Hr Indrek Saar
Kultuuriministeerium
[email protected]
Teie: 20.11.2018 nr 1-11/2253-1
Meie: 28.11.2018
Eesti Animatsiooni Liidu arvamus kultuuriministri
määruse „Filmikunsti arendamise, tootmise ja
levitamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõule
Austatud kultuuriminister
Täname teid, et esitasite Eesti Animatsiooni Liidule (edaspidi EAL) arvamuse avaldamiseks
kultuuriministri määruse „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja
kord“ eelnõu (edaspidi Eelnõu). EAL arutas teie poolt edastatud Eelnõud ning käesolevaga esitame
omapoolsed seisukohad, mida palume Eelnõus arvestada.
EAL üheks eesmärgiks on esindada oma liikmete huve audiovisuaalset tegevust käsitleva
seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. EAL tugineb oma Eelnõule tehtud muudatus- ja
täiendusettepanekute põhiseisukohtades Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kultuuripoliitika
põhialused aastani 2020“ üldeesmärgist kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja
edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues
soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris
osalemiseks. Filmikunsti alampeatükis on riik seadnud eesmärgiks toetada filmide tootmist mahus,
mis loob eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks Eestis ja vaatajate huvi
kasvuks (p.27.1).
Eeltoodust tulenevalt soovib EAL, et Eelnõus oleks pikkade traditsioonidega eesti rahvuslikku
identiteeti edasi kandev lühianimatsioon võrdsustatud teiste filmiliikidega. Vabariigi Valitsuse
kinnitatud „Kaasamise hea tava" kohaselt rakendatakse kaasamist muuhulgas selliste
poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele, et tagada otsuste
parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. Eelnõul on kahtlemata sügav ning pikaajaline mõju
kogu eesti animatsiooni arengule ja jätkusuutlikkusele, mistõttu palume teil igakülgselt kaaluda
meie esitatud muudatusettepanekute Eelnõusse sisseviimist. Nagu ka Eelnõu seletuskiri
asjakohaselt rõhutab, on riigiabi Eesti filmikunsti ja filmikultuuri alalhoidmiseks väga oluline,
kuna Eesti filmisektori vähese tulususe tõttu sõltub sektor riigiabist. Sama kehtib ka eesti
animatsiooni kohta.
EFI nõukogu 17.10.2018 koosolekul võeti muuhulgas vastu otsus, mille kohaselt toetas nõukogu
EFI arengukavas kunstiväärtusliku animatsiooni suunda. EFI põhikirja punkt 2.1 teise lause järgi
Eesti Animatsiooni Liit
Niine 11, 10414 Tallinn
Tel: 502 4906
juhindub EFI oma tegevuses muuhulgas arengusuundadest, mille tõttu leiame, et ka Eelnõu peaks
jätkuvalt võimaldama kunstiväärtusliku animatsiooni, sh lühianimatsiooni toetamist
arendusteotuse ja tootmistoetuse vormis.
EAL ettepanekud Eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks
A) Palume teha Eelnõu §-s 3 järgmised muudatused:
Lõige 1 punktis 2 kasutada mõiste „täispika animafilmi“ asemel mõistet „animafilmi“ ja
sõnastada § 3 lg 1 p 2 järgmiselt:
„2) arendustoetus täispika mängufilmi, animafilmi, vähemalt 45-minutilise
dokumentaalfilmi ja 6-12 osalise TV-minisarja arendamiseks;“
Selgitus: Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Toetuse andmise tingimusi on rakendatud
mitu aastat ja need ei ole välja töötatud Eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud
Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi EFI) toetuste eraldamise eeskirjaga (edaspidi
TEE). Toetuse andmise tingimused, sihtrühm ja toetatavad tegevused ei muutu. Siit
tulenevalt soovime, et Eelnõus jäetakse muutmata TEE sätted, mis reguleerivad
lühianimatsioonile eraldatavate toetuste tingimusi. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt toetuse
andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane ja rahvusvaheliselt edukas
ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti filmikultuur,
sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi
kättesaadav, arenev ja kaasaegne. Kui eesti lühianimatsioonile ei ole tagatud samad
tingimused, mis on tagatud seni kehtiva toetuse eraldamise eeskirjaga, ei ole võimalik
saavutada animatsiooni valdkonnas Eelnõu § 2 lg-ga 2 määratletud eesmärke. Peame
vajalikuks, et Eelnõus kasutatakse mõisteid „täispikk animafilm“, „animafilm“ ja
„lühianimatsioon“ samas tähendustes kui praegu kehtivas TEE-s.
B) Paragrahvi 5 lõiget 6 soovitame täiendada selliselt, et käibemaksukohustuslaseks mitte
registreeritud taotleja poolt taotluse eelarves märgitud kulud võivad olla koos
käibemaksuga vaid juhul, kui taotletav summa jääb alla näiteks 5000 euro. Pakume ühe
võimaliku sõnastuse järgmiselt:
„(6) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma käibemaksuta, väljaarvatud kui
taotleja ei ole käibemaksukohuslane ja tingimusel, et taotletava toetuse summa ei ületa
5000 eurot.
Selgitus: Kuna filmivaldkond on Eestis tugevalt alarahastatud, ei ole põhjendatud olukord,
kus käibemaksukohustuslaseks mitteregistreeritud taotleja maksab filmidele ettenähtud
toetuse arvelt riigile käibemaksu, mille tagasisaamise õigus on tal seadusest tulenevalt.
Seetõttu leiame, et on mõistlik panna käibemaksukohustuslaseks mitteregistreeritud
taotlejate poolt taotletavatele toetustele ülemmäär.
Eesti Animatsiooni Liit
Niine 11, 10414 Tallinn
Tel: 502 4906
C) Paragrahvi 5 lõike 10 juures teeme ettepaneku, et analoogselt TEE punktiga 2.2.6.4 tuuakse
ära avatud nimekiri kuludest, mida Eelnõu loeb üldkuludeks. Kuna erinevate filmiliikide
produtsentidel võivad olla erinevused kuludes, mida kajastada üldkuludes, soovitame
õigusselguse mõttes lisada Eelnõu § 5 lõige 10 juurde näitlik loetelu üldkuludest nagu seda
on tehtud kehtiva TEE punktis 2.2.6.4.
D) Eelnõu paragrahv 6 lõige 2 näeb ette, et toetuse andja ehk EFI kehtestab järgmise
kalendriaasta taotluste esitamise tähtajad hiljemalt 1. novembriks ning paragrahv 10 lõike
1 kohaselt teavitab toetuse andja taotletava toetuse maksimaalsest summast oma veebilehel
vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. TEE punkt 2.2.5.1 kohaselt on seni
taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine olnud juhatuse pädevuses, samal ajal kui punkt
2.2.5.2 järgi kehtestas toetusliikide rahalised piirmäärad EFI nõukogu. Eelnõu määrusena
jõustumise korral puudub selgus, milline EFI juhtorgan kehtestab taotluste esitamise
tähtajad ja toetuse maksimaalsed summad ehk piirmäärad. EAL teeb ettepaneku viia EFI
põhikirja sisse vastavad nõukogu pädevust täpsustavad sätted, mille kohaselt kehtestab EFI
nõukogu taotluste esitamise tähtajad ja taotletava toetuse maksimaalsed summad.
E) Paragrahv 8 lõige 6 punkt 1 näeb ette mitteabikõlbulike kuludena muuhulgas vallasvara
soetamise kulu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 järgi on kinnisasi maapinna
piiritletud osa (maatükk) ning asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kõnesoleva normi saab
tõlgendada selliselt, et igasuguse asja (vallas- või kinnisasja) soetamise kulu ei ole
abikõlbulik. Sealsamas ei ole teenuste abikõlbulikkuse osas mingeid erilisi piiranguid.
Filmitootmise juures on paratamatult vaja soetada erinevaid vallasasju, mistõttu seab
selline range piirang ohtu toetuse saaja võimekuse toota plaanitud film. Teeme ettepaneku
sõnastada Eelnõu § 8 lg 3 p 1 järgmiselt:
„1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt
mitteseotud vallasasjade soetamise kulu;“
F) Soovitame jätta Eelnõust välja paragrahv 13 lõige 9, mille kohaselt viiakse hindamine läbi
toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud lähtudes selle
paragrahvi lõikes 1-8 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse andja veebilehel
hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. EAL hinnangul on tegemist
mittevajaliku normiga, kuna hindamiskriteeriumid on nagunii ära toodud sama paragrahvi
lõigetes 1-8 ning puudub vajadus täiendavate hindamiskriteeriumide kehtestamiseks. See
annab EFI-le võimaluse anda konkreetses voorus konkreetsele taotlejale eelise, kuna
hindamiskriteeriumid, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise või avamise päeval, võidakse määratleda täpselt konkreetse produtsendi
projekti arvestades ja mitte objektiivseid kriteeriume järgides. Samuti ei võimalda
hindamiskriteeriumide avaldamine niivõrd hilises taotlemise faasis taotlejatel piisavalt ette
näha konkreetse taotlusvooru hindamisel kasutatavaid kriteeriume. Eeltoodud põhjustel
soovitame jätta välja Eelnõust § 13 lõige 9.
Eesti Animatsiooni Liit
Niine 11, 10414 Tallinn
Tel: 502 4906
G) Teeme ettepaneku täiendada Paragrahv 19 lõiget 14 selliselt, et pärast lauseosa
„Tootmistoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule“
lisada täiend „toetuse saaja kinnitust taotluse rahuldamise otsuse ja käesoleva määruse
tingimustele vastava filmi valmimise kohta,“.
Paragrahv 19 lõige 14 terviksõnastuse tekst on järgmine:
„(14) Tootmistoetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8
toodule toetuse saaja kinnitust taotluse rahuldamise otsuse ja käesoleva määruse
tingimustele vastava filmi valmimise kohta, kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja
rahastuse plaaniga kajastab kogu filmiprojekti tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit,
muusikalehte koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega, filmis kasutatud
arhiivimaterjalide, fotode, kunstiteoste loetelu koos kasutamisõigust tõendavate
dokumentide koopiatega, Eesti Filmi Andmebaasi kinnitust filmi eesti ja inglise keelsete
andmete edastamise kohta andmebaasile, kakskümmend ingliskeelsete subtiitritega DVD-
d, filmi festivalilevi faili, mille formaat on kokku lepitud toetuse saajaga.“
Selgitus: EFI nõukogu 17.10.2018 koosoleku protokolliga on teinud EFI nõukogu
ettepaneku valmivas määruses fikseerida, millise aja jooksul peale toetuse väljamaksmist
peaks toimuma filmi esilinastus ning kas koos filmi lõpparuandega ei peaks olema lõplikult
valmis ka film ise. Oleme seisukohal, et tootmistoetuse eesmärk on valmis film, mida on
võimalik linastada ning levitada. Seepärast peaks tootmistoetuse lõpparuanne sisaldama
muuhulgas toetuse saaja kinnitust filmi valmimise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rao Heidmets
Eesti Animatsiooni Liidu juhatuse liige
Eesti Animatsiooni Liit
Niine 11, 10414 Tallinn
Tel: 502 4906