Kiri

Ministeeriumid Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Meie 23.11.2018 nr 1.1-10/8858-1 Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruse nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruse nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmise eelnõu, millega sätestatakse automatiseeritult antavate dokumentide loetelu. Eelnõu dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel aadressil http://eelnõud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1) Rahandusministri määruse muutmise eelnõu 2) Rahandusministri määruse muutmise eelnõu seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Anneli Valgma 611 3289 [email protected] 2  SELETUSKIRI Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruse nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmise eelnõu 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (675 SE) sätestatakse riikliku maksuhalduri õigus koostada automatiseeritud andmete töötlemisel põhinevaid haldusakte ja muid dokumente. Seadus ei keela automaatseid otsuseid teha ka täna, kuid parema läbipaistvuse tagamiseks sätestatakse nende automaatsete haldusaktide ja muude dokumentide täpsem nimekiri rahandusministri määrusega. Automatiseeritult on võimalik anda dokumente, mille puhul maksuhalduri kaalutlusruum on väike ning mille andmiseks on maksuhalduril piisavalt andmeid ning mille tulem on puudutatud isiku jaoks ettenähtav. Automaatselt ei lubata anda haldusakte, mille puhul on oluline isiku õiguste ja kohustuste igakülgne kaalumine ja tagada tema ärakuulamine, näiteks maksuotsuseid. Automaatseid dokumente puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuarist. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistid Anneli Valgma ([email protected]; telefon 611 3289), Taavi Juul ([email protected]; telefon 611 3219) ja Kairi Sudakov ([email protected]; telefon 611 3068). Juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected], telefon 611 3549). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], telefon 611 3638). 1.3. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks haldusaktid ja muud dokumendid, mida Maksu- ja Tolliamet võib anda ilma ametniku vahetu sekkumiseta andmete automatiseeritud töötlemisel. Volitus selleks sätestatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 462 lõikega 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse preambulit täiendatakse, kuivõrd MKS § 462 lõikega 4 antakse volitusnorm rahandusministri määruses automaatsete haldusaktide ja muude dokumentide täpsema nimekirja kehtestamiseks. . Määruse §-ga 71 sätestatakse loetelu haldusaktidest ja dokumentidest, mida riiklike maksude maksuhalduril on õigus anda automaatse haldusakti ja dokumendina MKS § 462 tähenduses. Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse 1 üldmäärus).1 Nimetatud määruse artikkel 22 lõige 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa isikut puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab temale märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punktid b ja c sätestavad, et lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või kui otsus põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul. Vastavalt sama artikli lõikele 3 peab andmete töötleja rakendama lõike 2 punktides a ja c osundatud juhtudel asjakohaseid meetmeid, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning õigustatud huve, vähemalt õigust otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus. Kuna siseriiklikus õiguses on automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide väljastamine ja koostamine tagatud piisavate õiguskaitse võimalustega, on automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse koostamine maksuhalduri poolt lubatav. Automaatsete otsuste koostamiseks sätestatakse kriteeriumid ning tagatakse maksukohustuslase õiguste kaitse samaväärselt võrreldes tavapärase menetlusega. Dokumentide automatiseeritud koostamine on kooskõlas põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõttega. Automaatseid otsuseid ja dokumente on võimalik koostada eelkõige vaid juhtudel, mil maksuhalduril on olemas piisavalt andmeid otsuse või toimingu tegemiseks, kaalutlusruum on piiritletud ning maksukohustuslase jaoks on saabuv tagajärg ettenähtav. Kehtiv seadus võimaldab vajadusel ka oma seisukohtade esitamise. Automatiseerituna ei ole võimalik koostada selliseid haldusakte või dokumente, mille asjaolusid tuleb maksuhalduril igakülgselt kaaluda ning mille puhul on vajalik põhjalikum ärakuulamis- ja põhjendamiskohustus. Näiteks ei saa automatiseeritud töötlusel põhineva otsusena koostada maksuotsust ega vastutusotsust. Maksukohustuslasel on võimalik oma õigusi kaitsta tavapärases haldusmenetluses, mil dokumendi vahetuks koostajaks on ametnik. Tulenevalt MKS § 137 lõikest 1 on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kes leiab, et maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus nõuda maksuhaldurilt vaidemenetluses selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus vaidlustada ka maksuhalduri toiminguid. Maksukohustuslasel, kelle õigusi on rikutud, on õigus pöörduda halduskohtu poole kaebusega halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Standardsete kriteeriumite sätestamine automatiseeritud dokumentidele säilitab maksuhalduri võimaluse sekkuda automaatsesse otsustusprotsessi, ehk kaalutlusõiguse anda automaatne haldusakt või jätta vajaliku dokumendi koostamine ametnikule. Näiteks on Maksu- ja Tolliametil õigus koostada automatiseeritud töötlusel põhinevaid käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsuseid, kuid seda vaid juhul, kui maksukohustuslane tegeleb ettevõtlusega ning maksuhalduril on selle kohta olemas otsuse tegemiseks vajalikud tõendid või kui äriühingu juhatuse liikmed on tegutsenud mõnes teises äriühingus pikemat aega ning on alust eeldada, et nad hakkavad uues äriühingus tegelema samuti ettevõtlusega. Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb isikul täita avaldus, kirjeldada ettevõtluse olemust, nimetada tehingupartnerid, ettevõtluse finantseerimise allikad, informatsioon töötajate olemasolu või värbamise plaani kohta. 1 Kättesaadav internetivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET 2 Automatiseeritult võib kindlaksmääratud tingimustel anda ka maksuvõla tasumise ajatamise otsuseid. Ajatamise automaatse otsuse andmise tingimused ja korra sätestab rahandusminister MKS § 111 lõike 6 alusel antud määrusega.2 Maksuhalduri e-teenuste keskkonnas on võimalik automaatse dokumendina vormistada ka tõendit maksuvõla puudumise või selle olemasolu kohta, samuti keskmise töötasu tõendit ehitusettevõtetele.3 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm Teoreetiliselt puudutab muudatus kõiki maksukohustuslasi, kuna isikute ring, kes võivad taotleda automaatse dokumendi andmist, ei ole isikuliselt piiratud. Näiteks deklareerimiskohustuslikke isikuid on ligikaudu 80 000, maksu- ja muude kohustuste võlglasi 2018. aasta 1. oktoobri seisuga ligikaudu 63 000. Puudutatud isikute tegelik arv sõltub muuhulgas sellest, kuivõrd isikud usaldavad IT lahenduse kasutamist maksuhalduriga suhtlemisel. Muudatus puudutab MTA ametnikke, kelle töökoormus väheneb tööprotsesside automatiseerimise tõttu ja ametnikke, kes kontrollivad automaatsete otsuste ja dokumentide andmise õiguspärasust ning kellel on volitused sekkuda automaatselt väljastavate haldusaktide otsustusprotsessi. Siiski moodustavad nimetatud ametnikud väikese osa MTA ametnike koguhulgast. Maksuhalduri hinnangul ei ole neid üle saja. 2015. aasta detsembri lõpust alates on ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel olnud võimalus kasutada maksude tasumisel tekkinud ajutise makseraskuste leevendamiseks e-maksuametis maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamise ning maksegraafiku koostamise võimalust. 2014. ja 2015. aastal koostati maksuvõla tasumise ajakava 7187 isikule (mõnedele korduvalt). 2014. aastal oli neid vastavalt 3350 isikut ning 2015. aastal 3837. 2014. aastal oli 2186 isikut (sh 1270 füüsilised isikud), kelle taotlus vastas tegelikult automaatse lahenduse kriteeriumitele ning nad oleksid saanud taotleda e-maksuametis maksuvõla tasumise ajatamist automatiseeritud korras. Nende võlg oli alla 20 000 euro ning ajatamist sooviti kuni 12 kuuks. 2015. aastal oli selliseid isikuid 1319 (kellest 534 olid füüsilised isikud), kelle taotlusega ei pidanud ametnik enam vahetult tegelema. 2017. aastal esitati läbi e-maksuameti 3338 taotlust maksuvõla tasumise ajatamiseks ja 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli automaatse otsusena koostatud maksuvõla tasumise ajakava 3300 isikul. Ajatamise nö lihtotsuse digitembeldamine on hetkel reguleeritud ajatamise teenuse tingimustega, millega maksukohustuslane enne teenuse kasutamist peab nõustuma. Mõju ulatus Maksukohustuslastele ei kaasne muudatustega täiendavaid kohustusi, mistõttu ei ole mõju ulatus suur. Maksukohustuslasel on võimalik e-maksuameti kaudu taotleda automatiseeritult käibemaksukohustuslaseks registreerimist, maksuvõla tasumise ajatamist ning muude dokumentide koostamist ja edastamist. E-maksuameti/e-tolli lahenduse näol ei ole tegu uue 2 Rahandusministri 30. aprilli 2002. a määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. 3 Vt Maksu- ja Tolliameti veebis: https://www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/toendite-taotlemine-arikliendile 3 lahendusega, mistõttu ei nõua muudatuse tegemine maksukohustuslastelt täiendavaid tegevusi muudatustega kohanemiseks. E-maksuameti/e-tolli elektroonilisse keskkonda lisandub vaid täiendav funktsionaalsus, koos vajalike juhendite ja selgitustega. Automaatselt väljastava maksuvõla tasumise ajakava ja otsuse koostamisel on maksukohustuslase jaoks positiivne mõju. Automaatsed otsused võimaldavad maksuhalduril suhelda maksukohustuslasega lihtsamalt, selgemalt ja kiiremini. Sellega paraneb maksukohustuslaste maksukuulekus ja kindlustunne, kuna suureneb teadmine, milliseid otsuseid ja mis tingimustel väljastatakse automaatselt. Muudatuste tulemusena on seetõttu ühtlasi võimalik vähendada maksuhalduri ametnike töökoormust ja kiireneb vajalike dokumentide koostamise ja kättetoimetamise protsess. See võimaldab maksuhalduril oma tööd ümber organiseerida ning suunata vabanevat ressurssi muudesse tähelepanu vajavatesse valdkondadesse, kiirendades ja parendades sedakaudu tööd ka muudes nendes protsessides, kus automatiseeritult toiminguid võimalik läbi viia ei ole. Seetõttu on maksuhalduril näiteks võimalik kasutada oma ressursse efektiivsemalt järelevalvealaseks tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus Mõningaid automaatselt väljastatavaid dokumente peab maksuhaldur koostama üsna sagedasti. Automatiseeritult käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsuste tegemisega alustati 2017. aasta 18. mail ning 2017. aasta 2. juuni seisuga oli tehtud:  631 käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsust, millest automaatse otsusena koostati 299;  füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastusnõuet või juurde maksmist puudutavalt kokku 449 226 automaatset otsust, sealhulgas 23 677 eriotsust;  28 366 automatiseeritud maksuteadet;  automatiseeritult 35 493 maksuvõla tasumise korraldust, intressinõudeid täielikult tasutud nõuete osas ligikaudu 5000;  e-aresti süsteemiga liitumata pankadele edastatavaid arestimisdokumente 54 765;  automatiseeritult koostatud maksuvõla tasumise ajakava ja otsuste kehtetuks tunnistamise otsuseid ligikaudu 260;  maksuvõla puudumise tõendeid 5540;  tõendeid maksuvõla suuruse kohta 511. Automaatseid otsuseid ja MKS § 112 alusel koostatud maksuvõla tasumise ajatamise otsuseid on kokku kehtetuks tunnistatud ligikaudu 700. 2018. aasta I kvartalis koostas MTA automatiseeritult:  17 119 maksuvõla tasumise korraldust, millest 17 047 poolautomatiseeritult (st maksuhalduri ametniku kontrollitud ja allkirjastatud, kuid arvestussüsteemi loodud);  intressinõudeid täielikult tasutud nõuete osas – ligikaudu 3732 intressinõuet, millest 1208 automaatsetena;  e-aresti süsteemiga liitumata pankadele edastatavad arestimisdokumente väljastati 127 151 arestikorraldust, millest e-aresti automaatse andmevahetusega 20 345;  maksuvõla puudumise tõendeid väljastati 1927;  tõendeid maksuvõla suuruse kohta väljastati 115. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude riski hoitakse madalal automaatsete dokumentide selgete ja standardiseeritud kriteeriumite koostamisega. Vigu ei saa täielikult vältida ka inimese koostatud 4 haldusakti puhul. Automatiseeritult antakse haldusakte ja dokumente ühtse, kontrollitud algoritmi alusel, mis tagab haldusakti andmise reeglistiku järgimise. Maksukohustuslastel säilib maksuhalduri automatiseeritult antud haldusaktide ja dokumentide vaidlustamise õigus olemasolevas mahus. Maksuhalduril säilib kontroll ja ülevaade antavatest otsustest ning võimalus otsustusprotsessi mõjutada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Maksuhalduri otsustusprotsessi automatiseerimine võimaldab ühelt poolt kokku hoida ametniku tööaega. Tehnoloogiliste lahenduste kaudu säästetav ressurss suunatakse teiste vajaminevate kulutuste katmiseks, sh inimeste koolitamiseks. Teiselt poolt toob automaatsete otsuste andmise võimalus kaasa vajaduse töötada välja sobivad infotehnoloogilised arendused. Arvestatav osa arendustest (ajatamine, käibemaksukohustuslaseks registreerimine) on juba ära tehtud, ülejäänu osas tuleb IT süsteemide funktsionaalsust muuta või täiendada. Täpsem kulu sõltub rakenduse eripärast, keerukusest jms. Vajalikud tööd planeeritakse reeglina üldise arendusplaanide kokkupaneku raames ning need on lahutamatult seotud iga-aastaste plaanipäraste arendustega. Eeldatavate IT arendusega seotud kuludega arvestatakse Maksu- ja Tolliameti eelarve koostamisel. 6. Määruse jõustumine Määrus planeeritakse jõustada 2019. aasta 1. jaanuaril, mil jõustuvad maksukorralduse seaduse normid, mida määrusega rakendatakse. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel. 5  MÄÄRUS 23.11.2018 nr 1.1-10/8858- 1 Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruse nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 451, § 462 lõike 4 ja § 63 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruses nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 451, § 462 lõike 4 ja § 63 lõike 4 alusel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu Riiklike maksude maksuhaldur võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) korralduse deklaratsiooni esitamiseks ja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 2) käibemaksukohustuslaste registris registreerimise ja kustutamise otsuse; 3) käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise otsuse; 4) maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ja automaatse haldusaktina antud maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse; 5) intressinõude; 6) enammakse tagastamise otsuse; 7) sundtäitmise hoiatuse; 8) krediidiasutustele edastatavad arestimisdokumendid; 9) maksuteate; 10) tõendi.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-1213 - Rahandusministri 19. detsembri 2002. a määruse nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a43a5b06-c026-4c66-8cc1-321a3edac76f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a43a5b06-c026-4c66-8cc1-321a3edac76f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main