Kiri

Keskkonnaministeerium Meie 14.11.2018 nr 1.1-10/8554-1 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud asutuste juhid Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Kavandatav regulatsioon sätestab kohustuse kasutada avaliku sektoriga arveldamisel üksnes e- arveid. Regulatsiooniga võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2014/55/EL täies ulatuses. Ministeeriumid on kooskõlastanud kohustusliku e- arvete kasutamise plaani 2016. aastal, EIS toimik nr. 15-1741, mistõttu palun kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse seletuskiri Keir Pool 6113483 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 2  EELNÕU Raamatupidamise seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel esitatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes, masintöödeldav arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 29.06.2013, lk 1).“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. juulil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn 2018 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 1  Seletuskiri raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse regulatsioon, mis toetab raamatupidamise muutumist kasutajasõbralikumaks. Väheneb arvetega seotud töömaht ning ajakulu. Samuti on e-arvete kasutamine positiivse mõjuga looduskeskkonnale, kuna väheneb paberi kasutamine. Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivist 2014/55/EL tulenev kohustus, et võrgustiku sektori hankijad peavad olema võimelised vastu võtma ja töötlema Euroopa Liidu standardile vastavaid e-arveid. Eelnõus sätestatakse masintöödeldavate arvetega ehk e-arvetega arveldamise kohustus avaliku sektoriga arveldamisel. Kui kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel esitatakse arve riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes, peab see vastama masintöödeldava algdokumendi juhendile või Euroopa e-arve standardile. Erasektori asutustel on võimalus kasutada avalikule sektorile masinöödeldavate arvete saatmiseks riigile kuuluvat tarkvara „E-arveldaja“ tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist Keir Pool ([email protected], telefon 611 3483) ja ettevõtluse ning arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk ([email protected], 611 35 85). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], 611 3638). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected] 611 3645). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 9. mail 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 09.05.2017, 30). Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiviga 2014/55/EL (edaspidi direktiiv 2014/55/EL). Nimetatud direktiivi artikli 3 kohaselt töötab Euroopa standardiorganisatsioon välja e-arvete põhielementide semantilist andmemudelit käsitleva e- arveldamise Euroopa standardi. Viide sellele standardile avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2017. aasta 17. oktoobril. Direktiivi 2014/55/EL artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtavad vastu ja töötlevad e-arveid, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile. Direktiivi 2014/55 artikli 11 kohaselt peavad 1 liikmesriigid eeltoodud sätte üle võtma hiljemalt 18 kuud pärast e-arveldamise Euroopa standardi kohta viite avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Samuti on eelnõu seotud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 alaeesmärgiga: „Nutikam riigivalitsemine“. Arengukava kohaselt kavandatakse suurendada avalike teenuste osutamise mõju- ja kuluefektiivsust. Selleks muudetakse kogu asjaajamine avalikus sektoris ja avaliku sektoriga paberivabaks. Näiteks muudetakse masintöödeldavate arvete esitamine avaliku ja erasektori vahelises arvelduses kohustuslikuks. Lisaks on eelnõu seotud Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2019– 2022 seatud eesmärgiga hoida ja tõsta riigi haldusvõimekust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu häälteenamus. 2. Seaduse eelnõu eesmärk Seaduse muutmise eesmärgiks on sätestada regulatsioon, mis toetab ja hoogustab masintöödeldava raamatupidamise kasutamist või selle kasutusele võtmist. Infotehnoloogia on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel. Seetõttu peab arvestusala regulatsioon võtma arvesse infotehnoloogia tänaseid ja tulevasi võimalusi. Raamatupidamise seaduse muutmise eelnõuga luuakse eeldused masintöödeldavate arvete üldiseks levikuks ja riigi haldusvõimekuse tõstmiseks. Eelnõus sätestatud muudatused loovad võimalused innovatsiooni edendamiseks nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Eelnõus sätestatud muudatused on seotud 2014. aastal ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega (dokumendi number eelnõude infosüsteemis 14-1701/01). Eelnõus sätestatud regulatsioon vastab väljatöötamiskavatsuses toodule. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb raamatupidamise seaduse muutmisest. 3.1. Raamatupidamise seaduse muutmine Eelnõu punktiga 1 muudetakse RPS § 71 lõiget 7. Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel esitatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes, masintöödeldav arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas Eelnõuga sätestatakse kohustus esitada avalikule sektorile üksnes kindlatele kriteeriumitele vastavaid arveid. Tegemist on RPS § 71 lõike 1 suhtes erisättega. Kui arve saatja ei rakenda arve koostamisel masintöödeldava algdokumendi juhendit (vt RPS § 71 lõige 10) või e- arveldamise Euroopa standardit, peab ta kasutama operaatorteenust, mille abil viiakse arve vastavusse masintöödeldava algdokumendi juhendiga või e-arveldamise Euroopa standardiga. 2 Eelnõus sätestatakse raamatupidamiskohustuslastele kohustus arveldada üksnes e-arvetega, kui arve saajaks on: 1) riigiraamatupidamiskohustuslane; 2) kohaliku omavalitsuse üksus; 3) avalik-õiguslik juriidiline isik; 4) raamatupidamiskohustuslane, kelle üle riigiraamatupidamiskohustuslasel, kohaliku omavalitsus üksusel või muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt või teiste valitseva mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju; 5) hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes. Täpsustus, et e-arve tuleb esitada ka RHS § 5 mõttes hankijale on vajalik seetõttu, et punktides 1-4 nimetatud asutuste ja isikute nimekiri ei sisalda kõiki hankijaid. Nimelt on võrgustikusektori hankijaks ka sellised äriühingud, kelle üle riigiraamatupidamiskohustuslasel, kohaliku omavalitsus üksusel või muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ei ole valitsevat mõju, vaid kes on hankijad seetõttu, et neil on võrgustikusektoris tegutsemiseks eri- või ainuõigus. Võrgustikusektori selgitus on esitatud RHS §-des 146 – 152 ja hõlmab tegutsemist: 1) gaasi ja soojusenergia; 2) elektrienergia; 3) veega; 4) transporditeenusega; 5) sadamate või lennuväljadega; 6) postiteenustega; 7) nafta ja gaasi kaevandamisega või kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades. Masintöödeldavate arvetega arveldamise kohustust ei kohaldata (RPS § 71 lõige 8), kui: 1) masintöödeldav algdokument esitatakse julgeolekuasutusele; 2) masintöödeldav algdokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet; 3) masintöödeldava algdokumendi andmetele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus; 4) masintöödeldava algdokumendi vormingu ja esitamise kohta on seaduse või selle alusel antud määrusega ette nähtud käesolevas seaduses sätestatust erinev kord. Sellisel juhul lähtutakse masintöödeldava algdokumendi vormingu määramisel ja esitamisel eriseaduses või määruses olevatest sätetest (nt Eesti Haigekassale esitatavad arved). Eriregulatsiooni puudumisel lepitakse algdokumendi vorming ja esitamise tingimused kokku tehingupartnerite vahel (RPS § 71 lõige 9). Loodav regulatsioon toetab kasutaja- ja loodussõbralikku ning aja- ja töömahu säästlikku e- majanduse arenemist. Muudatusega sätestatakse kohustus, mille järgi peab avalikule sektorile saadetud arve olema üksnes e-arve. E-arvete käitlemiseks on võimalik kasutada erinevaid tarkvaralisi e-lahendusi. Neid raamatupidamiskohustuslasi, kes kannavad algdokumente läbi žurnaalorderite, erinevate andmike või ristmeliste ning liidavad kalkulaatoril ridu kokku on üksikuid. Ernst & Young Baltic AS läbiviidud uuringuga „Masinloetavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ selgitati välja, et erasektori ettevõtete hulgas kasutavad müügiarvete koostamiseks majandustarkvara 64% ettevõtetest, sealhulgas kõik keskmised ja suured ettevõtted. Hinnanguliselt 36% ettevõtetest ei kasuta majandustarkvara. Uuringutega on selgitatud välja, et arvete koostamiseks majandustarkvara kasutamise osakaal on mikro-, väike- 3 ja keskmiste ja suurte ettevõtete seas vastavalt 60%, 84% ja 100%. Mikro- väike- ja keskmiste ja suurte ettevõtete liigitamisel on uuringu teostaja lähtunud alltoodud kriteeriumitest. Ettevõtjate liigitamise alused Näitaja Mikro Väike Keskmine Suur Töötajate arv 0-9 10-49 50-99 100 - … Tabel 1. Ettevõtjate liigitamise alused1. Eelkõige mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate võimalusi ja vajadusi silmas pidades on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ja Rahandusministeerium saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt saavad kõik asutused saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e- arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. E-arveldaja on kasutajasõbralik veebipõhine raamatupidamistarkvara, mis aitab ettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada. Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise, kui nende poolt volitatud isikud (näiteks raamatupidaja). E-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja. E-arveldajat saab tasuta kasutada üksnes avalikule sektorile e-arvete saatmiseks, kui kasutaja soovib kasutada ka muid e-arveldaja teenuseid, siis toimub tasumine vastavalt hinnakirjale. Ernst & Young Baltic AS läbiviidud uuringu „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ kohaselt saadeti 19% erasektori arvetest e- arvetena, 64% pdf arvetena ja 17% paberarvetena. Seega liigub täna ca 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.2 Eelnõu jõustumisel võiks paberarvete ja PDF arvete osakaal väheneda. Direktiivi 2014/55 artikli 3 kohaselt töötab Euroopa standardiorganisatsioon välja e-arvete põhielementide semantilist andmemudelit käsitleva e-arveldamise Euroopa standardi. Viide sellele standardile avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2017. aasta 17. oktoobril. Direktiivi 2014/55/EL artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtavad vastu ja töötlevad e-arveid, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile. Direktiivi 2014/55 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid eeltoodud sätte üle võtma hiljemalt 18 kuud pärast e-arveldamise Euroopa standardi kohta viite avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Avaliku sektori hankijate selle kohane üleminekusäte on kehtivas RPS- s (§612 lg 2) juba olemas. Eelnõuga võetakse direktiiv üle ka nende võrgustiku sektori hankijate osas, kes hetkel kehtiva RPS määratluse alla ei mahu. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile 2014/55. Normitehniline märkus on vajalik, sest raamatupidamise seadusesse on juba varem sisse viidud direktiivi 2014/55/EL ülevõtmiseks vajalikud sätted, mida käesoleva eelnõuga tehakse veel. Seadusel puudus aga normitehniline märkus, mis direktiivi ülevõtmisele viitaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 1 Ernst & Young Baltic AS. Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused). 30.09.2014. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey_rm_lcupparuanne_30_09_2014_final.pdf 2 Ernst & Young Baltic AS. Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused). 30.09.2014. 4 Eelnõuga on kooskõlas kehtiva Euroopa Liidu õigusega. Direktiiv 2014/55/EL artikkel 7 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtavad vastu ja töötlevad e-arveid, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile. Avaliku sektori hankijate osas ja võrgustiku sektori hankijate osas, kes on valitseva mõju all, on direktiiv 2014/55/EL Eesti õiguses üle võetud. Valitseva mõju alt välja jäävate hankijate (nendeks võivad olla eraettevõtted, kellele on antud õigus halduslepingu või haldusaktiga tegutseda hankijana) osas võetakse direktiiv üle käesoleva eelnõuga (Lisa 1). 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisest ei tulene olulist mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 4) mõju regionaalarengule. 1. Muudatus – erasektori ja avaliku sektori vaheline arveldamine toimub e-arvetega. Kaasnev mõju – mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Seaduse eelnõu mõjutab ettevõtete tegevust, sest see muudab märkimisväärselt ettevõtjate senist praktikat avaliku sektoriga arveldamisel. Enamik arvetest liigub juba praegu elektroonilises vormis (enamasti e-maili teel). Seetõttu on muudatuse mõjuanalüüsi raames püütud hinnata, mida toob kaasa e-arvetega arveldamine. Samuti on hinnatud mõjusid, mis tekivad paberarvete edastamisest loobumisest. Mõjude hindamisel on tuginetud Ernst & Young Baltic AS uuringu „Erasektori organisatsioonidele majanduslike mõjude hindamine seoses e- arvetele üleminekuga“ tulemusele. Uuringu aruanne on kättesaadav veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus/e-arved E-arvetega arveldamisele üleminekul on ostja seisukohast erinevaid kokkuhoiukohti, mis kõik on väljendatavad kas tööajas või otseses rahalises kokkuhoius. Peamised kokkuhoiukohad on paberi- ja printimiskulu, ostuarvete menetlemisega seotud ajakulu ning ostuarvete sisestamisel tekkivate vigade ja ebatäpsuste vältimine. Lisaks eeltoodud otsestele mõjudele võib välja tuua veel järgmised kaudsed e-arvete kasutuselevõtuga kaasnevad positiivsed mõjud: 1) tööprotsesside lihtsustumine ja korrastumine; 2) parem ülevaade arvetest; 3) arved on taasesitatavad ja vaadeldavad igal ajahetkel (sh puudub vajadus teha lokaalseid varukoopiad); 4) audititega seotud tööaja vähenemine (audiitoritel ligipääs infosüsteemile, päringute arvu vähenemine); 5) elektroonilisest arhiveerimisest saadav rahaline kokkuhoid (arhiivipinna vähenemine, tööaja vähenemine, kontoritarvete kulu vähenemine). E-arvetele ülemineku mõju arve esitajatele sõltub oluliselt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja ettevõtte suurusest. Kui ettevõttel on suur arv kliente ja nendega regulaarne sagedane arveldamine (näiteks infrastruktuuri ettevõtted, kommunaalteenuste pakkujad), siis on e- arvetele üleminek üldjuhul juba majanduslikel kaalutlustel toimunud. Kui aga ettevõte ei esita suures mahus müügiarveid, siis uuringu andmetel ei näe ettevõtted majanduslikku motivatsiooni e-arvetele üle minna isegi siis, kui otsesed üleminekukulud ei ole väga suured. Rahandusministeerium on arvamusel, et e-arvete üleminekul kasutavad raamatupidamiskohustuslased enda jaoks kõige kuluefektiivsemat lahendust ning samuti on kõikidel soovijatel võimalus tasuta kasutada RIK e-arveldajat avalikule sektorile e-arvete 5 esitamiseks. E-arvete edastamise ja vastuvõtuga tegelevaid teenusepakkujaid on turul mitmeid. Registrite ja Infosüsteemide Keskus võimaldab raamatupidamiskohustuslastel e-arveldajas e- arveid tasuta koostada ja saata avalikule sektorile tasuta ja piiramatult. Eeltoodu vähendab raamatupidamiskohustuslaste e-arvete esitamise kulusid oluliselt, kuna e-arvete esitajatest 96% esitavad 1–60 arvet aastas (joonis 1). Kuna tasuta ja piiramatult on e-arveid võimalik läbi e- arveldaja esitada avalikule sektorile, siis langeb eelnõust tulenev mõju majandusele. Ernst & Young Baltic AS uuringus on leitud, et nii ettevõtete arvu kui arvete mahu osas mõjutab muudatus enim mikroettevõtteid, kes moodustavad avalikule sektorile arvete esitajatest ja arvete mahust enamuse. Joonis 1. Kogu sihtrühma arvete vahemike osakaalud arvetest ja ettevõtete arvust. Muudatuse sihtrühm Sihtrühm on keskmine. Muudatused puudutavad kõiki raamatupidamiskohustuslasi, kes arveldavad avaliku sektoriga (ca 46 000 ettevõtet), hõlmates ~40% Eestis registreeritud ettevõtjate arvust. Peamiselt puudutavad muudatused mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid hõlmates riigiga arveldavatest ettevõtetest 99%.3 Avaliku sektoriga arveldajatest moodustavad 89,3% mikroettevõtted, 8,3% väikeettevõtjad, 2% keskmise suurusega ettevõtjad ja 0,4% suurettevõtjad.4 Esinemise ulatus Mõju esinemise ulatus raamatupidamiskohustuslastele, kes arveldavad avaliku sektoriga, on keskmine. Oma senist käitumist peavad muutma raamatupidamiskohustuslased, kes varem e- arvetega ei arveldanud. Nendeks on peaaegu kõik avaliku sektoriga arveldavad mikro- ja 3 Ernst & Young Baltic AS. Uuring „E-arvetele ülemineku mõjude hindamine“. 27.05.2015 4 Ernst & Young Baltic AS. Uuring: „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ 30.09.2014 6 väikeettevõtjad. Ernst & Young uuring näitas, et nii avalikus kui erasektoris arveldatakse kõige sagedamini PDF-kujul saadetavate arvetega. E-arveid kasutavad ettevõtted moodustavad nii avalikus kui erasektoris vähemuse. Nendeks on peamiselt suured organisatsioonid ning erasektoris on neid proportsionaalselt rohkem kui avalikus sektoris. Muudatustega kohenemise hõlbustamiseks viis Rahandusministeerium 2015. aastal läbi e- arvete teabepäevad avaliku sektori asutustele. Teabepäevad toimusid kõigis Eesti maakondades ja Tallinnas. Ennekõike vajavad kohanemisele suunatud tegevusi mikro- ja väikeettevõtjad, väikesed mittetulundusühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.5 2016. aastal toimusid analoogilised teabepäevad ettevõtetele. Sihtrühmas olid eelkõige mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (sh FIEd), mittetulundusühingud ja korteriühistud. Ettevõtetele suunatud teabepäevade ettevalmistamise käigus kogus Rahandusministeerium maakondade kaupa andmeid enamikult avaliku sektori asutustelt (sh kõik riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused), et täpsustada, kui palju arveid erinevad ettevõtted saatsid asutustele kogu 2015. aasta jooksul. Raportitest selgus, et pisut enam kui 80% ettevõtetest saadab aasta jooksul avalikule sektorile 1–10 arvet ja ca 20% saadab enam kui 10 arvet. Seejuures on saabunud arvete osakaal esimese grupi ettevõtete korral ca 20%, teise grupi korral vastavalt 80%. Enamus esimesse gruppi kuuluvaid ettevõtteid on mikro- ja väikeettevõtted, kuid selles grupis on ka keskmise suurusega ja suuri ettevõtteid. Ettevõtetel (olenemata suurusest), kes saadavad avalikule sektorile alla ühe arve kuus ja kellel e-arvete saatmiseks pole eelnevalt loodud tehnilist valmisolekut, on mõistlik kasutada veebipõhiseid keskkondasid, kus saab e-arveid koostada ja avalikule sektorile saata ilma, et ettevõte ise peaks tegema investeeringuid. Analoogiliselt võivad investeeringute tegemist vältida ka ettevõtted, kes saadavad avalikule sektorile 11–60 arvet aastas. Suurema arvete mahu korral on ettevõtjad juba majanduslikul kaalutlusel loonud e-arvete võimekuse, kuid saavad sellegipoolest soovi korral kasutada e-arveldajat. Seega soovi korral saab hakata e-arveid saatma investeeringuid tegemata. Eeltoodut arvesse võttes hinnatakse mõju ulatust keskmiseks (väheseks). Esinemise sagedus Esinemise sagedus on väike. Hinnanguliselt on Eesti majanduses aasta jooksul väljastatud arvete mahuks ligikaudu 60 miljonit arvet, kusjuures sellest ligikaudu pooled, ehk 30 000 000 juriidiliste isikute vahelised arveldused. Avalikule sektorile esitatavaid arveid on hinnanguliselt 1,9 miljonit arvet aastas. Arvete esitajatest 96% esitavad avalikule sektorile 1–60 arvet aastas (vt ülaltoodud joonist 1) ja 80% 1–10 arvet aastas. Seejuures on ettevõtete osakaal aastas saadetud arvete arvu järgi järgmine: Aastas saadetud Ettevõtete osakaal, arvete arv arvete saatjatest 1 40% 2 14% 3 8% 4 5% 5 3% 6 3% 5 Ernst & Young Baltic AS. Uuring: „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ 30.09.2014 7  7 2% 8 2% 9 1% 10 2% Enam kui 80% ettevõtetel on vajadus järgida seadusest tulenevat kohustust saata avalikule sektorile ainult e-arveid, vähem kui üks kord kuus, seejuures 40%-l ettevõtetest vaid üks kord aastas. Rahandusministeerium on ettevõtetele korraldatavaid e-arvete teabepäevasid ette valmistades ning teabepäevade käigus koos ettevõtetega hinnanud, kui suure halduskoormuse tekitab e- arveldaja või e-arvete operaatorite veebipõhiste portaalide kasutuselevõtmine ja kasutamine e- arvete saatmiseks. Praktika näitab, et halduskoormus on väga väike. Kõigi keskkondade puhul on esmakordseks kasutuselevõtuks vajalik, et ettevõtte B-kaardil olev isik registreerib end portaalis või sõlmib keskkonna kasutamiseks lepingu ning vajadusel annab kellelegi volituse portaali kasutamiseks, kuid arvete koostamine portaalides on väga lihtne ja iseõpitav. Võrreldes arve koostamisega kontoritarkvaras muutub portaalis koostamine lihtsamaks juba mõne arve koostamise järel, sest paljud tegevused on portaalis automatiseeritud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks pakutakse riigi poolt tasuta e-arvete e- keskkonda. Samuti on olnud asutustel piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuna eelnõus planeeritud muudatuste jaoks esitati väljatöötamiskavatsus juba 2014. aastal. Rahandusministeerium on arvamusel, et eelnõu ei too kaasa halduskoormuse tõusu ja saavutab märkimisväärse halduskulu kokkuhoiu. 2. Kaasnev mõju − mõju riigiasutuste korraldusele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus mõjutab avalikku sektorit. Ostuarvete töötlemise automatiseerimine e- arvete näol toob kaasa olulise kokkuhoiu, mis on otseses sõltuvuses e-arvete arvust. Avaliku sektori kokkuhoidu üleminekul täielikult masintöödeldavatele e-arvetele võib hinnata 2 500 000 eurole aastas (2,5 eurot x 1 miljon arvet)6. E-arvete töötlemisega kaasnevad hetkel täiendavad lisakulud. Hetkel hangib Rahandusministeerium riigiasutustele e-arvete töötlus- ja menetluskeskkonda e-arve operaatorilt (Fitek). Kuigi täpsed e-arvete menetlemise kulud sõltuvad konkreetse asutuse suurusest ja lepingu tingimustest, on ühe ostuarve menetlemise hind vahemikus 0,2–0,5 eurot. Võttes eeltoodud hinnavahemiku põhjal keskmiseks e-arve menetlemise hinnaks 0,35 eurot, tuleks e-arve operaatoritele tasuda 1 900 000 arve vastuvõtmise eest ligikaudu 665 000 eurot aastas. Seda juhul, kui arved esitatakse masintöödeldavate e-arvetena ja neid ei ole vaja täiendavalt töödelda (digiteerida). See hinnang sisaldaks nii arve vastuvõtmise, menetluskeskkonna kasutamise kui arhiveerimise tasu. Seni, kui vastuvõetavad arved ei ole e- arved, vaid on paber- või pdf-arved, lisandub operaatoritele makstav digiteerimise kulu. Alates 2019. aastast, kui riigiasutused ei vaja enam ostuarvete digiteerimise teenust, säästaks üksnes riigiasutused ligi 60 000 eurot. 6 Ernst & Young Baltic AS. Uuring: „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ 30.09.2014 8 Konkreetses asutuses tegelikult saavutatav sääst sõltub asutuse suurusest ja aasta jooksul käsitletavast ostuarvete arvust. Rahandusministeerium on teinud ostuarvete töötlusprotsessile kuluva aja mõõtmisi erinevates kohalikes omavalitsustes kasutades selleks analoogilist „ostuarvete kokkuhoiu kalkulaatorit“ nagu ka mitmed teised Euroopa riigid on kasutanud e- arvetega seotud uuringutes (Vt. näiteks Austrias riigi tellitud uuringut aadressil http://eeiplatform.com/5508/electronic-invoicing-development-in-austria-a-study-by-billentis/ Mõõtmised on näidanud, et keskmise suurusega linnade ja valdade korral on ühe ostuarve e- arvena vastuvõtule ja töötlemisele kuluv aeg ligi 4 korda väiksem kui sama arve pdf-vormingus vastuvõtmine ja töötlemine. Ühe arve pealt saavutatav rahaline sääst ca 1 euro. Joonis 2 illustreerib Rakvere linnavalitsuses läbi viidud mõõtmistulemusi. Joonis 2. Väikestel asutustel on väiksem nii ühe arve pealt saavutatav rahaline sääst kui kogu aastane arvete töötluse sääst, kuid halduskoormus arvete töötluses väheneb kõigil. Avaliku sektori asutustele tähendab üleminek e-arvetele mitte ainult ostuarvete e-arvetena vastuvõtuvõimekuse loomist, vaid ka võimet ostuarveid e-arvetena menetleda. Selleks on kolm peamist tehnilist lahendust: 1) menetlusfunktsionaalsus on olemas asutuse raamatupidamistarkvaras; 2) menetlusfunktsionaalsus on olemas asutuse dokumendihaldussüsteemis (DHS) või spetsiaalses arvete menetlussüsteemis; 3) menetlusfunktsionaalsust pakub e-arvete operaator. Avalikul sektoril on kohustus e-arveid vastu võtta juba 2017. aastast ja ei vaja täiendavaid lisainvesteeringuid, kuna e-arvete vastuvõtmise võimekus on tänaseks juba loodud. 9 E-arvete kasutuselevõtmine avalikus sektoris puudutab eelkõige ostuarvete vastuvõtmist e- arvetena. Samas tekib neile ka e-arvete saatmise kohustus, kui vastuvõtja on teine avaliku sektori üksus. E-arvete koostamiseks ja saatmiseks võivad asutused kasutada nii e-arveldajat kui operaatorite veebipõhiseid portaale, kuid e-arveid võib koostada ka oma raamatupidamistarkvaras, kui sellel on olemas liides operaatori süsteemiga. Sihtrühm Sihtrühma suurus on keskmine. Muudatus mõjutab kõiki avalikku sektorisse kuuluvaid asutusi, kuid avaliku sektori asutused on juba e-arvete vastuvõtu võimekuse endale loonud ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Muudatustega kohanemiseks vajavad avaliku sektori üksused aega, kui kõik arved on edaspidi e-arved, kuid ilmselt ei teki neil raksusi kohanemisega. Muudatustega kohenemise hõlbustamiseks on 2015. aastal läbi viidud e-arvete teabepäevad kõigis Eesti maakondades kohalikele omavalitsustele ning nende valitsemise all olevatele mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele. Samuti võimaldatakse raamatupidamiskohustuslastel e-arveldajas e-arveid koostada ja saata avalikule sektorile tasuta. Eeltoodut arvesse võttes hinnatakse mõju ulatust keskmiseks. Esinemise sagedus Esinemise sagedus on suur. Üldjuhul esitatakse avalikule sektorile vähemalt üks arve päevas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatused avaldavad avalikule sektorile positiivset mõju. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 lõike 3 kohaselt on eelnõu seletuskirjale lisatud Rahandusministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS-i teostatud uuringud „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ (30.09.2014) ja „E-arvetele ülemineku mõju hindamine“ (27.05.2015). Eelnimetatud uuringute aruanded on kättesaadavad aadressidel https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey_rm_lcupparuanne_30_09_2014_fi nal.pdf ja https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/e- arvetele_c14lemineku_mcuju_hindamine_ey_aruanne_29_5_15.pdf. 3. Kaasnev mõju − mõju erasektori võrgustiku sektori hankijatele Kavandatav muudatus mõjutab võrgustiku sektori hankijaid, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud. Sihtrühm. Sihtrühma suurus on väike. Selliseid hankijaid on riigihangete registris hetkel üks. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike. Muudatusega kohanemiseks peavad erasektori võrgustiku sektori hankijad looma endale võimekuse töödelda ja vastu võtta e-arveid. Soovi korral saab kasutada riigi poolt loodud E-arveldajat, mille kaudu saab e-arveid vastu võtta ja soovi korral ka avaliku sektori asutustele edastada. Esinemise sagedus 10 Esinemise sagedus on väike. Arvestades kogu arvete hulka riigis, siis erasektori hankijatele esitatud arved on selles väga väikse osakaaluga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuse tulemusel ei pruugi erasektori hankijad pidada e-arvete vastuvõtmise loomist vajalikuks. Kuna selliseid hankijaid sisuliselt ei ole, siis pole keeruline neid riigihangete registrist kontrollida ja kohustust meelde tuletada. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna avalikult sektoril on kohustus olla võimelised e-arveid vastu võtma juba 2017. aasta märtsist, siis avaliku sektori poolt e-arvetega arveldamisele üleminek ei too kaasa kulusid, küll aga on võimalik üksnes e-arvetega arveldamisel hoida kulusid kokku ja vähendada tööaega, mis kulub arvete menetlemisele. Kuigi täpsed e-arvete menetlemise kulud sõltuvad konkreetse asutuse suurusest ja lepingu tingimustest, on ühe ostuarve menetlemise hind vahemikus 0,2– 0,5 eurot. Võttes eeltoodud hinnavahemiku põhjal keskmiseks e-arve menetlemise hinnaks 0,35 eurot, tuleks avaliku sektori asutustel kokku e-arve operaatoritele tasuda 1,9 miljoni arve vastuvõtmise eest ligikaudu 66 000 eurot aastas. Seda juhul, kui arved esitatakse masintöödeldavate e-arvetena ja neid ei ole vaja täiendavalt töödelda (digiteerida). See hinnang sisaldaks nii arve vastuvõtmise, menetluskeskkonna kasutamise kui arhiveerimise tasu. Juhul, kui kõik arved, mis avalikule sektorile saadetakse, oleks e-arved, siis avaliku sektori kokkuhoidu üleminekul täielikult masintöödeldavatele e-arvetele võib hinnata 2 500 000 eurole aastas (2,5 eurot x 1 miljon arvet)7. Seega on kulud avalikule sektorile olulised väiksemad kui võimalik tulu. 8. Rakendusaktid Eelnõus toodud muudatustega ei kaasne rakendusaktide muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. juulist. Avaliku sektoriga e-arvetega arveldamise kohustust rakendatakse 2019. aasta 1. juulist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Hea õigusloome tava kohaselt peab õigusloomeprotsess olema ettenähtav ja avatud. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema teadmiste põhised, selged ning põhjendatud avaliku huviga. Eeltoodut silmas pidades on Rahandusministeeriumi eesmärgiks valdkondlike sidusrühmade ja laia avalikkuse kaasamine seadusandlike algatuste väljatöötamisse ja poliitikakujundamisse. Eeltoodut arvestades on arvestusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamise eesmärgil ja laialdaseks e-arvete kasutuselevõtuks: - viidud läbi uuring Masinloetavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused), Ernst ja Young Baltic AS; 7 Ernst & Young Baltic AS. Uuring: „Masintöödeldavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)“ 30.09.2014 11  - korraldatud infopäevi e-arvete kasutuselevõtmiseks era- ja avalikule sektorile; - koostatud raamatupidamisseaduse väljatöötamiskavatsus, mis sisaldab masintöödeldavate e-arvete kasutuselevõtmise toetamise kavatsust; - töötati välja „Riigiga arvelduse masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise“ tegevuskava vastavalt Riigireformi 4. Punktile; - moodustati projekti „Riigiga arvelduse masintöödeldavate e-arvete kohustuslikuks muutmise“ töörühm; - viidud läbi e-arvete teabepäevi pea kõigis Eesti maakondades üle Eesti; - valminud on uuring E-arvetele ülemineku mõjude hindamise kohta, Ernst ja Young Baltic AS. - 2018. aastal on tehtud koostööd erinevate erialaliitudega (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Pangaliit). Koostöö läbi on jõudnud info ka erialaliitude liikmeteni. - 2018. aastal on kirjutatud ajakirjale Excellent artikkel Rahandusministeeriumi plaanidest seoses e-arvetega ning e-arvete kasudest. Algatab Vabariigi Valitsus 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 12  Lisa 1. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid õigusakt õigusak normi sisuliseks i norm ti rakendamiseks normi kehtestatavad ülevõt riigisisesed mise õigusaktid kohust us Art 7 Jah Liikmesriigid tagavad, et RPS §71 lg 7. Vastab. avaliku sektori hankijad ja Kauba Direktiiv võrgustiku sektori hankijad võõrandamisel või 2014/55/EL võtavad vastu ja töötlevad e- teenuse osutamisel võetakse üle arveid, mis vastavad e- esitatakse võrgustiku sektori arveldamise Euroopa riigiraamatupidami hankijate osas. standardile, mida käsitlev skohustuslasele, Direktiiv näeb ette, viide on avaldatud vastavalt kohaliku et liikmesriik võib artikli 3 lõikele 2, ja mis omavalitsuse keskvalitsusest tahes süntaksile loetelus, üksusele, avalik- madalama tasandi mis on avaldatud vastavalt õiguslikule avaliku sektori artikli 3 lõikele 2. juriidilisele isikule hankijate ja või võrgustiku sektori raamatupidamiskoh hankijate osas ustuslasele, kelle lükata edasi üle eelnimetatutel kohaldamise kuni on otseselt või 30 kuud. kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes, masintöödeldav arve (edaspidi e- arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud 13  viide Euroopa Liidu Teatajas 14  Lisa 2. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid õigusakti õigusakti normi sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 2 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 3 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 4 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 5 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 6 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 7 Jah RT I 2002, 102, 600 RPS § 71 lg 7 Direktiiv üle võetud Kui kauba võõrandamisel või osaliselt 27. teenuse osutamisel esitatakse detsembril 2016. masintöödeldav arve (edaspidi e- jõustunud arve) raamatupidamise riigiraamatupidamiskohustuslasele, seadusega. kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju, peab see vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. Art 8 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 9 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 10 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 11 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 12 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist 15 Art 13 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist Art 14 Ei RPS ei vaja muutmist RPS ei vaja muutmist 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-1176 - Raamatupidamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f3e53a5-1d78-491f-a7c0-13a368902af6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f3e53a5-1d78-491f-a7c0-13a368902af6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main