Kiri

Ministeeriumid Meie 16.10.2018 nr 1.2-2/104-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Koolituse kord_EN 2. Koolituse kord_SK Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Kiirabi Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Tööinspektsioon Terviseamet Eesti Advokatuur Eesti Punane Rist Eva Põldis 6269 196; [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse senise sotsiaalministri määruse „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ asemel uus määrus. Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muudatustega (RT I, 12.06.2018, 3). Eelnõuga sätestatakse töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse nõuded. TTOS-i kohaselt viib koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja, kes vastab täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele (edaspidi TäKS). Määrusega sätestatakse koolituse kestus ja teemad, mida koolituse õppekava peab hõlmama. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]), nõunikud Eva Põldis (626 9196, [email protected]) ja Ivar Raik (626 9200, [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate TTOS-i muudatustega. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Määrus kehtestatakse TTOS § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamist täienduskoolitusasutuses. Eelnõu §-s 2 sätestatakse täpsemad nõuded töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolitusele ja täienduskoolitusele. Lõike 1 kohaselt viib koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt TäKS nõuetele. Vastavalt 01.01.2019 jõustuvatele TTOS- i muudatustele, peab koolitusasutus vastama TäKS-i nõuetele. Eelnõuga kaotatakse ära kehtiv koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus. Kehtiva õiguse kohaselt peab koolitusasutus end Sotsiaalministeeriumis registreerima ja esitama  2 selleks järgmised andmed: koolitusasutuse nimi, kontaktandmed, õppekavad, lektorite nimed ja kontaktandmed, õppematerjalide loetelu. Samas ei ole koolitusasutustel kohustust teavitada andmete muutumisest, mistõttu puudub ülevaade, kas koolitusasutused juhinduvad Sotsiaalministeeriumile esitatud õppekavadest ja kas koolitusi viivad läbi registreerimisel teatatud lektorid. Lisaks ei taga koolitusasutuste registreerimine koolituse kvaliteeti, kuna puuduvad kriteeriumid koolituse sisuliseks hindamiseks. Kehtiv regulatsioon ei sobitu ka teiste õigusaktidega, nagu TäKS ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsüS). Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et Sotsiaalministeeriumis registreerimise asemel peavad koolitusasutused vastama TäKS-is täienduskoolitusasutustele sätestatud nõuetele. Enne TTOS-i muudatuste ja käesoleva määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumis registreerunud koolitusasutused peavad samuti seadusemuudatuse jõustudes tagama vastavuse TäKS-is sätestatud nõuetele. TäKS § 3 lõike 1 kohaselt peab täienduskoolituse läbiviija täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteate esitamist reguleerib MsüS. Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks peab sisaldama lisaks MsüS §-s 15 sätestatule ka TäKS § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte (TäKS § 5). Täienduskoolitusasutust puudutava teabe avalikustamist reguleerib TäKS § 8, mille kohaselt tuleb näiteks täienduskoolitusasutuse veebilehel avalikustada täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (TäKS § 8 lg 2). Samuti peab täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestama täienduskoolituse õppekorralduse alused ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused, sealhulgas täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja korra ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise korra (TäKS § 7). Täienduskoolituse õppekava koostamisel tuleb lähtuda TäKS §-s 9 sätestatud nõuetest. Järelevalvet TäKS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Lõikes 2 sätestatakse töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestuseks 24 akadeemilist tundi. Võrreldes kehtiva õigusega koolituse pikkus ei muutu. Koolitusel osaleja peab saama ülevaate TTOS-is esitatud põhilistest nõuetest. Lõikes 2 sätestatakse teemad, mida koolituse õppekava peab sisaldama. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta sisuliselt koolituse käigus käsitletavaid teemasid. Koolitusel käsitletavateks teemadeks on eelkõige alljärgnevalt loetletud olulisemad töötervishoidu ja tööohutust puudutavad teemad. 1. Tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine. Selle teema all antakse ülevaade töötervishoiu- ja tööohutusalasest ennetustööst ettevõttes, milleks on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töötaja tervise kaitseks. TTOS §-s 121 on loetletud ettevõttes rakendatavad ennetuspõhimõtted. Lisandub veel töötajate juhendamise ja väljaõppe kui tööandja tähtsaima kohustuse selgitamine (TTOS § 133). Üheks oluliseks tööandja tegevuseks töötaja tervise kaitsmisel on töötaja töö kohandamine ja töökoha ergonoomiline kujundamine töötajale sobivaks (TTOS § 9 lg 2). Koolituse käigus antakse ülevaade ergonoomia võimalustest töökoha kujundamisel, näiteks kuvariga töökoha ergonoomiline kujundamine, ohutud töövõtted, raskuste käsitsi teisaldamine jms. 2. Töötajate tervisekontroll ja muude töötervishoiuteenuste osutamine. See teema seondub ka tööandja ennetustegevusega, olles samuti vahendiks töötajate tööga seotud haigestumise ennetamiseks. Selle teema all käsitletakse töötajate tervisekontrolli saatmise eesmärki ja korraldust, sealhulgas kellele ja milliste ohuteguritega kokkupuutel tuleb tervisekontroll korraldada, tervisekontrolli sagedus jms. Tutvustatakse lähemalt määrust „Töötajate tervisekontrolli kord“.  3 Selle teema all antakse ülevaade ka töötervishoiuteenustest, mida tööandja saab teenuseosutajalt osta. Töötervishoiuteenuseid osutavad TTOS §-s 19 nimetatud töötervishoiuspetsialistid, kelleks on töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik, tööpsühholoog ja ergonoom. Nimetatud töötervishoiuspetsialistide osutatavad teenused on kokku võetud määruses „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“. Töötervishoiuteenuste osutamise korraldamise tööandja poolt sätestab TTOS § 13 lõike 1 punkt 62. 3. Töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs. Selle teema all käsitletakse töökeskkonna riskianalüüsi kui üht olulisemat tööandja kohustust, milleks on ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt planeeritakse ettevõttes kõik ülejäänud ohutushoiuga seotud tegevused. Selgitatakse riskianalüüsi seost töökeskkonna sisekontrolliga (§ 13 lg 1 p-d 1 ja 2), antakse ülevaade töökeskkonna ohuteguritest (TTOS §-d 6–91) ja nende parameetrite mõõtmisest ning teatud füüsikalistele ohuteguritele, nagu müra, vibratsioon, optiline kiirgus, elektromagnetiline kiirgus (elektromagnetväljad), ja keemilistele ohuteguritele kehtestatud piirnormidest (Vabariigi Valitsuse määrused, mis käsitlevad eelnimetatud ohutegureid ja nende piirnorme, ja määrus „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“). 4. Riskigrupi töötajad – alaealised, rasedad, rinnaga toitvad ja puudega töötajad. Selle teema all tutvustatakse nende riskigruppide töötajate tööle seatud piiranguid (TTOS §-d 10 ja 101) ja Vabariigi Valitsuse määrust „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Alaealiste tööle rakendamisel tuleb arvestada ka töölepingu seaduse asjakohaseid sätteid, nagu § 7 (töölepingu sõlmimine alaealisega) ja § 8 (nõusolek alaealise töötamiseks). 5. Töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded töökohal. Selle teema all tutvustatakse eelkõige TTOS-i sätteid tööandja ja töötajate koostööst ning töötajate ja nende esindajate kaasamisest ohutu töökeskkonna loomisel (§ 12 lg-d 5–6). Antakse ülevaade töötajate esindaja – töökeskkonnavoliniku – rollist, kohustustest ja õigustest töökohal (§ 17) ning töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja selle ülesannetest ettevõttes (§ 18). Lisaks räägitakse töökeskkonnaspetsialisti rollist ja kohustustest ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist on TTOS-i kohaselt töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid (§ 16). 6. Esmaabi korraldus ettevõttes. Selle teema alla antakse ülevaade TTOS §-s 132 sätestatud tööandja kohustustest töökohal esmaabi tagamisel. Tööandja kohustus on määrata töötajate hulgast vähemalt üks esmaabiandja ja korraldada talle asjakohane väljaõpe. Esmaabiandjate arv ettevõttes võib olla rohkem kui üks sõltuvalt töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse ohtlikkusest. Tööandja peab tagama esmaabivahendite kättesaadavuse igas tööga seotud olukorras, seda ka töökohas kasutatavates sõidukites. Koolitusel tuleb tutvustada esmaabiandja ülesandeid, milleks on anda kohest esmaabi vastavalt oma väljaõppele, kutsuda vajaduse korral kiirabi ning kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele. 7. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum ettevõttes. Antakse ülevaade tööandja ja töötaja tegevustest sellise õnnetusohu puhul, mille tagajärjeks võib olla tulekahju, plahvatus või muu samalaadne tõsiste tagajärgedega õnnetusjuhtum, lähtudes TTOS §-st 15. 8. Tööõnnetus ja tööga seotud haigestumine. See teema on seotud TTOS-i §-dega 22–24 ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Koolitusel antakse ülevaade tööandja kohustustest seoses tööõnnetusest teatamise ja selle uurimisega, sealhulgas uurimisraporti esitamisega Tööinspektsioonile. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni võimalikke tegevusi seoses toimunud tööõnnetusega. Lisaks käsitletakse tööga seotud haigestumist, milleks on tööst põhjustatud haigestumine ja  4 kutsehaigestumine. Antakse ülevaade tööandja, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni kohustustest seoses tööga seotud haigestumistega. 9. Töötervishoiu ja tööohutuse riikliku järelevalve teema all käsitletakse Tööinspektsiooni töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvega seotud tegevusi, sealhulgas tutvustatakse TTOS-i riiklikku järelevalvet käsitlevaid paragrahve 25 ja 26 ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist käsitlevaid paragrahve 271–276. Lisaks järelevalvele antakse ülevaade Tööinspektsiooni teavitus- ja nõustamistegevustest (nõustamistelefon, töökeskkonna konsultandi teenus jms). Lõike 3 kohaselt lepivad täienduskoolituse kestuse ja sisu kokku tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja, lähtudes tööandja ja töötaja vajadustest. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse eelkõige siis, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Eelnõu §-s 3 sätestatakse esmaabiandja koolituse ja täiendkoolituse täpsemad nõuded. Lõike 1 kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja, kes vastab TäKS-i nõuetele. Selgitused TäKS-i nõuete osas on esitatud eelnõu § 2 juures. Lõikes 2 sätestatakse esmaabiandja koolituse kestuseks 16 akadeemilist tundi ning tuuakse välja teemad, mida koolituse õppekava peab hõlmama. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudate sisuliselt koolitusel käsitletavaid teemasid ega koolituse kestust. Endiselt peab esmaabiandja koolitus hõlmama töökohal esmaabi andmisega seonduvaid olulisemaid aspekte. Koolituse käigus antakse esmaabiandjale ülevaade järgmistest teemadest: õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine, esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused; esmaabi teadvusetuse korral (vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine, sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine); esmaabi vigastuste korral (keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad, erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused); esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral; meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine ning esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral. Lisaks antakse ülevaade töökohal vajalikest esmaabivahenditest ja nende kasutamisest. Lõikes 3 sätestatakse esmaabiandja täienduskoolituse kestuseks kuus akadeemilist tundi. Selle käigus värskendatakse esmaabiandjate teadmisi ning tehakse praktilisi harjutusi. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu esmaabiandja täienduskoolituse kestus. Lõikes 4 sätestatakse esmaabiandja koolituse läbimise osas erisus, mille kohaselt ei pea esmaabiandja läbima koolitust, kui ta on läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist esmaabiandja koolitusega samaväärse koolituse. Näiteks kui esmaabiandjaks määratud töötaja on hiljuti läbinud teise tööandja juures esmaabiandja koolituse või kui ta on näiteks läbinud liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, siis ei pea ta läbima uuesti 16 tunnist esmaabiandja koolitust. Juhul kui varasemalt läbitud koolitus siiski ei anna piisavat ülevaadet määruse § 3 lõikes 2 sätestatud teemadest, peaks esmaabiandja läbima esmaabiandja koolituse uuesti mahus, mida varasem koolitus ei hõlmanud. Lisaks peab oleme tagatud, et esmaabiandja läbiks täienduskoolituse iga kolme aasta tagant. Samuti ei pea esmaabiandja läbima täienduskoolitust, kui ta on kuni kolm aastat pärast viimast esmaabiandja koolitust läbinud esmaabiandja täienduskoolitusega samaväärse koolituse. Sellisel  5 juhul loetakse täienduskoolitus läbituks. Järgmise täienduskoolituse peab esmaabiandja läbima kolme aasta jooksul pärast eelmist koolitust. Seega peab olema tagatud, et esmaabiandja läbiks vähemalt iga kolme aasta tagant esmaabiandja täienduskoolituse või sellega samaväärse koolituse. Lõike 5 kohaselt viib esmaabiandjate koolituse ja täienduskoolituse läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust. Esmaabiõpetaja koolitust viivad läbi eelkõige tervishoiuasutused, kellel on esmaabi andmise või selle eriala õpetamise võimekus. Praktikas on esmaabiõpetajad läbinud sellekohase koolituse kas Eesti Punase Risti koolituskeskuses või mõne haigla või kiirabi koolituskeskuse juures. Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri määrus, mis kehtestas töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra. Selles määruses olev töötajate juhendamise ja väljaõppe kord, mida uus määrus ei sisalda, on reguleeritud TTOS §-s 133, mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. Eelnõu §-s 5 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2019. aastal, kui jõustuvad TTOS- i muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatus: töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitust läbiviiv täienduskoolitusasutus peab vastama TäKS-i nõuetele. Vastavalt 01.01.2019 jõustuvatele TTOS-i muudatustele, peab töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitust korraldav koolitusasutus vastama TäKS-i nõuetele. Muudatuse tulemusena peavad koolitusasutused, kes tegelevad töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolituse ja täienduskoolitusega, viima oma tegevuse vastavusse TÄKS-is täiendkoolitusasutustele sätestatud nõuetega. Eelnõuga planeeritava muudatusega võib tuvastada mõningase sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Mõju sihtrühm 1: koolitusasutused, kes pakuvad töötervishoiu- ja tööohutusalast ning esmaabikoolitust. Sotsiaalministeeriumis on registreeritud 79 töötervishoiu- ja tööohutusalast koolitust pakkuvat asutust ning 85 esmaabikoolitusega tegelevat koolitusasutust. Mõju majandusele Muudatusega kaasnevad koolitusasutusele täiendavad kohustused, mis puudutavad koolituskursustega seotud teabe avalikustamist. Vastavalt TÄKS-is sätestatud nõuetele peab koolitusasutus täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Lisaks on koolitusasutus kohustatud pidama veebilehte, et avalikustada õppekavad ja koolitajate nimed, aga ka koolitusasutuse kompetentsi tõendavad materjalid. Peamine eelnõuga kaasnev majanduslik mõju koolitusasutustele on aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. Eelduslikult on muudatuse majanduslik mõju koolitusasutustele ühekordne. Mõju sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma senine toimimine võib muutuda ning eeldab sihiteadlikku kohanemist, kuid eeldatavalt ei too kaasa kohanemisraskusi. Mõju  6 sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju koolitusasutustele on oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes täidavad ettevõttes töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme või esmaabiandja kohustust. Tööelu-uuring 2015. aasta andmetel on töökeskkonnavolinikud 54% ettevõtetes ja töökeskkonnanõukogud 8% ettevõtetes. Sotsiaalsed mõjud Eelnõus planeeritud muudatus toob eelduslikult kaasa koolituskursuste kvaliteedi paranemise, mis avaldab positiivset mõju koolituskursustel osalevatele töökeskkonnavolinikele, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja esmaabiandjatele. Muudatus suurendab töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate pädevust ning kindlustunnet oma töökeskkonnaalaste teadmiste piisavuse suhtes. Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on väike, kuna töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolitus on ebaregulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega ei kaasne sihtrühma käitumises eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. Mõju sihtrühm 3: riigiasutused (Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Kehtiva korra järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus registreerida töötervishoiu- ja tööohutusalase koolitusega tegelevad koolitusasutused. Muudatusega kaotatakse koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus ning selle asemel peavad koolitusasutused edaspidi vastama TäKS-is sätestatud nõuetele. Muudatusega väheneb Sotsiaalministeeriumi töökoormus. Järelevalvet TÄKS-i nõuete täitmise üle täienduskoolitusasutustes teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna planeeritava muudatusega suureneb täienduskoolitusasutuste arv, suureneb eelduslikult mõningal määral ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus, mis on seotud koolitusasutuste järelevalvega. Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju sihtrühmale on väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega väheneb mõningal määral Sotsiaalministeeriumi töökoormus ning suureneb Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate  7 Liidule, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Punasele Ristile, Eesti Advokatuurile, Tööinspektsioonile ja Terviseametile.  EELNÕU 01.10.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamise korda täienduskoolitusasutuses. § 2. Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus ja täienduskoolitus täienduskoolitusasutuses (1) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (2) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1) tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine; 2) tervisekontrolli korraldamine ja muu töötervishoiuteenuse osutamine; 3) töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs, sealhulgas ohutegurite tuvastamine ja nende parameetrite mõõtmine, ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks; 4) töötajate riskigruppidega (alaealised, rasedad, puudega töötajad) arvestamine töökeskkonnas; 5) töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded; 6) esmaabi korraldus; 7) tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral; 8) tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamine ja nende uurimine; 9) töötervishoiu ja tööohutuse riiklik järelevalve. (3) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest. § 3. Esmaabiandja koolitus ja täienduskoolitus (1) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.  2 (2) Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; 2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral); 3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine); 4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused; 5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral; 6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine; 7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral; 8) esmaabivahendite kasutamine töökohal. (3) Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi. (4) Esmaabiandja ei pea lõikes 2 nimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea lõikes 3 nimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust. (5) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (RTL 2000, 136, 2157) tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1055 - Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/274ac26f-65bd-4e69-8c57-a5a9f56f4e67 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/274ac26f-65bd-4e69-8c57-a5a9f56f4e67?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main