Kiri

Siseministeerium Justiitsministeerium Välisministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 23.11.2018 nr 1-11/2282-1 Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Eesti Olümpiakomitee EOK liikmesorganisatsioonid Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seadus Denonsseerida jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlev Euroopa konventsioon, millele Eesti Vabariik on alla kirjutatud 1993. aasta 14. mail ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 2002. aasta 6. novembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2019. a Algatanud Vabariigi Valitsus Tallinn, ”…” ……………...2018. a  Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlev Euroopa konventsioon (edaspidi konventsioon või konventsioon nr 120) on koostatud 1985. aasta 19. augustil Strasbourgis ja Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 1993. aasta 14. mail. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 6. novembril 2002. a (RT II 2002, 35, 168). Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. aprillil 2003. a. Käesoleva eelnõuga astutakse juriidiline samm konventsiooni denonsseerimiseks. Euroopa Nõukogu koostas 3. juulil 2016. a Saint-Denis’s jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi konventsioon nr 218). Konventsiooniga nr 218 sisuliselt asendatakse konventsioon nr 120. Möödunud kümnendi jooksul sai selgeks, et konventsioon ei vasta enam kaasaegsetele vägivalla ohjamise lähenemisviisidele ja headele tavadele. Konventsiooni nr 120 artikli 8 alusel moodustatud alaline komitee vaatas konventsiooni üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust ning töötati välja uus konventsiooni tekst. Konventsiooni nr 218 eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav kolmele sambale suunatud lähenemisviis – turvalisus, julgeolek ja teenindus – ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel, kelle ülesanne on tagada turvalisus, julgeolek ja meeldiv keskkond kõigile jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel osalejatele. Konventsioonis nr 218 kajastub Euroopa Nõukogu jätkuv tahe tagada spordivõistlustel turvalisus ja julgeolek ning teha samm edasi ja luua uus lähenemisviis, mis tugineb Euroopa viimaste kümnendite kogemustele ja headele tavadele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Kaarel Nestor ([email protected], tel 628 2260) ja Margus Klaan ([email protected], tel 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], tel 628 2225). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kristel Kaeval (tel 637 7433, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Seaduse eelnõu on kaudselt seotud EL nõukogu otsuse eelnõuga, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides konventsiooni nr 218 osaliseks. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Paralleelselt konventsiooni denonsseerimisega on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kiidetakse heaks konventsioon nr 218. Kuivõrd puuduvad Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud alused konventsiooni nr 218 ratifitseerimiseks, tuleb konventsioon heaks kiita Vabariigi valitsuse korraldusega. Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktile 7 sõlmib Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvad välislepingud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on denonsseerida konventsioon. Konventsioon jõustus 1. novembril 1985. Selle koostamisele eelnesid arvukad vägivallajuhtumid ja korrarikkumised jalgpallivõistlustel, samuti dramaatilised sündmused, eeskätt Brüsseli Heyseli staadionil toimunud jalgpallifännide vägivaldne kokkupõrge, mille tulemusel hukkus 39 inimest. Konventsioonis keskenduti vägivallajuhtumite ja korrarikkumiste ennetamisele, takistamisele ja neile reageerimisele staadionil või staadioni läheduses. 2013. aastal viidi läbi uuring konventsiooni otstarbekuse ja põhjendatuse kohta. Konventsiooni juurde koostatud seletuskirja kohaselt ilmnes uuringust, et „1985. aasta konventsiooni läbivaatamise vastu oli väga suur huvi. Esitati mitu omavahel seotud selgitust, sealhulgas: • konventsioon oli peaaegu kolm aastakümmet vana ning suur osa sellest aegunud ja vastuolus Euroopa olemasolevate kogemuste ja heade tavadega; • arutamist vajasid suured puudused tollases rõhuasetuses pealtvaatajate vägivallale, mida käsitleti eraldi teistest olulistest teguritest nagu ohutus ja teenindus (ehk külalislahkus), millel on suur mõju poolehoidjate käitumisele ja sellega seonduvale ohutasemele; • konventsiooni tasakaalustamata (ja kohati vastuoluline) sisu võrreldes uuemate alalise komitee soovitustega tekitas osalisriikides segadust ja õõnestas konventsiooni usaldusväärsust; • konventsiooni võrdlemisi kitsas suund oli vastuolus alalise komitee laiaulatuslikuma ja pidevalt areneva tööga, mille eesmärk oli algselt kontrollida konventsiooni järgimist; • senisest rohkem tuli arvesse võtta ühiskonnas toimuvate (majanduslike, rändega seotud, poliitiliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste) muutuste mõju jalgpallivõistlustele ning sellega seotud ohutasemele ja -iseloomule; sealhulgas: - kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ülekandmine avalikel vaatealadel, mis asuvad toimumiskohas ja Euroopa eri paikades üldiselt; - rände- ja sisserändesuundumuste tagajärjel elavad konkreetse rahvusvõistkonna või klubi poolehoidjad Euroopa eri riikides - soodsa hinnaga transporti pakkuvad reisifirmad on suuresti aidanud kaasa jalgpallivõistlusi näha soovivate poolehoidjate reisimisele üle kogu Euroopa - viimastel kümnenditel on jõudsalt suurenenud kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ja -- turniiride arv Euroopas; - meedias kajastatakse ja tähtsustatakse üha enam kõike jalgpalliga seonduvat, mistõttu kasvab huvi kõrgetasemeliste võistluste ja turniiride vastu (nii staadionitel kui ka neist väljaspool) pidevalt. • konventsiooni ülevaatamine annaks hea võimaluse edendada vajadust mitut asutust hõlmava ning turvalisusele, julgeolekule ja teenindusele suunatud lõimitud lähenemisviisi ning muude heade tavade järele; • konventsiooni ülevaatamine aitaks luua tõhusaid partnerlusi rahvusvaheliste spordiliitude ja teiste asutustega, kes on keskendunud turvalisuse ja julgeoleku tagamisele jalgpallivõistlustel; • konventsiooni ülevaatamisel määratletud peamised turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtted/nõuded, mis põhinevad Euroopa ulatuslikel kogemustel ja headel tavadel, aitaksid jälgida ja hinnata konventsiooni järgimist ning soodustada sisuka nõu andmist osalisriikidele ja nende toetamist; • Euroopas toimuvaid jalgpallivõistlusi on vaevanud vägivallajuhtumid ja muud korrarikkumised (UEFA andmete põhjal esineb 46% selle egiidi all peetavatel võistlustel turvalisust ja julgeolekut ohustavad juhtumid, millest umbes veerandit on määratletud tõsise või veelgi hullemana); • ning ennekõike võib liigne tuginemine 1985. aasta konventsioonile, mitte aga alalise komitee soovitatud tegevustele, suurendada osalisriikides turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel (näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine ja liigne sõltumine piiretest). Ministrite komitee otsustas uuringu põhjal oma 2013. aasta detsembris toimunud 1187. istungil konventsiooni ajakohastada ning andis alalisele komiteele korralduse see üle vaadata. Alaline komitee vaatas konventsiooni üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Sellest tulenevalt koostas alaline komitee uue teksti, mis põhineb ühisel turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse lähenemisviisil, ning pärast põhjalikku konsulteerimist, arutamist ja parandamist kiitsid kõigi osalisriikide delegatsioonid teksti üksmeelselt heaks 2014. aasta detsembris.“1. 1 Link konventsioonile juurde lisatud seletuskirja inglise keelsele tekstile: https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168071edc0 Käesolevas seletuskirjas on kasutatud vandetõlk Katrin Selbaku tõlget 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest sättest, millega denonsseeritakse konventsioon. Konventsiooni artikli 16 lõike 1 kohaselt võib osalisriik konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava asjakohase teatega. Lõike 2 kohaselt jõustub denonsseerimine selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Konventsiooni on denonsseerinud need riigid, kes on ühinenud, heaks kiitnud või ratifitseerinud konventsiooni nr 218 (29. oktoobri 2018 seisuga Prantsusmaa, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Venemaa). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse eelnõu on kaudselt seotud EL nõukogu otsuse eelnõuga, millega antakse liikmesriikidele luba ühineda konventsiooniga nr 218. 6. Seaduse mõjud Konventsiooni denonsseerimisega annab riik signaali, et käime ühte sammu uute lähenemisviiside ja heade tavadega Euroopas. Seega saame mõjusid hinnata sellest vaatenurgast, mida annab riigile konventsiooni nr 218 heakskiitmine. Mõju välissuhetele 12. novembri 2018. a seisuga on konventsioonile nr 218 kirjutanud alla 30 riiki (nende hulgas ka 18 ELi liikmesriiki). Konventsiooni on 12. novembri 2018. a seisuga ratifitseerinud Prantsusmaa, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal ja Venemaa. Konventsiooni allakirjutamisega aktsepteeritakse peamised põhimõtted ja vajalikud meetmed, mis on aluseks kehtestatud heade tavadele, millest paljusid peetakse turvalisuse ja julgeoleku riskide tõhusa vähendamise ja ärahoidmise eeltingimusteks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Mõju julgeolekule Konventsiooni nr 218 heakskiitmine ja rakendamine tagab, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid tagamaks jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne teenindus. Sotsiaalsed mõjud Konventsioon nr 218 avaldab mõju sportlaste, spordikohtunike ja pealtvaatajate turvalisusele ja kindlustundele. Konventsioon nr 218 aitab tagada kõigi jaoks ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Konventsiooni nr 218 sihtrühm on suur, sest sport meelitab ligi väga palju pealtvaatajaid. Sport toob kaasa erinevaid emotsioone ja reaktsioone ning vägivallajuhtumeid ja korrarikkumisi on juba pikka aega seostatud maailma kõige vaatemängulisema spordiala ehk jalgpalliga. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega otseseid kulusid ja tulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 9. Jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Konventsiooni denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Eesti Olümpiakomiteele ja tema 106 juriidilisest isikust liikmele.