Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 28.11.2018 nr 8-2/18/5463 Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 30.12.2015 käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu_Mobilitas+.pdf; 2. Lisa_Mobilitas+.pdf; 3. Seletuskiri_Mobilitas+.pdf. Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 27.11.2018 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 77, 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, 27. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 15, 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 252 ja 13. augusti 2018.a käskkirjaga nr 300) lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud lisa 1 punkte 3.5.34. ja 3.5.35. rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2015. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa 1 Haridus- ja teadusministri käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” juurde „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ........................................................................................................................ 3 2. Mõisted ..................................................................................................................................... 3 3. Toetatavate tegevuste osalised ................................................................................................. 5 4. Toetuse andmise eesmärk......................................................................................................... 6 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord ........ 7 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ................................................................................... 20 7. Sihtgrupp ................................................................................................................................ 21 8. Partneritele toetuse andmise tingimused ................................................................................ 21 9. Nõukoda ................................................................................................................................. 21 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ...................................................................................... 22 11. Tegevuste eelarve ............................................................................................................... 22 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................... 28 14. Elluviija ja partneri kohustused .......................................................................................... 28 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ........................................................................................ 29 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 29 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ................................................................... 30 18. Dokumentide säilitamine .................................................................................................... 31 2 (31) 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta. 2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja Innovatsioonikogukondadesse (KIC). 2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust 3 (31)  Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega. 2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi tegevuskavadesse. 2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51 definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Järeldoktor võib juhendada doktorante. 2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020. 2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana. 4 (31) 2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või teadustegevuste administreerimist. 2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. 2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. 2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid (tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda. 2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Toetatavate tegevuste osalised 3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). 3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.4. Toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1 ja 5.5-5.7 kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid). Elluviija kaasab partnerid tegevuste elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse. Korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused on partnerid toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 ja lõppsaajad toetatavates tegevustes 5.1, 5.3 ja 5.4.2. Kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 2008.a määrusele nr 178 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust, on partnerid toetatavates tegevustes 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 ja lõppsaajad toetatavates tegevustes 5.1 ja 5.4.2. Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi ettevõtted) osalevad lõppsaajatena tegevuses 5.1 ja 5.4.2 Elluviija sõlmib toetuse lõppsaajatega toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja lõppesaaja vaheline vastutuspiir. 3.5. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. Partner Partneriks olemise Toetatav tegevus periood 3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 5 (31)  3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 Instituut 3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 Arenduskeskus AS 3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 Arenduskeskus OÜ 3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-31.12.2022 5.2, 5.4.1, 5.5-5.7 3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-31.12.2022 5.4.1. 3.5.34. Laiers Grupp OÜ 1.05.2018-31.12.2022 5.4. 3.5.35. Triumf Research OÜ 1.11.2018-31.12.2022 5.1. 4. Toetuse andmise eesmärk 4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. 6 (31) 4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on: 4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6); 4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7); 4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega (tegevused 5.4, 5.5, 5.6, 5.7); 4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise (tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7). 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord 5.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 5.1.1. Toetatavad tegevused Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist läbi elluviija poolt toetuse edasiandmise lõppsaajale, sealjuures eristatakse toetusi järeldoktoritele ning toetusi Eestisse tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2 (välja arvatud elluviija kulud), et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega ning muuta toetusskeem atraktiivseks samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega ja motiveerida teadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. 5.1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisse. Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta toetamine. 5.1.3. Toetuse suurus 7 (31)  Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus. 5.1.4. Lõppsaajale esitatavad nõuded Järeldoktori toetuse lõppsaajateks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetused on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades lõppsaajale esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on lõppsaajateks teadus- ja arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlasi. Toetuse kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades lõppsaajale esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded Lõppsaaja poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid lõppsaaja, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Lõppsaaja on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida lõppsaaja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Lõppsaaja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.1.6. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Toetuse saamiseks tuleb lõppsaajal esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru 8 (31)  tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda lõppsaajalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10- tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Lõppsaaja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasituleva teadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, lõppsaaja ja järeldoktori/tagasipöördunud teadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse 9 (31)  edasiandmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele; 2. lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui lõppsaaja on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.1.9. Toetuse lõppsaaja õigused ja kohustused Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega. Lõppsaajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Lõppsaaja kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. 10 (31)  Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30.juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus- ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid, seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Horisont 2020 algatustes osalemisel. Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine. Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Horisont 2020 toetust saamata). Seejärel tuleb partneril elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava. Elluviijale esitatav tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri, eesmärgi, tulemuste, eelarve ja ajakava kohta. Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul. 5.3. Tippteadlaste toetamine 5.3.1. Toetatavad tegevused Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse. Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse. 5.3.2. Toetuse andmise eesmärk Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel 11 (31)  teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga). Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad võimalused töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus ning kasvab vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase poolt. 5.3.3. Toetuse suurus Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse maksimaalselt viieks aastaks. Toetuse lõppsaajale rakendub kuni 17% omafinantseeringu kohustus. 5.3.4. Lõppsaajale esitatavad nõuded Tegevuse raames annab elluviija toetust edasi lõppsaajale, kelleks võivad olla korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Lõppsaaja juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad kõrgel tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist tulevikunägemust valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa teadlaskarjääri raamistikus1 kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3. Teadlane peab olema enne taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit. Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades lõppsaajale esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada.. 5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus peab sisaldama andmeid lõppsaaja, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Lõppsaaja on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida lõppsaaja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Lõppsaaja peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama sellekohase teabe. 1 Towards a European Framework for Research Careers 12 (31)  Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.3.6. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord Toetuse saamiseks tuleb lõppsaajal esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda lõppsaajalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10- tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Lõppsaaja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas hindamisjuhendis: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, lõppsaaja ja teadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 13 (31) 5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele ja ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse edasiandmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele; 2) lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui lõppsaaja on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.3.9. Lõppsaaja õigused ja kohustused Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse lõppsaaja kohustustega. Toetuse lõppsaajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Lõppsaaja kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 14 (31) 5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid või toetatakse neid lõppsaajatena. Mitmed Horisont 2020 meetmed eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont 2020 vahenditele kaasatakse projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse eesmärgiks on avardada Eesti teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides osalemiseks ning suurendada olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste toetamise. Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või projekti toetamine. 5.4.1. Tegevuse partnerite toetamine algatustes osalemiseks Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 meetmete vahel. ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud, publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja kommunikatsioonikulud. EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud. Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel. Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet. EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt 15 (31)  nelja aasta jooksul. Teist tüüpi EIT partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine 5.4.2.1. Toetatavad tegevused Tegevuse raames toetatakse lõppsaaja osalemist ERA NET projektides, mida ei rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Toetust antakse edasi lõppsaajatele. 5.4.2.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete võimalusi ERA NET projektides osalemiseks. 5.4.2.3. Toetuse suurus Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot. 5.4.2.4. Lõppsaajale ja taotlusele esitatavad nõuded Lõppsaajaks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted. ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA partnerluste osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana), kus määratakse Eesti riigile olulised algatused ning millega riik võtab kohustuse toetada hindamisel edukaks osutunud projekte. Taotlusvormi kehtestab projektikonkurssi korraldav ERA NET, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded taotlusele tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama sellekohase teabe. 5.4.2.5. Taotluse esitamise ja taotluse ja lõppsaaja nõuetele vastavaks tunnistamise kord Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi korraldava ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb. 5.4.2.6. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav ERA NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja –metoodika loomisel. Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti. ERA NET- ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis tähendab, et taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik tase ja põhjendatus; projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja taotleja suutlikkus projekti ellu viia; projekti mõju taotlejale ning ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 5 punkti ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme kriteeriumi peale kokku peab saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja nõuetele. 5.4.2.7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui lõppsaaja ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse edasiandmise otsuse, sõlmib elluviija lõppsaajaga toetuslepingu, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. 16 (31)  Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) lõppsaaja või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele; 2) lõppsaaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) lõppsaaja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) lõppsaaja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Lõppsaajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui lõppsaaja on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse lõppsaajale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et lõppsaaja on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui lõppsaaja ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse edasiandmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse lõppsaajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse lõppsaajal pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse lõppsaaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Kui lõppsaaja on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab lõppsaaja esitama sellekohase teabe. 5.4.2.8. Lõppsaaja õigused ja kohustused Lõppsaajal on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse lõppsaaja kohustustega. Toetuse lõppsaajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Lõppsaaja kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.4.2.9. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus. 17 (31)  Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes. Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid. 5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat koostööd tehakse Study in Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study in Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study in Estonia koostöö sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes. TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista. Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel. 18 (31)  Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 28 turundusürituse korraldamine. Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study in Estonia ja Welcome to Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust. Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud. Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel. 5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis (välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes 5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või õppevisiidile saatmine. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased. 19 (31) 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis 2012 2016 2018 2020 2023 panustavad indikaatori täitmisesse RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.5, 5.6, 5.7 lepingute maht elaniku kohta protsendina Euroopa keskmisest TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, tegevusele: Teaduse ja inseneride koguarvust 5.5, 5.6, 5.7 ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis 2012 2018 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1 näitaja teadlasaastate** arv Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2 teadlaste arv Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3 Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning Horisont 0 20* 30* 5.4 2020 projektide arv Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5 Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6 Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste arv 0 40* 100* 5.7 * kumulatiivne indikaator ** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega *** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas partnerite kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike visiidid jne) **** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või juhtida teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid 20 (31) 7. Sihtgrupp 7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad ettevõtted ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 8. Partneritele toetuse andmise tingimused 8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine. 8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide meetmetestvõi muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike. 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 21 (31) 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood 5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 31.12.2022 5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 31.12.2022 5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 31.12.2022 5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 01.01.2015 – 31.12.2022 algatustes osalejate toetamine 5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.12.2022 5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.12.2020 5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022 5.8 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023 10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 31. detsembrit 2022. 10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 11. Tegevuste eelarve Mobilitas Pluss kogumaht on 35 037 438 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 83,54% ehk kuni 29 269 232 eurot ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 9,83% ehk kuni 3 443 440 eurot. Omafinantseering on vähemalt 6,63% ehk 2 324 766 eurot ning kaetakse tegevuste partnerite või lõppsaajate poolt. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Oma- Kulud kaasfinantseering finantseering kokku 1.1 Toetused Eestis teadustöö 440 210 51 789 0 491 999 tegemiseks . (elluviija kulud) 1.2 Toetused Eestis teadustöö 10 742 124 1 263 780 611 000 12 616 904 tegemiseks . (partnerite kulud) 2. ERC grandi taotlemise edukuse 1 621 710 190 790 0 1 812 500 tõstmine 3.1 Tippteadlaste toetamine (elluviija 277 252 32 618 0 309 870 kulud) . 3.2 Tippteadlaste toetamine (partnerite 7 486 453 880 759 1 713 766 10 080977 kulud) . 4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 6 065 681 713 610 0 6 779 291 2020 algatustes osalejate toetamine 5. Eesti EL algatustes osalemist 1 127 362 132 631 0 1 259 993 toetav kontaktbüroo 6. Eesti teaduse välisturundus 814 210 95 790 0 910 000 „Research in Estonia“ 7. Rahvusvahelised koolitused ja 134 211 15 789 0 150 000 õppevisiidid teadlastele 8. Horisontaalsed tegevused 560 019 65 885 0 625 904 KOKKU 29 269 232 3 443 440 2 324 766 35 037 438 22 (31) 11.2. Kogueelarve sh sh oma- TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste sh elluviija TULEMUS VÄLJUND partnerite finantseerin kulukohad eelarve eelarve eelarve g KOKKU 13 108 903 491 999 12 616 904 611 000 Toetused Eestis teadustöö 1.1.1. 491 999 491 999 0 0 tegemiseks (elluviija kulud) Järeldoktori- ja sh Otsene personalikulu 340 000 340 000 0 0 Eestisse tagasipöördumi sh Muud kulud (sh kauba/teenuse 100 999 100 999 0 0 1.1. se toetuste alt ost, ühikuhinnad) töötatud tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 51 000 51 000 0 0 teadlasaastate määra alusel) arv Toetused Eestis teadustöö 1.1.2. 12 616 904 0 12 616 904 611 000 Välismaalaste tegemiseks (partnerite kulud) st teadlaste Muud kulud (sh kauba/teenuse sh 12 616 904 0 12 616 904 611 000 osakaal Eesti ost, ühikuhinnad) teadlaste ja KOKKU 1 812 500 12 500 1 800 000 0 inseneride Tegevuse 1. ERC grandi taotlemise koguarvust on „ERC grandi 1.2.1. 1 812 500 12 500 1 800 000 0 edukuse tõstmine tõusnud taotlemise sh Otsene personalikulu 1 180 000 10 000 1 170 000 0 punktis 6 1.2. edukuse tõstmine“ alt sh Muud kulud (sh kauba/teenuse nimetatud 455 500 1 000 454 500 0 toetust saanud ost) mahus tegevuse kaudsed kulud (ühtse teadlaste arv sh 177 000 1 500 175 500 0 määra alusel) KOKKU 10 390 847 309 870 10 080 977 1 713 766 Tippteadlase Tippteadlaste toetamine 1.3.1. 309 870 309 870 0 0 toetuse saanud (elluviija kulud) teadlaste sh Otsene personalikulu 200 000 200 000 0 0 1.3. juhendatavate Muud kulud (sh kauba/teenuse doktorantide sh ost) 79 870 79 870 0 0 arv tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 30 000 30 000 0 0 määra alusel) 23 (31)  Tippteadlaste toetamine 1.3.2. 10 080 977 0 10 080 977 1 713 766 (partnerite kulud) sh Otsene personalikulu 6 524 209 0 6 524 209 1 109 116 Muud kulud (sh kauba/teenuse sh 2 578 137 0 2 578 137 438 283 ost) tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 978 631 0 978 631 166 367 määra alusel) KOKKU 6 779 291 429 291 6 350 000 0 Toetatud Euroopa Teadusruumi, Euroopa Innovaatilise Liidu ja 1.4.1. 6 779 291 429 291 6 350 000 0 Teadusruumi ja Horisont 2020 algatustes Innovaatilise osalejate toetamine 1.4. Liidu algatuste sh Otsene personalikulu 4 406 539 56 539 4 350 000 0 ning Horisont Muud kulud (sh kauba/teenuse 2020 projektide sh ost) 1 711 771 211 771 1 500 000 0 arv tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 660 981 160 981 500 000 0 määra alusel) KOKKU 1 259 993 1 259 993 0 0 Eesti EL algatustes osalemist 1.5.1. 1 259 993 1 259 993 0 0 toetav kontaktbüroo Brüsselis sh Otsene personalikulu 819 000 819 000 0 0 1.5. stažeerinud inimeste arv sh Muud kulud (sh kauba/teenuse 318 143 318 143 0 0 ost) tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 122 850 122 850 0 0 määra alusel) KOKKU 910 000 910 000 0 0 Eesti teaduse välisturundus 1.6.1. 910 000 910 000 0 0 „Research in Estonia“ Korraldatud sh Otsene personalikulu 591 500 591 500 0 0 1.6. turundusüritust e arv Muud kulud (sh kauba/teenuse sh 229 775 229 775 0 0 ost) tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 88 725 88 725 0 0 määra alusel) 1.7. KOKKU 150 000 120 000 30 000 0 24 (31)  Tegevus 5.7 Rahvusvahelised koolitused ja koolitustel ja 1.7.1. 150 000 120 000 30 000 0 õppevisiidid teadlastele õppevisiitidel osalenud Eesti Muud kulud (sh kauba/teenuse teadlaste arv sh ost) 150 000 120 000 30 000 0 KOKKU 625 904 625904 0 0 1.8.1. Horisontaalsed tegevused 625 904 625 904 0 0 1.8. Otsene personalikulu sh 544 264 544 264 0 0 (projektijuht) tegevuse kaudsed kulud (ühtse sh 81 640 81 640 0 0 määra alusel) KOKKU EELARVE 35 037 438 4 159 557 30 877 881 2 324 766 25 (31) 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 11.4. Lõppsaajale või partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 11.5. Juhul, kui lõppsaaja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja läbiviimiseks vajalikud kulud; 12.3.4. koolitus kulud; 12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu- ja majutuskulud; 12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4); 12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud; 26 (31) 12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud; 12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud; 12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest; 12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5; 12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka kasutusrent); 12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel; 12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2. 12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c. 12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.5.1. amortisatsioonikulud; 12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud; 12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud; 12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud; 12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud; 12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine; 12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib. 12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud. 12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja 5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu 27 (31)  arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 28 (31) 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks; 14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja lõppsaajatega toetuslepingud; 14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.7. tagama, et partner ja lõppsaaja kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav või lõppsaaja poolt taotletav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate täitmine. 15.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 29 (31) 16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 30 (31) 18. Dokumentide säilitamine 18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18.2. Riigiabi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 31 (31)  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ (edaspidi „Mobilitas Pluss“). Muudatusega reguleeritakse SA Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidava tegevuse toetuse andmise tingimusi. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 16 lõike 1 alusel ning „Mobilitas Pluss“ lisa 1 kinnitatakse uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud elluviija SA Eesti Teadusagentuur ja rakendusüksus SA Archimedes ettepanekust. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Lisas 1 tehakse muudatus järgmises punktis: Punkti 3.5 lisatakse uued partnerid Laiers Grupp OÜ (alapunkt 3.5.34.) ning Triumf Research OÜ (alapunkt 3.5.35.). Laiers Grupp OÜ taotles edukalt toetust M-ERA.NET taotlusvoorust ning projekti rahastamine toimub Mobilitas Pluss tegevusest 5.4 – Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine. Triumf Research OÜ taotles edukalt toetust Mobilitas Pluss 2018. aasta järeldoktori toetuse taotlusvoorust (täpsemalt Mobilitas Pluss tegevusest 5.1 – toetused Eestis teadustöö tegemiseks). Laiers Grupp OÜ on tegevuse partneriks perioodil 01.05.2018-31.12.2022 ning Triumf Research OÜ perioodil 01.11.2018-31.12.2022. Parema arusaadavuse huvides on eelnõu lisas tehtud muudatused markeeritud kollasega. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). 1 (2) Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendeid eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. Käskkirja lisa 1 punkte 3.5.34. ja 3.5.35. rakendatakse alates „Mobilitas Pluss“ TATi kinnitamisest, s.o 30. detsembrist 2015. a. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja kooskõlastamiseks SA-le Archimedes ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1243 - Haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80b803bf-7ab2-4f9d-9c10-2d456315260a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80b803bf-7ab2-4f9d-9c10-2d456315260a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main