Rahandusministeerium
[email protected] 26.11.2018 nr 1-11/2295-1
Kultuuriministeeriumi määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks
kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise
tingimused ja kord perioodil 2019–2022“ eelnõu.
Palume kooskõlastused ja arvamused esitada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisad: 1. Eelnõu 9 lehel
2. Seletuskiri 15 lehel
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eestimaa Spordiliit Jõud
SA Eesti Terviserajad
Maakondade spordiliidud
Maakondade arendusorganisatsioonid
Malle Englas 628 2260
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
EELNÕU
19.11.2018
MINISTRI MÄÄRUS
Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord
perioodil 2019–2022
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste
väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning
saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.
(2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust
võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisele.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset
tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt
vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisharrastustega.
(3) Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskuses olema rajatud valgustatud
liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus.
§ 4. Regionaalne tervisespordikeskus
(1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses
on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on
võimalik vabas õhus aastaringselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise.
(2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad,
lasketiirud ja muu taoline.
1
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning selle raames toetatakse:
1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmine, radade
märgistamine ja viitadega tähistamine, radade katmine jms);
2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist;
3) liikumisradade valgustuse rajamist või kaasajastamist;
4) kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse ka:
1) kelgu- ja suusanõlvade kaasajastamist või rajamist;
2) jõulinnakute kaasajastamist või rajamist;
3) laste mänguväljakute kaasajastamist või rajamist;
4) pallimängude välisväljakute kaasajastamist või rajamist;
5) muude liikumisharrastuse võimlusi laiendavate võimaluste loomist (näiteks discgolfi rada,
välisuisuväljak ja muu taoline).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse
§-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud tegevusele.
(4) Toetust ei anta projektile mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
tegevused tehtud enne taotluse esitamist.
§ 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr
(1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2019–2022 igas maakonnas kuni kahe
tervisespordikeskuse väljaarendamist.
(2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate
tervisespordikeskuste vahel.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Vähemalt 50%
taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või
kaasfinantseerimise vahenditest.
(5) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike
kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
(6) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab
omafinantseeringu nõuetele.
(7) Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt
projekti eelarvesse.
(8) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi osas tervikuna.
2
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt või
projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2
nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
(3) Abikõlblikud kulud on:
1) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
2) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
3) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
5) projekti tegevuste elluviimisel tehtud investeeringutega seotud laenude tagasimaksed, välja
arvatud juhul, kui laenulepingu järgsete maksete lõpptähtpäev on hilisem kui 31.12.2022.
(4) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) käibemaks, juhul kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) rahatrahv ja rahaline karistus;
3) kohtumenetluse kulu;
4) laenuintress;
5) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;
6) taotlusvooru eesmärgiga mitteseotud põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori
või välisvahenditest.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning
projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019
või taotluses esitatud hilisemal kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 2022.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 9. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru iga-aastase eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
3
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja
saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul, kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal
olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt tagasi maksmata;
4) ta on suutlik käesolev määruse § 6 lõikes nimetaud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti
mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(3) Taotlejal peab olema oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus kuni projekti lõppemiseni.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja
§-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.
(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud
tingimustele.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja
nimi ja tema kontaktandmed);
2) tervisepordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;
3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste
lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga
kalendriaasta kohta;
4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta.
(4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on
toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, väljaarendatav ja kaasajastamist
vajav. Kinnituskirjas esitatakse ka maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste
4
nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide osas pärast toetusperioodi lõppu.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses
olema esitatud sellekohane teave.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse
summa eraldamise otsuste tegemisest.
(3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või
muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse
puuduste kõrvaldamiseks kuni 5-tööpäevane tähtaeg.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele
ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid
puudusi kõrvaldanud.
(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse
läbi vaatamata.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) Taotluseid hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuulub kuni viis liiget,
nende hulgas Kultuuriministeeriumi esindajad, omavalitsuste liidu esindaja ning
tervisespordikeskuste ja liikumisradade arendamise asjatundjad. Komisjoni koosseisu kinnitab
kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Komisjoni koosolekule võib kutsuda taotleja oma taotlust tutvustama.
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;
2) mõju ulatust maakonnas või piirkonnas hinnates, kuidas paranevad ja laienevad
liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muuhulgas arvesse käesoleva määruse § 12
lõikes 4 sätestatud kinnituskirja;
3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis
võimaldavad tegeleda talispordialade harrastamisega loodusliku lume puudumise korral.
(4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat
iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa osas võib teha ettepaneku rahuldada
5
see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu
tõttu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu ja/või kui see ei
ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid
tulemusi.
§ 15. Toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine
(1) Toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise (edaspidi
tervisespordikeskuste nimekiri) otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste
nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui:
1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele;
2) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise
kohta.
(3) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale otsustakse projekti elluviimiseks
toetuse summa iga-aastaselt kultuuriministri käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14
lõikes 4 nimetatud komisjoni ettepaneku.
(4) Juhul kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta
taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse
andja tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale ettepaneku esitada muudatustaotlus.
Muudatustaotlust hindab hindamiskomisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsused toetuse andja e-keskkonna kaudu.
§ 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine
(1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vastavalt vajadusele. Toetuse andja algatab
tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
1) nimekirjas nimetatud taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest
loobumise kohta;
2) nimekirjas nimetatud taotleja ei ole esitanud tähtaegselt käesoleva määruse § 19 kohast
aruannet;
3) käesoleva määruse § 15 lõikes 5 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas
määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik projekti
elluviimist jätkata;
4) nimekirjas nimetatud taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud taotlust;
5) käesoleva määruse § 15 lg 3 punktis 3 sätestatud juhul;
6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata.
(2) Kui tervisespordikeskuste nimekirjast on tervispordikeskus välja arvatud, siis saavad esitada:
1) täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus;
6
2) uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse
esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.
(4) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluse esitamine vastavalt käesoleva
määruse §-s 10 sätestatule ja taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 14 sätestatule.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel, ei kohaldata käesoleva määruse
§ 6 lõikes 2 sätestatut.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja aruandlus
§ 17. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist
vastavalt toetuse määramise otsuses sätestatud tingimustele 14 tööpäeva jooksul pärast
kultuuriministri käskkirja jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta
kaupa projekti elluviimise perioodil.
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas
projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande läbiviidud
tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10.
jaanuariks.
(2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab
tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja muudatustaotluse. Hindamiskomisjon
menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja hindab
seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.
(3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäev.
(4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud
aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks
kuuks.
(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise
tähtaeg.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
(1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel
juhtudel:
1) kulu ei ole abikõlblik;
2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 3 toodud
tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtaegselt;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.
8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on
käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 3 toodud tulemus on saavutatud
planeeritust varem.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse
soovitud tagasimakse ajatamiskava.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka
elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;
2) esitab toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seadust;
4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid
seitse aastat toetuse saamisest arvates;
5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi
arvestussüsteemi;
6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
8
§ 21. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse
saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 22. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses
sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide
ning teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;
5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-
keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 23. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist
ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust.
4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.
9
Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise
toetamise tingimused ja kord perioodil 2019 – 2022“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda
regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise projektidele.
Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta Eestimaa inimeste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt
elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille
üheks peamiseks põhjuseks on vähene liikumine. Viimase viie aasta jooksul näitavad
eestisisesed liikumisharrastust monitoorivad uuringud tõusutrendi ja nende põhjal saame
öelda, et ligi pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt (2016. aastal liikus regulaarselt 45%
elanikest, 2017. aastal 54%). Spordistrateegia dokumendis Sport 2030 on seatud eesmärgiks
jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele, kes eristuvad
teistest riikidest inimeste kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest.
Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70 elanikkonnast. Vabariigi Valitsus on
rakendanud meetmeid, et soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas.
Näiteks rakendus täiskasvanute liikumisharrastusega ja spordiga tegelemise soodustamiseks 1.
jaanuaril 2018 tööandjatele soodustus, mille abil saavad nad aastas 400 euro ulatuses hüvitada
maksuvabalt oma töötajate sportimiskulusid.
Samuti on Vabariigi Valitsus liikumisharrastusega tegelemise võimaluste avardamiseks
kokku leppinud regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise toetusprogrammi loomises,
mille raames eraldatakse aastatel 2019-2022 iga aasta 600 000 eurot, et igas maakonnas
arendada välja vähemalt üks tervisespordikeskus. Toetusprogrammi rakendamine aitab
kaasajastada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi ja seal pakutavate teenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi käivitamine panustab otseselt Vabariigi Valitsuse
"Rahva arvu suurendamise" prioriteeti. Programmi rakendamisel paraneb tervisespordi
teenuste kättesaadavus regionaalselt, suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja
tervisekäitumine ning pikeneb tervena elatud aastate hulk ja eluiga ning läbi selle mõjub
positiivselt rahvaarvu suurenemisele.
Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõõdet. Keskused on ka võimalikuks kohaks, kus
läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi. Korras terviserajad aitavad kaasa
inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja korrastatud liikumispaikade
olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik osa.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Malle
Englas (e-post
[email protected], telefon 6 282 260), Kaarel Nestor (e-post
[email protected], telefon 6 282 260 ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja
varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (e-post
[email protected]; telefon 6 282 347).
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud
vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile aastateks 2016-2019.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 23 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste
väljaarendamise toetus perioodil 2019-2022“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise
tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse
andjaks. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest
ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab,
kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele tuleb kohaldada
haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas määruse eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk arendada igas maakonnas välja ja kaasajastada
regionaalseid tervisespordikeskusi, et parandada ja laiendada liikumisharrastusega tegelemise
võimalusi maakondades. Toetada tervisespordikeskuste arengut, et nad saaksid pakkuda
elanikkonnale mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid tervisespordi harrastusega seotud
teenuseid. Toetatakse tervisespordikeskuste selliseid kavandatud tegevusi, mis aitavad kaasa
uute liikumisradade rajamisele või olemasolevate liikumisradade tehnilise olukorra
parandamisele. liikumisradade valgustusega seotud probleemide lahendamisele ning
kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamisele. Samuti toetatakse tegevusi, mis laiendavad
tervisespordikeskuse mitmekülgse kasutamise võimalusi.
Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetatavate
projektide elluviimisel arendatakse igas maakonnas välja üks kuni kaks keskset
tervisespordikeskust, kus on olemas kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused aastaringseks
tegelemiseks erinevate liikumisviisidega looduses. Tervisespordikeskustes ettevalmistatud
liikumisrajad on elanikkonnale tasuta kasutamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse tulemus, millele toetust saanud tervisespordikeskuses peavad
toetusperioodi lõpuks saavutama. Toetatud tervisespordikeskustes peavad olema nelja aasta
jooksul, see tähendab toetusperioodi lõpuks välja arendatud valgustatud liikumisrajad ja
kunstlume tootmise võimekus, et tagada suusaradade ettevalmistamine loodusliku lume
puudumise tingimustes.
Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste.
Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt
kasutatav liikumise harrastamiseks loodusesse rajatud taristu, kus on võimalik kogu aasta
jooksul tasuta kasutada erinevaid ettevalmistatud liikumisradasid ja harrastada erinevaid
liikumisviise. Tervisespordikeskuste elementideks võivad on:
1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh kunstlumega katmise
võimalus talvisel perioodil), jalgrattarajad, matkarajad jne.;
2) kelgu- ja suusanõlvad;
3) jõulinnakud;
4) pallimängude välisväljakud;
5) disc-golfi rajad;
6) laste mänguväljakud;
7) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja
pesemisruumid ning tualetid;
8) parklad.
Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel loodusesse
rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad, lasketiirud ja
muu taoline, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud rajatisi, mis on
eelpool loetletud.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus
Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud
tegevusi.
Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade rajamist ja renoveerimist. Taotlusvooru raames on
võimalik rajada uusi ja uuendada olemasolevaid radasid ning pakkuda seeläbi inimestele
mitmekülgsemat (erineva profiili, kattega ja raskusastmega) valikut liikumisharrastusega
tegelemiseks. Ilma täiendava toetusmeetmeta halveneks regulaarse kasutamise ja kulumise
tõttu regionaalsete tervisespordikeskuste liikumisrajade kvaliteet, mille tulemusena võib
tulevikus väheneda ka tervisespordikeskuste kasutajate arv. Toetatakse tegevusi, mis on
seotud liikumisradade ohutuks muutmisega, radade märgistamisega ja viitade paigaldamisega,
samuti, radade katmisega erinevate pinnamaterjalidega.
Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist.
Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedi osas üha nõudlikumad ja seetõttu ei ole
tänapäeval võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ja neid hooldada ilma
spetsiaalse tehnikata. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu pakutavate
teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline.
Punkti 3 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse rajamist ja kaasajastamist.
Liikumisradade kasutamisaja pikendamiseks kevadel ja sügisel on võimalik taotlusvooru abil
välja ehitada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel pimedal ajal pikemalt ohutult
tervisespordikeskuse radu kasutada ja ühtlasi on võimalik kaasaegse elektrivalgustuse abil
kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid.
Punkti 4 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamist. Taotlusvooru
abil on võimalik suurendada ja regionaalselt hajutada Eestis keskuste arvu, kus on olemas
kunstlume tootmise võimekus, mille abil pakkuda inimestele praegusest paremaid võimalusi
tegeleda regulaarselt talispordialadega ka talvedel kui looduslikku lund on vähe. Käesoleval
hetkel ei ole sellist võimekust näiteks Narvas, Saaremaal ega Raplamaal. Taotlusvoori abil on
võimalik koos keskuste omanike ja SA-ga Eesti Terviserajad luua kunstlume tootmise
võimekus veel mitmes keskuses ja regionaalselt katta piirkonnad, kus kunstlume tootmise
võimekus hetkel puudub.
Lõike 2 sätestatakse lisategevused, mida toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste
saavutamiseks võib toetada .
Punktides 1-5 kirjeldatakse lisategevusi, mida samuti taotlusvooru raames toetatakse.
Toetatavad lisategevused on kelgu- ja suusanõlvade, jõulinnakute, laste mänguväljakute,
pallimängude välisväljakute kaasajastamine ja rajamine ning muude liikumisharrastamist
laiendavate võimaluste loomine nagu näiteks discgolfi raja või liuvälja rajamine.
Lõikega 3 sätestatakse lisategevuste toetamise eeltingimus, mille kohaselt tuleb esitatud
taotluses taotleda toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud peamisele
tegevusele. See tähendab, et toetust taotletakse, kas liikumisradade rajamiseks või
rekonstrueerimiseks, liikumisradade hooldustehnika soetamiseks, valgustuse rajamiseks või
kaasajastamiseks või kunstlume toomise võimekuse väljaarendamiseks ning koos nendega
võib toetust taotleda ka lõikes 3 sätestatud tegevustele.
Lõikega 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus paragrahvi 4
lõigetes 1 ja 2 loetletud toetatavad tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatavad
tegevused peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr.
Lõike 1 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste väljaarendamise programmi raames aastatel
2019 - 2022 igas maakonnas ühe kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mida on võimalik vastavalt olemasolevale
eelarvele iga maakonna tervisespordikeskus(t)ele anda. Kõiki maakondi käsitletakse võrdselt
ja toetussumma ühele maakonnale on ühes kalendriaastas 40 000 eurot, mis jaguneb
maakonnas toetust saavate tervisespordikeskuste vahel vastavalt taotluses kavandatud
tegevustele. Maakonnale mõeldud toetuse määr võib muutuda juhul, kui kinnitatud
tervisespordikeskuste nimekirjast arvatakse välja tervisespordikeskus ja vabanenud
toetussummale esitab täiendava taotluse teise maakonna tervisespordikeskus vastavalt
määruse eelnõu §-le 16 lõige 3.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50% ,
st vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma
oma- või kaasfinantseerimise vahenditest.
Lõigetes 5, 6 ja 7 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija
mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude
katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta.
Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt
projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on
kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud
projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta.
Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja
poolt või projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu
abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega
reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel
tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse
kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima
maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on
tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti
tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti
elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse
perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti
algus- ja lõppkuupäev.
Lõikega 2 kehtestatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste
väljaarendamise toetamise projektidele. Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise
abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat, mis algab 1. jaanuaril 2019 või taotluses esitatud
hilisemast kuupäevast ja lõpeb 31. detsembril 2022. Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse
perioodi pikendamist.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamine regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete
tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimine abikõlblikkuse perioodi kestus
on kokku kuni neli aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi.
Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne
taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve ühe
kalendriaasta kohta. See kehtib ka eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord.
Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale taotlus toetuse saamiseks kindlaksmääratud
tähtaja jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise
algust toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks
esitatud. Kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus. Võib
ta toetuse andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse.
Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna
kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni
esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise
kohta.
Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga ja
seetõttu ei saa taotlust tähtaegselt esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise
tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse isikute ring, kellele toetus on suunatud. Lõike 1 kohaselt saab
taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline
isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu.
Lõige 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,
kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus.
Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui
taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-
ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees
rahalist võlga.
Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel
ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse seda olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette
nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette
nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele
kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse
tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud
nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise
võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotlejaks on kohalik
omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud
vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja
kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Oma- ja
kaasfinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema kuni projekti
lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse
rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem ehk kuni projekti
lõppemiseni.
Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projekt peab panustama eelnõu §-2 nimetatud
eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu
§-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele.
Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses
eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on
kuni neli aastat, see on maksimaalselt 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2022.
Lõikes 3 määrtakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus esitatakse kogu
abikõlbliku perioodi (2019-2022) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru tähtaja jooksul.
Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused,
eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning taotletava
toetuse summa iga kalendriaasta kohta eraldi. Kinnitus oma- ja/või kaasfinantseeringu kohta
tuleb esitada kirjalikult.
Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni
kinnituskiri, mis omab taotluse lahendamise juures soovituslikku tähendust. Selles
kinnitatakse, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas oluline ning prioriteetne
ning vajab kaasajastamist ja väljaarendamist eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale
kvaliteetsed tingimused tervisespordiga tegelemiseks aastaringselt ning talispordialade
harrastamise võimalus talvel loodusliku lume puudumise korral. Samuti on oluline kirjeldada
maakonna omavalitsuste nägemust toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude
katmise ja edasiste arenguplaanidekohta pärast toetusperioodi lõppu.
4. peatükk
Toetuse menetlemine
Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse
registreerimisest, millele järgneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse
sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine, ehk
toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade
määramine.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale
antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole
nõuetele vastav siis, kui taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded on täitmata või kui eelnõu §12
lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud taotluses esinevaid puudusi.
Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi
vaatamata.
Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlusi. Hindamiskomisjonil on kuni viis liiget ja sinna kuuluvad
tervisespordikeskuste ja liikumisradade arendamise eksperdid, kohalike omavalitsusliitude
esindaja ja Kultuuriministeeriumi spordiosakonna esindaja(d).
Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse
taotleja esindaja(d) oma taotlust tutvustama.
Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab.
Kriteeriumite kirjeldus on oluline selleks, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul
hinnatakse ja samas aitaks taotlejal projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on
selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele.
Komisjon kaalub, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärkidele, kas
taotluses kirjeldatud tegevused viivad projekti eesmärgini. Komisjon hindab taotluses esitatud
dokumentide põhjal projekti teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust.
Teise kriteeriumi juures hindab komisjon regionaalsuse aspektist tervisespordikeskuse
väljaarendamise mõju ulatust maakonnas ja/või piirkonnas, mõju kohalikule elanikkonnale ja
võimalikult laia piirkondlikku haaret. Hindab kuivõrd paranevad ja muutuvad
mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks liikumisharrastusega tegelemise võimalused. Selle
kriteeriumi juures võtab komisjon arvesse ka maakondliku arendusorganisatsiooni
kinnituskirja olemasolu ja selle sisu.
Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon projekti eesmärkide saavutamisel
tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis
võimaldavad tegeleda talispordialade harrastamisega loodusliku lume puudumise korral.
Taotlusvooru abil soovitakse üle kogu Eesti regionaalselt hajutada tervispordikeskusi, kus on
olemas kunstlume tootmise võimalused, mille abil pakkuda inimestele praegusest paremaid
võimalusi tegeleda regulaarselt talispordialadega ka talvedel kui looduslikku lund on vähe.
Käesoleval hetkel ei ole sellist võimekust näiteks Narvas, Saaremaal ega Raplamaal.
Taotlusvoooru abil soovitakse koos keskuste omanike ja SA-ga Eesti terviserajad luua
kunstlume tootmise võimalus veel mitmes keskuses ja regionaalselt katta piirkonnad, kus
kunstlume tootmise võimekus hetkel puudub.
Kui ühest maakonnast esitatakse rohkem kui kaks tervisespordikeskuse arendamise projekti,
siis võtavad hindamiskomisjoni liikmed kasutamisele hindamisotsuse langetamiseks
punktisüsteemi. Iga kriteeriumi (kokku kolm kriteeriumi) hinnatakse eraldi 5-pallise
punktisüsteemi alusel, punktisumma alusel tekib taotlejatest pingerida. Otsus langetatakse
maakonnasiseselt kahe kõige enam punkte kogunud tervisespordikeskuse arendamise
toetamiseks. Maakondliku arenduskeskuse kinnituskirja olemasolu annab lisapunkti.
Lõike 4 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate
regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta.
Vastavasisuline ettepanek on võimalk esitada, kuna esitatud taotlustes peavad olema
kirjeldatud kogu abikõlblikkuse perioodi kavandatud tegevused ja eelarved. Lisaks sätestaks
nõuded komisjoni ettepaneku sisule.
Paragrahviga 15 nähakse ette toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse
summa eraldamine.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise
otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Samas nimetatakse, mis on aluseks
tervisespordikeskuste nimekirja arvamise aluseks. Esiteks peavad taotleja ja taotlus vastama
käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja teiseks peab esitatud taotlus kuuluma sisulise
hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 2 kohaselt ei arvata tervisespordikeskust nimekirja juhul, kui taotleja ja taotlus ei vasta
määruse eelnõus kehtestatud nõuetele ning hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei
kuulu taotlus rahuldamisel või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise
kohta.
Lõike 3 kohaselt määratakse tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale projekti
elluviimiseks eraldatud toetuse summa iga-aastaselt kultuuriministri käskkirjaga, mille
aluseks võetakse hindamiskomisjoni ettepanek.
Lõike 4 sätestatakse olukord, kui taotlusvooru järgnevate aastate eelarve maht on väiksem
taotlusvooru esimese aasta eelarve mahust ning hindamiskomisjoni ettepanekut ei ole
võimalik seetõttu arvestada, siis teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirja kantud
taotlejate ettepaneku esitada muudatustaotlus. Muudatustaotlusi hindab hindamiskomisjon
käesoleva määruse eelnõu §-s 14 sätestatud korras.
Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 16 reguleeritakse toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja muutmine.
Lõikes 1 nähakse ette võimalus tervisespordikeskuste nimekirja muutmiseks vastavalt
vajadusele, mille algatab toetuse andja vastavalt käesoleva lõike punktides 1 kuni 7
kirjeldatud olukordadele.
Lõikes 2 nähakse ette täiendava toetuse taotlemise võimalused juhuks, kui maakonnas
arendatav tervisespordikeskus on nimekirjast välja arvatud. Sellisel juhul saab esitada
vabanenud ressursile täiendava taotluse sama maakonna teine selle taotlusvooru raames
arendatav tervisespordikeskus oma tegevuste laiendamiseks, mis on kooskõlas projekti
eesmärkidega või uue taotluse saavad esitada sama maakonna teised tervisespordikeskused,
kes soovivad samuti oma piirkonnas panustada määruse § 2 püstitatud eesmärkide ja
tulemuste saavutamisse.
Lõikes 3 nähakse ette võimalus juhuks, kui samast maakonnast ei esitata täiendavat või uut
taotlust, siis võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises
maakonnas asuv tervisespordikeskus. Sellisel juhul ei kohaldata eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud
ülemmäära maakonnale.
Lõikega 4 kehtestatakse, et tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluste
esitamine vastavalt eelnõu §-s 10 sätestatule, see tähendab, et toetuse andja määrab avalikult
tähtaja täiendavate taotluste esitamiseks, taotlused esitatakse e-keskkonna kaudu, taotlused
registreeritakse ja taotlejat teavitatakse taotluse kättesaamise kohta. Esitatud täiendavate
taotluste hindamine toimub vastavalt eelnõu §-s 14 sätestatule, see tähendab, et taotlusi
hindab hindamiskomisjon vastavalt §-s 14 kirjeldatud hindamiskriteeriumitele. Esitatud
taotlused peavad vastama määruses sätestatud nõuetele.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja aruandlus
Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus
toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt
ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri
käskkirja) jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti
elluviimise perioodil
Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti läbiviimisega seotud aruandluse esitamise
kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil (2019-2022) iga kalendriaasta 31.
detsembri seisuga aruande aasta jooksul läbiviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas
toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. Toetuse saaja esitab projekti
abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku neli aruannet iga kalendriaasta viimase
kuupäeva seisuga. Aruanne toetuse andjale esitatakse e-keskkonnas. Aruanne koostatakse
kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved ning arvete tasumist
tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta
ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada muudatustaotlus, kui eelnõus §-s 12
lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus
muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja kohustus
hinnata seda eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitaud taotluse alusel, kas
projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepanku
muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas. Nimetatud muudatustaotlus
registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana.
Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette
nähtud 30 tööpäeva.
Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui
pikendamise taotlus on toetuse saaja poolt esitatud enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja
saabumist.
Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes
esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub
eelnõu § 18 lõikes 4 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui aruanne on toetuse andja poolt
kinnitatud, siis saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud
mitteabikõlbliku kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel.
Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses
haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse
andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta.
Punktides 1-7 sätestatakse alsued, mis võivad olla toetuse tagasinõudmise otsuse aluseks.
Toetuse tagasinõudmise otsus võidakse teha näiteks siis, kui toetuse saaja on tasunud
mitteabikõlbliku kulu maksumuse, kui ei saavutatud projekti eesmärki ja kavandatud
tegevused jäid ellu viimata, samuti juhul, kui abikõlblike kulude maksumus kujunes plaanitust
väiksemaks, sama kuludokumenti on juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames,
kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või on olulisi andmeid varjanud, kui iga-aastane
aruanne ei ole esitatud tähtaegselt või toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.
Toetus võidakse tagasi nõuda ka juhul, kui tervisespordikeskus arvatakse välja
tervisespordikeskuste nimekirjast eelnõu §-s 16 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kui aga
tervisespordikeskus arvatakse nimekirjast välja seetõttu, et enne abikõlblikkuse perioodi
lõppu on püstitatud eesmärgid ja tulemused saavutatud ja toetuse saaja kinnitab koos
aruandega, et projekt on lõpule viidud ja rohkem toetust ei vaja, siis toetuse andja aruande
kinnitamisega kinnitab projekti edukat lõpuleviimist.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või kohustus
või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui
haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks
tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga
2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui
varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Lõikes 5 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste
täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda
poolt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja
peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide
saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.
Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad
olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,
õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,
et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses
kehtivatele nõuetele.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja
teenuste tellimisel riigihangete seaduse põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse tellimisel on
järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise, kulu abikõlblikkust
tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste
kohaselt, see on 7 aastat alates toetuse saamisest.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad
olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud.
Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata
jääk.
Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele
muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta
jms.
Punktis 2 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas
menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude
abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.
Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise, kulu
abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest.
Punkti 3-5 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli,
sealhulgas vaatama läbi aruandeid, kehtestama taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased
juhendmaterjalid ning tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas.
Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja
kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud
muudatustest.
Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja
kasutamist puudutavaid reegleid ja teavitada toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud
muudatustest.
Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohtus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud
määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1-3 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda
asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja taha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja
edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja
kulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.
Punktide 4-5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle
osa kehtetuks ning teha toetuse tagasikandmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsus) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõju
1) Sotsiaalne mõju. Eelkõige on sihtrühmaks maakonnas/piirkonnas elavad inimesed,
kellele on loodud kaasaegsemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes õhus.
Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja seeläbi paraneb inimeste
tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste
vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt
rahvaarvu suurenemisele.
2) Regionaalne mõju. Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõju. Toetusprogrammi
elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt.
Kaasajastatud tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule
piirkondades. Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on
tänapäevase elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka
võimalikuks kohaks, kus läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi.
Toetusprogrammi elluviimise lõpptulemusena on kõigis Eesti maakondades olemas
tervisespordikeskus, kus on loodud kunstlume tootmise võimekus ja seeläbi võimalus
harrastada talispordialasid loodusliku lume puudumise korral.
3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele.
Määruse rakendajaks on Kultuuriministeerium ja seepärast tõuseb mõnevõrra KuM-i
töökoormus, kuna on vaja läbi viia sihtotstarbeline taotlusvoor, korraldada
hindamiskomisjoni töö, kehtestada kultuuriministri käskkiri toetuste eraldamiseks ning
kontrollida eraldatud toetuste sihipärast kasutamist. Mõju KuM-i töökorraldusele ei ole
kokkuvõttes märkimisväärne, kuna maksimaalselt on määruse kohaselt võimalik toetada
üleriigiliselt kokku kuni 30 regionaalse tervisespordikeskuse arendamist. Aastatel 2019 –
2022 suureneb Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve kokku 2,4 miljoni euro võrra
ehk igal aastal 600 000 euro võrra.
Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud.
Kui nad peavad oluliseks tervisespordikeskuse kaasajastamist, siis seoses sellega tõuseb
nende töökoormus vastava taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel ning
täiendava ressursi leidmisel KOV eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või
kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt
võib see summa olla kuni 40 000 eurot aastas ehk 160 000 eurot nelja aasta jooksul, mis
on samaväärne riigieelarvelise toetusega.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest nelja aasta (2019-2022) jooksul
kokku 2,4 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 600 000 eurot. Projekti iga-aastane
eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad,
maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele.
Indrek Saar Tarvi Sits
kultuuriminister kantsler