Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1229 - Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0555fb48-47de-4b6e-a4d9-6bf25448db38 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0555fb48-47de-4b6e-a4d9-6bf25448db38?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main 26.11.2018 nr 8-1/18/5407 Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Eesti Kunstiakadeemia Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust võimalusel 05.12.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Korralduse eelnõu_Eesti Kunstiakadeemia.pdf; 2. Seletuskiri_Eesti Kunstiakadeemia.pdf; 3. Haldusleping_Eesti Kunstiakadeemia.docx; 4. Aruande vorm_Eesti Kunstiakadeemia.pdf. Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 19.11.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea detsember 2018 nr Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Ülikooliseaduse § 501 lõike 5 alusel: 1. Kiita heaks Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu. 2. Volitada haridus- ja teadusministrit kirjutama alla punktis 1 nimetatud lepingule. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine“ eelnõu juurde I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Kunstiakadeemiale tegevustoetuseks eraldatava halduslepingu ning selle lisa eelnõu ning antakse haridus- ja teadusministrile volitus selle allkirjastamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher (735 0263; [email protected]), juhataja Margus Haidak (735 0151; [email protected]), peaekspert Kristi Raudmäe (735 0186; [email protected]). II Eelnõu sisu Vastavalt ülikooliseaduse paragrahvi 501 lõikele 5 sõlmitakse ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks ülikooli ning haridus- ja teadusministri vahel kolmeks aastaks ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuv haldusleping, milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise eesmärgid. Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse igal aastal rahastamise kokkulepe. Vabariigi Valitsus kiidab haridus- ja teadusministri ettepanekul ja läbirääkimiste tulemusel koostatud tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu eelnõu heaks ning volitab haridus- ja teadusministri lepingut allkirjastama. Halduslepingu juurde kuulub lisana ka aruandluse vorm. Aastateks 2019–2021 sõlmitavas halduslepingus lepitakse kokku ülikooli õppetegevuse vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Halduslepingus kokkulepitud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile. Lepingu eesmärkide struktuuris on lähtutud vajadusest tuua kõikide ülikoolide puhul ühel tasandil esile võrreldavad eesmärgid ning sätestada ülikoolispetsiifilised punktid nende alategevustena. Kahepoolsed lepingute läbirääkimised toimusid kõigi avalik-õiguslike ülikoolidega. Läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade täpsustamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi. Vastuvõtu vähendamise ettepanekud lähtusid tööturu prognoosidest. Lisaks on uuel halduslepingute perioodil lepingus sätestatud ülikooli kohustus pakkuda vastutusvaldkonna kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel ning ingliskeelsetel õppekavadel pakkuda välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Soodustamaks ülikoolide koostööd arvestatakse uuel halduslepingute perioodil tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri käesoleva lepingu eelnõus sisalduvat. IV Eelnõu mõjud Ülikoolidega sõlmitavate halduslepingute eesmärgiks on suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamise, õppe tõhusa korraldamise, Eesti ühiskonna ootuste ja vajaduste arvestamise ning teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamise eest. V Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Kulutused seoses kõrgharidustaseme õppe läbiviimisega on toodud riigi eelarvestrateegias. 1 VI Eelnõu jõustumine Haldusleping jõustub vastavalt haldusmenetluse seaduse § 101 lõikele 4 kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse märkuste ja ettepanekute tegemiseks ülikoolidele ning kooskõlastamiseks asjakohastele ministeeriumidele. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler 2  Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EESTI KUNSTIAKADEEMIA vaheline haldusleping Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium ) , keda esindab seaduse alusel minister Mailis Reps , ja Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi ülikool ) , keda esindab seaduse ja põhikirja alusel rektor Mart Kalm , edaspidi koos pooled ja eraldi pool , tuginedes ülikooliseaduse § 50 1 lõikele 5 , on sõlmi nu d järgmise halduslepingu (edaspidi leping ). Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise aja l ja järel. Lisad on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga pooltevahelise tervikliku kokkuleppe. Lepingu eesmärk ja tähtaeg Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe läbiviimist ning leppida kokku poolte õigused, kohustused ja vastutus , mida kohaldatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel ülikoolile ja samuti leppida kokku tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest; Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2019–2021. Ü likooli e esmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused Kõrgharidustaseme õppe läbiviimi seks ja kvalitee di tagamiseks ülikool : p akub integreeritud õppe- , loome-, teadus- ja arendus asutusena kestlikult kõrgharidusstanda rdile vastavat loome-, teadus- ja teadmuspõhist õpet kõrgharidustaseme kolmel astmel õigusaktides , ülikooli arengukavas ja muudes strateegilist es dokumentides sätestatu alusel , s eal h ulgas: vastutab kõrgetasemel ise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi , arendamise ja populariseerimise eest kunstide õppekavagrup is ning arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupi arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava rühmas , s eal h ulgas arendades eesti keelset oskussõnavara ja kujundades üliõpilastes eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ; pakub punktis 3.1.1.1 nimetatud õppekavagruppides kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel, leppides põhjendatud erisused ministeeriumiga kokku ; väärtustab õppeprotsessis õppija individuaalse t ja sotsiaalse t arengu t toeta vat õpikäsitust ja üliõpilaste kaasatust ning võimalda b paindlikku õppekorraldust ja rahvusvahelisest õpirännet , s eal h ulgas l oob kaasaegsed võimalused õppetöö tagasiside tervikliku süsteemi loomiseks (andmete arvestus, kogumine ja analüüs) ; suurendab praktika mahtu bakalaureuse õppe õppekavades , tehes praktikakohtade leidmiseks koostööd tööandj atega , ja pööra b erilist tähelepanu praktika võimaldamisele välisüliõpilastele , sealhulgas arendab jätkuvalt praktikakorraldust, koolitab praktikajuhendajaid ning avardab üliõpilaste välispraktika võimalusi ; arendab akadeemiliste töötajate karjääri mudeli t , väärtusta des häid õpetamis - ja juhendamis oskusi , rahvusvahelist õpi- ja töörännet ning ülikoolivälist erialast töökogemust, paku b konkurentsivõimelist töötasu ning võimalda b kõrgetasemelist enesetäiendamist , sealhulgas : kaasab õppetöösse välisspetsialist e ; pakub õppejõududele ja juhendajatele võimalusi andragoogiliste ning digipädevuste arendamiseks; tõhustab meetmeid õpingute katkestamise vähendamiseks , toeta des üliõpilaste õppimis t , sealhulgas pöörates tähelepanu katkestamise vähendami sele esimesel õppeaastal ; parendab doktoriõppe tulemuslikkust ja suurendab koostööd mitteakadeemilise sektoriga , sealhulgas teeb doktoriõppekavade juhtimisel ja doktoritööde juhendamisel koostööd kõrgetasemeliste rahvusvaheliste loome- ja disainiuurimuse keskustega ; arvestab õppe korraldamisel erivajadusega üliõpilastega sõltuvalt erivajaduse iseloomust ning suurendab töötajate, sealhulgas õppejõudude teadlikkust erivajadusega üliõpilaste toetamise võimal ustest ; e dendab kõrghariduse rahvusvahelistumist , pakkudes ingliskeelsete õppekavade alusel õppivatele välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpe t vähemalt 6 EAP mahus ning soovijatele enamas mahus, et see v õimaldaks neil leida töö Eestis; võõrkeelsete õppekavade arendamisel pöörab senisest enam tähelepanu Eesti tööturu ja majanduse vajadustele, arvestades Eesti teaduse tugevaid külgi ja rahvusvahelise koostöö traditsioone; võimaldab eestikeelse õppekava aluse l õppival e üliõpilasel e , kelle emakeel ei ole eesti keel, riigikeele süvaõpet kuni ühe aasta piires, arvestades õppekava vastuvõtutingimusi ; a rvestab õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel muu hulgas õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi välis hindamise tulemustega, tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete tulemuste ja soovituste ning üliõpilaste tagasisidega . Kõrgharidustaseme õppe tõhus aks korrald amisek s ülikool : tagab oma tegevuse kestlikkuse ning arvestab töökorralduse arendamisel ja struktuuri kujundamise l riigi eesmärgiga tõhustada riigisektori , sealhulgas avalik - õiguslik e institutsioonid e toimimist; tagab õppekavade tõhusa toimimise , lähtudes muu hulgas selgelt m ääratletud kriteeriumi d est, näiteks teaduspõhisus, üliõpilas t e piisav arv õppekaval , üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus ja vastavus tööturu ootustele , tehes õppekavade arendamisel jätkuv alt koostööd teiste õppeasutustega vastavalt vajadusele , sealhulgas arendab õppetöö kvaliteedihindamise põhimõtteid , monitoor i d es järjepidevalt õppekavade eneseanalüüse; moodustab doktoriõppe õppekohad tabelis 1 esitatud jaotuse alusel : Tabel 1 . Doktoriõppes m oodustatavate õppekohtade miinimumarv: Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 201 9 . a ja oodatav lõpetajate arv 202 3 . a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 20 20 . a ja oodatav lõpetajate arv 202 4 . a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 20 2 1. a ja oodatav lõpetajate arv 202 5 . a 4 4 4 T abel 2 . Doktoriõppes ministeeriumi ja ülikooli vahelise kokkuleppe alusel moodustatud õppekohtade arv 201 5 –201 8 Aasta 2015 2016 2017 2018 Moodustatud õppekohtade arv 4 4 4 4 võib viia läbi ainult osakoormusega õpet kujunduskunsti bakalaureuseõppekaval; võimaldab Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri õppekava lõpetanutel astuda arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava 4. õppeaastale ülikooli kehtestatud tingimustel ja mahus. Ü hiskonnaga seotuse tagamiseks ülikool : arve s tab oma tege v uses tööturu ja laiemalt kogu üh iskonna ootuste ja vajadustega , levitab tõenduspõhist mõtteviisi ning suurendab avalikkuse teadlikkus t ülikooli tegevusest ; toetab elukestva t õp et ja avardab võimalusi osaleda kõrgharidusõppes , arvestades eri ühiskonnagrupp ide vajadustega , sealhulgas loob paindlikud, õppija vajadustest lähtuvad täiendusõppe võimalused kunstiõpetajatele , toetades õpetajakoolituse positii vse kuvandi loomist ning levitades seda gümnaasiumiõpilaste ja teiste valdkondade üliõpilaste seas ; suurendab koostööd õppeasutuste, ettevõt jate , tööandjate, vilistlaste ja teiste asjaomaste partneritega , sealhulgas : kaasab ülikooli tegevustesse vilistlasi ; teeb koostööd Kõrgema K unstikooliga Pallas ja Tartu Kunstikooliga eesmärgiga edendada k unstihariduse kvaliteeti (praktikabaaside ristkasutus, õpetajate/õppejõudude stažeerimine, õppekavade ja kutsestandardite arendamine) . H ariduspoliitiliste e esmärkide s aavutami seks ülikool : annab panuse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammi tegevuste elluviimisesse ning kogu strateegia eesmärkide saavutamisse. Teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustami seks ülikool : tagab oma teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja –väliste projektide kaas rahasta mise, uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ja ülalpidamise; tagab teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu; annab panuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 – 2020 „Teadmistepõhine Eesti“ “ eesmärkide saavutamisse. Riigieelarvest vahendite eraldamine Ministeerium kohustub : lähtuma ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite määramisel tegevustoetuse arvestamise tingimustest ja korrast ; arvestama tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastu võetud üliõpilaste hulka lisaks punktis 3.1.1.1 n imetatud õppekavagruppidele ka ühisõppekavadele v astuvõetud üliõpilas ed , kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis ; lähtuma doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel punktis 3.2. 3 k okku lepitud d oktoriõppe kohtade arvust . Kui ülikool moodustab punktis 3.2.3 kokku lepitud miinimumarvust vähem doktoriõppe kohti, lähtutakse doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel tegelikult moodustatud doktoriõppe kohtade arvust ; eraldama tulemusstipendiumi fondi, võttes arvestamise aluseks ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu ; k at ma p ärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud ja Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga. Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni. Kulu de katmise akti kinnitavad ministeeriumi rahandusosakonna juhataja ning ülikooli määratud isik; eraldama tegevustoetuse hulgas e meriitprofessorite ja - dotsenti de tasu maksmise ning nooremteadurite töötasude maksmise toetus i ; vajaduse korral eraldama lisaks sihtotstarbelisi toetusi punktis 3.4.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastamise kokkuleppes nimetatud tingimustel ; eraldama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastamise kokkuleppega . Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel Ülikool kohustub : täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.20 2 1 ; esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne sisalda b ülevaadet lepingu punktides 3.1 – 3. 5 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.20 20 ja 30.06.20 21 ; esitama ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks lepingu täitmisest tuleneva lisa tea b e ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ning vastavust õigusaktidele; täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi ; täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2022 . –202 4 . aasta halduslepingu ja 20 22 . aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni. Ülikoolil on õigus : saada kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks ning lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ning teisi õppe -, teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastamise kokkuleppe alusel; saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel Ministeerium kohustub : planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalikud vahendid ; kandma riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid ülikoolile üle iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastamise kokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest; eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korra l ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ning kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ja ülejäänud kuude summad vastava kuu 15. kuupäevaks . Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajadusel tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastava l aasta l ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; eraldama kalendriaastatel 201 9 – 20 21 kuni vastava aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral l tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastava l aasta l ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust ; eraldama kuni 202 2 . –202 4 . aasta halduslepingu ja 20 22 . aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile 20 22 . aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud ma ksmise ja tasaarvestuse korrast; osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. Ministeeriumil on õigus : teha järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel; kontrollida igal aastal rahastamise kokkuleppe täitm ist ja lepingu punktides 3.1–3.5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtut; juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist, määrates vajaduse korra l puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. V astutus Pooled kohustuvad teineteist viivitamat a teavitama: asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; lepingu lisade muutmise vajalikkusest; lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava täitm ata jätmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool on kohustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saa mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa oodata, et pool arvestaks selle asjaoluga lepingu sõlmimisel või väldiks seda või ületaks takistava asjaolu või selle tagajärje. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. Kumbki p ool ei vastuta teise poole võimaliku kaudse kahju eest (n äiteks saamata jäänud tulu). T eated Ministeeriumi ja ülikooli lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated ) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine peab olema esitatud kirjalikus vormis. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on : saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; saadetud e-postiga teisele poolele . Teade loetakse kätte saaduks kui teate saatmisest on möödunud üks (1) tööpäev, juhul kui teine pool ei ole varem kinnitanud teate kättesaami st. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. V aidluste lahendamine Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. L epingu muutmine Lepingut muudetakse Vabariigi Valitsuse heakskiidul poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. Ministeeriumil on Vabariigi Valitsuse heakskiidul õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui : oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte; kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. Ministeerium võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; esineb muu seaduses sätestatud alus ; 2021. a doktoriõppe tulemustasude osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni. Lõppsätted Lepinguga seotud info vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigus ed ja kohustus ed pärast lepingu lõppemist. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, kaheksa l ( 8 ) lehel . Leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas . Poolte kontaktandmed ja allkirjad Ministeerium : registrikood : 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu kontaktisik: kõrghariduse osakond, juhataja (Margus Haidak) e-post: hm @hm.ee telefon: 735 0 222 13.2. Ülikool : registrikood : 7400 0624 aadress: Põhja pst 7 , 10412 Ta llinn kontaktisik: õppeprorektor (A nne Pikkov) e-post: artun@artun .ee telefon: 626 7301 IBAN : EE93 1010 0020 0696 6000 tehingupartneri kood: 600 201 _______________________________ _______________________________ minister rektor Lisa nr 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja …. … vahel 2018. a sõlmitud halduslepingu juurde HALDUSLEPINGU ARUANDE VORM 1. Ülevaade ülikooli hinnangul olulisematest tegevustest lepingu eesmärkide lõikes (sh alaeesmärgid): kõrgharidustaseme õppe läbiviimine ja kvaliteedi tagamine, kõrgharidustaseme õppe tõhus korraldamine, ühiskonnaga seotuse tagamine, teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamine, esitades muuhulgas tegevuste sisu ja tulemusi kirjeldavad arvandmed, viited uuringute, analüüside ja hindamiste tulemustele jm asjakohase info (vajalik ei ole avalikesse andmebaasidesse esitatud andmete korduv esitamine). 2. Kirjeldus tegevuste tulemusena toimunud olulisematest muutustest eesmärkide lõikes. 3. Ettepanekud järgmiseks halduslepingu perioodiks. 4. Vajadusel muu info halduslepingu täitmise kohta. Aruande koostamise kuupäev: Allkiri ___________________________ _______________________________ _______________________________ minister rektor