Kiri

HINDAMISOTSUS Tallinn 28.11.2018 nr 5-1/18/71 Kontsertorganisatsioonide dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine I ÜLDOSA 1.1 HINDAMISE ALUS Hindamise alus on arhiiviseaduse § 7 lõige 21, mille kohaselt Rahvusarhiiv selgitab avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku funktsioone ja dokumente hinnates välja arhivaalid. 1.2 HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Hindamise eesmärk on välja selgitada kontsertorganisatsioonide dokumentide arhiiviväärtus. Hindamisele kuuluvad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad kontsertorganisatsioonid alates kontsertorganisatsiooni asutamisest või kollektiivi loomisest. Hindamise hetkel on selleks Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sihtasutus Eesti Kontsert ja Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Hindamisele ei kuulu kontsertorganisatsioonide noodikogude noodid. Eelnevalt on hinnatud:  02.02.2010 hindamisotsus nr 53 „Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“;  23.12.2010 hindamisotsus nr 538 „Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“;  05.05.2011 hindamisotsus nr 251 "Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks";  10.01.2014 hindamisotsus nr 2 „Personalitöö käigus sisseseatud isikutoimikute hindamine“. II HINDAMISE LÄBIVIIMINE 2.1 HINDAMISE ALUSDOKUMENDID Hindamisel lähtuti arhiiviseadusest, arhiivieeskirjast, rahvusarhiivi kogumispõhimõtetest (09.03.2017), kontsertorganisatsioonide dokumentide loeteludest ja arhiivi koosseisu ülevaadetest. 1 RT I, 21.03.2011, 1 2.2 ARHIIVIMOODUSTAJATE ÜLEVAADE ENSV Riiklik Filharmoonia asutati 1941. a ning tema põhiülesanne oli rahva kultuurilise taseme tõstmine muusika, kirjanduse ja estraadikunsti parimate saavutuste populariseerimise kaudu. Erilist tähelepanu pöörati eesti, vene ja nõukogude kunstnike loomingu, mh estraadi- ja rahvaloomingu vastu. Riiklik Filharmoonia oli nõukogude perioodil peamine kontsertide korraldaja, tema koosseisus tegutsesid mh Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Filharmoonia Kammerkoor, ansambel Hortus Musicus ja teater Vanalinna Stuudio. Mittekoosseisuliste kollektiividena tegutsesid Riikliku Filharmoonia juures mitmed estraadikollektiivid, nt Laine, Apelsin, Vitamiin, Fix, hotellide Viru ja Tallinn varieteeansamblid jt. Riiklik Filharmoonia tegutses ENSV Kultuuriministeeriumi haldusalas. ENSV Riikliku Kultuurikomitee 28.07.1989 käskkirjaga nr 320 likvideeriti Riiklik Filharmoonia alates 01.10.1989 ja korraldati ümber kontsertorganisatsiooniks Eesti Kontsert. Eesti Kontserdi põhiülesanne oli kontsertide, loengkontsertide, (muusika)etenduste, festivalide, muusikapidustuste ja konkursside korraldamine. Eesti Kontserdi haldusalasse jäid edasi tegutsema Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus ja Eesti Rahvusmeeskoor. Vastavalt kultuuriministri 30.12.1994 käskkirjale nr 269 alustas seni Eesti Kontserdi alluvuses tegutsenud Filharmoonia Kammerkoor tegevust iseseisva riigiasutusena, põhiülesannetega kontserttegevus ja helikultuuri jäädvustamine. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (edaspidi ERSO) asutamise kuupäevaks peetakse 18.12.1926, kui esimest korda esines raadioeetris Raadio Ringhäälingu trio. Kollektiivist kasvas välja orkester, mis tegutses kuni 1990ndate alguseni ringhäälinguorganisatsioonide orkestrina. Riigikogu 26.10.1993 otsusega alustas ERSO tegevust kui iseseisev riigietendusasutus Kultuuri- ja Haridusministeeriumi alluvuses. Aastatel 2014–2015 korraldati kõik seni riigietendusasutustena tegutsenud kontsertorganisatsioonid ümber sihtasutusteks. Sihtasutusena tegutsevate kontsertorganisatsioonide tegevust koordineerib, riigipoolseid asutajaõigusi ning järelevalvet teostab Kultuuriministeerium. Kontsertorganisatsiooni kui etendusasutuse tegevust reguleerib etendusasutuse seadus2. Vastavalt seadusele on etendusasutus asutus: 1) kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol; 2) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega; 3) kellel on loominguline juht ja loomenõukogu; 4) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. Etendusasutuse mõiste hõlmab erinevais žanreis tegutsevaid institutsioone, kes lisaks traditsioonilistele sõnalavastusele ja kontsertidele korraldavad ka muusika-, tantsu- ning žanri piire ületavaid mitmeliigilavastusi. Kontsertorganisatsioonide põhieesmärk on muusikakultuuri, eriti eesti muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine ning võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks. 2 RT 2003, 51, 353 2 (6) Oma eesmärkide täitmiseks kontsertorganisatsioonid: 1) valmistavad ette ja korraldavad kontserte, festivale, konkursse, muusikaetendusi, loengkontserte, koolitusi, kultuurialaseid haridusprojekte, näitusi ning salvestavad muusikat; 2) korraldavad kontserte erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga võimaldada muusikakultuurist osasaamist ka väljaspool Tallinna; 3) tellivad heliloojatelt uusi teoseid ja toovad need avalikkuseni; 4) aitavad kaasa rahvusvaheliste sidemete loomisele ja eesti muusikakultuuri rahvusvahelistumisele, korraldades esinemisi väljaspool Eestit; 5) teevad koostööd Eesti ja rahvusvaheliste muusikute ja muusikakollektiividega Eesti kultuuripildi rikastamise ja muusikakultuuri tutvustamise eesmärgil; 6) loovad tingimused kollektiivide arenguks; 7) annavad välja sihtotstarbelisi stipendiume; 8) aitavad kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse suurendamisele; 9) korraldavad laste ja noorte muusikahariduslikku tegevust; 10) koguvad ja säilitavad esinemistega seotud materjali jms. Sihtasutusena tegutseva kontsertorganisatsiooni kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet. Kontsertorganisatsiooni juhib sihtasutuse juhatus, kes tagab asutuse ülesannete täitmise, vastutab asutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Kontsertorganisatsiooni loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes: 1) korraldab repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani/hooajaplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule; 2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 3) tagab loominguliste eesmärkide täitmise. Kontsertorganisatsiooni loomingulist tegevust kavandab ja hindab loomenõukogu. 2.3 HINDAMISE KÄIK Hindamise viisid läbi Tallinna kogumisosakonna arhivaar-inspektor Kristel Tammik ja inspektor-hindamisvaldkonna juht Külli Niidassoo. Hindamise käigus tutvustasid hinnatavate dokumentide tekkekonteksti ja andsid omapoolse hinnangu neis sisalduva teabe väärtusele Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor büroojuht Reet Grosberg, noodikogu juhataja Tiiu Valper, Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester direktor/juhatuse liige Kristjan Hallik, personalijuht Piret Veensalu, muusikaarhiivi spetsialist Jüri Hargel, Sihtasutuse Eesti Kontsert sekretär-juhiabi Reelika Jaanverk, personalijuht Ly Leek, produtsent Robert Staak, Eesti Rahvusmeeskoori juht Indrek Umberg ja juhi assistent Anu Huntsaar. Rahvusarhiivi hindamiskomisjon arutas hindamisega seonduvaid küsimusi 26.09.2018 koosolekul. Hindamisotsuse kavand saadeti Kultuuriministeeriumile ja hinnatavatele kontsertorganisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Muusika on mänginud olulist rolli eestlaste identiteedi kujundamisel. Eesti muusikaelu iseloomustab kõrge tasemega koorilaulutraditsioon, rahvusvaheliselt hinnatud heliloojad, dirigendid ja interpreedid. Kultuuripoliitika põhialuste dokument aastani 20203 näeb eesti muusikal tähtsat rolli riigi rahvusvahelises mainekujunduses ja kultuuriturismi arengus. 3 Vastu võetud riigikogu otsusega 12.02.2014 3 (6) Hinnatavad kontsertorganisatsioonid kuuluvad Eesti muusika tippkollektiivide ja/või suurimate kontserdikorraldajate hulka, pakkudes kõrgetasemelist muusikaelust osasaamise võimalust üle Eesti. Olulisemaid kontsertorganisatsiooni juhtimis-, strateegia-, finants- ja järelevalvega seotud küsimusi arutab ning vastavad dokumendid (nt põhikiri, arengukava, tegevusplaan, finantsplaan, eelarve, tegevus- ja finantsaruanded) kinnitab nõukogu. Juhatus peab nõukogule vähemalt neli korda aastas esitama ülevaate kontsertorganisatsiooni tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisust, samuti teavitama nõukogu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevuse olulistest asjaoludest. Olulisemad loomingulise tegevuse planeerimist ja hindamist kajastavad dokumendid (hooajaplaan) töötatakse välja ja/või kinnitatakse nõukogu, asutuse juhi, loomingulise juhi ja loomenõukogu poolt. Põhitegevusalaste koosolekute protokollides kajastuvad otsused ja seisukohad kollektiivi/kontsertorganisatsiooni tegevuse, arengu, vastuvõtukonkursside, töötingimuste, repertuaari valiku jm kohta. Kollektiivi liikmete või kollektiivi/kontsertorganisatsiooni tegevuse kohta annavad teavet aastaraamatud, liikmete nimekirjaraamatud ja ajaloolised ülevaated. Projektitoimikuid on koostatud vaid Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevuse käigus ning need sisaldavad: kontserdi kava, projekti kirjeldust ja kokkuvõtet, eelarveid, lepingute koopiaid, festivalikavasid, brošüüre, kirjavahetust jmt. Eesti Kontsert kasutab kontserttegevuse jooksvaks organiseerimiseks infosüsteemi CRM, kuhu kantakse info kontsertide repertuaari, esinejate, proovide toimumise jms kohta. ERSO kasutab kontserttegevusest ülevaate saamiseks infosüsteemi OPAS, kuhu kantakse andmed kontserdi toimumise koha, aja, repertuaari, dirigendi ja solistide kohta. Eesti Rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus koostavad statistilisi kronoloogilisi ülevaateid kontserttegevusest, kus on ära toodud info kontserdi toimumise aja, koha, repertuaari, kohati ka solistide, külastajate arvu jm kohta. Kontsertorganisatsioonid tegelevad regulaarselt muusika salvestamisega, andes välja heliplaate ja DVDsid. Mitmed kontserdid salvestab ja salvestisi säilitab püsivalt Eesti Rahvusringhääling. Kontsertorganisatsioonides on kohati peetud külalisteraamatuid, mis sisaldavad tunnustatud dirigentide, solistide ja heliloojate käsikirjalisi sissekandeid. Valdav enamus kontsertorganisatsioonide noodikogude nootidest on publikatsioonid, mida rahvusarhiiv ei kogu. Vähesemal määral leidub ka käsikirjalisi noote ja käsikirjaliste märkustega noote. Eesti heliloojate algupärandit ja helitööde originaale kogub ja säilitab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Hindamisel leiti, et kultuurilooliselt väärtuslikke noote on ka edaspidi otstarbekas koguda ja säilitada museaalidena. Eesti Kontserdi eelkäija ENSV Riiklik Filharmoonia kuulus nõukogude perioodil avaliku arhiivi kogumisallikate hulka. Rahvusarhiivi on vastu võetud ENSV Riikliku Filharmoonia (ERA.R-2078) juhtimis-, ametiühingu- ja loomingulist tegevust kajastavaid dokumente aastatest 1941–1983. Eesti Kontserdi nimistusse nr 1 aastatest 1984–1996 on kantud kultuuriministri käskkirjad ja kolleegiumi otsused, direktori käskkirjad, kunstinõukogude koosolekute protokollid, finantsarvestuse dokumente (eelarved, finantsplaanid, aastaaruanded jms), kirjavahetust, kontserttegevuse aruanded, kontsertide kinnitatud kavad, töölepingud mittekoosseisuliste töötajatega jm. Nimistusse nr 3 aastatest 1944–1984 on kantud Eesti Rahvusmeeskoori dokumendid: väljavõtted kohalikust ja välisajakirjandusest, koorinõukogu koosolekute protokollide raamatud, kontsertide kavad ja afišid, kirjavahetust. 4 (6) Rahvusarhiivi 30.10.2017 hindamisotsusega nr 47 „Kultuuriministeeriumi dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“ on arhiiviväärtuse saanud muusikavaldkonna toetusprogrammide ning muude taotlusvoorude käigus loodud dokumendid. Sama otsusega said arhiiviväärtuse riigi asutatud sihtasutuste nõukogu koosolekute protokollid ja nõukogu otsused4 ning kultuuripoliitika kavandamise ja rakendamisega seotud muusikavaldkonna kirjavahetus. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna arhiivkogusse kuulub hulgaliselt muusikute ja muusikaorganisatsioonide (sh üritused ja sündmused) materjale. Kontsertorganisatsioonide fondidesse on kogutud peamiselt kavu, fotosid ja ajaleheväljalõikeid. Hindamise tulemusel leiti, et kontsertorganisatsioonide juhtimise ja kontserttegevuse korraldamise käigus tekib Eesti ühiskonda ja kultuurinähtusi peegeldavat olulist, uurimisväärtusega teavet. Võttes arvesse avalikkuse kõrgendatud huvi tuntud muusikategijate vastu, on arhiiviväärtus antud kontsertorganisatsioonide loominguliste töötajate isikutoimikutele. Kuna hindamisel selgus, et kontsertorganisatsioonide juhtimis- ja kontserttegevuse dokumendid on asutuste arhiivides säilinud lünklikult, otsustati arhiiviväärtus anda ka kirjavahetusele kuni 1996. aastani. III HINDAMISOTSUS Hindamisotsuses on välja toodud ainult arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid. Otsuses arhiiviväärtuslike sarjade juures asuv täpsustav nimekiri ei ole ammendav. Nimekirjas välja toodud dokumendid on arhiiviväärtuslikud ka juhul, kui need on kinnitamata, ladestuvad eraldi või mõnda teise sarja. Hindamise tulemusena otsustati, et: 3.1 Arhiiviväärtuslikud on Eesti Kontserdi nimistutesse nr 1 (1984–1996) ja nr 3 (1944– 1984) kantud dokumendid. 3.2 Arhiiviväärtuslikud on järgnevad dokumendisarjad: Funktsioon: Asutuse tegevuse korraldamine (1) Nõukogu koosoleku protokollid Sh põhikiri, arengukava, hooajaplaan, repertuaariplaan, aasta tegevuskava, tegevusplaan, tegevuseesmärgid (2) Asutuse juhi käskkirjad Sh juhatuse, juhatuse liikme, direktori käskkirjad (3) Juhtimisalaste ja asutuse tegevust korraldavate koosolekute protokollid Juhtkonna koosolekute, alajuhtide, üldkoosolekute jms protokollid (4) Memod (5) Auditi lõpparuanded Asutuse poolt läbi viidud või tellitud auditid (6) Uuringute lõpparuanded Sh külastajate uuringud, kollektiivi rahulolu-uuringud (7) Juhtimis- ja kontserttegevusalane kirjavahetus Kuni 1996 4 See ei taga, et ministeeriumi ladestuks terviklik kogu, kuna kontsertorganisatsioonid ei pruugi kõiki protokolle ministeeriumi saata 5 (6) Funktsioon: Finants- ja majandustegevuse korraldamine (1) Finants- ja majandustegevuse dokumendid Raamatupidamise sise-eeskirjad, tegevus- ja majandusarengu kavad, strateegilised kavad, aastaeelarved, majandusaasta aruanded, finantsauditite lõpparuanded, vara üleandmis-vastuvõtmisaktid juhi vahetumisel või asutuse ümberkorraldamisel Kuni 1994 Funktsioon: Kontserttegevuse korraldamine (1) Põhitegevusalaste koosolekute protokollid Sh loomenõukogu, kunstinõukogu, kollektiivi ja selle organite koosolekute jms protokollid (2) Projektitoimikud Sh kavad, afišid, kujunduskavandid, projekti kirjeldused, projekti kokkuvõtted (3) Loominguliste töötajate isikutoimikud Loomingulist ja personalitööd kajastavad toimikud (4) Külalisteraamat Dirigentide, solistide, heliloojate jne sissekirjutuste raamat (5) Tegevuse ja liikmeskonna ülevaated ISBN ja ISSN numbriteta ülevaated (6) Fotokogu (7) Helikogu ISMN numbriteta salvestised (8) Filmi- ja videokogu 3.3 Käesolev hindamisotsus tunnistab kehtetuks Rahvusarhiivi 29.10.2010 hindamisotsuse nr 447 „Eesti Kontserdi dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine“. IV HINDAMISOTSUSE RAKENDAMINE Hinnatud dokumentide edaspidiseks haldamiseks lisavad kontsertorganisatsioonid oma dokumentide loetellu ja arhiivi koosseisu ülevaatesse arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumentide juurde märke AV ning dokumentide juurde, mis ei saanud arhiiviväärtust, märke H koos viitega käesolevale otsusele. Arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjale. Arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt arhiivieeskirjale. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Vares Hindamiskomisjoni esimees 6 (6)