Kiri

EELNÖU Autoriöiguse seaduse muutmise seadus Autoriöiguse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 26 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Käesoleva paragrahvi l. löige ei laiene juriidilistele isikutele ega nende poolt pakutavatele l? teenustele."; 2) paragrahvi 27 löige 7 punkti l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „!) salvestusseadmete puhui 2 kuni 10 eurot salvestusseadme kohta. ; 3) paragrahvi 27 löige 14 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(14) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: l) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta; 2) käesoleva paragrahvi 10. löikes nimetatud tasu taotlemise korra. "; Algatab Tarmo Kruusimäe , iz.>»~" J^V^'1- r-1 J f^'s {y^^ v^iW^ Riigikogu Kantselei Kuupäev /^7 /^ vi. /-///3-^7 l  Seletuskiri autoriöiguse seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks (edaspidi tuhja kasseti tasu) on Eesti Vabariigis kogutudjuba alates 1996. aastast. Tuhja kasseti tasu abil kogutakse tasu, millega makstakse huvitist öiguste omajatele (autorid, esitajad, fonogrammitootjad) selle eest, et nende poolt loodud loomingut salvestatakse isiklikeks vajadusteks. Euroapa Parlamendi ja Nöukogu direktiivi 2001/29/EU autoriöiguse ja sellega kaasnevate öiguste kohta infouhiskonnas (infotihiskonna direktiiv) art 2 kohaselt peavad liikmesriigid andma muuhulgas autoritele nende teoste osas, esitajatele nende esituste salvestuste osas, fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas ning filmide esmasalvestuste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate osas ainuöiguse lubada voi keelata otsest voi kaudset ajutist voi alalist reprodutseerimist mis tahes viisil voi vormis, osaliselt voi täielikult. Samas on infouhiskonna direktiivi art 5 lg2p b kohaselt liikmesriikidel öigus reprodutseerimisöiguse osas näha ette erand mis tahes kandjal reprodiiktsioonide osas, mille fuusiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et öiguste omajad saavaa öiglase huvitise. Eesti Vabariik on reproduktsiooniöiguse osas infouhiskonna direktiiviga lubatud erandi ette näinud autoriöiguse seaduses (AutOS), mille § 26 Ig l järgi on autoni, samuti teose esitajalja fonogrammitootjal öigus saada öiglast tasu, kui teost voi fonogrammi reprodutseeritakse isiklikeks vajadusteks autori nöusolekuta. AutÖS § 27 Ig 7 kohaselt on tasu suuruseks salvestusseadmete puhui kolm protsenti kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhui kaheksa protsenti kauba väärtusest. AutOS §-s 26 lg-s l sätestatud regulatsiooni tulemusel saavaa fiiusilised isikud oma isiklikuks otstarbeks muusikat ja filme reprodutseerida ilma, et peaksid öiguste omajatelt selleks igakordselt eraldi litsentsi saama. Tasu kogutakse isiklikuks reprodutseerimiseks möeldud salvestusseadmete ja tuhjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestuseks möeldud vahendite eest. Tasu maksjateks on eelpool nimetatud seadmete ja vahendite tootjad, importijad, muujad ning isikud, kes nimetatud seadmeid ja vahendeid Eesti Vabariiki toovad. Tasu kogujaks kinnitab justiitsminister AutÖS § 27 Ig 12 alusel kollektiivse esindamise organisatsiooni. Alates nn tuhja kasseti tasu kogumise susteemi rakendumisest on tasu kogunud Eesti Autorite Uhing. Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusega nr 14 ,,Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks voi kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu l taotlemise kord" (edaspidi määrus nr 14) sätestatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, mille eest tul eb nn tuhja kasseti tasu maksta. Määruse nrl4§ 3 lg l kohaselt vöetakse tasujärgnevate salvestusseadmeteja -kandjate eest (väljä arvatud mikrokassetid ning seadmed, mis on integreeritud arvutiga voi on kasutatavad ainult arvuti vahendusel): l) videokassetid (VHS) - salvestuseta; 2) audiokassetid - salvestuseta; 3) CD-R, CD-RW, DVD-Rja DVD-RW - salvestuseta; 4) minidiskid (MD) - salvestuseta; 5) VHS ja DVD videosalvestusseadmed; 6) audiokassettidele, CD-R-leja CD-RW-le salvestavad audiosalvestusseadmed. Olukorras, kus Eesti seadusandja on otsustanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamise volitada Vabariigi Valitsusele, on viimasel kohustus seda teha viisti, mis tagab loetelu ajakohasuse. AutOS § 27 lg-s 14 sätestatud volitusnormi täitmiseks peaks kohustuse adressaat (Vabariigi Valitsus) pidevalt jälgima, et tasu objektide loend oleks aktuaalne ehk selline, mis kindlustab öiguste omajatele öiglase huvitisejärjepideva maksmise. Eeltoodud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu on muutumatuna pusinud alates määruse nr 14 vastuvötmisest 2006. a jaanuarikuus. Samas on viimastel aastatel toimunud suur muudatus tehnoloogias ~ suur osa salvestamisest toimub digitaalsete vahenditega. 2. Kultuur2020 Vabariigi Valitsus kiitis 21. novembril 2013 heaks kultuuripoliitika pöhialuste dokumendi, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014-2020.1 Kultuuripoliitika pöhialuste dokumendi kinnitas löplikult Riigikogu 12. veebruaril 2014. Kultuuripoliitika pöhialused aastani 2020 punktis 18 on toodud, et riik kaitseb autorite öigusi, kohandades Öigusruumi vastavalt tehnoloogiliste vöimaluste arengule. Riigi kohuseks on luua intellektuaalomandi kaitseks töhus seadusandlik raamistik, mis tagab autorite varaliste öiguste ja nendega kaasnevate öiguste kaitse intellektuaalse omandi kasutamisel. Vabariigi Valitsus, jättes kaasajastamata määruses nr 14 loetletud salvestusseadmete- ja vahendite nimekirja, ei ole oma tegevuses järginud Riigikogu otsust "Kultuuripoliitika pöhialused aastani 2020" heakskiitmine. Vabariigi Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu täiskogu kevadistungjärgul ettekanne pöhialuste elluviimise kohta eelmisel aastal. 2018. aastal tutvustas kultuuriminister kultuuripoliitika pöhialuste elluviimist 14. veebruaril toimuval Riigikogu istungil. Kultuuriministri aruandes ,,Kultuuripoliitika pöhialused aastani 2020" aasta 2017 täitmise kohta ei kajasta mitte mingisuguseid arenguid nn. tuhja kasseti tasu valdkonnas, sest neid ei ole toimunud.3 Sarnaselt viimasele aruandele ei kajastu nn. tiihja kasseti tasu valdkonna arengud (täpsemalt nende puudumine) ka varasemates aruannetes. 1 http://www.ku!,ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf 2httfii://www.nigiteaJLaja^.eMt/314022014002 ^http^/Zwwwku!_rlk^ee/.site_s7kulminn/files/180130 lisal kultuur2020 aruanne2017 viisLfidf 2  3. Kohtuvaidlus avalik-öiguslikus suhtes tekitatud kahju huvitamiseks 2013. aastal esitasid Eesti Autorite Uhing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Uhing esimese kaebuse Tallinna halduskohtusse avalik-öiguslikus suhtes tekitatud kahju huvitamiseks ja palusid huvitist 2010-2013 perioodi eest, ning muu hulgas töstatasid ka öigusliku probleemi - kehtiv regulatsioon on vastuolus EL öigusega ja ka pöhiseadusega. Vaidlus käis läbi erinevad kohtuastmed ja 2016. a septembris utles riigikohus väga selgelt, et 2006. aastast pärinev Vabariigi Valituse määrus on vastuolus EL öigusega, infouhiskonna direktiiviga. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et nutiseadmed ja mälupulgad oleksid pidanud sisalduma määruse nr 14 loetelus juba aastatel 2010-2013 . Nutiseadmete ali tuleks moista vähemalt tahvelarvuteidja nutitelefone. Riigikohus utles vägagi selgelt, et Vabariigi Valitus on oma tegevusetusega oluliselt rikkunud EL direktiivi ehk pole taganud sellist öiglast kompensatsioonimehhanismi, mis tagab autoriöiguste omajatele - autoritele ja esitajatele ja teistele öigustatud isikutele - vöimaluse saada öiglast huvitist. Olenemata löppenud kohtuvaidlusest5 ja Riigikohtu (2016. a esitatud) seisukohast, et määmses nr 14 sisalduv salvestusseadmeteja -kandjate loetelu on iganenud ega vasta tegelikule olukorrale, pole Vabariigi Valitsus määruses nr 14 sisalduvat loetelu kaasajastanud tänaseni. 2018. aasta juulikuus pöördusid Eesti Autorite Uhing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Uhing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit järgmise kaebusega Tallinna Halduskohtusse perioodil 2014-2017 avalik-öiguslikus suhtes tekitatud kahju huvitamiseks. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palutakse eelpool loetletud organisatsioonidele moista Vabariigi Valitsuselt 17.01.2006 määrusega nr 14 ,,Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks voi kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord" aastatel 2014-2017 tekitatud varalise kahju (saarnata j äänud tulu) huvitisena 37,8 miljonit eurot ning viivis 4,9 miljonit eurot. Kui infouhiskonna direktiivi rikkumine oli juba aastate 2010-2013 osas ilmselge, on infouhiskonna direktiivi rikkumine aastate 2014-2017 osas veelgi ilmekam ja raskem, arvestades, et määruses nr 14 sisalduvate ajalooliste salvestusseadmeteja -kandjate kasutamine on veelgi vähenenud ning digitaalse kopeerimise voimalusedja mahud on kasvanud. Oiguste omajaid esindavad organisatsioonid on seisukohal, et öiglase huvitise saamise öigus isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimisega tekitatud kahju kompenseerimiseks puudutab eranditult köiki autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid. Seega puudutab nimetatud öiglase huvitise saamise öigus rikkumine valdava osa loomekogukondade sissetulekuid ning seeläbi kuituun, tööstuseja uldsuse huve laiemalt. 4 RKHKo 3-3-1-9-16, p 21 teine löik. https://www.riiRiteataia.ee/kohtulahendid/detaiiid.html?id=206132972 5 Tallinna Ringkonnakohus on teinud haldusasjas nr 3-13-366 löpliku kohtuotsuse 31.10.2017. 3 3. Ulevaade hetkeolukorrast Seadusandja poolt AutOS §-dega 26-27 ette nähtud hiivitise susteemi on Vabariigi Valitsus aga oma tegevusetusega väljä suretanud, kuna tiihja kasseti tasu kogumise saldo on ainuuksi pärast halduskulude mahaarvamist selgelt negatiivne alates 2014. aastast alates.6 Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest (AutOS § 27 Ig 8). Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab justiitsminister) igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvaa autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning uks ministeeriumi esindaja (AutOS § 27 Ig 8). Aastatel 2006-2017 on im tuhja kasseti tasusid kogutud ja neid öiguste omajatele ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks, koolitus-ja teadusprogrammide finantseerimiseks jaotatud (AutOS § 27 Ig 10) järgmiselt: Aasta Öiguste omajatele Projektide ja Kokka jaotusfondi jaotatud (EUR) programmide (EUR) finantseerimine (EUR) 2006 2164936 2164936 20077 242 211 € 172566 259 468 € 20088 1857526 20 639 6 2063916 20099 86 793 € 9 643 € 96 437 € 201010 41 170 € 45746 45 7445 € 201111 18 495 € 20556 20 550 € 201212 9 543,60 € 1060,406 106046 201313 74946 8336 8 327 € 201414 0€ 0€ 0€ 2015 0€ 0€ 0€ 2016 06 06 0€ 2017* 2279 €* 0€ 0€ * 2017 aastajaotuskava alusel kuulusjaotamisele 2279 €, kuid kogumise kulua uletasid laekumist 7720 €vorra ja väljamakseid ei olnud voimalik teha. 04.12.1015 edastas Justiitsministeerium kooskölastamiseks ja arvamuse avaldamiseks nn ttihja kasseti tasu regulatsiooni muutmise väljatöötamise kavatsuse. Selles väljatöötamiskavatsuses nenditakse muuhulgas probleemina, et kehtiv regulatsioon ei ta.ga. öiguste omajatele öiglast 6 Vt ka Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe eriarvamus pöhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-22-15: ,,Moistetavalt on Vabariigi Valitsusel otsustusruum kusimuses, milliseid salvestusseadmeid ja -kandjaid loeteluga hölmata, kuid uhelgi juhul ei tohi see olla seadusandja poolt AutÖS §-dega 26-27 ette nähtud autoritasude susteemi väljasuretava iseioomuga. Täpselt nii on see aga juhtunud käesolevas kaasuses, mil kaebajate esitatud andmetest nähtuvalt on autoritasude kogumise saldo ainuuksi pärast administreerimiskulude mahaarvamist selgelt negatiivne." 7 http://dokreE.kuLee/pub!ic/F DOKREG sisseOS 0318133247 001.97541.pdf. 8 http://dokreg,kuLee/public/230209 tYhikassJaotuskava MKK lisa.l51002.doc. ghttD://dokreR.kul.ee/public/100310 tyhikass.Jaotyskava iisa,211306,dpc. lohtt@,/Zdokreg.kul.ee/index.php?id=10319&op=doc details&dok id=19042&asutysj.d=l. llhttD://adr.nk.ee/im/fail/176152/Tuhja%20J<a.sseti%2gtasu%20jaotuskava%20kinm^^^^ 12 http://adr.rik.ee/im/dokument/4026498 13htt@^//ajj_nk_ee/lm/d_okym_ent/424.229.2 14htt£j//AdLlLee/lrn/(iokument/43_2_63_4Q 4  huvitist erandi rakendamisega tekitatud kahju eest. Väljatöötamiskavatsuse kohaseltpidi eelnöu kooskölastamisele saatmise aeg olema aprillis 2016. a ja oigusakti eeldatav jöustumise aeg 01.01.2017, kuid tänaseni ei ole väljä töötatud isegi eelnöud ning kahju tekitav öigusvastane tegevusetus jätkub. Autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad organisatsioonid on koos ja eraldi korduvalt pöördunud nii Riigikogu kultuurikomisjoni, Vabariigi Valitsuse kui ka Justiitsministeeriumi poole, et tuhja kasseti tasu regulatsiooni kaasajastataks, kuid siiamaani ei ole mingeid muudatusi toimunud. Justiitsministeerium on ise sönaselgelt tunnistanud ttihja kasseti tasuga seonduvaid probleeme 02.06.2015 pöördumises15: l) „... tänapäeval toimub praktiliselt kogu kopeerimine digitaalsete kandjate ja vahenditega (peamiselt internetist allalaadimine, kandjateks kövakettad, CD-d, mobiiltelefonid ja MPS-mängijad). See on viinud kogutava tasu vähenemiseni sellisel määral, et ei saa rääkida öiguste omajatele öiglase huvitise maksmisest (öiglase huvitamise vajadusele ning kahju hilvitamisele viitavad köik viimasel ajal tehtud Euroapa Kohtu lahendid, mis on direktiivi 2001/29/EU artikli 5 löike 2 punkti b kohaldamist käsitlenud)." 2) „... kehtiv öigus - AutOS §-d 26 ja 27 ning asjaomane Vabariigi Valitsuse määrus - ei taga direktiiviga antud kusimuses seatud eesmärgi täitmist ega voimalaa öiguste omajatele piisavat kompensatsiooni erandiga piiratud ainuöiguse eest."55 4. Vordlus teiste riikidega ja uuring Asjakohane on vördluseks tuua teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktika. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud nn tuhja kasseti tasu oli 2014. aastal 1,69 eurot inimese kohta ja 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Vördluseks, Eesti vastavad näitajad olid vastavalt 0,01 ja O eurot. Ulemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) veebilehel on toodud ulevaade, kuidas toimus erinevate riikides nn. tuhja kasseti tasu kogumine 2016. aastal (edaspidi WIPO ulevaade).16 Alates 2014. aastast on tasu kogumine olnud kahjulik tegevus, kuivörd selle kogumise tasud uletavad kogutud summat. Nönda ei saa kuidagi jouda seisukohani, et Eestis kehtiv regulatsioon vöimaldaks öiguste omajatel saada teoste kasutamise eest öiglase huvitise. WIPO illevaates on väljä toodud erinevates riikides kogutavad nn. tuhja kasseti tasud, siinkohal toome ära Eesti lähinaabrite vastavad summaa 2007 -2015 (eurodes): 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 601625 358426 203761 223141 207989 267481 437866 329306 Läti 80165 711011 102534 102534 1972906 2642206 2808503 3124441 Leedu 12030920 8799293 6478600 5428400 7073300 6407100 4878300 11000000 Soome 14403548 12609229 9889162 8405433 9823462 13186657 15147304 10285356 Rootsi Venemaa 952484 I 17094833 | 29600101 | 80455420 | 52543705 | 32326196 15h^p://adr.rik.ee/jm/fail/4402779/l-124136%2002.062015%20V%C3%A41jaminev%20kiri,bdoc 16 http://www.wiDo.int/edocs/pubdocs/en/wipo pub 1037 201_7_Edf 5  Figi!! e '* Levy revenues per capita in 2015 and 2013-2015 average (light grey bars) EU averrage; United States i £• Ukraine I co.ac Estonia ? co.oc Japan e o.0i Greece f.0.01 Poland ^ (0.04 Canada €0.07 £0.1^ Paraguay Latvia e o.i? Russian Federation f.Q.21 Croatia Slovak republic f Portugal Czech Republic < 0.36 De'nmark (0.67 Norwav •3 £ 0.98 . Sweden e 1,05 ; Lithuania £1.07 Austna e i.17 ; Germa ny 11.24; Switzerland |iw(« s!»»wwwiMW^ffiw» t^a^;^»awiiOTiW»s»w»a^^ €1.51 Netherlands 11.67 Finland C;.01 Italy £2.13 C 2.21 Belgium £2.24 Hungary £3.38 France ..•.':..- +" €- £0.50 £ 1.00 (1.50 £2.00 12.50 £3.00 €3.50 Tiihja kasseti tasu kogumine elaniku kohta 2015 aastal17 Levy revenues per capita per 1 million euros of GNI in 2015 Spain tll.CO Sample average EU average United States £0-01 C 16.93 € 45.54 Japan t 0.17 Estonia €0.29 Greece Ukraine ii t 1.16 Canada Poland •• C 3.4< Norvkfay C j l.55 Latvia tf.131 Denmark £;t2 77 Slovak republic Portugal SwftzcTiand C 1S.73 Sweden Croatia e laai Russian Federation £21.73 Czech Republic Austria Germany t 29.S5 Paraguay ^ss^ssssd^^^.^s^^ e ss.iis Netherlands l J 7.82 Finl nd C47.al Belgium £55.49 Italy C 72.07 Lithuania €79.70 France C9;.li0 Hungary <: 191.42 .—+—- €0 €50 € IM €160 €200 Ungaris koguti 2015. aastal köige suurem, tuhja kasseti tasu rahvamajanduse kogutulu (GNI- gross national income) suhtes: iga 1 miljoni euro rahvamajanduse kogutulukohta kogutakse 191 eurot. Prantsusmaa oli teine, järgneb Leeduja Itaalia. '8 17 http://www.wipo.int/edocs/ lubdocs/en/wipo pub 1037 2017.pdf 18 http://www.wipo.int/edocs/ lubdocs/en/wipo pub 1037 2017.pdf 6 Ulevaates on väljä toodud, et aastatel 2007-2014 langes Eestis nn. tiihja kasseti tasu kogumine 97%, samal ajal Leedus töusis märkimisväärselt (3601 %). Ulevaate kohaselt koguti 2015 aastal Eestis nn. tuhja kasseti tasu elaniku kohta 0,00 €, samas Lätis 0,17 €, Leedus 1,07 € ja Saksamaal 3,38 €. Euroopa keskmine oli 1,42 €. Ulevaade toob väljä ka teisi aluseid, mille pöhjal määratakse nn. tuhja kasseti tasu suhet erinevatesse näitajatesse (nt. gross national income (PPP), GNI (gross national income per capita), kuid Eesti mahajäämus on jätkuvalt väga suur, isegi vörreldes Läti ja Leeduga. Justiitsministeeriumi tellimusel on TURU-UURINGUTE AS viinud läbi kusitluse Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel 2016. aastal:19 l) 2016. a uuringu lisa kohaselt on 41% vastanutest teinud muusikast audiosalvestusi ning 33% vastanutest koopiaid audiovisuaalsest sisust; 2) 2016. a uuringu lisa p 6 kohaselt on inimesed muusikateoseid kopeerinud voi salvestanud enim sule- voi lauaarvuti sisesele kövakettale (57%), mobiil- voi nutitelefoni (49%), USB- mälupulgale (37%) ning CD-le (24%); 3) 2016. a uuringu lisa p 10 kohaselt on inimesed audiovisuaalseid teoseid kopeerinud voi salvestanud enim sale- voi lauaarvuti sisesele kövakettale (59%), USB-mälupulgale (33%), arvutivälisele kövakettale (22%) ja mobiil- voi nutitelefoni (21%). Seega saab öelda, et vähemasti 2016. aastal kasutasid Eesti inimesed muusika- ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks oma siile- voi lauaarvuteid, mobiil- voi nutitelefone, USB-mälupulki, CD-sid ning arvuti väliseid kövakettaid. Tuleb röhutada asjaolu, et määruse nr 14 § 3 lg-s l sisaldub eelnimetatud salvestusseadmetest ja -kandjatest uksnes CD. Veelgi enam, mölemas kategoorias köige populaarsemaks osutunud salvestusseade (arvuti- voi sulearvuti sisemine kövaketas) on määruse nr 14 § 3 lg 2järgi expressis verbis välistatud. 5. Täiendav info Riigikogu kultuurikomisjoni 19.01.2016.a. koosoleku protokolli kohaselt selgitas justiitsminister komisjoni liikmetele autoriöiguse seadusega ka tuhja kasseti tasu teemat. Tegemist on valdkonnaga, kus Eesti mahajäämus vörreldes teiste riikidega on väga suur. Uhingute poolt vaadates oleks köige paremaks lahenduseks autoriöiguse seaduse § 26, § 27 ning AutOS § 27 aluset väljä antud määruse muutmine. Autoriöiguse seaduse muutmise eelnou arutamisel Riigikogus tegi Eesti Esitajate Liit 25.02.2016..a kultuurikomisjonile vastava ettepaneku20. Ettepanek ei leidnud kultuurikomisjoni liikmete toetust, sest algne eelnöu käsitles kollektiivse esindamise organisatsioonide kohta kaiva regulatsiooni täiendamist. Autoriöiguse seaduse muudatuste arutamisel Riigikogus 16.03.2016.a. esitati kusimusi katiihja kasseti tasu kohta. Eelnöu ettekandja Heidy Purga: Kultuurikomisjoni ettepanek oli Justiitsministeeriumile väga tungivalt seda protsessi kiirendada. Me pärisime ka am, 19 TURU-UURINGUTE AS. Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel. Elanikkonna kiisitlusuuringu metoodikaraport. Tellija: Justiitsministeerium. Jaanuar-veebruar 2017. Arvutivörgus: https://www.iust.ee/sites/www.[ust.ee/fi!es/elanike kaitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel.pdf ning uuringu juurde kuuluv Iisa. 2 https://www.riiRikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/06e25010-710b-4eb9-b5e5- e627d22fccae/Autori%C3%B5iguse%20seaduse%29muutmise%10sead^s 7 millest viivitus on vöinud tuleneda. Utleme nii, et väga konkreetset vastust me ei saanud, aga see on lähiajal meie uks olulisematest teemadest.21 6. Ettepaneku pöhjendused Eestis on nimetatud huvitise jaoks kogutavad summad viimastel aastatel vahenenud, sest kaubagruppide nimekiri, millelt tasu kogutakse, on pusinud peaaegu muutumatuna . Samas on viimastel aastatel toimunud suur muudatus tehnoloogias - suur osa salvestamisest toimub digitaalsete vahenditega. Olukorra lahendamiseks oleks köige möistlikum autoriöiguse seaduse § 26 ja § 27ning AutOS § 27 alusel väljä antud määruse muutmine. Tuhja kasseti tasu susteem toimib solidaarse tasu kogumise pöhimöttel. See tähendab, et tasu kogutakse määruse nimekirjas olevatelt seadmeteltja vahenditelt ning seda söltumata kandja voi seadme reaalsest kasutusest. Tasu kogumine toimub AutOS §-de 26 ja 27 alusel ning ei ole osa riigi maksusiisteemist. Oiguste omaja nöusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost voi teose helisalvestist isiklikuks tarbeks. Autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on öigus saada öiglast tasu teose voi fonogrammi salvestamise eest. Tilhja kasseti tasu ei kompenseeri autoritele piraatlusest tingitud kahjusid. Samuti ei maksta huvitist muusikaja filmide kasutuse eest, mis toimub lepingu alusel (nt iTunes, Spotify,, tele- ja filmiarhiivid internetis jne). Tegemist on huvitisega, mida makstakse autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et autoriöiguse seadus lubab teatud juhtumitel teha teostest salvestusi enda tarbeks. Tuhja kasseti tasu susteem ei eelda, et absoluutselt köikidele salvestusvöimalusega seadmetele ja kandjatele peab tasu kohaldama. Tasu kohaldamine on uhiskondlik kokkulepe, tavaliselt valitakse sellised kaubagrupid, mille tehnoloogia vöimaldab muusikateoseidja filme salvestada ning mille muugikäive on piisavalt suur, et koguda huvituse maksmiseks vajalikke summasid. Eelnöujärgi tuleb tasu maksta ka muusikateoste ja filmide salvestamiseks möeldud seadmetelt. Tasu tuleb maksta seadmetelt, mis vöimaldavad tarbijal tavalise kasutamise korral salvestada muusikateoseid ning filme. Möiste "tavaline kasutus" tähistab sellist kasutust, mille korral seadme salvestusfunktsioon toimib ilma lisatarkvara installeerimise j ms körgema tehnilise oskuse abil. Valitud on sellised kaubagrupid, mille puhui muusikateoste ja filmide salvestus on koige töenäolisem. Eelnöuga muudetava AutOS § 271g 14p l alusel kehtestab valdkoitna eest vastutav minister määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta. Eelnöule on lisatud AutOS § 271g 14p 1 kehtestatava määruse projekt. Sisuliselt on tegemist sarnase määrusega nagu hetkel kehtiv määrus nr 14, kuid täiendatud on salvestusseadmeteja - kandjate nimekirja. 21httD://stenoRrammid.riiRikoRu.ee/et/201603161400#PKP-18515 8 Salvestuskandjate puhui on möistlik jätkata sama tasu arvestamise susteemiga, mis hetkel kehtib ning täiendada ainult nimekirja vahenditega, mida peamiselt isikliku salvestamise eesmärgil kasutatakse (mälukaart, USB-mälupulk, väline kövaketas, mitteintegreeritud sisemine kovaketas ja pooljuhtketas). Tasu arvestus lähtuks jätkuvalt salvestusahendi maaletooja hinnast. Salvestusvahendite puhui on nimekirja lisandunud seadmed, mida peamiselt tänapäeval kasutatakse isikliku salvestamise eesmärgil. Eelnöu kohaselt määratakse AutOS 27 löige 7 punkti l alusel vahemik, kui suurt tasu tuleb maksta salvestusseadmete puhui. Löpliku sedmete nimekirja ja makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta kinnitab justiitsminister oma määrusega. Pajudes Euroopa Liidu riikides on tuhja kasseti tasu kogumisel kasutusel siisteem, kus tasu maar oleneb seadme mälu mahutavusest. See omakorda tekitab olukorra, kus uhe ja sama salvestusseadme puhui vöib olla kasutusel 2-5 erinevat tasu määrä. Eelnöu esitajad leiavad, et parema selguse huvides oleks möistlik kasutada kindlat tasu määrä seadme kohta. Määruse eelnöu kohaselt oleks tasu MP3/MP4 pleier, muu audio voi meediapleier, kantav andmekandja, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi l. löikes, arvuti (tahvel-, hubriid-, sule- ja lauaarvuti), mängukonsool, salvestusvöimalusega auto helisusteem, multimeedia mängija, settopbox, videotuuneri puhui kaks eurot seadme kohta. M'obiiltelefon, televiisor, kodukino susteem, digiboks, satelliitvastuvötja puhui oleks tasu neli eurot seadme kohta. Eelnöus on piirmääradeks salvestusseadmete puhui 2 kuni l O eurot. Vörreldes teiste Euroapa Liidu liikmesriikidega on tegemist pigem tagasihoidlike tasudega. Vördlusena saab tuua väljä Leedu vastavad tasu määrää, kus tasu maar arvuti, sulearvuti, hubriidarvuti puhui on 5,79 €, tahvelarvuti, mängukonsooli puhui 4,34 € ja mobiiltelefoni puhui (16GB kuni 256 GB) 4,34 €. WIPO ulevaate kohaselt on oli valise kovaketta (maht 1 TB) puhui 2016. aastal tasuks Prantsusmaal 20 €, Saksamaal 17 €jakeskmine oli 7,89 € (WIPO ulevaate lk 11 tabeli andmed). Mobiiltelefonid (maht 16 GB) puhui oli tasuks Prantsusmaal 8 €, Saksamaal 6,25 €jakeskmine oli 4.3 € (WIPO ulevaate lk 11 tabeli andmed). Eelpool nimetatud salvestusseadmete eest tuleb tasu maksta kui seadmel on sisemisele mäluseadmele voi uhendatavale salvestuskandjale salvestamise funktsioonja/vöi taasesitamise funktsioon. Seega mobiiltelefonide eest (im. nuputelefonid), millel ei ole mäluseadmele voi uhendatavale salvestuskandjale salvestamise funktsioon ja/vöi taasesitamise funktsiooni, tasu maksta ei tule. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Euroopa Liidus käsitleb autoriöigustele uldsuse huvides tehtavaid piiranguid Euroopa Parlamendija Euroopa Liidu Nöukogu direktiiv 2001/29/EU autoriöiguseja sellega kaasnevate öiguste teatavate aspekti de uhtlustamise kohta infouhiskonnas (edaspidi direktiiv). Direktiivi artikli 5 punkti 2b kohaselt vöivad liikmesriigid reprodutseerimisöiguse puhui näha ette piirangud, kui koopia teosest on teinud ftiusiline isik isiklikuks otstarbeks ning selle kasutamise eesmärk ei ole otseselt ega kaudselt äriline - s.t selliste koopiate tegemine ei nöua igalt isikult 9  auton loa taotlemist ja litsentsitasu maksmist. Samas sätestab direktiiv, et sellise erandi vöimaldamine riigisiseste seadustega tähendab, et riik peab väljä töötama ka kompensatsioonimehhanismi (direktiivis fair compensation) öiguste omajatele huvitamaks könealuse erandiga neile tekitatud kahju. Eestis kehtib tuhja kasseti tasu maksmise susteem juba alates 1996. aastast ning seega direktiivi rakendamisel jätkati tilhja kasseti tasu mudeliga. Seadmeteja vahendite kataloogi täiendamine tehnoloogiaga, mille kasutamine praegusel hetkel on valdav, on direktiiviga kooskolasja aitab koguda huvitisejaoks vajalikku raha. Samasugust tasu kogumise mudelit kasutab enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Susteemi eesmärk on kompenseerida autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele riigi poolt seadusega uldsuse huvides kehtestatud öigusepiirangu töttu saarnata j äänud tulu. Määruse möjud ja määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse nimekirja täiendamine vöimaldab koguda autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele summasid, mida saab pidada öiglaseks huvitiseks. Tegemist on tasudega, mi da maksavaa salvestusseadmete ja -kandjate tootjad, importijad, muujad ning isikud, kes toovad salvestusseadmeidja -kandjaid EU tolliterritooriumilt Eestisse (AutOS § 27 Ig l). Uute kaubanimekirjade rakendamisega administreerimise osas muudatusi ei tule. Tasu kogub MTU Eesti Autorite Uhing, kellel on enamik salvestavate seadmete maaletoojaid andmebaasis ning toimib igapäevane koostöö. Tasu maksmine ei puuduta seega riigieelarvelisi vahendeid ning määruse rakendamiseks vajalikke kulutus! riik tegema ei pea. Tuhja kasseti tasu puhui on tegemist öiguste omajatele maksatava kompensatsiooniga reprodutseerimisöiguse iildsuse huvides vöörandamise ja iiksikisikute poolt kasutamise eest. Seega, oma olemuselt ei ole tuhja kasseti tasa maks, tegemist on kompensatsiooniga teatavate öiguste äravötmise eest. \ -r^EMo iia>u^>iKAE r a^\ V 'e. i\"^' >~)1 Fio*- ^^ •7 ^/^S WffZy 4N^( \^^^ (0-^^^- 10  EELNÕU Autoriõiguse seaduse muutmise seadus Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) p aragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele ega nende poolt pakutavatele teenustele . “ ; 2 ) paragrahv i 27 lõige 7 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 ) salvestusseadmete puhul 2 kuni 10 eurot salvestusseadme kohta .“; 3 ) paragrahvi 27 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (14) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta ; 2) käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra. “; Algatab Tarmo Kruusimäe Priit Sibul Madis Milling Hardi Volme r Seletuskiri a utoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. S issejuhatus Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks (edaspidi tühja kasseti tasu) on Eesti Vabariigis kogutud juba alates 1996. aastast. Tühja kasseti tasu abil kogutakse tasu, millega makstakse hüvitist õiguste omajatele (autorid, esitajad, fonogrammitootjad) selle eest, et nende poolt loodud loomingut salvestatakse isiklikeks vajadusteks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) art 2 kohaselt peavad liikmesriigid andma muuhulgas autoritele nende teoste osas, esitajatele nende esituste salvestuste osas, fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas ning filmide esmasalvestuste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate osas ainuõiguse lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Samas on infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt liikmesriikidel õigus reprodutseerimisõiguse osas näha ette erand mis tahes kandjal reproduktsioonide osas, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste omajad saavad õiglase hüvitise. Eesti Vabariik on reproduktsiooniõiguse osas infoühiskonna direktiiviga lubatud erandi ette näinud autoriõiguse seaduses ( AutÕS ), mille § 26 lg 1 järgi on autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu, kui teost või fonogrammi reprodutseeritakse isiklikeks vajadusteks autori nõu solekuta . AutÕS § 27 lg 7 kohaselt on tasu suuruseks salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest. AutÕS §-s 26 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni tulemusel saavad füüsilised isikud oma isiklikuks otstarbeks muusikat ja filme reprodutseerida ilma, et peaksid õiguste omajatelt selleks igakordselt eraldi litsentsi saama . Tasu kogutakse isiklikuks reprodutseerimiseks mõeldud salvestusseadmete ja tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestuseks mõeldud vahendite eest. Tasu maksjateks on eelpool nimetatud seadmete ja vahendite tootjad, importijad, müüjad ning isikud, kes nimetatud seadmeid ja vahendeid Eesti Vabariiki toovad. Tasu kogujaks kinnitab justiitsminister AutÕS § 27 lg 12 alusel kollektiivse esindamise organisatsiooni. Alates nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi rakendumisest on tasu kogunud Eesti Autorite Ühing. Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusega nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ (edaspidi määrus nr 14) sätestatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, mille eest tuleb nn tühja kasseti tasu maksta. Määruse nr 14 § 3 lg 1 kohaselt võetakse tasu järgnevate salvestusseadmete ja -kandjate eest (välja arvatud mikrokassetid ning seadmed, mis on integreeritud arvutiga või on kasutatavad ainult arvuti vahendusel): 1) videokassetid (VHS) – salvestuseta; 2) audiokassetid – salvestuseta; 3) CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW – salvestuseta; 4) minidiskid (MD) – salvestuseta; 5) VHS ja DVD videosalvestusseadmed; 6) audiokassettidele, CD-R- le ja CD-RW- le salvestavad audiosalvestusseadmed. Olukorras, kus Eesti seadusandja on otsustanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamise volitada Vabariigi Valitsusele, on viimasel kohustus seda teha viisil, mis tagab loetelu ajakohasuse. AutÕS § 27 lg-s 14 sätestatud volitusnormi täitmiseks pea ks kohustuse adressaat (Vabariigi Valitsus) pidevalt jälgima, et tasu objektide loend oleks aktuaalne ehk selline, mis kindlustab õiguste omajatele õiglase hüvitise järjepideva maksmise. Eeltoodud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu on muutumatuna püsinud alates määruse nr 14 vastuvõtmisest 2006. a jaanuarikuus. Samas on viimastel aastatel toimunud suur muudatus tehnoloogias – suur osa salvestamisest toimub digitaalsete vahenditega. Kultuur 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 21. novembril 2013 heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020. Kultuuripoliitika põhialuste dokumendi kinnitas lõplikult Riigikogu 12. veebruaril 2014. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 punktis 18 on toodud, et riik kaitseb autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Riigi kohuseks on luua intellektuaalomandi kaitseks tõhus seadusandlik raamistik, mis tagab autorite varaliste õiguste ja nendega kaasnevate õiguste kaitse intellektuaalse omandi kasutamisel. Vabariigi V alitsus, jättes kaasajastamata m ääruses nr 14 loetletud salvestusseadmete- ja vahendite nimekirja, ei ole oma tegevuses järginud Riigikogu otsust ˮKultuuripoliitika põhialused aastani 2020ˮ heakskiitmine . Vabariigi Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu täiskogu kevadistungjärgul ettekanne põhialuste elluviimise kohta eelmisel aastal. 2018. aastal tutvustas kultuuriminister kultuuripoliitika põhialuste elluviimist 14. veebruaril toimuval Riigikogu istungil. Kultuuriministri aruandes „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ aasta 2017 täitmise kohta ei kajasta mitte mingisuguseid arenguid nn. tühja kasseti tasu valdkonnas, sest neid ei ole toimunud. Sarnaselt viimasele aruandele ei kajastu nn. tühja kasseti tasu valdkonna arengud (täpsemalt nende puudumine) ka varasemates aruannetes. Kohtuvaidlus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks 2013. aastal esitasid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing esimese kaebuse Tallinna halduskohtusse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks ja palusid hüvitist 2010-2013 perioodi eest, ning muu hulgas tõstatasid ka õigusliku probleemi – kehtiv regulatsioon on vastuolus EL õigusega ja ka põhiseadusega. Vaidlus käis läbi erinevad kohtuastmed ja 2016. a septembris ütles riigikohus väga selgelt, et 2006. aastast pärinev Vabariigi Valituse määrus on vastuolus EL õigusega, infoühiskonna direktiiviga. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et nutiseadmed ja mälupulgad oleksid pidanud sisalduma määruse nr 14 loetelus juba aastatel 2010-2013 . Nutiseadmete all tuleks mõista vähemalt tahvelarvuteid ja nutitelefone. Riigikohus ütles vägagi selgelt, et Vabariigi Valitus on oma tegevusetusega oluliselt rikkunud EL direktiivi ehk pole taganud sellist õiglast kompensatsioonimehhanismi, mis tagab autoriõiguste omajatele – autoritele ja esitajatele ja teistele õigustatud isikutele – võimaluse saada õiglast hüvitist. Olenemata lõppenud kohtuvaidlusest ja Riigikohtu (2016. a esitatud) seisukohast , et määruses nr 14 sisalduv salvestusseadmete ja -kandjate loetelu on iganenud ega vasta tegelikule olukorrale, pole Vabariigi Valitsus määruses nr 14 sisalduvat loetelu kaasajastanud tänaseni . 2018. aasta juulikuus pöördusid Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Li it järgmise kaebusega Tallinna H alduskohtusse perioodil 2014 -2017 avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palutakse eelpool loetletud organisatsioonidele mõista Vabariigi Valitsuselt 17.01.2006 määrusega nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ aastatel 2014-2017 tekitatud varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitisena 37 ,8 miljonit eurot ning viivis 4 , 9 miljonit eurot. Kui infoühiskonna direktiivi rikkumine oli juba aastate 2010-2013 osas ilmselge, on infoühiskonna direktiivi rikkumine aastate 2014-2017 osas veelgi ilmekam ja raskem, arvestades, et määruses nr 14 sisalduvate ajalooliste salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine on veelgi vähenenud ning digitaalse kopeerimise võimalused ja mahud on kasvanud. Õiguste omajaid esindavad organisatsioonid on seisukohal, et õiglase hüvitise saamise õigus isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimisega tekitatud kahju kompenseerimiseks puudutab eranditult kõiki autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid. Seega puudutab nimetatud õiglase hüvitise saamise õigus rikkumine valdava osa loomekogukondade sissetulekuid ning seeläbi kultuuri, tööstuse ja üldsuse huve laiemalt. 3 . Ülevaade hetkeolukorrast S eadusandja poolt AutÕS §-dega 26-27 ette nähtud hüvitise süsteemi on Vabariigi Valitsus aga oma tegevuse tusega välja suretanud , kuna tühja kasseti tasu kogumise saldo on ainuüksi pärast haldus kulude mahaarvamist selgelt negatiivne alates 2014. aastast alates . Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ( AutÕS § 27 lg 8). Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab justiitsministe r ) igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks ministeeriumi esindaja ( AutÕS § 27 lg 8). Aastatel 2006 -2017 on nn tühja kasseti tasusid kogutud ja neid õiguste omajatele ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks, koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks jaotatud ( AutÕS § 27 lg 10) järgmiselt: Aasta Õiguste omajatele jaotatud (EUR ) Projektide ja programmide finantseerimine ( EUR ) Kokku jaotusfondi ( EUR ) 2006 216 493 € - 216 493 € 2007 242 211 € 17 256 € 259 468 € 2008 185 752 € 20 639 € 206 391 € 2009 86 793 € 9 643 € 96 437 € 2010 41 170 € 4 574 € 45 744 5 € 2011 495 € 2 055 € 20 550 € 2012 9 543,60 € 1060,40 € 10 604 € 2013 7 494 € 833 € 8 327 € 2014 0 € 0 € 0 € 2015 0 € 0 € 0 € 2016 0 € 0 € 0 € 2017* 2279 € * 0 € 0 € * 2017 aasta jaotuskava alusel kuulus jaotamisele 2279 €, kuid kogumise kulud ületa sid laekumist 7720 € võrra ja väljamakseid ei ol nud võimalik teha . 04.12.1015 edastas Justiitsministeerium kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks nn tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmise väljatöötamise kavatsuse. Selles väljatöötamiskavatsuses nenditakse muuhulgas probleemina, et kehtiv regulatsioon ei taga õiguste omajatele õiglast hüvitist erandi rakendamisega tekitatud kahju eest. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt pidi eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg olema aprillis 2016. a ja õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2017, kuid tänaseni ei ole välja töötatud isegi eelnõud ning kahju tekitav õigusvastane tegevusetus jätkub. Autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad organisatsioonid on koos ja eraldi korduvalt pöördunud nii Riigikogu kultuurikomisjoni, Vabariigi Valitsuse kui ka Justiitsministeeriumi poole, et tühja kasseti tasu regulatsiooni kaasajastataks, kuid siiamaani ei ole mingeid muudatusi toimunud. Justiitsministeerium on ise sõnaselgelt tunnistan ud tühja kasseti tasuga seonduvaid probleeme 02.06.2015 pöördumises : 1) „… tänapäeval toimub praktiliselt kogu kopeerimine digitaalsete kandjate ja vahenditega (peamiselt internetist allalaadimine , kandjateks kõvakettad, CD-d, mobiiltelefonid ja MP3-mängijad). See on viinud kogutava tasu vähenemiseni sellisel määral, et ei saa rääkida õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmisest (õiglase hüvitamise vajadusele ning kahju hüvitamisele viitavad kõik viimasel ajal tehtud Euroopa Kohtu lahendid, mis on direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punkti b kohaldamist käsitlenu d).“ 2) „… kehtiv õigus – AutÕS §-d 26 ja 27 ning asjaomane Vabariigi Valitsuse määrus – ei taga direktiiviga antud küsimuses seatud eesmärgi täitmist ega võimalda õiguste omajatele piisavat kompensatsiooni erandiga piiratud ainuõiguse eest.” Võrdlus teiste riikidega ja uuring Asjakohane on võrdluseks tuua teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktika. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud nn tühja kasseti tasu oli 2014. aastal 1,69 eurot inimese kohta ja 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Võrdluseks, Eesti vastavad näitajad olid vastavalt 0,01 ja 0 eurot. Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) veebilehel on toodud ülevaade, kuidas toimus erinevate riikides nn. tühja kasseti tasu kogumine 2016. aastal (edaspidi WIPO ülevaade). Alates 2014. aastast on tasu kogumine olnud kahjulik tegevus, kuivõrd selle kogumise tasud ületavad kogutud summat. Nõnda ei saa kuidagi jõuda seisukohani, et Eestis kehtiv regulatsioon võimaldaks õiguste omajatel saada teoste kasutamise eest õiglase hüvitise. WIPO ülevaates on välja toodud erinevates riikides kogutavad nn. tühja kasseti tasud, siinkohal toome ära Eesti lähinaabrite vastavad summad 2007 – 2015 (eurodes): 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Läti 601625 358426 203761 223141 207989 267481 437866 329306 Leedu 80165 711011 102534 102534 1972906 2642206 2808503 3124441 Soome 12030920 8799293 6478600 5428400 7073300 6407100 4878300 11000000 Rootsi 14403548 12609229 9889162 8405433 9823462 13186657 15147304 10285356 Venemaa - - 952484 17094833 29600101 80455420 52543705 32326196 Tühja kasseti tasu kogumine elaniku kohta 2015 aastal Ungari s koguti 2015. aastal kõige suurem tühja kasseti tasu rahvamajanduse kogutulu (GNI- gross national income ) suhtes : iga 1 miljoni euro rahvamajanduse kogutulu kohta kogutakse 191 eurot. Prantsusmaa oli teine, järgneb Leedu ja Itaalia. Ülevaates on välja toodud, et aastatel 2007-2014 langes Eestis nn. tühja kasseti tasu kogumine 97%, samal ajal Leedus tõusis märkimisväärselt (3601 %). Ülevaate kohaselt koguti 2015 aastal Eestis nn. tühja kasseti tasu elaniku kohta 0,00 €, samas Lätis 0,17 €, Leedus 1,07 € ja Saksamaal 3,38 €. Euroopa keskmine oli 1,42 €. Ülevaade toob välja ka teisi aluseid, mille põhjal määratakse nn. tühja kasseti tasu suhet erinevatesse näitajatesse (nt. gross national income (PPP), GNI (gross national income per capita ), kuid Eesti mahajäämus on jätkuvalt väga suur, isegi võrreldes Läti ja Leeduga . Justiitsministeeriumi tellimusel on TURU-UURINGUTE AS viinud läbi küsitluse Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel 2016. aastal: 1) 2016. a uuringu lisa kohaselt on 41% vastanutest teinud muusikast audiosalvestusi ning 33% vastanutest koopiaid audiovisuaalsest sisust; 2) 2016. a uuringu lisa p 6 kohaselt on inimesed muusikateoseid kopeerinud või salvestanud enim süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale (57%), mobiil- või nutitelefoni (49%), USB-mälupulgale (37%) ning CD-le (24%); 3) 2016. a uuringu lisa p 10 kohaselt on inimesed audiovisuaalseid teoseid kopeerinud või salvestanud enim süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale (59%), USB-mälupulgale (33%), arvutivälisele kõvakettale (22%) ja mobiil- või nutitelefoni (21%). Seega saab öelda, et vähemasti 2016. aastal kasutasid Eesti inimesed muusika- ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks oma süle- või lauaarvuteid, mobiil- või nutitelefone, USB-mälupulki, CD-sid ning arvuti väliseid kõvakettaid . Tuleb rõhutada asjaolu, et määruse nr 14 § 3 lg-s 1 sisaldub eelnimetatud salvestusseadmetest ja -kandjatest üksnes CD. Veelgi enam, mõlemas kategoorias kõige populaarsemaks osutunud salvestusseade (arvuti- või sülearvuti sisemine kõvaketas) on määruse nr 14 § 3 lg 2 järgi expressis verbis välistatud. Täiendav info Riigikogu kultuurikomisjoni 19.01.2016.a. koosoleku protokolli kohaselt selgitas justiitsminister komisjoni liikmetele autoriõiguse seadusega ka tühja kasseti tasu teemat. Tegemist on valdkonnaga, kus Eesti mahajäämus võrreldes teiste riikidega on väga suur. Ühingute poolt vaadates oleks kõige paremaks lahenduseks autoriõiguse seaduse § 26 , § 27 ning AutÕS § 27 alusel välja antud määruse muutmine. Autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu arutamisel Riigikogus tegi Eesti Esitajate Liit 25.02.2016..a kultuurikomisjonile vastava ettepaneku . Ettepanek ei leidnud kultuurikomisjoni liikmete toetust, sest algne eelnõu käsitles kollektiivse esindamise organisatsioonide kohta käiva regulatsiooni täiendamist. Autoriõiguse seaduse muudatuste arutamisel Riigikogus 16.03.2016.a. esitati küsimusi ka tühja kasseti tasu kohta. Eelnõu ettekandja Heidy Purga : Kultuurikomisjoni ettepanek oli Justiitsministeeriumile väga tungivalt seda protsessi kiirendada . Me pärisime ka aru, millest viivitus on võinud tuleneda. Ütleme nii, et väga konkreetset vastust me ei saanud, aga see on lähiajal meie üks olulisematest teemadest. Ettepaneku põhjendused Eestis on nimetatud hüvitise jaoks kogutavad summad viimastel aastatel vähenenud, sest kaubagruppide nimekiri, millelt tasu kogutakse, on püsinud peaaegu muutumatuna . Samas on viimastel aastatel toimunud suur muudatus tehnoloogias – suur osa salvestamisest toimub digitaalsete vahenditega. Olukorra lahendamis eks oleks kõige mõistlikum autoriõiguse seaduse § 26 ja § 27 ning AutÕS § 27 alusel välja antud määruse muutmine. Tühja kasseti tasu süsteem toimib solidaarse tasu kogumise põhimõttel. See tähendab, et tasu kogutakse määruse nimekirjas olevatelt seadmetelt ja vahenditelt ning seda sõltumata kandja või seadme reaalsest kasutusest. Tasu kogumine toimub AutÕS §-de 26 ja 27 alusel ning ei ole osa riigi maksusüsteemist. Õiguste omaja nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist isiklikuks tarbeks. Autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi salvestamise eest. Tühja kasseti tasu ei kompenseeri autoritele piraatlusest tingitud kahjusid. Samuti ei maksta hüvitist muusika ja filmide kasutuse eest, mis toimub lepingu alusel (nt iTunes , Spotify , , tele- ja filmiarhiivid internetis jne). Tegemist on hüvitisega, mida makstakse autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et autoriõiguse seadus lubab teatud juhtumitel teha teostest salvestusi enda tarbeks. Tühja kasseti tasu süsteem ei eelda, et absoluutselt kõikidele salvestusvõimalusega seadmetele ja kandjatele peab tasu kohaldama. Tasu kohaldamine on ühiskondlik kokkulepe, tavaliselt valitakse sellised kaubagrupid, mille tehnoloogia võimaldab muusikateoseid ja filme salvestada ning mille müügikäive on piisavalt suur, et koguda hüvituse maksmiseks vajalikke summasid. Eelnõu järgi tuleb tasu maksta ka muusikateoste ja filmide salvestamiseks mõeldud seadmetelt. Tasu tuleb maksta seadmetelt, mis võimaldavad tarbijal tavalise kasutamise korral salvestada muusikateoseid ning filme. Mõiste "tavaline kasutus" tähistab sellist kasutust, mille korral seadme salvestusfunktsioon toimib ilma lisatarkvara installeerimise jms kõrgema tehnilise oskuse abil. Valitud on sellised kaubagrupid, mille puhul muusikateoste ja filmide salvestus on kõige tõenäolisem. Eelnõuga muudetava AutÕS § 27 lg 14 p 1 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tas u suuruse salvestusseadme kohta. Eelnõule on lisatud AutÕS § 27 lg 14 p 1 kehtestatava määruse projekt. Sisuliselt on tegemist sarnase määrusega nagu hetkel kehtiv määrus nr 14, kuid täiendatud on salvestusseadmete ja – kandjate nimekirja. Salvestuskandjate puhul on mõistlik jätkata sama tasu arvestamise süsteemiga, mis hetkel kehtib ning täiendada ainult nimekirja vahenditega, mida peamiselt isikliku salvestamise eesmärgil kasutatakse (mälukaart, USB-mälupulk, väline kõvaketas, mitteintegreeritud sisemine kõvaketas ja pooljuhtketas). Tasu arvestus lähtuks jätkuvalt salvestusahendi maaletooja hinnast. Salvestusvahendite puhul on nimekirja lisandunud seadmed, mida peamiselt tänapäeval kasutatakse isikliku salvestamise eesmärgil. Eelnõu kohaselt määratakse AutÕS 27 lõige 7 punkti 1 alusel vahemik, kui suurt tasu tuleb maksta salvestusseadmete puhul. Lõpliku sedmete nimekirja ja makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta kinnitab justiitsminister oma määrusega. Pajudes Euroopa Liidu riikides on tühja kasseti tasu kogumisel kasutusel süsteem, kus tasu määr oleneb seadme mälu mahutavusest. See omakorda tekitab olukorra, kus ühe ja sama salvestusseadme puhul võib olla kasutusel 2-5 erinevat tasu määra. Eelnõu esitajad leiavad, et parema selguse huvides oleks mõistlik kasutada kindlat tasu määra seadme kohta. Määruse eelnõu kohaselt oleks tasu MP3/MP4 pleier, muu audio või meediapleier, kantav andmekandja, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes, arvuti (tahvel-, hübriid-, süle- ja lauaarvuti), mängukonsool, salvestusvõimalusega auto helisüsteem, multimeedia mängija, settopbox , videotuuner i puhul kaks eurot seadme kohta . Mobiiltelefon, televiisor, kodukino süsteem, digiboks, satelliitvastuvõtja puhul oleks tasu neli eurot seadme kohta . Eelnõus on piirmääradeks salvestusseadmete puhul 2 kuni 10 eurot. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on tegemist pigem tagasihoidlike tasudega. Võrdlusena saab tuua välja Leedu vastavad tasu määrad, kus tasu määr a rvuti, sülearvuti, hübriidarvuti puhul on 5,79 € , tahvelarvuti, mängukonsooli puhul 4,34 € ja mobiiltelefoni puhul (16GB kuni 256 GB) 4,34 €. WIPO ülevaate kohaselt on oli välise kõvaketta (maht 1 TB) puhul 2016. aastal tasuks Prantsusmaal 20 €, Saksamaal 17 € ja keskmine oli 7,89 € (WIPO ülevaate lk 11 tabeli andmed). Mobiiltelefonid (maht 16 GB) puhul oli tasuks Prantsusmaal 8 €, Saksamaal 6,25 € ja keskmine oli 4.3 € (WIPO ülevaate lk 11 tabeli andmed). Eelpool nimetatud salvestusseadmete eest tuleb tasu maksta kui seadmel on sisemisele mäluseadmele või ühendatavale salvestuskandjale salvestamise funktsioon ja/või taasesitamise funktsioon. Seega mobiiltelefonide eest (nn. nuputelefonid), millel ei ole mäluseadmele või ühendatavale salvestuskandjale salvestamise funktsioon ja/või taasesitamise funktsioon i, tasu maksta ei tule. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidus käsitleb autoriõigustele üldsuse huvides tehtavaid piiranguid Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (edaspidi direktiiv). Direktiivi artikli 5 punkti 2b kohaselt võivad liikmesriigid reprodutseerimisõiguse puhul näha ette piirangud, kui koopia teosest on teinud füüsiline isik isiklikuks otstarbeks ning selle kasutamise eesmärk ei ole otseselt ega kaudselt äriline – s.t selliste koopiate tegemine ei nõua igalt isikult autori loa taotlemist ja litsentsitasu maksmist. Samas sätestab direktiiv, et sellise erandi võimaldamine riigisiseste seadustega tähendab, et riik peab välja töötama ka kompensatsioonimehhanismi (direktiivis fair compensation ) õiguste omajatele hüvitamaks kõnealuse erandiga neile tekitatud kahju. Eestis kehtib tühja kasseti tasu maksmise süsteem juba alates 1996. aastast ning seega direktiivi rakendamisel jätkati tühja kasseti tasu mudeliga. Seadmete ja vahendite kataloogi täiendamine tehnoloogiaga, mille kasutamine praegusel hetkel on valdav, on direktiiviga kooskõlas ja aitab koguda hüvitise jaoks vajalikku raha. Samasugust tasu kogumise mudelit kasutab enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Süsteemi eesmärk on kompenseerida autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele riigi poolt seadusega üldsuse huvides kehtestatud õigusepiirangu tõttu saamata jäänud tulu. Määruse mõjud ja määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse nimekirja täiendamine võimaldab koguda autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele summasid, mida saab pidada õiglaseks hüvitiseks. Tegemist on tasudega, mida maksavad salvestusseadmete ja -kandjate tootjad, importijad, müüjad ning isikud, kes toovad salvestusseadmeid ja -kandjaid EÜ tolliterritooriumilt Eestisse ( AutÕS § 27 lg 1). Uute kaubanimekirjade rakendamisega administreerimise osas muudatusi ei tule. Tasu kogub MTÜ Eesti Autorite Ühing , kellel on enamik salvestavate seadmete maaletoojaid andmebaasis ning toimib igapäevane koostöö. Tasu maksmine ei puuduta seega riigieelarvelisi vahendeid ning määruse rakendamiseks vajalikke kulutusi riik tegema ei pea. Tühja kasseti tasu puhul on tegemist õiguste omajatele maksatava kompensatsiooniga reprodutseerimisõiguse üldsuse huvides võõrandamise ja üksikisikute poolt kasutamise eest. Seega, oma olemuselt ei ole tühja kasseti tasu maks , tegemist on kompensatsiooniga teatavate õiguste äravõtmise eest. Algatajad: Tarmo Kruusimäe Priit Sibul Madis Milling Hardi Volmer Vabariigi Valitsus 15.11.2018 nr 1-1/13-757/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Madis Millingu ja Hardi Volmeri k.a 15. novembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enn Eesmaa Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kümnel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.11.2018 / 1-1/13-757/1; Riigikantselei / 19.11.2018 / 2-5/18-02275 Resolutsiooni teema: Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 06.12.2018 Adressaat: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 29.11.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.12.2018 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-1182. Kontroll: Diana Mölder Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.11.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-1182 - Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.11.2018 resolutsioonile Osapooled: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 06.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36b617cf-d978-4fd0-bd54-aa91d613a4ad Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36b617cf-d978-4fd0-bd54-aa91d613a4ad?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main