Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 5. november 2018

Viit: 1-11/2141-1
Registreeritud: 5. november 2018
Dokumendi liik: Väljaminev kiri
Adressaat: Ministeeriumid, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Andmekaitse inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade liit, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiakomitee, MTÜ Ühendus Sport Kõigile, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, Võrumaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit, Valgamaa Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Tartu Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Rapla Maakonna Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Spordiliit, Põlva Maakonna Spordiliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit, MTÜ Eesti Tõstespordiliit, MTÜ Eesti Tennise Liit, Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV, MTÜ Eesti Ragbi Liit, MTÜ Eesti Piljardiliit, MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia, MTÜ Eesti Muay Thai Föderatsioon, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, MTÜ Eesti Kepikõnni Liit, MTÜ Eesti Jäähokiliit, MTÜ Eesti Curlingu Liit, MTÜ Eesti Bobisõidu ja Skeletoni Liit, Lääne-Virumaa Spordiliit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Järvamaa Spordiliit, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Ida-Virumaa Spordiliit, Harjumaa Spordiliit, MTÜ EO Eesti ühendus, MTÜ Eestimaa Spordiliit Jõud, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Vibuliit, Eesti Vehklemisliit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Ujumisliit, Eesti Uisuliit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Triatloni Liit, MTÜ Eesti Treenerite Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Taekwondo Liit, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Suusaliit, Eesti Sumoliit, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon, Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ, MTÜ Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, MTÜ Eesti Spordiajakirjanike selts, Eesti Sõudeliit, MTÜ Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit, Eesti Samboliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Ronimisliit, Eesti Ratsaspordi Liit, MTÜ Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Poksiliit, Eesti Petanque'i Klubide Liit , Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Orienteerumisliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Matkaliit, Eesti Maleliit, Eesti Maadlusliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Laskurliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Käsipalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Kick-Boxingu Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kabeliit, Eesti Judoliit, MTÜ Eesti Jõutõsteliit, Eesti Aerutamisföderatsioon , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Autospordi Liit, Eesti Amburite Liit, Eesti Allveeliit, Eesti Akadeemiline Spordiliit

Kiri

Kultuuriministeerium · 5. november 2018

Viit: 1-11/2141-1
Registreeritud: 5. november 2018
Dokumendi liik: Väljaminev kiri
Adressaat: Ministeeriumid, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja teadusministeerium, Andmekaitse inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade liit, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiakomitee, MTÜ Ühendus Sport Kõigile, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, Võrumaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit, Valgamaa Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Tartu Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Rapla Maakonna Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Spordiliit, Põlva Maakonna Spordiliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit, MTÜ Eesti Tõstespordiliit, MTÜ Eesti Tennise Liit, Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV, MTÜ Eesti Ragbi Liit, MTÜ Eesti Piljardiliit, MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia, MTÜ Eesti Muay Thai Föderatsioon, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, MTÜ Eesti Kepikõnni Liit, MTÜ Eesti Jäähokiliit, MTÜ Eesti Curlingu Liit, MTÜ Eesti Bobisõidu ja Skeletoni Liit, Lääne-Virumaa Spordiliit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Järvamaa Spordiliit, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Ida-Virumaa Spordiliit, Harjumaa Spordiliit, MTÜ EO Eesti ühendus, MTÜ Eestimaa Spordiliit Jõud, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Vibuliit, Eesti Vehklemisliit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Ujumisliit, Eesti Uisuliit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Triatloni Liit, MTÜ Eesti Treenerite Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Taekwondo Liit, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Suusaliit, Eesti Sumoliit, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon, Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ, MTÜ Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, MTÜ Eesti Spordiajakirjanike selts, Eesti Sõudeliit, MTÜ Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit, Eesti Samboliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Ronimisliit, Eesti Ratsaspordi Liit, MTÜ Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Poksiliit, Eesti Petanque'i Klubide Liit , Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Orienteerumisliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Matkaliit, Eesti Maleliit, Eesti Maadlusliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Laskurliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Käsipalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Kick-Boxingu Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kabeliit, Eesti Judoliit, MTÜ Eesti Jõutõsteliit, Eesti Aerutamisföderatsioon , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Autospordi Liit, Eesti Amburite Liit, Eesti Allveeliit, Eesti Akadeemiline Spordiliit

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Andmekaitse Inspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit 05.11.2018 nr 1-11/2141-1 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 10 tööpäeva jooksul Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel 2. Seletuskiri 37 lehel 3. Seletuskirja lisa 1 11 lehel 4. Seletuskirja lisa 2 14 lehel 5. Seletuskirja lisa 3 28 lehel Sama: Eesti Olümpiakomitee EOK liikmesorganisatsioonid Margus Klaan 628 2328, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 EELNÕU Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Spordiseaduse muutmine 1) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikooli pidajal, spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus koguda ja töödelda spordialaliidu või maakonna spordiliidu või spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid vastava spordiala litsentseeritud sportlaste osas.“; 2) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on sporditegevuse korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine ja töötlemine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk: 1) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine; 2) harrastajate andmete kogumine, töötlemine, arvestuse pidamine ja edastamine riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti harrastajate andmete edastamine Eesti Haigekassale terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks ja spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) litsentseeritud sportlaste andmete kogumine ja töötlemine spordialaliidule toetuse eraldamise otsustamiseks, käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud sportlase toetuse maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud sportlase toetuste kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks; 4) andmete kogumine ja töötlemine käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud stipendiumide maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud stipendiumide kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks; 5) Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmete kogumine ja töötlemine sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. (3) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 1 (4) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, kutsekomisjoni liikmete, harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmetest, samuti väljamakstud stipendiumide ja toetuste andmetest ning sporditulemuste andmetest. (5) Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide üldandmeid ning üldandmeid spordiorganisatsioonide esindajate kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid, samuti andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmeid; 4) harrastajate üldandmeid; 5) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud stipendiumi saajate andmeid, käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud sportlase toetuse saajate andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva sportlase lepingu andmeid; 6) andmeid sporditulemuse kohta. (6) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. (7) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (8) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.“; 3) seadusest täiendatakse §-dega 101 –107 järgmises sõnastuses: „§ 101. Sportlase stipendium (1) Sportlase stipendium (edaspidi stipendium) käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 107 tähenduses on tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. (2) Stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. (3) Stipendiumi võib maksta kokku kuni 12-kordse kuupalga alammäära ulatuses ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. 2 (4) Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või spordikooli pidajalt (edaspidi stipendiumi maksja), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud piirmäära. (5) Stipendiumi maksja kannab andmed stipendiumi saaja, stipendiumi suuruse, stipendiumi määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ja temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsioone ja spordikooli pidajaid. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa tagastada stipendiumi maksjale. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasele välismaalaste seaduse tähenduses. § 102. Sportlase leping (1) Sportlasega võib spordi andmekogusse kuuluv spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja sõlmida sportlase lepingu. (2) Sportlase leping võib olla tööleping või muu võlaõiguslik leping. § 103. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang (1) Tulenevalt spordi eripärast võib sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. (2) Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. § 104. Muu võlaõigusliku lepinguna sõlmitav sportlase leping ja vastutus (1) Sportlase leping sõlmitakse kirjalikult. (2) Sportlase lepingus märgitakse igakuise tasu suurus ja maksmise kord. (3) Sportlane vastutab oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolul. (4) Sportlase lepingust taganemine on keelatud. (5) Käesolevas paragrahvis nimetamata tingimustele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. 3 § 105. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaldamine Töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldata sportlasele, kellega on sõlmitud spordiseaduse §-s 102 sätestatud sportlase leping, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122. § 106. Sportlase toetus (1) Sportlasele võib sportlase lepingu kehtivuse perioodil maksta sportlase toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) sportlasele makstakse sportlase lepingu alusel igakuiselt tasu vähemalt kuupalga alammäära ulatuses; 2) sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents; 3) sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis; 4) sportlane on kantud spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. (2) Kui sportlasega on sõlmitud mitu sportlase lepingut, võib sportlase toetust käesoleva paragrahvi ja § 107 tähenduses maksta üks spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja. (3) Sportlase toetuse maksja kannab andmed sportlase toetuse saaja ja toetuse suuruse, toetuse määramise ning väljamaksmise kohta spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. § 107. Stipendiumi ja toetuse maksmise erisused (1) Sportlase lepingu kehtivuse perioodil sportlasele käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi maksta ei tohi. (2) Stipendiumi ja sportlase toetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordse kuupalga alammäära. Kui enne sportlase lepingu sõlmimist on sportlasele makstud käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi, arvutatakse sportlase toetuse aastasest piirmäärast (12- kordne käesoleva seaduse paragrahvi 106 lõikes 1 toodud summa) maha samal kalendriaastal sportlasele väljamakstud stipendiumi summa. Kui pärast sportlase lepingu lõppemist makstakse sportlasele stipendiumi, arvestatakse makstava stipendiumi suurusest maha samal kalendriaastal sportlasele makstud sportlase toetuse ja stipendiumi summa. (3) Kui sportlase leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. (4) Kui sportlase lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja maksab lepingu kehtivuse perioodil sportlasele sportlase toetust alla käesoleva paragrahvi 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlase toetust kuni käesoleva seaduse paragrahv 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära täitumiseni. Kui sportlasele on makstud kalendriaastal käesoleva seaduse paragrahvis 101 nimetatud stipendiumi, arvestatakse käesoleva lõike alusel 4 sportlasele toetuse maksmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aastase piirmääraga. Vastav info kantakse spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse.“; 4) seadust täiendatakse §-iga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Spordivõistlustega manipuleerimise vastane kontaktpunkt (1) Valdkonna eest vastutav minister võib spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. (2) Kontaktpunkti ülesanded tulenevad spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsiooni artiklist 13. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.“. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse §-i 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sporditegevusega seotud sportlase stipendiumi makstakse spordiseaduse §-des 101 ja 107 toodud alustel ja korras. Kui sportlasele makstakse sporditegevusega seotud stipendiumi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel, on nimetatud stipendium maksuvaba spordiseaduse § 101 lõikes 3 toodud piirmääras ning piirmäära ületamisel tuleb piirmäära ületav summa tagastada stipendiumi maksjale.“. § 3. Seaduse rakendamine (1) Harrastajate andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 2019. aasta 1. septembrist. (2) Litsentseeritud sportlaste andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 2018 Algatab Vabariigi Valitsus 5 Vabariigi Valitsuse nimel 6 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga, luuakse õiguslik alus harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumiseks spordi andmekogus (edaspidi Eesti spordiregister), reguleeritakse sporditulemuste avaldamise ja kogumisega seonduvat ning luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesannete üle andmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõuga soovib Kultuuriministeerium (edaspidi ka KuM): 1. luua eriregulatsiooni sportlase stipendiumi ja/või toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Samuti soovitakse eelnõuga luua võimalus sportlase töösuhte paindlikumaks reguleerimiseks; 2. minna Eesti spordiregistris harrastajate kohta arvestuse pidamisel üle isikupõhiste andmete kogumisele, luues Eesti spordiregistrisse spetsiaalse, harrastajate alamandmekogu isikustatud andmete töötlemiseks. Eesmärk on viia harrastajate andmed samale, isikustatud tasemele, nagu suuremate kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka KOV) sporditoetuste infosüsteemides, treenerite tööjõukulude toetuste süsteemis ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi ka EHIS), mis lahendaks algandmete kvaliteedi probleemi, võimaldaks tsentraliseerida andmete kogumise ning senisest rohkem ära kasutada Eesti spordiregistri funktsionaalsust uute teenuste loomiseks KOVidele ja spordiorganisatsioonidele. Lisaks harrastajate üldarvule soovib KuM arvestada tulevikus spordialaliidule toetuste eraldamisel ka spordialaliidu võistlussüsteemis regulaarselt osalevate litsentseeritud sportlaste arvu. Selleks soovib Kultuuriministeerium koguda spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvate litsentseeritud sportlaste andmeid. Nimetatud info on vajalik ka eelnõuga loodava sportlase toetuse õiguspärase maksmise kontrollimiseks; 3. lisada Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Samuti soovitakse lisada spordiseadusesse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjekti nõusolekuta; 4. luua õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesannete üle andmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kontaktpunkti loomise vajadus tuleb Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonist, mille Eesti on heaks kiitnud ja allkirjastanud 19.09.2016. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ([email protected], 6282206), spordiosakonna nõunik Margus Klaan ([email protected], ([email protected], 6282328), spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor 1 ([email protected], 6282260), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 6282225) ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht Kairis Ulp ([email protected], 730 3407). Seletuskirja on keeleliselt toimetanud Tõlkebüroo Scriba. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Sportlastele stipendiumide maksmise ja tasustamise probleemi lahendamise vajalikkusele on viidatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2016–20191, mille punkt 5.8 on sõnastatud järgmiselt: „Jätkame spordi rahastamise reformi, et luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele. Sealhulgas täiendame sportlaste, treenerite ja kohtunike sotsiaalsete garantiide süsteemi ning vähendame bürokraatiat riigi ja spordiorganisatsioonide omavahelistes suhetes.“ Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel langetanud olulisi otsuseid treenerite ja spordikohtunike osas (treenerite tööjõukulu toetus, spordikohtunike toetus spordiorganisatsioonidele, spordikohtuniku hüvitis). Praegusel hetkel vajab lahendamist veel sportlaste toetamisega seotud ebaselge olukord. Probleemile on viidatud ka Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2018–20212. Arengukava punktis 4.19 on sõnastanud muudatusvajadus – „Eesti saavutusspordile ja selle järelkasvule on vajalik konkurentsivõimeliste tingimuste loomine.“. Lahenduse saavutamiseks vajalik tegevus on sõnastatud järgnevalt: „Eesti sportlaste sotsiaalsete garantiide tagamisele ja saavutusvõime tõstmisele suunatud toetusmeetme väljatöötamine.“. Eelnõul on puutumus hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadusega eelnõuga, mis võeti vastu 17.10.2018. Seaduse kohaselt nähakse riigieelarves ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Antud summast võib ministeerium kasutada kuni 0,5% nimetatud summadest nimetatud toetuste administreerimisega seotud kulude katteks. KuM soovib eelpool mainitud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks ette nähtud summa eraldada kontaktpunktile. Eelnõuga muudetakse: - spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 75 - tulumaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2018, 49 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 https://www.valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm 2 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/kultuuriministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 2 2. Seaduse eesmärk Antud peatükis on seaduse eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 2.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlase leping Kehtiv spordiseadus sportlase tasustamist ega stipendiumi maksmist ei reguleeri. Sporditegevusega seotud stipendiumide maksmist reguleerib tulumaksuseaduse § 19 (lõiked 6–7). Eraldi on reguleeritud riiklike spordistipendiumide määramine (spordiseaduse § 10), mis ei ole käesoleva eelnõuga seotud. 01.01.2015 jõustunud tulumaksuseaduse § 19 lõike 6 kohaselt ei maksustata tulumaksuga stipendiumi, mida maksab tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule; 2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt on stipendium tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Viidatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) seletuskirja3 kohaselt „… käsitatakse tulumaksu kontekstis stipendiumina sellist summat, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enese täiendamiseks. Maksuvabastuse seisukohalt pole oluline, kas stipendiumi makstakse regulaarselt või ühekordselt. Oluline on aga see, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele (v.a näiteks õppestipendiumidega kaasneda võiv õppe- või uurimistöö reeglite järgimise kohustus) ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise, sealhulgas teose loomise eest. Stipendiumina ei saa käsitada ka selliseid summasid, mida makstakse seoses juba tehtud töö või loodud teosega – sel juhul võib tegu olla näiteks preemiaga (millega tunnustatakse mingit saavutust) või litsentsitasuga. Praktikas makstakse stipendiumi nime all sageli tasu töise tegevuse eest, kus stipendiumi maksmisega kaasneb selle saaja kohustus omapoolse soorituse tegemiseks. Stipendiumi eristamist töisest tulust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu hiljutises, 14.03.2014. a. otsuses (jõustunud) kohtuasjas nr 3-13-70100. Selles märkis kohus muuhulgas, et kui väljamakse on tehtud töise panuse eest, mille väljamakse saaja on teinud väljamakse tegija kasuks viimase juhtimise ja kontrolli all, ei saa sellise väljamakse näol olla tegemist maksuvaba stipendiumiga. Kohtu hinnangul ei välista stipendiumi maksmine küll täielikult stipendiaadi 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84be0389-0b93-4601-b4ba- 6db3fd76047c/Tulumaksuseaduse,%20sotsiaalmaksuseaduse%20ja%20Eesti%20Kultuurkapitali%20seaduse%2 0muutmise%20seadus 3 vastusoorituskohustusi, ent selliseks vastusoorituseks ei tohi olla stipendiumi saaja poolt stipendiumi maksja kasuks tehtav töine panus.“. 27.06.2017. a toimunud kohtumisel peaministri, rahandusministri ja kultuuriministri osalusel tõdeti soovi ja vajadust sportlase stipendiumi maksmisega seotud probleemid lahendada. Lepiti kokku, et KuM kutsub kokku töögrupi, mille eesmärk on koos spordivaldkonnaga välja töötada kõigile pooltele selge ja üheselt arusaadav lahendus. Vastavad arutelud on Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka EMTA), Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ja spordialaliitude osalusel korduvalt toimunud. Kultuuriministeeriumi moodustatud töögrupi kohtumistel on arutatud ja analüüsitud, kas sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna, või on tegemist sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine tegevuse toetuseks on õigustatud. Töögrupi liikmed leiavad, et stipendiumi maksmine tulevikku suunatud toetusena võimete arendamiseks on vajalik ja põhjendatud, ning kõiki Eestis tegutsevaid sportlasi ei ole võimalik liigitada sportlasteks, kellel peaks olema spordiorganisatsiooniga töösuhe. Stipendium peaks olema mõeldud ennekõike andekatele noorsportlastele ning üliõpilastele, kes on alles oma sportlaskarjääri alguses ega ole veel saavutanud tiitlivõistlustel kõrgeid kohti. Paraku on praktikas olukordi, kus sportlase ja spordiorganisatsiooni suhe vastab töösuhte tunnustele, kuid sportlasele makstakse töötasu asemel tulumaksuvabasid stipendiume, jättes seeläbi maksmata riiklikud maksud ning tagamata sportlasele riiklikud ette nähtud sotsiaalsed garantiid. Teiselt poolt, tulenevalt spordi iseloomust, on sportlase puhul võrreldes traditsioonilise töö tegemisega raskendatud ka kõigi töölepingu seaduse sätete rakendamine (nt tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja pikendamise problemaatika jne). Seega, probleem on ebamäärasus sportlastele stipendiumide maksmise või tasustamise süsteemis, mis toob kaasa ebakindlust spordimaastikul tervikuna. Eelnõuga soovitatakse luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Selleks, et tagada seaduses paremini sõnastatud stipendiumi eesmärgist kinni pidamine, on töögrupi arvates vajalik seada seaduse tasandil sporditegevusega seotud stipendiumi maksimumsumma ehk piirmäär. Eelnõu kohaselt oleks see ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus ehk 2018. aasta näitel summaarselt 6000 eurot aastas. EMTA analüüs näitas, et sportlastele 2016. aastal määratud stipendiumidest olid 87% alla 6000 euro aastas. 2017. aastal oli vastav näitaja 85%. Stipendiumile piirmäära sätestamine ning täiendava maksuvaba toetuse võimaldamine on vajalik, et tagada nii Eesti spordi ja sportlaste järjepidev areng ning järelkasv kui ka lõpetada ebaselgus stipendiumide maksmisel ja soodustada sportlastele sotsiaalsete garantiide loomist. Kehtima jääksid praegused stipendiumi määramise põhimõtted (avalik konkurss jne). Sportlane võib saada stipendiumi mitmelt organisatsioonilt. Iga spordiorganisatsiooni või spordikooli pidaja makstava stipendiumi summa kannab stipendiumi maksja jooksvalt harrastajate alamandmekogusse, mis on Eesti spordiregistri osa. Nii saavad sportlased ja teised spordiorganisatsioonid ning spordikooli pidajad informatsiooni stipendiumi piirmäära täitumise kohta. Kui sportlasele lubatud stipendiumi maksimumpiir on saavutatud, siis sportlast teavitatakse sellest ning sportlasele stipendiumi maksnud organisatsioone Eesti 4 spordiregistri kaudu. Stipendiumi maksmine üle kehtestatud piirmäära ei ole lubatud. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasel stipendium stipendiumi maksjale tagasi maksta. Kui sportlase tegevuse näol on tegemist pigem töötamisega või vastab see muu võlaõigusliku lepingu tunnustele, sõlmitakse sportlasega leping (sõltuvalt suhte sisust kas tööleping või muu võlaõiguslik leping). Kui lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt kuupalga alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist, siis annab see spordiorganisatsioonile ja spordikooli pidajale omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokku lepitud tasule maksuvaba toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni 1000 eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus fikseeritud perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 12 000 eurot aastas. Leping, mille kohaselt saab sportlane töötasu vähemalt kuupalga alammäära ulatuses, ning toetus kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses peaks andma sportlastele võimaluse keskenduda täielikult enda sportlike võimete arendamisele. Töögrupi välja pakutud lahendus peaks looma olukorra, kus saavutusspordile orienteeritud sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt tegema igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd. Raske on saavutada maailmatasemel tulemusi ja arendada sportlikke võimeid, kui suurem aeg kulub palgatööle tavapäraseks eluks vajalike sissetulekute saamiseks. Kui sportlasega on sõlmitud leping, ei ole sportlasele lubatud täiendavalt lepingu kehtivuse perioodil stipendiumit maksta. Samas on võimalik, et sportlane saab osa aastast stipendiumi ning ülejäänud aasta sportlase toetust, kuid stipendium ja toetus kokku ei tohi sel juhul ületada aastast piirmäära, milleks on 24-kordne kuupalga alammäär. Sportlasel võib olla leping mitme spordiorganisatsiooni või spordikooli pidajaga, aga maksuvaba toetust võib sportlasele maksta ainult üks nendest. Kui sportlasega sõlmitud lepingu kestvus on lühem kui aasta, siis on võimalik lepinguga mitte kaetud perioodil maksta sportlasele stipendiumi. Toetust saab maksta ainult sportlase lepingu kehtivuse ajal. Kui sportlase leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga Kui spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja soovib tasustada sportlast enam kui toetuse lubatud aastase piirmäära ulatuses, siis tuleb suurendada sportlase lepingus fikseeritud sportlase tasu suurust ning maksta sellelt kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed. Info sportlase lepingu ja sportlase toetuse suuruse kohta kantakse sarnaselt stipendiumidele Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse. See lihtsustab ka EMTA järelevalvet spordiorganisatsioonide üle. Sportlase lepingus ette nähtud sportlase tasu suurust registrisse ei kanta. Riik saab spordipoliitikat mõjutada rahaliste toetuste ning seaduste kaudu. Eestis on üle 2700 spordiorganisatsiooni ja üle 400 spordikooli pidaja ning kõigi nende spordiorganisatsioonide täiendav toetamine stipendiumide maksmiselt töötasude maksmisele üle minekuks oleks riigieelarvele liiga koormav ning tõstaks oluliselt ka avaliku sektori töökoormust. Eelnõuga pakutav lahendus stipendiumi vääriti maksmise lõpetamiseks ei eelda riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid korrastab ja aitab oluliselt kaasa spordivaldkonna arengule. 5 Samuti antakse eelnõuga paindlikum võimalus sportlasega tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ja selle korduvaks pikendamiseks, ilma, et vastav leping muutuks tähtajatuks lepinguks. Kuivõrd sportlase lepingu võib sõlmida ka muu võlaõigusliku lepinguna, sätestatakse eelnõus ka vastava lepingu miinimumnõuded (tasu maksmine igakuiselt). Igakuine töötasu maksmine on oluline, et tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ja regulaarne sissetulek. Töölepingute sõlmimine on praktikas kaasa toonud probleeme töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi ka TTOS) rakendamisel. TTOS sätestab nii tööandjale kui töötajale rea kohustusi ohutu töö ja töökeskkonna tagamiseks, töövigastuste ennetamaks ning regulatsiooni tööga seotud haigestumiste korral. Tähtsamateks tööandja kohustusteks on töötaja tööga kaasnevate terviseriskide tuvastamine, riski suuruse hindamine ja riskide maandamine. Tööandja peab töötajat teavitama ohuteguritest ja juhendama, kuidas oma tervist töötamisel kaitsta. Töötajale tuleb korraldada ka regulaarne tervisekontroll. Nende kohustuste rakendamine on praktikas enamasti sportlaste puhul väga keeruline või võimatu, sest sportlane treenib ja võistleb erinevates kohtades, mis enamasti ei ole tööandja ehk spordiorganisatsiooni omandis ning sellest tulenevalt puudub tööandjal võimalus treening- või võistluspaigas töötingimuste mõjutamiseks. Treening- ja võistluspaikade ohutuse (sh ka esmaabivahendid ja esmaabiandjad) peavad tagama spordiobjektide omanikud ning nemad saavad korraldada ka riskianalüüsi ning riskide maandamiseks vajalikke tegevusi. Rahvusvaheliste spordialaliitude reeglid näevad sageli ette teatud standardid, mille järgi spordirajatised on ehitatud, et silmas pidada sportlaste ohutust. Teisalt on teatud TTOS nõuded tulenevalt spordivaldkonna spetsiifikast sportlase puhul täidetud palju kõrgemal tasemel kui seda TTOS nõuab. Sportlased on pidevalt arstide järelevalve all. Nende tervist ja sportlikke võimeid testitakse regulaarselt lähtuvalt treeningkoormustest ja treeningu perioodist. Kuna sportlase sooritus on otseses seoses tema tervisliku seisundiga, siis on spordiorganisatsioonidel ja sportlastel ka suur huvi oma tervisliku seisundi jälgimiseks. Kui tervis on korras, siis suudab sportlane saavutada parema tulemuse ning seeläbi tuua positiivset mõju ka oma spordiorganisatsioonile. Sel põhjusel ei ole tervisekontrolliga seotud sätted sportlaste puhul asjakohased. Samuti toimub sportlaste treening- ja võistlustegevus treeneri pideva järelevalve all ning sel põhjusel on sportlasel palju väiksem võimalus eksida kui igapäevaselt iseseisvalt töötaval isikul. Sportlasele õpetatakse sõltumata vanusest ja tasemest õigeid sportimise võtted konkreetsel spordialal, samuti vigastuste ennetamist, kuid seda ei nimetata töökeskkonna riskianalüüsiks või juhendamiseks. Vigastused (TTOS mõistes tööõnnetused ja kutsehaigused) on spordi lahutamatu osa. Erinevalt teistest töövaldkondadest, on sport kontaktne ala. Vigastused tekivad sageli võistlusolukordades, kus näiteks toimub mitme sportlase kokkupõrge, või tekib vigastus sportliku pingutuse tulemusena. Vigastuste ennetamiseks ei ole tööandjal erinevalt teiste valdkondade tööandjatest võimalik palju teha. Spordivigastuste käsitlemine tööõnnestustena toob kaasa ebamõistlikku halduskoormust nii tööandjale ehk spordiorganisatsioonile kui ka Tööinspektsioonile. Seega tööõnnetustega seotud TTOS sätted ei ole sportlastele tema tegevuse iseloomust hästi kohalduvad. KuM on seisukohal, et sportlasele ei peaks TTOS (välja arvatud § 122 – töötajale makstav haigushüvitis) kohalduma, kuna tüüpilist tööandja-töötaja suhet TTOS mõttes neil ei esine. Põhilisi tööandja kohustusi: juhendamist, kaasamist, töökeskkonna riskide hindamist, tervisekontrolli, ei saa TTOS ideoloogiast tulenevalt sportlastele kohaldada, kuna sportlase tegevus on treenimine ja võistlemine, kus kehtivad teised reeglid ja nõuded. Vaadates teiste 6 riikide analoogseid regulatsioone, siis ka Soome TTOS välistab otseselt sportlased sõltumata nende sportlikust tasemest. TTOS § 122 (Tööandja makstav haigushüvitis) kohaldumine sportlastele on jätkuvalt asjakohane, sest see aitab tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning tagab neile sissetuleku haigestumise korral. 2.2. Harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine Spordiseaduse § 61 lõike 1 alusel on asutatud spordi andmekogu (Eesti spordiregister). Selle asutamise ja pidamise põhimääruse4 § 6 lõike 3 kohaselt on andmekogul järgmised alamandmekogud: 1. spordiorganisatsioonide alamandmekogu; 2. spordikoolide alamandmekogu; 3. spordiehitiste alamandmekogu; 4. treenerite alamandmekogu. Eesti spordiregistri põhimääruse § 12 lg 4² järgi loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Harrastajate andmeid kogutakse Eesti spordiregistris hetkel arvuliselt (mitte isikuliselt) spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogus, sealjuures kantakse spordiklubis ja spordikoolis iga harrastatava spordiala ja distsipliini kohta andmekogusse neli arvu (20- aastaste ja vanemate ehk täiskasvanud harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv; 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv). Harrastajate andmete kogumine arvulisel tasemel võrreldes sarnase või madalama funktsionaalsusega andmekogudes kogutavate isikustatud tasemel andmetega seab piirid andmete kvaliteedile ja piirab Eesti spordiregistri võimaluste ära kasutamist spordiklubide andmete topelt esitamise probleemi lahendamiseks ning uute teenuste arendamiseks. Spordiklubide ja spordikoolide harrastajate arv üks olulisemaid spordi arengu ja spordiorganisatsioonide tehtava töö näitajaid. Seetõttu on organiseerunud harrastajate, sealhulgas noorte harrastajate arv, on aluseks avaliku sektori sihttoetuste määramisel spordiorganisatsioonidele. Näiteks 2018. aastal moodustasid Kultuuriministeeriumi toetused, mille eraldamise üheks kriteeriumiks oli spordiklubide ja spordikoolide harrastajate arv, u 10 mln eurot. Kuna praegu toimub andmete esitamine arvuliselt (mitte isikuliselt), siis toetuse summa suurendamiseks harrastajate arve teatud juhtudel suurendatakse. Omamata isikustatud teavet harrastaja olemasolu ja tema kuulumise kohta spordiklubisse või spordikooli ja selle treeningrühmadesse, on Eesti Spordiregistril raske kontrollida esitatud andmete õigsust, sh harrastajate tegelikku olemasolu ja kattuvust spordiklubides ja –koolides. Eesti spordiregistri volitatud töötleja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi ka SKTSA) teeb esitatud andmete usaldusväärsuse tagamiseks palju lisatööd, mida isikustatud kujul andmete 4 Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrus nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ 7 olemasolul saaks automatiseerida, sh andmete esitajaid vähem koormates. Ajale jalgu jäänud arvulisel tasemel esitatud harrastajate andmed ei taga piisavalt kvaliteetseid algandmeid spordivaldkonna otsuste tegemiseks. On tekkinud vajadus usaldusväärsemate, täpsemate ning mitmekülgsemat analüüsi ja töötlemist võimaldavate algandmete järele. Suured KOV-d (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte sporditegevust pearahaga, on juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete töötlemisele isikupõhiselt. Isikupõhiselt kogutakse spordikoolide õppurite andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ning isikupõhiseid andmeid esitatakse ka treenerite tööjõukulude toetuste taotlemisel (spordiseaduse § 91 lg 5). Harrastajate andmete sisestamine mitmesse erinevasse infosüsteemi tähendab spordiklubidele topelt halduskoormust ning olukorda, kus samade organisatsioonide kohta on erinevates andmebaasides erinevad andmed. Kokkuvõtvalt: 1. spordiklubide ja -koolide harrastajate arv on Eesti spordi arengu oluline näitaja, mille alusel jagab Kultuuriministeerium toetusi u 10 mln eurot aastas. Samas, rahastamisotsuste ning teiste spordipoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud andmed võiksid olla oluliselt detailsemad; 2. spordiklubid ja -koolid esitavad samaaegselt sarnaseid andmeid 6 erinevasse avaliku sektori infosüsteemi, mis on ühelt poolt suurendanud nende halduskoormust, teiselt poolt tekitanud olukorra, kus samade organisatsioonide kohta on kasutusel erinevad andmed. Olukorra parandamiseks on parim lahendus isikupõhiste andmete koondamine ühte riiklikusse andmebaasi; 3. spordivaldkond soovib, et harrastajate arvudel baseeruvate sporditoetuste otsuste langetamise põhineb on läbipaistvatel, isikustatud algandmetel, sh täiendavalt arvestatakse ka teavet spordialaliidus litsentseeritud sportlaste kohta. Eelnõuga soovitakse lahendada ka noorsportlaste terviseuuringute andmevahetusega seotud probleemid. Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Haigekassa ja Eesti Olümpiakomitee sooviksid noorsportlaste spordimeditsiinilisi terviseuuringuid korraldada nii, et need noorsportlased, kes treenivad madalamatel koormustel, läbiksid tervisekontrolli esmatasandi meditsiiniasutustes ning suurema koormusega, st ka suurema riskifaktoriga noorsportlasi kontrollitaks spetsialiseerunud spordimeditsiiniasutustes. Eesti Haigekassa poolt rahastatavate noorsportlaste tervisekontrollide üle otsustamisel on oluline teada, kui suure koormusega ja mis vanuses lapsed ja noored treenivad ning suunata rahastatavad terviseuuringud eelkõige nendele, kelle treeningkoormus (arvestades kasvuiga) on suurem, seega ka risk tervisekahjustusteks suurem. Nimetatud info saamiseks on vältimatult vaja töödelda isikuandmeid, muul viisil ei ole eemärk saavutatav. Isikuandmete töötlemine antud eesmärgil tuleb määratleda seaduse tasandil. Noorsportlaste treeningkoormuse teadmine aitab piiratud rahaliste ressursside tingimustes teha erialaoskustega terviseuuringute teostajatel vajaduspõhist valikut terviseuuringute läbiviimisel sõltuvalt noorsportlase treeningkoormusest. Kuna Eesti spordiregister on riiklik andmekogu, mis on asutatud sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle arvestuse pidamiseks ning tehnoloogia areng ja valdkonna kasvanud ootused riiklikule registrile on loonud vajaduse ja võimaluse koguda andmeid isikuliselt ja andmeandjaid vähem koormates, soovib KuM Eesti spordiregistris harrastajate üle arvestuse pidamisel üle minna isikupõhiste andmete 8 kogumisele, luues isikustatud andmete töötlemiseks Eesti spordiregistrisse spetsiaalse, harrastajate alamandmekogu. Eesti spordiregistrisse esitatud isikupõhiseid andmeid saaks isikupõhiste toetuste menetlemisel kasutada riigi- ja KOV asutused, harrastajate terviseuuringu vajaduse ja taseme üle otsustamiseks Eesti Haigekassa ning spordialaliidud sportlaste litsentseerimiseks. Väheneks andmete dubleerimine ja mitmesse andmekogusse andmeid esitavate organisatsioonide halduskoormus, paraneks andmete kvaliteet ja suureneks nende eesmärgipärane kasutamine spordipoliitika kujundamisel. Võttes arvesse spordivaldkonnas toimunud arutelusid soovitakse edaspidi koguda isikupõhiseid andmeid järgmiste isikute osas: 1. noored harrastajad; 2. andmete töötlemiseks nõusoleku andnud täiskasvanud harrastajad; 3. litsentseeritud sportlased ja sportlased, kes saavad toetust või stipendiumi. Eesmärk on saavutada olukord, kus: 1. Eesti spordiregistrisse luuakse uus alamandmekogu, harrastajate alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid spordiklubide harrastajate, spordikoolide õppurite ja spordialaliitude litsentseeritud sportlaste ning väljamakstud stipendiumide ja sportlase toetuse kohta. Harrastajate alamandmekogu loob võimaluse kontrollida harrastajate olemasolu, klubilist kuuluvust ja noorte kuulumist treeningrühma ja nende treeningkoormust, töötada välja täiendavaid kriteeriume spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks; 2. spordiklubid ja spordialaliidud esitavad isikustatud harrastajate andmeid ning spordikoolide pidajad täiendavaid andmeid ühte kesksesse infosüsteemi – harrastajate alamandmekogusse, kust edastatakse vajalikud andmed (kavandatav X-tee teenus) teistesse infosüsteemidesse, avaliku sektori institutsioonidele, KOVidele ja spordialaliitudele või luuakse andmetele vastav juurdepääs oma KOV spordiorganisatsioonide või spordiala harrastajate andmete piires; 3. harrastajate arvestus spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogus tugineb noorte harrastajate osas täielikult harrastajate alamandmekogus olevatel isikupõhistel andmetel. Kavandatav muudatus näeks ette spordi harrastamist võimaldavate spordiklubide jaotamise kaheks (kajastatakse spordiregistri põhimääruses): 1. spordiklubid, kus spordi harrastamine toimub hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades ning treenimine toimub treening- ja tunniplaani või individuaalplaani alusel; 2. spordiklubid, mis pakuvad spordi harrastamiseks teenust eelkõige ärilistel eesmärkidel, mis põhineb spordiklubi spordibaaside kasutamisel ja rühmatreeningutes osalemisel harrastajate enda äranägemise järgi väga lühikese etteteatamise tähtajaga või ilma selleta (rühmatreeninguid ja jõusaaliteenust pakkuvad spordiklubid, golfiklubid jne). Harrastajate isikustatud andmete esitamise kohustus on vajalik rakendada spordiklubidele, kus spordi harrastamise võimaldamine toimub isikupõhiselt eelnevalt komplekteeritud treeningrühmade põhimõttel või individuaalplaani alusel. Spordiklubid esitavad noorte harrastajate nimekirjad koos andmetega treeningrühmade kohta (treenerid, treeningute toimumise ajad ja kohad). Täiskasvanud harrastajate puhul esitatakse harrastajate nimekirjad spordiklubi soovi korral koos või ilma treeningrühmade andmeteta. Juhul, kui spordiklubi 9 soovib taotleda riigi või KOV toetust, mis nõuab isikustatud andmete esitamist ka vanemate kui 19-aastaste harrastajate puhul (nt treenerite tööjõukulude toetuse süsteem võimaldab taotleda toetust kuni 24-aastaseid sportlasi juhendavatele treeneritele), siis esitatakse harrastajate nimekirjad koos treeningrühmade andmetega Spordiklubidelt ja spordialadel, kus spordi harrastamise võimaldamine toimub pakutava teenuse vormis eelkõige ärilistel eesmärkidel, ei ole harrastajate isikupõhiste andmete kogumine kavas ei täiskasvanute ega ka noorte puhul, kuna tegevus toimub teistsugustel alustel ja opereeritakse oluliselt suuremate arvudega kui eelkomplekteeritud treeningrühmade ja spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate spordiklubide puhul. Sellised spordiklubid esitavad spordiorganisatsioonide alamandmekogusse teenusepõhiste harrastajate arvandmed. Riiklik statistika noorte spordiklubide harrastajate kohta Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogus koostatakse harrastajate alamandmekogust saadavate isikupõhiste andmete põhjal. Täiskasvanute osas esitavad klubid Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide andmekogule endiselt arvandmeid, võimalus on esitada ja arvestada täiskasvanud harrastajate isikustatud andmeid. Kultuuriministeerium soovib tulevikus lisaks harrastajate üldarvule, sportlikele saavutustele, treenerite arvule ja heale juhtimistavale spordialaliidule toetuste eraldamisel arvestada ka spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate litsentseeritud sportlaste arvu. Selleks, et arvestada toetuste eraldamisel spordialaliidu tööd võistlussüsteemis regulaarselt osalevate litsentseeritud sportlastega, soovib Kultuuriministeerium koguda spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvate litsentseeritud sportlaste andmeid. Litsents on spordialaliidu väljastatav luba osaleda spordialaliidu võistlussüsteemis. SKTSA pidas 2018. aasta märtsis küsitluse (sellele vastas 61 spordialaliitu 68-st), mille kohaselt litsentseerivad sportlasi 37 spordialaliitu, omades selleks litsentsisüsteemi. Kultuuriministeerium on teavitanud kõiki spordialaliite, et tulevikus, kuid mitte varem kui 2020. aastal soovitakse spordialaliidu toetamisel ühe kriteeriumina võtta arvesse ka litsentseeritud sportlaste arvu ning andnud seega spordialaliitudele piisavalt aega oma litsentseerimispõhimõtete loomiseks või korrastamiseks. Litsentsisüsteem võimaldab spordialaliidul juhtida võistlustegevust, eristada võistlussüsteemis osalevaid sportlasi harrastajatest ning paremini järgida hea juhtimistava põhimõtteid. Näiteks võtab litsentsi taotlemisprotsessi käigus nii sportlane kui sportlast esindav klubi vastutuse täita alaliidu reeglistikku, sh ka dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimisega võitlemise reegleid. Ka rahvusvahelisel tasandil on litsentsisüsteemide kasutamine pigem reegel kui erand. 2.3. Sporditulemuste töötlemine spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Eelnõuga soovitakse lisada Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Sport on valdkond, mis väljendub võistlustel osaleja saavutatud tulemuse ja kohana. Võistluste võitja tulemus ilma nimeta, võitja nimi ilma tulemuseta või võistlustel saavutatud koht ilma nime ja tulemuseta võistlusprotokollis, uudises või sportlaste saavutuste analüüsis ei 10 võimalda edastada infot saavutatud tulemusest täisväärtuslikult ja usaldusväärselt. Sport on nähtus, kus tulemusi võrreldakse ja kus varem saavutatud tulemust püütakse ületada. Eesti tiitlivõistluste (koondnimetus Eesti meistri- ja karivõistluste kohta) ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste (antud kontekstis koondnimetus olümpiamängude, maailmameistrivõistluste, Euroopa meistrivõistluste, maailma karikavõistluste, universiaadide, noorte olümpiamängude ja Balti meistrivõistluste kohta) tulemused on seotud avaliku huviga, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased ennast, vaid oma riiki ning Eesti tiitlivõistlustel esindatakse enamasti oma spordiklubi või –kooli ja nende võistluste põhjal selgitatakse enamasti sportlased, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Võitjad seatakse teistele eeskujuks. Kultuuriministeerium eraldab toetusi spordiorganisatsioonidele ja stipendiume sportlastele paremate sportlike tulemuste saavutamise eesmärgil. Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel näidatud sporditulemused moodustavad spordialaliitude tegevustoetuse ja riikliku spordistipendiumi määramise aluse. Selleks, et sporditulemuste alusel stipendiumide taotlemine ja taotluses esitatud tulemuste andmete kontrollimine, tiitlivõistlustel Eestile võidetud medalite üle arvestuse pidamine ning iga-aastase, alates 1918. a välja antava Eesti spordi aastaraamatu koostamine oleks võimalikult lihtne ja kiire, on otstarbekas koondada tulemused Eesti Spordiregistrisse. Andmekogu saavad kasutada nii KuM, KOV-d kui ka spordiorganisatsioonid ja kuna andmed on avalikud, siis ka avalikkus. Andmekoosseisu kuuluksid (lisatakse spordiregistri põhimäärusesse): võistluse nimetus; võistluse tüüp; võistluse toimumise kuupäev(ad); võistluse toimumise koht; võistlusala nimetus; osalenud sportlaste arv; vanuseklass; sportlase saavutus (nimi, koht, võistkonna nimetus (või organisatsiooni registrikood ja nimi), tulemus ning piiratud juurdepääsuga teabena sportlase isikukood, mis on vajalik sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks. Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel kogutakse andmeid esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja maailma karikavõistlustel kogutakse andmeid kõikide Eestit esindanud sportlaste kohta. Andmekogusse lisatakse teadaolevad Eesti MV tulemused alates 1917. a ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. a olümpiamängudest. Täiendusega soovitakse saavutada olukord, kus spordiregistri volitatud töötleja sisestab avalikele protokollidele tuginedes spordiregistrisse Eesti meistrivõistluste medaliomanike tulemused ja Eesti sportlaste esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kahe tööpäeva jooksul pärast võistluse toimumist. Kui avalik protokoll ei ole mingil põhjusel kättesaadav või tekitab küsimusi, siis pöördub volitatud töötleja täpsustavate küsimustega vastava spordialaliidu poole. Sporditulemuste andmestik on andmevahetuse teel kättesaadav sporditoetuste eraldajatele. Sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni välja töötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste (Eesti meistrivõistlused ja Eesti sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel) sisestamine spordiregistri sporditulemuste alamandmekogusse annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus kasutada sama andmestikku kõikide 11 tulemustega seotud otsuste langetamisel. Sporditulemuste andmebaas on märkimisväärse tähtsusega ka spordiajaloo seisukohalt. Samuti soovitakse lisada spordiseadusesse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjektilt nõusolekut küsimata. Selline õigus oleks spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikooli pidajal ja spordi andmekogu volitatud töötlejal spordialaliidu või maakonna spordiliidu või spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid vastava spordiala litsentseeritud sportlaste osas. Seega, erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistluste ning litsentseeritud sportlaste osas. Muudel juhtudel tuleb küsida isikute nõusolekut. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi avaldada ja muul viisil töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida), lihtsustaks see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi toetatakse objektiivsete näitajate alusel. 2.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Antud teemat ei püstitatud VTK-s lahendamist vajava küsimusena, kuid käesoleva eelnõu raames oleks otstarbekas vastav regulatsioon luua. 18. septembril 2014. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi konventsioon), mille Eesti allkirjastas 19. septembril 2016. aastal. Plaanis on konventsioon ratifitseerida pärast seda, kui Euroopa Liit on selle heaks kiitnud. Konventsiooni eesmärk on võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomia põhimõttega, ja tõhustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Eesmärgi saavutamiseks püüab konventsioon ennetada ja avastada võistlustega manipuleerimist ja selle eest karistada ning edendada riigisisest ja riikidevahelist koostööd asjaomaste isikute, peamiselt riigiasutuste, spordiorganisatsioonide ja spordikihlvedude korraldajate vahel. Konventsiooni rakendamiseks tuleb moodustada kontaktpunkt, mis on paljude rahvusvaheliste ekspertide arvates üks peamiseid konventsiooni loodavaid mehhanisme spordivõistlustega 12 manipuleerimise vastaseks võitlemiseks. Kontaktpunkt teeb kooskõlas riigisisese õigusega muu hulgas järgmist: 1. toimib teabejagamiskeskusena, kogudes ja edastades asjaomastele organisatsioonidele ning asutustele teavet, mis on seotud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega; 2. koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3. võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatute ja kahtlaste kihlvedude kohta, mis on sõlmitud konventsiooniosalise territooriumil toimuvate spordivõistluste suhtes, ning vajaduse korral edastab hoiatusi; 4. edastab teavet seaduse või selles konventsioonis osutatud spordiregulatsioonide võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele või spordiorganisatsioonidele ja/või spordikihlvedude korraldajatele; 5. teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ning rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide riiklike kontaktpunktidega. 24.08.2018. aasta seisuga on kontaktpunkti nimetanud või moodustanud üle 20 riigi5. Erinevate riikide praktika analüüsimisel on Kultuuriministeerium jõudnud järeldusele, et kontaktpunkti ülesannete täitmine oleks otstarbekas delegeerida spordivaldkonnas tegutsevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Soomes ja Taanis on näiteks dopingu- ja spordivõistlustega manipuleerimise vastane võitlus ühendatud ning vastavaid tegevusi viib ellu üks asutus. Soomes on selleks asutuseks FINCIS (soome keeles SUEK), kes vastutab lisaks antidopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise alaste rahvusvaheliste lepingute rakendamisele koostöös riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ka pealtvaatajate mugavuse ja turvalisuse alaste küsimuste eest. Taanis on Taani Antidopingu juurde loodud manipuleerimise temaatikaga tegelev sekretariaat. Kontaktpunkti ülesanded on otstarbekas delegeerida spordivaldkonna organisatsioonile, sest see tagab sõltumatuse ning parema koostöö teiste spordiorganisatsioonidega. Kontaktpunkti tegevuste elluviimine ei peaks olema Kultuuriministeeriumi ülesanne, sest ministeerium peaks tegelema ennekõike ikkagi spordipoliitika kujundamisega, mitte spordispetsiifiliste probleemide lahendamisega. Spordivaldkonna spetsiifiliste ülesannete delegeerimine spordiorganisatsioonidele on tavaline praktika ka teistes riikides. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Olümpiakomiteele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis.6 VTK kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium toetas sportlaste tasustamise süsteemi korrastamist ja nõustus VTK-s märgituga, et tegemist on problemaatilise valdkonnaga ning vajalik on õigusselguse loomine. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK suhtes toetust Eesti Olümpiakomitee, Eesti Korvpalliliit, Eesti Suusaliit ja Saaremaa Golfiklubi, märkuseid huvirühmadelt ei laekunud. VTK kooskõlastamisel esitatud märkused on välja toodud käesoleva seletuskirja lisas 2. 5 https://www.coe.int/en/web/sport/network-of-national-platforms-group-of-copenhagen- 6 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#oQw0UiEu. 13 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Senise regulatsiooni muutmise vajadust on selgitatud detailsemalt ka seletuskirja 2. ptk-s. Eelnõu § 1 punktiga 1 antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile, spordikooli pidajale ja spordi andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale õigus spordi eripära arvestades koguda ja töödelda spordialaliidu või maakonna spordiliidu või spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid vastava spordiala litsentseeritud sportlaste osas. Erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistluste ning litsentseeritud sportlaste osas. Muudel juhtudel tuleb küsida isikute nõusolekut. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi avaldada ja muul viisil töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida), lihtsustaks see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada või sportlasi ei toetata objektiivsete näitajate alusel. Kultuuriministeerium uuris Euroopa riikide spordi eest vastutavatelt ministeeriumidelt seisukohti sporditulemuste avaldamise osas uue andmekaitse üldmääruse tingimustes. Saadud vastuste kohaselt on antud teema valdavalt jäetud spordiorganisatsioonide reguleerida ja otsustada (nt Poola, Holland, Taani). Horvaatia ja Luksemburg märkisid täiendavalt, et sporditulemuste avalikustamine peaks jääma nõusolekupõhiseks. Austria aga viitab andmekaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile f, leides, et avalike spordiürituste sporditulemuste avalikustamiseks on spordi olemust arvestades õigustatud huvi. Kultuuriministeerium sooviks minna seda teed, et teatud juhtudel ja teatud isikute osas antakse seadusega võimalus tulemuste avalikustamiseks. Eelnõu § 1 punkt 2 täpsustab spordi andmekoguga seonduvat regulatsiooni, muudetakse spordiseaduse paragrahvi 61. Esiteks, muudatus annab spordi andmekogu asutamise ja põhimääruse kinnitamise õiguse Vabariigi Valitsuse tasemelt valdkonna eest vastutavale ministrile. Teiseks, luuakse õiguslik alus harrastajate andmete kogumiseks, töötlemiseks, arvestuse pidamiseks ja edastamiseks riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate 14 isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti harrastajate andmete edastamiseks Eesti Haigekassale terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks ja spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks. Kolmandaks, luuakse õiguslik alus litsentseeritud sportlaste andmete kogumiseks ja töötlemiseks spordialaliidule toetuse eraldamise otsustamiseks, eelnõuga loodava sportlase toetuse maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud sportlase toetuste kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks. Neljandaks, luuakse õiguslik alus sportlaste stipendiumide maksmiseks arvestuse pidamiseks ja väljamakstud stipendiumide kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks. Viiendaks, luuakse õiguslik alus Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmete kogumiseks ja töötlemiseks sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Sporditoetused käesoleva punkti mõistes on toetused, mida spordivaldkonnale eraldavad erinevad asutused (näiteks Kultuuriministeerium, KOV-d, Eesti Kultuurkapital). Vastavad täpsustused lisatakse ka kogutavate isikuandmete üldkategooriate sätte alla. Täpsem isikuandmete koosseis määratletakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi, sportlase lepingut puudutavate erisuste, sportlase toetuse ning sportlase toetuse ja stipendiumi maksmise erisusi puudutavate sätetega. Nimetatud sätted on lisatud spordiseadusesse § 101–107, sest need sobituvad sinna oma reguleerimisalalt kõige paremini. Uue regulatsiooni kohaselt on sportlase stipendium tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust (uus spordiseaduse § 101 lg 1). Sarnaselt kehtivale, tulumaksuseaduses toodud regulatsioonile määratakse stipendium avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel (§ 101 lg 2). Stipendiumi võib maksta kokku kuni 12-kordse kuupalga alammäära ulatuses ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena (§ 101 lg 3). Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või spordikooli pidajalt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud piirmäära (§ 101 lg 4). Uue regulatsiooni kohaselt kannab stipendiumi maksja andmed stipendiumi saaja, stipendiumi suuruse, stipendiumi määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse (§ 101 lg 5). 15 Kui saabub lõikes 3 nimetatud piirmäär (kuni 12-kordne kuupalga alammäära ulatus ühes kalendriaastas) teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ja temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsioone ja spordikooli pidajaid. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa tagastada stipendiumi maksjale (§ 101 lg 6). Alternatiiv oleks piirmäära ületav summa maksustada tulumaksuga, aga sel juhul ei oleks saavutatav eelnõu eesmärk – vaidluste ja stipendiumide maksmise kuritarvitamine vältimine. Uue regulatsiooniga on pandud paika, et stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasele välismaalaste seaduse tähenduses, soodustamaks sportlaste võrdset kohtlemist (§ 101 lg 7). Eelnõuga täiendatakse spordiseadust §-ga 102, mis reguleerib sportlase lepinguga seonduvat. Algselt oli plaan välja töötada spetsiaalne sportlase lepingu mudel ja eriregulatsioon. Kuid pärast täiendavat analüüsi leidis KuM, et sportlase leping ei pea ilmtingimata olema eraldi lepinguliigina seaduse tasandil reguleeritud – pooled peavad konkreetse sportlase töö või tegevuse põhjal hindama, kas see vastab pigem töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustele. Ka hiljutises, Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsuses nr 3-16-389 analüüsiti taaskord sportlasega sõlmitud lepingu vastavust töölepingu tunnustele. Tallinna Ringkonnakohus viitab oma otsuses Riigikohtu lahendile 3-2-1-9-057, mille kohaselt otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus: Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas viidatud asja asjaolude põhjal, et kuigi sportlase tegevust korraldas ja juhtis vahetult peatreener, puudub alus käsitada peatreenerit kõrvalseisva kolmanda isikuna, kes tegutseb sõltumatult spordiklubist. Lepinguliste suhete kaudu oli spordiklubi seotud sportlase treeningute ja võistluste läbiviimisega ning viimane oli seeläbi allutatud spordiklubi juhtimisele ja kontrollile, samuti määras spordiklubi sportlase tegevuse sisu. Spordiklubi ja sportlase, sportlase ja peatreeneri ning peatreeneri ja spordiklubi vahelistest lepingutest nähtub, et spordiklubi andis sportlasele kohustuslikke juhiseid tema tegevuse kohta ning kontrollis nende täitmist. Pooltevaheline leping ei olnud orienteeritud pelgalt sportlase tulemuslikkusele võistlustel, vaid sellega korraldati ka spordiklubi ja sportlase vahelisi suhteid võistlustel hea tulemuse saavutamise eesmärgil toimuvas treeningprotsessis. Sportlane ei võlgnenud spordiklubile töö tulemusena mitte ainult head esinemist spordivõistlustel, vaid kohustus ka osalema treeningutel vastavalt spordiklubiga kokkulepitud tingimustele. Kuna peatreeneri ülesandeks oli eelkõige korvpallimeeskonna treeningute ja võistlustegevuse juhtimine ning korraldamine, siis esitas sportlastele nõudmised treeningute aja, kordade ja koha suhtes peatreener, kelle kaudu määras tehtava töö aja ja koha spordiklubi. Seega ei välistaks uus lepinguliik vaidlusi lepingu sisu tõlgendamisel. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/915524 16 Kultuuriministeerium analüüsis teiste riikide praktikat sportlastega sõlmitavate lepingute osas8. Analüüsist selgus, et riigiti on õiguspraktika erinev. On riike, kus tööõiguse normid laienevad sportlastega sõlmitavatele lepingutele (nt Soome, Rootsi, Taani, Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania). On riike, kus sportlasega sõlmitavad lepingud on pigem teenuse osutamise lepingud (nt Leedu, Poola). Horvaatias on jäetud spordiorganisatsioonide otsustada, milline lepinguliik valida ja 99% lepingutest on teenuse osutamise lepingud. Samas on riikides kohtupraktikat, mille kohaselt individuaalsportlast (nt tennisisti, kergejõustiklast) ei loeta töötajaks, samas spordimeeskonna (jalgpall, jäähoki) liikmeid loetakse (nt Soomes ja Rootsis). Paljudes riikides on sportlaste ja spordiorganisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingud (nt Soomes jäähokis ja treenerite osas, Rootsis, Taanis). Eelnõu kohaselt võib spordi andmekogusse kuuluv spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja sõlmida sportlasega sportlase lepingu. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt võib sportlase leping olla tööleping või muu võlaõiguslik leping (§ 102). KuM soovib võimaldada sõlmida sportlasega tähtajalise töölepingu. Tegemist on eriregulatsiooniga võrreldes töölepingu seaduse tähtajalise töölepingu regulatsiooniga. Spordi valdkonnas on tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimaluse andmine tulenevalt spordi eripärast (nt lepingud hooajaks) põhjendatud. Teiste riikide praktikat analüüsides võib kokkuvõtvalt öelda, et valdavalt loetakse põhjendatuks sportlasega tähtajalise lepingu sõlmimine, arvestades spordi eripära või tuginedes spordi hooajalisusele (nt Soome, Rootsi, Läti, Ungari, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal). Kehtiv töölepingu seadus võimaldab tähtajaliste töölepingute sõlmimist vaid töö ajutisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel. Samuti sätestab TLS § 10 tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangu. Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda või tähtajalist lepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kultuuriministeerium on kaalunud erinevaid lahendusi tähtajalise töölepingu sõlmimise ja pikendamise sätestamiseks (nt etendusasutuse seaduses olev lahendus loominguliste töötajatega tähtajaliste lepingute sõlmimiseks), kuid eelnõus pakutud lahenduse välja töötamisel võeti eeskujuks Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepingu seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses9 välja pakutud. Eelnõu kohaselt võib tulenevalt spordi eripärast sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või korduvalt sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid, või korduvalt pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid. Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud (§ 103). Viis aastat on tuletatud praktikast, see peaks olema nii sportlasi kui spordiorganisatsioone rahuldav regulatsioon. 8 Allikas: https://thelawreviews.co.uk/edition/1001108/the-sports-law-review-edition-3 9 http://eelnoud.valitsus.ee/main#eTPkw3Hd 17 Eelnõuga reguleeritakse ka muu võlaõigusliku lepinguna sõlmitava sportlase lepingu sisunõuded ja määratletakse erisused, mis on sarnased töötajate kaitse regulatsiooniga töölepingu seaduses (§ 104). Eelnõu kohaselt sõlmitakse selline leping kirjalikult ning lepingus peab olema märgitud igakuise tasu suurus ja maksmise kord. Eelnõu kohaselt vastutab sportlane oma kohustuste täitmise eest üksnes süü olemasolul. Vastav erisus kehtib ka töösuhetes (töölepingu seaduse § 72) ja selle sätte eesmärk on piirata töösuhte sisest vastutust. Võlaõigusseaduse § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vabandatav on nt vääramatu jõud. Võlaõigusseaduse § 104 lõige 1 annab võimaluse seadusega määratleda, et isik vastutab oma kohustuse rikkumise eest vaid süü olemasolu korral (hooletus, raske hooletus, tahtlus). Leiame, et sarnaselt töötajaga väärib ka võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev sportlane kaitsvat normi. Sarnaselt töölepingu seadusega (§ 82) määratletakse spordiseaduses, et lepingust taganemine on keelatud. Taganemine eeldab võlaõigusseaduse § 189 lõike 1 alusel lepingu järgi saadu tagastamist. Ülesütlemisel lepingu järgi saadu tagastamist ei toimu. KuM leiab, et ebamõistlik on ka sportlase puhul nõuda lepingu järgi saadu tagastamist ja lepingust taganemise võimaldamist. Samas ei välista taganemise keeld nt ettemaksude tagastamist või kahju hüvitamise nõude esitamist. Muudele nimetamata tingimustele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Eelnõuga täiendatakse spordiseadust sättega, mis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaldamist (§ 105). Vastava sätte kohaselt ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust sportlasele, kellega on sõlmitud spordiseaduse §-s 102 nimetatud sportlase leping. Sportlastele laieneb siiski TTOS § 122 (tööandja makstav haigushüvitis). Eelnõuga täiendatakse spordiseadust maksuvaba sportlase toetuse regulatsiooniga (§ 106) ja sätestatakse sportlase toetuse ja stipendiumi maksmise erisused (§ 107). Eelnõu kohaselt võib sportlasele sportlase lepingu kehtivuse perioodil maksta sportlase toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. sportlasele makstakse sportlase lepingu alusel igakuiselt tasu vähemalt kuupalga alammäära ulatuses; 2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud litsents; 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis; 4. sportlane on kantud spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. Kui sportlasega on sõlmitud mitu sportlase lepingut, võib sportlase toetust spordiseaduse §-de 106 ja § 107 tähenduses maksta üks spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja. Sportlase toetuse maksja kannab andmed sportlase toetuse saaja ja toetuse suuruse, toetuse määramise ning väljamaksmise kohta spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. 18 Sportlase lepingu kehtivuse perioodil sportlasele spordiseaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi maksta ei tohi (§ 107 lg 1). Kui aga sportlasele on makstud aasta jooksul kas stipendiumi või toetust, määratletakse, et stipendiumi ja sportlase toetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordse kuupalga alammäära. Kui enne sportlase lepingu sõlmimist on sportlasele makstud spordiseaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi, arvutatakse sportlase toetuse aastasest piirmäärast (12-kordne spordiseaduse paragrahvi 106 lõikes 1 toodud summa) maha samal kalendriaastal sportlasele välja makstud stipendiumi summa. Kui pärast sportlase lepingu lõppemist makstakse sportlasele stipendiumi, arvestatakse makstava stipendiumi suurusest maha samal kalendriaastal sportlasele makstud sportlase toetuse ja stipendiumi summa (§ 107 lg 2). Kui sportlase leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga (§ 107 lg 3). Kui sportlase lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja maksab lepingu kehtivuse perioodil sportlasele sportlase toetust alla käesoleva paragrahvi 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära, on kohalikul omavalitsusüksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlase toetust kuni käesoleva seaduse paragrahv 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära täitumiseni. Kui sportlasele on makstud kalendriaastal käesoleva seaduse paragrahvis 101 nimetatud stipendiumi, arvestatakse käesoleva lõike alusel sportlasele toetuse maksmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aastase piirmääraga. Vastav info kantakse spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse (§ 107 lg 4). Antud sättega võimaldatakse ka teistel organisatsioonidel või isikutel sportlast toetada. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse spordiseadust uue paragrahviga, mis määratleb spordivõitlusega manipuleerimise kontaktpunkti ülesannete delegeerimise (§ 111). Vastavalt Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastane kontaktpunkti ning arendama välja spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses nii uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Uue sätte kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel kontrollib halduslepingu täitmist Kultuuriministeerium. Kui vastav haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. Halduskoostöö seaduse (edaspidi ka HKTS) § 3 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. Eelnõu § 2 täiendab tulumaksuseaduse § 19 lõikega 61. Antud sättes määratletakse, et sporditegevusega seotud sportlase stipendiumi makstakse spordiseaduses toodud alustel ja korras. Seega, kui isikule soovitakse maksta sporditegevusega seotud stipendiumi, kohaldub sellele spordiseaduse regulatsioon. Vältimaks mitmetitõlgendatavust, vaidlusi ja võimalikke 19 kuritarvitamisi on sättesse lisatud ka teine lause: kui sportlasele makstakse sporditegevusega seotud stipendiumi tulumaksuseaduse § 19 lõike 6 alusel, on nimetatud stipendium maksuvaba spordiseaduse § 101 lõikes 3 toodud piirmääras ning piirmäära ületamisel tuleb piirmäära ületav summa tagastada stipendiumi maksjale. Eelnõu § 3 on rakendusliku iseloomuga. Seadus jõustub üldises korras, kuid harrastajate andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 1.09.2019 ja litsentseeritud sportlase andmeid alates 1.01.2020. Muudatused eeldavad teatud arendusi spordi andmekogus ja spordiorganisatsioonide valmisolekut. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Mõistet „sportlane“ kehtiv spordiseadus ei defineeri ning seda ei ole plaanis ka eelnõuga defineerida. Üldistatult on võimalik öelda, et sportlane on isik, kelle eesmärk on regulaarselt oma sportlike võimete ja oskuste arendamine ning heade sportlike tulemuste saavutamine ennekõike rahvusvahelistel võistlustel. Üldjuhul on sportlane mõne spordiorganisatsiooni liige. Kui Eestis on umbes 72 000 täiskasvanud harrastajat, siis nendest umbes 5500 on sportlased, kelles omakorda umbes 2000 on spordialaliidu poolt litsentseeritud. Stipendiume saavaid sportlasi on omakorda ca 1350 (2016, 2017.a näitel). Siit tuleneb ka litsentseeritud sportlase mõiste – tegemist on sportlasega, kellele on spordialaliidu sisemise menetluse ja tingimuste kohaselt omistatud litsents. Mõiste „harrastaja“ on toodud spordi andmekogu põhimääruses ja § 12 lõike 4² kohaselt loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 5.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlase leping Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas esmakordselt teatud kompetentsi spordi valdkonnas Lissaboni lepingu jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu10 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 neljandas lõikes, et liit võib selles valdkonnas võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega tuginedes ELTL artiklitele 6 ja 165 on ühenduse roll spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav. 10 Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN 20 Kuivõrd eelnõu puudutab ka töövaldkonda (tähtajaliste töölepingute sõlmimine), peab vastav regulatsioon olema kooskõlas EL tööõiguse normidega. Euroopa Liidu tasemel reguleerib tähtajaliste töölepingute järjestikust sõlmimist Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ tähtajalise töö kohta11. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks vastu võtta üks või mitu järgmistest meetmetest: 1. objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; 2. järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; 3. selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv. Samuti määravad direktiivi kohaselt liikmesriigid vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel tähtajalisi töölepinguid või töösuhteid: 1. loetakse järjestikusteks; 2. loetakse määramata tähtajaga töölepinguteks või töösuheteks. Nimetatud direktiiv võimaldaks muuta sportlastega tähtajalise töölepingu sõlmimise, järjestikku sõlmimise ja pikendamise reegleid selliselt, et regulatsioon oleks paindlikum ja arvestades spordi eripära annaks laialdasemad võimalused tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. 5.2. Andmete kogumine Eesti spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni välja töötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)12, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja see peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul teeb seda eraõiguslik juriidiline isik), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse. 5.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üle andmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Konventsioon käsitleb mitut aluslepingutega hõlmatud EL-i õigusega puutumuses olevat valdkonda. Esiteks, kõige laiemalt on tegu spordivaldkonda jääva rahvusvahelise lepinguga. Teiseks puudutab konventsioon siseturu reguleerimist, kuna sellega seatakse piiranguid teenusepakkujate tegevusvabadusele. Kaudsemalt mõjutab konventsioon ühist kaubanduspoliitikat. Kolmandaks reguleeritakse kriminaalõiguses ja kriminaalasjades tehtavat 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0070&from=ET 12 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 21 koostööd, mis omakorda puudutab isikuandmete kaitset. Täpsemalt on konventsiooni üks eesmärk spordivõistluste manipuleerimisega seotud rahapesemise takistamine. Konventsiooni puhul on tegu segalepinguga, milles teatud osas on EL-il ja liikmesriikidel jagatud pädevus. Lisaks sätestab ELTL-i artikkel 4 lg 3 lojaalse koostöö põhimõtte, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Seda põhimõtet tuleb segalepingu puhul arvesse võtta. Euroopa Komisjon kaasati konventsiooni välja töötamise protsessi ning ta osales EL-i nimel läbirääkimistel konventsiooni üle. Euroopa Komisjon on konventsiooni heakskiitmiseks valmistanud ette kaks EL-i Nõukogu otsuse eelnõu. Esimene käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis ei ole seotud kriminaalmateriaalõiguse ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 165 koostoimes art 218 lõikega 5). Teine käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis on seotud kriminaalmateriaalõigusega ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 83 lg 1 koostoimes artikli 218 lõikega 5). Hetkel otsuseid vastu ei ole võetud. 6. Seaduse mõjud Antud peatükis on eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 6.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlase leping Spordiseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja/või toetuse maksmiseks ning anda sportlasega sõlmitavas lepingus võimalus sportlase töö eripära arvestada ning seeläbi saavutada suurem õigusselgus kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA). Selgete määratluste korral on võimalik taastada spordiorganisatsioonide töörahu, tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning teisalt võimaldada EMTA-l seda tõhusalt ja täpselt kontrollida selge õigusraamistiku kaudu. Spordiseaduse muudatuste tulemusena väheneb sportlastele makstavate stipendiumide maht veelgi ning suureneb nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid. Samuti luuakse võimalus sportlase töösuhte paindlikumaks reguleerimiseks ning sportlasega sõlmitavate lepingute puhul vabastatakse pooled TTOS järgimisest (välja arvatud § 122), sest tüüpilist tööandja-töötaja suhet TTOS mõttes sportlasel ei esine. 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad Sihtrühma suurus: 06.09.2018 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2716 spordiorganisatsiooni ja 416 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Samas ei tegele kõik spordiorganisatsioonid ega spordikooli pidajad regulaarselt sportlaste toetamise ega neile stipendiumi maksmisega. Osa spordiorganisatsioone ja spordikooli pidajaid tegelevad ainult spordivõistluste korraldamisega ning toetavad sportlasi 1–2 korda aastas. Sportlastele stipendiumi maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 86 ja 82. Sportlastele töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 50 ja 54. Sportlasele nii stipendiumi kui töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 16 ja 19. Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. 22 Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus); sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust ja tööturgu. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja spordikooli pidajaid, kes toetavad sportlasi stipendiumidega või sõlmivad nendega lepinguid. Aastate 2013–2017 kohta tehtud EMTA analüüsist selgub, et stipendiumide maksmine spordiorganisatsioonides on langemas (7,0 mln eurolt 5,4 mln eurole). Seevastu töötajate arv (1971-lt 3058-le), töötasude (11,2 mln eurolt 23,8 mln eurole) ning tööjõumaksude (6,0 mln eurolt 12,7 mln eurole) tasumine kasvab. Muudatusi spordiorganisatsioonide maksukäitumises iseloomustab joonis 1. 25 3500 23,8 3058 2847 2898 3000 20,89 20 2352 18,58 2500 15 1971 14,05 2000 12,66 11,23 11,09 1500 10 9,86 7,03 7,61 1000 5,4 6,02 5,79 5 5 5,4 500 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 Töötajate arv Stipendium (milj€) Töötasu (milj€) Tööjõumaksud (milj€) Joonis 1. Spordiorganisatsioonide maksukäitumine Jooniselt 1 selgub, et pöördvõrdeliselt stipendiumide maksmisele on kasvanud töötasu ja tööjõumaksude maksmine. Töötasud ja maksud on kasvanud rohkem kui stipendiumid vähenenud. Tegemist on positiivse muutusega spordiorganisatsioonide maksukäitumises. Spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad tegelevad kolme olulise sihtrühmaga: sportlased, treenerid ja spordikohtunikud. Treenerite puhul rakendatakse riiklikke toetusmeetmeid juba 2015. aastast. Alates 2018. aastast nähakse spordiorganisatsioonidele ette toetusmeede Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel osalevate spordikohtunike tegevuse arendamiseks ning võimalus hüvitada vabatahtlikele spordikohtunikele kuni 20 eurot päevas. Hetkel on probleeme veel sportlastele stipendiumide ja töötasude maksmises. Eelnõuga loodetakse saavutada õigusselgus sportlase tasustamise või toetamise küsimuses, andes suunised korrektseks käitumiseks, mis tagab suurema stabiilsuse spordivaldkonnas. Sportlase lepingu (nii töö- kui muu võlaõigusliku lepingu) erisuste sätestamine oleks positiivne muudatus spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidaja jaoks, sest pärast muudatuste jõustumist on neil võimalik sõlmida sportlastega lepinguid, mis arvestavad spordivaldkonna spetsiifikat. 23 Riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ega spordikooli pidajatele eelnõu raames täiendavaid vahendeid. Sportlase lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks (mõjutab maksukoormust), aga ka stipendiumide või toetuste maksmiseks tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikooli pidajatel kasutada juba praegu olemasolevaid vahendid. Riik loob võimaluse toetada sportlast maksuvabalt kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses kuus ning kehtestab stipendiumile piirmäära. Viimastel aastatel spordiorganisatsioonide poolt makstud stipendiume iseloomustab tabel 1. 2016 2017 Sportlaste Stipendiumide Sportlaste Stipendiumide arv kogumaht arv kogumaht 1000 eurot aastas või 660 244 712 650 248 311 vähem 1001–6000 eurot 509 1 293 949 485 1 362 561 aastas 6001–12 000 eurot 108 902 362 131 1 081 920 aastas Üle 12 001 eurot 65 1 365 154 63 1 443 827 aastas Tabel 2. Spordiorganisatsioonide poolt portlastele makstud stipendiumid Tabelist 1 selgub, et 2016. aastal üle 12 000 euro aastas ehk üle kahekordse kuupalga alammäära stipendiumi maksti ühe spordiorganisatsiooni poolt 65 sportlasele kokku 1,36 mln eurot, mis on 30% kogu makstud stipendiumidest. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt 63 sportlast, 1,4 mln eurot ja 26%. Seega spordiorganisatsioonide arv, kes peavad stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul leidma täiendavaid vahendeid või vähendama sportlasele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks on võrreldes spordiorganisatsioonide koguarvuga väike. Kuna stipendiumi summale seatakse piirmäär, siis stipendiumide kogumaht väheneb. Kuna spordiorganisatsioonidele luuakse võimalus toetada sportlase lepingu olemasolu korral sportlast kuus kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses, võib mõnevõrra väheneda spordiorganisatsioonidelt riigile laekuv maksutulu, sest need spordiorganisatsioonid, kes maksid varasemalt sportlasele töötasu enam kui kuupalga alammäära ulatuses võivad nüüd sõlmida sportlasega lepingu kuupalga alammäära ulatuses ning täiendavalt sportlast toetada maksuvabalt kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses. Vabanevaid rahalisi vahendeid on võimalik suunata sporditegevusse. Seega on kavandatav muudatus nende spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidajate eelarve jaoks positiivse mõjuga. Kavandatavad muudatused mõjutavad spordialadest enam jalgpalli, korvpall ja võrkpalli, sest need kolm spordiala on aastatel 2014–2017 maksnud spordivaldkonna stipendiumide kogumahust keskmiselt 65%. Kõik teised ülejäänud spordialad (Eestis tegeletakse ligikaudu 100 spordialaga) seega ainult 35%. 2014 2015 2016 2017 Jalgpall, korvpall, 4,0 mln 3,2 mln 3,3 mln 3,6 mln võrkpall 24 Kõik teised alad kokku 1,8 mln 2,2 mln 1,7 mln 1,8 mln Tabel 2. Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli stipendiumide võrdlus teiste aladega Kui 2016. aastal maksid spordiorganisatsioonid kokku stipendiume 5,0 mln euro ulatuses, siis 10 enam stipendiumi maksnud organisatsiooni maksid kokku 2,9 mln eurot stipendiume ehk ligikaudu 60% kõikidest stipendiumidest. 2017. aastal olid vastavad näitajad 5,4 mln ja 3,3 mln eurot ja 60%. Need on ka organisatsioonid, keda kavandatavad muudatused kõige enam mõjutavad. Seega valdavale osale spordiorganisatsioonidele ei kaasne muudatustega mingit mõju. Kuigi mõju ulatust tervikuna võib lugeda väikeseks, siis valdkonna jaoks on see muudatus olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidajate halduskulu ega halduskoormus ei suurene sportlastele tehtud kulutuste kohta nimelise arvestuse pidamise osas (arvestust peetakse ka praegu). Väljamakstud stipendiumid deklareeritakse EMTA-le iga-aastaselt INF 9 esitamisega. Spordiorganisatsioonidele lisandub kohustus jooksvalt kanda stipendiumide ja toetuse saajad ja summad Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse. Harrastajate alamandmekogust on samas tulevikus võimalik spordiorganisatsioonil või spordikooli pidajal edastada info EMTA deklaratsioonile INF 9, mida praegu kõik stipendiumi maksjad peavad täitma. Andmete jooksev sisestamine harrastajate andmekogusse võimaldab INF 9 eeltäitmist. Sellest tulenevalt andmete topelt esitamist ei teki. Sportlase lepingu sõlmimine ei suurenda spordiorganisatsioonide ega spordikooli pidajate halduskoormust, sest juba praegu sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad sportlastega lepinguid. Seoses võimalusega sõlmida tähtajalisi töölepinguid paindlikumalt võib kasvada tööandjate administratiivne koormus ja võib suureneda vajadus muuta praktikaid töö korraldamisel. Eelnõu kohaselt võib toetust maksta üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, seega võib teatud halduskoormuse suurenemist näha ka litsentside väljastamisel, kuid suurem osa spordialaliitudest kasutab juba praegu sportlaste litsentseerimist. Need spordialaliidud, kellel hetkel veel oma litsentseerimise süsteemi ei ole, on eelnõud tutvustavatel kohtumistel olnud pigem positiivsed litsentseerimise nõude seadmise osas ning kaaluvad võimalusi oma litsentseerimise süsteemi loomiseks, sest näevad litsentseerimise süsteemi olemasolus positiivseid külgi spordiala arengule. SKTSA kaardistas 2018. aasta märtsis spordialaliitude sportlaste ja klubide litsentseerimist. 53-st vastanud spordialaliidust litsentseerib sportlasi/klubisid praegu 34 ehk ligikaudu 2/3. Litsentseerimise süsteemi ei oma praegu 19 spordialaliitu, aga 7 planeerib litsentseerimise rakendamist lähiajal. Litsentseerimise süsteemi väljatöötamine ei suurenda enamike spordialaliitude ega sportlaste halduskoormust, sest sportlaste litsentseerimine on praegu pigem reegel kui erand. Samas ei ole vastav koormus kindlasti märkimisväärne ja muudatuse mõju võib lugeda väikeseks. Eelnõu kohaselt ei kohaldata sportlasega sõlmitava lepingu puhul enam TTOS sätteid (välja 25 arvatud § 122). Sellest tulenevalt väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus, sest sportlaste puhul ei pea nad täitma enam TTOS nõudeid, mille täitmine on problemaatiline või lausa võimatu. Näidetena võib välja tuua töökeskkonna riskianalüüsi, ohutegureid, tervisekontrolli, töövahendeid, töökohta ning tööõnnetusi käsitlevaid sätteid. Tulenevalt spordivaldkonna spetsiifikast ei ole paljude TTOS nõuete täitmine sportlase tööandja kontrolli all ega võimuses. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: EMTA andmetel maksid spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad 2016. ja 2017. aastal stipendiume kokku ligikaudu 1350 sportlasele summades vastavalt 3,8 mln ja 4,1 mln eurot. Stipendiume saanud sportlastele lisanduvad veel sportlased, kellele 2016. ja 2017. aastal maksti juba tasu või palka. EMTA andmetel oli 2016. aastal spordiorganisatsioonides tööl kokku 2933 ja 2017. aastal 3058 inimest. Nendeks olid nii sportlased, treenerid, kohtunikud, tegevtöötajad, sportlaste taustajõud. 3000 inimesest ligikaudu 2300 olid treenerid. Eraldi tasustatud sportlaste arvu ei ole võimalik EMTA-l välja tuua, sest Eestis puudub praegu sportlaste isikukoodipõhine arvestus erinevalt treeneritest. Kui lugeda sihtrühma suuruseks u 2000 sportlast (arv on siiski pigem väiksem), siis võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks võrreldes tööealise elanikkonnaga (ligikaudu 600 000 inimest) Eestis. Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust kui ka sotsiaalset olukorda. Analüüsid näitavad, et 2016. ja 2017. aastal maksti stipendiumi ligikaudu 1350 sportlasele. Paljudel neist puuduvad praegusel hetkel sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus ning pensioniaastad). Muudatuse tulemusena kasvab nende sportlaste arv, kellega spordiorganisatsioonid sõlmivad lepingu, mis tagab neile sotsiaalsed garantiid lepingu kehtivuse ajaks, aga ka tulevikuks. Seega võib märkida, et suureneb nende sportlaste tööhõive ja väheneb nende sportlaste arv, kelle ainus sissetulek on olnud stipendium. Samas ei suurene tingimata sportlaste sissetulekud, sest riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ja spordikooli pidajatele täiendavaid vahendeid, vaid loob selgema õigusraamistiku. Sportlase lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikooli pidajatel kasutada juba olemasolevaid vahendeid või leida täiendavaid rahalisi vahendeid. EMTA analüüsist selgub, et enam kui kahekordse kuupalga alammäära suurust ehk üle 12 000 euro aastas stipendiumi erinevate spordiorganisatsioonide poolt kokku makstuna sai 2016. aastal vaid 70-le sportlasele, kes tegutsesid 9 spordialal, kokku summas 1,6 mln eurot. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 84, kes tegutsesid 16 spordialal ja stipendiumide kogusumma oli 2,0 mln eurot. 2016. aastal oli sportlasi (87%), kellele maksti stipendiumi alla kuupalga alamäära. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 85% stipendiumi saajatest. Seega valdavale osale sportlastele ei 26 kaasne muudatustega olulist mõju. Plaanitavad muudatused mõjutavad kõige enam neid sportlasi, kes on saanud suuremat stipendiumi, kuid nende puhul on piirmäära seadmine õigustatud, tagamaks, et spordiorganisatsioonid järgiks seaduses märgitud stipendiumi maksmise eesmärki. Aastas enam kui 12 000 eurot stipendiumi saavate sportlaste puhul on tegemist valdavalt inimestega, kelle jaoks sporditegevus on peamine sissetuleku allikas ning nende puhul on sport pigem töö. Teiselt poolt ei lõpe ka seaduses toodud tingimustel stipendiumide maksmine, kuid luuakse maksmiseks selgemad alused, vältimaks kohtuvaidlusi ja mitmetitõlgendatavust. Sportlasega tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsiooni paindlikumaks muutmisega kaasneb olukord, kus seni lepinguta või muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad isikud saaksid töötada töölepingu alusel ja sellega laieneb ka sotsiaalne kaitse. Töötasult makstakse sotsiaalmaksu kuupalga miinimummääralt, mis on seotud ravikindlustuse tekkimise ja pensioniõigusliku staaži saamisega. Muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu puhul maksab tellija või käsundiandja sotsiaalmaksu väljamakstavalt tasult. Eelnõu ei kohusta samas sportlasega töölepingut sõlmima, vastav lepingu vorm valitakse selle sisu põhjal. Kui leitakse, et sportlasega tuleb sõlmida pigem võlaõiguslik leping, on eelnõus nõue, et sportlasele tuleb maksta tasu iga kuu. See tagab sportlasele regulaarse sissetuleku lepingu perioodi vältel. Kui see makstakse töötasu alammäära ulatuses ja sellelt makstakse maksud, annab see sportlasele täiendavad garantiid. Samuti lisandub sellisel juhul võimalus saada maksuvaba toetust eelnõus määratud ulatuses. Eelnõu kohaselt ei kohaldata sportlasega sõlmitava lepingu puhul enam TTOS sätteid (välja arvatud § 122). Tulenevalt spordivaldkonna spetsiifikast ei muutu sportlase jaoks selle muudatusega treening- ega võistluskeskkond halvemaks ega ohtlikumaks, sest spordiorganisatsioonid on huvitatud sportlase võimalikult heast tervisest ning tulemusest ning pakuvad sportlasele regulaarselt meditsiinilisi teenuseid. Treening- ning võistluspaikades tagab ohutusnõuded treening- ning võistluspaiga omanik. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitseline mõjuhinnang sportlaste isikuandmete kogumise osas. Kuigi mõju ulatuse tervikuna võib lugeda väikeseks, siis valdkonna jaoks on see muudatus olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Toetuse maksmise õigus on üksnes spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal, mis on kantud spordi andmekogusse ja toetust saab maksta üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, kes osaleb spordialaliidu võistlussüsteem ning leping vähemalt kuupalga alammäära ulatuses. Sportlasi litsentseerib spordiklubi või spordikooli pidaja ettepanekul spordialaliit. Litsentsi olemasolu nõude sätestamine ei suurenda seega sportlase kui kodaniku halduskoormust. Samuti ei pea sportlane sisestama Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse isikuandmeid ega andmeid talle makstud stipendiumi või toetuse kohta. Seda teevad spordiorganisatsioonid või spordikooli pidajad. Seega muudatused stipendiumi ja toetuse maksmise põhimõtetes ei suurenda sportlase kui kodaniku halduskoormust. Halduskoormus 27 jääb samaks. Sportlase jaoks on positiivne muudatus, et ta saab Eesti spordiregistrist teada, kui talle makstud seadusega lubatud stipendiumi piirmäär on saabunud või saabumas. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet Mõju valdkonnad: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse tulemusena ei suurene oluliselt EMTA töökoormus, sest juba praegu kontrollib EMTA spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidajate tegevust. EMTA ei vaja pärast muudatuse jõustumist selle kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlase lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvetegevuse kaudu. Andmebaasi liidestamiseks Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekoguga on vaja ette näha EMTA-le täiendavaid vahendeid 2020. aasta eelarvesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui spordiregistri volitatud töötleja ei ole andmekogu pidamisel ettevõtja, vaid haldusorgani rollis. Muudatuse tulemusena suureneb SKTSA töökoormus, kuna on vajalik on stipendiumide, sportlase lepingu ning toetuste keskkonna loomine harrastajate alamandmekogusse ning lisandub töö esitatud andmetega. Samas ei hinda SKTSA sellise keskkonna loomist väga töömahukas ja on hinnanud vajalike arendustegevuste (seal hulgas liidestamiseks EMTA andmebaasiga ja Töötajate registriga) maksumuseks ligikaudu 30 000 eurot ning seda on võimalik katta SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Täiendavaid vahendeid ei ole vaja arendustegevusteks taotleda. Tulevikus on sihtasutuse rolliks andmete vahetamine EMTA-ga ning vajadusel keskkonna kaasajastamine lähtuvalt laekunud tagasisidest. Sihtasutuse ülesandeks ei ole esitatud andmete regulaarne kontrollimine sarnaselt treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele. Andmete õigsuse eest vastutavad spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.2. Harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: harrastajad Sihtrühma suurus: u 145 000. Vastava sihtrühma suurus ca 10% kogu elanikkonnast ehk keskmine. 28 Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Väljatöötataval eelnõu on puutumus põhiõigusega (eraelu puutumatus). Harrastajate alamandmekogusse kantakse noored, st kuni 19-aastased harrastajad (ca 103 000) ja täiskasvanud harrastajad (20-aastased ja vanemad) klubi soovil ning spordialaliitude litsentseeritud harrastajad (SKTSA spordialaliitude seas korraldatud küsitluse järgi ca 44 000, kellest osad on noored ja osad täiskasvanud). Alamandmekogu andmed oleksid piiratud juurdepääsuga. Samas peame mõju ulatust siiski väikeseks, see ei eelda muutusi harrastajate käitumises ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ka mõju avaldumise sagedus on väike, kokkupuude on pigem ebaregulaarne. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on väike, sest peame negatiivseid mõjusid puuduvateks või vähesteks. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitseline mõjuhinnang harrastajate isikuandmete kogumise osas. 6.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad Sihtrühma suurus: 06.09.2018 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2716 spordiorganisatsiooni ja 416 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus); sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikustatud andmete esitamine nõuab rohkem tööd spordiklubidelt, kes hetkel isikustatud kujul andmeid ei esita, kuid see puudutab eelkõige noortega tegelevaid klubisid (Eesti spordiregistris u 1300). Harrastajate andmeid ei koguta nendelt spordiklubidelt nende spordialade osas, kus spordi harrastamine toimub teenusepõhisena. Samas väheneb harrastajate isikupõhise arvestuse sisseviimisel spordiklubi halduskoormus toetuste taotlemisel nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse asutustelt, kuna harrastajate andmed on kättesaadavad ühest kohast – Eesti spordiregistrist. Toetuse andjatel tekib võimalus andmeid kontrollida ja võrrelda, väheneb ebausaldusväärsete andmete hulk ning spordiklubide võimalused saada vajaduspõhist avaliku sektori toetust suurenevad, v.a. organisatsioonidel, kes seni on andmeid ebakorrektselt esitanud. VTK koostamisel hetkel on sportlasi litsentseerinud küsitlusele vastanud 61 spordialaliidust 37 (alaliite on 6.09.2018 seisuga kokku 69). Kuivõrd kõikidel spordialaliitudel ei ole veel litsentseerimissüsteeme ja nende väljatöötamine võib võtta erinevatel alaliitudel rohkem aega, on plaan alaliitude litsentseeritud sportlaste kohta andmete esitamine jõustada 2020. aastast. Kavandatav muudatus on oluline spordivaldkonna jaoks, sest see: 1. aitab tõsta andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti; 29 2. võimaldab langetada spordivaldkonna juhtimis- ja rahastamisotsuseid objektiivsete andmete alusel; 3. aitab korrastada spordisüsteemi ja luua täiendavaid võimalusi spordiregistri edasisteks arendusteks. Andmete esitamise koormus väheneks hinnanguliselt 400 spordiorganisatsioonil, kes esitavad andmeid mitmesse kohta. Nendes spordiorganisatsioonides treenib kokku 77 162 last ehk 73% kõigist spordiorganisatsioonides treenivatest lastest. Andmete esitamise koormus tõuseks ca 900 väiksemal spordiorganisatsioonil, kus kokku treenib 28 007 last ehk 27% kõigist spordiorganisatsioonides treenivatest lastest Seega võib märkida, et halduskoormus mõnevõrra tõuseb osade klubide jaoks, aga spordiorganisatsioonide esitatavate andmete kogumaht väheneb ning halduskoormus valdkonnas tervikuna väheneb. Mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuid mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohalikud omavalitsusüksused Sihtrühma suurus: 79 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud), mõju majandusele (infoühiskonna areng) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiseaduse § 3 punkti 2 alusel on linnal või vallal kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks. Seega menetlevad kohalikud omavalitsusüksused oma õigusaktide alusel oma haldusterritooriumiga seotud spordivaldkonna toetusi. Toetuse andmise tingimused (sh taotluste esitamine, läbivaatamine, toetuse eraldamine ja toetuse kasutamise järelvalve) erinevad omavalitsuseti. Suured kohaliku omavalitsuse üksused (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte sporditegevust pearahaga, on juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete kogumisele isikupõhiselt, mistõttu on nad välja arendanud andmebaase, kuhu andmeid koguda. Pärast haldusreformi, mille tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuste arv vähenes, kuid nende võimekus kindlasti tõusis, on vägagi tõenäoline, et kohalike omavalitsusüksuste hulgas tõuseb huvi taoliste toetussüsteemide ja seeläbi isikupõhiste toetussüsteemide välja töötamise vastu veelgi enam. Luues süsteemi, kus spordiharrastajate andmed kogutakse isikupõhiselt Eesti spordiregistrisse, säästab kohalikke omavalitsusüksusi andmete kogumisest. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik, aga selle mõju ulatus on väike. 6.2.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus 30 Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju majandusele (infoühiskonna areng), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur), mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistrisse ühelt poolt kindlasti suurendab SKTSA (volitatud töötleja) koormust, kuid samas võimaldab automatiseerida andmete topelt esitamise kontrolli ja arendada andekogu ühtseks terviklikuks spordipoliitika kujundamise ja spordivaldkonna otsustuste jaoks vajalikuks ja aktuaalse teabega andmebaasiks. Vajalik on vastav IT-arendus ja andmevahetusteenuse arendamine, mis kaetakse SKTSA vahenditest. Lisakulutustena võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000 eurot), kulutused koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga isikukoodipõhiste andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u 2000 eurot). Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3. Sporditulemuste töötlemine spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA tegeleb juba praegu sporditulemuste kogumise ja analüüsimisega. Tegevuse ümberkandmine spordiregistri raamidesse ei muuda koormust. Vajalik on andmevahetusteenuse arendamine, mis on ühekordne tegevus ja sellega seotud kulu kaetakse SKTSA vahenditest. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline. 6.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: toetuste eraldajad Sihtrühma suurus: 100 (kohalikud omavalitsused, riigiasutused, avaliku sektori asutused, spordiorganisatsioonid) Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordivaldkonna toetajad, kes võtavad arvesse toetuste eraldamisel spordivõistluste tulemusi, vabanevad täiendavast tulemuste kontrollimisest taotluste menetlemise käigus. Enam ei ole vaja kontrollida erinevate Eesti ja 31 rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide kodulehekülgedelt, kas taotleja esitatud andmed on korrektsed või mitte. Muudatuse tagajärjel on võimalik spordivõistluste tulemuste info saada kõik ühest riiklikust andmebaasist ning teha selle põhjal spordiorganisatsioonide toetamise otsuseid. Samuti kaob ära vajadus spordivõistluste tulemuste täpsustamine taotlejatega. Vajalik on andmevahetusteenusega liidestumine, mis on ühekordne tegevus. Sporditulemuste andmebaas on oma sisult ka spordiajalugu kajastav andmebaas, mis on spordivaldkonnale tähtis. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad Sihtrühma suurus: 06.09.2018 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2716 spordiorganisatsiooni ja 416 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste esitamisest, sest spordivaldkonna toetajad, kes võtavad arvesse toetuste eraldamisel spordivõistluste tulemusi saavad soovitud info ühest andmekogust. Muudatus, mis puudutab sporditulemuste avaldamise õiguse andmist spordiorganisatsioonidele, lihtsustab spordiorganisatsioonide tööd. Tuuakse seadusesse õiguslik alus sporditulemuste avaldamiseks ilma nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: 5500 Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste andmestiku sisestamisest, info on kättesaadav andmebaasist. Lisaks tekib usaldusväärne keskkond sportlase jaoks sporditulemuste talletamiseks. Sportlasel on võimalik näha erinevatel võistlustel ja erinevatel aastatel saavutatud tulemusi ühest kohast ega ole vaja erinevate spordiorganisatsioonide kodulehekülgede külastamine. Seeläbi on võimalik sportlasel lihtsalt oma arengut jälgida. Samuti on sportlasel võimalik lihtsalt tutvuda ka teiste sportlaste ehk oma otseste konkurentide tulemustega ning nende arenguid jälgida. Sporditulemuste andmekogu on võimalik sportlasel kasutada toetajate leidmiseks ning enda tutvustamiseks. 32 Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitseline mõjuhinnang sporditulemuste töötlemise osas. 6.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule 6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kontaktpunkt Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Väljavalitud eraõiguslikul juriidilisel isikul tuleb sõlmida haldusleping Kultuuriministeeriumiga ning täita Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesandeid, seega vastava isiku töökoormus suureneb. Nende ülesannete täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad inimesed või koolitama juba olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele inimestele töökohad ja töövahendid. Samuti tuleb kontaktpunktil teha arendusi oma veebilehel ning asjaajamises. Kontaktpunkti peamisteks ülesanneteks on suhtlemine seotud pooltega, informatsiooni kogumine ja vahetamine, sportlaste ja spordiorganisatsioonide koolitamine. Ühtlasi koondaks kontaktpunkt erinevate spordiennustuse pakkujate ja spordiorganisatsioonide kaudu laekuvat infot kahtlaste ja ebaharilike panuste kohta ning edastaks seda vajadusel uurimisasutustele. Seega tähendab kontaktpunkti ülesannete täitmine eraõiguslikule juriidilisele isikule ka majandamiskulude kasvu. Kontaktpunkti ülesannete täitmisega ei ole võimalik eraõiguslikul juriidilisel isikul teenida piisavalt omavahendeid ülesannete täitmiseks. Kuna konventsiooniga liitumisel võttis Eesti riik kohustuse määrata kontaktpunkt, siis tuleb riigil kontaktpunkti nimetamisel arvestada ka täiendavate kuludega. Riigikogus 17.10.2018 vastu võetud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse kohaselt nähakse riigieelarves ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. KuM soovib eelpool mainitud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks ettenähtud summa eraldada riiklikule kontaktpunktile. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. 6.4.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad Sihtrühma suurus: 06.09.2018 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2716 spordiorganisatsiooni ja 416 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse registris registreeritutest). 33 Mõju valdkond: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb spordiorganisatsioonide jaoks kompetentsikeskus, mis nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eestis või Eesti sportlastega välismaal seotud kahtlastest spordivõistlustest ning aitab spordiorganisatsioonidel lahendada spordivõistlustega manipuleerimise juhtumeid. Kontaktpunkt aitab spordiorganisatsioonidel luua vastavad korrad, et spordiorganisatsioonidel oleks võimalik manipuleerimisega seotud inimesi võistlustelt kõrvaldada ning distsiplinaarkaristusi määrata. Praegusel hetkel on vähestes Eesti spordialaliitudes olemas piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu spordiorganisatsioonid saavad teatada kahtlastest võistlustest ja inimestest. Kontaktpunkt oleks spordiorganisatsioonidele oluliseks abiks ka suhtlemisel Politsei- ja Piirivalveameti, EMTA ja spordiennustuse korraldajatega. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonidel on olemas partner, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Iga spordiorganisatsioon Eestis ei pea spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust enam iseseisvalt arendama, vaid saavad abi kontaktpunktilt. Kuna tekib üks kompetentsikeskus kõigi spordiorganisatsioonide jaoks, siis väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased ja spordikohtunikud Sihtrühma suurus: 5500 sportlast ja umbes 3500 spordikohtunikku Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb sportlaste ja spordikohtunike jaoks kompetentsikeskus, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eesti sportlastega seotud kahtlastest spordivõistlustest ning vajadusel informeerib neid. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu sportlased ja spordikohtunikud saavad teatada kahtlastest võistlustest ja inimestest. Kontaktpunkt annab sportlastele ja spordikohtunikele vajadusel nõu, kuidas käituda, kui nende poole on pöördutud soovida spordivõistlustega manipuleerida. Praegusel hetkel on vähestes Eesti spordialaliitudes olemas piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks ning kontaktpunkt aitaks seda olukorda oluliselt parandada. Kontaktpunkt oleks sportlastele ja spordikohtunikele oluliseks abiks ka suhtlemisel Politsei- ja Piirivalveameti, EMTA ja spordiennustuse korraldajatega. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 34 6.4.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordiennustuse korraldajad Sihtrühma suurus: Eestis on registreeritud 12 spordiennustuse korraldajat. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikud, kes kannavad spordivõistlustega manipuleerimise tulemusel otsest rahalist kahju, on spordiennustuse korraldajad ja nende kliendid. Kontaktpunktist kujuneb spordiennustuse korraldajatele oluline koostööpartner, kes nõustab ja aitab neid spordispetsiifilistes küsimustes ning aitab suhelda spordiorganisatsioonide, sportlaste ja spordikohtunikega. Kontaktpunkti kaudu saavad spordiennustuse korraldajad ka omavahel vahetada informatsiooni ebaharilike ja kahtlaste panuste kohta, mis võimaldab manipulatsioone avastada. Spordiennustuse korraldajatel on olemas omad spordivõistluste monitooringu süsteemid ning koostöös kontaktpunktiga on võimalik kiiremini avastada ja paremini ennetada Eestis toimuvaid pettusi. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlase leping Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Ühelt poolt võib esineda tööjõumaksude laekumise vähenemist, sest spordiorganisatsioonidel tekib võimalus maksta sportlastele sportlase lepingu olemasolu korral toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses kuus maksuvabalt. Teisalt seatakse piirmäär aastas makstavale stipendiumile, millega piiratakse praegu teatud juhtudel levinud väga kõrgete stipendiumide maksmist sportlastele. Aastate 2013–2017 trende stipendiumide ja tööjõumaksude maksmises on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.1.1. Kavandatava muudatusega eeldatakse, et need trendid jätkuvad ehk spordiorganisatsioonide makstavad maksuvabad stipendiumid vähenevad ning tööjõumaksude laekumine suureneb. Paindlikkuse lisamine töölepingute sõlmimise osas toob sportlasi tööhõivesse juurde ja võib kasvada tööjõumaksete laekumine. Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid kohalikele omavalitsustele. SKTSA kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja peab stipendiumide ja toetuste üle arvestuse pidamiseks korraldama Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogus arendustegevusi, kuid nendeks vajalikud rahalised vahendid leitakse SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Mõju SKTSA tegevuse on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.4. EMTA kontrollib juba praegu spordiorganisatsioonide ja spordikooli pidajate väljamakseid ning teeb seda ka tulevikus. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinni pidamist ja sportlase lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvetegevuse kaudu. Mõju SKTSA tegevuse on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.3. 35 Eelnõu kohaselt ei kohaldata sportlasega sõlmitava lepingu puhul enam TTOS sätteid. See muudatus ei avalda mõju riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvele. Samas mõjutab muudatus Tööinspektsiooni tegevust, sest Tööinspektsioonil ei ole vaja enam uurida spordivigastusi kui tööõnnetusi. 7.2. Harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine Eesti spordiregistris Harrastajate andmete kogumise viimine Eesti spordiregistris isikupõhiseks eeldab vastavate IT-lahenduste ja teenuste välja töötamist, mida on kirjeldatud Kultuuriministeeriumi ja SKTSA tellimusel tehtud projektis „Eesti spordiregistri ärianalüüs ja selle alamandmekogus „Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate andmete analüüs13. Lisakulutustena võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000 eurot), kulutused koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga isikukoodipõhiste andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u 2000 eurot). 7.3. Sporditulemuste töötlemine spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi Sporditulemuste alamandmekogu haldamisega on seotud praegusel hetkel SKTSA-s seotud 2,5 töökohta. Alamandmekogu andmevahetuseks tuleb arendada vastav X-tee teenus, mis toob kaasa teatud kulutusi, mis kaetakse SKTSA vahendite arvelt. 7.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesannete täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad inimesed või koolitama juba olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele inimestele töökohad ja töövahendid. Samuti tuleb kontaktpunktil teha arendusi oma veebilehel ning asjaajamises. Kontaktpunkti peamised ülesanded on suhtlemine seotud pooltega, informatsiooni kogumine ja vahetamine, sportlaste ja spordiorganisatsioonide koolitamine. Võttes arvesse, et ühe inimese brutopalgaks võiks olla sellise vastutusrikka ülesande täitmisel vähemalt 2 000 eurot kuus, oleks tema aastane tööjõukulu ligikaudu 32 000 eurot, millele võiks lisanduda umbes 8 000 eurot aastas muid kulusid (transport, telefon, lähetused). Seega ühe inimese palkamiseks oleks vaja leida täiendavalt vähemalt 40 000 eurot. Kontaktpunkti sisuliste tegevuste (koolitused, veebileht, infomaterjalid) elluviimiseks oleks täiendavalt vaja planeerida vähemalt 20 000 eurot aastas. Seega konventsioonist tuleneva kontaktpunkti nimetamine tähendab riigile vähemalt 60 000 euro suurust täiendavat kulu aastas. Konkreetne summa selgub kontaktpunkti rakendamisel. Antud summa saab tulevikus katta osaliselt hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu alusel Kultuuriministeeriumile ettenähtud hasartmängumaksu laekumisest. 13 http://www.spordiinfo.ee/ESR-anauus 36 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel on vaja kehtestada kultuuriministri määrusega Eesti spordiregistri põhimäärus (hetkel VV määrus „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Rakendusakti kavand (VV määruse muutmise vormis) on lisatud seletuskirja juurde. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Täpsustatud on, et harrastajate andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 1.09.2019 ja litsentseeritud sportlaste andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 1.01.2020. Muudatused eeldavad teatud arendusi ja spordiorganisatsioonide valmisolekut. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele ja tema 106 juriidilisest isikust liikmele. 37 Seletuskirja lisa 1 Mõjuhinnang 1. Isikuandmete töötlemise kirjeldus Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mis on asutatud spordiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 (RT I, 28.05.2011, 1). Vastavalt andmekogu asutamise põhimäärusele koondab register andmeid, mis on vajalikud sporditegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks Eesti Vabariigis ning sporditegevuses osalemise tõhustamisel arvestuse pidamiseks Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium, volitatud töötlejaks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Volitatud töötlejaga on sõlmitud haldusleping, seda uuendatakse isikuandmete töötlemise osas (kehtestatakse andmekaitse üldmäärusest tulenevad nõuded volitatud töötlejale). Kultuuriministeerium soovib algatada spordiseaduse muudatuse, millega muuhulgas täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga ning luuakse õiguslik alus Eesti spordiregistris: 1) harrastajate alamandmekogu loomiseks ja harrastajate andmete töötlemiseks; 2) sporditulemuste alamandmekogu loomiseks ja andmete töötlemiseks. 1.1 Harrastajate andmekogu Harrastajate andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis lisana): 1. harrastaja nimi, isikukood, sugu, elukoht omavalitsusüksuse täpsusega, spordiklubi või spordikool, spordiala, treener, treeningu toimumise ajad ja kohad, Spordimeditsiini SA terviseuuringu läbiviimise kuupäev ja tase; 2. litsentseeritud sportlase nimi, isikukood, sugu, elukoht omavalitsusüksuse täpsusega, e-posti aadress, spordiala, spordiklubi või spordikool, treener, litsentsi number, väljastamise aeg ja kehtivus; 3. sportlase stipendiumi, sportlase lepingu ja sportlase toetuse andmed; 4. stipendiumide ja toetuste maksja andmehalduri andmed. Eesti spordiregistri põhimääruse § 12 lg 4² järgi loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiharrastajate alamandmekogu asutamise eesmärk on spordiharrastajate üle arvestuse pidamiseks ning sportlastele, spordiorganisatsioonidele ja -koolidele sihipärasemate toetuste eraldamiseks Eesti spordiklubides ja –koolides organiseeritult spordiga tegelevate harrastajate, spordialaliitude litsentseeritud sportlaste ja neile eraldatud stipendiumide, lepingute ja toetuste kohta usaldusväärse teabe kogumine ja väljastamine. Spordiharrastajate alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt noortele1 läbiviidavate treeningute, nendes osalevate spordiharrastajate ning nende kuuluvuse kohta spordiklubidesse ja –koolidesse; 2) võimaldada ja edastada isikupõhist ülevaadet spordiharrastajate kohta: a) asutustele ja organisatsioonidele, kes eraldavad riigi ja kohalike omavalitsusüksuste spordialaseid sihttoetuseid, mille aluseks on isikupõhine arvestus spordiharrastajate ja nende treeningtingimuste kohta; b) spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks; c) Eesti Haigekassale spordiharrastajate terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks; 3) avaldada asjakohast teavet spordialaliidus registreeritud litsentseeritud sportlaste kohta, kellel on õigus sportlase stipendiumile ja sportlase toetusele ning neile eraldatud stipendiumide ja toetuste kohta. Spordiharrastajate alamandmekogusse ei kanta andmeid spordiklubide ja spordialade harrastajate kohta, kus spordi harrastamine on korraldatud teenusepõhiselt (näit aeroobika- ja jõusaalide tegevus, golfi- ja tenniseklubid, ujulad jt). 1.1.1 Andmete esitajad Spordiklubi või –koolide harrastajate andmed esitab spordiklubi või spordikooli pidaja, litsentseeritud sportlaste ja sportlase lepingu andmed spordiorganisatsioon ning sportlase stipendiumi või toetuse andmed stipendiumi või toetuse maksja. Spordiorganisatsioon esitab spordiharrastajate alamandmekogusse treeningrühmade andmed ja spordiharrastajate nimekirjad 30 päeva jooksul alates spordi harrastamise võimaldamisega alustamisest. Spordiorganisatsioonil on kohustus uuendada andmekogusse kantud andmeid igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober. Juhul, kui spordiorganisatsioon või –kool taotleb või talle eraldatakse harrastajate isikupõhiste andmete alusel riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse toetust (näiteks treenerite tööjõukulude toetus või kohaliku omavalitsuse pearahade toetus), tuleb andmeid uuendada konkreetse toetuse andmise korras ettenähtud sagedusega (näiteks treenerite tööjõukulude toetuse saamiseks on vajalik andmete uuendamine sagedusega kord kvartalis). Sagedasem andmete uuendamine juhul kui toetust ei taotleta, pole kohustuslik, aga võimalik. Andmete uuendamise sagedus on viidud minimaalseks eesmärgiga hoida andmeandjate halduskoormus minimaalne. Spordialaliit esitab spordiharrastajate alamandmekogusse spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 30 päeva jooksul alates sportlasele võistlusloa väljastamisest alates ja uuendab harrastajate alamandmekogus litsentseeritud sportlaste nimekirju iga kuu 1. kuupäevaks (seega, andmeid uuendatakse sagedusega kord kuus). Kui spordiorganisatsioon taotleb nende isikupõhiste andmete põhjal toetust, peab ta uuendama harrastajate andmeid andmekogus toetuse saamiseks ettenähtud vajaliku sagedusega (näiteks treenerite tööjõukulude toetuse saamiseks on vajalik andmete uuendamine sagedusega kord kvartalis). 1 Noore all mõistetakse kuni 19-aastaseid noori, kuid isikustatud kujul võib töödelda ka kuni 24- aastaste (kaasa arvatud) noorte andmeid noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks vajaliku info saamiseks) 1.1.2 Stipendium ja toetus Sportlasele sportlase stipendiumi või toetuse eraldanud või sportlasega sportlase lepingu sõlminud organisatsioon esitab andmed lepingu sõlmimise ja makse tegemise päeval. Kui spordiklubi või –kool esitab harrastaja andmed ja spordialaliit litsentseeritud sportlase andmed alamandmekogusse, näidatakse vastavaid andmeid harrastaja kontol „eesti.ee” veebikeskkonnas. Kui sportlasega sõlmitakse sportlase leping, sportlasele eraldatakse sportlase stipendium või sportlase toetus, siis teavitab Eesti spordiregister sportlast antud toimingust e-kirja teel ning sellest, et neid andmeid kasutatakse ka stipendiumi ja toetuse piirmäärade üle arvestuse pidamisel. Stipendiumi ja/või toetuse määraja (organisatsioon) sisestab andmebaasi informatsiooni stipendiumi ja/või toetuse saaja nime, summa, määramise aja ja väljamaksmise aja kohta. Sportlase nimi, isikukood, kontaktandmed (e-post kindlasti) ning seos spordiala ja spordiorganisatsiooniga on juba varasemalt kantud harrastajate andmekogusse spordiorganisatsiooni poolt. Andmete sisestaja identifitseerib ennast eelnevalt keskkonda sisse logides. Andmed tuleb sisestada iga kord kui määratakse sportlasele toetus või stipendium. Sportlane ise andmeid sisestama ei pea. Sportlasele määratud stipendiumi ja toetuse summa on kõigile avalikult nähtavad. Nende andmete avalikustamine annab teistele spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele võimaluse toetada sportlasi kuni piirmäära saavutamiseni. Sportlasele maksud töötasu suurust ei avalikustata. Andmekogu volitatud töötleja kinnitab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed, v.a sportlase stipendiumi, lepingu ja töötasu andmed, mis kantakse andmekogusse andmete esitamisele järgneval päeval, juhul kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. Spordiseadusega kehtestatakse piirmäär stipendiumile ja toetusele. Spordiregistri ülesanne on jälgida piirmäärade täitmist. Selleks toimub andmete töötlemine ja regulaarne jälgimine. Kui piirmäär on täitunud või täitumas, siis saadab Eesti spordiregister sportlase e-posti aadressile ja temaga seotud organisatsioonide e-posti aadressile vastava teate. Seega andmete töötlemise eesmärk on kontrollida seaduse nõuetest kinnipidamist ning sportlaste ja organisatsioonide informeerimine. Analoogina võib tuua, et EMTA saadab praegu teavitusi, kui üksikisiku tulumaksuvabastuseks ettenähtud piirmäär hakkab täituma. Täiendavalt annab stipendiumi ja toetuse suuruse kohta andmete kogumine võimaluse analüüsida spordi rahastamist, spordiseadusega loodud meetme edukust ning teha otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Praegu peavad stipendiumi maksjad esitama EMTA-le eelmisel aastal makstud stipendiumide kohta nimelise ja summalise ülevaate. Tulevikus on organisatsioonidel seda võimalik teha juba eelnevalt spordiregistrisse jooksvalt sisestatud andmete edastamise kaudu. Seega soovitakse luua võimalus esitada andmeid ka Eesti spordiregistrist väljapoole, aga esitajaks on ikkagi organisatsiooni esindaja, mitte Eesti spordiregister. Andmesubjektideks on EMTA varasemate uuringute põhjal umbes 1500 sportlast. Eestis on umbes 1900 tegutsevat spordiklubi ja 400 spordikooli. Nemad on põhilised andmete esitajad. Lisaks veel 69 spordialaliitu ja umbes 100 spordiühendust. 1.1.3 Loodavad teenused Spordiorganisatsioonile või –koolile luuakse 5 teenust: 1) esitatud harrastajate andmete edastamine teistesse infosüsteemidesse isikupõhiste sporditoetuste taotlemiseks; 2) esitatud harrastajate andmete edastamine spordialaliidule sportlase litsentsi taotlemiseks; 3) esitatud harrastajate ja treenerite andmete edastamine andmete esitaja soovi korral EHISesse (juhul kui spordiklubi peab spordikooli), vältimaks andmete topeltesitamist; 4) näha teavet oma harrastajate ja litsentseeritud sportlaste kohta, kes on läbinud tervisespordi uuringu; 5) näha teavet, kas ja millises mahus on võimalik harrastajale/sportlasele sportlase stipendiume ja sportlase toetusi maksta. KOVile luuakse 3 teenust: 1) andmevahetus toetust taotleva spordiklubi või –kooli esitatud harrastajate ja treenerite andmete saamiseks; 2) juurdepääs KOV esindajale oma KOV piirkonnas registreeritud spordiklubide ja – koolide, litsentseeritud sportlaste, töötavate ja elukohta omavate treenerite ja juhendajate andmetele; 3) näha teavet, kas ja millises mahus on võimalik harrastajale/sportlasele sportlase stipendiume ja sportlase toetusi maksta. Eesti Haigekassaga luuakse andmevahetus spordiklubide ja –koolide harrastajate andmete saamiseks nende tervisespordi uuringu vajaduse ja taseme üle otsustamise eesmärgil harrastaja isikuliste andmete ning treeningkoorumuse põhjal ning spordiklubile või-koolile teostatud uuringute kohta tagasiside andmiseks. 1.2 Sporditulemuste alamandmekogu Sporditulemuste alamandmekogu asutamise eesmärk on Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmete kogumine, süstematiseerimine ja avalikustamine Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Alamandmekogusse kantakse tulemused (vt andmekoosseis lisas): 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Balti meistrivõistlused) ja maailma karikavõistlustel Eestit esindanud kõigi sportlaste kohta. Sporditulemuste andmebaasis töödeldakse järgmisi andmeid: sportlase nimi, isikukood või sünniaeg, võistlusala, esindatav riik, võistkond või spordiklubi, võistluse kuupäev, vanuseklass, osalejate arv, võistlusprotokolli koopia ning võistluse andmed. Andmekogusse lisatakse teadaolevad Eesti MV tulemused alates 1917. a ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. a olümpiamängudest. Sporditulemuste kogumisel kasutatakse avalikult kättesaadavaid ametlikke võistlusprotokolle. Need andmed sisestab andmekogusse Eesti spordiregistri volitatud töötleja. Sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks on volitatud töötlejal õigus küsida vastava spordialaliidu käest sportlase isikukoodi. Sporditulemuste alamandmekogu andmed, v.a sportlase isikukood, on avalikud. Andmeid kasutavad Kultuuriministeerium, kohalikud omavalitsused spordi sihttoetuste eraldamiseks, Kultuuriministeerium Eesti spordi aastaraamatu väljaandmiseks, riiklike spordistipendiumide määramiseks ning Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee Eesti sporditulemuste medalitabeli pidamiseks. Sporditulemuste alamandmekogu andmed seostatakse spordiorganisatsioonide ja harrastajate alamandmekogude andmetega. Sporditulemuste alamandmekogu loomine puudutab võistlustel osalevaid sportlasi ja spordiorganisatsioone, keda nad esindavad (ca 10 000 tulemust ca 1000 organisatsiooni kohta aastas) ning spordialaliite (69), kes korraldavad Eesti tiitlivõistlusi. 2. Andmete säilitamine ja hoidmine Riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna rakendatakse Eesti spordiregistris töödeldavate andmete kaitseks riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudele kohustuslikku infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE ja selle tasemest tulenevaid tegevusi. Andmeid hoitakse samas ISKE turvanõuetele vastavas serveris, kui kõiki Eesti spordiregistris olevaid andmeid. Sportlaste ega esindajate andmeid turundustegevuseks ega muuks otstarbeks ei kasutata. Vastavalt 2015. a ISKE auditile on Eesti spordiregistrisse kantud andmete turbeaste madal (L) ning andmekogu turvaklass K1T1S1. Planeeritud muudatuste jõustumisel on kavas tõsta andmete turbeaste keskmiseks (M) ja turvaklassi tasemeks K1T1S2. Andmete esitamise või piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus on eelnevalt antud Eesti spordiregistri poolt. Andmete sisestajad/esitajad/kasutajad identifitseeritakse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. Igal organisatsioonil on Eesti spordiregistris oma andmehaldur (organisatsiooni poolt määratud isik), kes esitab ja saab tema poolt esitatavaid andmeid muuta. Andmekogusse kantud isikupõhised spordiharrastaja andmed arhiveeritakse 6 kuud pärast seda kui spordiharrastaja ei kuulu enam ühessegi treeningrühma ega harrasta üheski spordiorganisatsioonis sporti individuaalselt. Andmekogusse kantud spordialaliidu litsentseeritud sportlase andmed arhiveeritakse 6 kuud pärast litsentsi kehtivuse lõppemist, juhul kui sportlane ei oma ühtegi teist litsentsi. Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse 1 aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. Andmeid säilitatakse andmekogu digitaalses arhiivis: 1) spordiharrastajate ja spordialaliidu litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide ja lepingute andmeid kuni 2 aastat alates arhiveerimisest; 2) sporditulemuste andmeid alaliselt. Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed kustutatakse või anonüümitakse. 3. Konsulteerimine Konsulteeritakse Eesti Olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmetega (https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed). Nende hulgas on 69 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu. Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi katusorganisatsioon. Tema liikmed (spordialaliidud, spordiühendused, piirkondlikud liidud) omakorda koosnevad spordiklubidest ja teistest spordiorganisatsioonidest/spordikoolidest, kes on peamised andmete esitajad. Spordiklubid ja spordikoolid omakorda esindavad ja koondavad harrastajaid ja sportlasi. Tulenevalt Euroopa spordi mudelist ja spordialaliidu kesksest juhtimisest ei ole vajalik konsulteerida iga võimaliku andmesubjekti ega spordiklubi ega spordikooliga vaid piisab EOK liikmega konsulteerimisest, sest nemad esindavad omakorda oma liikmete huvisid ja seisukohti. Konsulteerimine on juba alanud. Esimene kord tutvustasime ideed 2018. a märtsikuu kohtumisel spordialaliitudega. Seejärel on kõigile saadetud arvamuse avaldamiseks ka spordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. Tagasiside on olnud positiivne ning EOK liikmed toetavad kavandatavate muudatuste elluviimist. Lisaks spordiorganisatsioonidele konsulteerime ka kohalike omavalitsuste esindajaga ning seotud riigiasutustega (EMTA, Andmekaitseinspektsioon). Kultuuriministeeriumi spordiosakond ning Eesti Olümpiakomitee kohtusid 2018. aasta märtsist maini kõigi maakondade spordiliitudega. Kohtumisele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste esindajad. Muude teemade hulgas tutvustati ka Eesti spordiregistriga seotud muudatusi. Kohalike omavalitsustes spordi teemadega tegelevate isikute tagasiside muudatustele oli valdavalt positiivne. Stipendiumi ja toetuse piirmäärade kehtestamise ettepaneku ning sellega kaasnevaid Eesti spordiregistri muudatused on väljatöötanud töögrupp kuhu kuulusid lisaks Kultuuriministeeriumi esindajatele ka Rahandusministeeriumi, EMTA, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude esindajad. 4. Võimalikud ohud ja maandamine Riski nimetus Tase (madal, Tõenäosus Riski maandavad meetmed keskmine, (madal, kõrge) keskmine, kõrge) Isiku identiteedi vargus Kõrge Madal Isikuandmeid (nimi, isikukood) näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Laste andmete Keskmine Madal Isikuandmeid (nimi, lekkimine isikukood, kuulumine treeningrühma, treeningajad) näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Isiku e-posti/telefoni Madal Madal Isiku e-posti ja lekkimine telefoninumbrit näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Kogu andmebaasi Kõrge Madal ESR andmekogu vastab ISKE lekkimine/kaaperdamine turvanõuetele K1T1S2. Kord (seal hulgas majanduslik ööpäevas tehakse andmebaasi kahju seoses SA koopia ning viimaseid töötakistusega ning kulu salvestatud andmeid on andmete taastamiseks) võimalik taastada 1 tunni jooksul. 5. Muu info Oma andmetega tutvumine Isikupõhised andmed tehakse isikule avalikuks portaalis EESTI.EE. Isik näeb sealt, kuhu ta ise või tema laps on märgitud spordi harrastajana. Kui need andmed on valed, siis peaks ta saatma e-kirja spordiregistrile ja andmete esitajale andmed arhiveerimiseks või parandamiseks. EESTI.EE keskkonnas näeb isik andmeid ainult enda või oma lapsega seotud andmeid. Logid Spordiregistris peetakse logisid andmete uuendamise ja kasutamise osas ning tehakse varukoopiaid. Spordiregister on riigi andmekogu ning vastab ISKE nõuetele. Andmekogule juurdepääsu õigused on sätestatud spordiregistri põhimääruses ja juurdepääs andmekogule toimub isikutuvastamise kaudu, mobiil-ID või pangalingi kaudu sisse logides. Andmeid saavad esitada ainult vastavat õigust omavad isikud (andmehaldurid), kellele omistatakse õigused vastava taotluse alusel. Isikupõhised andmed ei ole kõigile avalikult kättesaadavad. Andmete edastamine teistele andmekogudele (EHIS, treenerite tööjõukulude toetus või kohalike omavalitsuste pearaha) toimub X-tee kaudu. Andmete edastamiseks annab nõusoleku spordiregistrisse andmete esitaja ehk spordiklubi või spordikooli pidaja, kellel on võimalus andmete sisestamisel valida, millisele andmekogule veel andmed esitada. Spordiregister omavoliliselt andmeid teistele andmekogudele ei esita. Andmekoosseisu täiendused HARRASTAJATE ALAMANDMEKOGU 1. Spordiorganisatsioonide harrastajate andmed 1.1. Treeningrühmade andmed 1.1.1. Spordiorganisatsiooni registrikood 1.1.2. Spordiorganisatsiooni nimi 1.1.3. Treeningrühma nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.4. Treeneri isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.5. Treeneri perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.6. Treeneri eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.7. Abitreenerite isikukoodid (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.8. Abitreenerite perekonnanimed (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.9. Abitreenerite eesnimed (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.10. Distsipliin või spordiala 1.1.11. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2. Spordiharrastajate andmed 1.4.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.2. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.3. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.4. Sugu (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.5. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.6. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.7. Distsipliin või spordiala (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.8. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.9. Spordimeditsiini SA terviseuuringu läbiviimise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 1.4.10. Spordimeditsiini SA poolt läbiviidud terviseuuringu tase (piiratud juurdepääsuga teave) 1.3. Spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed 1.3.1. Isikukood 1.3.2. Eesnimi 1.3.3. Perekonnanimi 1.3.4. Amet organisatsioonis 1.3.5. Telefon 1.3.6. E-posti aadress 1.3.7. Õiguste ulatus 1.3.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 1.3.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 1.3.10. Eelistatud suhtluskeel 2. Spordikoolide harrastajate andmed 2.1. Treeningrühmade andmed 2.1.1. Spordikooli või tema pidaja registrikood 1.1.2. Spordikooli nimi 2.1.2. Treeningrühma nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.3. Treeneri isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.4. Treeneri perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.5. Treeneri eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.6. Abitreenerite isikukoodid (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.7. Abitreenerite perekonnanimed (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.8. Abitreenerite eesnimed (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.9. Distsipliin või spordiala 2.1.10. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2. Spordikooli õppurite andmed 2.2.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.2. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.3. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.4. Sugu (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.5. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.6. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.7. Erivajadusega harrastaja (jah/ei) (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.8. Distsipliin või spordiala 2.2.9. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.10. Spordimeditsiini SA terviseuuringu läbiviimise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.11. Spordimeditsiini SA poolt läbiviidud terviseuuringu tase (piiratud juurdepääsuga teave) 2.3. Spordikooli andmehalduri andmed 2.3.1. Isikukood 2.3.2. Eesnimi 2.3.3. Perekonnanimi 2.3.4. Amet organisatsioonis 2.3.5. Telefon 2.3.6. E-posti aadress 2.3.7. Õiguste ulatus 2.3.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 2.3.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 2.3.10. Eelistatud suhtluskeel 2.4. Spordikooli andmete sisestaja andmed 2.4.1. Isikukood 2.4.2. Eesnimi 2.4.3. Perekonnanimi 2.4.4. Amet organisatsioonis 2.4.5. Telefon 2.4.6. E-posti aadress 2.4.7. Õiguste ulatus 2.4.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 2.4.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 2.4.10. Eelistatud suhtluskeel 3. Spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 3.1. Distsipliin või spordiala 3.2. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.3. Perekonnanimi 3.4. Eesnimi 3.5. Sugu 3.6. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) 3.7. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 3.8. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 3.9. Litsentsi number 3.10. Litsentsi väljastamise kuupäev 3.11. Litsentsi kehtivuse lõpukuupäv 3.12. Esindatava organisatsiooni registrikood 3.13. Esindatava organisatsiooni nimi 3.14. Treeneri või juhendaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.15. Treeneri või juhendaja perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 3.16. Treeneri või juhendaja eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4. Sportlaste stipendiumide, sportlaste lepingute ja sportlaste toetuste andmed 4.1. Sportlase stipendiumi andmed 4.1.1. Maksja registrikood 4.1.2. Maksja nimi 4.1.3. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.4. Saaja nimi 4.1.5. Stipendiumi summa 4.1.6. Stipendiumi alguskuupäev 4.1.7. Stipendiumi lõpukuupäev 4.1.8. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.9. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2. Sportlase lepingu andmed 4.2.1. Maksja registrikood 4.2.2. Maksja nimi 4.2.3. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.4. Saaja nimi 4.2.5. Lepingu alguskupäev 4.2.6. Lepingu lõpu kuupäev 4.3.Sportlase toetuse andmed 4.3.1. Maksja registrikood 4.3.2. Maksja nimi 4.3.3. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.4. Saaja nimi 4.3.5. Toetuse summa 4.3.6. Toetuse alguskuupäev 4.3.7. Toetuse lõpu kuupäev 4.3.8. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.9. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.Stipendiumide ja toetuste maksja andmehalduri andmed 4.4.1. Registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.2. Organisatsiooni nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.2. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.3. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.4. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.5. Amet (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.6. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.7. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.8. Esindusõiguse alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.9. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.10. Esindusõiguse kehivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.11. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) SPORDITULEMUSTE ALAMANDMEKOGU 1. Võistluse andmed 1.1. Hooaeg 1.2. Spordiala 1.3. Võistluse tüüp 1.4. Võistluse nimetus 1.5. Võistluse alguskuupäev 1.6. Võistluse lõpukuupäev 1.7. Võistluse toimumise koht 1.8. Osalevate riikide, klubide või võistkondade arv 2. Võistlustulemused 2.1. Võistlusala 2.2. Kuupäev 2.3. Vanuseklass 2.4. Osalejate arv 2.5. Tulemus 2.6. Sportlase isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.7. Sportlase eesnimi 2.8. Sportlase perekonnanimi 2.9. Sportlase esindatava võistkonna nimi 2.10. Sportlase esindatava klubi registrikood 2.11. Sportlase esindatava klubi nimi 2.12. Sportlase esindatav riik 2.13. Võistlusprotokolli koopia Eelnõu seletuskirja lisa 2 VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Haridus- HTM toetab sportlaste stipendiumite ja tasustamise aluste ja Teadus- ning registrites olevate andmete korrastamist. Väga oluline on, ministeerium et sportlastele oleksid tagatud sotsiaalsed garantiid ja süsteem selleks oleks läbipaistev. Samas soovis HTM juhtida tähelepanu, et seaduse eelnõu Arvestatud. koostamisega peab vähenema eelkõige Lahenduseks oleks kahe infosüsteemi vahelise spordiorganisatsioonide halduskoormus ning suurenema andmevahetuse täiendamine, mille käigus EHIS edastaks avaliku sektori asutuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel. spordikoolide õppurite andmed Eesti spordiregistrile Kultuuriministeeriumi ja SKTSA poolt tellitud Eesti edaspidi X-tee teenuse vahendusel isikupõhiselt. spordiregistri ärianalüüs ja selle alamandmekogus Andmed, mida EHIS ei kogu, esitaks spordikooli pidaja, „Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate juhul, kui teda ei kanta spordiorganisatsioonina andmete analüüsis viidatakse, et oluline on spordiregistrisse, Eesti spordiregistrile täiendavalt juurde. andmevahetusteenuste loomine spordiorganisatsioonide Spordikooli pidaja samu andmeid mitmesse kohta esitama toetuste menetlemisel ja teenuse muutmine riiklike registrite ei pea ning spordikoolide algandmed saab Eesti vahel (EHIS-ESR). Muudatuste tegemisel tuleb hinnata spordiregister EHISest. võimalikku mõju huvikooli seadusele (täpsemalt tuleb arvestada, et huvikooli seaduse § 11 kohustab kooli pidajat uuendama Eesti Hariduse Infosüsteemis igal aastal õppurite arvu). Avaliku teabe seaduse kohaselt on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid ja isikutelt ei tohi (korduvalt) küsida andmeid, mis on juba riigi infosüsteemi mõnes andmekogus. Hetkel on andmeandjateks spordikoolid, kes on samas ka huvikoolid. Seega on koolidel kohustus kanda andmeid kahte registrisse. Palume eelnõu koostamisel detailsemalt lahti kirjutada ja selgitada, kuidas on edaspidi tagatud, et spordi valdkonna huvikoolid ei peaks kandma õpilaste andmeid Eelnõu seletuskirja lisa 2 mõlemasse registrisse - Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja Eesti Spordiregistrisse (ESR). Huvikooli asutamine, õppekavade menetlemine ja registreerimine ning õpilaste andmete esitamine toimub EHISes. Huvikooli tegevus toimub registreeritud huviala õppekava alusel. Õppekavad liigitatakse viide valdkonda: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, sealhulgas rahvuskoolid, ning muusika ja kunst. Väga paljudes huvikoolides toimub õpe mitmes valdkonnas. Tuleb vältida olukorda, kus huvikool peaks osa oma õpilastest kandma EHISesse ja kitsalt spordi valdkonna õppekavade õpilaste andmed eraldi ESRi. Seetõttu eelistame olukorda, kus kõikide huvikoolide õpilaste andmed kantakse jätkuvalt EHISesse ning ESR saab spordi valdkonna õpilaste andmed EHISest X- tee teenusega. Palume antud ettepanekuga arvestada eelnõu koostamisel. Teeme ettepanku kaaluda võimalust, et Spordiregistri Kultuuriministeerium ei näe hetkel vajadust kehalise andmekoosseisu võiks lisada ka üldhariduskoolide kehalise kasvatuse õpetajate andmete lisamiseks Eesti kasvatuse õpetajate andmed. Hetkel kajastatakse seal üksnes spordiregistri andmekoosseisu. huvikoolide (spordikoolide) õpetajate andmeid. 2. Justiits- 1. Sportlaste tasustamisest - seadus võimaldab hetkel Kultuuriministeerium leidis antud teemat täiendavalt ministeerium sportlastel ja spordiklubidel sõlmida omavahelistes suhetesanalüüsides, et sportlase leping ei pea ilmtingimata olema mis tahes tsiviilõiguslikke lepinguid, sh töö, töövõtu-, eraldi lepinguliigina seaduse tasandil reguleeritud – käsundus- või muid võlaõiguslikke lepinguid. Seejuures võibpooled saavad konkreetse sportlase töö või tegevuse eesmärgiks olla just asjaolu, et spordivaldkonda võivad põhjal hinnata, kas see vastab pigem töölepingu või muu kuuluvad niivõrd erineva iseloomuga tegevused, mis võivadkivõlaõigusliku lepingu tunnustele. Küll aga on vajada suhete reguleerimiseks erinevaid reegleid. Küsitav on, spordivaldkonna eripära arvestades mõistlik anda kas kõikide sportlastega sõlmitavate lepingute koondamist nö spordiseadusega õigus sõlmida sportlasega tähtajalisi ühe lepinguliigi alla saab pidada võimalikuks või vajalikuks. töölepinguid paindlikumalt kui praegune töölepingu seadus võimaldab ja anda võimalus nende korduvaks VTK-s on spordiseaduse muudatuste eesmärgina välja toodud pikendamiseks viie aasta jooksul ilma, et lepingu suurema õigusselguse loomine kõikide sihtgruppide jaoks muutuks tähtajatuks. Samuti aitaks sportlase sotsiaalsete (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA), luues garantiide tagamisele kaasa säte, et muu võlaõigusliku Eelnõu seletuskirja lisa 2 eriregulatsiooni sportlase stipendiumi ja/või toetuse lepingu puhul makstakse sportlasele tasu igakuiselt. maksmiseks ning eraldi lepinguliigi, mis võimaldaks sportlase töö eripära arvestada. Samuti märgitakse VTK-s, et ka juba praegu sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid sportlastega lepinguid (tööleping, käsundusleping), kuid pärast muudatuse jõustumist oleksid need lepingud kooskõlas Eesti seadustega ka nendes osades, mis tulenevad spordivaldkonna spetsiifilisest iseloomust. Seejuures ei ole VTK-s aga analüüsitud ühtegi lepinguõiguslikku aspekti, mis spordivaldkonna spetsiifikast tulenevalt vajaks eriregulatsiooni. Räägitud on vaid toetuste ning stipendiumite tasumise korrast, piirmääradest ja maksuõiguslikest küsimustest. Seega ei nähtu VTK-st põhjendusi ega analüüsi, miks oleks sportlastega sõlmitavate lepingute jaoks vaja luua eraldi lepinguliik. Lepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, milline on lepingu nimetus, vaid oluline on õigussuhte määratlemisel selle sisu. Hindamaks eri lepinguliigi loomise vajadust ja sobivust, tuleks kõige pealt täpsemalt välja tuua kehtiva õiguse kitsaskohad ning nende võimalikud regulatiivsed lahendused. 2. Eesti spordiregistris andmete kogumisest. Esmalt tõusetub Mõiste „harrastaja” on üldväljend, mida kasutatakse küsimus, keda täpsemalt arvatakse harrastajaks ehk kelle spordiklubis (ja spordikoolis) organiseerunud spordiga andmeid hakatakse töötlema? Nt Eesti Meistrivõistlusel tegelejate puhul Eesti spordiregistris ja mida kasutati osalevad sportlased, kes on nn harrastajad, kuid väga heal riiklikus spordistatistikas veel enne spordi andmekogu tasemel? VTK-st ei selgu, mis on see eluline probleem asutamist. Eesti spordiregistri põhimääruses sätestatud kõikide vanusegruppide lõikes, mida soovitakse lahendada. mõistet „harrastaja” kavas muuta ei ole, kuna see on Miks vajatakse täiskasvanud harrastajate andmeid, kui välja praktikas juurdunud. Mõiste „litsentseeritud sportlane” toodud probleemid on seotud eelkõige noorte spordi võetakse täiendavalt kasutusele spordialaliitude poolt rahastamisega? Rahastamiseks ei vajata ka edaspidi esitatavate andmete puhul spordialaliidu võistlustel isikustatud kujul andmeid, küsimus on algandmete osalejate eristamiseks. Tulenevalt andmete esitajast, kas kvaliteedis. Üks võimalik lahendus oleks see, kui EHIS-s spordiklubi (ja spordikool) või spordialaliit, nimetatakse olevaid andmeid kasutab ka spordiregister. Spordiregistrisse andmesubjekte harrastajateks (sh spordikoolide õppurid) Eelnõu seletuskirja lisa 2 kõikide andmete kogumist ei pea me vähemalt VTK-s ja litsentseeritud sportlasteks. Spordiklubi või spordikooli sõnastatud probleemide kirjelduse ja eesmärkide pinnalt pidaja poolt esitatakse nn harrastajate andmeid ja põhjendatuks. spordialaliitude poolt litsentseeritud sportlaste andmeid. Harrastaja võib olla ka litsentseeritud sportlane, aga litsentseeritud sportlaste andmed tekivad spordialaliidus. Isikustatud harrastajate andmete kogumisele üleminekuga soovitakse viia andmete kogumine samale, isikustatud tasemele, nagu KOV pearahasüsteemides, treenerite tööjõukulude toetuste süsteemis ja EHISes. See võimaldaks luua eeldused spordiklubide harrastajate andmete kogumiseks tsentraalselt Eesti spordiregistrisse ja kogutud andmete edastamiseks teistesse infosüsteemidesse, mis omakorda võimaldaks vähendada spordiklubide mitmesse andmekogusse andmete sisestamisest tulenevat halduskoormust, tõsta andmete kvaliteeti, harrastajate olemasolu ja kattuvuse kontrollimist suures osas automatiseerides. Algandmete kvaliteeti ei ole võimalik tõsta ilma isikustatud andmeteta. EHISe ja KOVide kogutud isikuandmete kasutamine ei lahendaks probleemi, sest spordiklubide osas, kes esitavad andmeid ainult spordiregistrisse, tuleks isikupõhiste andmete esitamise funktsionaalsus siiski juurutada. Lisaks on Eesti spordiregistri andmekoosseis on oluliselt mitmekesisem ning spordiklubidel tuleks spordiregistrile esitada ka andmeid, mida EHIS ja KOVid ei kogu. Suurem osa andmeid, mida koguvad KOVid harrastajate kohta, kattuvad Eesti spordiregistri andmekoosseisuga, mida vastava muudatuse jõustumisel on veelgi kavas ühtlustada. Andmete keskne esitamine Eesti spordiregistrisse aitaks spordiklubidel topelt andmete sisestamise ja KOVidel andmete kogumise Eelnõu seletuskirja lisa 2 koormust vähendada. Lisaks saaks noorte harrastajate isikupõhistele andmetele oma KOV andmete piires juurdepääsu ka nende KOVide esindajad, kellel spordi pearahade jaotamiseks infosüsteemi ei ole. Täiskasvanud harrastajate andmete esitamine isikustatud kujul ei ole spordiklubidele kohustuslik, küll aga võimalik, ja lisateenuste välja töötamisel saaksid spordiklubid spordiregistrisse juba sisestatud andmeid lihtsalt edastada sportlaste litsentseerimiseks. Litsentseeritud sportlaste isikustatud andmete kogumine on vajalik kahel põhjusel: 1) litsentseeritud sportlaste nimekiri on aluseks sportlaste toetuste maksmisel, 2) võimaldab töötada välja täiendavad rahastamiskriteeriumid spordialaliitudele ja/või võistlustel osalevatele spordiklubidele ja spordikoolidele, eesmärgiks võistlusspordi toetuste suurendamine. Kuigi see ei ole VTK-ga kavandatavate muudatusega vahetult Spordiregistri andmekoosseis harrastajate osas on välja seotud, jääb selgusetuks seletuskirjas (lk 3 ja korratakse lk 13) töötatud koostöös Statistikaametiga u 2009. a, arvestades esitatud info kehtiva korra kohta. Nimelt on viidatud osas minimaalsuse põhimõtet. Nimetatud nelja arvuga selgitatud, et spordiregistri põhimääruse järgi esitavad opereerides arvutatakse spordistatistikas välja ka spordiklubid harrastajate kohta registrile neli arvu: 20- meessoost harrastajate arvud nii täiskasvanute kui noorte aastased ja vanemad ehk täiskasvanud harrastajate arv lõikes (näiteks täiskasvanud harrastajate üldarvust spordiklubis kokku, sh samasse vanusegruppi kuuluvate naissoost harrastajate arvu lahutades saadakse meessoost naissoost harrastajate arv. Samal viisil on sõnastatud andmed harrastajate arv). Naiste arvu asemel võiks küsida ka 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arvu kohta. meeste arvu, aga see on nii välja kujunenud ja Siinkohal ei ole üheselt selge, miks on kehtiva korra järgi muutmiseks ei ole põhjust. Toetuste eraldamisel ei võeta vajalik eraldi välja tuua just naiste arv? Kas andmekogus on eraldi arvesse naissoost harrastajate arvu ning seda vastava vanusegrupi lõikes harrastajate üldarv ja eraldi põhimõtet ei ole kavas ka muuta. naissoost harrastajate arv, kuid meessoost harrastajate arvu eraldi ei esitata? Miks on vaja eraldi ülevaadet just naissoost harrastajate arvu kohta? VTK-s järgneb vahetult sellele osale Eelnõu seletuskirja lisa 2 lõik avaliku sektori sihttoetuste määramise kohta spordiorganisatsioonile. Loodetavasti ei ole naissoost osalejate arv määrav viimati nimetatud teema kontekstis. 3. Sporditulemuste andmebaas – andmekogusse andmete Andmekogus kajastatakse mitte kõiki, vaid Eesti spordi kandmine vajaks pikemalt läbi mõtlemist. Ilmselt on olemas seisukohast oluliste, Eesti ja rahvusvaheliste konkreetsed ametlikud võistlused, mille tulemused tiitlivõistluste tulemusi. Tingimuste täpsustamine kajastatakse andmekogus. Andmekogus andmete kajastamine võistlusjuhendis ei aita tagada neid eesmärke, mida ei pea tingimata kajastuma seaduses, selleks piisab ka soovitakse täita vastava alamandmekogu loomisega, kuna võistlustel osalemise tingimuste täpsustamisest. Seda enam, et nõusolek kehtib võistluste tulemuste töötlemiseks andmekogu pidaja on sihtasutuse vormis, kes peaks pigem võistluste korraldajale, mitte sporditulemuste tegutsema eraõiguslikele isikutele omastel alustel, nagu on andmekogusse kandmiseks. Nõusolek on õiguslik alus leping või nõusolek. Pikemalt vajab lahti kirjutamist, miks isikuandmete töötlemiseks, mida võib igal ajal tagasi nõusoleku tagasivõtmine ei ole sobiv lahendus. võtta. Nõusolekule rajatud andmebaas ei võimalda tulemuste täielikku kättesaadavust, avaldamist ega säilitamist. 4. Juhime tähelepanu, et rahvusvahelisesse organisatsiooni Kultuuriministeerium kinnitab, et antud teemat on kuulumise teema on leidnud lahenduse IKS RS eelnõuga, soovitud reguleerida IKS RS eelnõus ja käesolevas kuhu on juba kavandatud vastavad sätted (IKS RS eelnõu § seaduse muudatuses seda ei kajastata. 103 p 1, millega muudetakse spordiseaduse § 61). 5. Kooskõlastamiseks esitatud VTK peamine puudujääk on Teadmiseks võetud see, et probleemid on püstitatud regulatsioonikeskselt ja seetõttu on ka eesmärgid regulatsioonikeskselt sõnastatud. Regulatsiooni puudujääke kirjeldav info on vajalik, kuid see peaks paiknema VTK järgmistes osades. 6. Juhime tähelepanu, et VTK probleemide kirjeldamise osas tuleb keskenduda eluliste probleemide ja nende põhjuste kirjeldamisele ning hoiduda (õiguslike) lahenduste pakkumisest (nt. probleemi 1.1., 1.2., 1.3., 1.4. ja 1.5. puhul). Õiguslike lahenduste kirjeldused palume koondada osas 9. 7. Eesmärgid peavad tulenema otseselt püstitatud Eelnõu seletuskirja lisa 2 probleemidest, käesolevas VTK-s on eesmärkide all pigem kirjeldatud planeeritud tegevusi (nt. eriregulatsiooni loomine). Näiteks esimese probleemi/eesmärgi puhul sobiks üheks eesmärgiks – „sportlastele on tagatud sotsiaalsed garantiid“ ja selle olukorra kirjeldust saab täpsustada arvuliselt – eeldatav sportlaste arv, kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid. 8. VTK punkt 12 - tulenevalt vajadusest jälgida Haldus- ja töökoormuse osa on kajastatud seletuskirja väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete mõjude analüüsi peatükis. halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, palume kokkuvõtlikult välja tuua: a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Välja peab tooma võimalikult tõenduspõhiselt ja arvuliselt, kuidas suureneb/väheneb muudatuste tulemusena ettevõtete ja/või kodanike halduskoormus. Halduskoormus on kulu ettevõttele või kodanikule, mis tuleneb õigusaktides määratud kohustuste täitmisest. Hõlmab nii infokohustuse kui ka näiteks tegevuse mingite uute nõuetega kooskõlla viimise. 9. VTK punktis 17 on lühidalt kirjas, kuidas ja kellelt VTK Teadmiseks võetud. Eelnõu menetlusprotsess (sh kohta arvamusi kogutakse. Siin on õige koht tutvustada eelnõu kaasamine) on liikunud sügisperioodi. kaasamise ajakava ja meetodeid, et huvirühmad saaksid oma järgnevate kuude töö planeerimises seda arvesse võtta ja eelnõu saaks sisukat tagasisidet. Eriti oluline on kaasamise planeerimine arvestades, et avalik konsulteerimine on hetkel planeeritud juulikuusse ehk suvepuhkuste ajale. 3. Majandus- Kirjeldatakse, et täiendavaid andmeid ja teenuseid Vt kommentaari JUM märkusele nr 2. ja Kommuni- spordiregistrilt vajavad eelkõige kohalikud omavalitsused, Andmete esitamise koormus väheneks hinnanguliselt 400 katsioonimi- spordiorganisatsioonide katusorganisatsioonid, spordipoliitika spordiorganisatsioonil, kes esitavad andmeid mitmesse Eelnõu seletuskirja lisa 2 nisteerium kujundajad, EHIS ja spordivaldkonnas toetuste maksmisega kohta. Nendes spordiorganisatsioonides treenib kokku 77 seotud asutused. Kui aga kirjeldatakse eesmärki ja 162 last ehk 73% kõigist spordiorganisatsioonides saavutatavat tulemust, siis käib jutt peamiselt avaliku raha treenivatest lastest. Andmete esitamise koormus tõuseks kasutamise järelevalve kohta ning andmete esitamise kohta. ca 900 väiksemal spordiorganisatsioonil, kus kokku Pigem peaks kirjeldama kasutajalugude põhjal – kohaliku treenib 28 007 last ehk 27% kõigist omavalitsuse funktsioon, spordiorganisatsioonide spordiorganisatsioonides treenivatest lastest Seega võib katusorganisatsiooni funktsioon, spordipoliitika kujundaja märkida, et halduskoormus mõnevõrra tõuseb osade vaade, EHISe andmevajadus ja spordivaldkonnas toetuste klubide jaoks, aga spordiorganisatsioonide poolt kokku maksmisega seotud asutuste järelevalve tarbeks esitatavate andmete maht väheneb ning halduskoormus andmevajadus. Kirjeldada kuidas üks või teine täiendus valdkonnas tervikuna väheneb. andmekogus võimaldab kasutaja probleeme lahendada. Selgitada kui palju suureneb andmete esitamise koormus spordiorganisatsioonide jaoks? Praegu on rõhuasetus järelevalvel, seda ka seoses sporditulemuste registriga. Muudatustega seotud kulud ei ole selgelt kirjeldatud. Viidatud uuringust loeme, et registri arendused võivad maksta suurusjärgus kuni 100 000 eurot. Lisaks tuleb luua projektiorganisatsioon ning tuleb ette näha vahendid registri haldamiseks, kasutajatoe jaoks jne. Kui stipendiumidele määratakse piirmäärad, siis kuidas see Eriregulatsiooni eesmärk on korrastada praegust mõjutab praeguseid stipendiumisaajaid (stipendiumi suurus stipendiumide maksmise süsteemi ning kõrvaldada väheneb või suureneb?), kas stipendiumi saajate hulk spordivaldkonnas eksisteeriv ebakindlus stipendiumide suureneb/väheneb, maksutulu spordiorganisatsioonidelt maksmisel. Kuna stipendiumi summale seatakse piirmäär, suureneb/väheneb? siis stipendiumide kogumaht väheneb ning maksutulu spordiorganisatsioonidelt suureneb. Kuna stipendiumi on jätkuvalt võimalik maksta kõikidele sportlastele, siis olulist muutust stipendiumi saajate arvu osas me ei prognoosi. Eesti spordi katusorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamise kohta Eesti spordiregistrisse märgime, et nende organisatsioonide kontaktandmed ja esindusõiguslike isikute Eelnõu seletuskirja lisa 2 andmed on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Seega võib olla tegemist andmete dubleeriva kogumisega. 4. Andmekaitse 1. Sportlase stipendium ja tasustamine Inspektsioon 1.1. Sellega seotud kavatsuse osas esmalt märgin, et VTK Sportlastele makstavate stipendiumide ja toetuste puhul ei kohaselt (lk 22) toimuks mingit sorti andmete vahetamine ole tegemist valdavalt asutusesiseseks kasutamiseks töötamise registri ning spordi andmekogu vahel, kuid ei ole mõeldud teabega, sest stipendiume ega toetusi ei maksta täiel määral selge, mis andmeid nende andmekogude vahel valdavalt riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kui vahetatakse. Eeldan, et sellekohane teave/selgitused on toetust makstakse riigi või omavalitsuse eelarvest, siis on põhjalikumalt selgitatud kavandatavas eelnõus. Samuti juhin see info avalikustatud. Eelnõus ettenähtud eriregulatsioon tähelepanu, et eelnõus tuleb ka hinnata, kas ning mis osas on on suunatud spordiorganisatsioonide ja spordikooli väljamakstava toetuse korral tegemist asutusesiseseks pidajate poolt sportlastele makstavate stipendiumide ja kasutamiseks mõeldud teabega, sh kuidas kohaldub sellele toetuste reguleerimiseks. teabele avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 p 9 (kui toetust makstakse riigi või omavalitsuse eelarvest). Näiteks olukorras: seda toetust makstakse avalikest vahenditest ning teabenõudja esitab teabenõude (soovib summasid koos isikute nimedega), siis peab olema selge, millises osas on võimalik teavet väljastada. 1.2. Peatselt jõustub isikuandmete kaitse üldmäärus (EL Kultuuriministeerium märgib, et mõjuanalüüs on lisatud määrus nr 2016/679) ning selle ühe nõude kohaselt (vt art 35 seletuskirja juurde. (10)) tuleb teostada ka andmekaitsealane mõjuanalüüs, sh tuleb hinnata, milliseid mõjusid konkreetne andmete töötlus võib avalduda andmesubjektidele – konkreetsel juhul sportlastele. Konkreetses VTK-s ei ole sellekohast analüüsi tehtud (vt lk 28-29, p 11.1.2.), mistõttu tuleb seda aspekti eelnõus täiendada. 2. Harrastajate alamandmekogu loomine spordiregistri juurde Kogutavate isikuandmete täpsem kirjeldus esitatakse 2.1. VTK-s ei ole konkreetselt ära määratletud, mis rakendusakti kavandis. Need andmed on lisatud ka isikuandmeid harrastajate kohta hakatakse koguma. Seetõttu mõjuanalüüsi lisana. Eelnõu seletuskirja lisa 2 ei ole ka võimalik hetkel anda arvamust, kas kavandatav andmete töötlemine arvestab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. 2.2. VTK-st on aru saada, et spordivaldkonnas on soov muuta Noorte harrastajate isikupõhiseid andmete kogumine on harrastajate arvudel põhinev kogumine edaspidiselt vajalik alljärgnevate probleemide kompleksseks isikupõhiseks. Samas ei ole VTK-s välja toodud, mis teave lahendamiseks: 1) riigi ja KOV sporditoetuste määramise ning millisel kujul on vajalik mingi ülesande täitmiseks – aluseks oleva teabe kogumiseks; 2) noorte harrastajate ennekõike kas mingit teavet on ilmtingimata vajalik terviseuuringute vajaduse ja taseme üle otsustamiseks isikustatud kujul koguda ja/või esitada spordiregistrile (haigekassa spordiregistrisse märgitud harrastajate juurdepääsu saavale isikule mingi tegevuse raames. Näiteks treeningkoormuse põhjal); 3) spordiklubide topelt juhtimisotsuste tegemine ei eelda isikupõhistele andmetele andmete esitamise lõpetamiseks. juurdepääsu, kuid ilmselt konkreetse sporditoetuse määramine eeldab mingil määral isikuandmete töötlemist. Litsentseeritud sportlaste andmeid on vaja sportlaste toetusele kvalifitseeruvate isikute tuvastamiseks ning sporditoetuste määramiseks. 2.3. Ka selle muudatusega seonduvalt pole tehtud Kultuuriministeerium märgib, et mõjuanalüüs on lisatud andmekaitsealaste mõjude analüüsi (vt VTK lk 30, p 11.2.1). seletuskirja juurde (Lisa 1). Soovitan selles osas eelnõud täiendada. 2.4. VTK-s (lk 30, p 11.2.1.) on mh märgitud, et harrastajate Piiratud juurdepääsuga andmed määratletakse andmekogu alamandmekogu andmed oleksid piiratud juurdepääsuga – põhimääruses. Ka kehtiva andmekogu põhimääruse soovitan selles osas eelnõud/eelnõu seletuskirja täpsustada, kohaselt jagunevad andmed avalikeks ning piiratud mis juurdepääsupiirangu alusega on tegemist avaliku teabe juurdepääsuga andmeteks. seaduse § 35 mõistes ning esitada ka vastavad põhjendused. 2.5. VTK-s (lk 24, kavandatav muudatus 3) on märgitud ka Kultuuriministeerium märgib, et ettepanekut EHISe teatav seos spordiregistri ja Eesti hariduse infosüsteemiga andmekoosseisu muutmiseks spordikoolide osas hetkel (EHIS). Samas ei ole VTK-st selge, kas EHIS-sse edaspidiselt kavas esitada ei ole. Samu andmeid, mida kogub EHIS, teatavaid andmeid ei koguta? Kui see on nii, siis tuleks see Eesti spordiregister spordikoolidelt koguma ei hakka. eelnõus selgelt välja tuua, sh ka otsustada, mis nende Soovitakse luua andmevahetus isikupõhiste õppurite andmetega edasi tehakse – kantakse mõnesse teise andmete saamiseks nende spordikoolide osas, mis ei ole Eelnõu seletuskirja lisa 2 andmekogusse ja/või kustutatakse EHIS-st. kantud spordiregistrisse spordiorganisatsioonina. Puuduvad andmed palutakse spordikoolide pidajatel Eesti spordiregistrile juurde esitada. 3. „Sporditulemuste andmebaasi“ liitmine Eesti Sporditulemuste andmebaas ei ole riiklik andmekogu. spordiregistriga Samas hindab Kultuuriministeerium Spordikoolituse ja – 3.1. VTK-s on mitmes kohas mainitud justkui soovitakse nö Teabe SA poolt peetava sporditulemuste andmebaasi kanda üle „sporditulemuste andmebaasis“ olevad andmed täielikkust, funktsionaalsust ja väärtust spordi arengu ja spordiregistrisse. Samas sellise nimega andmekogu ei ole ajaloo jäädvustamise ja kättesaadavaks tegemise olemas – vähemalt riigi infosüsteemide haldussüsteemis seda seisukohast. Andmebaasi põhjal valmib igal aastal Eesti polnud, sh ei olnud sellise nimetusega andmekogu põhimäärus spordi aastaraamat, Eesti spordi medalitabel, leitav Riigi Teatajast. Seega ei ole selge, kes oleks sellise kontrollitakse riigi spordistipendiumitele kandideerivate andmekogu pidaja (vastutav töötleja), millisel õiguslikul sportlaste sporditulemusi ning määratakse spordialaliitude alusel toimub (isiku)andmete töötlemine ning kõik muud tegevustoetusi. Sporditulemuste andmekogu teave on andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Ka kavas seostada teiste spordiregistri alamandmekogude, sh VTK-s endas on märgitud (lk 14, p 4.3.), et sporditulemuste eriti spordiorganisatsioonide ja harrastajate kogumise ja analüüsimise osas spetsiaalne regulatsioon hetkel alamandmekogudega, mis võimaldaks senisest rohkem puudub. Samas mingil põhjusel pidavat Spordikoolituse ja – analüüsida ja esile tuua erinevate spordiorganisatsioonide Teabe SA koguma ja analüüsima sporditulemusi, kuid VTK-st võimekust. Seetõttu soovib Kultuuriministeerium, et ei selgu, millisel õiguslikul alusel see andmete töötlus toimub kõnealuste andmete töötlemise aluseks oleks (vt lk 32, p 11.3.1.). spordiseadusega sätestatud alus ning olemasolevad 3.2. Kuna inspektsioonile ei ole teada, millisel õiguslikul andmed kantakse üle spetsiaalsesse sporditulemuste alusel toimub praegu „sporditulemuste alamandmekogusse, mida saaksid kasutada kõik, kes seda andmebaasis“ isikuandmete töötlemine, ei ole ka hetkel teavet vajavad. võimalik anda hinnangut, kas neid andmeid on võimalik nö üle kanda spordiregistrisse. Kui hetkel kogutakse „sporditulemuste andmebaasi“ andmeid isiku nõusolekul, siis ei ole riigil võimalik asuda andmesubjekti asemele ning nö ühepoolselt muuta nõusoleku tingimusi ehk kanda sporditulemused spordiregistrisse. 3.3. Seega saaks andmete kogumine toimuda ainult edaspidiste sporditulemuste osas. Kuna VTK-st ei ole täpselt Eelnõu seletuskirja lisa 2 selge, mis isikuandmeid konkreetselt kogutakse, siis ei ole ka võimalik anda arvamust, kas kogutavate andmete kogumisel arvestatakse minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. 3.4. Kui „sporditulemuste andmebaas“ on mingi riiklik andmekogu, siis tuleb samuti otsustada, mis saab peale andmete ülekandmist spordiregistrisse sinna kantud andmetega – eelduslikult toimub nende kustutamine, kuna konkreetse andmekogu pidamise eesmärk on ära langenud. 4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest Antud teemad on lahendatud isikuandmete kaitse seaduse rahvusvahelises spordi katuseorganisatsioonides ja 5. Eesti rakendamise seaduse eelnõus. spordi katuseorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti spordiregistrisse 6. VTK-s on (lk 26, p 10.2) märgitud ka, millal on lubatud PS koosmõjus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 põhiseaduse kohaselt inimeste eraellu sekkuda. Samale lõike 1 punktiga e kannab mõtet, et isikuandmete temaatikale on viidatud ka VTK punktis 10.3. Samas ei ole töötlemine on võimalik seadusega või seadusel alusel VTKs teavet, millise põhiseaduse § 26 lõikes 2 toodud antud õigusaktiga, kui see on vajalik avalikes huvides piirklausli alusel toimub eraelu riive. oleva ülesande või avaliku võimu teostamiseks. 7. Seoses esitatud VTK-ga märgin, et kui VTK-ga seotud Teadmiseks võetud. eelnõu on vastu võetud, siis tuleb teha ka sellekohased muudatused riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Inspektsiooni võrgulehel on teave, mida inspektsioon sellega seotud kooskõlastamiste korral hindab – leitav: http://www.aki.ee/et/avalik-teave/andmekogude- kooskolastamine. Viimane kooskõlastus spordiregistriga toimus 2014. aastal. 5. Sotsiaal- VTK muudatuse sisu on kõrvaldada segadus sportlaste Kultuuriministeerium leidis antud teemat täiendavalt ministeerium tasustamisel, võttes kasutusele nn sportlase lepingu sportlase analüüsides, et sportlase leping ei pea ilmtingimata olema Eelnõu seletuskirja lisa 2 ja spordiorganisatsiooni vahel, kellelt sportlane saab kas eraldi lepinguliigina seaduse tasandil reguleeritud – stipendiumi või töötasu. pooled saavad konkreetse sportlase töö või tegevuse põhjal hinnata, kas see vastab pigem töölepingu või muu Spordiseaduse muudatuste kavandamisel soovitakse luua võlaõigusliku lepingu tunnustele. Küll aga on eriregulatsioon sportlasele toetuse maksmiseks. Muudatusega spordivaldkonna eripära arvestades mõistlik anda soovitakse luua sportlastele eraldi lepinguliik, mis võimaldaks spordiseadusega õigus sõlmida sportlasega tähtajalisi arvestada sportlase töö eripära ning tagada sotsiaalsed töölepinguid ja anda võimalus nende korduvaks garantiid. Muudatuse tulemusena peaks suurenema nende pikendamiseks viie aasta jooksul ilma, et lepingu sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on muutuks tähtajatuks. Samuti aitaks sportlase sotsiaalsete tagatud sotsiaalsed garantiid. VTK-st ei selgu täpselt, kas garantiide tagamisele kaasa säte, et muu võlaõigusliku tegemist on töölepingu või käsunduslepinguga. lepingu puhul makstakse sportlasele tasu igakuiselt. Kavandatava muudatusega hakkab sportlane, kellega on Samuti on toodud sisse säte, mille kohaselt sportlasele, sõlmitud sportlase leping, saama spordiorganisatsioonilt, kelle kellega on sõlmitud sportlase leping, ei kohaldu TTOS ridades ta treenib ja võistleb, töötasu. Sellelt tasutakse (va § 122). Sportlasele ei peaks TTOS kohalduma, kuna seaduses ettenähtud maksud. Kui soovitakse, et sportlase tüüpilist tööandja-töötaja suhet TTOS mõttes neil ei leping on tööleping, tuleb silmas pidada, et sellisel juhul esine. Ka põhilisi tööandja kohustusi, milleks on laieneb sportlasele töölepingu seaduse (TLS) regulatsioon juhendamine, kaasamine, töökeskkonna riskide (tähtajaliste töölepingute sõlmimine, töölepingu ülesütlemine, hindamine, tervisekontroll ei saa TTOS ideoloogiast töö- ja puhkeaja regulatsioon jne) ning töötervishoiu- ja tulenevalt sportlastele kohaldada, kuna sportlase töö on tööohutuse seaduse (TTOS) regulatsioon. treenimine ja võistlemine, kus kehtivad teised reeglid ja nõuded. Sportlane treenib ja võistleb erinevates kohtades. TTOS sätestab nii tööandjale kui töötajale rea kohustusi ohutu Treening- ja võistluspaigad ei ole enamasti tööandja töö ja töökeskkonna tagamiseks, töövigastuste ennetamaks omad. Tulenevalt spordivaldkonna spetsiifikast on ning regulatsiooni tööga seotud haigestumiste korral. sportlasele tagatud esmaabi ning meditsiiniline Tähtsamateks tööandja kohustusteks on töötaja tööga teenindamine palju paremal tasemel kui seda on teistele kaasnevate terviseriskide tuvastamine, riski suuruse töötajatele. hindamine ja riskide maandamine. Tööandja peab töötajat teavitama ohuteguritest ja juhendama, kuidas oma tervist töötamisel kaitsta. Töötajale tuleb korraldada ka regulaarne tervisekontroll. Seega tuleb tööandjale kaasnevate TTOS-i ja selle rakendusaktidest tulenevate kohustuste sobilikkust Eelnõu seletuskirja lisa 2 sportlasele ja tema sportlikule tegevusele hinnata ning erisuste korral sätestada need. Töötajal tekib õigus pöörduda Tööinspektsiooni poole, kui töötaja õigusi on eiratud. Sportlase tervisekahjustuste/õnnetuste regulatsioon lähtuks siis tööõnnetustest, mida tuleb uurida ning millest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni. Pidades garantiina silmas ravikindlustust, siis kindlustuskaitse tekib töölepingu alusel töötamise registri andmete alusel, käsunduslepingu alusel Maksu- ja Tolliameti andmete alusel pärast maksudeklaratsiooni esitamist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Viimane eeldab samuti mõjuanalüüsi. Lisaks on oluline rõhutada, et enamasti on töösuhteid puudutavad küsimused selgelt reguleeritud rahvusvahelisel tasandil ning Eestile siduvad. Need ei võimalda töösuhete regulatsiooni väga paindlikult rakendada. Nii ei ole alati TLS- i sätetest erisuste tegemine töölepingulistele töötajatele (antud juhul sportlastele) võimalik. Seetõttu on vajalik põhjalik analüüs, et leida, milline saab olema sobiv lepinguliik just antud olukorras. Samuti tuleb analüüsida, mida toob endaga kaasa TLS-i ja TTOS-i regulatsiooni kohaldamine ning kas see on sportlase tegevuse iseloomu arvestades mõistlik. VTK on selles osas liialt üldine. Seletuskirja lisa 3 Rakendusakti kavand Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu ametliku nimetusega Eesti spordiregister (edaspidi andmekogu). Riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu ametliku nimetusega Eesti spordiregister (edaspidi andmekogu) on asutatud Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu pidamise eesmärk on sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle. (2) Andmekogu kasutatakse treenerikutse andja „Kutseseadusest” tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumiseks ja väljastamiseks. (1) Andmekogu põhieesmärk on sporditegevuse korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine ja töötlemine ning arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, organiseeritud sporditegevuses osalejate ning Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste üle. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk: 1) treenerikutse andja „Kutseseadusest“ tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine; 2) harrastajate andmete kogumine, töötlemine, arvestuse pidamine ja edastamine riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti harrastajate andmete edastamine Eesti Haigekassale terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks ja spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) litsentseeritud sportlaste andmete kogumine ja töötlemine spordialaliidule toetuse eraldamise otsustamiseks, spordiseaduse §-s 106 sätestatud sportlase toetuse maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud toetuste kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks; 4) andmete kogumine ja töötlemine spordiseaduse §-s 101 sätestatud stipendiumide maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud stipendiumide kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks; 5) Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmete kogumine ja töötlemine sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist; 2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist; 3) kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud erijuhtumid; 4) teostab järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle; 5) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning kontrollib nende täitmist; 6) teostab järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 7) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest; 8) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 9) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Andmekogu volitatud töötleja on Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. (4) Andmekogu volitatud töötleja: 1) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed; 2) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega; 3) vastutab sisestatud andmete õigsuse eest; 4) tagab andmete kandmise andmekogusse käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegade jooksul; 5) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise; 6) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks; 7) edastab kogutud andmed spordistatistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile; 8) osaleb andmekogu arendustöödel; 9) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel. § 4. Andmekogusse kantud andmete õiguslik tähendus Andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. § 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse Andmekogusse kantud andmete turbeaste on madal (L) ning andmekogu turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE § 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. (2) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. (3) Andmekogul on järgmised alamandmekogud: 1) spordiorganisatsioonide alamandmekogu; 2) spordikoolide alamandmekogu; 3) spordiehitiste alamandmekogu; 4) treenerite alamandmekogu; 5) harrastajate alamandmekogu; 6) sporditulemuste alamandmekogu. § 7. Spordiorganisatsioonide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiorganisatsioonide ehk spordiklubide, maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja spordiorganisatsioonide liikmeks olevate muude juriidilisest isikust organisatsioonide andmete üle. (2) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu ülesanne on: 1) hallata ülevaadet Eesti spordisüsteemi aluseks olevate spordiorganisatsioonide struktuuri ehk maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonnast; 2) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordiorganisatsioonide tegutsemise, spordi harrastamise, treenerite alamandmekogusse kantud treenerite, treenerikutse taotlejate ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, spordiorganisatsiooni tegevpersonali ja majandamise ning sportimiseks kasutatavate spordiobjektide ja ehitiste kohta; 3) koondada iga spordiorganisatsiooni juurde temaga seotud terviklik spordialane andmekogum, mis on abiks Eesti spordijuhtidele ja -töötajatele nende töös ning avalikkusele; 4) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil spordiorganisatsioonides tegutsevate treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad; 5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku spordistatistika tegemiseks. § 8. Spordikoolide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordikoolide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordikoolide ehk huvihariduse omandamise raames spordi harrastamist võimaldavate huvikoolide andmete üle. (2) Spordikoolide alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordikoolide, nende spordiga seotud õppekavade ning huvihariduse omandamise raames toimuva spordi harrastamise kohta; 2) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil treenerite alamandmekogusse kantud spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad. § 9. Spordiehitiste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiehitiste alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. (2) Spordiehitiste alamandmekogu ülesanne on hallata ülevaadet, koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet avalikkusele suunatud spordiobjektide, nende spordialase teeninduse, sportimispaikade tehniliste andmete ja nendega seonduvate spordialade ja distsipliinide kohta. § 10. Treenerite alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Treenerite alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. (2) Treenerite alamandmekogu ülesanne on: 1) võimaldada treenerikutse andjal kutseseaduses sätestatud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmist; 2) treenerikutsega seotud koolitusvajaduste prognoosimise ning sporditegevuses osalejate ohutuse eesmärgil treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tegutsemisega seotud andmete kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avaldamine; 3) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kontaktandmete haldamine ning neile operatiivse asjakohase treenerikutsega seotud spordiinfo saatmine. § 101. Harrastajate alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Harrastajate alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on harrastajate üle arvestuse pidamiseks ning sportlastele, spordiorganisatsioonidele ja -koolidele toetuste eraldamiseks Eesti spordiklubides ja –koolides organiseeritult spordiga tegelevate harrastajate, spordialaliitude litsentseeritud sportlaste ja neile eraldatud stipendiumide, lepingute ja toetuste kohta teabe kogumine ja väljastamine. (2) Harrastajate alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt noortele läbiviidavate treeningute, nendes osalevate harrastajate ning nende kuuluvuse kohta spordiklubidesse ja -koolidesse; 2) edastada harrastajate andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti Eesti Haigekassale terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks ja spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) avaldada asjakohast teavet spordialaliidus litsentseeritud sportlaste kohta, kellel on õigus sportlase stipendiumile ja sportlase toetusele ning neile eraldatud stipendiumide ja toetuste kohta. § 102. Sporditulemuste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Sporditulemuste alamandmekogu asutamise ja kasutamisele võtmise eesmärk on Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmete kogumine ja avalikustamine Eesti spordi arengu toetamiseks, analüüsimiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED, ANDMETE ESITAJAD JA ANDMETE ESITAMISE KORD § 11. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse andmed §-des 12–15 ja § 191 sätestatud juhtudel. (2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud määruse lisas 1. (3) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja võib andmekogusse kanda andmekogu pidamiseks ja andmekogu andmete mõistmiseks vajalikke andmeid andmeobjekti andmekogu kannete terviklikkuse ja ajakohasuse, andmeandja ja andmete andmekogusse kandmise ning muutmise asjaolude kohta. Andmekogu pidamiseks vajalikel andmetel on informatiivne tähendus. § 12. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse andmed: 1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee kohta; 2) spordiklubi, spordiühenduse ja muu organisatsiooni kohta juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis ja käesoleva määruse §-s 191 sätestatud tingimused. (2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. (3) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus või rahvuslik olümpiakomitee tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, käsitatakse teda paralleelselt ka spordiklubina. (4) Spordi harrastamise võimaldamise all mõistetakse käesolevas määruses mis tahes tasemel sportlaste, spordi- või liikumisharrastajate sportimise organiseerimist spordiklubis spordialade klassifikaatoris märgitud spordialal, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, juhul, kui sportimisest võtab osa vähemalt üks § 12 lõikes 41 käesoleva määruse § 191 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav spordiharrastaja regulaarsusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordi harrastamise võimaldamiseks spordiklubis ei loeta spordiürituste, koolituste ja kursuste korraldamist, õppeasutuse õppetööd ja tema korraldatavat spordialast huvitegevust ning spordi harrastamist, mis toimub teise organisatsiooni kaudu. (41) Spordi harrastamise organiseerimise aluseks spordiklubis on spordialade nimekiri, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, harrastajate nimekiri, treeningute ajakava ja teave harrastaja osalemise kohta treeningul ning muu asjakohane teave. (42) Spordiklubi harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid. (43) Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal spordiklubisse ja spordikooli arvestatakse teda spordikooli õppurina. Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal rohkem kui ühte spordiklubisse arvestatakse teda ühe spordiklubi harrastajana. Andmekogu volitatud töötleja lähtub spordiharrastaja koduklubi määramisel eelkõige järgnevast: 1) millisele spordiklubile laekuvad spordiharrastaja treeningtasud; 2) millisest spordiklubist saab töötasu spordiharrastaja sporditegevuse juhendaja; 3) millist spordiklubi esindab spordiharrastaja Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis. (44) Spordi harrastamise võimaldamises eristatakse: 1) organiseerunud spordi harrastamist kehaliste võimete arendamise ja realiseerimise, liikumisharrastuse edendamise või huvitegevuse eesmärgil spordiklubis hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või harrastaja individuaalplaani alusel; 2) teenusepõhiselt korraldatud spordi harrastamist (nt fitnessklubides, jõusaalides, golfi- ja tenniseklubides jne), mis põhineb spordiklubi rühmatreeningutes osalemisel või spordiklubi sportimisvõimaluste kasutamisel harrastaja enda äranägemisel lühikese eelbroneerimisega või spordiklubiga sõlmitud lepingu alusel (edaspidi teenusepõhine spordi harrastamine). (45) Teenusepõhise spordi harrastamise võimaldamise tuvastab ja kannab spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiregistri volitatud töötleja. (5) Spordiürituste korraldamise all mõistetakse käesolevas määruses avalikkusele kättesaadavate spordivõistluste ja muude spordiürituste korraldamist juhul, kui korraldav organisatsioon on võistluse või ürituse peakorraldaja. Spordiürituste korraldamist maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee puhul eraldi tegevusalaks ei märgita. (6) Muu sporditegevuse all mõistetakse käesolevas määruses spordiklubi organiseeritud muud sportimist toetavat tegevust. (7) Spordiühenduse kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel: 1) spordiühendusel on liikmesus rahvuslikus olümpiakomitees; 2) spordiühendusel on muu ühenduse tegevusest selgelt eristuv spetsiifiline spordivaldkond ja spordiühenduse tegevus seisneb selle spordivaldkonna üleriigilises reguleerimises ja selle raames sportimisvõimaluste propageerimises, sealhulgas spordiürituste korraldamises, ja spordiühendusel on sellele valdkonnale vastav representatiivne liikmeskond; 3) spordiühendus on piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus ja spordiühendusel on sellele piirkonnale vastav representatiivne liikmeskond. (8) Muu organisatsiooni kohta, mis ei ole spordiorganisatsioon, kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et ta kuulub mõne andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda. (9) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse ja rahvusliku olümpiakomitee, samuti nende liikmeskonda kuuluva juriidilise isiku kohta järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) liikmeskond; 3) tegevpersonal ja, välja arvatud treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja sportlased, 4) andmehalduri andmed; 5) andmete sisestaja andmed. (10) Spordialaliidu ja spordiühenduse kohta kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse peale lõikes 9 nimetatud andmete spordialaliidu ja spordiühenduse spetsiifilised andmed. (11) Rahvusliku olümpiakomitee liikmeks mitteolevate spordiühenduste kohta kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse peale lõigetes 9 ja 10 nimetatud andmete spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed. (12) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse spordiklubi kohta järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) spetsiifilised andmed; 3) sport spordiklubis; 4) tegevpersonal, välja arvatud treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja sportlased; 5) majandusaasta tulud ja kulud; 6) andmehalduri andmed; 7) andmete sisestaja andmed. (13) Muu organisatsiooni kohta kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse organisatsiooni üldandmed. § 13. Spordikoolide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta andmed juhul, kui spordikool võimaldab huvihariduse omandamist ja tema Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe klassifikaatoris „Spordialade liigitus” määratletud spordiala või distsipliiniga. (2) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) spordi õppekavad; 3) sport spordikoolis; 4) andmehalduri andmed; 5) andmete sisestaja andmed. (3) Juhul kui spordikooli pidaja kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina, kantakse spordikooli kohta spordikoolide alamandmekogusse üldandmed ja spordi õppekavade andmed. § 14. Spordiehitiste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse andmed spordiobjekti kohta. (2) Spordiobjekti all mõistetakse käesolevas määruses järgmisi püsivalt hooldatud objekte, milles või millel asub vähemalt üks sportimispaik, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks või kus toimub regulaarne ja avalikkusele kättesaadav organiseeritud sporditegevus või sportimisega seotud õppetöö ja mille otstarve vastab määruse lisas 2 esitatud spordiobjektide ja sportimispaikade liigitusele: 1) ehitis või selle osa; 2) funktsionaalselt ühtse terviku moodustav mitme ehitise kooslus; 3) maa-ala. (3) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse spordiobjekti kohta järgmised andmed nende olemasolul: 1) spordiobjekti üldandmed; 2) riikliku ehitisregistri andmed; 3) sportimispaiga üldandmed; 4) sportimispaiga tehnilised andmed; 5) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 6) andmehalduri andmed; 7) orienteerumisterritooriumi kohta orienteerumiskaardi andmed ja seonduv spordiala. (4) Juhul, kui mitu samale omanikule kuuluvat hoonet või rajatist või nende kooslus moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku, võib volitatud töötleja otsustada need kanda spordiehitiste alamandmekogusse ühe spordiobjektina. § 15. Treenerite alamandmekogusse kantavad andmed (1) Treenerite alamandmekogusse kantakse andmed: 1) treeneri ehk spordispetsialisti kohta, kellele on antud vähemalt ühe spordiala või distsipliini treenerikutse, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku kohta, kes juhendab andmekogusse kandmise hetkel spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 3) treenerikutse taotleja ehk isiku kohta, kes taotleb esmakordselt, kõrgema kategooria saamiseks, aegunud või aeguva kutse asendamiseks teatud kindla spordiala või distsipliini treenerikutset, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid. (2) Treenerite alamandmekogusse kantakse treeneri, sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku ja treenerikutse taotleja kohta järgmised treenerikutse andja „Kutseseadusest” tulenevate ülesannete täitmisega seotud andmed nende olemasolul: 1) üldandmed, sealhulgas isikut identifitseerivad andmed, hariduse andmed ja kontaktandmed; 2) treenerikutse andmed; 3) tööhõive spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus; 4) treenerikutse tasemekoolitused; 5) kutsekomisjonid ja kutsed; 6) kutsekomisjoni liikmed; 7) kutseeksamid. (3) Spordikoolis treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive andmed kantakse treenerite alamandmekogusse juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. § 151. Spordiharrastajate alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiharrastajate alamandmekoguse kantakse: 1) spordiorganisatsiooni treeningrühmade andmed; 2) spordiorganisatsiooni harrastajate andmed; 3) spordikooli treeningrühmade andmed; 4) spordikooli harrastajate andmed; 5) spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed; 6) sportlase stipendiumi andmed; 7) sportlase lepingu andmed; 8) sportlase toetuse andmed; 9) stipendiumide ja toetuste maksja andmehalduri andmed. (2) Spordikooli treeningrühmade ja harrastajate andmed kantakse harrastajate alamandmekogusse juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. (3) Harrastajate alamandmekogusse kanatakse harrastajate andmed § 12 lg 44 punktis 1 sätestatud viisil spordi harrastamise kohta ning § 18 lg 6 märgitud spordialaliitude spordimeisterlikkuse rühmade ja harrastajate andmed. § 152. Sporditulemuste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Sporditulemuste alamandmekogusse kantakse sporditulemused: 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Balti meistrivõistlused) ja maailma karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud kõigi võistkondade ja sportlaste kohta. (2) Sportulemuste alamandmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) võistluse andmed; 2) võistlustulemused. § 16. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks päringuid ja saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest: 1) äriregister – organisatsiooni üldandmed, spordikooli pidaja nimi, põhitegevusala ja staatus registris, organisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed, majandusaasta aruande registrile esitamise kuupäev, spordiobjekti omaniku ja valdaja nimi ja õiguslik vorm, spordiobjekti omaniku juriidiline aadress, põhitegevusala ja staatus registris, sportlase stipendiumi või toetuse maksja või lepingu sõlmija nimi, sporditulemuste alamandmekogusse kantava tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava organisatsiooni nimi; 2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register – organisatsiooni üldandmed, spordikooli pidaja nimi, põhitegevusala ja staatus registris, organisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed, majandusaasta aruande registrile esitamise kuupäev, spordiobjekti omaniku ja valdaja nimi ja õiguslik vorm, spordiobjekti omaniku juriidiline aadress, põhitegevusala ja staatus registris, sportlase stipendiumi või toetuse maksja või lepingu sõlmija nimi, sporditulemuste alamandmekogusse kantava tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava organisatsiooni nimi; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register – organisatsiooni üldandmed, spordikooli pidaja nimi ja spordikooli põhitegevusala, spordiobjekti omaniku ja valdaja nimi ja asutuse liik, spordiobjekti omaniku juriidiline aadress ja põhitegevusala, sportlase toetuse maksja nimi; 4) Eesti Hariduse Infosüsteem – spordikoolide üldandmed, spordi õppekavad, sport spordikoolis, treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis, spordikoolide õppurite isikukoodid, sporditulemuste alamandmekogusse kantava tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava spordikooli nimi; 5) Eesti rahvastikuregister – treenerite alamandmekogusse kantavad isikut identifitseerivad ja elukoha andmed, kutsekomisjoni liikme, spordiobjekti omaniku, andmehaldurite, andmete sisestajate ja teiste juurdepääsuõigusega isikute nimed ning harrastajate ja litsentseeritud sportlaste nimed ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega), sporditulemuste alamandmekogusse kantavad tulemust näidanud Eesti sportlaste nimed; 6) kutseregister – kutsetunnistuste registreerimisnumbrid; 7) riiklik ehitisregister – riiklikusse ehitisregistrisse kantud ehitiste andmed; 8) kinnistusregister – spordiobjekti omanikku identifitseerivad andmed; 9) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või andmekogu vastutava või volitatud töötlejaga kokkulepitud viisil. (3) Volitatud töötlejal on õigus edastada sporditegevust juhendavate treenerite ja treenerikutseta isikute, harrastajate ja spordialaliitude litsentseeritud sportlaste andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti harrastajate andmeid Eesti Haigekassale terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks ja spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks. § 17. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmeandjad: 1) spordiorganisatsioonid; 2) maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmed; 3) spordiobjektide omanikud või nende volitatud andmehaldurid; 4) Eesti Orienteerumisliit orienteerumisterritooriumide kohta; 5) treenerid, treenerikutse taotlejad ja sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud; 6) treenerikutset andev organ; 7) treenerikutset andvad kutsekomisjonid; 8) sportlase stipendiumi ja sportlase toetuse eraldajad ning sportlasega sportlase lepingu sõlmijad. § 18. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiorganisatsioon on kohustatud kuue kuu jooksul alates registreerimisest äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama spordiorganisatsioonide alamandmekogule oma tegutsemise staatuse ja tegutsemise korral esitama registreerimistaotluse. Mittetegutsev või § 23 lõike 5 alusel arhiivi kantud spordiorganisatsioon peab esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates tegutsema hakkamisest. (11) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni (välja arvatud spordiklubi) liikmeskonda vastuvõtmisel on spordi- või muu organisatsioon kohustatud esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul, sõltumata tema tegutsemise staatusest. (2) Andmekogusse kandmiseks esitab organisatsioon andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Volitatud töötleja otsustab organisatsiooni liigi ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiorganisatsiooni poolt spordiorganisatsiooni andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja spordiorganisatsiooni andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (3) Organisatsioon esitab andmed kirjalikult paberkandjal, elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (4) Spordiorganisatsioon ja maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse ning rahvusliku olümpiakomitee juriidilisest isikust liige esitab andmekogusse järgmised andmed: 1) organisatsiooni äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood; 2) spordiorganisatsiooni üldandmed, välja arvatud kontaktaadressi koordinaadid ja kuulumine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja; 3) spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed; 4) spordiorganisatsiooni liikmeskond; 5) sport spordiklubis; 6) spordiorganisatsiooni tegevpersonal, välja arvatud treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja sportlased; 7) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud; 8) spordiorganisatsiooni andmehalduri andmed; 9) spordiorganisatsioonis tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive. (5) Spordiklubi esitab täiendavalt andmed spordiklubis tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta, spordiorganisatsiooni treeningrühmade andmed, harrastajate andmed ning sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste andmed. (6) Spordialaliit esitab täiendavalt andmed spordialaliidus tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta ja spordialaliitude nõuetele vastavate spordiobjektide tunnused, spordialaliidus litsentseeritud sportlaste, spordimeisterlikkuse treeningrühmade ja nende harrastajate andmed, sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste andmed. (7) Spordialaliidu poolt esindatavate spordialade ja distsipliinide andmed esitab rahvuslik olümpiakomitee. (8) Volitatud töötleja kannab andmekogusse teabe spordiorganisatsiooni kuulumise kohta tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja Vabariigi Valitsuse sellekohase nimekirja kandmise või sealt kustutamise korralduse alusel. (9) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (10) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud pärast andmekogusse kandmata organisatsiooni vastu võtmist oma liikmeskonda tagama, et vastuvõetud organisatsioon esitab andmed andmekogule 30 päeva jooksul. (11) Oma halduspiirkonna organisatsioonide andmete andmekogule esitamise koordineerimiseks võib volitatud töötleja nimetada maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse piires juhtisiku (edaspidi piirkondlik juhtisik). (12) Andmekogu volitatud töötlejal ning piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda organisatsioonide poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. Algallikateks on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud organisatsiooni põhikiri, spordialasele põhitegevusele viitav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood või liikmesus spordiorganisatsioonis. § 19. Spordikoolide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Eesti Hariduse Infosüsteemist kantakse spordikoolide alamandmekogusse järgmised andmed: 1) spordikoolide üldandmed ja spordikoolide spordi õppekavade andmed määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus, välja arvatud spordikooli pidaja äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri staatus, spordikooli või selle pidaja põhitegevusala ning spordikooli kontaktaadressi X- ja Y-koordinaat; 2) andmed „Sport spordikoolis” määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus; 3) „Spordikoolide õppurite andmed” määruse lisa 1 V peatükis välja toodud andmekoosseisus, v.a andmed treeningrühma tunniplaani kohta. (2) Eesti Hariduse Infosüsteemi vastutav töötleja esitab andmed andmekogu volitatud töötlejale poolte vahel kokkulepitud ajal ja viisil. (21) Spordikool, mille pidajat ei kanta andmekogusse spordiorganisatsioonina, esitab andmekogule spordikoolide kohta kantud andmetele täiendavalt juurde andmed spordikooli treeningrühmade kohta, andmed õppurite kuulumisest treeningrühmadesse ning spordikooli andmehalduri andmed. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud andmete andmekogusse kandmiseks esitab spordikool andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Volitatud töötleja vormistab spordikooli poolt spordikooli andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja spordikooli andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (23) Spordikool esitab vajalikud andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (3) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. § 191. Harrastajate ja spordialaliidu registreeritud sportlaste andmete esitamise kord (1) Spordiklubi harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid. (2) Spordiklubi teenusepõhiseks harrastaja loetakse harrastajaks juhul, kui ta tegeleb spordiklubis spordi harrastamisega § 12 lg 44 punkti 2 kohaselt teenusepõhiselt ja tal on sõlmitud antud spordiklubiga pikaajaline, vähemalt 6-kuuline leping. (3) Spordikooli harrastajaks loetakse vähemalt 5- aastaseid spordikooli õppureid, kelle pidajat ei kanta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. (4) Spordiklubi ja spordiklubina tegutsev spordialaliit või –ühendus esitab spordiharrastajate andmed andmekogule alljärgnevalt: 1) spordiklubis organiseerunult eelkomplekteeritud treeningrühmades ja individuaalplaani alusel spordiga tegelevate 19-a ja nooremate või kuni 24-aastasete (kaasa arvatud) noorte osas noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks vajaliku info saamiseks spordiorganisatsioonide harrastajate andmed isikupõhiselt harrastajate alamandmekogule; 2) spordiklubis organiseerunult eelkomplekteeritud treeningrühmades ja individuaalplaani alusel spordiga tegelevate 20-aastaste ja vanemate harrastajate andmed arvandmetena spordiorganisatsioonide alamandmekogule ja soovi korral (eelneva nõusoleku alusel) täiendavalt isikupõhiselt harrastajate alamandmekogule; 3) teenusepõhiste 19-aastaste ja nooremate ja 20-aastaste ja vanemate spordiharrastajate andmed arvandmetena spordiorganisatsioonide alamandmekogule. (5) Spordialaliit esitab spordialaliidu spordimeisterlikkuse rühmadesse kuuluvate harrastajate andmed harrastajate alamandmekogule isikupõhiselt. (6) Spordiklubides eelkomplekteeritud treeningrühmades käesoleva määruse § 12 lg 44 punktis 1 märgitud viisil spordiga tegelevate sporti harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate isikupõhised andmed kannab andmekogu volitatud töötleja alamandmekogusse juhul, kui spordiklubi esitab andmekogusse kandmiseks treeningrühma täieliku nimekirja. (7) Harrastaja läheb andmekogus sama spordiala ja sama distsipliini lõikes arvesse ainult ühe harrastajana. Spordialaliidu spordimeisterlikkuse rühmadesse kuuluvad harrastajad arvestatakse harrastajatena nende koduklubides. (8) Kui harrastaja tegeleb sama spordiala või distsipliiniga nii teenusepõhiselt kui organiseerunult, arvestatakse ta organiseerunud harrastajaks. (9) Harrastaja kuulumisel samal spordialal spordiorganisatsiooni ja spordikooli või rohkem kui ühte spordiorganisatsiooni või -kooli lähtub andmekogu volitatud töötleja harrastaja koduklubi määramisel eelkõige järgnevast: 1) millises spordiorganisatsiooni või –kooli sportlasena on sportlane registreeritud spordialaliidus oma vanuseklassis; 2) millisest spordiorganisatsioonist või -koolist saab töötasu harrastaja sporditegevuse juhendaja; 3) millisele spordiorganisatsioonile või -koolile laekuvad harrastaja treeningtasud. (10) Spordialaliidu registreeritud sportlaseks käesoleva määruse tähenduses loetakse 5-aastaseid ja vanemaid spordiharrastajaid, kellel on spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu kehtiv võistlusluba osaleda spordialaliidu võistlustel (litsents) ja kes on nõuetekohaselt registreeritud spordialaliidu vastavas andmebaasis või infosüsteemis. (11) Andmekogusse kantava spordialaliidu võistlusloa maksimaalne kehtivus on üks aasta. Ühel sportlasel võib samal spordialal ühes vanuseklassis korraga olla üks kehtiv Eesti ja üks rahvusvaheline litsents. § 20. Spordiehitiste alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiobjekti omanikul on kohustus algatada temale kuuluva spordiobjekti andmete esitamine andmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates spordiobjekti kasutusele võtmisest või spordiobjekti omandiõiguse omandamisest, kui temale kuuluv spordiobjekt ei ole andmekogusse kantud. (11) Kui spordiobjekt asub kinnistamata maal, täidab lõikest 1 tuleneva kohustuse spordiobjekti valdaja. (2) Andmekogusse kandmiseks esitab spordiobjekti omanik volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud ajakohased andmed, mille alusel otsustab volitatud töötleja spordiobjekti tüübi, liigi või liigid ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiobjekti omaniku poolt spordiobjekti andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja spordiobjekti andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (3) Spordiobjekti omanik esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (4) Spordiobjekti omanik esitab koostöös spordiobjekti valdajaga andmekogusse: 1) spordiobjekti andmed, välja arvatud spordiobjekti liik või liigid, omandiliik ja asukoha koordinaadid; 2) sportimispaiga üldandmed, välja arvatud sportimispaiga vastavus spordialaliitude nõuetele; 3) sportimispaiga tehnilised andmed; 4) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 5) spordiobjekti andmehalduri andmed. (5) Orienteerumisterritooriumide andmed päritakse Eesti Orienteerumisliidult iga kalendriaasta 31. oktoobriks. (6) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui spordiobjekti omanik või Eesti Orienteerumisliit on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (7) Sportimiseks kasutatavate matkaradade spordiehitiste alamandmekogusse kandmise eelduseks on Eesti Matkaliidu kirjalik nõusolek. (8) Linna või valla haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegeleval teenistujal või ametiasutuse teenistujal, kes neid ülesandeid täidab, on kohustus teatada oma halduspiirkonna uute ja andmekogusse kandmata spordiobjektide, sealhulgas sportimiseks kasutatavate kergliiklusteede, matkaradade, lennuspordi lennuväljade ja purjespordisadamate algandmed andmekogu volitatud töötlejale iga kalendriaasta 1. veebruariks. (9) Oma halduspiirkonna spordiobjektide andmete esitamist andmekogule koordineerib piirkondlik juhtisik. (10) Andmekogu volitatud töötlejal ja piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda spordiobjektide, sealhulgas riiklikusse ehitisregistrisse kandmata või riiklikus ehitisregistris spordiotstarbelist kasutamise otstarvet mitteomavate ehitiste omanike poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. § 21. Treenerite alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuandmed kannab andmekogusse vastavat treenerikutset andev kutsekomisjon või andmekogu volitatud töötleja 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. (2) Andmekogu volitatud töötleja vormistab andmekogusse kantud treenerile, treenerikutse taotlejale ja soovi korral sporditegevust juhendavale treenerikutseta isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, uuendamist ja parandamist võimaldava kasutajakonto. (21) Spordiklubi esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine § 12 lõigete 4 ja 41 kohaselt ning isik juhendab spordiklubis aktiivselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul vähemalt ühte § 12 lõikes 42 § 191 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat spordiharrastajat ning tal on sõlmitud spordiklubiga sellekohane leping. (22) Spordialaliit esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed treenerite alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui isik tegutseb spordialaliidus treeneri või sporditegevuse juhendajana sellekohase lepingu alusel. (3) Treener ja treenerikutse taotleja esitab andmekogusse enda kohta järgmised andmed: 1) isikukood; 2) hariduse andmed ja kontaktandmed; 3) treenerikutse taotlemisel nõutavad dokumendid. (4) Sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab lõikes 3 nimetatud andmed omal soovil. (5) Kutsekomisjon kannab andmekogusse: 1) taotletavate ja antud treenerikutsete andmed, välja arvatud kutsetunnistuse registreerimisnumber; 2) treenerikutse tasemekoolituste andmed; 3) kutseeksamite andmed. (6) Treenerikutse andja kannab andmekogusse: 1) kutsekomisjonid ja kutsed; 2) kutsekomisjonide liikmete andmed. (7) Treenerikutset andev organ või treenerikutset andev kutsekomisjon kannab andmed andmekogusse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (8) Treener, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab andmed kirjalikult paberkandjal, elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID- kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (9) Antud treenerikutsete andmed kantakse andmekogusse kutseregistri põhimääruses sätestatud tähtaegu arvestades. (10) Määruse lisa 1 IV peatükis nimetatud andmed „Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis”, välja arvatud märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta, kantakse treenerite alamandmekogusse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Eesti Hariduse Infosüsteemi vastutav töötleja esitab andmed andmekogu volitatud töötlejale poolte vahel kokkulepitud ajal ja viisil. § 211. Harrastajate alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiorganisatsioon esitab harrastajate alamandmekogusse treeningrühmade andmed ja harrastajate nimekirjad 30 päeva jooksul alates spordi harrastamise võimaldamisega alustamisest. (2) Spordialaliit esitab harrastajate alamandmekogusse spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 30 päeva jooksul alates sportlasele võistlusloa väljastamisest alates. (3) Spordiorganisatsiooni harrastajate andmete sisestamise aluseks on leping treeningrühma treeneri või juhendajaga, leping harrastajaga, harrastaja avaldus spordiala/distsipliini treeningutel osalemiseks või muu alusdokument ning treeningutest osavõtmise kohta peetav arvestus. Litsentseeritud sportlase andmete sisestamise aluseks on sportlase või organisatsiooni litsentsi taotlemise avaldus või muu alusdokument. (4) Spordikool esitab harrastajate alamandmekogusse treeningrühmade andmed 30 päeva jooksul alates spordikooli spordikoolide alamandekogusse kandmisest. (5) Sportlasele sportlase stipendiumi või toetuse eraldanud või sportlasega sportlaste lepingu sõlminud organisatsioon esitab andmed lepingu sõlmimise ja makse tegemise päeval. (6) Sportlase stipendiumide, lepingute ja toetuste kandmiseks alamandmekogusse esitab stipendiumi või toetuse maksja andmekogus volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse, mille alusel vormistab andmekogu volitatud töötleja organisatsiooni stipendiumide ja toetuste maksja andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist ja uuendamist võimaldava kasutajakonto. (7) Organisatsioon esitab sportlaste stipendiumide, lepingute, toetuste ja maksete andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis, kus andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (8) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. Sportlase stipendiumi, lepingu ja töötasu andmed kannab volitatud töötleja andmekogusse andmete esitamisele järgneval päeval, juhul kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. § 212. Sporditulemuste alamandmekogusse andmete esitamise ja kandmise kord (1) Sporditulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse andmekogu volitatud töötleja võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku võistlusprotokolli avaldamisest. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus pöörduda vastava spordialaliidu või –ühenduse poole andmekogusse kantavate andmete täpsustamiseks ja võistlusprotokollide saamiseks. § 22. Andmete uuendamise kord (1) Spordiorganisatsioonil on kohustus uuendada andmekogusse kantud andmeid igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober. (11) Majandusaasta tulude ja kulude andmed esitab spordiorganisatsioon mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile. Andmekogule esitab spordiorganisatsioon füüsiliste isikute maksetest saadud tulude, treenerite ja juhendajate tööjõukulude, sportlaste tööjõukulude ja väljamakstud stipendiumite andmed. Juhul kui mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile esitatud andmetest ei saa mõistlikult tuletada vajalikke andmeid, mis vastavad lisas 1 määratud taksonoomiale, või kui spordiorganisatsiooni majandusaasta ei ühti kalendriaastaga või kui andmed tuleb esitada spordiorganisatsioonina tegutseva majandusüksuse kohta, võib volitatud töötleja nõuda spordiorganisatsioonilt ka muude majandusaasta tulude ja kulude andmete esitamist andmekogusse. (2) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud tagama oma juriidilisest isikust liikmete andmete uuendamise andmekogus käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks. (3) Andmekogusse kantud muu organisatsioon oma andmeid andmekogus iga aasta uuendama ei pea. (4) Spordiobjekti omanikul on kohustus uuendada temale kuuluva spordiobjekti kohta andmekogusse kantud andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. märtsiks. (5) Spordialaliit esitab nõuetele vastavate sportimispaikade tunnused üks kord kalendriaastas, 31. oktoobriks. (6) Treener, treenerikutse taotleja ja omal soovil andmekogusse hariduse andmed ja kontaktandmed esitanud sporditegevust juhendav treenerikutseta isik on kohustatud uuendama oma andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. detsembriks. (7) Peale lõigetes 1, 4 ja 6 sätestatu on andmeandja kohustatud uuendama alljärgnevaid andmekogusse kantud andmeid 30 päeva jooksul arvates nende muutumisest: 1) spordiorganisatsioon spordiorganisatsiooni üldandmeid, spetsiifilisi andmeid, liikmeskonna ja spordiorganisatsiooni andmehalduri andmeid; 2) spordiklubi ja spordialaliit treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmeid, välja arvatud treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku juhendatavate harrastajate arv, töö iseloom, treeningtundide arv nädalas ning märge treenerile või sporditegevust juhendavale treenerikutseta isikule eelmisel majandusaastal makstud stipendiumide kohta, mis esitatakse üks kord aastas, 1. märtsiks; 3) spordiobjekti omanik spordiobjekti üldandmeid, spordiobjekti omaniku, spordiobjekti valdaja, spordiobjekti asukoha kontaktandmeid ja spordiehitiste alamandmekogus spordiobjekti andmehalduri andmeid; 4) treener, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendav treenerikutseta isik hariduse andmeid ja kontaktandmeid; 5) treenerikutset andev kutsekomisjon treenerikutsete tasemekoolituste andmeid. (71) Spordikoolil, mille pidaja ei ole andmekogus spordiorganisatsioonina, on kohustus esitada andmekogule treeningrühmade ja harrastajate andmed igal kalendriaastal pärast andmete uuendamist Eesti Hariduse Infosüsteemis, ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober. (72) Spordialaliit on kohustatud uuendama harrastajate alamandmekogus litsentseeritud sportlaste nimekirju iga kuu 1. kuupäevaks. (73) Juhul, kui spordiorganisatsioon või –kool taotleb või talle eraldatakse harrastajate isikupõhiste andmete alusel riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse toetust, tuleb andmeid uuendada konkreetses toetuse saamise korras ettenähtud sagedusega. (74) Sportlase stipendiumi, sportlase lepingu ja sportlase toetuse maksjal on kohustus uuendada maksete andmed makse tegemise päeval. (8) Andmekogusse kantud spordiorganisatsioonide ja spordiobjektide andmete uuendamist käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks koordineerivad oma halduspiirkonna raames piirkondlikud juhtisikud. 4. peatükk ANDMEKOGU ANDMETE JA ALUSDOKUMENTIDE SÄILITAMINE NING ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE § 23. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse „Arhiiviseadusest”, selle alusel antud õigusaktidest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast. (2) Säilitada tuleb digitaalses andmekogus olevad andmed, alusdokumendid ning § 24 lõikes 6 ja § 27 lõikes 6 nimetatud andmed. (3) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kalendriaastate kaupa ja alatiselt. Kalendriaastate kaupa säilitatavad andmed määratakse volitatud töötleja kehtestatud arhiveerimiskorras. (4) Alusdokumente ja § 27 lõikes 6 nimetatud andmeid säilitab volitatud töötleja viis aastat, mille järel antakse need „Arhiiviseaduse”, muude seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt vastavasse avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. (5) Andmekogusse kantud organisatsiooni andmed arhiveeritakse, kui: 1) organisatsioon kustutatakse äriregistrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist; 2) spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei tegutse või on likvideerimisel; 3) kuus kuud pärast käesolevas määruses sätestatud andmete uuendamise tähtpäeva, kui spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei ole andmeid esitanud või ei ole esitanud andmeid nõuetekohaselt; 4) muu organisatsioon ei ole enam ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige; 5) muutub organisatsiooni liik või spordiorganisatsioon ei vasta § 12 lõigetes 2–7 sätestatud tingimustele ega ole ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse ega rahvusliku olümpiakomitee liige. (6) Andmekogusse kantud spordikooli andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordikool arhiveeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis; 2) spordikooli andmekogusse kandmise aluseks olnud spordiala või distsipliiniga seotud õppekava suletakse ja spordikoolil pole muid andmekogusse kantud spordiala või distsipliiniga seotud õppekavasid. (7) Andmekogusse kantud spordiobjekti andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordiobjekt lammutatakse; 2) spordiobjekti aktiivset spordialast kasutust ei toimu ning selle taas spordialasesse kasutusse võtmine ei ole tõenäoline ja spordiobjekti omanik on sellest andmekogule teatanud; 3) spordiobjekt ei ole olnud aktiivses spordialases kasutuses kahel järjestikusel kalendriaastal; 4) spordiobjekti andmeid ei ole uuendatud kahel järjestikusel kalendriaastal; 5) orienteerimisterritooriumi kohta kehtiv orienteerumiskaart ei ole enam kasutuses ja Eesti Orienteerumisliit on sellest andmekogule teatanud; 6) Eesti Matkaliit on esitanud taotluse matkaraja eemaldamiseks andmekogust põhjusel, et matkarada ei vasta tema kehtestatud nõuetele. (8) Andmekogusse kantud treeneri, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmed arhiveeritakse: 1) kuus kuud pärast treenerikutse aegumist, kui treeneril ei ole muid kehtivaid kutseid ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna ega taotle treenerikutset; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul kuus kuud pärast tegutsemise lõpetamist spordiorganisatsioonis või -koolis või pärast vastava spordiorganisatsiooni või -kooli tegevuse lõpetamist või andmete arhiveerimist, kui ta ei ole asunud muule töökohale ega taotle treenerikutset; 3) treenerikutse taotleja puhul kuus kuud pärast registrisse kandmist, kui ta ei ole omandanud treenerikutset ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna; 31) spordikooli treeneri ja seal sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui spordikoolide alamandmekogus ei ole spordikooli kohta andmed „Sport spordikoolis” ning isik ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 32) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui ta ei vasta § 21 lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustele, ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis, kelle pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonina spordiorganisatsioonide alamandmekogusse, sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 4) treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku surma korral. (9) Andmekogusse kantud kutsekomisjoni või kutse andmed arhiveeritakse, kui vastava kutsekomisjoni tegevus või kutse andmine on lõpetatud. (10) Kutsekomisjoni liikme andmed arhiveeritakse, kui kutsekomisjoni liige ei kuulu enam kutsekomisjoni koosseisu. (11) Kutseeksamite andmed arhiveeritakse kaks aastat pärast kutseeksami toimumist. (12) Andmekogusse kantud isikupõhised harrastaja andmed arhiveeritakse kuus kuud pärast seda, kui harrastaja ei kuulu enam ühessegi treeningrühma ega harrasta üheski spordiorganisatsioonis sporti individuaalselt. (13) Andmekogusse kantud spordialaliidu litsentseeritud sportlase andmed arhiveeritakse kuus kuud päras litsentsi kehtivuse lõppemist, juhul kui sportlane ei oma ühtegi teist litsentsi. (14) Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse üks aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. (15) Arhiveeritud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste alamandmekogude andmeid kuni kümme aastat alates spordiorganisatsiooni, spordikooli või spordiobjekti andmete arhiveerimisest; 2) treenerikutse taotleja andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 3) treenerikutse aegumisel treenerikutse andmeid kuni kümme aastat alates arhiveerimisest; 4) treenerikutse tasemekoolituste andmeid kuni kümme aastat alates tasemekoolituse toimumise lõpu kuupäevast; 5) spordiorganisatsiooni või spordikooli treeneri ja seal treenerina tegutseva treenerikutseta isiku üldandmeid, treenerikutse ja tööhõive andmeid kuni kümme aastat alates spordiorganisatsiooni või -kooli arhiveerimisest, vastavate tööhõive andmete puudumisel kuni kümme aastat alates arhiveerimisest; 6) kutsekomisjonide liikmete andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 7) kutsekomisjonide ja kutsete andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 8) kutseeksamite andmeid kuni neli aastat või kutse kehtivuse lõppemiseni alates arhiveerimisest; 9) harrastajate ja spordialaliidu litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide, lepingute andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest. (16) Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed kustutatakse või anonüümitakse. (17) Sporditulemuste andmeid hoitakse alaliselt. § 24. Andmekogu andmete õigsus (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja. (11) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, nõuda täiendavate andmete, selgituste ja dokumentide esitamist. Kui andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged, puudulikud, ebausutavad või kattuvad teise spordiorganisatsiooni või spordikooli andmetega, on andmekogu volitatud töötlejal õigus keelduda nende kandmisest andmekogusse. (2) Ebaõigete, puudulike, ebausutavate või kattuvate andmete tuvastamise korral on andmeandja kohustatud esitama täiendavad andmed, selgitused või dokumendid kümne tööpäeva jooksul vea avastamisest või sellest talle teatamisest arvates. Nende alusel teeb parandused esitatud andmetes andmekogu volitatud töötleja. (3) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud või mis on käesolevas määruses sätestatud tähtpäevaks nõuetekohaselt uuendamata. (4) Andmekogu andmebaasis vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel parandab need andmekogu volitatud töötleja, piirkondlik juhtisik või treenerikutset andev kutsekomisjon. (5) Kui andmekogu andmetes esineb vigu või on tekkinud kahtlus andmekogus olevate ebaõigete või kattuvate andmete suhtes, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja andmed parandama. Andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete parandamisest teavitab volitatud töötleja andmeandjat. (6) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu andmebaasis. 5. peatükk ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE § 25. Andmete töötlemine ja avaldamine (1) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal. (2) Treenerite alamandmekogu andmete töötlemise õigus on kutset andva organi esindajal ja kutsekomisjoni kontaktisikul treenerite alamandmekogus oma kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmete ulatuses ning piirkondlikel juhtisikutel oma halduspiirkonna spordiorganisatsioonides treenerina või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate isikute tööhõive andmete ulatuses. (3) Spordiorganisatsioonide ja spordiehitiste alamandmekogu andmete töötlemise õigus oma halduspiirkonna organisatsioonide ja spordiobjektide ulatuses on piirkondlikel juhtisikutel. (4) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töö- või teenistussuhte lõppemist ning täitma „Isikuandmete kaitse seaduses” sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. (5) Treenerite alamandmekogu veebilehte kasutatakse treenerikutse andja ülesande täitmisega seotud teabe avalikustamiseks. (6) Sporditegevuses osalejate ohutu sportimise korraldamise eesmärgil avaldatakse spordi- organisatsioonide alamandmekogu veebilehel spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogu veebilehel spordikoolide treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed, spordialad ja distsipliinid koos vastava kutsekvalifikatsiooni andmetega. (7) Treenerite alamandmekogu veebilehel sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, välja arvatud treenerikutsete taotlejad, andmeid ei avaldata. (71) Juhul kui spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda kuulub huvikooliseaduse alusel tegutseva spordikooli pidaja, näidatakse spordiorganisatsiooni liikmena spordiorganisatsioonide alamandmekogu veebilehel lisaks spordikooli pidajale ka spordikooli andmeid. (8) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 27 - jõust. 01.01.2017] § 26. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus (1) Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs andmekogude avalikel veebilehtedel ja muul viisil kooskõlas „Avaliku teabe seadusega” ja „Isikuandmete kaitse seadusega”. (2) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. (3) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed: 1) spordiorganisatsiooni tegevpersonali andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või spordikoolis; 2) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tegutsemise vorm, juhendatavate harrastajate arv, töö iseloom, treeningtundide arv nädalas ning märge makstud stipendiumide kohta; 21) harrastaja alamandmekogu andmed (va andmed, mis mõjuanalüüsis toodud andmekoosseisus ei ole juurdepääsupiiranguga, hetkel pole loetelu käesolevas kavandis välja toodud); 3) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud; 4) spordiobjekti omaniku andmed, kui spordiobjekti omanik ei ole andnud nõusolekut andmete avaldamiseks, välja arvatud omaniku õiguslik vorm ja omaniku liik; 5) spordiobjekti valdaja isikukood; 6) spordiorganisatsiooni andmehalduri ja andmete sisestaja andmed; 7) spordiobjekti andmehalduri andmed; 71) spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmed; 8) treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku üldandmed, välja arvatud isiku eesnimi, perekonnanimi, elukoha ja kontaktaadressi maakond ja omavalitsus; 9) treenerikutse tasemekoolituste andmed; 10) kutsekomisjoni liikme isikukood, kontakttelefon ja e-posti aadress; 11) kutseeksamite andmed; 12) alusdokumendid; 13) sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase isikukood. (4) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja, andmekaitse järelevalveasutuse ja riikliku statistilise vaatluse korraldaja selleks volitatud isikutel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Juurdepääs treenerite alamandmekogu andmetele on treenerikutse andja ülesannete täitmiseks kutset andva organi esindajal tema teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses ja kutsekomisjoni kontaktisikul treenerite alamandmekogus kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmetele. (6) Juurdepääs spordiorganisatsiooni liikmeskonda kuuluvate organisatsioonide andmetele, välja arvatud spordiorganisatsioonide andmehaldurite andmetele, on asjaomase spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, andmehalduril spordiorganisatsioonide alamandmekogus ja tema määratud asjaomase spordiorganisatsiooni esindajatel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses. (61) Juurdepääs harrastajate alamandmekogusse kantud andmetele on piirkondlikel juhtisikutel, kohaliku omavalitsusüksuse esindajal oma omavalitsusüksuses registreeritud ja tegutsevate spordiorganisatsioonide ja –koolide ning seal elukohta omavate harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete ulatuses; spordialaliidu esindajal oma spordiala harrastajaid omavate spordiorganisatsioonide ning spordialaga tegelevate harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete ulatuses ning sportlase ja toetuse maksjal sportlase andmete piires, kellele ta eraldab toetust või stipendiumi. (7) Juurdepääs andmekogusse kantud oma halduspiirkonnas registreeritud organisatsioonide, spordikoolide ja halduspiirkonnas asuvate spordiobjektide andmetele, välja arvatud andmehaldurite andmetele spordiorganisatsioonide ja spordiehitiste alamandmekogudes, ning oma halduspiirkonnas elukohta omavate ja oma halduspiirkonnas tegutsevate treenerite, treenerikutse taotlejate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmetele nende treenerikutse ja tööhõive andmete kohta on maakonna spordiliidu esindajal. (71) Juurdepääs spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogude andmetele oma halduspiirkonnas registreeritud organisatsioonide ja spordikoolide kohta, treenerite alamandmekogu andmetele oma halduspiirkonnas elukohta omavate ja oma halduspiirkonnas tegutsevate treenerite, treenerikutse taotlejate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmete, treenerikutse ja tööhõive andmete kohta ning spordiehitiste alamandmekogu andmetele oma halduspiirkonnas asuvate spordiobjektide kohta on piirkondlikel juhtisikutel. (72) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. (8) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 27. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust väljastamine (1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. (2) Andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud: 1) milliseid andmeid taotletakse; 2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht või juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise ja füüsilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust; 3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk; 4) taotluse esitamise kuupäev. (3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast arvates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja. (4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise eesmärk, maht ja väljastamise kord. (5) Andmeid väljastatakse paberkandjal või digitaalsel andmekandjal. Juhul kui andmete väljastamise kohta on sõlmitud lõikes 4 nimetatud leping, võib andmeid väljastada siduspöörduse teel andmesidevõrkude kaudu. (6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati. 6. peatükk JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE § 28. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostatavad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda pädevusele, „Isikuandmete kaitse seadusele” ning „Avaliku teabe seadusele”. § 29. Andmekogu finantseerimine Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. § 30. Andmekogu likvideerimine (1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 31. Andmete ülekandmine lähteandmekogudest Volitatud töötleja spordiklubide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste registritesse enne käesoleva määruse jõustumist kogutud andmed kantakse andmekogu alamandmekogudesse ja avaldatakse vastutava ja volitatud töötleja vahel kokkulepitud tingimustel, viisil ja tähtpäevaks. § 32. Spordikoolide andmete kogumine Andmete kogumist spordikoolide kohta alustatakse hiljemalt 1. veebruarist 2012. a. § 33. Spordiorganisatsioonide ja treenerite alamandmekogudesse andmete esitamise kord Spordiorganisatsioonide ja treenerite alamandmekogus on paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjastatud andmete esitamine võimalik kuni 31. detsembrini 2012. a. § 34. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2011. a. Lisa 1 Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu Lisa 2 Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus

Kiri

Kiri

Failid

Sisu (failidest)