv määrus nõuab lisavarustuse olemasolu samadel tingimustel. 10 Leitav: https://www.evs.ee/tooted/evs-en-1789-2008+a2-2014  10 Lõikes 8 täpsustatakse, et lisavarustusega lisabrigaadi väljasõitudeks on vajalik Terviseameti luba sarnaselt käesoleva eelnõu § 3 lõike 8 alusel põhibrigaadide ja lisabrigaadide koosseisu vähendamiseks. See tähendab, et lisabrigaade võib anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras kõige kauem 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral (nt iga-aastane nn gripiperiood, kui kiirabi vajavate hädaabiteadete arv ajutiselt suureneb). Paragrahvis 7 sätestatakse, et nii nagu kiirabibrigaadi puhul, on ka esmase abi brigaadi varustuseks nõuetele vastavad kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, kuid erinevalt kiirabibrigaadidest ei pea kiirabibrigaadi pidaja tagama esmase abi brigaadide kohta lisavarustust. Paragrahvis 8 reguleeritakse kiirabibrigaadi juhi (lõige 1), teise liikme (lõige 2) ja kolmanda liikme (lõige 3) õigusi ja kohustusi. Eelnõu kohaselt vastutab kiirabibrigaadi juht kogu kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse, sh patsiendile abi andmise, vajaduse korral tema haiglasse transportimise ning antud abi dokumenteerimise eest; teine ja kolmas liige toetavad kiirabibrigaadi juhti abi andmisel vastavalt oma pädevusele ning kolmas liige vastutab lisaks kiirabiauto või muu lubatud sõiduki korrasoleku eest. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi liikmete õigused ja kohustused kiirabi osutamisel ning käesoleva eelnõuga kaasajastatakse neid vastavalt kehtivale praktikale. Lisaks täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi puhul on teisel liikmel nii kiirabibrigaadi teise kui ka kolmanda liikme õigused ja kohustused. Paragrahviga 9 reguleeritakse esmase abi brigaadi liikmete õigusi ja kohustusi, mis lähtuvad kiirabibrigaadi liikmete õigustest ja kohustustest. Lõikes 1 sätestatakse telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriva juhi õigused ja kohustused, mille aluseks on kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused. Erinevus seisneb eelkõige selles, et juhtiv liige ei ole sündmuskohal. Seega koordineerib ta esmase abi brigaadi tegevust distantsilt ja vastutab eelkõige ravitegevuse eest. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade), kes osutavad kiirabi raskes või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport haiglasse11. Kui sündmuskohal juhib esmase abi brigaadi tegevust õebrigaadi juht, täidab ta kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid samamoodi, nagu ta juhiks õebrigaadi tegevust (lõige 2). Lõikega 3 täpsustatakse, et esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele ja kolmas liige kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid. Paragrahvis 10 reguleeritakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevust väljasõidueelsel perioodil, sündmuskohal ehk väljasõidul, patsiendi haiglasse transportimisel ja kiirabibaasi tagasijõudmisel. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi tegevuse ning käesoleva eelnõuga laiendatakse vastavaid sätteid esmase abi brigaadile. Lisaks ei dubleerita käesoleva eelnõuga brigaadi, haigla ja Häirekeskuse vahelist koostööd puudutavaid sätteid, mis on reguleeritud koostöö korras ning mida on täpsemalt selgitatud nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas12. Lõike 1 kohaselt tuleb nii kiirabibrigaadil kui ka esmase abi brigaadil kontrollida väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning olla tegutsemisvalmis vastavalt koostöö korrale. 11 PERH-i andmed 12 Eelnõu leitav EIS-st: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b-7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5  11 See tähendab, et valvet alustav brigaad peab olema kindel, et vajalik varustus on olemas ja töökorras ning koostöö korra mõistes tähendab tegutsemisvalmidus seda, et brigaad on komplekteeritud vastavalt käesolevas eelnõus kehtestatud nõuetele, sh ettenähtud varustusega, ning võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid alates Häirekeskuselt hädaabiteate andmete saamisest hiljemalt: 1) A-prioriteedi puhul 10 minuti jooksul; 2) B-prioriteedi puhul 5 minuti jooksul; 3) C-prioriteedi puhul 3 minuti jooksul; 4) D-prioriteedi puhul 1 minuti jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil (nt abivajaja pöördub ise kiirabibrigaadi või esmase abi brigaadi poole) kiirabi vajava hädaabiteate teabe saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale. Lõikes 3 kehtestatakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuse põhimõtted sündmuskohale saabumisel. Esmalt peab brigaad tagama enda kui abiandja ohutuse, st vajaduse korral viivitatakse ka abi andmise alustamisega, kui potentsiaalne patsient asub ohutsoonis ja temani ei ole võimalik pääseda ilma päästemeeskonna (nt liiklusõnnetuste korral abivajaja kättesaamine sõidukist) või politsei (nt massirahutused) abita. Kui brigaad jõuab kannatanuni, hinnatakse tema seisundit ja alustatakse abi osutamist. Kui aga kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada ning ohtu hinnates on brigaad leidnud, et abi osutamisega on siiski võimalik alustada, alustab brigaad eluliselt näidustatud raviga enne patsiendi vabastamist või selle käigus. Sündmuskohal tehakse koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale. Kriisiolukordades (nt ulatuslikud pääste- ja politseisündmused, sh hädaolukord, ja riigikaitseseaduses nimetatud olukorrad), kui kiirabi vajadus järsult suureneb, tuleb alustada abi osutamisega vastavalt oma asutuse nn masskannatanute käsitlemise olukorra plaanidele13 kuni Terviseameti korralduste saamiseni. Lõikes 4 sätestatakse, et patsiendi transportimisel haiglasse tagab brigaad patsiendile kiirabi osutamise jätkuvuse, sh on oluline, et transportimise käigus ei saaks patsient täiendavaid vigastusi. Brigaad teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale. Lõikes 5 sätestatakse, et pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale selleks, et Häirekeskusel oleks pidevalt asja- ja ajakohane ülevaade hõivatud ja vabast kiirabiressursist. Lõikes 6 sätestatakse brigaadi tegevuse põhimõtted kiirabibaasi saabumisel. Peale väljasõitu on oluline kasutusel olnud varustust kontrollida ja vajaduse korral seda täiendada, puhastada kasutusel olnud varustus, sh kiirabiauto või muu lubatud sõiduk, ja vajaduse korral seda desinfitseerida, samuti teavitada Häirekeskust tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale. Paragrahvis 11 esitatakse kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted. Lõikes 1 kehtestatakse õebrigaadi juhi kvalifikatsiooni puudutava muudatuse üleminekusäte. Selle kohaselt peavad juba õebrigaadi juhina töötavad õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse õena, vastama käesoleva eelnõuga kehtestatud nõuetele hiljemalt 1. aprillil 2019. a. Üleminekusäte kehtestatakse põhjusel, et juba praegu töötavad kiirabibrigaadi pidajate juures õebrigaadi juhina õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse õena, kuid on saanud kiirabi koolituskeskuse spetsiifilise kiirabi osutamise juhtimiseks sobiva 13Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni tegevusplaan  12 kiirabibrigaadi juhi väljaõppe. Alates 1. aprillist 2019. a tekib Terviseametil õigus kontrollida kõikide õebrigaadi juhina töötavate õdede puhul vastava töökogemuse ja väljaõppe tunnistuse olemasolu. Lõikega 2 võimaldatakse kiirabibrigaadi kolmandal liikmel, kelleks võib olla nii kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik kui ka üliõpilane, töötada juba väljaõppe ajal kiirabibrigaadis täieõigusliku liikmena, kui ta omab vähemalt alarmsõiduki juhtimise õigust ja on alustanud vastava väljaõppega. Säte on oluline, sest kiirabitehniku väljaõpe kestab vähemalt 400 tundi, erakorralise meditsiini tehniku väljaõpe 1560 tundi14 ja üliõpilase väljaõpe vähemalt 60 tundi, kuid kehtiva määruse kohaselt tohib kolmanda liikmena töötada alles pärast väljaõppe läbimist ja vastava tunnistuse olemasolu korral. Praktikas on aga kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehniku puhul enamasti tegemist isikutega, kes kuuluvad 40-aastaste ja vanemate vanuserühma15, mistõttu on oluline, et nad saaksid töötada juba väljaõppe ajal ja saada selle eest ka töötasu, mis tagab isiku igapäevase toimetuleku. Kui piirata isiku töötamist nii pikaajalise väljaõppe ajal, on oht, et reaalselt vajalikku personali edaspidi ei lisandugi. Siiski ei ole lubatud ilma väljaõppe läbimise ja vastava tunnistuseta töötada kauem kui väljaõppe kestuse nominaalaeg, et ei tekiks olukorda, kus isik reaalselt ei saagi vastavat väljaõpet. Kuna kiirabibrigaadi tegevuse eest vastutab kiirabibrigaadi juht ja kolmandal liikmel on kiirabi osutamisel eelkõige tugifunktsioon, ei ole ette näha, et muudatusega kaasneks kiirabi kvaliteedi halvenemist. Paragrahviga 12 tunnistatakse sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kehtetuks ja see asendatakse käesoleva eelnõu terviktekstiga. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos TTKS § 19 lõikega 2, mille alusel kehtestatakse käesolevas eelnõus sätestatud kiirabibrigaadide ja esmase abi brigaadide koosseisu ja varustuse nõuetest lähtuvalt kiirabi metoodika ja hinna määrus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on kiirabibrigaadi pidajad, kes osutavad kiirabi käesoleva eelnõu nõuete alusel, Terviseamet kui kiirabi korraldav asutus ja Eesti Haigekassa, kes rahastab kiirabi osutamist. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Kaudselt on mõjutatud Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes teevad kiirabibrigaadidega koostööd abi väljasaatmisel ja sündmuste lahendamisel, kuid kuna käesoleva eelnõuga kaasajastatakse kiirabibrigaadi koosseisu, varustust ja tööjuhendit vastavalt praktikale, sh reguleeritakse juba praegu projektipõhiselt käivitatud brigaade, on mõju koostööpartneritele ebaoluline. 14 Erakorralise meditsiini tehniku õppemaht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EAKP), 1 EKAP vastab Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ § 4 lõike 1 kohaselt 26 tunnile 15 Allikas: SA Kutsekoda (2017) „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ (leitav: http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf)  13 Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse eelnõu rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud, samuti mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1 ja 4.2. 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad Alates 2015. aastast tegutseb Eestis 11 kiirabiasutust, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi osutamise halduslepingu ning kelle kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja reageerimisvalmid väljakutsetele. Nende kiirabibrigaadi pidajatega sõlmib kiirabi rahastamise lepingu ka Eesti Haigekassa. Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Nimetatud kiirabibrigaadi pidajad moodustavad ligikaudu 34% kõikidest asutustest16, kes omavad kehtivat tegevusluba kiirabi osutamiseks, kuid vaid need 11 asutust osutavad reaalselt iga päev elanikkonnale kiirabi hädaabitelefoni 112 kaudu. Seetõttu võib kavandatavast muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust lugeda keskmiseks. Käesolev eelnõu olulisi muutusi kiirabibrigaadi pidajatele kaasa ei too, sest kehtivat määrust kaasajastatakse eelkõige vastavalt tunnustatud meditsiinipraktikale, kiirabi osutamise heale tavale (sh end õigustanud projektid) ning teistele kaasajastatud õigusaktidele, mistõttu võib mõju hindamise metoodikale tuginedes hinnata muudatuse mõju esinemise ulatust ja sagedust väikeseks. Lisaks ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid, vaid see võimaldab kiirabi osutada õiguspäraselt. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on keskmine, mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatustega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Sihtrühm II: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2 sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 13317, lisaks külastas 2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)18. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid hädaabiteateid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks. Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest muudatus toetab abivajajatele kvaliteetse ja jätkusuutliku kiirabi osutamist. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm I: Terviseamet 16 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register, allikas: http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/? 17 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad 18 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD %29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2  14 Terviseamet korraldab kiirabi osutamist vastavalt õigusruumis kehtestatule. Terviseameti struktuuris on peamiselt mõjutatud sihtrühmadeks peadirektori vastutusvaldkond, kus töötab kolm inimest, ja erakorralise meditsiini osakond ning järelevalveosakond, kus kiirabiga on puutumus kokku viiel töötajal. Nimetatud töötajad moodustavad ligikaudu 5% kõikidest Terviseameti töötajatest19, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Käesoleva eelnõuga tekib Terviseametil kohustus kooskõlastada õebrigaadi juhi väljaõppe programmi ja teha nende õdede üle järelevalvet. Samas on Terviseametil sarnane kohustus ka arstibrigaadi juhi, üliõpilase ja kiirabitehniku väljaõppe programmi puhul ning tegemist ei ole igapäevase ega iga-aastase tegevusega, mistõttu võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Lisaks hakkab Terviseamet käesoleva eelnõu kohaselt väljastama kiirabibrigaadi pidajatele lubasid vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi väljasõitudeks ning täiendavate vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadide, esmase abi brigaadide ja lisabrigaadide rakendamiseks. Tegemist ei ole uue kohustusega, sest ka praegu on nendeks tegevusteks vaja Terviseameti luba kas kehtiva määruse või kiirabi osutamise halduslepingu alusel. Seega võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Uue kohustusena lisandub küll vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi varustuses lubatud erisuste märkimine loale, kuid kuna Terviseamet rahastas kuni 31. detsembrini 2017. a projekte ning nende rahastamise aluseks oli ka kulumudel, mis võttis arvesse brigaadide koosseisu ja varustust, ei ole tegemist oma olemuselt täiesti uue ülesandega, sest varustuse erisused on juba teada. Seega võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike ning muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Sihtrühm II: Eesti Haigekassa Kuna tegemist on eelkõige kehtiva praktika õigusruumi tasemel reguleerimisega, siis käesoleva eelnõuga Eesti Haigekassale avalduv mõju on sama, mis kiirabi rahastuse üleminekuga Eesti Haigekassale, mille mõjusid hinnati Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas20. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõuga kaasneb kulu Eesti Haigekassale kui kiirabi rahastajale, kuid täpsemad kulukalkulatsioonid teeb Eesti Haigekassa kiirabi metoodika ja hinna määruse eelnõu väljatöötamise käigus ning esitab need nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas. Kiirabi rahastamisega seotud üldised kulukalkulatsioonid on esitatud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 19 Allikas: Terviseameti töötajate nimekiri http://www.terviseamet.ee/info/tootajate-kontaktid.html 20 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadu ste%20muutmise%20seadus  15 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Õdede Liidule, Häirekeskusele, Kaitseväe juhatajale, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Ravimiametile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Terviseametile.  Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu Lisa 1 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI LIIKMETE OSKUSNÕUDED Esmase abi Erakorralise Erakorralise Õde brigaadi II ja III Kiirabitehnik meditsiini Üliõpilane Õebrigaadi juht Arst meditsiini arst / II liikmena liige tehnik anestesioloog Oskab hinnata elutähtsate funktsioonide 1. jah* jah jah jah jah jah jah jah olemasolu (teadvus, hingamine, vereringe) Tunneb ära vereringeseiskuse vormi 2. ning oskab eristada jah* jah jah jah jah jah jah jah defibrilleeritavat rütmi mittedefibrilleeritavast Oskab rakendada esmaseid elustamisvõtteid (kaudne 3. jah jah jah jah jah jah jah jah südamemassaaž ja hingamisteede avamine manuaalsete võtetega) Oskab rakendada 4. EI EI jah jah jah jah jah jah elustamise ravijuhist Oskab juhtida 5. EI EI EI EI EI jah jah jah taaselustamist 6. Teab surma tunnuseid jah* jah jah jah jah jah jah jah Oskab diagnoosida ja dokumenteerida surma 7. ning hinnata võimalikke EI EI EI EI EI jah jah jah surma tekkimise põhjuseid 1  Tunneb ära hingamispuudulikkuse ja oskab alustada esmase 8. jah* jah jah jah jah jah jah jah abi andmisega hingamispuudulikkuse korral Oskab hinnata hingamispuudulikkuse põhjuseid 9. diferentsiaaldiagnostiliselt EI EI EI EI EI jah jah jah ja alustada hingamispuudulikkuse raviga Tunneb potentsiaalselt 10. eluohtlikke EI EI jah jah jah jah jah jah südamerütmihäireid Tunneb ära STEMI (ST- 11. elevatsiooniga müokardi EI EI EI EI jah jah jah jah infarkt) EKGs Tunneb ära ägeda 12. EI EI EI EI EI jah* jah jah müokardi isheemia EKGs Oskab rakendada ägeda 13. koronaarsündroomi EI EI EI EI jah jah jah jah haiglaeelset ravi Oskab alustada eluohtlike 14. EI EI EI EI jah jah jah jah südamerütmihäirete ravi Tunneb ära enamlevinud 15. rütmihäired ja oskab EI EI EI EI EI jah* jah jah alustada esmase raviga Tunneb ära südame- 16. EI EI EI EI jah jah jah jah vereringepuudulikkuse Oskab diferentsiaaldiagnostiliselt hinnata südame- 17. EI EI EI EI EI jah jah jah vereringepuudulikkuse põhjuseid ja alustada raviga 2  Oskab hinnata rindkerevalu põhjuseid 18. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära šoki ja oskab 19. anda esmast abi šokis EI jah jah jah jah jah jah jah patsiendile Oskab hinnata šoki põhjuseid 20. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära 21. dehüdratatsiooni ja oskab EI EI jah jah jah jah jah jah anda esmast abi Oskab hinnata hüpovoleemia põhjuseid 22. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Oskab hinnata teadvuse 23. EI EI jah jah jah jah jah jah tasemeid ja hinnata GKSi Oskab hinnata teadvusehäire põhjuseid 24. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära epileptilise 25. hoo ja oskab anda jah* jah jah jah jah jah jah jah esmast abi Oskab hinnata krampide põhjuseid 26. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära neuroloogilised 27. EI EI jah jah jah jah jah jah ärajäämanähud oma pädevuse piires Tunneb ära hüpo- ja 28. hüperglükeemia ning EI EI jah jah jah jah jah jah alustab raviga 3  Tunneb ära ägeda allergilise/anafülaktilise 29. EI EI jah jah jah jah jah jah reaktsiooni ja oskab anda esmast abi Oskab ravida ägedat 30. EI EI EI EI jah jah jah jah allergiat Oskab hinnata kõhuvalu põhjuseid 31. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära ägeda psühhootilise seisundi ja 32. EI EI EI EI EI jah jah jah oskab valida õige ravitaktika Oskab hinnata ägedat mürgistust 33. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Oskab vastu võtta 34. EI EI EI EI jah jah jah jah normaalset sünnitust Teab käitumis- ja ravitaktikat 35. komplitseeritud sünnituse EI EI EI EI EI jah jah jah ja raseduspatoloogia korral Tunneb ära hüpertermia 36. EI EI jah jah jah jah jah jah ja oskab anda esmast abi Oskab hinnata hüpertermia põhjuseid 37. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära ja oskab käsitleda erinevaid 38. jah* jah jah jah jah jah jah jah põletusi oma pädevuse piires Oskab hinnata põletuse 39. raskusastet ja alustada EI EI EI EI jah jah jah jah raviga 4  Tunneb ära hüpotermia ja 40. jah jah jah jah jah jah jah jah oskab anda esmast abi Oskab alustada 41. hüpotermia esmase EI EI jah jah jah jah jah jah raviga Tunneb traumaga 42. kannatanu süsteemse jah jah jah jah jah jah jah jah käsitsemise põhimõtteid Oskab teostada traumaga kannatanu 43. jah* jah jah jah jah jah jah jah esmast ülevaatust, alustada esmase abiga Oskab teostada 44. traumaga kannatanu EI EI jah jah jah jah jah jah teisest ülevaatust Oskab vältida 45. lisavigastusi traumaga jah jah jah jah jah jah jah jah kannatanul Oskab hinnata valu 46. tugevust ja rakendada EI EI jah jah jah jah jah jah vastavat ravi Teab sedatsiooni 47. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI jah jah jah rakendada Teab anesteesia 48. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI EI EI jah rakendada Oskab koguda 49. EI EI EI EI jah jah jah jah meditsiinilist anamneesi Oskab täita meditsiinilist 50. jah* EI jah jah jah jah jah jah dokumentatsiooni Teab suurõnnetuste 51. tagajärgede EI jah jah jah jah jah jah jah likvideerimise põhimõtteid Teab käitumistaktikat 52. EI jah jah jah jah jah jah jah CBRN juhtumite korral Oskab töötada 53. EI EI jah EI jah jah jah jah päästesündmuse 5  lahendamisel moodustatavas juhtimisgrupis Oskab auskulteerida 54. EI EI jah jah jah jah jah jah kopse Oskab eristada 55. patoloogilist EI EI jah jah jah jah jah jah hingamiskahinat Oskab anda esmaabi 56. patsiendile võõrkehaga jah jah jah jah jah jah jah jah hingamisteedes 57. Oskab aspireerida jah jah jah jah jah jah jah jah Teab hapnikravi 58. jah jah jah jah jah jah jah jah põhimõtteid Oskab tagada 59. ventilatsiooni jah jah jah jah jah jah jah jah hingamiskoti ja maskiga Oskab kasutada alternatiivseid 60. jah* EI jah jah jah jah jah jah hingamisteede avatuse tagamise vahendeid Oskab endotrahheaalselt 61. EI EI EI EI EI EI jah jah intubeerida Oskab endotrahheaalselt 62. intubeerida narkoosi EI EI EI EI EI EI EI jah kasutades Oskab teha 63. EI EI EI EI EI jah jah jah krikotüreotoomiat Oskab kasutada PEEP- 64. jah* jah jah jah jah jah jah jah klappi Oskab hinnata PEEP- 65. EI EI EI EI EI jah jah jah klapi kasutamise vajadust Oskab kasutada CPAP 66. jah* EI jah jah jah jah jah jah maski Oskab hinnata CPAP 67. maski kasutamise EI EI EI EI EI jah jah jah vajadust 6  Oskab kasutada kapnograafi ja/või 68. jah* EI jah jah jah jah jah jah kapnomeetrit ja tõlgendada näitusid Teab kopsude mehhaanilise 69. EI EI EI EI EI jah jah jah ventilatsiooni põhimõtteid ja oskab neid rakendada Oskab alustada 70. EI EI EI EI EI jah jah jah terapeutilist hüpotermiat Oskab kasutada 71. jah jah jah jah jah jah jah jah kardiomonitooringut Oskab teha EKG-d (12- 72. jah jah jah jah jah jah jah jah lülituseline) 73. Oskab mõõta vererõhku jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab kasutada defibrillaatorit (defibrilleerimine, 74. jah* jah jah jah jah jah jah jah transtorakaalne kardiostimulatsioon, kardioversioon) Oskab teostada kardioversiooni 75. EI EI EI EI EI jah jah jah ebastabiilses seisundis patsiendil 76. Oska mõõta veresuhkrut jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab peatada välist verejooksu 77. kiirabivarustuses olevate jah jah jah jah jah jah jah jah vahenditega ja oma pädevuse piires 78. Oskab siduda haavasid jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab fikseerida haavas 79. jah* EI jah jah jah jah jah jah asuvat võõrkeha Oskab õmmelda 80. EI EI EI EI EI jah jah jah haavasid 7  Oskab lahastada ja 81. jah jah jah jah jah jah jah jah immobiliseerida Oskab patsienti säästvalt 82. jah jah jah jah jah jah jah jah transportida Oskab punkteerida või kanüleerida pleuraõõnt 83. jah* EI jah jah jah jah jah jah ventiilpingelise pneumotooraksi korral Oskab dreneerida 84. EI EI EI EI EI EI EI jah pleuraõõnt Oskab kanüleerida 85. jah EI jah jah jah jah jah jah perifeerset veeni Oskab paigaldada intraossaalset luunõela ja 86. jah* EI jah jah jah jah jah jah manustada ravimeid intraossaalselt Oskab kanüleerida 87. tsentraalset veeni ja EI EI EI EI EI EI EI jah arterit Oskab alustada 88. jah* EI jah jah jah jah jah jah infusioonravi Oskab juhtida 89. EI EI EI EI EI jah jah jah infusioonravi Oskab manustada 90. käesolevas määruses jah* EI jah jah jah jah jah jah nimetatud ravimeid Oskab kasutada 91. jah jah jah jah jah jah jah jah perfuusorit Oskab teha mao tühjendamist ning 92. manustada aktiivsütt jah* EI EI EI EI jah jah jah täiskasvanud patsiendile ja lapsele Oskab kateteriseerida 93. EI EI jah jah jah jah jah jah põit Oskab teha esmast 94. jah* jah jah jah jah jah jah jah triaaži 8  Oskab teha teisest 95. EI EI EI EI jah jah jah jah (jätkuvat) triaaži Oskab assisteerida kiirabis tehtavatel 96. jah jah jah jah jah jah jah jah meditsiinilistel protseduuridel Oskab edastada 97. jah jah jah jah jah jah jah jah informatsiooni Oskab kasutada kiirabi varustusse kuuluvaid 98. jah jah jah jah jah jah jah jah side- ja navigatsioonivahendeid Oskab teostada 99. sündmuskoha vaatlust ja jah jah jah jah jah jah jah jah hinnata ohutust Oskab kasutada 100. jah jah jah jah jah jah jah jah isikukaitsevahendeid Oskab kasutada kiirabi 101. varustust oma pädevuse jah jah jah jah jah jah jah jah piires * telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti juhendamisel 9  Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu Lisa 2 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE MEDITSIINISEADMETE, TARVIKUTE JA VAHENDITE LOETELU Miinimumkogus Nimetus Kirjeldus Märkused Õe- ja Arstlik Esmase abi Reanimobiilibrigaad arstibrigaad toetusbrigaad brigaad Patsiendi transportimiseks 1. Reanimobiili- brigaadidel peab alus olema Põhikanderaam koos 1.1. 1 1 0 1 varustatud alusega amortisaatoritega ja reguleeritava kallutusega Kühvelraam koos patsiendi fikseerimise rihmadega või 1.2. 1 1 0 1 seljalaud koos patsiendi fikseerimise rihmadega 1.3. Vaakummadrats 1 1 0 1 1.4. Kandelina 1 1 1 1 Kergesti avatav ja kokkupandav, kergesti puhastatavast materjalist, kandevõime 150 kg; 1.5. Kandetool valikuline valikuline valikuline valikuline kandetoolil olemas patsiendi kinnitusrihmad ja ette väljaulatuvad kandesangad  Vastsündinu transpordi 1 – ainult laste 1.6. 0 0 0 kuvöös (portatiivne) reanimobiilibrigaadil Immobiliseerimiseks 2. Küljeplokid vm analoogne 2.1. Kiirabiraami peafiksaator 1 1 0 1 peafiksaator 1 Lahaste komplekt jäsemete 1 Komplektis 2 jala ja 2 käe (4 esemest 2.2. luumurdude (4 esemest koosnev) 1 1 immobiliseerimiseks koosnev) immobiliseerimiseks komplekt komplekt 2.3. Täiskasvanute kaelalahas Reguleeritavad 2 2 2 2 2.4. Laste kaelalahas Reguleeritav 1 1 1 1 2.5. Pehme vaagnafiksaator 1 1 1 1 Venituslahas alajäsemete 2.6. luumurdude valikuline 2 1 0 immobiliseerimiseks Laste kogu keha 2.7. valikuline valikuline valikuline 0 immobiliseeriv vahend 2.8. Kolmnurkrätid 4 4 2 2 Ventilatsiooniks ja hapnikraviks 3. Minimaalne kogus, on Statsionaarne hapniku 3.1. varustatud 2000 l 4000 l 0 2000 l manustamise süsteem gaasivoolumõõtjaga Minimaalne kogus 600 l (on varustatud gaasivoolu 3.2. Transporditav hapnik mõõtja (maksimaalne 600 l 600 l 300 l 600 l tootlikkus vähemalt 15 l/min) ja transportkotiga Vahend täiskasvanu kopsude Kergesti puhastatav ja kunstlikuks käsitsi 3.3. desinfitseeritav. Maht 2 2 1 1 ventileerimiseks vähemalt 1600 ml (hingamiskott) 2  Vahend lapse kopsude Kergesti puhastatav ja kunstlikuks käsitsi 3.4. desinfitseeritav. Maht 1 1 1 1 ventileerimiseks 450/500 ml (hingamiskott) Suurused: imikule, Näomask kopsude väikelapsele, lapsele ja Igat suurust 1, Igat suurust 1, kokku Igat suurust 1, Igat suurust 1, 3.5. kunstlikuks ventilatsiooniks täiskasvanule kokku 5 5 kokku 5 kokku 5 (nr 1, 2, 3, 4, 5) Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi 3.6. PEEP klapp 1 1 1 1 (hingamiskoti) külge kinnitatav Portatiivne, elektriline, minimaalse negatiivse Elektriline (akutoitel) 3.7. rõhuga 80 mm/Hg ja 1 1 1 1 kaasaskantav aspiraator maksimaalse negatiivse rõhuga 500 mm/Hg Portatiivne, puhastatav, Kaasaskantav mehaaniline 3.8. vajab käsitsemiseks ühte 1 1 1 1 aspiraator inimest Peab vastama ka lennutranspordi standarditele, peab toetama mitteinvasiivse Kaasaskatav 3.9. ventilatsiooni režiimi, peab 0 1 1 0 transporthingamisaparaat omama sisemist toiteallikat ja autos laadimise võimalust. Akudel töötamise tööaeg 1,5 h Mitu korda kasutatav Igat suurust 1, kokku Igat suurust 1, 3.10. näomask mitteinvasiivseks Suurused: M, L, XL 0 0 3 kokku 3 ventilatsiooniks Vastsündinu 1 – ainult laste 3.11. 0 0 0 hingamisaparaat reanimobiilibrigaadil Larüngoskoobi keeled 3.12. Larüngoskoop koos keeltega 1 1 1 0 suurustes nr 1, 2, 3, 4 3 3.13. Magill’i klemmid Suur suurus 1 1 1 0 Fiiberoptiline larüngoskoop Komplektis vähemalt 2 eri 3.14. koos keelte komplektiga 0 1 1 0 suurusega keelt raske intubatsiooni jaoks Ühekordne ninakanüül 3.15. 2 2 2 2 hapniku manustamiseks Ühekordne näomask hapniku 3 täiskasvanu suurust ja Igat maski 1, Igat maski 1, 3.16. Igat maski 1, kokku 6 0 manustamiseks 3 laste suurust kokku 6 kokku 6 Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, kokku Igat suurust 2, 3.17. 0 koos hapnikureservuaariga 1 lastele kokku 4 4 kokku 4 Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, kokku Igat suurust 2, 3.18. 0 koos nebulisaatoriga 1 lastele kokku 4 4 kokku 4 Suurused: M/L ja XL, Ühekordne mitteinvasiivse varustatud klapiga, mis 3.19. 1 0 0 1 ventilatsiooni mask võimaldab PEEP reguleerimist 3.20. Krikotüreotoomia komplekt Valmiskomplekt 1 1 1 0 Steriilsed; vähemalt 3 Igat suurust 2, Igat suurust 4, kokku Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.21. Aspiratsioonikateetrid suurust (valikust Ch 8, Ch kokku 6 12 kokku 6 kokku 6 12, Ch 14, Ch 18) Sisaldab vähemalt 3 Orofarüngeaalsete torude 3.22. suurust (väike, keskmine, 2 2 2 2 komplekt suur) Nasofarüngeaalsete torude Sisaldab vähemalt 2 3.23. 2 2 2 2 komplekt suurust Juhtevarras raske 3.24. 1 1 1 0 intubatsiooni jaoks 3.25. Juhtevarras intubatsiooniks 1 1 1 0 Steriilsed; suurused 3; 3,5; Igat suurust 1, Igat suurust 2, kokku Igat suurust 2, 3.26. Endotrahheaalsed torud 0 4; 4,5; 5 kokku 5 10 kokku 10 Steriilsed; suurused 6, 7, 8, Igat suurust 2, Igat suurust 2, kokku Igat suurust 2, 3.27. Endotrahheaalsed torud 0 9 kokku 8 8 kokku 8 4  Steriilsed, komplekt 3.28. Kõritorude komplekt 1 1 1 1 sisaldab suuruseid 0–5 Steriilsed, komplekt 3.29. Kõrimaskide komplekt 0 1 1 0 sisaldab suuruseid 0–5 Ühekordsete 3.30. ventilatsioonivoolikute 0 2 2 0 komplekt hingamisaparaadile Kaitseb hingamiskotti ja hingamisaparaati bakterite 3.31. Bakterifiltrid täiskasvanutele 2 4 4 2 ja viiruste (sh HIV ja TBC) eest Kaitseb hingamiskotti bakterite ja viiruste (sh HIV 3.32. Bakterifiltrid lastele 1 1 1 1 ja TBC) eest kuni 25 kg laste ventileerimiseks Diagnostikaks 4. Igat suurust Igat suurust Mansetid: 2 suurust Igat suurust Õlavarrelt 4.1. Vererõhu mõõtja 1 mansett, kokku 1 mansett, täiskasvanule ja 1 lapsele 1 mansett, kokku 3 mõõtmiseks 3 kokku 3 Võib kuuluda 4.2. Pulssoksümeeter kardiomonitor-defibrillaatori 1 2 1 1 juurde Võimaldab mõõta 4.3. Termomeeter temperatuuri alates 26 1 1 1 1 kraadist Diagnostilise 12 kanaliga, portatiivne, elektrokardiogrammi sisemise toiteallikaga; võib 4.4. 1 1 valikuline 1 registreerimist võimaldav olla kardiomonitor- seade defibrillaatori osa 4.5. Glükomeeter 1 1 1 1 Otsese rõhu Võib olla kardiomonitor- 4.6. defibrillaatori osa 0 1 valikuline 0 monitooringusüsteemi seade Võib olla kardiomonitor- 4.7. Kapnograaf või kapnomeeter 1 1 1 1 defibrillaatori osa 5  Valutugevuse hindamise 4.8. Valujoonlaud 1 1 1 1 skaala Portatiivne, komplektis Kaasaskantav 4.9. lineaarne ja convex-tüüpi 0 1 valikuline 0 ultraheliaparaat andur Monitooringu elektroodide Komplektis vähemalt 30 4.10. 2 2 2 2 komplekt elektroodi 4.11. Arterikanüül 0 2 valikuline 0 Otsese arteriaalse rõhu 4.12. monitoorimise süsteem koos 0 2 valikuline 0 rõhuanduriga Kapnograafia kulutarvikute 4.13. 1 1 1 1 komplekt 4.14. Geel ultraheli teostamiseks Vähemalt 100 ml 0 1 valikuline 0 Geel defibrillatsiooni 4.15. Vähemalt 100 ml 1 1 1 1 teostamiseks Ühekordsed kleebitavad 2 komplekti: 1 lastele ja elektroodid 4.16. täiskasvanutele; 1 1 1 1 1 defibrilleerimiseks ja imikutele elektrokardiostimulatsiooniks Paber defibrillatorile ja EKG 4.17. Mõlemad 1 komplekt 1 1 1 1 aparaadile Süstimiseks ja infusiooniks 5. 5.1. Luunõela drill 0 1 1 0 5.2. Venoosne žgutt 1 1 1 1 Võimaldab teostada Survekott kiirinfusiooni 5.3. kiirinfusiooni 500–1000 ml 1 3 1 1 teostamiseks infusioonilahuse pudelist 5.4. Süstlapump Omab sisemist toiteallikat 1 4 2 1 Süsteemid infusioonlahuste 5.5. 5 5 5 5 ülekandmiseks Süsteemid 5.6. verekomponentide 0 2 0 0 ülekandmiseks 6  Suurused 14–24 G, kõiki 5.7. Perifeerse veeni kanüülid kanüüle vähemalt 1, kokku 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku vähemalt 20 kanüüli Kaks tsentraalveenikateetrit, 5.8. Tsentraalveeni kateetrid millest üks on sobilik 0 2 2 0 massiivseks infusiooniks/transfusiooniks Suurused ja kogus: 2 ml – 5.9. Süstlad koos nõeltega 5 tk, 5 ml – 5 tk, 10 ml – 5 20 20 20 20 tk, 20 ml – 5 tk Mõlemat 1 suurus täiskasvanule ja 1 Mõlemat suurust Mõlemat suurust 1, Mõlemat suurust 5.10. Luunõel suurust 1, kokku suurus lapsele 1, kokku 2 kokku 2 1, kokku 2 2 Süsteem koos 5.11. Automaatsüstla süsteemid automaatsüstlasse sobiva 2 6 3 2 süstlaga ja kolmikkraaniga 6. Eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki ja valida Esmase abi Kaasaskantav kardiomonitor- energiajaotusi ning omab brigaadidel peab defibrillaator välise sisemist toiteallikat ja autos 6.1. 1 1 1 1 olema koos kardiostimulatsimulatsiooni laadimise võimalust. AED- funktsiooniga Töötab jälgimisrežiimil funktsiooniga vähemalt 1,5 h ja võimaldab vähemalt 30 korda defbrilleerida Kaudse südamemassaaži Reguleeritava 6.2. 0 1 1 0 teostamise seade kompressioonisügavusega Vastavus CN ja NSN 6.3. Arteriaalsed žgutid 2 4 4 2 standardile, nt CAT žgutt Kulutarvikud kaudse 6.4. südamemassaaži teostamise 0 1 1 0 seadmele 7  Mõlemat suurust 2, Mõlemat suurust 6.5. Pleuradreen Suurused 28 ja 16 0 0 kokku 4 2, kokku 4 Pleura dekompressiooni nõel 6.6. 1 2 1 1 koos Heimlich’i klapiga Pleuradrenaaži süsteem 6.7. 0 2 2 0 aktiivse aspiratsiooniga Sidumiseks ja põetuseks 7. Mittesünteetilisest 7.1. Tekid 2 2 0 2 materjalist 7.2. Padi 0 1 0 0 7.3. Sidemed Kaks erinevat laiust 15 15 15 15 Steriilsed, absorbeerivad, 7.4. Haavatampoonid suurustes 5 × 5 cm kuni 15 10 10 10 10 × 15 cm 7.5. Rullplaaster kinnitamiseks 2 2 2 2 7.6. Ühekordsed põiekateetrid 2 2 0 0 Silikoonist, suurused 14 Fr 7.7. Püsikateetrid 2 2 0 0 ja 16 Fr Vähemalt 100 ml, steriilne, 7.8. Loputussüstal 2 2 2 2 ühekordne 7.9. Uriinikogumise kott Mahutavus vähemalt 1 liiter 2 2 0 2 Suurte põletuspindade katmiseks, puhtalt pakendatud, ühekordsest 7.10. Puhas lina 2 2 0 2 materjalist või korduvkasutatav (puuvillane) 7.11. Püksmähkmed, imavad linad 2 2 0 2 7.12. Termolinad 2 2 2 2 7.13. Oksekott Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3 7.14. Neerukauss Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3 8. Eriotstarbelised komplektid 8  Sisaldab maoloputussonde 8.1. Maotühjendamise komplekt (suurused Ch 35 ja Ch 28) 1 1 1 1 ja lehtrit Steriilne; sisaldus (koos või eraldi pakituna): klemmid, pintsetid, nõelahoidja, 8.2. Kirurgia komplekt 1 1 1 1 käärid, skalpell, õmblusmaterjal koos nõelaga Peab võimaldama säilitada vahendeid, millega on Külmakotid koos nende võimalik patsiendi 8.3. säilitamise võimalusega (nt 1 1 1 0 kehatemperatuuri külmkapp) langetada vähemalt normaalsele tasemele 8.4. Steriilsed kirurgilised kindad Suurused 6, 7 ja 8 3 paari 3 paari 3 paari 2 paari Sisaldab: sünnituslinade komplekt + 2 nabaväädi plastklemmi (klemmid 8.5. Sünnituse komplekt võivad olla kirurgia 1 1 1 1 komplektis); vastsündinule müts, soe tekk, termokile, rätik ja mähkmed 9. Desinfektsioonivahendid 9.1. Naha desinfitseerimiseks 100 ml 100 ml 100 ml 9.2. Pindade desinfitseerimiseks 250 ml 250 ml 250 ml 9.3. Meditsiinilise 200 ml 200 ml 200 ml instrumentaariumi desinfitseerimiseks 9.4. Käte desinfitseerimiseks 200 ml 200 ml 200 ml 9 9.5. Limaskestade 100 ml 100 ml 100 ml desinfitseerimiseks 10. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid Piisava mahutavusega, kergelt avatav, kantav nii Kott elustamiseks vajalikele õlal kui käes, võimaldab 10.1. 1 1 1 1 vahenditele ülevaate kotis olevast varustusest ja selle kiire kättesaamise Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja Kott või kohver ravimitele ja põletuste töötlemiseks 10.2. 1 1 1 1 meditsiinitarvikutele vajalikud vahendid; žgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise Puhtad kilekotid (sh 10.3. amputeerunud kehaosade Suurusega 2–10 l 3 3 3 3 transpordiks) Mahutavus vähemalt 0,4 10.4. Teravate esemete konteiner 2 2 1 2 liitrit Soovitavalt sobivad prille 10.5. Kirurgiline mask 3 3 2 3 kandvatele inimestele Erinevad suurused (XS– 10.6. Kaitsekindad XL), vastavalt brigaadi 3 karpi 3 karpi 2 karpi 3 karpi liikmete vajadusele 10.7. Respiraatormask FFP 3 N95 tüüpi, veekindel 3 3 2 2 Kaitsekittel ja -müts või - 10.8. 3 3 2 2 kombinesoon 10  Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 10.9. Taskulamp tund, valgusvihu kaugus 1 1 1 1 vähemalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m 10.10. Otsmikulambid Põrutus- ja veekindel 3 3 2 2 10.11. Kuuldetorud 1 1 1 1 Portatiivne, sisemise 10.12. Diagnostiline valgusallikas 1 1 1 1 toiteallikaga 10.13. Käärid 1 1 1 1 Käärid või turvalõikur riiete 10.14. 2 2 1 1 lõikamiseks 10.15. Kaitsekiivrid 3 3 2 2 Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. 10.16. Raamiga kaitseprillid 3 3 2 2 Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega Talve- ja suveperioodi tööülikonnad. Kaheosaline tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest-pluusist. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja kalorimeetriliste 2 komplekti 2 komplekti töötaja 2 komplekti 2 komplekti 10.17. Tööriietus omadustega valgust töötaja kohta kohta töötaja kohta töötaja kohta kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest. Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus. 11  Oranži värvi vest, valge- 10.18. Kiirabitöötaja eraldusvest rohelise ruudustikuga ja 1 1 1 1 seljasiltide komplekt Väikepääste- ja enesekaitsevahendid ning ohumärgid 11. 11.1. Ohukolmnurgad 2 2 2 2 11.2. Tulekustuti (6 kg) 1 1 1 1 11.3. Turvavöö lõikur 1 1 1 1 Klaasipurustushaamer või - 11.4. 1 1 1 1 nael 11.5. Vingugaasiandur 1 1 1 1 11.6. Pipragaas 1 1 1 1 Sidepidamisvahendid 12. 12.1. Käsiraadiojaam 1 1 1 2 12.2. Autoraadiojaam 1 1 1 1 12.3. Mobiiltelefon Koos laadijaga 3 3 2 2 12.4. Navigatsioonivahend 1 1 1 1 12.5. Tahvelarvuti Koos laadijaga 1 1 1 1 Peab vastama Siseministeeriumi Autoarvuti koos infotehnoloogia- ja 12.6. kommunikatsioonimooduli ja arenduskeskuse ning 1 1 1 1 printeriga Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kehtestatud nõuetele 13. Bürootarvikud Komplekt vähemalt 50 13.1. Printeripaber 1 1 1 1 kiirabikaardi printimiseks 20 tk, alternatiivne 13.2. Paberil kiirabikaardid kiirabikutsete 1 1 1 1 dokumenteerimise vahend 12  Kandekotis, võimaldab triažeerida 20 kannatanut, Triaažikaartide ja sisaldab 20 triaažikaarti, 3 13.3. 1 1 1 1 tegevuskaartide komplekt patsientide loenduskaarti, tegevuskaartide komplekti, kirjutusvahendeid 13  Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu Lisa 3 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE RAVIMITE JA PREPARAATIDE LOETELU Ravimi toimeaine Ravimi- või Miinimumkogus Erikogus Märkused või preparaadi preparaadivorm, maapiirkonnas nimetus tugevus või Õe- Arsti- Reanimobiili- Esmase abi maapiirkonda brigaad brigaad brigaad brigaad sõitvatel ja arstlik brigaadidel või toetus- teatud brigaad piirkondades 1. Adrenergilised ained 1.1. Dopamiin infusiooni- 600 mg 600 mg 600 mg 0 kontsentraat, 200 mg 1.2. Epinefriin süstelahus, 20 mg 20 mg 30 mg 20 mg 1 mg/ml 1.3. Norepinefriin süstelahus, 8 mg 8 mg 16 mg 8 mg 2 mg/ml 1.4. Isoproterinool süstelahus, 0,4 mg 0,4 mg 0,4 mg 0 0,2 mg/ml 2. Antidoodid 2.1. Naloksoon süstelahus, 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli Põhja- ja Ida- 0,4 mg ampullis Eesti kõikidel brigaadidel 6 ampulli 2.2. Etüülalkohol lahus, 96% 0 0 100 ml 100 ml Lõuna- ja Lääne-Eestis kõikidel 1  brigaadidel 100 ml 2.3. Flumaseniil süstelahus, 1 ampull 1 ampull 2 ampulli 1 ampull 0,5 mg ampullis 2.4. Glükagoon kuivaine, 0 0 1 viaal 0 1 viaal 1 mg viaalis 3. Antipsühhootilised ained 3.1. Haloperidool süstelahus, 10 mg 10 mg 10 mg 0 5 mg/ml 4. Antiarütmikumid 4.1. Verapamiil süstelahus, 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 0 2,5 mg/ml, 2 ml ampullis 4.2. Metoprolool süstelahus, 15 mg 15 mg 15 mg 15 mg 1 mg/ml 4.3. Metoprolool tablett, 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 50 mg tabletis 4.4. Adenosiin süstelahus, 30 mg 30 mg 30 mg 30 mg 3 mg/ml 4.5. Amiodaroon infusiooni- 900 mg 900 mg 900 mg 900 mg kontsentraat, 50 mg/ml 4.6. Propafenoon süstelahus, 280 mg 280 mg 280 mg 280 mg 3,5 mg/ml 4.7. Lidokaiin süstelahus, 100 mg 100 mg 300 mg 100 mg 300 mg 40mg/ml 5. Antihistamiinsed ained 5.1. Klemastiin süstelahus, 4 mg 4 mg 4 mg 4 mg 1 mg/ml 5.2. Tsetirisiin suukaudsed tilgad, 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml lahus, 10 mg/ml 6. Astmavastased ained 6.1. Salbutamool inhaleeritav lahus, 1 pudel 1 pudel 1 pudel 1 pudel 30 mg pudelis 6.2. Salbutamool süstitav lahus, 0 2 ampulli 2 ampulli 0 0,5 mg ampullis 6.3. Fenoterool + inhaleeritav lahus, 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis peab ipratroopiumbromiid 1 annus 50 mcg + olema vähemalt 20 mcg 2 patsiendi annus 6.4. Aminofülliin süstelahus, 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 25 mg/ml või 24 mg/ml; 10 ml ampullis 7. Antikolinergilised ained 7.1. Atropiin süstelahus, 3 mg 3 mg 3 mg 3 mg 1 g/ml 8. Ca-kanalite blokaatorid 8.1. Nifedipiin tablett, 10 tabletti või 10 tabletti või 10 tabletti või 10 tabletti või 10 mg tabletis või 1 pudel 1 pudel 1 pudel 1 pudel tilgad, 20 mg/ml, 30 ml pudelis 9. Diureetikumid 9.1. Furosemiid süstelahus, 100 mg 100 mg 100 mg 100 mg 10 mg/ml või 50 mg/ml 10. Epilepsiavastased ained 10.1. Fenütoiin süstelahus 0 6 ampulli 6 ampulli 0 6 ampulli 50 mg/ml, 5 ml ampullis 11. Isheemiatõvevastased ained ja vasodilataatorid 11.1. Nitroglütseriin infusiooni- 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg kontsentraat, 1 mg/ml 11.2. Nitroglütseriin lahus, 1 annus 1 pudel* või 10 1 pudel* või 1 pudel* või 10 1 pudel* või * pudelis peab 0,4 mg või tablett, tabletti 10 tabletti tabletti 10 tabletti olema vähemalt 0,5 mg tabletis 2 patsiendi annus 11.3. Isosorbiid dinitraat lahus, 1 annus 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis peab 1,25 mg olema vähemalt 2 patsiendi annus 11.4. Isosorbiid tablett, 0 10 tabletti 0 0 mononitraat 60 mg tabletis 12. Intravenoossete lahuste lisandid 12.1. Kaaliumkloriid infusiooni- 0 0 2 ampulli 0 kontsentraat, 7,45%; 20 ml ampullis 12.2. Naatriumkloriid infusiooni- 0 1 viaal 1 viaal 0 kontsentraat, 5,85%; 100 ml viaalis 12.3. Kaltsiumkloriid süstelahus, 10%, 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 0 10 ml ampullis 13. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid 13.1. Enalapriil süstelahus, 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg 1,25 mg/ml 13.2. Enalaprili tablett, 5 tabletti 10 mg tabletis 13.3. Labetalool süstelahus, 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 5 mg/ml, 20 ml ampullis 14. Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks 14.1. Deksametasoon süstelahus, 6 ampulli 6 ampulli 6 ampulli 6 ampulli Võib olla 3 4 mg/ml, ampulli, kui on 1 ml ampullis olemas ka 3 ampulli prednisolooni 14.2. Prednisoloon süstelahus, 6 ampulli 6 ampulli 6 ampulli 0 Võib olla 3 250 mg ampullis + ampulli, kui on 4 ml lahustit olemas ka 3 ampulli deksametasooni 14.3. Budesoniid inhaleeritav 1 ampull 1 ampull 2 ampulli 1 ampull suspensioon, 1 annus 0,25 mg/ml, 2 ml ampullis 15. Lokaalanesteetikumid 15.1. Lidokaiin geel, 2%, 2 lõõtspudelit 2 lõõtspudelit 2 lõõtspudelit 0 12,5 g lõõtspudelis 16. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid ja paratsetamool 16.1. Diklofenak- süstelahus, 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 0 naatrium või 25 mg/ml, 3 ml ampullis 16.2. Diklofenak- tablett, 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 0 naatrium või 50 mg tabletis 16.3. Diklofenak või suposiid, 3 suposiidi 3 suposiidi 3 suposiidi 0 100 mg suposiidis 16.4. Ketoprofeen või süstelahus, 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 50 mg/ml, 2 ml ampullis 16.5. Deksketoprofeen süstelahus, 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 3 ampulli 25 mg/ml, 2 ml ampullis 16.6. Ibuprofeen tablett, 2g 2g 2g 2g 400 mg tabletis 16.7. Ibuprofeen suspensioon, 1 pudel 1 pudel 1 pudel 0 40 mg/ml, vähemalt 100 ml pudelis 16.8. Paratsetamool infusioonilahus, 2g 2g 2g 2g 10 mg/ml 16.9. Paratsetamool tablett, 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti  500 mg tabletis 16.10. Paratsetamool suposiid, igast igast igast igast 80 mg, 125 mg, tugevusest 3 tugevusest 3 tugevusest 3 tugevusest 3 250 mg ja 300 mg tk tk tk tk 17. Mineraalsed lisandid 17.1. Kaaliumaspartaat + süstelahus, 2 ampulli magneesium- 45 mg/ml + 40 aspartaat mg/ml, 10 ml ampullis 17.2. Magneesiumsulfaat süstelahus, 25% 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml 18. Plasmaasendajad ja elektrolüütide lahused 18.1. Želatiin infusioonilahus, 4% 0 0 1000 ml 0 500 ml 18.2. Normotooniline infusioonilahus 3000 ml 3000 ml 5000 ml 3000 ml 5000 ml kristalloidlahus 18.3. Naatrium- infusioonilahus, 100 mEq 100 mEq 100 mEq 100 mEq bikarbonaat 8,4% või 4,2% 19. Spasmolüütilised ained, H2-blokkerid 19.1. Drotaveriin süstelahus, 160 mg 160 mg 160 mg 160 mg 20 mg/ml 19.2. Ranitidiin süstelahus 200 mg 200 mg 200 mg 200 mg 25 mg/ml 20. Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid 20.1. Atsetüülsalitsüül- tablett, 5 tabletti 5 tabletti 5 tabletti 5 tabletti hape 500 mg tabletis 21. Soolemotoorikat suurendavad ained 21.1 Metoklopramiid süstelahus, 40 mg 40 mg 40 mg 40 mg 5 mg/ml 21.2 Metoklopramiid suposiit, 5 suposiidi 10 mg suposiidis 22. Tsentraalse toimega antikolinerilised ained 22.1. Klonidiin süstelahus, 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg 0,15 mg/ml või 0,1 mg/ml 22.2. Deksmedetomidiin süstelahus, 0 0 2 mg 0 0,1 mg/ml 23. Trankvillisaatorid 23.1. Diasepaam süstelahus, 4 ampulli 4 ampulli 4 ampulli 2 ampulli 5 mg/ml, 1 ml ampullis 23.2. Diasepaam tablett, 5 mg 50 mg või 50 mg või 50 mg või 50 mg või või tilgad, 1 pudel 1 pudel 1 pudel 1 pudel 10 mg/ml, 25 ml pudelis 23.3. Diasepaam rektaallahus, 10 mg 10 mg 10 mg 10 mg 5 mg 23.4. Diasepaam rektaallahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg 10 mg 23.5. Midasolaam süstelahus, 20 mg 20 mg 50 mg 10 mg 5 mg/ml 24. Valuvaigistid 24.1. Morfiin süstelahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg 10 mg/ml 24.2. Fentanüül süstelahus, 0,25 mg 0,25 mg 1 mg 0 0,005% 24.3. Tramadool süstelahus, 300 mg 300 mg 300 mg 300 mg 50 mg/ml 24.4. Tramadool tablett, 5 tabletti 50 mg tabletis 24.5. Petidiin süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0 50 mg/ml 25. Müorelaksandid 25.1. Suksametoonium süstelahus, 20 0 2 ampulli 2 ampulli 0 mg/ml, 5 ml ampullis 25.2. Pipekuroonium- süstelahus, 0 16 mg 16 mg 0 16 mg bromiid 4 mg/ml 26. Üldanesteetikumid 26.1. Ketamiin või süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0 S-ketamiin 50 mg/ml 26.2. Naatrium- süstelahus, 0 10 g 10 g 0 8g oksübutüraat 200 mg/ml 26.3. Propofool emulsioon 0 400 mg 1g 0 400 mg süstimiseks, 10 mg/ml 27. Süsteemsed hormoonpreparaadid 27.1. Oksütotsiin süstelahus, 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 2 ampulli 4 ampulli 5 RÜ/ml, 1 ml ampullis 28. Muud preparaadid 28.1. Naatriumkloriid infusioonlahus, 200 ml 200 ml 200 ml 200 ml 0,9% 28.2. Glükoos süstelahus, 40%, 10 ampulli 10 ampulli 10 ampulli 10 ampulli 20 ml ampullis, või (40%) või (40%) või (40%) või (40%) või infusioonlahus, 2 pudelit 2 pudelit 2 pudelit 2 pudelit 10%, 250 ml (10%) (10%) (10%) (10%) pudelis 28.3. Glükoos infusioonlahus, 5%, 1 pudel 1 pudel 1 pudel 1 pudel 250 ml pudelis 28.4. Ammoniaagi lahus, 10%, 1 pudel vesilahus 40 ml pudelis (nuuskpiiritus) 28.5. Aktiivsüsi Pulber 100 g 100 g 100 g 100 g 28.6. Tiamiin ehk vitamiin süstelahus, 5%, 5 ampulli 5 ampulli 5 ampulli 5 ampulli B1 1 ml ampullis 28.7. Proksümetakaiin silmatilgad, 0 0 0 1 pudel 1 pudel 5 mg/ml, 15 ml pudelis 28.8. Põletusgeel või 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 võivad olla hüdrogeeliga mõlemad, kokku immutatud peab saama kattematerjal katta 2 m2 pinna 28.9. Traneksaamhape süstelahus, 2g 2g 5g 2g 100 mg/ml 28.10. Sorbitool + rektaallahus, 2 tuubi 2 tuubi 2 tuubi 2 tuubi naatriumtsitraat + 625 mg/ml + 90 naatriumlaurüül- mg/ml + 9 mg/ml, sulfoatsetaat 5 ml tuubis 28.11. Loperamid tablett, 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 10 tabletti 2 mg tabletis EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1146 - Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f546909-9a5b-48c6-8c28-a200a8233cf9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f546909-9a5b-48c6-8c28-a200a8233cf9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main