MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 6
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse
nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
spordi toetamiseks eraldatud vahenditest
antavate sporditoetuste liigid ning toetuse
taotlemise, taotleja hindamise, toetuse
määramise ja määramisest keeldumise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Saavutusspordi toetust võib kasutada üksnes toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses
nimetatud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.
(5) Saavutusspordi toetuse piirmäär individuaalala sportlase kohta on 15 000 eurot
kalendriaastas.“;
3) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Spordivaldkonna arenguks vajalik sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste
vahendite olemasolul.
(2) Sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja Kultuuriministeeriumi veebilehel.“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3–13 järgmises sõnastuses:
„(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada liikumisharrastuse edendamiseks
(edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvahelise spordisündmuse
läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus).
(4) Liikumisharrastuse edendamise toetust eraldatakse eesmärgiga aidata kaasa
liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata elanikkonda nende
tegevuste kaudu ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate
liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti.
(5) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada
rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata
kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste
kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele
rahvusvahelises spordiliikumises.
(6) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval
kalendriaastal:
1) liikumisharrastust edendavate ürituste korraldamiseks;
2) regulaarsete treeningtegevuste läbiviimiseks;
3) liikumisharrastusealase teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteks.
(7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale
järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste
korraldamiseks:
1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või
nendega samaväärsed võistlused;
4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri
kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
5) Eesti jaoks olulised vähemalt kolm järjestikust päeva kestvad kõrgetasemelised
rahvusvahelised võistlused;
6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.
(8) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast
arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste
spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 5 nimetatud sündmuse läbiviimiseks eraldatav toetus on
vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.
(10) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse
eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
(11) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes
on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(12) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
(13) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta
jooksul abi andmisest arvates.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Kulude abikõlblikkus
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu
spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta
tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.
(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu
spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised
investeeringud.
(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva
määruse paragrahvi 7 lõigetest 6–8 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on
taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi
või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad
olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.
(4) Enne sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse saamiseks taotluse esitamist tehtud kulud
loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et vastavad kulud kajastuvad
projekti eelarves.
(5) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast
ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on liikumisharrastuse edendamise toetuse
mitteabikõlblikud kulud:
1) organisatsioonide liikmemaksud;
2) maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse meistrivõistluste korraldamisega seotud kulud.“;
6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „digitaalselt allkirjastatuna“ sõnadega „või
elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil
tuvastada“;
7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:
„(6) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt
kavandatud projektid ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele projektile,
esitatakse iga projekti kohta eraldi eelarve finantseerijate ja kululiikide lõikes.
(7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja
poolt kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.
(8) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit;
2) maakonna spordiliit;
3) muu spordiorganisatsioon, kes korraldab üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritust või
sarja, kus osaleb aasta jooksul vähemalt 5 000 inimest.
(9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes
korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv
spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse
korraldamise Eestis.
(10) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest ei või toetust taotleda äriühinguna tegutsev
spordiorganisatsioon.“;
8) paragrahvi 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „spordiorganisatsioon on“ sõnadega „taotluse
esitamise tähtpäevaks“;
9) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:
„4) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga kokku 100 eurot ületavat
riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud
intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava
kohaselt;
5) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande
esitamise võlga;
6) spordiorganisatsioonil ei ole tähtaegselt täitmata kohustust toetuse andja ees;
7) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ja tal ei ole
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.“;
10) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 82 ja 83 järgmises sõnastuses:
„(82) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 ei kohaldata saavutusspordi toetuse eraldamisel.
(83) Saavutusspordi toetust ei eraldata spordialaliidule toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul
rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme olümpiaettevalmistustoetust saava sportlase
võimete arendamiseks.“;
12) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „hindamine ja“ sõnaga „toetuse“;
13) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;“;
15) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
㤠131. Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse taotlejate hindamine
(1) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) kavandatud tegevuste vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) maakonna elanike kaasatust ja kavandatud tegevustest teavitamist;
3) kavandatud tegevuste läbiviijate haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust kavandatud
tegevuste elluviimiseks;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust kavandatud tegevuste elluviimiseks;
6) kavandatud tegevuste seost maakonna tervisespordikeskustega;
7) kavandatud tegevuste regionaalset või üleriigilist tähtsust ning valdkondlikku mõju;
8) kavandatud tegevuste regulaarsust ja aastaringset jaotumist;
9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
3) sündmuse korraldaja professionaalsust, haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust sündmuse
korraldamiseks;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust sündmuse korraldamiseks;
6) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja
sotsiaalmajanduslikku mõju;
7) sündmuse toimumisaega ja -kohta;
8) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.
(3) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel peavad taotleja omaosalus
ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50%
sündmuse eelarvest.“;
16) määruse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
Toetuse eraldamise otsustamine, toetuse väljamaksmine ja toetuse summa vähendamine“;
17) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Toetuse väljamaksmine
Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse
eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.“;
18) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Toetuse summa vähendamine
(1) Komisjonil on õigus taashinnata toetuse kasutamise perioodi jooksul toetuse saaja vastavust
käesolevas määruses sätestatud tingimustele juhul, kui hindamise aluseks olevad asjaolud
ilmnesid eelarveaasta jooksul pärast komisjoni ettepaneku tegemist toetuse andjale.
(2) Toetuse saaja on kohustatud teavitama toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis mõjutavad
toetuse saaja ja tema tegevuse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(3) Komisjon võib hindamise tulemusena kujunenud toetuse summat vähendada kuni 50% võrra
muu hulgas ka juhul, kui spordiorganisatsioon:
1) eksib spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastasest koodeksist ja spordis dopingu
kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist tulenevate dopinguvastaste reeglite
järgimise vastu;
2) eksib olümpiahartast tulenevate ausa mängu reeglite järgimise vastu;
3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
4) rikub head juhtimistava.
(4) Juhul kui taashindamise tulemusena kujunenud toetuse summa erineb eraldatud toetuse
summast, on komisjonil õigus teha ettepanek toetuse summa vähendamiseks.
(5) Toetuse summa vähendamise otsustab toetuse andja.“;
20) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt
65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu võib toetuse taotleja planeerida
projekti eelarvesse.“;
21) paragrahvi 17 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui toetuse
eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.“;
22) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.
(5) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(6) Aruande menetlemisel kontrollitakse aruande vastavust toetuse andja kehtestatud nõuetele ja
toetuse kasutamise eesmärgipärasust.
(7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise
kuludokumente.“;
23) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Spordialaliit esitab 2019. aastaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud
otstarbel toetust taotledes eraldi taotluse 2018. aasta 17. detsembriks.“;
24) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Tarvi Sits
minister kantsler
Lisa. Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
Kultuuriministri määrus „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a
määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“
Lisa
Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid
ja toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel
järgmiselt:
1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;
1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
1.3. 10–15% muud spordialaliidud.
2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
3.1. 45% olümpiaalade spordialaliidud;
3.2. 45% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
3.3. 10% muud spordialaliidud.
Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise
kord
4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa
punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:
4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb
vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;
4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;
4.5. viimastel olümpiamängudel osalenud sportlaste arv;
4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,
kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte
järgmiselt:
100–299 harrastajat 1 punkt
300–499 harrastajat 2 punkti
500–999 harrastajat 3 punkti
1000–1999 harrastajat 4 punkti
1
2000–2999 harrastajat 5 punkti
3000–3999 harrastajat 6 punkti
4000–4999 harrastajat 7 punkti
5000–5999 harrastajat 8 punkti
6000–6999 harrastajat 9 punkti
7000 ja enam harrastajat 10 punkti
6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–19 treenerit 1 punkt
20–49 treenerit 2 punkti
50–99 treenerit 3 punkti
100–199 treenerit 4 punkti
200 ja enam treenerit 5 punkti
7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–9 treenerit 1 punkt
10–19 treenerit 2 punkti
20–49 treenerit 3 punkti
50–99 treenerit 4 punkti
100 ja enam treenerit 5 punkti
8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille
summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.
8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;
8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate
saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:
8.1.3.1. parim tulemus OM-l;
8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;
8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa
punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
2
8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
8.1.6.1–8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht OM ja MM EM Universiaad MK etapp MK üldvõit
1. koht 16 8 4 4 8
2. koht 14 7 2 2 4
3. koht 12 6 1 1 2
4. koht 10 5 1
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste
eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti
80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti
90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti
100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti
110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti
9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa
teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.
9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
3
9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa
punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM MK või MM etapp MK üldvõit
1. koht 14 7 4 7
2. koht 12 6 2 4
3. koht 10 5 1 2
4. koht 8 4 1
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest
määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti
10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval
neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud
tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi
asjaolusid:
4
10.1.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;
10.1.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu
võistlusega;
10.1.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;
10.1.4. võistlusel osalenud riikide arv;
10.1.5. koondise koht maailma edetabelis.
11. Iga OM-l osalenud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.
12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu
juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:
12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud
tähtaeg;
12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui toetuse taotlemise aastal on esinenud korduvaid
aruandevõlgnevusi;
12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei
ole andmeid õigeaegselt esitanud;
12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,
komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.
Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega
samaväärses organis;
12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse
kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega
pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi;
12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;
12.8. koostöö Sihtasutusega Eesti Antidoping maailma dopinguvastase koodeksi järgimisel.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb Sihtasutus Eesti Antidoping, edastades selle taotluste
menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit saab 1 punkti, kui ta on
aasta jooksul tellinud dopinguproove omal algatusel. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
komisjon hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete kasutamise vastases võitluses
mitterahuldavaks;
12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja
manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1
punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega
manipuleerimise vastu;
12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala
arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit
saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Euroopa Liidu poolt toetatavas
projektis ja selle tulemusena kaasanud Euroopa Liidu vahendeid spordiala arendamiseks
Eestis.
5
13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l osalenud sportlaste ja
hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal
vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse
spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.
Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate
hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas
punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.
Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse
arvutamise kord
14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt
käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:
14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid
üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava
spordiala treenerikutsega treener;
14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle
treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:
15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.
16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.
16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM
distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemusi;
16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle
poole võistkonna liikmetest on erinevad;
16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa
punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
6
16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei
eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse
tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;
16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 16 8
2. koht 14 7
3. koht 12 6
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:
16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle
poole võistkonna liikmetest on erinevad;
16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa
punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
7
16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4
märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;
16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 14 7
2. koht 12 6
3. koht 10 5
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas
hindab komisjon järgmiselt:
16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM finaal- või valikturniiril osalenud
suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning
väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;
16.3.2. toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril
osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa
punktis 16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot.
17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:
17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga
spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;
17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate
sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma
saavutuspunktide üldarvust;
17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa
punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav
summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;
8
17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse
spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud
osakaaludele.
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma
veebilehel.
19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte
meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma
ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese
aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi
esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed.
20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel
Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:
20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku
maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude
meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu
eest.
21. Spordialaliitude puhul, kellel on õigus saada spordikohtunike tegevuse arendamise toetust, kuid
kelle taotluse kohaselt on spordikohtunikele makstud tasu 0 eurot või taotluses spordikohtunike
tasu ei ole esitatud, võrdsustatakse selle spordialaliidu spordikohtunike tasu suurus kõige
väiksema summa esitanud spordialaliidu spordikohtunike tasuga.
22. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,
arvestades käesoleva lisa punktides 20 ja 21 toodud erisusi ning arvutatakse iga spordialaliidu
osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu spordikohtunike tegevuse
arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves ette nähtud
summast.
Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
23. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga,
kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
23.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
23.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
23.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
9
23.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.
24. Lisaks käesoleva lisa punktides 23.1–23.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja
kandepinda Eestis ja maailmas.
25. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse
hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa
punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või
võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.
Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete
arendamiseks määratud summad liidetakse.
10
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate
sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega täiendatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest antavat spordialaliidu toetust uue toetuse alaliigiga, milleks
on saavutusspordi toetus. Uue toetusliigi lisamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse otsusest
riigieelarve strateegia 2019–2022 raames eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks
rahvuskoondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks ettevalmistamisel ja
osalemisel tiitlivõistlustel. Praegu puudub riigis meede, millest toetada süsteemselt
rahvuskoondise tasemel sportlasi ja võistkondi.
Lisaks loobutakse spordivaldkonna sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse taotlemise
tingimuste ja korra kehtestamisest kultuuriministri käskkirjaga ning tuuakse vastav
regulatsioon kõnealusesse määrusesse. Kuivõrd kahe olemasoleva taotlusvooru näol on
tegemist püsiva iseloomuga rahastamismeetmetega, mille tingimused iga-aastaselt ei muutu,
ei ole nende reguleerimine ministri käskkirja ehk üksikaktiga korrektne.
Toetuse andja töökoormust ja toetuse saajate halduskoormust vähendava muudatusena
loobutakse toetuse kasutamist reguleerivate lepingute sõlmimise kohustusest.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) spordiosakonna
nõunik Margus Klaan (
[email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna
õigusnõunik Karin Ligi (
[email protected], 628 2254).
Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste määrus) redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 04.10.2017, 6.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punkt 1 – Sporditoetuste määruse § 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega
luuakse uus spordialaliidu toetuse alaliik. Seni on spordialaliitudel olnud kolm toetuse liiki –
tegevustoetus, noortespordi toetus ja toetus spordikohtunike tegevuse arendamiseks. Antud
muudatusega lisatakse neljas, milleks on saavutusspordi toetus rahvuskoondise tasemel
sportlaste võimete arendamiseks. Uue toetusliigi lisamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse
otsusest riigieelarve strateegia 2019–2022 raames eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks
neljaks aastaks rahvuskoondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks
ettevalmistamisel ja osalemisel tiitlivõistlustel. Praegu puudub riigis meede, millest toetada
süsteemselt rahvuskoondise tasemel sportlasi ja võistkondi. Rahvuskoondise tasemel
sportlaste ja võistkondade ettevalmistus ja osalemine on olnud seni paljuski projektipõhine.
Eelnõu punkt 2 – Spordialaliidu toetust puudutavat paragrahvi täiendatakse uuest toetuse
alaliigist lähtuvalt neljanda ja viienda lõikega.
1
Paragrahvi 3 lõikes 4 täpsustatakse, kelle jaoks võib spordialaliit saavutusspordi toetust
kasutada. Taotluse esitajaks on spordialaliit, sest tulenevalt spordivaldkonna struktuurist ja
spetsiifikast ei saa saavutusspordi arendamine toimuda spordialaliiduta. Spordialaliit esitab
taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse ning komisjon
otsustab konkreetsed sportlased ja võistkonnad, kellele toetust eraldatakse. Spordialaliit ei saa
eraldatud toetust kasutada teiste sportlaste või võistkondade jaoks.
Tulenevalt eelarves ettenähtud rahalistest vahenditest ning toetatavate sportlaste arvu
prognoosist sätestatakse lõikes 5 toetuse summale aastane piirmäär, milleks on 15 000 eurot
individuaalala sportlase kohta. Selge piirmäär muudab taotlejatele lihtsamaks ka taotluste
esitamise ja sportlaste eelarvete planeerimise.
Eelnõu punkt 3 – Muudetakse sporditoetuste määruse § 7 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 uue
sõnastuse kohaselt kuulutatakse spordivaldkonna arenguks vajalik taotlusvoor välja
eelarveliste vahendite olemasolul. Sättest on välja jäetud lauseosa, mis puudutas
sihtotstarbelise taotlusvooru loomise otsustamist kultuuriministri poolt ehk teisisõnu
kohustust kehtestada aastast aastasse käskkirjaga taotlusvooru tingimused. Kavandatavate
muudatustega loobutakse sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse taotlemise tingimuste ja
korra kehtestamisest kultuuriministri käskkirjaga ning tuuakse vastav regulatsioon
kõnealusesse määrusesse. Kuivõrd kahe olemasoleva taotlusvooru näol on tegemist
võrdlemisi püsiva iseloomuga rahastamismeetmetega, mille tingimused iga-aastaselt ei
muutu, ei ole nende reguleerimine ministri käskkirja ehk üksikaktiga korrektne. Sellest
tulenevalt puudub kultuuriministril edaspidi vajadus sihtotstarbeliste taotlusvoorude loomise
üle igal aastal otsustada. Küll aga jääb kehtima põhimõte, et taotlusvoor kuulutatakse välja
üksnes eelarveliste vahendite olemasolul, mistõttu juhul kui KuM-i valitsemisala eelarvesse
vastavaid vahendeid planeeritud pole, määruses sätestatud taotlusvooru välja ei kuulutata.
Paragrahvi 7 lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et välja jäetakse ministri käskkirjaga
sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse taotlemise tingimuste ja korra kehtestamist
puudutav lauseosa. Edaspidi on kõnealused küsimused reguleeritud sporditoetuste määruses.
Taotlusvoorud kuulutatakse välja KuM-i veebilehel.
Eelnõu punkt 4 – Sporditoetuste määruse § 7 täiendatakse lõigetega 3–13, milles nimetatakse
kaks olemasolevat sihtotstarbelist taotlusvooru, neist toetuse eraldamise eesmärk, tegevused,
mille elluviimiseks, ja sündmused, mille korraldamiseks, toetust eraldatakse ning asjakohane
riigiabi regulatsioon.
Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib eraldada toetust liikumisharrastuse edendamiseks
(edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvaheliste spordisündmuste
läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus). Tegemist
on seni kultuuriministri käskkirjades sisaldunud regulatsiooniga.1 Ainsa uuendusena on lõiget
7 täiendatud neljanda punktiga, mille kohaselt saab rahvusvahelise spordisündmuse
läbiviimise toetust taotleda ka täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste
tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikute kodumängude korraldamiseks
Eestis. Nimetatud võistluste toetamise võimaluse lisamine on oluline, et kohelda kõiki
võistkondlikke sportmänge arendavaid spordialaliite võrdselt, sest praegu toimuvad jäähokis
ja saalihokis rahvuskoondiste kvalifikatsioonimängud turniiridena ühes kohas ning nemad on
1
Liikumisharrastuse edendamise toetusega seonduvat on viimati reguleeritud kultuuriministri 24. oktoobri 2017.
a käskkirjaga nr 233 ja rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetusega seonduvat kultuuriministri 18.
oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 223.
2
saanud antud meetmest toetust taotleda. Samas korvpall, jalgpall, võrkpall ja käsipall, kus
kvalifikatsioonimängud toimuvad põhimõttel üks mäng kodus ja teine võõrsil, ei ole saanud
antud meetmest toetust taotleda. Lisaks kaasavad korvpalli, jalgpalli, võrkpalli ja käsipalli
kodumängud märkimisväärselt pealtvaatajaid ning võistluste korraldamine on tulenevalt
rahvusvahelise katusorganisatsiooni nõuetest muutunud alaliitude jaoks järjest kulukamaks,
mistõttu on riigi toetus nende läbiviimiseks vajalik.
Sporditoetuste määruse § 7 uued lõiked 9–13 puudutavad riigiabi regulatsiooni kohaldamist.
KuM on hinnanud Eesti jaoks oluliste vähemalt kolm järjestikust päeva kestvate
kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamiseks antava toetuse vähese
tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus)2, artikli 3 tähenduses. Kõnealustes lõigetes
nimetatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud olulised tingimused. Need põhimõtted
tulenevad küll otsekohalduvast VTA määrusest, kuid on õigusselguse huvides lisatud ka
sporditoetuste määrusesse. Samasisulised sätted sisaldusid ka vastavat taotlusvooru
reguleerinud kultuuriministri käskkirjas.
Eelnõu punkt 5 – Sporditoetuste määrust täiendatakse kulude abikõlblikkust puudutava
regulatsiooniga. Muudatus on vajalik eeskätt sihtotstarbelisi taotlusvoore silmas pidades,
kuivõrd nende puhul on toetuse kasutamise otstarve võrreldes teiste toetusliikidega mõnevõrra
piiratum.
Lisatava paragrahvi 71 lõike 1 kohaselt on spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku
olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud toetuse kasutamise
kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas sporditoetuste määruse §-des 3–6
sätestatuga. Viidatud paragrahvides on toetusliikide kaupa nimetatud tegevused, milleks
toetust võib kasutada. Selliste tegevuste elluviimiseks tehtud mistahes mõistlikud kulutused
võib katta eraldatud toetuse arvelt. Lõikega 2 on välistatud spordiorganisatsiooni
tegevustoetuse arvelt suuremahuliste investeeringute tegemine.
Lõiked 3–6 puudutavad sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse arvelt kaetavaid
kulusid. Tegemist on taaskord varasematest kultuuriministri käskkirjadest määrusesse
ülekantava regulatsiooniga, milles sisulisi muudatusi tehtud ei ole.
Eelnõu punkt 6 – Sporditoetuste määruse § 10 lõiget 1, mis puudutab taotluse esitamist
digitaalselt allkirjastatuna, täiendatakse võimalusega esitada taotlus elektroonilise kanali
kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada. KuM on
kasutusele võtmas toetuste menetlemise infosüsteemi.3 Kõnealune e-keskkond eeldab ID-
kaardi või mobiil-ID-ga sisselogimist, mistõttu taotleja on turvalisel viisil tuvastatav ning
täiendav digitaalse allkirja nõue pole sellisel juhul põhjendatud. Muudatus on kooskõlas
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõikega 4.
Eelnõu punkt 7 – Toetuse taotlemist käsitlevat § 10 täiendatakse sihtotstarbelistest
taotlusvoorudest toetuse taotlemist puudutavate erisustega. Põhimõtteliselt on tegemist jällegi
seni asjakohastes ministri käskkirjades sisaldunud sätetega.
2
VTA määrus: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:352:0001:0008:ET:PDF.
3
Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem: https://toetused.kul.ee/et/login.
3
Täpsustusena on oluline märkida, et liikumisharrastuse edendamise toetuse ja rahvusvahelise
spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel säilib erinevus ühe taotleja poolt mitme
projekti läbiviimiseks toetuse taotluse esitamisel. Esimesel juhul tuleb esitada kõik ühe
taotleja poolt kavandatud projektid ühes taotluses ja teisel juhul iga projekt eraldi taotluses.
Selline eristamine on vajalik seetõttu, et liikumisharrastuse edendamise toetuse taotluste
hindamisel arvestatakse muu hulgas ka kavandatud tegevuste regulaarsust, mistõttu on oluline
taotleja kavandatud tegevustest tervikpildi saamine. Seevastu rahvusvaheliste
spordisündmuste puhul on reeglina tegemist eriilmeliste ettevõtmistega, millel sedavõrd
tihedat omavahelist seost pole.
Lisaks väärib senises praktikas tõusetunud küsimuste pinnalt selgitamist kavandatav lõike 8
punkt 3, mille kohaselt võib liikumisharrastuse edendamise toetust taotleda muu
spordiorganisatsioon, kes korraldab üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritust või sarja,
kus osaleb aasta jooksul vähemalt 5 000 inimest. 5 000 osaleja kriteeriumi all peetakse silmas
5 000 erineva inimese osalemist, mitte osalemiskordi sarjas.
Eelnõu punkt 8 – Täpsustatakse sporditoetuste määruse § 11 punkti 2. Kui kehtivas määruses
on spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimusena kirjas, et organisatsioon peab olema
kantud Eesti spordiregistrisse, siis uue sõnastuse kohaselt peab registrikanne olema tehtud
taotluse esitamise tähtpäevaks. Muudatus on vajalik tulenevalt praktikas ilmnenud
olukordadest, kus kanne taotleja kohta tehakse spordiregistrisse pärast toetuse taotlemise
tähtpäeva, kuid enne toetuse eraldamise otsustamist. Sellistel juhtudel on registrisse
mittekantud organisatsioonide taotlused määruse tingimustele vastavuse kontrollimise käigus
kõrvale jäetud, ent hiljem on selgunud, et tingimused on siiski täidetud. Edaspidi on tulenevalt
kavandatavast muudatusest võimalik taolisi probleeme vältida.
Eelnõu punkt 9 – Täiendatakse spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimusi. Lisaks sellele,
et spordiorganisatsioonil peab olema spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav
arengukava, ta peab olema kantud taotluse esitamise tähtpäevaks Eesti spordiregistrisse ja seal
õigeaegselt enda andmed ajakohastanud, ei tohi tal olla ka toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressivõlga, majandusaasta aruande esitamise võlga ja tähtaegselt
täitmata kohustusi toetuse andja ees ning tema suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega
likvideerimismenetlust ja tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
Lisandunud tingimused on olnud seni nimetatud mõne konkreetse toetusliigi all ja
sihtotstarbeliste taotlusvoorude korraldamist reguleerinud kultuuriministri käskkirjades.
Näiteks spordialaliidu toetuse puhul tulenesid majandusaasta aruande esitamist ja maksuvõlga
puudutavad nõuded seni sporditoetuste määruse § 12 lõike 8 punktidest 3 ja 4, maakonna
spordiliidu toetuse puhul aruandevõlgnevust toetuse andja ees ja maksuvõlga puudutavad
nõuded § 13 lõike 1 punktidest 2 ja 3. Kuna kõnealused tingimused on asjakohased kõikide
sporditoetuste puhul, on mõistlik lisada need toetamise üldtingimuste alla.
Eelnõu punkt 10 – Kehtetuks tunnistatakse spordialaliidu toetuse eraldamise tingimused, mis
lisati spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimuste hulka (vt ka eelnõu punkti 9 selgitust).
Sisuliselt peab spordialaliit vastama jätkuvalt samadele tingimustele, nagu varem.
Eelnõu punkt 11 – Sporditoetuste määruse § 12 täiendatakse lõigetega 82 ja 83, mis
puudutavad uut saavutusspordi toetust. Paragrahvi 12 lõige 8 sätestab olukorrad, mille puhul
spordialaliidule toetust ei eraldata. Kuna saavutusspordi toetus on seotud konkreetse sportlase
või võistkonnaga, siis ei tohiks see sõltuda spordialaliidu suutlikkusest kvalifitseeruda
4
tegevustoetusele ja noortespordi toetusele. Näiteks võib olla teatud spordialal üks väga
andekas sportlane, kelle sporditegevust oleks vaja toetada, aga samas ei kvalifitseeru
spordialaliit tegevustoetuse saajate hulka, sest tal on vähem kui 100 harrastajat. Sellest
tulenevalt ei kohaldata vastavalt § 12 lõikele 82 määruse § 12 lõiget 8 saavutusspordi toetuse
eraldamisel.
Lõike 83 kohaselt ei eraldata toetust sportlase eest, kes saab toetuse kasutamise kalendriaasta
jooksul, s.o kalendriaasta algusest lõpuni, rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme
olümpiaettevalmistustoetust. Rahvusliku olümpiakomitee poolt määratavad toetused on
suuremad kui saavutusspordi toetus ning A- või B-taseme toetuse saamiseks on vaja
saavutada teatud koht rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Sportlaste topelttoetamiseks
sätestatakse kõnealune piirang. Piirang aitab paremini saavutada toetuse eesmärki, milleks on
noorte ja andekate, kuid rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti veel mitte saavutanud
sportlaste või võistkondade toetamine.
Eelnõu punkt 12 – Paragrahvi 13 pealkirja täpsustatakse keeleliselt. Sõna „toetuse“ lisamisel
on paremini arusaadav, et kõnealuses paragrahvis reguleeritakse toetuse, mitte taotlejate
jaotamist.
Eelnõu punkt 13 – Kehtetuks tunnistatakse maakonna spordiliidu toetuse eraldamise
tingimused, mis lisati spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimuste hulka (vt ka eelnõu
punkti 9 selgitust). Sisuliselt peab maakonna spordiliit vastama jätkuvalt samadele
tingimustele, nagu varem.
Eelnõu punkt 14 – Täiendatakse hea juhtimistava järgimist puudutavate kriteeriumide
loetelu, mida maakonna spordiliidu hindamisel arvestatakse. Kõnealusesse loetellu lisatakse
punkt 41, mille kohaselt pööratakse hea juhtimistava järgimise hindamisel tähelepanu ka
asjaolule, kas maakonna spordiliit on liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea
juhtimise tavaga.4 Nimetatud dokumendi kinnitas Eesti Olümpiakomitee täiskogu 2017. aasta
17. mail. Hea juhtimise tava kujundamine ja rakendamine on viimasel aastakümnel olnud
Rahvusvahelise Olümpiakomitee, rahvusvaheliste spordiliitude ja Euroopa Liidu Nõukogu ja
Komisjoni prioriteediks avatud, usaldusväärse ja jätkusuutliku spordiorganisatsiooni
arendamisel ning partnerlussuhete tugevdamisel riigivõimu institutsioonidega. Samasisulise
sättega täiendatakse sporditoetuste määruse lisas ka spordialaliidus hea juhtimistava järgimise
hindamisel arvestatavaid kriteeriume.
Eelnõu punkt 15 – Sporditoetuste määruse toetuse taotlejate hindamist puudutavat peatükki
täiendatakse §-iga 131, mis reguleerib sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse
taotlejate hindamist. Nii liikumisharrastuse edendamise toetuse kui ka rahvusvahelise
spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlejate hindamiskriteeriumid võrreldes seni
kultuuriministri käskkirjades sätestatuga muutunud pole. Tegemist on seega taaskord pigem
tehnilist laadi muudatusega, mille käigus tõstetakse seni käskkirjades sisaldunud regulatsioon
määrusesse.
Eelnõu punkt 16 – Muudetakse sporditoetuste määruse viienda peatüki pealkirja. Kõnealune
muudatus on seotud nimetatud peatüki täiendamisega §-iga 141, § 15 kehtetuks
tunnistamisega ja § 16 muutmisega (vt ka eelnõu punktide 17–19 selgitusi).
4
Eesti Olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tava: https://www.eok.ee/organisatsioon/hea-juhtimistava.
5
Eelnõu punkt 17 – Sporditoetuste määrust täiendatakse §-iga 141, mis puudutab toetuse
väljamaksmist. Paragrahvi 141 kohaselt makstakse toetus välja 14 tööpäeva jooksul toetuse
eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene
teisiti. Seni on toetuse väljamaksmise tähtpäev olnud sätestatud toetuse andja ja toetuse saaja
vahel sõlmitavas lepingus. Kuna määruse § 15 tunnistatakse kehtetuks ja seega loobutakse
lepingu sõlmimise kohustusest (vt ka eelnõu punkti 18 selgitust), on üldine väljamakse
tegemise tähtaeg ette nähtud määruses ning jäetud samas ka võimalus määrata vajadusel
määruses sätestatust erinev tähtaeg käskkirjas või otsuses (näiteks näha ette toetuse
väljamaksmine mitmes osas).
Eelnõu punkt 18 – Kehtetuks tunnistatakse sporditoetuste määruse § 15, mis on seni
reguleerinud toetuse kasutamise kohta lepingu sõlmimist. Määrusest tulenev nõue toetuse
kasutamise kohta igal juhul leping sõlmida ei ole mõistlik, kuna reeglina ei sisalda kõnealused
lepingud midagi, mis ei tuleneks lepingu sõlmimise aluseks olevast haldusaktist (s.o toetuse
eraldamise käskkirjast või otsusest), sporditoetuste määrusest või muudest õigusaktidest.
Tegemist on seega tarbetu bürokraatiaga, mille vähendamisega ei kaasneks soovimatuid
tagajärgi. Lepingu sõlmimise kohustusest loobumine ei tähenda, et vajadusel ei võiks lepingut
siiski sõlmida.
Eelnõu punkt 19 – Muudetakse sporditoetuste määruse § 16. Paragrahvis asendatakse
õigusselguse huvides sõna „muutmine“ läbivalt sõnaga „vähendamine“, kuna kõnealused
sätted puudutavad üksnes eraldatud toetussumma vähendamist, mitte võimalust toetust
eelarveaasta jooksul suurendada.
Paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse toetuse taotlejaid hindava komisjoni senine õigus
taashinnata hea juhtimistava järgimist spordiorganisatsioonis õigusega taashinnata
spordiorganisatsiooni vastavust sporditoetuste määruses sätestatud mistahes tingimustele.
Muudatus on tingitud asjaolust, et hea juhtimistava järgimist hinnatakse määruse lisast ja
määruse § 13 lõikest 1 tulenevalt üksnes spordialaliidu ja maakonna spordiliidu puhul,
mistõttu ei saa selle taashindamisest rääkida teiste spordiorganisatsioonide puhul. Küll aga on
võimalik vajadusel taashinnata kõikide spordiorganisatsioonide vastavust
spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimustele (sporditoetuste määruse § 11) ja sõltuvalt
sellest, millise spordiorganisatsiooniga on tegemist ka tema vastavust konkreetse toetusliigi
eritingimustele. Näiteks spordialaliidu ja maakonna spordiliidu puhul on võimalik muu hulgas
jätkuvalt taashinnata hea juhtimistava järgimist.
Paragrahvi 16 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud teavitama
toetuse andjat kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad toetuse saaja ja tema tegevuse vastavust
sporditoetuste määruses sätestatud tingimustele. Täiendus on seotud HMS § 66 lõikega 4, mis
võimaldab haldusakti (s.o toetuse eraldamise käskkirja või otsuse) HMS § 66 lõike 2 punktis
2 sätestatud juhul5 kehtetuks tunnistada või seda muuta asjaolude muutumisest alates, kui isik,
kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse või seda muudetakse, on jätnud süüliselt
täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest. Selleks, et kõnealust HMS-ist
tulenevat toetuse tagasinõudmise alust oleks võimalik rakendada, tuleb toetuse saajale ette
näha kohustus toetuse andjat muutnud asjaoludest teavitada.
5
Vastavalt HMS § 66 lõike 2 punktile 2 võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane tunnistada isiku
kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks (või seda muuta), kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem
muutunud faktiliste asjaolude tõttu välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles
isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (või muutmata).
6
Paragrahvi 16 lõiget 3 (kehtiva sporditoetuste määruse § 16 lõige 2) on täiendatud sõnadega
„muu hulgas ka“. Tegemist on sättega, milles nimetatakse toetuse summa vähendamise
alused. Täiendus on vajalik selleks, et oleks selge, et tegemist ei ole ainsate toetuse summa
vähendamise (st haldusakti muutmise) alustega. Toetuse eraldamise käskkirja või otsust on
võimalik muuta või see kehtetuks tunnistada ka HMS §-des 64–70 sätestatut arvestades, sh
näiteks juhul, kui toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt jms.
Kõnealuse paragrahvi viiendast (seni neljandast) lõikest jäetakse välja lepinguid puudutav
lauseosa, kuna lepingute sõlmimise kohustusest loobutakse.
Eelnõu punkt 20 – Sporditoetuste määrust täiendatakse §-ga 161, milles käsitletakse
rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüsi. Sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi on
kohustatud tegema rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse saaja, kellele on
eraldatud toetust vähemalt 65 000 eurot. Analüüsi kulu on lubatud kavandada projekti
eelarvesse. Sisuliselt ei ole antud taotlusvooru puhul tegemist uue nõudega, sarnane kohustus
tulenes ka asjakohasest kultuuriministri käskkirjast. Varasematel aastatel on
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi nõue olnud juhul, kui toetust on eraldatud vähemalt
30 000 eurot. Spordi riikliku rahastamise reformi tulemusena ning samade taotluste topelt
esitamise ja toetamise vältimiseks ei toeta alates 2019. aastast enam Eesti Kultuurkapital Eesti
jaoks oluliste rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis. Alates 2019. aastast lõpetatakse
Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus. Muudatuste tulemusena jääb Eesti jaoks oluliste
rahvusvaheliste võistluste toetamisel ainsaks avaliku sektori toetuse allikaks KuM-i
taotlusvoor. Sellest tulenevalt suurendab KuM alates 2019. aastast taotlusvooru mahtu
vähemalt 220 000 euro võrra ning selle tulemusena suurenevad ka ministeeriumi poolt
ürituste korraldajatele eraldatavad toetused, mistõttu on ka mõjuanalüüsi koostamise lävendi
tõstmine põhjendatud.
Eelnõu punkt 21 – Muudetakse § 17 lõike 3 esimest lauset, mille uue sõnastuse kohaselt
esitatakse toetuse kasutamise aruanne toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31.
märtsiks, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti. Seni on aruande
esitamise tähtpäev sisaldunud lepingus. Muudatus on tingitud lepingute sõlmimise
kohustusest loobumisest.
Eelnõu punkt 22 – Toetuse kasutamise aruannet puudutavat § 17 täiendatakse lõigetega 4–7.
Seni on aruande esitamist täpsustavad sätted sisaldunud toetuse kasutamise lepingutes. Kuna
lepingute sõlmimisest loobutakse, nähakse määruses ette kohustus tagastada koos aruande
esitamisega toetuse jääk, aruande menetlemise tähtaeg ja toetuse andja õigus küsida aruande
kontrollimisel taotlejalt asjakohaseid kuludokumente. Kui aruande menetlemise käigus
selgub, et toetuse saaja või tema tegevus ei ole vastanud sporditoetuste määruses sätestatud
tingimustele, võib toetuse andja kooskõlas HMS-iga toetuse eraldamise käskkirja või otsust
muuta või selle kehtetuks tunnistada ja eraldatud toetuse tagasi nõuda.
Eelnõu punkt 23 – Sporditoetuste määruse rakendussätteid täiendatakse saavutusspordi
toetuse 2019. aastaks taotlemise erisusega. Kuna saavutusspordi toetuse eraldamise
põhimõtteid ei ole võimalik kehtestada 31. oktoobriks, mis on spordialaliidu toetuse üldine
taotluste esitamise tähtaeg, siis tehakse taotluste esitamises esimesel aastal erand ning
saavutusspordi toetuse taotluste esitamise tähtaeg on 2018. aastal 17. detsember. Järgmisel
aastal on taotluste esitamise tähtaeg 31. oktoober nagu teiste spordialaliidu toetuse alaliikide
puhul.
7
Eelnõu punkt 24 – Sporditoetuste määruse lisasse, mis sätestab spordialaliidu toetuse
taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise korra, lisatakse saavutusspordi toetuse
eraldamise põhimõtted. Kuna toetus on personaalne, siis detailset punktisüsteemi
kriteeriumide hindamiseks ei sätestata ning lähtutakse konkreetselt iga esitatud sportlase või
võistkonna vajadustest, treeningkavast, potentsiaalist ja mõjust Eesti ühiskonnale. Samuti
hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. Hindamine toimub iga
konkreetse sportlase ja võistkonna puhul eraldi. Komisjoni arutelu tulemusena valmib
sportlastest ja võistkondadest pingerida. Toetuste eraldamine toimub pingerea alusel kuni
rahaliste vahendite lõppemiseni.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas
esmakordselt teatud kompetentsi spordi valdkonnas Lissaboni lepingu jõustumisel 2009.
aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL)6 artikli 165 kohaselt panustab liit
Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel
põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega
püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö
eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte
sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165
neljandas lõikes, et liit võib selles valdkonnas võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud
igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond,
kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks
või täiendamiseks. Seega tuginedes ELTL artiklitele 6 ja 165 on ühenduse roll
spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav.
Kuivõrd eelnõu puudutab ka rahvusvaheliste spordisündmuste toetamist, siis on puutumus ka
riigiabiga. Sporditoetuste määrusesse lisatakse viide komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (vt ka eelnõu punkti 6 selgitust).
4. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus: Saavutusspordi toetuse loomine.
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Mõju alavaldkond: haridussüsteem ja kultuur
Saavutusspordi toetuse loomine mõjutab kõiki spordialaliite, keda on Eestis 19. oktoobri
2018. a seisuga 69. Samuti mõjutab toetus umbes 200 andekat noort sportlast, kes veel ei ole
rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud, kuid omavad selleks potentsiaali.
Lisaks mõjutab toetuse loomine võistkonnaalade koondiseid, keda on kokku umbes 30.
Regulaarne toetus võimaldab keskenduda sportlike saavutuste parandamisele ning noored
andekad sportlased ei pea valima töö ja spordi tegemise vahel. Väheneb andekate sportlaste
loobumine saavutusspordist ja tiheneb siseriiklik konkurents. Süsteemne toetusmudel annab
kindluse ja võimaldab spordialaliitudel paremini ja pikaajalisemalt planeerida koondiste
6
ELTL konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN.
8
tegevusi. Suureneb nende sportlaste arv, kes saavad riigipoolset toetust ning samuti
suurenevad osade toetusesaajate toetussummad võrreldes praegusega.
Individuaalalade andekatele sportlastele on tagatud järjepidev ja süsteemne toetus kogu
sportlaskarjääri vältel, s.o noorteklassist kuni täiskasvanuteklassini, mis võimaldab
ettevalmistust ja osalemist tiitlivõistlustel. Toetus on isikupõhine ning selle saamise aluseks
on järjepidev areng, kõrged tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja ekspertide poolt
hinnatud perspektiiv jõuda olümpiamängudel kõrgetele kohtadele. Paraneb oluliselt Eesti
sportlaste rahvusvaheline konkurentsivõime.
Võistkonnaalade koondistele tekib süsteemne toetusmudel, mis seni on puudunud. Tagatud on
perspektiivikate noorte- ja täiskasvanutekoondiste osalemine ja ettevalmistus tiitlivõistlusteks.
Väheneb sõltuvus projektipõhistest ja erasektori toetustest.
Olümpiamängude kavas mitteolevatele aladele on esmakordselt ette nähtud süsteemne
toetusmeede. Varasemalt on olnud olümpiamängude kavas mitteolevate alade sportlaste
toetamine projektipõhine. Lähtutakse põhimõttest, et mitte olümpiaalade riiklikud toetused
moodustavad 10% kogu saavutusspordi toetuse mahust.
Kavandatav muudatus avaldab spordivaldkonnale tervikuna olulist positiivset mõju.
Kavandatav muudatus: Sihtotstarbelisi taotlusvoore puudutava regulatsiooni toomine
määrusesse.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Mõjutatud on kõik sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetust taotlema õigustatud
spordiorganisatsioonid, keda on hinnanguliselt 121 (69 spordialaliitu, 17 spordiühendust, 15
maakonna spordiliitu, 20 suure osalejaskonnaga liikumisharrastuse ürituse korraldajat).
Muudatus mõjutab mittetulundussektorit, kuna kõnealustest taotlusvoorudest ei saa toetust
taotleda äriühinguna tegutsevad spordiorganisatsioonid. Kavandatava muudatuse tulemusena
suureneb õigusselgus, kuna kogu KuM-i valitsemisala eelarvest eraldatavate sporditoetuste
regulatsioon sisaldub edaspidi ühes õigusaktis. Nii on lihtsam erinevate toetusliikide vahel
orienteeruda ja suureneb kindlustunne sihtotstarbeliste taotlusvoorude tingimuste osas, kuna
neid ei kehtestata enam igal aastal uuesti. Kuivõrd tegemist on siiski tehnilist laadi
muudatusega, ei ole selle mõju spordiorganisatsioonide tegevusele oluline.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju alavaldkond: asutuste korraldus
Kavandatava muudatuse mõjul väheneb mõnevõrra KuM-i töökoormus, kuna edaspidi
puudub vajadus sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse taotlemise tingimuste ja korra
kehtestamiseks iga-aastaselt ministri käskkirju vormistada. Mõju KuM-i töökorraldusele on
kokkuvõttes siiski ebaoluline, kuna puudutab kahe käskkirja ettevalmistamist aastas.
Kavandatav muudatus: Lepingute sõlmimise kohustusest loobumine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju alavaldkond: halduskoormus
9
Mõjutatud on kõik KuM-i valitsemisala eelarvest sporditoetusi saavad spordiorganisatsioonid,
keda on hinnanguliselt 91 (45 spordialaliitu, 15 maakonna spordiliitu, 1 rahvuslik
olümpiakomitee, 10 muud spordiorganisatsiooni ja 20 spordiklubi) aastas. Seni on sõlmitud
sama organisatsiooniga ühes aastas sageli kolm erinevat lepingut (spordialaliidu puhul näiteks
tegevustoetuse leping, noortespordi toetuse leping ja sihtotstarbelise taotlusvooru leping).
Lepingute sõlmimisest loobumise tulemusena väheneb spordiorganisatsioonide
halduskoormus, kuna edaspidi ei ole tarvis pärast positiivse toetusotsuse saamist lepingu
sisuga tutvuda ega selle õigeaegse allkirjastamise ja toetuse andjale tagastamise eest hoolt
kanda. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib kaasneda mõningane ebaselgus toetuse
kasutamise korralduses, ent selle vältimiseks on seni lepingutes sisaldunud regulatsioon
toodud osaliselt sporditoetuste määrusesse ja vajadusel nähakse toetuse kasutamisega seotud
lisakohustused ette ka toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju alavaldkond: asutuste korraldus
Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju toetuse andjale, kelleks on KuM või
halduslepingu alusel rahvuslik olümpiakomitee. Kui toetuse saajatel on seni tulnud toetuse
kasutamiseks tegeleda ühe, mitmest toetusliigist toetuse taotlemisel paari-kolme lepinguga,
siis toetuse andja on pidanud igal aastal ette valmistama ja menetlema kümneid, kui mitte
sadu lepinguid, millel toetuse eraldamise aluseks oleva haldusakti kõrval olulist lisandväärtust
pole. Edaspidi on võimalik sellest loobuda ja vabanevat inimressurssi sisulisemateks
tegevusteks kasutada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Vabariigi Valitsus otsustas 2018. aasta aprillis riigieelarve strateegia 2019–2022 raames
eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks koondise tasemel sportlaste ja
võistkondade toetamiseks ettevalmistamisel ja osalemisel tiitlivõistlustel. Kahel esimesel
aastal on saavutusspordi toetuse suuruseks 1 miljon eurot ning alates 2021. aastast 3 miljonit
eurot.
Taotlusvoorudest eraldatavad toetuse summad nähakse ette igal aastal KuM-i valitsemisala
eelarves. 2018. aastal oli liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlusvooru suuruseks
158 000 eurot ja rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlusvooru suuruseks
550 000 eurot. 2019. aastal võivad taotlusvoorude summad muutuda seoses
Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse lõpetamisega ja KuM-ile hasartmängumaksu
laekumisest otse lisanduvate vahenditega. Kuna taotlusvoorud on ministeeriumis toimunud ka
varasemalt, siis täiendavaid vahendeid taotlusvoorude menetlemiseks ministeeriumis ei ole
vaja.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2
kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. See võimaldab juba järgmiseks
eelarveaastaks toetuste eraldamisel lähtuda uuendatud korrast.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
10
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakondade
spordiliitudele ja Eestimaa Spordiliidule Jõud.
Eesti Suusaliit kinnitas märkuste puudumist. Oma ettepanekud esitasid Eesti Kergejõustikuliit
ja Eesti Sõudeliit. Eesti Kergejõustikuliit tegi ettepaneku eraldata saavutusspordi toetus
spordialaliidule, sidumata eraldatavat summat konkreetsete sportlastega. Võttes arvesse
planeeritavat toetuse mahtu esimestel aastatel ei toeta KuM spordialaliidu ettepanekut. Toetus
eraldatakse konkreetse sportlaste treening- ja võistlustegevuseks. Spordialaliidu otsustada on,
kas spordialaliit kasutab toetust sportlase treeningprotsessis või võistlustele lähetamiseks või
teiste sportlasega seotud kulude katmiseks. Toetuse mahu kasvades järgmistel aastatel on
võimalik kaaluda ka spordialaliidu ühistegevuse toetamist ning teatud mahus vahendite
suunamist spordialaliidu käsutusse. Järgmisel aastal tuleb spordialaliidul jätkuvalt leida
vahendeid saavutusspordi toetust mittesaavate sportlaste toetamiseks mujalt.
Eesti Sõudeliit soovis täpsustada, mida tähendavad sporditoetuste määruse lisa punktis 16.1.2.
märgitud OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemused ning samuti tegi ettepaneku määruse lisa punktis 16.1.7.4. asendada U19
konkreetse vanusega. OM distsipliinidega otseselt seotud spordialade tulemused on noorte ja
juunioride klassides saavutatud tulemused, mis on saavutatud distsipliinidel, mis on kavas
olümpiamängudel, aga neid on kohandatud vastavalt noorte ja juunioride võimetele. Enam
levinud näited on lühemad distantsid, kergemad võistlusvahendid või madalamad
kaalukategooriad. Eesti Sõudeliiduga on selle märkuse osas ühendust võetud ning mõiste sisu
selgitatud. KuM ei pea vajalikuks mõiste täpsemat selgitamist määruse lisas.
Vanuseklassi asendamine sportlase vanusega nõuab põhjalikumat analüüsi ja teiste
spordialaliitudega konsulteerimist. Käesoleval hetkel on määruse muutmise eesmärk
täiendada riigieelarvest KuM-ile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavat
spordialaliidu toetust uue toetuse alaliigiga ning tuua taotlusvoorude regulatsioon määrusesse.
Spordialaliidu uue toetuse alaliigi ja taotlusvoorude tingimuste rakendamine peaks toimuma
juba käesoleva aasta novembris, mis ei jäta hetkel piisavalt aega Eesti Sõudeliidu ettepaneku
analüüsimiseks. Olukorras, kus taotlused 2019. aastaks on juba esitatud ning arvesse võetakse
tulemusi, mis on saavutatud kuni 2018. aasta 30. septembrini, ei oleks tulemuste arvestamise
põhimõtete muutmine viimasel hetkel ka teiste taotlejate suhtes õiglane.
11