Kiri

Eesti Ajaloomuuseumi direktorile arvamus. Kaesolev arvamus/ekspertiis puudutab Eesti Ajaloomuuseumis sailitatavat 2939 Vene Keisririigi 18.-19. sajandi vaskmiinti. Valdav enamus neist, st. 2799 miinti parineb end. Opetatud Eesti Seltsi (OES) kollektsioonist (inv. nr. AM 12382), 118 aga on omandatud ajaloomuuseumi eelkaija Eestimaa Kirjanduse Uhingu (EKU) Provintsiaalmuuseumi poolt(inv. nr. 13751). 1864. aastal loodud Provintsiaalmuuseumi miindikogu kujunemislugu on pikk ja keeruline protsess. Kollektsioon sai tosiselt kannatada 1944. aastal, mil mh. varastati suurem osa 10.-13. sajandi miintidest (17 aaret koos 2532 verminguga). Jarelejaanud miindikollektsioon aeti aga totaalselt segamini. Korralagedust aitas suurendada ka A. Jasman, kes "hoolitses" kogu eest peale soda. 1950. aastal, parast Opetatud Eesti Seltsi likvideerimist, anti seltsi miindid tile ajaloomuuseumile, mis tol ajal kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia koosseisu. Kahe Eesti suurima mundikollektsiooni (OES ja EKU) iihendamisel sai uueks koguhoidjaks Vilma Soerd. Kultuuriministeeriumi haldusalasse (lie viidud ajaloomuuseumi rahulik areng sai jarjekordse hoobi 1960. aastate alguses. Nimelt tegi arheoloog Harri Moora ettepaneku sealse mundikollektsiooni viimiseks Ajaloo Instituuti, kuna viimati mainitud asutusse olid juba varem deponeeritud OES arheoloogilised kogud. 1960. aastal langetaski Teaduste Akadeemia presiidium vastava otsuse, mille kohaselt anti enne 1710. aastat vermitud OES ja EKU miindid tile Ajaloo Instituudile (tanapaeva Tallinna Ulikooli arheoloogia teaduskogu). Ajaloo Muuseumi 124 000 iihikuga numismaatikafondist laks koguni 88 800 miinti Ajaloo Instituuti. Muuseumile ja'i vaid miindikogu noorem osa, mis valdavalt koosnes tuhandetest tsaarivene vaskmiintidest, mille naol on tegemist nn. masstoodanguga ning mis ei kujuta endast ajaloolist, arheoloogilist ega ka numismaatilist vaartust. Seoses MUISi juurutamisega Eesti muuseumimaastikul, aga vottes samuti arvesse ajaloomuusemi miindikogu pidevat kasvu, tahendaks tuhandete vahevaartuslike vaskmiintide hoidmine ja pohjalik kirjeldamine mahukat lisatood ja -ruumi, mis liiati ei anna midagi juurde ei teadusele ega valjapanekutele. Olen arvamusel, et konkreetsed uusaegsed, suuresti igasuguse taustinformatsiooni kaotanud vaskmiintidest ei oma sailitamisvaartust Eesti Ajaloomuuseumi numismaatikakogus, vaid tuleks tile anda abikogusse. Mauri Kiudsoo C^f*^~<- 31.10.2018 Tallinna Ulikooli arheoloogia teaduskogu numismaatiakogu hoidja