Kiri

Ministeeriumid 26.11.2018 nr 1-6/1719-1 Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumine) Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning ametitele arvamuse avaldamiseks „Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumine)“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Arvestades temaatika kiireloomulisust esitame eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ning palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-s avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit FinanceEstonia Briti saatkond Eestis Lisa: eelnõu 2 lehel eelnõu seletuskiri 6 lehel Doris Uudelt 6125248 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 22.11.2018 Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus (Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumine) § 1. Euroopa Liidu kodaniku seaduse täiendamine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised täiendused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesolevat seadust kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes (edaspidi ka Euroopa Liidu kodanik), kellel on elamisõigus või kes omandavad elamisõiguse Eestis seisuga 31.03.2021, arvestades käesoleva seaduse §-s 141 ja § 43 lõikes 11 sätestatud erisusi. (22) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikmete suhtes, arvestades käesoleva seaduse § 48 lõikes 11 sätestatud erisusi.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Elamisloakaardi taotlemine (1) Ühendkuningriigi kodanik peab taotlema elamisloakaardi ühe kuu jooksul elukoha Eestis registreerimise päevast arvates isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud korras. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tõendab tähtajalist elamisõigust elamisloakaart.“; 3) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 lõpeb käesoleva seaduse § 1 lõikes 21 sätestatud Ühendkuningriigi kodaniku alaline elamislõigus, kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt viis aastat järjest.“; 4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 2 lõpeb käesoleva seaduse § 1 lõikes 21 sätestatud Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikme alaline elamislõigus, kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt viis aastat järjest.“. § 2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse täiendamine Isikut tõendavate dokumentide seadust täiendatakse §-ga 408 järgmises sõnastuses: „§ 408. Erisused Ühendkuningriigi kodaniku isikutunnistuse välja andmisel (1) 2020. aasta 31. detsembrini võib Eestis kehtiva elamisõiguse alusel elavale Ühendkuningriigi kodanikule välja anda isikutunnistuse. 1 (2) Enne 2020. aasta 31. detsembrit Ühendkuningriigi kodanikule väljaantud isikutunnistus kehtib kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni. (3) Ühendkuningriigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmisel tunnistatakse varem väljaantud isikutunnistus kehtetuks.“. § 3. Rahvastikuregistri seaduse täiendamine Rahvastikuregistri seaduse 16. peatükki täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses: „§ 1121. Seaduse kohaldamine Ühendkuningriigi kodanikule Käesolevas seaduses käsitatakse Euroopa Liidu kodanikuna ka Ühendkuningriigi kodanikku, kes omandab elamisõiguse Eestis kuni 31.03.2021.“. § 4. Välismaalaste seaduse täiendamine Välismaalaste seaduse § 115 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) Ühendkuningriigi kodanik.“. § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 ja § 3 jõustuvad 2019. aasta 30. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. märtsil. (3) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2021. aasta 1. aprillil. Eiki NESTOR Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2018. a 2  Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumine) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, et tagada Ühendkuningriigi (edaspidi ÜK) kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust (edaspidi ka EL) ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi väljaastumisleping) kohased õigused. Kuigi väljaastumislepingut ei ole praegu veel allkirjastatud, on vajalik eelnõu menetlemine, sest ÜK lahkub EL-st 30. märtsil 2019. a ja selle tõttu muutuvad kõik ÜK kodanikud kolmanda riigi kodanikeks ja kaotavad senised EL-i kodaniku õigused. Eelnõuga on kavandatud tagada ÜK kodanikele ja nende perekonnaliikmetele väljaastumislepingus määratud õigused. Eelnõuga on kavandatud teha järgmised peamised muudatused: 1) sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) reguleerimisala laienemine ka nendele ÜK kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus, ja ÜK kodanike praegustele ja tulevastele pereliikmetele; 2) ÜK kodanikele tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks; 3) ÜK kodanikud arvatakse välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Harry Kattai (tel 612 5080, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega, sest ÜK on esitanud EL-st väljaastumise avalduse ja ette on valmistatud väljaastumisleping. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seadusi: 1) ELKS redaktsioonis RT I, 17.11.2017, 4; 2) isikut tõendavate dokumentide seadus redaktsioonis RT I, 21.04.2018, 5; 3) rahvastikuregistri seadus redaktsioonis RT I, 17.11.2017, 1; 4) välismaalaste seadus redaktsioonis RT I, 29.06.2018, 77. Eelnõu seadusena jõustumiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on rakendada väljaastumislepingus kokkulepitut ning tagada ÜK kodanikele ja nende perekonnaliikmetele väljaastumislepingus määratud õigused. Eelnõu kohta ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, sest rakendatakse välislepingust tulenevat õigust ja see on kiireloomuline muudatus, arvestades väljaastumislepingu koostamise ja sõlmimise aega. 1 Kuigi eelnõu menetlemise ajal ei ole väljaastumislepingut allkirjastatud, on eelnõu menetlemine kiireloomuline ja tähtis, sest EL-i lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused ÜK kohta väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes ülemkogule esitatud teatest (30.03.2019). Seega, alates 30.03.2019 muutub ÜK kolmandaks riigiks, kelle kodanike suhtes hakkaksid siinses eelnõus kavandatud muudatusteta kehtima kolmandate riikide kodanikele ettenähtud õigusaktid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest viimases on sätestatud jõustumise kuupäevad. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse ELKS-i § 1 lõigetega 21 ja 22, millega laiendatakse ELKS-i kohaldamisala ka ÜK kodanikele ja nende perekonnaliikmetele. ÜK astub EL-st välja 30. märtsil 2019, pärast seda muutuvad ÜK kodanikud kolmanda riigi kodanikeks. Lähtudes väljaastumislepingu artiklist 121, kohaldatakse ÜK väljaastumisel üleminekuaega, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020. Väljaastumislepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt rakendatakse üleminekuajal üldjuhul EL-i õigust (v.a kindlaksmääratud sätted, mida ei rakendata). Seetõttu on tähtis, et alates ÜK EL-ist väljaastumisest hõlmaks ELKS-i kohaldamisala ÜK kodanikud ja nende pereliikmed, kes saabuvad Eestisse kuni üleminekuaja lõpuni. Kuna väljaastumisleping kohaldub kuni üleminekuaja lõpuni kõikidele ÜK kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes on kasutanud vaba liikumist, on reguleerimisala piiratud tähtpäevaga 31.03.2021. Kuivõrd ÜK muutub kolmandaks riigiks, ei kuulu pärast 31. märtsi 2021. a Eestisse saabuvad ÜK kodanikud enam ELKS-i kohaldamisalasse, vaid välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) reguleerimisalasse. Muudatusega on ELKS-i reguleerimisalasse arvatud ka ÜK kodaniku tulevased perekonnaliikmed, sõltumata perekonnaliikme õigusliku staatuse tekkimisest. Väljaastumislepinguga ei hõlmata ÜK kodanike tulevasi abikaasasid ja kehtib ainult abikaasadele, kellega on sõlmitud enne üleminekuaja lõppu abielu, praegustele pereliikmetele ja tulevikus sündivatele lastele. Kuna aga erisuse tegemine Eestis elavatele ÜK kodanike tulevastele abikaasadele muutuks keerukaks, kui tulevased abikaasad kuuluksid VMS-i reguleerimisalasse, on otstarbekuse, õigusaktide lihtsuse ja regulatsiooni terviklikkuse eesmärgil riigisisese õigusega kaasatud nemadki ELKS-i reguleerimisalasse. Seega, kui ÜK kodanik on abielus (sõlmitud enne üleminekuaja lõppu), kuid abikaasa ei ole üleminekuaja lõpus Eestis, saab ta tulla abikaasa juurde elama (väljaastumislepinguga on ka nii ette nähtud) ja talle laieneb väljaastumislepingu kohane kaitse. Kui ÜK kodanik ei ole üleminekuaja lõpuks abielus, kuid abiellub näiteks 20 aasta pärast, on ELKS-i laiendatud ka neile perekonnaliikmetele. Olulist erisust võrreldes VMS-ga Eestisse elama asumise reeglites ei ole, kuna abikaasa Eestis elamisloa või elamisõiguse saamise alus on ühe perekonnaliikme elamine Eestis, piisavate rahaliste vahendite olemasolu, tegelik kooselu, ohu puudumine avalikule korrale või riigi julgeolekule jne. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ELKS-i §-ga 141, milles on sätestatud ÜK kodanikele väljaantavad dokumendid. Eesmärk on sätestada ÜK kodanike elamisõigust tõendavaks dokumendiks elamisloakaart, mille peab taotlema ühe kuu jooksul alates Eestis elukoha registreerimisest. Kuna ÜK kodanikud muutuvad kolmanda riigi kodanikeks, väljastatakse neile ID-kaardi asemel edaspidi elamisloakaart. Enamik liikmesriike hakkab senistele ja uutele ÜK kodanikele väljastama elamisloakaarti, mistõttu on otstarbekas segaduste vältimiseks võtta ÜK kodanike elamisõigust tõendava dokumendi asemel ka Eestis kasutusele elamisloakaart. 2 Elamisloakaardile kantavate andmete loetelu on kehtestatud siseministri määrusega. Väljaastumislepingu artikli 17 kohaselt peab ÜK kodanikele väljastatavatele dokumentidele kandma viite väljaastumislepingule, mistõttu on seadusmuudatuste rakendamiseks vaja muuta siseministri 2. novembri 2018. a määrust nr 26 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“. ÜK kodanikke puudutav muudatus on plaanitud jõustada aastal 2021, sest IT-arendused nõuavad aega ja eeldatavasti lepitakse väljaastumislepinguga kaetud ÜK kodanikele vastav viide või märge kõikides liikmesriikides EL-i tasandil ühtselt kokku. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse EL-i kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse lõpetamise sätteid, pikendades alalise elamisõiguse kehtetuks tunnistamise aega ÜK kodanike ja nende perekonnaliikmete suhtes seniselt kahelt aastalt viie aastani. Nõue tuleneb väljaastumislepingu artiklist 15 lg 3. Muudatus on vajalik, kuna riigist eemalviibimise tõttu alalise elamisõiguse lõppemise periood erineb ELKS-st ja EL-i õigusest – praegu võivad EL-i kodanik ja tema perekonnaliige liikmesriigist eemal viibida järjest kuni kaks aastat, ilma, et nende alaline elamisõigus liikmesriigis lõppeks. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seadust (edaspidi ITDS) §-iga 408, mille kohaselt võidakse ÜK kodanikele kuni üleminekuaja lõpuni väljastada elamisõigust tõendava dokumendina ID-kaarte ning varem välja antud ID-kaardid kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni. Pärast üleminekuaja lõppu väljastatakse väljaastumislepinguga kaetud ÜK kodanikele elamisloakaart. Kehtiva ITDS-i § 6 kohaselt on EL-i kodaniku elamisõigust tõendav dokument ID-kaart ja kolmanda riigi kodaniku isikut tõendav dokument on elamisloakaart. Kuna ÜK väljaastumisel EL-st muutuvad kõik ÜK kodanikud kolmanda riigi kodanikeks, on muudatus oluline, et jätkata senise praktikaga ja väljastada praegu Eestis elavatele ÜK kodanikele ID-kaarte, kuni EL-i tasandil on kokku lepitud senistele ÜK kodanikele väljastatava loa liik ja nendele dokumentidele kantav viide väljaastumislepingule (tõendab ÜK kodanike seniste EL-i õigusest tulenevate garantiide jätkumist). Väljaastumislepingu artikli 17 kohaselt kantakse kõikide ÜK kodanike liikmesriigis elamist tõendavatele dokumentidele viide väljaastumislepingule. Ühtset viidet või märget ei ole praegu EL-i tasandil veel kokku lepitud. Pärast EL-i tasandi kokkulepet on vaja teha IT-arendused ning need võtavad aega ja raha. Otstarbekas on mitte kiirustada inimesi vahetama välja dokumente, kui nad seda otseselt ei vaja. ID-kaartide väljavahetamist vajavad esmajärjekorras need ÜK kodanikud, kes reisivad, et vältida piiril lisakontrolli. ÜK kodanikel, kes ei plaani reisida ja jäävad Eestisse, ei ole dokumentide väljavahetamisega vaja kiirustada, kuna nende elamisõigust on Eestis lihtne kontrollida. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS). RRS-i täiendatakse §-ga 1121, millega loetakse EL-i kodanike hulka ka ÜK kodanikud. ÜK kodanikud muutuvad kohe pärast ÜK lahkumist EL-st kolmanda riigi kodanikeks, kellele tavaolukorras kohalduksid välismaalaste seaduse sätted. Väljaastumisleping kaitseb neid ÜK kodanikke, kes kasutavad EL-i õiguse kohast vaba liikumist kuni üleminekuaja lõpuni 31.12.2020, ja elukoha registreerimisega omandavad nad ELKS-s sätestatud analoogsed õigused. Väljaastumislepinguga omandatud õigused kehtivad ÜK kodaniku suhtes seni, kuni ÜK kodanik elab liikmesriigis selle liikmesriigi õiguse alusel ega ole sellest liikmesriigist lahkunud elama teise riiki. 3 Kuna EL-i õiguse kohaselt võib liikmesriigi kodanik viibida teises liikmesriigis (ehk ÜK kodanik Eestis) kuni 3 kuud, ilma et peaks oma elukoha registreerima, on sätte kehtivusaeg piiratud kuni 31. märtsini 2021 (üleminekuaja lõpp + väljaastumislepingu artikli 13 lõikes 1 ning direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 6 sätestatud 3 kuud vaba liikumise õigus). Eelnõu §-ga 4 täiendatakse VMS-i. Muudatusega täiendatakse VMS-i § 115, tehes erandi UK kodanike piirarvu alla kuulumise kohta ehk edaspidi ei arvata neid sisserände piirarvu hulka. Kuivõrd ÜK on olnud EL-s umbes 45 aastat ja Eestile ajalooliselt pikka aega tugev liitlane, on põhjendatud samamoodi Ameerika Ühendriikide kodanikega sätestada piirarvu erisus ka ÜK kodanike kohta. Muudatus jõustub pärast üleminekuaega 2021. aasta 1. aprillil, kuid ÜK kodanikke puudutava regulatsiooni terviklikkuse huvides on säte lisatud käesolevasse eelnõusse. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud väljaastumislepingu rakendamisega. 6. Seaduse mõju Sihtrühm: eelnõu puudutab eelkõige Eestis elavaid ning kuni üleminekuaja lõpuni Eestisse elama saabuvaid ÜK kodanikke ja nende pereliikmeid. 01.11.2018 seisuga on oma elukoha Eestis registreerinud ja omavad kehtivat ID-kaarti 1301 ÜK kodanikku, neist omab alalist elamisõigust 337 ÜK kodanikku. Samuti on eelnõuga kaasatud ÜK kodaniku abikaasad, kui abielu on sõlmitud enne üleminekuaja lõppu ja ÜK kodanik elab Eestis, samuti selle ÜK kodaniku tulevane võimalik abikaasa ning ÜK kodanike tulevased lapsed, kuna nad liituvad ÜK kodanikuga, kes elab Eestis. Väljaastumislepingu artikli 122 järgi kohaldatakse üleminekuaja EL-i õigust väljaastumislepingu kohaldamisalas olevatele ÜK kodanikele ja nende pereliikmetele ning pärast üleminekuaja lõppu säilitatakse nendele ÜK kodanikele ja nende pereliikmetele senised õigused, kes elavad enne üleminekuaja lõppu vastuvõtvas riigis EL-i õigusest tuleneva elamisõiguse alusel. Kuna EL-is elanud ÜK kodanikele väljaastumislepingus määratu langeb kokku vaba liikumise direktiivi 2004/38/EÜ sätete ja ELSK sätetega, on otstarbekam täiendada ELKS-i, et mitte dubleerida asjakohaseid sätteid VMS-s. Kuna väljaastumislepinguga säilitatakse senistele ÜK kodanikele Eestis elamise korral senised EL-i vaba liikumise direktiivist tulenevad õigused elu lõpuni, on Eestis elavad ÜK kodanikud edaspidi kahe seaduse reguleerimisalas: 1) ÜK kodanikud, kes saabuvad Eestisse pärast üleminekuaja lõppu, kuuluvad VMS-i reguleerimisalasse ning 2) ÜK kodanikud, kes elavad Eestis või kasutavad vaba liikumist üleminekuaja lõpus, jäävad jätkuvad ELKS-i reguleerimisalasse, nagu nad on olnud senini. Valdkond: sotsiaalne mõju Muudatustega ei kitsendata ega laiendata ÜK kodanike Eestis elamisega seotud õigusi, mistõttu on muudatuste mõju väike. Muudatustega tagatakse Eestis seni elanud ÜK kodanikele ja nende pereliikmetele väljaastumislepinguga tagatud õigused. 4 Valdkond: majanduslik mõju Majanduslik mõju on väike, kuna ÜK kodanikele tagatakse senini kehtinud regulatsioon. Samas võib muudatus tuua positiivset majanduslikku mõju ettevõtetele, kuna ÜK kodanike väljaarvamine sisserände piirarvu alt annab tööandjatele paindlikud võimalused värvata ÜK kodanikke. Ei ole vajadust seada lisapiirangud ÜK kodanikele, kes on olnud EL-s pikka aega ja käsitada neid samaväärsena kolmandate riikide kodanikega. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatused mõjutavad Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) töökoormust, sest tulevikus on vaja vahetada välja EL-i kodaniku elamisõigust tõendav dokument Eestis. Eestis elab 1301 ÜK kodanikku (01.11.2018 seisuga). Kui ÜK kodanikul on pikaajalise elaniku elamisluba, vahetab liikmesriik selle väljaastumislepingu artikli 17 järgi ümber väljaastumislepingu kohaseks uut staatust tõendavaks dokumendiks tasuta (praegu 337 ÜK kodanikku, lisaks veel pereliikmed). Eesti ei plaani nõuda kõikidelt ÜK kodanikelt piiratud ajal dokumendi väljavahetamist, vaid välismaalased võivad Eestis elada ka senise dokumendi kehtivusaja lõpuni. Samas peab arvestama, et inimesed reisivad, mistõttu võib eeldada, et elamisõigust tõendavate dokumentide väljavahetamise tippaeg jääb aastasse 2021. Väljaastumislepingu kohaselt peab dokumentide ümbervahetamiseks andma aega vähemalt 6 kuud, alates 01.01.2021. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuste mõju on väike, sest ÜK on EL-i liikmesriigina olnud tihedalt seotud kõikide valdkondadega. Samas, Eesti huvides on oluline säilitada nii kahe- kui ka mitmepoolne tihe koostöö ja infovahetus ÜK-ga ning hoida ÜK kaasatuna EL-i ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. 7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Väljaastumislepingu rakendamine eeldab 2019. aastal infotehnoloogilisi arendustöid PPA menetlusinfosüsteemis UUSIS esialgse hinnangu kohaselt 144 000 euro ulatuses. Alalise elamisõigusega ÜK kodanike ja nende pereliikmete elamisõigust tõendavate dokumentide väljavahetamise kulud jaotuvad mitme aasta peale, sest oletatavasti ei vaheta kõik ÜK kodanikud ja nende perekonnaliikmed alalist elamisõigust tõendavaid dokumente välja kohe, kuid võib oletada, et kõige enam vahetatakse dokumente aastal 2021. Eelnimetatud menetlusinfosüsteemi UUSIS arendamise ja dokumentide väljavahetamisega seotud kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala isikut tõendavate dokumentide arvestuslikust eelarvest. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“; 2) siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 26 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“. 5  3) siseministri 21. detsembri 2017. a määrus nr 48 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“; 4) regionaalministri 7. jaanuari 2005. a määrus nr 5 „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ja nende täitmise juhend“. Rakendusaktide kavandid koostatakse pärast seda, kui mitu praktilist küsimust (nt dokumentidele kantav ühtne viide) on EL-i tasandil kokku lepitud. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 1, 3 ja 4 ning § 2 ja § 3, milles reguleeritakse ÜK kodanike ja nende pereliikmete elamisõigusega seotud küsimusi, jõustuvad 2019. aasta 30. märtsil ÜK väljaastumisega EL-ist. Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. märtsil, kuna isikutunnistust võib ÜK kodanikele välja anda kuni 31.12.2020. Pärast üleminekuaja lõppu väljastatakse juba uut staatust tõendav dokument ehk elamisloakaart. Eelnõu § 4 jõustub kohe pärast üleminekuaja lõppemist 2021. aasta 1. aprillil. Eelnõu ei plaanita jõustada üldises korras, kuna muudatuste jõustamine on seotud ÜK väljaastumisega EL-st. Selle tõttu on vaja teha IT arendustöid, kuid kuna enne väljaastumislepingu allkirjastamist ei ole Euroopa Komisjon ühtlustanud liikmesriikide praktikat väljaastumislepinguga seotud ühtsete sätete kohta (nt artiklist 17 tulenev viide väljaastumislepingule uut staatust tõendavale dokumendile, uut staatust tõendava dokumendi formaat – elamisluba vms dokument jne), mistõttu on otstarbekam oodata ära liikmesriikide ühtne lähenemine ja seejärel kavandada ITK arenduste täpne sisu. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Samuti arvamuse avaldamiseks PPA-le, Kaitsepolitseiametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Finance Estoniale. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2018 (allkirjastatud digitaalselt) 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-1225 - Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus (Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumine)“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cd303e2-0e75-4b4c-a91c-5e121d8b80f6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1cd303e2-0e75-4b4c-a91c-5e121d8b80f6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main