Kiri

Ministeeriumid Meie 15.10.2018 nr 1.1-10/7774-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muumise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastada eelnõu viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisa(d): 1) 18_9FITDmaarus 2) 18_9FITDseletus 3) 18_9FITDA 4) 18_9FITDAL 5) 18_9FITDE 6) 18_9FITDMM Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Jelena Reiman 6113402 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  ahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine” lisa 2 (muudetud sõnastuses) Vormi A lisa TABELITE 5.1–5.6, 6.1, 6.3– 6.6, 7.1, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 LISALEHED (eurodes sendi täpsusega) Tabeli 5.1 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Eestis saadud tulu 5. 5.1 Palk ja muu tasu Palk ja muu tasu, millelt on tulumaks kinni peetud I osa Maksumäär … (märgib Maksu- ja Tolliamet) Kinnipeetud Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Tulu liik Tulu summa tulumaks II osa Palk ja muu tasu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Tulu liik Tulu summa Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 5.2 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 5. Eestis saadud tulu Vabatahtlik kogumispension 5.2 Maksumäär 10% Kinnipeetud Väljamakse tegija nimi ja registrikood Tulu summa tulumaks Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 5.3 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Eestis saadud tulu 5. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud 5.3 Kindlustusandja nimi ja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinni- registrikood number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- ja peetud Tolliamet aastatel (A) perioodil (B) maksed (C) tulumaks Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 5.4 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 5. Eestis saadud tulu 5.4 Rendi-, üüri- ja litsentsitulu I osa Rendi-, üüri ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud Väljamakse tegija nimi ja Kinnipeetud Tulu liik Tulu summa registri- või isikukood tulumaks II osa Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud Tulu liik Tulu summa Aadress Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 5.5 lisaleht Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 5. Eestis saadud tulu 5.5 Tulu isikuteühenduses või varakogumis Isikuteühenduse, varakogumi või Osalus, hääleõigus Maksumaksja Kinnipeetud Usaldusfondi usaldusfondi nimi ja registrikood või või kaasomandi osa osa kasumist või tasutud saadud tulu liik Maksu- ja Tolliameti antud registrikood (%) või tulult tulumaks Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 5.6 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Eestis saadud tulu 5. Muu eespool loetlemata maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud 5.6 Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Tulu liik Tulu summa Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 6.1 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Kasu vara võõrandamisest 6. Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasikantud kahju 6.1 Märgib Maksu- ja Tolliamet Võõrandatud väärtpaberi Tulumaksu- Seotud emitendi liik ja kogus soetamis- võõranda- müügi- kasu/kahju seaduse § 39 isikuga nimi võõranda- maksumus misega /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet lõikes 11 tehtud ja ISIN mise (A) seotud (C) nimetatud tehing kood kuupäev (kogus x kulud (kogus x hind) maksumus) tehing (märkida (B) (märkida „X”) „X”) Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 6.3 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 6. Kasu vara võõrandamisest 6.3 Muu vara võõrandamine Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet kulud (A) (B) Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 6.4 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 6. Kasu vara võõrandamisest Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised 6.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1 Väljamakse tegija või lepingulise Soetamis- Väljamakse Kasu/kahju Seotud isikuga investeerimisfondi fondivalitseja nimi ja maksumus/ (B) Arvutab Maksu- ja tehtud tehing Tolliamet registrikood või Maksu- ja Tolliameti antud sissemakse (A) (märkida „X”) registrikood Eestis Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 6.5 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Kasu vara võõrandamisest 6. 6.5 Tulu finantsvaralt I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse andmed Konto number Krediidiasutuse Investeerimis- Kui deklareeritavaid või IBAN kood nimi SWIFT (BIC) konto sulgemise sisse- ega väljamakseid kood kuupäev kontolt ei ole tehtud, märkida „X“ II osa Tulu finantsvaralt Konto number Kande Konto sisse- Sissemakse Väljamakse Maksustatav Edasikantav või IBAN kuupäev maksete jääk enne summa summa summa summa kood tehingut (A) (B) (C) Arvutab Maksu- ja Arvutab Maksu- ja Tolliamet Tolliamet Kokku maksustatav summa: X Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 6.6 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 6. Kasu vara võõrandamisest 6.6 Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu Äriühingu Rahalises või mitterahalises Soetamis- Ühinemisel Maksustamisperioodil Tulu nimi ja vormis saadud tulu (A) maksumus/ ülevõetud äralangenud kohustuste Arvutab Maksu- ja Tolliamet registrikood sissemakse kohustused osa, mille võrra eelmistel (B) aastatel vähendati saadud tulu ( C) Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 7.1 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel 7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku tuluna Väljamakse tegija nimi ja registrikood Väljamakse liik Tulu summa Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.1 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Välisriigis saadud tulu Välisriigis saadud tulu 8. Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või eurodes 8.1 Palk ja muu tasu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Kinnipeetud või Riik Tulu Raha- Tulu summa ja tasutud tulumaks ja residendiriigis liik ühik väljamakse kuupäev maksu kinnipidamise või tasumise kuupäev Kuupäev Maksumaksja allkiri Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.2 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Välisriigis saadud tulu 8. Väärtpaberite võõrandamine Kasu või kahju väärtpaberite, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osakute võõrandamisest. 8.2 Eelmistest aastatest edasikantud kahju (märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1) Riik Võõrandatud väärtpaberi Seotud isikutega emitendi liik ja kogus soetamis- tehtud tehing võõranda- kinni- nimi võõranda- maksumus müügi-/ (märkida „X“). misega kasu/kahju peetud mise (A) turuhind seotud Arvutab Maksu- ja või Tulumaksuseaduse § kuupäev (C) Tolliamet kulud tasutud 39 lõikes 11 nimetatud (B) tulumaks tehing (märkida „X“) Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.3 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 8. Välisriigis saadud tulu 8.3 Muu vara võõrandamine Riik Vara liik Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu Kinnipeetud või võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja tasutud tulumaks Tolliamet kulud (A) (B) Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 8.4 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Välisriigis saadud tulu 8. Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised 8.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1 Riik Väljamakse tegija Soetamis-maksumus/ Väljamakse Kasu/kahju Kinnipeetud Seotud isikuga nimi ja registrikood sissemakse (A) (B) Arvutab maksu- ja või tasutud tehtud tehing Tolliamet tulumaks (märkida „X“) Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.5 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Välisriigis saadud tulu 8. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud 8.5 Riik Kindlustus- Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinnipeetud või Arvutab andja nimi ja number eelmistel maksustamis- kindlustus- tasutud tulumaks Maksu- ja registrikood aastatel (A) perioodil (B) maksed ( C) Tolliamet Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 8.6 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood Välisriigis saadud tulu 8. Vabatahtlik kogumispension 8.6 Riik Väljamakse tegija Eestis rakendatav Väljamakse Kinnipeetud või nimi ja registrikood maksumäär tasutud tulumaks Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.7 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 8. Välisriigis saadud tulu Tulu isikuteühenduses või varakogumis 8.7 Riik Isikuteühenduse, varakogumi Osalus, hääleõigus või Usaldusfondi Maksumaksja osa Kinnipeetud või usaldusfondi nimi ja kaasomandi osa (%) saadud tulu liik Isikuteühenduse, või tasutud varakogumi kasumist või registrikood või tulumaks usaldusfondi tulult fondivalitseja nimi ja registrikood asukohariigis Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 8.71 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 8. Välisriigis saadud tulu 8.71 Rendi -ja üüritulu Kinnipeetud või Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa tasutud tulumaks Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 8.8 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 8. Välisriigis saadud tulu Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. 8.8 Isik, kes sai vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis, võib topeltmaksustamise vältimiseks seaduses või välislepingus ettenähtud vabastusmeetodi asemel kasutada krediidimeetodit. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 nimetatud tulu tabelites 8.1 –8.71 Väljamakse tegija nimi või ees- ja Tulu summa Raha- Kinnipeetud või tasutud perekonnanimi ja ja Riik Tulu liik ühik tulumaks ja kinnipeetud või registri- või isikukood residendiriigis väljamakse tasutud tulumaksu kuupäev kuupäev Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 8.9 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 8. Välisriigis saadud tulu Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. 8.9 Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste piirmäära arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 31 1 lõige 2 või 3) Tulu Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Rahaühik summa ja kuupäev Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 9.1 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.1 Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed Väljamakse tegija nimi ja Väljamakse Kinnipeetud Kinnipeetud või tasutud registri- või isikukood liik töötuskindlustus- kohustusliku maksed kogumispensioni maksed Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 9.2 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised Vabatahtliku kogumispensioni maksed 9.2 Kindlustusandja või pensionifondi valitseja Kindlustuslepingu Tasutud kindlustusmaksed ning nimi ja registrikood asukohariik number ja pensionifondi osakute sõlmimise kuupäev soetamiseks tasutud summa Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 9.3 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.3 Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed (eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega) Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või Rahaühik Tasutud maksu- või makse summa ja makse nimetus kuupäev Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 9.4 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised Tehtud kingitused ja annetused 9.4 Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja nimi ja registrikood asukohariik annetuse summa Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 9.5 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.5 Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress Eluaseme Krediidi- ja Laenu- või liisinguleping Maksustamis- omaniku nimi sugulusaste finantseerimisasutuse lepingu kasutamine: lepinguga perioodil ja isikukood Sugulusaste nimi ja registrikood number eluaseme ostmine, soetatud tasutud eluase- täidetakse juhul, ehitamine, melaenu või eluaseme kui leping on ümberehitamine, sõlmitud enne eluaseme ehitamise aadress või liisingu intressi 2005. aasta eesmärgil maatüki kinnistu summa 1. jaanuari ostmine asukoht Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev Tabeli 9.6 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9 Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9.6 Tasutud koolituskulud Koolitatava Õppeasutuse Tasutud ees- ja perekonnanimi asukohariik nimi, registreerimisnumber või registrikood summa ja isikukood Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Tabeli 9.7 lisaleht Maksumaksja Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku identifitseerimiskood Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud residendiriigis registrikood 9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral 9.7 Lapse ees- ja perekonnanimi ja isikukood Lapse maksustatav Lapse maksuvaba Kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) vanuse järjekorras alates vanemast tulu tulu lapsest Täidab Maksu- ja Tolliamet Maksumaksja allkiri Kuupäev Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev  Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine” lisa 1 (muudetud sõnastuses) Vorm A RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega) Periood ……………… a I ÜLDANDMED 1. Residendist maksumaksja või Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi isikuandmed Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi 2. Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi andmed Kas maksustamisperioodil olite Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib 2.1 kasutada mahaarvamisi Eestis ning kes on saanud Eestis tulu tulumaksuseaduse § 31 1 lõigetes 2 või 3 JAH sätestatud tingimustel? Kui JAH, siis palun täitke punktid 2.2–2.4 Eesti isikukoodi puudumisel isiku Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti 2.2 identifitseerimiskood residendiriigis 2.3 antud registrikood Kas olete saanud maksustamisperioodil tulu väljaspool Eestit? 2.4 JAH1 EI 1 ) Andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta näidatakse vormi A tabelis 8.9 3. Aadress Elukoha aadress (koht, kus isik, sealhulgas punktis 2 nimetatud isik, deklaratsiooni esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab): Riik Tänav/talu/ postkast Maakond Maja number Vald/linn Korteri number Asula/alevik/küla Sihtnumber 4. Kontaktid 4.1 Telefon 4.2 Mobiiltelefon 4.3 e-post II MAKSUSTATAV TULU Eestis saadud tulu 5. Eestis saadud tulu Palk ja muu tasu 5.1 Palk ja muu tasu, millelt on tulumaks kinni peetud I osa Maksumäär … (märgib Maksu- ja Tolliamet) Kinnipeetud Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Tulu liik Tulu summa tulumaks II osa Palk ja muu tasu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Tulu liik Tulu summa Vabatahtlik kogumispension 5.2 Maksumäär 10% Kinnipeetud Väljamakse tegija nimi ja registrikood Tulu summa tulumaks Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud 5.3 Kindlustusandja nimi ja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinni- registrikood number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- ja peetud Tolliamet aastatel (A) perioodil (B) maksed (C) tulumaks 5.4 Rendi-, üüri- ja litsentsitulu I osa Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud Väljamakse tegija nimi ja Kinnipeetud Tulu liik Tulu summa registri- või isikukood tulumaks II Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud osa Tulu liik Tulu summa Aadress Tulu isikuteühenduses või varakogumis 5.5 Isikuteühenduse, varakogumi või Kinnipeetud Osalus, hääleõigus või Usaldusfondi Maksumaksja osa usaldusfondi nimi ja registrikood või või tasutud kaasomandi osa (%) saadud tulu liik kasumist või tulult Maksu- ja Tolliameti antud registrikood tulumaks Muu eespool loetlemata maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud 5.6 Väljamakse tegija nimi ja Tulu liik Tulu summa registri- või isikukood Kasu vara võõrandamisest 6.  Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasikantud kahju 6.1 Märgib Maksu- ja Tolliamet Võõrandatud väärtpaberi Seotud emitendi liik ja kogus soetamis- võõranda- müügi- kasu/kahju Tulumaksu- isikuga nimi võõranda- maksumus misega /turuhind Arvutab Maksu- seaduse § 39 tehtud ja ISIN mise (A) seotud kulud (C) ja Tolliamet lõikes 11 tehing kood kuupäev (B) nimetatud (märkida tehing „X”) (märkida „X”) 6.2 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine Rea nr Summa 1. Maksustamisperioodil saadud tulu 2. Maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega, sealhulgas metsa majandamisega, seotud kulud 3. Kasu/kahju Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 1 – rida 2. Kahju näidatakse miinusmärgiga 4. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kasu Reale 4 kantakse tabeli 6.2 lisa rida 2 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kahju ja tabeli 6.2 lisa real 1 on eelmistest aastatest edasikantud kasusid 5. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kulud Reale 5 kantakse tabeli 6.2 lisa rea 6 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kasu ja tabeli 6.2 lisa real 5 on eelmistest aastatest edasikantud kulusid 6. Korrigeeritud kasu/kahju Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 3 + rida 4 või rida 3 – rida 5. Kahju näidatakse miinusmärgiga 7. Soetamismaksumus Rida 7 ≤ rea 6 positiivsest tulemist (kasumist) 8. Soetamismaksumusega korrigeeritud kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet.. Rida 6 – rida 7 ≥ 0 9. Edasikantav kasu. Mitte rohkem kui real 8 näidatud summa. Rea 9 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 3 maksustamisperioodi veergu 10. Edasikantavad kulud Rea 6 negatiivne tulem (kahju). Rea 10 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 7 maksustamisperioodi veergu ilma miinusmärgita 11. Maksustamisperioodi maksustatav kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 8 – rida 9 + tabeli 6.2 lisa rida 4 kokku summa ≥ 0 6.2 lisa Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise kulude või kasu arvesse võtmise maksustamisperioodil ja edasikandmine järgmisele aastale Rea nr Aasta 2015 2016 2017 2018 Kokku 1. Edasikantud kasu X Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa veerg 5 2. Edasikantud kasu, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kahju X vähendamiseks Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 negatiivne summa. Real 2 näidatud summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 4 3. Järgmisele aastale edasikantav kasu X Mitte rohkem kui tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2. Kõige varasema aasta veeru summat real 3 ei näidata, vaid kantakse reale 4. Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 9 summa (edasikantav kasu) 4. Maksustamisperioodil maksustatav kasu X Tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2 – rida 3 5. Edasikantud kulud X Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa veerg 8  6. Edasikantud kulud, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kasu X vähendamiseks Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 positiivne summa. Real 6 näidatud summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 5 7. Järgmisele aastale edasikantavad kulud X Tabeli 6.2 lisa rida 5 – rida 6. Kõige varasema aasta veeru summat edasi ei kanta. Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 10 summa (edasikantud kulud) ilma miinusmärgita 6.3 Muu vara võõrandamine Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet kulud (A) (B) Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised 6.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1 Väljamakse tegija või lepingulise Soetamis- Väljamakse (B) Kasu/kahju Seotud isikuga investeerimisfondi fondivalitseja nimi ja maksumus/ Arvutab Maksu- ja Tolliamet tehtud tehing registrikood või Maksu- ja Tolliameti antud sissemakse (A) (märkida „X”) registrikood Eestis 6.5 Tulu finantsvaralt I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse andmed Konto number Krediidiasutuse Investeerimis- Kui deklareeritavaid sisse- ega või IBAN kood konto sulgemise väljamakseid kontolt ei ole nimi SWIFT (BIC) kuupäev tehtud, märkida „X“ kood II osa Tulu finantsvaralt Konto number Kande Konto sisse- Sisse- Välja- Maksustatav summa Edasikantav summa või IBAN kood kuupäev maksete jääk makse makse Arvutab Maksu- ja Tolliamet Arvutab Maksu- ja Tolliamet enne tehingut summa summa (A) (B) (C) Kokku maksustatav summa: X 6.6 Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu Äriühingu nimi Rahalises või mitterahalises Soetamis- Ühinemisel Maksustamisperioodil Tulu ja registrikood vormis saadud tulu (A) maksumus/ ülevõetud äralangenud kohustuste Arvutab Maksu- ja Tolliamet sissemakse kohustused osa, mille võrra eelmistel (B) aastatel vähendati saadud tulu (C)  7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel 7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku tuluna Väljamakse tegija nimi ja registrikood Väljamakse liik Tulu summa 7.2 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra Välisriigis saadud tulu 8. Välisriigis saadud tulu Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või eurodes 8.1 Palk ja muu tasu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega Väljamakse tegija nimi ja registri- või isikukood Kinnipeetud või tasutud Riik Tulu residendiriigis Tulu Raha- tulumaks ja maksu kinni- summa ja välja- liik ühik pidamise või tasumise makse kuupäev kuupäev Väärtpaberite võõrandamine 8.2 Kasu või kahju väärtpaberite, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osakute võõrandamisest. Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1 Riik Võõrandatud väärtpaberi Seotud isikutega emitendi liik ja kogus soetamis- tehtud tehing nimi võõranda- maksumus võõranda- (märkida „X“) müügi-/ kinni- mise (A) misega kasu/kahju turuhind peetud kuupäev seotud Arvutab Maksu- Tulumaksuseaduse (C) või tasutud kulud ja Tolliamet § 39 lõikes 11 tulumaks (B) nimetatud tehing (märkida „X“) 8.3 Muu vara võõrandamine Riik Vara liik Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu Kinnipeetud või võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet tasutud tulumaks kulud (A) (B) Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised 8.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1 Riik Väljamakse tegija Soetamis- Väljamakse Kasu/kahju Kinnipeetud Seotud isikuga nimi ja registrikood maksumus/ (B) Arvutab Maksu- ja või tasutud tehtud tehing Tolliamet sissemakse (A) tulumaks (märkida „X“)  Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud 8.5 Riik Kindlustus- Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinnipeetud või andja nimi ja number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- ja tasutud Tolliamet registrikood aastatel (A) perioodil (B) maksed ( C) tulumaks Vabatahtlik kogumispension 8.6 Riik Väljamakse tegija Eestis rakendatav Väljamakse Kinnipeetud või nimi ja registrikood maksumäär tasutud tulumaks Tulu isikuteühenduses või varakogumis 8.7 Riik Isikuteühenduse, varakogumi Osalus, hääleõigus või Usaldusfondi Maksumaksja osa Kinnipeetud või usaldusfondi nimi ja kaasomandi osa (%) saadud tulu liik Isikuteühenduse, või tasutud varakogumi kasumist või registrikood või tulumaks usaldusfondi tulult fondivalitseja nimi ja registrikood asukohariigis 8.71 Rendi- ja üüritulu Kinnipeetud või Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa tasutud tulumaks Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Isik, kes sai vähemalt 75% oma maksustatavast tulust välisriigis, võib topeltmaksustamise vältimiseks seaduses või välislepingus ettenähtud 8.8 vabastusmeetodi asemel kasutada krediidimeetodit. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 nimetatud tulu tabelites 8.1 –8.71 Väljamakse tegija nimi või ees- ja Kinnipeetud või tasutud Tulu perekonnanimi ja Rahaühik tulumaks ja tulumaksu Riik Tulu liik summa ja välja- registri- või isikukood residendiriigis kinnipidamise või makse kuupäev tasumise kuupäev Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. 8.9 Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste piirmäära arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 31 1 lõige 2 või 3) Väljamakse tegija Tulu Riik Tulu liik Rahaühik nimi summa ja kuupäev III MAHAARVAMISED  Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised 9. Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed 9.1 Väljamakse tegija nimi ja Väljamakse Kinnipeetud Kinnipeetud või tasutud registri- või isikukood liik töötuskindlustus- kohustusliku kogumispensioni maksed maksed 9.2 Vabatahtliku kogumispensioni maksed Kindlustusandja või pensionifondi valitseja Kindlustuslepingu Tasutud kindlustusmaksed ning number ja pensionifondi osakute soetamiseks nimi ja registrikood asukohariik sõlmimise kuupäev tasutud summa 9.3 Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed Eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või makse nimetus Rahaühik Tasutud maksu- või makse summa ja kuupäev Tehtud kingitused ja annetused 9.4 Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja nimi ja registrikood asukohariik annetuse summa 9.5 Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress Eluaseme Krediidi- ja Laenu- või liisinguleping Maksustamis- omaniku nimi Sugulusaste finantseerimis- lepingu kasutamine lepinguga soetatud perioodil tasutud ja isikukood Sugulusaste asutuse nimi ja number Eluaseme ostmine, eluaseme aadress eluasemelaenu või täidetakse juhul, registrikood ehitamine, liisingu intressi või kinnistu asukoht kui leping on ümberehitamine, sõlmitud enne eluaseme summa 2005. aasta ehitamise 1. jaanuari eesmärgil maatüki ostmine Tasutud koolituskulud 9.6 Koolitatava ees- ja perekonnanimi Õppeasutuse Tasutud ja isikukood asukohariik nimi, registreerimisnumber või registrikood summa  9.7 Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral Lapse ees- ja perekonnanimi ja isikukood Lapse maksustatav Lapse maksuvaba (kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) vanuse järjekorras alates vanemast lapsest) tulu tulu Täidab Maksu- ja Tolliamet X X 10. Kasutamata mahaarvamiste üleandmine abikaasale (märkida „X“): Soovin minu maksustatavat tulu ületava maksuvaba tulu ja/või kasutamata mahaarvamised (eluasemelaenu intressid, koolituskulud, laste täiendav maksuvaba tulu) üle kanda oma abikaasale Abikaasa andmed: 10.1 Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukoodi puudumisel isiku Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti 10.2 identifitseerimiskood residendiriigis 10.3 antud registrikood 11. Enammakse kasutamine 11.1 Enammakstud maksu tagastamine Eestis asuva panga kontole1 Konto number Konto omaniku ees- ja perekonnanimi 11.1.2 11.1.1 Konto omaniku isikukood 11.2 Enammakstud maksu tagastamine väljaspool Eestit asuva panga kontole1 11.2.1 Väljaspool Eestit asuva panga täisnimi 11.2.2 Panga SWIFT kood ehk BIC 11.2.3 Kontoomaniku ees- ja perekonnanimi 11.2.4 Konto omaniku isikukood 11.2.5 Konto IBAN kood 1 ) Enammakstud maksusumma tagastatakse tuludeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole. 11.3. Palun tehke enammakse kasutamiseks valik (märkida „X“): 1. Soovin jätta enammakstud tulumaksust …….. eurot tulevaste maksukohustuste katteks 2. Soovin jätta kogu enammakstud tulumaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks. Seda valikut tehes tulumaksu ei tagastata ning ettemaks kantakse tulevaste maksukohustuste katteks 3. Soovin jätta enammakstud sotsiaalmaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks (täidab füüsilisest isikust ettevõtja) 12. Kinnitused Kinnitan, et kui renditulu ei ole tabelis 5.4 ja/või 8.71 deklareeritud, ei ole ma maksustamisperioodil renditulu saanud. Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse teabe esitamine on maksukorralduse seaduse alusel karistatav  Maksumaksja allkiri Kuupäev 12.1 Maksumaksja esindaja: Ees- ja perekonnanimi Allkiri Kuupäev Telefon e-post 12.2 Isikukood Maksumaksja esindamise alus Täitmise kord 1. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Sellel juhul isik on resident Eestisse saabumise päevast. Resident on ka välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat (tulumaksuseaduse § 6). Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingu sätteid. Tuludeklaratsiooni esitamine 2. Residendist füüsiline isik (edaspidi maksumaksja) esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulude kohta Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks, välja arvatud punktis 13 nimetatud juhul. Elektrooniliselt on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates 15. veebruarist. 3. Kui maksumaksja enne maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist avastab, et tema või tema nimel esitatud tuludeklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata Maksu- ja Tolliametit kirjalikult. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (maksukorralduse seaduse § 98 lõige 1). 4. Residendist füüsiline isik on tulumaksuseaduse § 44 lõike 13 alusel kohustatud deklareerima välisriigis töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud saadud tulu (§ 13 lõiked 1, 11 ja 2, § 48), § 14 lõikes 10 sätestatud välisriigis teenitud ettevõtlustulu ja § 18 lõikes 11 nimetatud välisriigi juriidiliselt isikult saadud dividendi või muu kasumieraldise, mida Eestis ei maksustata tulumaksuga, samuti tulu, mida ei maksustata Eestis tulumaksuga tulenevalt välislepingust. 5. Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulu kohta ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Tulumaksuseaduse paragrahvides 23 ja 231 sätestatud mahaarvamisi võib teha ja tulumaksuseaduse §-s 282 sätestatud piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. 6. Tuludeklaratsiooni esitab maksumaksja, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (tulumaksuseaduse § 10) aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus deklareeritakse vormi MM lisas, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos vormiga A. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormile A ja vormi MM lisale ka vorm MM. 7. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni võib esitada ka muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil maksustatavat tulu Eestis (tulumaksuseaduse § 311 lõiked 2 ja 3). Kui isikul puudub Eesti Vabariigi isikukood, siis annab registrikoodi Maksu- ja Tolliamet. 8. Tulumaksuseaduse §-s 311 sätestatud mahaarvamiste õigusi kasutav mitteresident deklareerib tulu (brutotulu), mis on maksustatav riigis, kus tulu saadi, või residendiriigis. 9. Mitteresidendi Eestis saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatu kohaselt, arvestades riikidevahelistes tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes (edaspidi maksuleping) sätestatud maksusoodustuste ja –vabastustega. Isik täidab ka tabeli 8.9 ja näitab andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta. 10. Maksustamisperioodil ettevõtlustulu (tulumaksuseaduse § 14) saanud maksumaksja deklareerib selle vormil E sõltumata sellest, kas ta on füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud või mitte. Kui maksumaksja on äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, võib ta vormil E deklareerida ka ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Ettevõtlustulu deklareeritakse vormil E, mis esitatakse koos vormiga A Maksu- ja Tolliametile. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või kui maksustatav tulu puudub (tulumaksuseaduse § 44 lõige 61). 11. Füüsilise isiku pankroti korral esitatakse tuludeklaratsioon ühe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust peetakse eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. 12. Kui maksumaksja sai maksustamisperioodil tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud tulumaks on väiksem seaduses ettenähtust, on ta kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. 13. Tuludeklaratsiooni ei pea esitama residendist füüsiline isik, kelle maksustamisperioodi tulu ei ületanud tulumaksuseaduse §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult on tulumaks kinni peetud ning ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda (tulumaksuseaduse § 44 lõike 6 punkt 1). Olenemata eelmises lauses sätestatust esitavad tuludeklaratsiooni: – füüsilisest isikust ettevõtja; – tulumaksuseaduse § 22 lõikes 6 nimetatud isik või isik, kes on saanud tulu, mida tulumaksuseaduse § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata; – maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada tulumaksuseaduse § 39 lõikes 3 sätestatud õigust; – füüsiline isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid. Eeltäidetud tuludeklaratsioon 14. Maksu- ja Tolliamet koostab tema käsutuses olevate andmete alusel maksumaksjale eeltäidetud tuludeklaratsiooni ja teeb selle talle kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel või Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. 15. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel maksumaksja maksustamisperioodi eeltäidetud tuludeklaratsiooni, kuhu ta kannab alljärgnevad andmed: 1) maksustamisperioodi tulu; 2) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (tulumaksuseaduse § 23); 3) tulumaksuseaduse §-s 50 nimetatud tulu (dividendid ja muud kasumieraldiste väljamaksed), mida ei maksustata füüsilise isiku tuluna (tulumaksuseaduse § 23); 4) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summa (tulumaksuseaduse § 28); 5) kinnipeetud töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281 lõiked 1 ja 2); 6) tulumaksuseaduse § 571 lõikes 52 nimetatud andmed väärtpaberite võõrandamise kohta. 16. Maksumaksja on kohustatud eeltäidetud tuludeklaratsioonis näidatud andmed üle kontrollima, vajadusel tegema täiendusi ja parandusi, kui toodud andmed on ebaõiged või puudulikud. 17. Paberkandjal saadud eeltäidetud tuludeklaratsioonil tehtud paranduste juurde peab maksumaksja märkima kuupäeva, millal parandus tehti, ja paranduse allkirjastama. Deklaratsiooni täitmine Üldandmed 18. Residendist füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar─31. detsember). Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, märgib real „periood” kalendriaastal residendiks oleku aja. 19. Kui deklaratsioon esitatakse paberkandjal, siis elukoha aadressiks märgitakse koht, kus isik deklaratsiooni esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab. Vormi A punktis 4 näidatakse kontaktandmed (telefon, mobiiltelefon ja e-post), mille kaudu on võimalik isikuga kontakti saada. Lepinguriigi resident, kes on maksustamisperioodil saanud maksustatavat tulu Eestis ja soovib kasutada tulumaksuseaduse § 311 sätestatud mahaarvamisi, täidab vormi A punktid 2.1─2.4 ning märgib elukoha aadressi residendiriigis. 20. Kui vormi A tabelite täitmisel jääb ridu puudu, tuleb tulu või mahaarvamised märkida vastava tabeli lisalehele (vormi A lisa). Lisalehel näitab maksumaksja ära vastava tabeli andmed koos enda nime ja isikukoodiga ning kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 21. Deklaratsioon täidetakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelites 8.1, 8.8, 8.9 ja 9.3, kus deklareeritakse eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega. 22. Deklaratsiooni esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või veerud. Hallil taustal read või veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-teenuste keskkonnas automaatselt tulemuse, kui rea või veeru summa on nullist suurem. Maksustatav tulu 23. Maksustatavaks tuluks loetakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. 24. Füüsilise isiku tulumaksuga maksustatavaks tuluks ei loeta tulumaksuseaduse §-de 48─53 alusel maksustatavat erisoodustust, kingitust, annetust, dividendi või muud kasumieraldist. Tulumaksuga ei maksustata § 12 lõikes 3 (v.a seoses ettevõtlusega), § 13 lõigetes 3 ja 4 (v.a § 13 lõike 3 punkt 15), § 15 lõigetes 4 ja 5, § 17 lõikes 11, § 18 lõikes 11, § 19 lõigetes 3, 5 ja 6, § 20 lõikes 5, § 21 lõigetes 11, 4 ja 5 ning § 61 lõigetes 7 ja 11 sätestatud tulu. Samuti ei loeta maksustatavaks tuluks käesoleva korra punktis 96 nimetatud tulu. Eestis saadud tulu 25. Tabeli 5.1 osas I näidatakse väljamakse tegemise ajal kehtiva määraga (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1) maksustatav tulu (brutosummas, enne maksuvaba tulu arvestamist ning tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamist), millelt on tulumaks kinni peetud ja osas II näidatakse väljamakse, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud: 1) palgatulu: kõik rahalised tasud, mida maksti töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, preemia, puhkusetasu, tööandja poolt töötaja eest tasutud tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis; Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1), kui sellel töötajal tekib Eestis deklareerimiskohustus; ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tööandjalt või kolmandalt isikult saadud välislähetuse päevaraha või ametniku välislähetustasu või nimetatud isikutele makstud töölähetusega kaasneva kulu hüvitise tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa; muu tasu; asendusteenistuja ja reservväelase toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige 4); toetus, mis on saadud seoses töö- või teenistussuhtega (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 3); seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest saadud tasu (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkt 9), pärast töö- või teenistussuhte lõppemist saadud tasu; tööandjalt lapse sünni puhul saadud toetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast tulust (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 7); riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu; seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega saadud hüvitis, muu väljamakse seoses töö- või teenistussuhtega; muu palgatulu; 2) ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1) ja haigushüvitis (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1). Maksustamisele ei kuulu ravikindlustuse seaduse § 47 kohaselt makstud täiendav ravimihüvitis ja sama seaduse alusel makstud täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis; 3) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu (tulumaksuseaduse § 13 lõige 11), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustulu; 4) tasu, mida on saanud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 13 lõige 2) (sealhulgas tööandja poolt tehtud III samba sissemaksed), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustulu. Tulumaksuga maksustatakse saadud toetus, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega või juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 3); 5) pension, stipendium (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 31 ning lõigetes 5 ja 6 nimetatud stipendiumid), toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel saadud toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige 4). Tulumaksuga ei maksustata ega deklareerita seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud ja maksustamisperioodil saadud toetust; Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstud sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses; rahvusvahelisi ja riiklike kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse antavaid haridus- ja spordipreemiaid; spordiseaduse § 92 alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktid 31, 4 ja 101). Rahaline toetus, mis on saadud seoses ettevõtlusega, näidatakse vormil E; 6) perehüvitiste seaduse alusel saadud vanemahüvitis (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2); 7) töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 2); 8) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse.  Intressina käsitatakse lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi arvel osakuomaniku või aktsionäri saadud väljamakset, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või investeerimisfondi likvideerimisel saadud väljamakse; 9) Eesti seaduse alusel saadud pension ja kogumispensionide seaduse alusel saadud kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2). Siin näidatakse ka kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärija ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isiku saadud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 201). Välisriigis saadud pension deklareeritakse tabelis 8.1; 10) väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1). Väljamakse, mida maksustatakse 10% maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 (tulumaksuseaduse § 21 lõige 2). Täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1) näidatakse tabeli 5.1 II osas; 11) väljamakse Eestis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ja osakuomaniku pärijale (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1). Väljamakse, mida maksustatakse 10% maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 (tulumaksuseaduse § 21 lõige 3); 12) osas I näidatakse muu tulu, millelt on väljamaksja kohustatud tulumaksu kinni pidama (tulumaksuseaduse § 41); loovisiku loomeliidult, spordiseaduse §-s 7 nimetatud isiku ning kolmandalt isikult saadud välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa; tulumaksuseaduse § 49 lõikes 41 nimetatud vabatahtlikule tehtud väljamakse, mis ületab § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära; Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele ja § 79 lõike 31 alusel riigisekretärile, kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele, prokuratuuriseaduse § 223 alusel riigi peaprokurörile, õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile, riigikontrolli seaduse § 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile välja makstud esinduskulud, mis ületavad piirmäära (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktid 41–46); Kaitseliidu tegevliikme kaitseliidu seaduse alusel saadud välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa; 13) osas II näidatakse palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siin näidatakse muu hulgas täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1 ja § 28 lõige 11), mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla mittekuuluva kindlustuskaitse eest arvestatud tasu mahaarvamisest. 26. Tabelis 5.2 näidatakse 10% maksumääraga maksustatav kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt saadud kindlustushüvitis. Samuti näidatakse siin kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamakse (tulumaksuseaduse § 21 lõiked 2─31, 6 ja 7 ning § 61 lõige 10). Väljamaksena ei käsitata üles öeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul, lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni sama paragrahvi lõikes 53 sätestatud juhul ega vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist tulumaksuseaduse § 21 lõikes 11 sätestatud juhul. Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu ning osakute tagasivõtmist täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel, ei käsitata väljamaksena. Viieaastast tähtaega arvestatakse kindlustusvõtja poolt varasema lepingu sõlmimisest arvates. Kui kindlustusleping on sõlmitud vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem. Kui pensionifondi osakud on omandatud ülesöeldud täiendava kindlustuslepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega ülesöeldud lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem. 27. Tabelis 5.3 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summa ja kindlustusvõtja tasutud kindlustusmaksed juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summat ei maksustata juhul, kui see on saadud pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3). Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel eraldi rida. Tabeli 5.3 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet tulu summa järgmise valemi alusel: eelmistel aastatel makstud summa (A) pluss väljamakstud summa maksustamisperioodil (B) miinus tasutud kindlustusmaksed (C). Arvutatud tulem peab olema positiivne, kuid mitte enam kui väljamakstud summa maksustamisperioodil (B). 28. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on eelnevatel või maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (tulumaksuseaduse § 28), maksustatakse väljamaksed tulumaksuseaduse § 21 alusel ja deklareeritakse tabelis 5.1 või 5.2. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta maksustatavaks tuluks ega deklareerita. 29. Tabeli 5.4 osas I näidatakse renditulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas: üür, rent, põllumajandusmaa rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu, seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (tulumaksuseaduse § 16 lõige 1), samuti litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja 3), välja arvatud juhul, kui tasu on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu. Kui osas I deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma, enne üürimisega seotud kulude katteks 20% mahaarvamist), millelt on tulumaks kinni peetud, siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. Kui üürileping on sõlmitud tulumaksu kinnipidajaga (tulumaksuseaduse § 40 lõige 1), siis tulumaksuseaduse § 41 punkti 7 alusel üüritulu väljamaksmisel peetakse tulumaks kinni eelnimetatud mahaarvamist arvesse võtmata. 30. Osas II näidatakse käesoleva korra punktis 29 nimetatud renditulu, kui sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Kui selline tasu on füüsilise isiku ettevõtlustulu, deklareeritakse see vormil E. Kui osas II deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma enne üürimisega seotudkulude katteks 20% mahaarvamist), millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. 31. Tabelis 5.5 näidatakse Eesti juriidilise isiku staatust mitteomavas isikuteühenduses liikme tulu või osaniku või kaasomaniku tulu varakogumis (tulumaksuseaduse § 18 lõige 4), sealhulgas seltsingus, või osanikule omistatud Eesti usaldusfondi saadud tulu. Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai. Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust. Tabelis 5.5 ei näidata tulu osalusest varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber. Selline tulu deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 lõigete 1–31 (tabelid 6.1 või 6.4) või § 17 lõike 1 alusel (tabel 5.1). Tabelis 5.5 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 6 alusel osakuomanikule omistatud Eesti seaduse alusel asutatud ning Eestis registreeritud usaldusfondi saadud tulu. Osanikule omistatud tuluks loetakse fondi tulu selle laekumisel fondile. Residendist füüsilisele isikule omistatakse tema osa suurusele vastav osa usaldusfondi saadud igast järgnevast tulust või kasust eraldi. Osaniku nõudmisel väljastab usaldusfond või fondivalitseja tõendi, millel on järgmised andmed: – andmeid väljastanud usaldusfondi või fondivalitseja registrikood, nimi; – osaniku, kellele tõend väljastatakse, isikukood, ees- ja perekonnanimi; – usaldusfondile laekunud tulu liik, sealhulgas dividend, kasu kinnisvara võõrandamisest, intress, kinnisvara üüri- või renditasu, välja arvatud eluruumi üüritulu, eluruumi üüritulu, kasu osaluse võõrandamisest äriühingus, mille vara pärineb Eesti kinnisvarast, muu tulu; – riigi nimi, kust usaldusfondile tulu laekus; – usaldusfondile tulu laekumise kuupäev; – investori osaluse suurus usaldusfondis tulu saamise päeval (protsentides kahe komakoha täpsega); – osanikule omistatud tulu summa koos välisriigis kinni peetud tulumaksuga või välisriigis makstud tulumaksuga (brutosumma), kaasa arvatud dividend, mille topeltmaksustamist välditakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel; – osanikule omistatud tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks; – osanikule omistatud tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel maksuvaba dividend; – osanikule omistatud maksuvabalt tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks. Tabeli 5.5 veerus „Maksumaksja osa kasumist või tulult“ näidatakse maksumaksja osa isikuteühenduse või varakogumi kasumist või usaldusfondi tulult. 32. Tabelis 5.6 näidatakse muu Eestis saadud maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Muu tuluna deklareeritakse muuhulgas müügitulu, vahendustasu, jootraha, majutusteenus, sealhulgas booking.com ja Airbnb, muu eespool loetlemata tulu. Tabelis 5.6 ei näidata kasu vara võõrandamisest ega ettevõtlustulu. Kui väljamakse tegija (tuluallika) andmeid ei ole teada, tuleb märkida ainult tulu summa. Kasu vara võõrandamisest 33. Tabelites 6.1 kuni 6.6 näidatakse kasu või kahju väärtpaberite ja kasu muu vara võõrandamisest tulumaksuseaduse §-de 15, 171, 172, 37, 38, 39 ja § 61 lõike 3 kohaselt. Kasu või kahju vara müügist on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 34. Soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 38) on: 1) vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks maksumaksja tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kulude hulka kuuluvad ka makstud vahendustasu ja lõiv; 2) kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara korral makstud rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressita; 3) omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. Siin arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutusi (näiteks poolelioleva maja ehituskulu); 4) mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed;  5) kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind. 6) äriühingute või mittetulundusühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) puhul ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava ühingu osaluse soetamismaksumus, millele on lisatud tehtud juurdemaksed ning maha arvatud saadud väljamaksed; 7) lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel teise sama lepingulise fondi või aktsiaseltsifondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute või aktsiate vastu investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud korras või investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisel investeerimisfondide ühinemisel omandatud osakute või aktsiate puhul vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamismaksumus. Soetamismaksumuse hulka ei loeta vara haldamise kulusid. 35. Kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud tulu ei ole tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuvaba, kuulub vara võõrandamisest saadud kasu maksustamisele kogu ulatuses. Kingituse, annetuse, erisoodustusena või kasumieraldisena saadud ja tulumaksuseaduse §-de 48─50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. 36. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. 37. Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud, väärtpaberite võõrandamisest nii Eestis (tabelid 6.1 ja 6.4) kui ka välisriigis (tabelid 8.2 ja 8.4) saadud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1. Tuludeklaratsiooni esitamise korral märgitakse eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju ka siis, kui maksumaksja ei ole maksustamisperioodil väärtpaberitehinguid teinud, kuid tal on varasematest perioodidest edasikantud kahju. 38. Tabelis 6.1 näidatakse võõrandatud väärtpaberite (aktsia, osa, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forvard, osak, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osak, jmt) soetamismaksumus, müügihind või väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud. Maksustamisperioodil investeerimiskonto vahenditest soetatud finantsvara deklareeritakse tabelis 6.5. 39. Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest: 1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga. 40. Müügina käsitatakse ka väärtpaberi kehtivuse kaotamist, mil väärtpaber lõpeb ilma võõrandamistehinguta ja ilma poolte vahelise vabatahtliku kohustuse lõpetamise kokkuleppeta. Kehtivuse kaotamisena ei käsitleta võlausaldaja vabatahtlikku nõudest loobumist. Väärtpaberite kehtivuse kaotamisega seotud kasu ja kahju loetakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasuks ja kahjuks. 41. Maksustamisperioodil samanimeliste väärtpaberite (näiteks panga lihtaktsiad) võõrandamise tehingute andmed (soetamismaksumus, võõrandamisega seotud kulud ja müügi- või turuhind) on tuludeklaratsioonis lubatud näidata koondsummadena. 42. Maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust arvatakse maha samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest samal maksustamisperioodil ja varem saadud kahju (tulumaksuseaduse § 39), välja arvatud juhul, kui kahju on deklareeritud investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. 43. Tabeli 6.1 veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: müügihind (C: kogus x hind), millest on maha arvatud soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B). Kahju näidatakse miinusmärgiga. Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. 44. Dividendi saamise õigust andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva. Kui väärtpaberitehing vastab eelnimetatud tunnustele, märgitakse veergu „Tulumaksuseaduse § 39 lõikes 11 nimetatud tehing“ tähis „X”. 45. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata (tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”. 46. Riigi välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval (tulumaksuseaduse § 38 lõige 4). 47. Tabelis 6.2 näidatakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu, millest arvatakse maha soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Võõrandamisega seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Metsa majandamisega seotud kulude mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses ning metsaomanik on metsaseaduses sätestatud juhul esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ning Keskkonnaamet on lubanud teatises kavandatud tegevuse (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8). 48. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 10). Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud võib edasi kanda kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8). Kui soovitakse raieõiguse või raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud või saadud kasu edasi kanda kolmele järgnevale maksustamisperioodile, siis täidetakse tabeli 6.2 lisa. 49. Kui maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega seotud kulud on suuremad kui saadud tulu (tabel 6.2 rea 3 negatiivne tulem) ja eelmistest maksustamisperioodidest on edasikantud kasu (tabeli 6.2 lisa rida 1), siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kasu. Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kasu arvesse võtmist tuleb alustada varasemast aastast (tabel 6.2 lisa rida 2). 50. Raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu edasikandmisel arvutatakse juurdemaksmisele kuuluv maksusumma hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda aasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel. Kui maksumaksja soovib edasikantud raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu maksustada käesoleval maksustamisperioodil, siis tabeli 6.2 lisa real 3 näidatakse see osa kasust, mida soovitakse järgmistele maksustamisperioodidele edasi suunata (näiteks edasikantava kasu 0 või summa, mis on väiksem tabeli 6.2 ridade 1 - 2 summast) ja real 4 see osa kasust, mida maksustatakse käesoleval maksustamisperioodil. 51. Kui maksustamisperioodil kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu on suurem võõrandamisega seotud kuludest (tabel 6.2 rea 3 positiivne tulem) ja eelmistest maksustamisperioodidest on edasikantud kulusid (tabel 6.2 lisa rida 5), siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kulusid. Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kulude arvesse võtmist tuleb alustada varasemast aastast (tabel 6.2 lisa rida 6). 52. Kui võõrandatakse kasvava metsa raieõigust füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ettevõtluses kasutatavalt metsa alalt, siis tuleb saadud tulu deklareerida vormil E real 1.1.1. Kui võõrandatakse raiutud metsamaterjali FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt ettevõtluse käigus, siis saadud tulu deklareeritakse vormi E real 3.1.1. 53. Tabelis 6.3 näidatakse sellise võõrandatud vara (muuhulgas kinnis- või vallasasja, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse) soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ei ole nimetatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu deklareerimisele tabelites 6.1, 6.2, 6.4 või 6.5. Tabeli 6.3 veerus „Kasu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet muu vara võõrandamisest saadud kasu järgmise valemi alusel: müügihind (B), millest on maha arvatud soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud (A). Arvutatud tulem peab olema positiivne või null. 54. Tabelis 6.4 näidatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemakse vähendamisel ning aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. Tabeli 6.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 2). 55. Tabelis 6.4 näidatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut) ja osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 3). 56. Tabelis 6.4 deklareeritakse Eesti lepingulise investeerimisfondi osaku või Eesti aktsiaseltsifondi aktsiate tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi tulu on tulumaksuseaduse 51. peatüki kohaselt maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. Topeltmaksustamise vältimiseks annab Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja või Eestis asutatud aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile tõendi tehtud väljamakse maksustatud (või tulumaksust vabastatud) osa kohta. Tõend antakse osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tõendile kohustuslikku vormi ei kehtestata (tulumaksuseaduse § 316). 57. Tabeli 6.4 veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisest või likvideerimisjaotistelt saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakse (B) miinus soetamismaksumus/sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga. Kui tabeli 6.4 veerus „Kasu/kahju“ saadud tulem on negatiivne (kahju ületab kasu), siis käsitatakse seda kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ning kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1. Tulumaksuseaduse § 39 lõike 1 alusel on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju, kaasa arvatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul saadud kahju. 58. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata (tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”. 59. Tabelis 6.5 näidatakse tulumaksuseaduse §-s 171 sätestatud finantsvaralt saadud kasu või tulu korral tekkiv maksukohustus, mida võib tulumaksuseaduse §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata. Maksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest. Finantsvaralt saadud tulu kantakse viivitamatult investeerimiskontole. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata. Tabelis 6.5 deklareeritakse kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud väljamaksed tehingu toimumise järjekorras. Siin ei deklareerita tabelites 5.3, 6.1, 6.4, 8.2, 8.4, ja 8.5 deklareeritud finantsvaralt saadud kasu või tulu. Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, välja arvatud finantsvara soetamiseks tehtud kanded. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole. Väljamaksena ei käsitata sama maksumaksja teisele investeerimiskontole kantud raha (kontosisene tehing) ega valuuta konverteerimist investeerimiskontol. 60. Tabeli 6.5 I osas näidatakse kõikide investeerimiskontode ja krediidiasutuste andmed, kus kontod on avatud. Kui maksustamisperioodil deklareeritavaid sisse- ega väljamakseid investeerimiskontolt pole tehtud, siis märgitakse „X“. Sel juhul kannab Maksu- ja Tolliamet sissemakse jäägi üle järgmisesse maksustamisperioodi. 61. Tabeli 6.5 II osas deklareeritakse maksustamisperioodil investeerimiskontole tehtud sissemaksete ja väljamaksete summad. Siin näidatakse selle investeerimiskonto number või IBAN kood, millelt on väljamakse või millele on sissemakse tehtud. Tabeli 6.5 II osa veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatakse investeerimiskonto sissemaksete jääk enne iga sisse- või väljamakset. Siin näidatakse eelmise rea või eelmise maksustamisperioodi viimasel real veerust „Edasikantav summa“ üle kantud summa plussmärgiga. Kui maksustamisperioodi jooksul ei ole tehtud investeerimiskontole sissemakseid ega sellelt väljamakseid ja I osa viimases veerus ei ole märgitud „X“, siis veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatud eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud sissemakse summa kannab Maksu- ja Tolliamet järgmise aasta veeru „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ esimesele reale. 62. Tabeli 6.5 II osa veerus „Sissemakse summa“ näidatakse investeerimiskontole tehtud sissemaksed, välja arvatud summa, mis saadi finantsvara võõrandamisest või mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. Kui investeerimiskontona võetakse kasutusele olemasolev rahakonto, siis käsitatakse sellel kontol olevat raha jääki investeerimiskonto sissemaksena. Sissemaksena käsitatakse ka finantsvara soetamise või võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid, kui need ei ole tehtud sissemakse arvel, või selle finantsvara soetamismaksumus, mida tehingu sisu tõttu ei olnud võimalik soetada investeerimiskontol oleva raha eest (tulumaksuseaduse § 172 lõiked 6─8). Sissemaksena käsitatakse ka tulumaksuseaduse §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud. 63. Tabeli 6.5 II osa veerus „Väljamakse summa“ näidatakse investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, välja arvatud summa, mille eest soetati finantsvara või mis kantakse üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole (tulumaksuseaduse § 172 lõiked 5, 9─13). 64. Iga sissemakse ja väljamakse tuleb kajastada eraldi real kas veerus „Sissemakse summa“ või veerus „Väljamakse summa“. Kui üks nendest veergudest on täidetud, siis teine jäetakse tühjaks. Sama kuupäeva sissemakse ja väljamakse tehingud näidatakse eraldi ridadel. 65. Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena. Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena. 66. Tabeli 6.5 II osa veerus „Maksustatav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet järgmise valemi alusel: väljamakse summast (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääki enne tehingut (A). Maksustatav summa arvutatakse iga väljamakse järgselt ja peab olema positiivne. 67. Tabeli 6.5 II osa veerus „Edasikantav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet investeerimiskonto jäägi järgmise valemi alusel: väljamaksest (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääk enne tehingut (A), mis on negatiivne. Arvutatud negatiivne tulem plussmärgiga või null kantakse järgmisele reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“. Maksustamisperioodi viimase rea summa kannab Maksu- ja Tolliamet järgmise aasta esimese reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“. 68. Real „Kokku” näidatakse maksustamisperioodil arvutatud maksustatav summa. 69. Tabelis 6.6 näidatakse äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning ülevõetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Ülevõetud kohustusi muudest tuludest maha ei arvata. Iga äriühingu kohta täidetakse eraldi rida. 70. Tabeli 6.6 veerus „Rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu“ näidatakse äriühingult saadud tulu. Tuluks loetakse äriühingult saadud varade ja ülevõetud kohustuste vahe, millest on maha arvatud maksustatud kasumi osa. Mitterahalises vormis saadud tulu suuruseks loetakse saadud vara turuhind. 71. Tabelis 6.6 näidatakse maksustamisperioodil ülevõetud kohustused. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati (tulumaksuseaduse §15 lõige 32). Maksustamisperioodil äralangenud kohustuse summa deklareeritakse veerus „Maksustamisperioodil äralangenud kohustuste osa, mille võrra eelmistel aastatel vähendati saadud tulu“. 72. Tabeli 6.6 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustatava summa järgmise valemi alusel: maksustamisperioodil saadud tulu (A), millest on maha arvatud soetamismaksumus/sissemakse (B), mis on positiivne, või tuluks on maksustamisperioodil äralangenud kohustuste osa, mille võrra eelmistel maksustamisperioodidel vähendati saadud tulu (C). Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel 73. Tabelis 7.1 ja 7.2 deklareeritakse tulu, mida võetakse arvesse ainult maksuvaba tulu suuruse arvutamisel (tulumaksuseaduse § 23 lõige 3). 74. Tabelis 7.1 näidatakse Eesti äriühingult saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed, mis on äriühingu tasandil maksustatud, kuid ei ole maksustatud füüsilise isiku maksustatava tuluna. Tabelis 7.1 näidatakse väljamakse liik rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 13 vormi INF1 alusel: DK – dividendid ja muud kasumieraldised tulumaksuseaduse § 50 lõigete 1 ja 11 ning § 502 alusel; AOV – aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksed; AOT – aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksed; LJV – äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised; OKS – omakapitali summa äriühingu kustutamisel registrist, kui tema vara ei kasutata jätkuvalt Eestis majandustegevuses; MOV – muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed tulumaksuseaduse § 50 lõigete 2, 21 ja 22 alusel. 75. Tabelis 7.2 näidatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra. Välisriikidest saadud tulu 76. Tabelites 8.1 kuni 8.71 näidatakse välisriigis saadud, Eestis maksustatav tulu ja tabelites 8.8 ja 8.9 välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu. 77. Kui residendist füüsiline isik sai maksustamisperioodil vähemalt 75% tulu välisriigis ning see tulu oli välisriigis maksustatav, võib ta tulu topeltmaksustamise vältimiseks valida kas krediidimeetodi (välisleping, tulumaksuseaduse § 45) või vabastusmeetodi (välisleping, tulumaksuseaduse § 13 lõige 4, § 18 lõige 11) kasutamise. Välisriigis saadud tulu deklareeritakse tabelites 8.1─8.8 olenevalt tululiigist ja sellele tulule rakendatavast topeltmaksustamise vältimise meetodist. 78. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu tabelites 8.1─8.71 ja E vormi tabelis 1 „K“ märkega deklareeritud välisriigis saadud ettevõtlustulu. Krediidimeetodi rakendamisel kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatud tingimusi. Mahaarvamiste tegemisel juhindutakse tulumaksuseaduse § 282 lõikes 3 sätestatust. 79. Vabastusmeetodi kasutamisel kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4, § 18 lõikes 11 sätestatud tingimusi. Vabastusmeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu tabelis 8.8. Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mis tulumaksuseaduse alusel on maksustatav, kuid välislepingust tulenevalt kuulub maksustamise õigus välisriigile. Vabastusmeetodi arvestusse lähevad ka tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividendid, millelt on tulumaks tasutud ning E vormi tabel 1 „V“ märkega deklareeritud ettevõtlustulu, mis on positiivne (netotulu). Mahaarvamiste tegemisel juhindutakse tulumaksuseaduse § 282 lõikes 2 sätestatust. 80. Kui lepinguriigi residendist füüsiline isik on saanud tulusid väljaspool Eestit ja ta soovib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, siis ta täidab väljaspool Eestit saadud tulude kohta tabeli 8.9. Tulumaksuseaduse § 311 lõike 2 alusel isik, kes on saanud maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, saab teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Kui isik on saanud maksustamisperioodil alla 75% oma maksustatavast tulust Eestis, siis Tulumaksuseaduse § 311 lõike 3 alusel saab ta teha tulumaksuseaduse §-s 23 sätestatud mahaarvamist oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. 81. Maksustamisperioodil välisriigis saadud tulu kuulub residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ning Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tulult välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaks. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse tulumaks Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. Kui tulumaksu kinnipidamise kuupäev ei ole teada, võib märkida tulumaksu kinnipidamise kuupäevaks tulu saamise kuupäeva. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. 82. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. 83. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata. Igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. 84. Saadud tulult maksustamisperioodil kinnipeetud või tasutud tulumaks näidatakse välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. 85. Tabelites 8.2 kuni 8.71 näidatud välisvaluutas tehtud kulu, saadud tulu summa ning tasutud ja kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada ümber eurodeks kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel (tulumaksuseaduse § 36 lõige 5). 86. Tabelis 8.1 näidatakse välisriigis saadud tulu, kui see on üks alljärgnevatest: 1) töötamise eest saadud tulu, sealhulgas palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ning erisoodustus; 2) välisriigi juriidiliselt isikult saadud dividend. Kui on täidetud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 või § 18 lõikes 11 sätestatud nõuded, võib maksumaksja deklareerida selle tulu tabelis 8.8; 3) litsentsitasu; 4) kunstniku või sportlase tasu; 5) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud maksustatav intress. Siia kuulub ka võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi arvel osakuomanikule või aktsionärile tehtud väljamakset, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või investeerimisfondi likvideerimisel (tulumaksuseaduse § 17 lõige 1). Lepingulise investeerimisfondist või aktsiaseltsifondist intressi väljamaksmisel deklareeritakse tabelis 8.1 intressi aluseks olnud tulult tasutud tulumaks. Maksustamisele ja deklareerimisele kuulub ka lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt saadud intress (tulumaksuseaduse § 17). 6) pension. Lepinguriigi seaduse alusel saadud pensioni ja nimetatud riigi kohustusliku kogumispensioni ning sotsiaalkindlustuslepingu alusel saadud pensioni andmed märkida eraldi real; 7) kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärija ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isiku saadud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 201); 8) stipendium; 9) erisoodustus; 10) kultuuri-, spordi- ja teadusalane preemia; 11) toetus ja abiraha; 12) hasartmänguvõit; 13) töövõimetuse hüvitis; 14) muu tulu (mida ei deklareerita tabelites 8.2─8.71), 87. Tabelis 8.2 näidatakse välisriigis võõrandatud väärtpaberite (aktsia, sealhulgas osa, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forvard, osak, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osak, jmt) soetamismaksumus, müügihind või väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud. Tabeli 8.2 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 33 kuni 46 märkuseid. Tabelis 8.2 veerus „Riik“ näidatakse riik, kus maksumaksja tulu teenis. Veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väärtpaberite müügihinnast (C: kogus x hind) arvatakse maha soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B). Kahju näidatakse miinusmärgiga. 88. Tabelis 8.3 näidatakse sellise välisriigis võõrandatud vara (muu vara) soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud, mis ei ole nimetatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu näitamisele tabelites 8.2 ja 8.4. Tabeli 8.3 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 33 kuni 37 ning punktide 53 ja 54 märkuseid. Veerus „Kasu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustamisperioodil muu vara võõrandamisest saadud kasu järgmise valemi alusel: vara müügihinnast (B) arvatakse maha soetamismaksumus ja võõrandamise kulud (A). Arvutatud tulem peab olema positiivne. 89. Tabelis 8.4 näidatakse välisriigi registrisse kantud äriühingu osakapitali või sissemaksete vähendamisel ja aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel saadud väljamakse, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. Tabeli 8.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 2). Tabelis 8.4 näidatakse ka välisriigis registreeritud juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotis, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut) ja osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 3). Tabelis 8.4 deklareeritakse välisriigis moodustatud lepingulise investeerimisfondi või välisriigis asutatud aktsiaseltsifondi osaku või aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis loetakse füüsilise isiku tuluks ning osaku või aktsia soetamismaksumus. Tabeli 8.4 täitmisel arvestatakse käesoleva korra punktide 33 kuni 37 märkuseid. Veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisel või likvideerimisjaotiste korral maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakstud summast (B) arvatakse maha soetamismaksumus või sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga. 90. Tabelis 8.5 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel välisriigis saadud summa ja kindlustusvõtja tasutud kindlustusmakse juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summat ei maksustata juhul, kui see on saadud pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta maksustatavaks tuluks ning seda ei deklareerita. Tabel 8.5 täidetakse ühe investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta. Kui maksumaksja deklareerib mitme lepingu alusel saadud tulu, tuleb iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täita eraldi tabeli 8.5 lisaleht. Tabeli 8.5 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet tulu summa järgmise valemi alusel: eelmistel aastatel makstud summa (A) pluss väljamaksud summa maksustamisperioodil (B) miinus tasutud kindlustusmaksed (C). Arvutatud tulem peab olema positiivne või null, kuid mitte enam kui makstud summa maksustamisperioodil (B). 91. Tabelis 8.6 näidatakse välisriigi kindlustusseltsist saadud kindlustuspension ning välisriigi pensionifondist saadud väljamakse ning tasutud või kinnipeetud tulumaks. Siin näidatakse väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, samuti väljamakse vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule või tema pärijale (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1). 92. Eestis maksustatakse 10% tulumaksu määraga kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, saadud kindlustushüvitis. Nimetatud määraga maksustatakse ka kogumispensionide seaduses sätestatuga samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist osakuomaniku saadud väljamakse (tulumaksuseaduse § 21 lõiked 2 ja 3). Eeltoodut kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba mõnes muus riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu; 2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja § 21 lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet. Samuti kohaldatakse eelnevat ka mõnes muus riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: 1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda; 2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära kohaldamiseks vajalikku teavet. Tabeli 8.6 veerus „Eestis rakendatav maksumäär“ märgitakse tulu saamise maksustamisperioodil Eestis rakendatav maksumäär 20% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1) või 10% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 2). 93. Tabelis 8.7 näidatakse osaniku või liikme tulu ning tasutud või kinnipeetud tulumaks juriidilise isiku staatust mitteomavas välismaises isikuteühenduses või varakogumis tulumaksuseaduse § 18 lõike 4 kohaselt, sealhulgas seltsingus, või osanikule omistatud välisriigi usaldusfondi saadud tulu. Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai. Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust. Tabelis 8.7 ei näidata tulu osalusest varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber. Selline tulu deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 lõigete 1–31 (tabelid 8.2 ja 8.4) või § 17 lõike 1 alusel (tabel 8.1). Tabelis 8.7 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 6 alusel osakuomanikule omistatud välisriigi seaduse alusel asutatud ning välisriigis registreeritud usaldusfondi saadud tulu. Osanikule omistatud tuluks loetakse fondi tulu selle laekumisel fondile. Residendist füüsilisele isikule omistatakse tema osa suurusele proportsionaalselt vastav osa usaldusfondi saadud iga tulust või kasust eraldi. Osaniku nõudmisel võib usaldusfond või fondivalitseja väljastada tõendi, millel on järgmised andmed: – andmeid väljastanud usaldusfondi või fondivalitseja registrikood residendiriigis, nimi, riigi nimi; – osaniku, kellele andmed väljastatakse, isikukood ja nimi; – usaldusfondile laekunud tulu liik (dividend; kasu kinnisvara võõrandamisest; intress; kinnisvara üüri- või renditasu, välja arvatud eluruumi üüritulu; eluruumi üüritulu; kasu osaluse võõrandamisest äriühingus, mille vara pärineb kinnisvarast; muu tulu); – riigi nimi, kust usaldusfondile tulu laekus; – usaldusfondile tulu laekumise kuupäev; – investori osaluse suurus usaldusfondis tulu saamise päeval (protsentides kahe komakoha täpsega); – osanikule omistatud tulu summa koos välisriigis kinni peetud tulumaksuga või välisriigis makstud tulumaksuga (brutosumma), kaasa arvatud dividend, mille topeltmaksustamist välditakse;  – osanikule omistatud tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks; – osanikule omistatud maksuvaba dividend; – osanikule omistatud maksuvabalt tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks. Tabeli 8.7 veerus „Maksumaksja osa“ näidatakse maksumaksja osa isikuteühenduse või varakogumi kasumist või usaldusfondi tulult. 94. Tabelis 8.71 näidatakse renditulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas: üür, rent, põllumajandusmaa rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu, seadusest või tehingust tuleneva eseme piirangu talumise eest saadud muu tasu (tulumaksuseaduse § 16 lõige 1), välja arvatud juhul, kui tasu on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu. Kui tabelis 8.71 deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma, enne tulumaksu kinnipidamist ja üürimisega seotud kulude katteks 20% mahaarvamist, siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seatud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. 95. Tabelis 8.8 näidatakse Eestis mittemaksustatav välisriigis saadud tulu. 96. Tabelis 8.8 deklareeritud andmeid ei võeta arvesse maksustatava tulu arvutamisel. Tabelis 8.8 veerus „Tulu liik“ märgitakse tulu liigid loetelu alusel: - palk; - juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu; - töövõtu-, käsundus-, või muu lepingu alusel makstud tasu; - dividend, millelt tulumaks on makstud või tulumaks kinni peetud; - tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata; - investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvaralt saadud tulu (dividend, intress), millelt on välisriigis tulumaks makstud või kinni peetud; - füüsilisest isikust ettevõtja välisriigis saadud ettevõtluse netotulu, millele rakendatakse vabastusmeetodit (vorm E tabel 1 V märkega ridade positiivne tulem); - saadud erisoodustused. Tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud töötamise eest saadud tulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) residendist füüsiline isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; 2) välisriigis on eelnimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null). 97. Tabelis 8.8 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11 alusel välisriigi juriidiliselt isikult rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividend tingimusel, et dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Sellist dividendi ei maksustata ning sellelt dividendilt välisriigis kinnipeetud tulumaksu Eestis muult tulult tasumisele kuuluva maksu vähendamiseks arvesse ei võeta. Tulumaksu tasumine või kinnipidamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. 98. Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata, kaasa arvatud tulu, millele rakendatakse vabastusmeetodit. 99. Tabeli 8.9 täidab lepinguriigi resident, kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamiste rakendamiseks. Siin näidatakse andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta. 100. Tulu tõendamiseks esitab maksumaksja Maksu- ja Tolliametile oma residendiriigi maksuhalduri tõendi. Kui tõendil ei ole näidatud maksumaksja kogu maksustatav tulu, esitatakse ka tulu saamise riigi maksuhalduri tõend (tulumaksuseaduse § 311 lõige 4). Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist, mis on maksustatav riigis, kus tulu saadi või mis on maksustatav isiku residendiriigis. Mahaarvamised 101. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust teha tulumaksuseaduse 4. peatüki §-des 23─281 sätestatud mahaarvamisi, arvestades tulumaksuseaduse § 282 sätestatud piirangutega. Maksumaksja märgib maksustamisperioodil tehtavad mahaarvamised tuludeklaratsiooni tabelites 9.1 kuni 9.7. 102. Maksu- ja Tolliamet arvutab tulumaksuseaduse § 46 lõike 1 alusel tasutava maksusumma, võttes arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi tulumaksuseaduses sätestatud piirmäärade ulatuses. Maksukohustuse arvutamisel võtab Maksu- ja Tolliamet tulumaksuseaduses sätestatud mahaarvamised arvesse järgmises järjekorras: 1) töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (TuMS § 281 lõiked 1 ja 2) 2) vabatahtliku kogumispensioni sissemakse (TuMS § 28) 3) välisriigis tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (TuMS § 281 lõige 3) 4) maksuvaba tulu (TuMS § 23) 5) kingitused ja annetused (TuMS § 27) 6) eluasemelaenu intressid (TuMS § 25) 7) koolituskulud (TuMS § 26) 8) täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (TuMS § 231). 103. Tulumaksu arvutamisel arvestab Maksu- ja Tolliamet tulust tehtava mahaarvamisena töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakse (tulumaksuseaduse § 281 lõige 2) ja kogumispensionide seaduse alusel kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse (tulumaksuseaduse § 281 lõige 1). Nimetatud maksed näidatakse tuludeklaratsioonis. 104. Tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse tehtud kingitusi ja annetusi ning tasutud eluasemelaenu intressi ja koolituskulu kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades tulumaksuseaduse § 282 lõikeid 2 ja 3. Sealhulgas eluasemelaenu intresse võetakse arvesse kuni 300 eurot (tulumaksuseaduse § 282 lõige 1). Tulu hulka, millest tehtavate mahaarvamiste piirmäärad arvutatakse, ei arvata tulusid, mida tulumaksuseaduse alusel ei loeta füüsilise isiku maksustatavaks tuluks, samuti välisriigis saadud tulu, mida tulumaksuseaduse § 13 lõike 4, § 14 lõike 10 ja § 18 lõike 11 alusel või tulenevalt välislepingust ei maksustata ning mille suhtes on maksumaksja valinud vabastusmeetodi. 105. Vabastusmeetodi puhul rakendatakse tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamistele proportsiooni vastavalt Eestis maksustatava tulu osakaalule isiku kogu maailmas teenitud tulus. Proportsiooni arvutatakse tabelites 9.2 ja 9.4–9.7 näidatud mahaarvamistele arvestades käesoleva korra punktis 104 nimetatud piiranguid. Summalist ega proportsionaalset piirangut ei kohaldata tabelites 9.1 ja 9.3 näidatud sotsiaalkindlustusmaksetele (tulumaksuseaduse § 282 lõige 2). 106. Krediidimeetodi kasutamisel tabelites 9.2 ja 9.4–9.7 näidatud mahaarvamistele proportsiooni ei arvutata ning mahaarvamised lubatakse teha käesoleva korra punktis 104 nimetatud piiranguid arvestades (tulumaksuseaduse § 282 lõige 4). Krediidimeetodi rakendamisel loetakse kõik välisriigis saadud tulud isiku Eestis maksustatavaks tuluks. Eestis sellelt tulult arvutatud tulumaksust arvatakse maha välisriigis makstud tulumaks vastavalt tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatule. 107. Isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi jooksul, deklareerib ainult Eesti residendiks oleku ajal saadud tulu ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23 (maksuvaba tulu) ja 231 (täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral) sätestatud mahaarvamisi ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut arvestatakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident. 108. Käesoleva korra punktides 105 ja 107 sätestatud piirangud kohalduvad samaaegselt. 109. Lepinguriigi resident, kes on maksustamisperioodil saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi oma Eestis maksustatavast tulust. Lepinguriigi resident, kes sai maksustamisperioodil vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võib oma Eestis maksustatavast tulust maha arvata tulumaksuseaduse §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu. Mõlemal juhul võetakse mahaarvamisi arvesse proportsionaalselt Eestis maksustatava tuluga (tulumaksuseaduse § 311 lõiked 2 ja 3). 110. Tabelis 9.1 näidatakse maksumaksjalt maksustamisperioodil Eestis kinnipeetud töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281 lõiked 1 ja 2). Iga väljamakse tegija (tööandja) kinnipeetud maksete kohta täidetakse eraldi rida. 111. Tabelis 9.1 näitab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult Eestis tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed. 112. Tabelis 9.2 näidatakse kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, või muus riigis tegutsevale kindlustusandjale (kui on täidetud tulumaksuseaduse § 28 lõikes 12 nimetatud tingimused) maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Samuti näidatakse siin kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi või muus riigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi (kui on täidetud tulumaksuseaduse § 28 lõikes 12 nimetatud tingimused) osakute soetamiseks makstud summa. 113. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, siis võib tabelis 9.2 täiendavalt eelnimetatule näidata kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena (tulumaksuseaduse § 61 lõige 14). 114. Kui maksumaksja vahetab varem soetatud vabatahtliku pensionifondi osaku mõne teise vabatahtliku pensionifondi osaku vastu, siis tagasivõetava osaku eest soetatud osaku maksumust maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 28 lõige 1). 115. Kui maksumaksja sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni saamiseks uue kindlustuslepingu, siis ülesöeldud lepingu tagastusväärtust uue lepingu kindlustusmaksena või sissemaksena vabatahtliku pensionifondi maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 28 lõige 1). 116. Maksustamisperioodil võib tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmakseid ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid kuni 15% maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte enam kui 6 000 eurot (tulumaksuseaduse § 28 lõige 2). Kui III samba sissemakseid on maksumaksja eest teinud ka tööandja, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäära (15%) alusel arvutatud summat või piirmäära summat (6 000 eurot) tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra. 117. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivse muutuse summa lisatakse maksumaksja tulule ning näidatakse tabeli 5.1 II osas. 118. Tabelis 9.3 näidatakse maksumaksja maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine on kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust ning mille tasumise eesmärk on isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine (tulumaksuseaduse § 281 lõige 3). 119. Tulust ei arvata maha sotsiaalkindlustusmaksu või makset, mis tasuti Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks kui palgatulu või erisoodustust maksustatakse tulumaksuga välisriigis ning Eestis seda tulu ei maksustata, ei saa sellelt tulult makstud sotsiaalkindlustuse maksu ega makset maha arvata. Maksustamisperioodi maksuvaba tulu 120. Maksustamisperioodi, ehk kalendriaasta maksuvaba tulu arvutatakse tuludeklaratsiooni alusel. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot. Maksuvaba tulu ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 6000 eurot. Kui tulu summa on väiksem kui 14400 eurot, arvatakse tulust maha maksuvaba tulu 6000 eurot. Kui tulu summa jääb vahemikku 14400 kuni 25200 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi alusel: 6000 – 6000 / 10800 x (tulu summa – 14400) Kui tulu summa on suurem kui 25200 eurot, siis maksuvaba tulu ei rakendada, see tähendab, et maksuvaba tulu on null eurot. 121. Maksuvaba tulu summa arvutamisel käsitatakse lisaks tulumaksuga maksustatavale tulule (brutosumma) ka järgmisi maksustamisperioodi tulusid: 1) Vormi A tabelis 8.8 deklareeritud tulud, millele rakendub vabastusmeetod: – välisriigis töötamise eest saadud § 13 lõikes 4 nimetatud tulu; – saadud erisoodustus; – välisriigis saadud tulumaksuseaduse § 18 lõikes 11 nimetatud dividend, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või tulumaks on välisriigis kinni peetud; – tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata (vormi A tabel 8.8, brutosumma); 2) vormi A tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividend, millelt on tulumaks makstud või kinni peetud (brutosumma); 3) vormi A tabelis 8.9 deklareeritud tulud (brutosumma), ehk lepinguriigi residendi välisriigis saadud maksustatav tulu, kui isik soovib kasutada oma mahaarvamise õigust Eestis; 4) füüsilisest isikust ettevõtja välisriigis saadud ettevõtluse netotulu, millele rakendatakse vabastusmeetodit (vormi E tabel 1 V märkega ridade positiivne tulem); 5) Eesti äriühingult saadud dividend ja omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud või on saadud läbi vabastusmeetodi vormi TSD lisa 7 osa II (vormi A tabel 7.1); 6) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mis on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (vormi A tabel 7.2). 122. Tabelis 9.4 näidatakse dokumentaalselt tõendatud kingitus ja annetus, mis maksustamisperioodil on tehtud tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse või annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata (tulumaksuseaduse § 27 lõige 4). 123. Tabelis 9.5 näidatakse endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks, samuti elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi (sealhulgas Eesti) residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Ühel ajal võib maha arvata ühe elamu või korteri soetamise laenu või liisingu intressi. Ühe elamu või korteri soetamiseks võetud laenude arv ei ole piiratud. 124. Krediidiasutusega samasse kontserni kuuluvalt finantseerimisasutuselt (krediidiasutuste seaduse § 5 mõistes) elamu või korteri laenuga või liisinguga soetamist käsitatakse samadel tingimustel eluasemelaenu või –liisinguga. Krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale finantseerimisasutusele tasutud intressi võib tulust maha arvata ning tabelis 9.2 näidata vaid juhul, kui intressi saaja on Eesti residendist finantseerimisasutus ning eluasemelaenu või liisingu leping on sõlmitud enne 2004. aasta 1. maid. 125. Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. 126. Tabeli 9.5 veerus „Omaniku nimi ja isikukood“ näidatakse eluaseme omaniku andmed. Liisingulepingu puhul märgitakse isiku nimi, kes saab eluaseme omanikuks liisingulepingu lõppemisel. 127. Tabeli 9.5 veerus „Kasutamine“ näidatakse laenu või liisingu võtmise eesmärk: eluaseme ostmine, ehitamine, ümberehitamine, eluaseme ehitamise eesmärgil maatüki ostmine ning maatüki asukoht. Kui eluasemelaenu või liisingu summat on lisaks tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud sihtotstarbele (eluaseme ostmine, ehitamine, ümberehitamine, või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamine) kasutatud ka muul eesmärgil, siis laenuintressi summa näidatakse vastavalt laenu sihtotstarbelisele kasutamisele. 128. Tabelis 9.6 näidatakse riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis, sealjuures eelloetletutega samaväärses välisriigi õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Õppija täienduskoolituses osalemise dokumentaalselt tõendatud kulud loetakse koolituskuludeks juhul, kui selle täienduskoolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate ning kui õppija osales täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B- kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tehtud kulusid. 129. Maksumaksjal on õigus tabelis 9.6 näidata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulu. Kui eelnimetatud koolituskulu puudub, võib maksumaksja maha arvata tema poolt ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku eest maksustamisperioodil tasutud koolituskulu. 130. Iga õppeasutuse kohta täidetakse eraldi rida, kusjuures ühele õppeasutusele tasutud koolituskulu näidatakse ühe summana. 131. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud tulumaksuseaduse § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt. 132. Tabelis 9.7 näidatakse andmed täiendava maksuvaba tulu arvutamiseks lapse ülalpidamise korral. Alates teisest lapsest saab täiendavat maksuvaba tulu kasutada lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last. Vaidluse korral loetakse last ülalpidavaks isikuks isikut, kellele makstakse perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetust. Täiendavat maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise mahaarvamise õiguse kasutamisel võib arvesse võtta mõlema abikaasa lapsed, kelle kohta ei arva täiendavat maksuvaba tulu maha kolmas isik (näiteks lapsetoetust saav vanem). 133. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) (tulumaksuseaduse § 231). Kui lapsel ei ole Eesti isikukoodi, peab registrikoodi saamiseks pöörduma lähimasse Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroosse. Kaasa võtta lapse sünnitunnistus. 134. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi täiendavast maksuvabast tulust (1848 eurot). Abikaasade mahaarvamiste üleandmine 135. Tulumaksuseaduse § 234 alusel võib residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest täiendava maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. 136. Käesoleva korra punktis 135 nimetatud täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu on täiendavast maksuvaba tulu summast, 2160 eurost väiksem. Täiendava maksuvaba tulu summa ei või olla suurem kui 50400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. 137. Kui tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intressid ja §-s 26 nimetatud koolituskulud ületavad käesoleva korra punktis 104 nimetatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste kasutamata osa oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus (välja arvatud §-s 231 sätestatud juhul). 138. Käesoleva korra punktides 135–137 sätestatud mahaarvamisi võivad tulumaksuseaduse § 311 lõigetes 2 või 3 sätestatud ulatuses teha ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on § 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident või mõlemad abikaasad on lepinguriigi residendid, kelle maksustatav tulu Eestis vastab § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele. 139. Mahaarvamisi ei või abikaasale üle anda, kui maksustamisperioodi jooksul on abielu lahutatud. Tulumaksu tasumine ja tagastamine 140. Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul. Sellisel juhul maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas ning teavitab kohustuste saabumise tähtpäevast. Maksumaksja saab maksuarvestusega tutvuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas „e- maksuamet/e-toll“. 141. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates või maksuarvestuses näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks, välja arvatud tulumaksuseaduse § 46 lõigetes 4–5 sätestatud juhtudel. 142. Maksumaksja, kes deklareeris ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu ning mitteresident, kes deklareeris tulumaksuseaduse § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud mahaarvamisi, tasub maksuteates või maksuarvestuses näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks (tulumaksuseaduse § 46 lõige 4). 143. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui juurdemaksmisele kuuluv maksusumma on väiksem kui 10 eurot. 144. Enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonil näidatud pangakontole (vormi A punkt 11.1) või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole. 145. Kui maksumaksja taotleb enammakstud maksusumma tagastamist enda välisriigis asuvale pangakontole, siis täidetakse täiendavalt vormi A punkt 11.2. Maksukorralduse seaduse § 106 lõike 4 alusel on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastatava summa ülekandmise kulud maha arvata tagastatavast summast. 146. Kui pangakonto andmed tuludeklaratsioonis puuduvad, jäetakse enammakstud maksusumma tulevaste maksukohustuste või tasaarvestuste katteks. 147. Enammakstud maksusumma tagastatakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. 148. Maksumaksjale, kes deklareeris ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu ning mitteresident, kes deklareeris tulumaksuseaduse § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud mahaarvamisi, tagastatakse enammakstud maksusumma hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks (tulumaksuseaduse § 46 lõige 6). 149. Maksumaksja võib taotleda enammakstud maksu tasaarvestamist oma teiste tasumisele kuuluvate maksusummadega või jätta enammakstud maksusumma oma tulevaste kohustuste katteks. Selleks tuleb maksumaksjal punktis 11.3 vastaval real märkida „X“. Kinnitused 150. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 44 lõikest 14 kinnitab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus maksustamisperioodil tulumaksuseaduse § 16 lõikes 1 sätestatud renditulu saamist või mittesaamist. 151. Renditulu saamise korral deklareeritakse see tabelis 5.1, 7.3, 7.4 või 8.1. Tulumaksuseaduse § 16 lõike 1 alusel loetakse rendituluks üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu. 152. Renditulu mittesaamisel kinnitab maksumaksja tuludeklaratsioonis, et ta ei ole maksustamisperioodil renditulu saanud. 153. Tuludeklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või tema esindaja. Piiratud teovõimega isiku (kaasa arvatud alla 18-aastase lapse) eest kirjutab tuludeklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja. Volitatud esindaja võib tuludeklaratsioonile alla kirjutada, kui maksumaksja ei ole võimeline tuludeklaratsioonile alla kirjutama haiguse või välisriigis viibimise tõttu. Esindaja peab Maksu- ja Tolliametile esitama volitust tõendava dokumendi.  Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine” lisa 3 (muudetud sõnastuses) Vorm E RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU (eurodes sendi täpsusega) Ettevõtja Isikukood Eesnimi Perekonnanimi Rea nr Summa Ettevõtlus SUM ettevõtlustulud (read 1.1 Välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandussaaduste kuni 1.2 + rida 1.3) ning temale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali võõrandamine. Põllumajandussaaduste võõrandamine deklareeritakse punktis 2 ja ettevõtjale 1. kuuluvalt kinnistult metsamaterjali võõrandamine punktis 3. SUM ettevõtlustulud (read 1.1.1 1.1. Ettevõtlustulud kuni 1.1.10) 1.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest 1.1.2. Renditulu 1.1.3. Litsentsitasu 1.1.4. Tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest Tulu ettevõtte ülevõtmisega saadud vara võõrandamisest Kinnisasja ja raieõiguse võõrandamine Aadress Kinnistu number 1.1.5. Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind 1.1.6. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega 1.1.7. Saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse ja kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust 1.1.8. Finantstulu 1.1.9. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud 1.1.10. Muu tulu SUM ettevõtlusega seotud kulud (read 1.2.1 kuni 1.2.11, v.a 1.2. Ettevõtluskulud rida 1.2.1.1) 1.2.1. Põhivara soetamismaksumus 1.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud 1.2.2. Real 1.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus 1.2.3. Soetatud kaup ja teenus 1.2.4. Töötajatele antud erisoodustused 1.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks 1.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks 1.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu 1.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud sotsiaalmaks 1.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud töötuskindlustusmakse 1.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse) ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud sotsiaalkindlustusmakse 1.2.11. Muud kulud  1.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasum/kahjum Tabeli 1 SUM ettevõtlus (K) SUM põllumajandus (rida 2.1 – 2. Põllumajandussaaduste võõrandamine rida 2.2 + rida 2.3 – rida 2.4) SUM ettevõtlustulud (read 2.1.1 2.1 Ettevõtlustulud kuni 2.1.3) 2.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest 2.1.2. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega 2.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud SUM ettevõtlusega seotud kulud (read 2.2.1 kuni 2.2.11, v.a 2.2. Ettevõtlusega seotud kulud rida 2.2.1.1) 2.2.1. Põhivara soetamismaksumus 2.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud 2.2.2. Real 2.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus 2.2.3. Soetatud kaup ja teenus 2.2.4. Töötajatele antud erisoodustused 2.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks 2.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks 2.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu 2.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud sotsiaalmaks 2.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud töötuskindlustusmakse 2.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse) ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud sotsiaalkindlustusmakse 2.2.11. Muud kulud 2.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasum/kahjum Tabeli1 SUM põllumajandussaaduste võõrandamine (K) 2.4. Täiendav mahaarvamine põllumajandussaaduste tulust Kuni 2877 eurot, kuid mitte rohkem kui: rida 2.1 – rida 2.2 + rida 2.3 > 0 Metsamaterjali võõrandamine SUM mets (rida 3.1 – rida 3.2 + Punktis 3 deklareeritakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali rida 3.3 – rida 3.4) 3. võõrandamine Aadress Kinnistu number SUM ettevõtlustulud 3.1. Ettevõtlustulud (read 3.1.1 kuni 3.1.3) 3.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest 3.1.2. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega 3.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud SUM ettevõtlusega seotud kulud (read 3.2.1 kuni 3.2.11, v.a rida 3.2. Ettevõtlusega seotud kulud 3.2.1.1) 3.2.1. Põhivara soetamismaksumus 3.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud 3.2.2. Real 3.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus 3.2.3. Soetatud kaup ja teenus 3.2.4. Töötajatele antud erisoodustused 3.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks 3.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks 3.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu  Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud 3.2.8. sotsiaalmaks Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud 3.2.9. töötuskindlustusmakse Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse) ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud 3.2.10. sotsiaalkindlustusmakse 3.2.11. Muud kulud 3.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasum/kahjum Tabeli 1 SUM metsamaterjali võõrandamine (K) 3.4. Täiendav mahaarvamine metsamaterjali võõrandamisest Kuni 2877 eurot, kuid mitte rohkem kui: rida 3.1 – rida 3.2 + rida 3.3 > 0 4. Ettevõtluse kasum/kahjum rida 1 + rida 2 + rida 3 5. Vastuvõtukulud Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% rea 4 positiivsest tulemist + täiendavalt 32 eurot iga FIE-na registris oleva kalendrikuu kohta 6. Erikonto muutus Erikonto kasv: Tabeli 2 rida 8, kuid mitte rohkem kui E vormi rida 4 – E vormi rida 5 positiivsest tulemist. Erikonto kahanemine: Tabeli 2 rida 12 (miinusmärgiga) 7. Korrigeeritud kasum/kahjum rida 4 – rida 5 – rida 6 8. Kasumi vähendamine eelmiste aastate kahjumi arvelt Tabeli 3 rea 9 kokku summa, kuid mitte rohkem kui rea 7 kasum 9. Ettevõtluse kasum/kahjum enne sotsiaalmaksuga rida 7 – rida 8 korrigeerimist Andmete loetelu ettevõtja ajutise töövõimetuse perioodide kohta on toodud tabelis 4 10. Sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse kasum/kahjum Kahjum kantakse tabeli 3 reale 8 (Täidab Maksu- ja Tolliamet) edasikantud kahjum Kui tegutsete ettevõtjana teatamis- või loakohustusega tegevusalal ning teie poolt esitatud majandustegevusteade ja teile antud tegevusluba on kantud majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse, siis esitatud tuludeklaratsiooniga kinnitate, et olete täitnud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse. Eraldi kinnitust majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse te esitama ei pea. Maksumaksja allkiri Kuupäev Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja esindaja allkiri  TABEL 1 VÄLISRIIGIS SAADUD ETTEVÕTLUSE KASUM VÕI KAHJUM (eurodes sendi täpsusega) Riik Tulu Tulu Ettevõtlusega Ettevõtluse Kinnipeetud Meetod liik summa seotud kulud kasum/kahjum või tasutud vabastusmeetod (V) Tulu – ettevõtluse krediidimeetod (K) tulumaks kulud 1.Ettevõtlus Kokku ettevõtlus (V): X X X X X X Kokku ettevõtlus (K): X X X X X 2. Põllumajandus- X saaduste võõrandamine X X Kokku põllumajandus- X X X X X X saaduste võõrandamine (V) Kokku põllumajandus- X X X X X saaduste võõrandamine (K) 3. Metsamaterjali X võõrandamine X X Kokku metsamaterjali X X X X X X võõrandamine (V) Kokku metsamaterjali X X X X X võõrandamine (K) TABEL 2 ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL (eurodes sendi täpsusega) Rea nr Konto number: Summa 1. Erikonto seis 1. jaanuaril Kui konto on avatud pärast 1.jaanuari, siis avamise kuupäeva seisuga. 2. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (TuMS § 37 lõike 7) 3. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa (TuMS § 37 lõike 7) 4. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (TuMS § 37 lõike 7) 5. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa (TuMS § 37 lõike 7) 6. Erikonto seis 31.detsembril Kui konto kasutamine erikontona on lõpetatud enne 31.detsembrit, siis lõpetamise kuupäeva seisuga ja summa peab olema 0 7. Erikontol oleva summa muutus Rida 6 - rida 1 + rida 2 + rida 3 - rida 4 - rida 5. Kasv (positiivne tulem), kahanemine (negatiivne tulem) 8. Ettevõtlustulu vähendamine erikonto kasvu arvelt Erikonto kasvu saab arvesse võtta mitte rohkem kui vormi E rida 4 – E vormi rida 5 positiivne tulem. Rea 8 summa kantakse vormi E reale 6 erikonto muutus 9. Maksustamisperioodil ettevõtluse kasumi vähendamiseks kasutamata erikonto kasv Rida 7 – rida 8 10. Eelmistest aastatest ettevõtlustulude vähendamiseks erikonto kasutamata osa Eelmise aasta tabeli 2 veerg 13 summa  11. Kasutamata erikonto osa arvelt vähenenud erikonto summa Rea 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4 12. Ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine Rea 7 negatiivne tulem plussmärgiga - rida 11. Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6 erikonto muutus E vormi reale 6 kantakse tulem miinusmärgiga. 13. Ettevõtlustulude vähendamiseks erikonto kasutamata osa edasikandmine järgmisse aastasse. Rida 9 + rida 10 - rida 11 – rida 2 + rida 4 TABEL 3 KAHJUMI EDASIKANDMINE (eurodes sendi täpsusega) Rea Aasta Edasikantud Ettevõtte üleandmisel Maksustamisperioodil Järgmisele aastale nr (täidab kahjum (TuMS § 37 lõige 7) arvesse võetav kahjum edasikantav kahjum Maksu- ja Eelmise aasta vormi üleantud saadud Rea 9 summa, kuid mitte Edasikantud kahjum – Tolliamet) E tabeli 3 veerg rohkem kui vormi E rea 7 üleantud kulud + saadud edasikantud edasikantud „Järgmisele kasum (positiivne tulem). kulud – maksustamis- kahjum kahjum Real 9 summa kokku kantakse perioodil arvesse võetud aastale edasikantav Veeru täitmisel Veeru täitmisel kahjum“ vormi E reale 8 kahjum. tuleb täita ka tabeli tuleb täita ka tabeli Kõige varasema aasta 3 lisa 3 lisa summat edasi ei kanta 1. 2011 X 2. 2012 3. 2013 4. 2014 5. 2015 6. 2016 7. 2017 8. 2018 9. Kokku: TABELI 3 LISA Ettevõtte üleandmisel: Registrikood Tegevusala 1. Ettevõtte andmed, kes andis edasikantud kahjumit üle Real 1 näidatakse registrikood ja tegevusala, millise ettevõtte edasikantud kahjumit üle anti 2. Ettevõtte andmed, kellelt saadi edasikantud kahjumit Real 2 näidatakse ettevõtja registrikood ja tegevusala, kellelt edasikantud kahjum saadi  VORMI E LISA Ettevõtte üleandmine (eurodes sendi täpsusega) Üleantud Ettevõtte Ettevõtte omandanud Erikontolt sealhulgas Üleantud edasikantud ettevõtte omandanud isiku registrikood üle antud ettevõtlustulu kahjumi summa (C) registrikood isiku tüüp summa vähendamiseks ja tegevusala FIE/juriidiline (A) kasutamata osa isik (B) TABEL 4 Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed Töövõimetuslehe Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse perioodi Haiguslehele kantud päevade arv, millal liik algus: lõpp: puudub õigus hüvitisele päev, kuu, aasta päev, kuu, aasta Haigusleht Hooldusleht x x x Sünnitusleht x x Lapsendamisleht x x Täitmise kord Üldsätted 1. Vormi E täidab maksustamisperioodil Eestis ja välisriigis ettevõtlustulu saanud residendist füüsiline isik. Vorm E esitatakse koos vormiga A. 2. Ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E ka juhul, kui isik ei ole äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või on lõpetanud ettevõtluse. 3. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või maksustatav tulu puudub. 4. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, sealhulgas notari, kohtutäituri ja vabakutselise loovisiku loometegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine:  1) kauba tootmisest; 2) kauba müümisest või vahendamisest; 3) teenuse osutamisest; 4) muust tegevusest. Ettevõtlustulu võib hõlmata ka tulumaksuseaduse §-s 16 sätestatud renditulu ning litsentsitasu. Ettevõtlusena ei käsitata füüsilise isiku väärtpaberite võõrandamist. 5. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta tulumaksuseaduse sätted laienevad ka notarile ja kohtutäiturile. 6. Ettevõtluse tulu ja kulu võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või kulutus tehti. Summad kajastatakse koos käibemaksuga. 7. E vormi ja E vormi tabelite esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või veerud. Hallil taustal read või veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-teenuste keskkonnas automaatselt tulemuse. Ettevõtlusega seotud tulud 8. Vormi E real 1 „Ettevõtlus“ näidatakse ettevõtlusest saadud tulud, välja arvatud omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste ning ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu ja tehtud kulud, mis deklareeritakse vastavalt ridadel 2 ja 3. Ridadel 1.1.1 kuni 1.1.10 näidatakse ettevõtlustulud ja ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11 ettevõtlusega seotud kulud. 9. Vormi E real 2 „Põllumajandussaaduste võõrandamine“ näidatakse omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulud. Ridadel 2.1.1 kuni 2.1.3 näitab ettevõtja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulu ja ridadel 2.2.1 kuni 2.2.11 tehtud kulud. 10. Vormi E real 3 „Metsamaterjali võõrandamine“ näitab ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulud. Ridadel 3.1.1 kuni 3.1.3 näitab ettevõtja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu ja ridadel 3.2.1 kuni 3.2.11 tehtud kulud. Rea metsamaterjali võõrandamine täitmise korral märgitakse vormil E ka kinnistu(te) number(rid) ja aadress. 11. Vormi E ridadel 1.1.1, 2.1.1 ja 3.1.1 näidatakse maksustamisperioodil kaupade müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (sealhulgas kinnisvara vahendamisest), samuti loomingulisest, teaduslikust või kutsetegevusest saadud tulu. 12. Vormi E ridadel 1.1.2, 2.1.2 ja 3.1.2 näidatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei arvestata võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmist renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamist renditulu saajale ega tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summat (tulumaksuseaduse § 16 lõige 1). 13. Kui renditulu või eluruumi üürilepingu alusel saadud üüritulu ei maksustata ettevõtlustuluna, siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.4 I. osas, kui tulumaks on kinni peetud või tabeli 5.4 II. osas, kui tulumaksu ei ole kinni peetud. 14. Vormi E real 1.1.3 näidatakse saadud litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja 3) juhul, kui tulu saaja on lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning litsentsitasu on tema ettevõtlustulu. Kui litsentsitasu ei maksustata ettevõtlustuluna, siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.1 I. osas, kui tulumaks on kinni peetud või tabeli 5.1 II. osas, kui tulumaksu ei ole kinni peetud. 15. Vormi E real 1.1.4 näidatakse tulumaksuseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud ja ettevõtluses kasutatud vara, kaasa arvatud broneeringu kui varalise õiguse võõrandamisest saadud tulu. Kinnisasja võõrandamisel või oma kinnisasjalt raieõiguse võõrandamise korral märkida kinnistu(te) number(rid). Kui füüsilisest isikust ettevõtja on võõrandanud vara, mille soetamismaksumus on ettevõtlustulust maha arvatud või mis on saadud teiselt füüsilisest isikust ettevõtjalt § 37 lõikes 7 sätestatud korras (ettevõtte üleandmise või pärimise käigus), siis loetakse selle vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind tema ettevõtlustuluks. 16. Vormi E real 1.1.5 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel. Vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa (tulumaksuseaduse § 37 lõige 4). Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuuks, loetakse, et vara on võetud isiklikku tarbimisse, kui maksumaksja on vara soetamismaksumuse oma ettevõtlustulust maha arvanud või kui vara on omandatud tulumaksuseaduse § 37 lõikes 7 sätestatud korras (ettevõtte üleandmise või pärimise käigus). Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (tulumaksuseaduse § 37 lõige 7). Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamiseks täidetakse vormi E lisa. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. 17. Vormi E ridadel 1.1.6, 2.1.2 ja 3.1.2 näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised, kaasa arvatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis (tulumaksuseaduse § 12 lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus. Seaduse alusel saadud, ettevõtlusega seotud mitterahaline toetus on maksuvaba (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 9). Loovisiku loomeliidult saadud toetus ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu ja vormil E ei deklareerita. Loovisiku loomeliidult ja spordiseaduse §-s 7 nimetatud isiku saadud välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa, näidatakse vormi A tabelis 5.1. 18. Vormi E real 1.7.1 näidatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumus või samalt varalt enne kehtiva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha arvatud (tulumaksuseaduse § 20 lõige 4). 19. Vormi E real 1.8.1 näidatakse finantstulu, sealhulgas laenudelt, hoiustelt ja muudelt varadelt saadud intressitulu. Siin näidatakse ka krediidiasutuse makstud intress raha hoiustamise eest erikontol (tulumaksuseaduse § 36 lõige 8). Kui krediidiasutus on väljamakstud intressilt kinni pidanud tulumaksu, siis deklareeritakse see intress vormi A tabelis 5.1. 20. Vormi E ridadel 1.1.9, 2.1.3 ja 3.1.3 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud (käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid), mis on ettevõtlustulust kassapõhiselt maha arvatud. Ettemaksukontolt tagastatud enammakse ja tasaarvestatud maksukohustus loetakse tuluks, kui enammakse on tekkinud kuludesse kantud maksukohustuse täitmisest. Sama liiki kohustuse tasaarvestamisel kantakse summa nii tuludesse kui ka kuludesse. Kui ettemaks on tekkinud tulumaksu enammaksest või tulumaksu ja/või sotsiaalmaksu avansilise makse enammaksest, siis seda tuluna ei näidata. 21. Vormi E real 1.1.10 näidatakse muu maksustatav ettevõtlustulu. Siin korrigeeritakse (suurendatakse) ka ettevõtlustulu saamata jäänud tuluga, mida maksumaksja oleks saanud, kui tehingute siirdehind oleks vastanud turuväärtusele. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku (tulumaksuseaduse § 8) vahelise tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, tekib ettevõtjal maksukohustus ning tulumaksuga maksustatakse summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele (tulumaksuseaduse § 14 lõige 7). Tehingute väärtuse määramise meetodid on kehtestatud rahandusministri 10. novembri 2006. a määrusega nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid”. Ettevõtlusega seotud kulud 22. Äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning notar ja kohtutäitur võib ettevõtlustulust maha arvata maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud (tulumaksuseaduse 6. peatükk). Maha võib arvata ka enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud, mis on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute hankimisega. 23. Vormi E ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11, 2.2.1 kuni 2.2.11 ja 3.2.1 kuni 3.2.11 näidatakse ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust mahaarvatavad dokumentaalselt tõendatud kulud. Algdokument peab vastama raamatupidamise seaduse nõuetele. 24. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 1) maksustamisperioodil tasutud tulumaksu, välja arvatud tulumaksuseaduse § 48 alusel tasutud tulumaksu;  2) seaduse alusel määratud ja maksustamisperioodil tasutud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 5) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust, välja arvatud tulumaksuseaduse § 33 lõikes 3 sätestatud reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulutusi; 7) pistist ja altkäemaksu; 8) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust; 9) kohustusliku kogumispensioni makset; 10) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel; 11) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 18 nimetatud haigushüvitist (tulumaksuseaduse § 34 punkt 14). Füüsilisest isikust ettevõtja teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud haigushüvitist ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga; 12) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 nimetatud välisriigis ettevõtlustulu teenimiseks (nimetatud tulu Eestis ei maksustata). 25. Vormi E ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus. Soetamismaksumus on vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (tulumaksuseaduse § 38). Põhivara on vara, mida ettevõtja kasutab ettevõtluses pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara hulka kuuluvad: 1) materiaalne põhivara (maa, ehitised, transpordivahendid, masinad ja seadmed, inventar, mööbel, kontoritehnika jms); 2) bioloogiline vara (loomad, taimed); 3) immateriaalne põhivara (arvutitarkvara, patendid, litsentsid jms). Näidatakse ka metsa majandamiseks tehtud vara omandamise, parendamise ja täiendamise dokumentaalselt tõendatud kulud metsaseaduse tähenduses. Kulude mahaarvamine on lubatud juhul, kui metsaomanik on kavandatavate tegevuste kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduse §-s 41 sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust. Põhivara soetamismaksumuse hulka kuulub muuhulgas makstud vahendustasu ja lõiv. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Antud põhimõtet rakendatakse ka parendus- ja täienduskulu kohta. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressita (tulumaksuseaduse § 38 lõige 2). 26. Vormi E ridadel 1.2.2, 2.2.2 ja 3.2.2 näidatakse ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara soetamismaksumuse või renditasu võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 27. Vormi E ridadel 1.2.3, 2.2.3 ja 3.2.3 näidatakse soetatud kauba (materjal, tooraine, pooltoode jms) ja teenuse maksumus. 28. Vormi E ridadel 1.2.4, 2.2.4 ja 3.2.4 näidatakse töötajatele antud erisoodustused, millelt on tasutud tulumaks. Tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusi teinud isik esitab maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud vormi TSD ja vormi TSD lisa 4 kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse rahandusministri 13.01.2011 määrusega nr 2 kehtestatud korrast „Erisoodustuse hinna määramise kord“. Kalendrikuul tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks töölepingu alusel töötav isik, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 51 teises lauses ja sama paragrahvi lõikes 56 nimetatud soodustuse saajaks on ainult töölepingu alusel töötav isik. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse eelnimetatud isikule seoses töösuhtega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuseks on ka soodustus, mida tööandja annab töötaja abikaasale, elukaaslasele, otse- või külgjoones sugulasele. Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustel. 29. Vormi E ridadel 1.2.5, 2.2.5 ja 3.2.5 näidatakse töötajatele antud erisoodustustelt tasutud tulumaks. 30. Vormi E ridadel 1.2.6, 2.2.6 ja 3.2.6 näidatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 7 kohaselt töötajatele antud erisoodustustelt ning erisoodustustelt tasutud tulumaksult arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks. 31. Vormi E ridadel 1.2.7, 2.2.7 ja 3.2.7 näidatakse töötajatele makstud palk, muu tasu ja haigushüvitis koos kinnipeetud ja tasutud summadega (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse). 32. Vormi E ridadel 1.2.8, 2.2.8 ja 3.2.8 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks. Siin näidatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluses osaleva abikaasa eest makstud sotsiaalmaks (sotsiaalmaksuseaduse § 61). 33. Vormi E ridadel 1.2.9, 2.2.9 ja 3.2.9 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud töötuskindlustusmakse. 34. Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid) ja kohalikud maksud. Siin ei näidata ettevõtluse tulult makstud tulumaksu (sealhulgas tulumaksu avansilist makset) ega Eesti sotsiaalmaksu (sealhulgas sotsiaalmaksu avansilist makset) või kohustusliku kogumispensioni makset. Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse ettevõtlustulult välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed, kui füüsilisest isikust ettevõtja on Maksu- ja Tolliametile esitanud välisriigi (Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ukraina või Kanada) tõendi A1 (E101) või muu samasisulise tõendi ja kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust. Füüsilisest isikust ettevõtja näitab kohustusliku kogumispensioni makse vormi A tabelis 9.1. 35. Vormi E ridadel 1.2.11, 2.2.11 ja 3.2.11 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud, sealhulgas: 1) töötaja tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine. Tulumaksuseaduse § 562 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta jooksul katnud töötaja tasemeõppe ja täienduskoolituse kulusid (välja arvatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punkti 10 alusel rahandusministri 29.11.2014 määrusega nr 60 kehtestatud vormi TSD lisal 4 ning käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6 deklareeritud koolituskulud), näitab sellised kulud rahandusministri 29.11.2014 määrusega nr 60 kehtestatud vormil INF 14; 2) ettevõtja enda tasemeõppe ja täienduskoolituse kulutused (välja arvatud tasemeõppe ja täienduskoolituse kulud, mis deklareeritakse käesoleva määrusega kehtestatud vormil A); 3) töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutused, mis vastavad tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustele. Juhul, kui tervise edendamiseks tehtud kulutused ei vasta § 48 lõike 55 tingimustele, maksustatakse need erisoodustusena ning deklareeritakse rahandusministri 29.11.2014 määrusega nr 60 kehtestatud vormi TSD lisal 4 ning käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6 Tulumaksuseaduse § 564 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta jooksul katnud töötajale eelnimetatud tervise edendamise kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, näitab sellised kulud määrusega nr 60 kehtestatud vormil INF 14. Kalendriaastal tehtud kulutusi ei summeerita, mis tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse; 4) ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustel kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Kalendriaasta jooksul tehtud kulutusi ei summeerita. See tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata või on alla 100 euro, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse; 5) ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes ettevõtja isiklikud toitlustamise kulud § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses, mille kohaselt võib ettevõtja esimese 15 päeva jooksul teha igal päeval toitlustamiskulutusi kuni 50 eurot ning järgmisel päeval 32 eurot. Täiendavalt võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtja tehtud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukorda, kui ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest;  6) töötaja lähetamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatust. 7) ettevõtja ja töötaja mootorsõidukijuhi koolitus, kui see on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega; 8) reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot; 9) ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakse, kusjuures ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmakse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga; 10) ettevõtluses kasutatud vara võõrandamise kulud; 11) ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intress (välja arvatud maksukorralduse seaduse alusel tasutud intress). 36. Tehtud mahaarvamisi vähendatakse, kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sarnaste tehingute turuväärtusest (tulumaksuseaduse § 14 lõige 7). 37. Vormi E ridadel 1.3, 2.3 ja 3.3 näidatakse välisriigis toimunud ettevõtluse kasum/kahjum. Tulumaksuseaduse § 45 kohaselt võib maksustamisperioodil välisriigis saadud tulult arvestatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta. Välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui on täidetud tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 sätestatud tingimused: 1) ettevõtlustulu on teenitud ettevõtja välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Püsiva tegevuskoha määratlemisel lähtutakse vastava riigi õigusaktides sätestatud määratlusest ning on oluline, et selles riigis oleks majandusüksus, mis tegeleb püsivalt ja reaalselt majandustegevusega; 2) välisriigis on ettevõtlustulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Välisriigis teenitud ettevõtlustulule vabastusmeetobi rakendamine oleneb (riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute (edaspidi maksuleping) olemasolu korral) maksulepingus sätestatud reeglitest. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. 38. Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise, tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel (tulumaksuseaduse § 36 lõige 5). Välisriigis saadud ettevõtluse kasum või kahjum (TABEL 1) 39. Välisriigis saadud ettevõtluse kasum või kahjumi tabelis (edaspidi tabel 1) näidatakse välisriigis ettevõtlusest saadud tulu riikide kaupa. Kui välisriigis on lisaks ettevõtlustulule saadud tulu ka põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisest, märgitakse need punktides 2 ja 3. Iga riigi kohta täidetakse üks rida. Veerus „Riik“ näidatakse riigi nimi, kus tulu saadi. Veerus „Tulu liik“ kood näidatakse tulud järgmiselt: 11 – intress (K); 12 – litsentsitasu (K); 14 - eraviisiline teenistus (ettevõtlustulu: K, V). Veerus „Tulu summa“ näidatakse välisriigis saadud tulu. Veerus „Ettevõtlusega seotud kulud“ näidatakse ettevõtlusega seotud kulud. Ettevõtlustulemi arvutamiseks arvatakse ettevõtlustulust maha välisriigi tulumaksuga maksustamist reguleeriva seaduse kohaselt lubatud ettevõtlusega seotud kulud. Veerus „Kinnipeetud või tasutud tulumaks“ näidatakse vastava riigi seaduse või välislepingu alusel välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks. Siin näidatud tulumaksu summa võetakse tulumaksuseaduse § 45 kohaselt arvesse Eestis tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel. Veerus „Meetod“ võib maksumaksja valida kas kasutab vabastusmeetodit või krediidimeetodit. Valikut tehakse olenevalt sellest, kuidas vabastusmeetodi kasutamise tingimused on täidetud. Vabastusmeetodi valimisel märgitakse V ning krediidimeetodi valimisel märgitakse K. Vabastusmeetodi valimisel (V) kantakse ettevõtluse kasum/kahjumi summa vormi A tabelisse 8.8 (välisriigis saadud, Eestis tulumaksuvaba tulu) ning maksustatakse sotsiaalmaksuga. Krediidimeetodi valimisel kantakse ettevõtluse kasum/kahjumi summa (tabeli 1 punkt 1) vormi E reale 1.3 (ettevõtlus), põllumajandussaaduste võõrandamise kasum/kahjumi summa (tabeli 1 punkt 2) vormi E reale 2.3 (põllumajandussaaduste võõrandamine) ja/või metsamaterjalide võõrandamine kasum/kahjumi summa (tabeli 1 punkt 3) vormi E reale 3.3 (metsamaterjali võõrandamine). 40. Vormi E ridadel 2.4 ja 3.4 näidatakse vastavalt omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadus tulust lubatud täiendav mahaarvamine tulumaksuseaduse § 32 lõikes 4 sätestatud piirmäära ulatuses (2877 eurot) mõlemalt tululiigilt eraldi, kuid mitte rohkem kui vastavalt read: (2.1 – 2.2 + 2.3 > 0) või (3.1 – 3.2 + 3.3 > 0). 41. Vormi E real 4 näidatakse ettevõtluse kasum/kahjum: rida 1 + rida 2 + rida 3. 42. Vormi E real 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Täiendavalt võib vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Terve kalendriaasta ettevõtlusega tegelemise korral on täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema perioodi jooksul, korrutatakse kalendrikuu vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude arvuga. 43. Vormi E real 6 näitab füüsilisest isikust ettevõtja lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avatud erikonto summa muutust. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil (tabeli 2 rida 8, kuid mitte rohkem kui E vormi (rida 4 – rida 5) positiivne tulem) arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud tulumaksuseaduse § 36 lõikes 7 sätestatud tingimused. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud välisriigis teenitud ettevõtlustulu laekumist erikontole. Eestis ei maksustata tulumaksuga ettevõtja välisriigis teenitud ettevõtlustulu, kui antud tulu on olnud välisriigis ettevõtja maksustatav tulu. 44. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule (tabeli 2 rida 12 miinusmärgiga). Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul kui vara antakse üle või pärandatakse isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust Kui FIE-l tekib vajadus vahetada krediidiasutust, siis tulenevalt tulumaksuseaduse § 36 lõikes 72 sätestatust ei too erikonto sulgemine ning uue erikonto avamine kaasa maksukohustuse tekkimist, kui suletud erikontol olnud kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates. Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodil (TABEL 2) 45. Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodi tabelis (edaspidi tabel 2) real 1 näidatakse erikonto seis aasta algul. Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis avamise kuupäeva seisuga. Rea 1. täidab Maksu- ja Tolliamet eelmise aasta tabeli 2 veeru 1 alusel, kui erikonto kasutamine on alanud enne 2018 aastat. Tabeli 2 ridadel 2 ja 3 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt ettevõtluse omandajale üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud ja kasutamata erikonto summa. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto summa (tabeli 2: rida 2 + rida 3) märkida tabeli „VORMI E LISA“ veergu „Erikontolt üle antud summa (A)“ ning üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (tabeli 2 rida 2.) märkida ka tabeli „VORMI E LISA“ veergu „sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“. Tabeli 2 ridadel 4 ja 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt saadud erikonto summa. Üle antud (isikule, kes jätkab Eestis ettevõtte tegevust) erikonto summat (tabeli 2: rida 2 + rida 3) ei arvestata erikonto vähenemisena ning saadud summat (tabeli 2: rida 4 + rida 5) ei arvestata erikonto kasvuna. Tabeli 2 real 6 näidatakse erikonto seis maksustamisperioodi lõpul. Rea 6. summa kantakse järgmise aasta reale 1. Ettevõtluse lõpetamisel deklareeritakse rea 2 summa vormi E real 8, kui on täitmata read 3 kuni 13. Tabeli 2 real 7 näidatakse erikontol oleva summa muutus. Kasv on positiivne tulem, kahanemine negatiivne tulem (märgitakse miinusmärgiga). Tabeli 2 read 8 kuni 13 täidab füüsilisest isikust ettevõtja, kes kannab erikontole suurema summa, kui on ettevõtluse tulem, või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisega (tulumaksuseaduse § 32 lõige 4). Tabeli 2 real 8 näidatakse ettevõtlustulust maksustamisperioodil maha arvatud erikonto kasvu osa, sealhulgas ka juhul, kui põllumajandussaaduste ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel täiendava mahaarvamise tegemisel on erikonto kasv suurem ettevõtluse tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse §-s 32 lubatud mahaarvamised. Real 8 näidatud summa kantakse vormi E reale 6. Tabeli 2 real 9 näidatakse erikonto kasvu osa, mis jäi ettevõtlustulust maha arvamata: (rida 7 – rida 8). Tabeli 2 real 10 näidatakse eelmistest aastatest ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (eelmise aasta tabeli 2 veerg 13). Tabeli 2 real 11 näidatakse, kasutamata erikonto osa arvelt vähenenud erikonto summa (rida 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4). Tabeli 2 real 12 näidatakse ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine: (rea 7 negatiivne tulem plussmärgiga – rida 11). Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6. Tabeli 2 real 13 näidatakse ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa edasikandmine järgmisse aastasse: (rida 9 + rida 10 – rida 11 – rida 2 + rida 4). Real 13 näidatud summa kantakse järgmise aasta tabeli 2 reale 10. 46. Vormi E real 6. näidatakse erikonto summa muutus. Siin näidatakse erikontol oleva summa kasv (tabeli 2 rea 8 summa) maksustamisperioodil, kuid mitte rohkem kui E vormi: (rida 4 – rida 5) positiivne tulem või erikonto summa kahanemine (tabeli 2 rea 12 tulem) maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel. Erikonto kahanemine näidatakse miinusmärgiga. 47. Vormi E real 7 näidatakse ettevõtluse kasum/kahjum, mis on korrigeeritud real 5 deklareeritud vastuvõtukuludega ja real 6 näidatud erikontol oleva summaga. 48. Vormi E rida 8. Tulumaksuseaduse § 35 alusel võib maksustamisperioodi ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi tulust (tabel 3). Kahjumi edasikandmine (TABEL 3) 49. Kahjumi edasikandmise tabelis (edaspidi tabel 3) veeru „Aasta“ täidab Maksu- ja Tolliamet. Edasikantud kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. Tabeli 3 veeru „Edasikantud kahjum“ ridadel 1 kuni 7 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru „Järgmisele aastale edasikantav kahjum“ andmete alusel ja veeru „Edasikantud kahjum“ real 8 näidatakse maksustamisperioodi vormi E rea 7 negatiivne tulem. Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahjum“ näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel maksustamisperioodil üle antud edasikantud kulud isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Kui üleandja lõpetab tegevuse, siis veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahjum“ võrdub veeruga „Edasikantud kahjum“. Kui üleandjal on mitu tegevusala ja annab üle ühe tegevusala vara, siis veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahjum“ on väiksem või võrdub veeruga „Edasikantud kahjum“. Veeru „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahjum“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3 lisa. Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahjum“ näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel saadud edasikantud kahjumid, mida maksumaksjal on õigus oma maksustatavast tulust maha arvata. Saadud kahjumid näidatakse samal aastal, millal need olid tekkinud (deklareeritud) üleandjal. Veeru „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahjum“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3 lisa. Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ näidatakse 2018. aastal tulude vähendamiseks eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahjumite kasutatud osa. Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ real 8 näidatakse maksustamisperioodil kasutatavad edasikantud kahjumite summa juhul, kui sama rea veerus „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahjum“ on näidatud saadud edasikantud kulu. Tabeli 3 real 9 näidatakse veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ kokku, kuid mitte rohkem kui vormi E rea 7 kasum (positiivne tulem). Rea 9 summa kantakse vormi E reale 8. Tabeli 3 veerus „Järgmisele aastale edasikantav kahjum“ deklareeritakse järgmiste maksustamisperioodide tabeli 3 veergu „Edasikantud kahjum“ edasikantavad kahjumid. Aastatel 2011 kuni 2017 tehtud tulude vähendamiseks kasutamata kahjumit saab edasi kanda seitsmele aastale. 2018. aastal tekkinud kahjumi saab edasi kanda kuni kaheksale aastale. VORMI E LISA 50. Vormi E lisa on kehtestatud tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel. Vormi E lisa täidab füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi üleandja), kes on maksustamisperioodil üle andnud ettevõtte hulka kuulunud vara isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (edaspidi omandaja). Eelnimetatut kohaldatakse ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olevale ettevõtte osale. 51. Vormi E lisa täidetakse iga ettevõtte kohta, mille vara maksustamisperioodil üle anti. Vara üleandmisel rakendub tulumaksuseaduse § 37 lõige 7 juhul, kui vara antakse äriregistrisse kantud isikule. Üle antud ettevõtte vara hulka kuuluvad ettevõtlusega seotud asjad, õigused ja kohustused (edaspidi üle antud vara). Omandaja jaoks on saadud vara soetamismaksumus null, välja arvatud juhul, kui hiljem on omandaja teinud kulutusi selle vara täiendamiseks või parendamiseks. 52. Vormi E lisa veerus „Erikontolt üle antud summa (A)“ näidatakse üle antud erikonto summa kokku (vormi E tabeli 2: rida 2 + rida 3). Tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel üle antud erikonto summat ei loeta erikonto vähenemiseks ning saadud summat ei loeta erikonto kasvuks. 53. Vormi E lisa veerus „sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“ näidatakse üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (vormi E tabeli 2 rida 2). 54. Vormi E lisa veerus „Üleantud edasikantud kahjumi summa (C)“ näidatakse üle antud tulumaksuseaduse § 35 kohaselt edasikantud ettevõtluse tulust suuremad kulud (vormi E tabeli 3 veerg 4). 55. Kui pärast vara üleandmist üleandja ettevõte lõpetatakse ning üleandmata vara võetakse isiklikku tarbimisse, deklareeritakse isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind vormi E real 1.1.5. 56. Kui ettevõtte vara üleandmisel on üleandja saanud tasu, loetakse, et vara on müüdud ning deklareeritakse see vormi E real 1.1.4. 57. Vormi E real 9 arvutatakse kasum/kahjum enne tekkepõhist sotsiaalmaksuga korrigeerimist. Füüsilisest isikust ettevõtja lõpliku 2018. aasta sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet füüsilise isiku tuludeklaratsiooni E vormi rea 9., tabelite 1 ja 4 ning maksukohustuslase registri andmete alusel ning näitab arvutuskäiku tuludeklaratsiooni infolehel. 58. Vormi E tabelis 1 deklareeritud välisriigis saadud ettevõtluse kasumi või kahjumi, mille tulumaksuga maksustamisel on ettevõtja valinud veerus „Meetod“ vabastusmeetodi (V), võtab Maksu- ja Tolliamet sotsiaalmaksukohustuse arvutamisel arvesse sotsiaalmaksuga maksustatava ettevõtlustulu suurendamisena või vähendamisena (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 11). 59. Maksu- ja Tolliamet arvestab füüsilisest isikust ettevõtja vormi E tabelis 4 deklareeritud andmeid järgmistel juhtudel: 1) Füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on olnud 2018. aastal ajutiselt töövõimetu, sotsiaalmaksu aasta miinimumkohustus arvutatakse proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ettevõtja on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmeid oma ajutise töövõimetuse perioodide kohta (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 10). Maksu- ja Tolliamet ei võta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestuses arvesse tabelis 4 deklareeritud töövõimetuslehe perioodi, mille kohta oli äriregistris tehtud ettevõtluse peatamise, hooajalisuses jms kanne ettevõtlusega mittetegelemise kohta. 2) Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 kohaselt arvatakse füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust arvatakse maha tema haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat arvestuslikku haigushüvitist, mis vastab füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule. Arvestusliku haigushüvitise mahaarvamist ei rakendata juhul, kui eelmisel kalendriaastal ei ole füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu tasunud. Arvestuslik mahaarvamine ei vähenda ka tulumaksukohustust. Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed (TABEL 4) 60. Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabeli (edaspidi tabel 4) veerus „Töövõimetuse liik“ näidatakse töövõimetuslehe või välisriigi arsti tõendi liik: haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht. Tabeli 4 veerus „Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse periood“ märgitakse töövõimetuslehe või välisriigi arsti tõendi alusel töövõimetusperioodi algus ja lõpp. Ühel real näidatakse kogu ajutise töövõimetuse periood /esmane ning järgleht). Siin näidatakse kõiki töövõimetuslehtede liikide algus- ja lõppkuupäevad. Kui kalendriaastal oli mitu töövõimetuslehte, siis väli täidetakse kronoloogiliselt töövõimetuslehe alguskuupäeva järgi. Kui töövõimetuslehe alguskuupäev on enne 01.01.2018, siis näidatakse alguskuupäeva veerus 01.01.2018 ning kui lõppkuupäev on pärast 31.12.2018, siis näidatakse lõppkuupäeva veerus 31.12.2018. Tabeli 4 veerus „Haiguslehele kantud päevade arv, millal puudub õigus hüvitisele“ näidatakse haiguslehe teise kuni kaheksa päevase perioodi hulka kuuluvate päevade arv, mis ei vasta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 nimetatud tingimustele, sealhulgas:  päevad, mille eest Haigekassa maksab haigushüvitist alates esimesest või teisest päevast (kutsehaigus, tööõnnetus, kuriteo tõkestamine, elundi ülekandmine, haigestumine raseduse ajal) ning  päevad, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 60 alusel haiguslehel tehtud kanne ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu kohta (joove; vastuvõtule mitteilmumine; muu ravi eiramine). See veerg täidetakse ainult haiguslehe puhul. 61. Ettevõtluse tulust mahaarvatava sotsiaalmaksu summa saamiseks jagatakse enne maksumääraga korrutamist maksustatav tulu 1,33-ga (tulumaksuseadus § 14 lõige 53), kui ettevõtluse maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust. Jagamistehet ei tehta tulumaksuseaduse § 14 lõigetes 54 ja 55 sätestatud juhul ning juhul, kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust. 62. Pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist ja kui ettevõtja ei ole kantud registrisse, siis laekunud ettevõtlustulu puhul jagatakse summa enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. 63. Kui tulumaksuseadus § 14 lõige 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kantakse vähendamiseks kasutamata osa edasi järgmistele maksustamisperioodidele. 64. Kui tulumaksuseadus § 14 lõige 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. 65. Kui vormi E real 10 sotsiaalmaksuga korrigeeritud tulem on miinusmärgiga, siis kantakse nimetatud tulem ilma miinusmärgita tabeli 3 veergu „Edasikantud kahjum“ reale 8 66. Vormi E esitamisega kinnitab füüsilisest isikust ettevõtja, et ta on täitnud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 30 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustuse või, et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30 lõige 7). Enda majandustegevusteadete ja tegevuslubade andmeid saab vaadata teabeväravast: eesti.ee või majandustegevuse registri veebilehelt: mtr.mkm.ee. Kui isik tegutseb erinõuetega tegevusalal s.t et on esitatud majandustegevusteade või on antud tegevusluba ja isik ei esita tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul peale tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega, siis loetakse isik majandustegevusest täielikult loobunuks ning talle antud tegevusload ja majandustegevusteated kustutatakse majandustegevuse registrist või samalaadsest registrist vastavalt MsüS-s sätestatud regulatsioonile.  EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „“Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmine Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 44 lõike 7 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruses nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) vormi A lisa „Tabelite 5.1–5.6, 6.1, 6.3– 6.6, 7.1, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 lisalehed“ (lisa 2);“; 2) määruse lisad 1–3 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 3) määruse lisa 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisad: Lisa 1 vorm A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon” Lisa 2 vormi A lisa „Tabelite 5.1–5.6, 6.1, 6.3– 6.6, 7.1, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 lisalehed“ Lisa 3 vorm E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu” Lisa 5 vorm MM „Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu“  Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine” lisa 5 (muudetud sõnastuses) Vorm MM MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUMIL ASUVA JURIIDILISE ISIKU TULU (eurodes sendi täpsusega) Periood………………… a Maksumaksja Isikukood või selle puudumisel sünniaeg Eesnimi Perekonnanimi Mitteresidendist juriidilise isiku nimi Juriidilise isiku residendiriik Registreerimisnumber residendiriigis Postiaadress residendiriigis Tegevusala I osa Rea nr Summa 1 2 3 1. Tulu majandustegevusest 2. Majandusaasta kogutulu 3. Kui rida 1 : rida 2 > 50% (protsentides), siis vormi MM osa II ei täideta. Kui rida 1 : rida 2 ≤ 50% (protsentides), täidetakse vormi MM osa II. II osa Rea nr Summa 1 2 3 1. Ettevõtlustulu X 2. Müügitulu 3. Finantstulu 4. Muu ettevõtlustulu 5. Ettevõtlustulu kokku (read 2─4) 6. Ettevõtlusega seotud kulud X 7. Kaubad, toore, materjal ja teenused 8. Mitmesugused tegevuskulud 9. Tööjõu kulud 10. Vara soetamismaksumus 11. Muud ärikulud 12. Finantskulud 13. Erakorralised kulud 14. Muud ettevõtlusega seotud kulud 15. Ettevõtlusega seotud kulud kokku (read 7─14)  Ettevõtluse tulem: rida 5 - rida 15 (positiivne tulem või null) 16. Külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulud, kuid mitte enam kui 2% rea 16 positiivsest 17. summast Ettevõtluse tulem, millest on maha arvatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulud: 18. rida 16 - rida 17 Eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude maksustamisperioodi 19. tulust mahaarvatav osa (tabeli A rida 9 veerg „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“), kuid mitte enam kui rida 18 20. Maksustatav tulu: rida 18 – rida 19 21. Juriidilise isiku asukohamaa tulumaks 22. Juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks: rida 20 x maksustamisperioodi maksumäär 23. Eesti tulumaksu piirsumma maksustamisperioodil: rida 22 x 1/3 Eesti tulumaksu piirsumma ja asukohamaa tulumaksu vahe: rida 21 - rida 23. Negatiivse 24. tulemi korral täidetakse read 25─28 Maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus (vormi MM lisa veerg 8.2 rida “Kokku", 25. %) 26. Maksumaksja osa juriidilise isiku tulust: rida 20 x (rida 25 : 100) 27. Juriidilise isiku tasutud tulumaks kokku: rida 27.1 + rida 27.2, sealhulgas: 27.1. Eestis kinnipeetud tulumaks 27.2. asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks 28. Maksumaksja osa juriidilise isiku tasutud tulumaksust kokku: rida 27 x (rida 25 : 100) Maksumaksja allkiri Kuupäev Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja esindaja allkiri Märkused 1. Residendist füüsilise isiku tulu hulka kuulub madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu vastavalt tulumaksuseaduse §-s 22 sätestatule. 2. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormile A ka vorm MM ja vormi MM lisa. 3. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu loetakse residendist maksumaksja tuluks, kui juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all (tulumaksuseaduse 22 lõige 2) ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile (§ 22 lõige 3). 4. Residendist füüsiline isik on kohustatud deklareerima vormi MM lisas kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik jaotas maksumaksjale kasumit või mitte. 5. Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Mitmelt madala maksumääraga territooriumil asuvalt juriidiliselt isikult saadud tulude puhul täidetakse iga juriidilise isiku kohta eraldi vorm MM. 6. Vormi MM ei täideta ning madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata juriidilist isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta (tulumaksuseaduse § 10). 7. Madala maksumääraga territooriumiks ei loeta rahandusministri 18. detsembri 2014. a määrusega nr 55 “Nimekiri territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks” kinnitatud nimekirja kantud territooriumi. 8. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele, kui tulumaksuseaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata tulumaksuseaduse §-s 34 nimetatud kulusid. 9. Tulud ja kulud näidatakse tehingu päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. 10. Vormi MM ridadel 2 kuni 5 näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu. Tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga (brutosumma). 11. Vormi MM ridadel 7 kuni 14 on lubatud ettevõtlustulust maha arvata juriidilise isiku maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud vastavalt 6. peatükis sätestatule. 12. Vormi MM real 16 näidatakse ettevõtluse tulem. Kui ettevõtluse tulem (rida 16) moodustab üle 50% juriidilise isiku majandusaasta tulust, ei käsitata juriidilist isikut madala maksumääraga territooriumil asuvana ja vormi MM ridu 17 kuni 28 ei täideta. Kui 50%-ne tingimus ei ole täidetud, täidetakse vormi MM read 17 read 28. 13. Vormi MM real 17 näidatakse külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised (tulumaksuseaduse § 33 lõige 1). 14. Vormi MM real 18 näidatakse ettevõtluse kasum/kahjum, mis on korrigeeritud real 17 deklareeritud vastuvõtukuludega. 15. Vormi MM real 19 näidatakse vastavalt tulumaksuseaduse §-le 35 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Summa saadakse tabeli A rea 9 veerust „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“. TABEL A KAHJUMI EDASIKANDMINE (eurodes sendi täpsusega) Rea Aasta Edasikantud kahjum Maksustamisperioodil arvesse Järgmisele aastale edasikantav kahjum nr (täidab Eelmise aasta vormi MM tabeli A võetav kahjum Edasikantud kahjum – üleantud kulud + saadud Maksu- ja veerg „Järgmisele aastale Rea 9 summa, kuid mitte rohkem kui kulud – maksustamisperioodil arvesse võetud Tolliamet) edasikantav kahjum“ vormi MM rea 18 kasum (positiivne kahjum. tulem) Kõige varasema aasta summat edasi ei kanta Real 9 summa kokku kantakse vormi MM reale 19 1. 2011 X 2. 2012 3. 2013 4. 2014 5. 2015 6. 2016 7. 2017 8. 2018 9. Kokku: 16. Tabelis A veeru „Aasta“ täidab Maksu- ja Tolliamet. Edasikantud kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. Tabeli A veeru „Edasikantud kahjum“ ridadel 1 kuni 7 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru „Järgmisele aastale edasikantav kahjum“ andmete alusel ja veeru „Edasikantud kahjum“ real 8 näidatakse maksustamisperioodi vormi MM rea 18 negatiivne tulem. Tabeli A veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ näidatakse 2018. aastal tulude vähendamiseks eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahjumite kasutatud osa. Tabeli A veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ real 8 näidatakse maksustamisperioodil kasutatavad edasikantud kahjumite summa juhul, kui sama rea veerus „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahjum“ on näidatud saadud edasikantud kulu. Tabeli A real 9 näidatakse veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ kokku, kuid mitte rohkem kui vormi MM rea 18 kasum (positiivne tulem). Rea 9 summa kantakse vormi MM reale 19. Tabeli A veerus „Järgmisele aastale edasikantav kahjum“ deklareeritakse järgmiste maksustamisperioodide tabeli A veergu „Edasikantud kahjum“ edasikantavad kahjumid. 17. Aastatel 2011 kuni 2017 tehtud tulude vähendamiseks kasutamata kahjumit saab edasi kanda seitsmele aastale. 2018. aastal tekkinud kahjumi saab edasi kanda kuni kaheksale aastale. 18. Vormi MM real 21 näidatakse juriidilise isiku poolt tasumisele kuuluv asukohamaa tulumaksu summa. 19. Vormi MM real 22 näidatakse juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks. 20. Vormi MM real 23 näidatakse Eesti tulumaksu piirsumma lähtuvalt tulumaksuseaduse § 10 lõikest 1. 21. Vormi MM real 24 näidatakse juriidilise isiku asukohamaa tulumaksu ja Eesti tulumaksu piirmäära vahe. Kui rida 21 - rida 23 tulem on negatiivne, siis täidetakse read 25 kuni 28. Kui rida 21 - rida 23 tulem on positiivne, siis ridu 25 kuni 28 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 22. Vormi MM real 25 näidatakse maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus. Täidetakse vormi MM lisa veeru 8.2 rea “Kokku” alusel. Maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma tuluosa enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonis iseseisvalt. Vormi MM rea 25 väärtus võib olla alla 10%. 23. Vormi MM rida 26. Füüsilise isiku tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulust. Füüsilisele isikule langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile. 24. Vormi MM real 27 näidatakse juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku. Maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata nimetatud tuludelt tasutud või kinnipeetud tulumaksu. 25. Vormi MM real 27.1 näidatakse Eestis kinnipeetud tulumaks (tulumaksuseaduse § 41). 26. Vormi MM real 27.2 näidatakse juriidilise isiku asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks. 27. Vormi MM real 28 näidatakse maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust kokku: rida 27 x (rida 25 : 100).  SELETUSKIRI Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmine 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ kehtestatud vorme, et tagada nende kooskõla aastatel 2016 ja 2017 vastu võetud ning 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muudatustega. 2018. aastal jõustus tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) muudatus, mille kohaselt rakendatakse residendist füüsiliste isikute tulule maksuvaba tulu kuni 6000 eurot kalendriaastas, kusjuures maksuvaba tulu rakendamine sõltub tulu suurusest. Maksuvaba tulu rakendamisel käsitatakse tuluna lisaks TuMS 3. peatükis sätestatud maksustatavale tulule ka maksustamisperioodil saadud TuMS § 44 lõikes 13 nimetatud tulu, §-s 50 nimetatud, äriühingult saadud dividende ja omakapitali väljamakseid, mis on äriühingu tasandil maksustatud, kuid ei maksustata füüsilise isiku tuluna, samuti ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summat. Maksuvaba tulu kasutamise õigus on lisaks residendist füüsilisele isikule ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) residendil, kes on saanud osa oma aastasest maksustatavast tulust Eestis. Selline mitteresident saab maksuvaba tulu kasutada proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema maksustatavas kogutulus. Tulumaksuga maksustatakse ning deklareeritakse residendist füüsilise isiku laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt ning väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress. 2018. aastal jõustunud TuMS § 17 muudatuse alusel loetakse maksustatavaks tuluks lepinguriigi, sealhulgas Eesti residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress. Eelnõuga muudetakse füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ettevõtlustulu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamise ning maksude arvestamise ja deklareerimise reegleid. Tehtavad muudatused puudutavad vastuvõtu- ja reklaamikulude ning tasutud sotsiaalmaksu ettevõtlustulust mahaarvamist. Lisaks muudetakse FIE-le sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise reegleid töövõimetuse perioodi kestel. Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ja deklareeritakse ka FIE enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ning ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud dokumentaalselt tõendatud enda toitlustamise kulusid. FIE tuludeklaratsioonis muudetakse kahjude edasikandmise reegleid ja aega, pikendades seda seitsmelt aastalt kümnele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Jelena Reiman (tel: 611 3402, e-mail: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Heili Jaamu (tel: 611 3645, e- mail: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse rahandusministri 14. juuni 2011. a määrust nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ (edaspidi määrus) (RT I, 20.10.2017, 7). Eelnõu on järgmiste seaduste rakendusakt: 1) tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 19.12.2016, § 1 punktid 1–2, 4–6, 8, 12–21, 23, 26 ja 27 jõustusid 01.01.2018); 2) tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 19.06.2017, § 1 punktid 3–5, 8, 10, 12–14, 16, 21–33 ja 36 jõustusid 01.01.2018); 3) sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 13.12.2017, jõustus 01.01.2018); 4) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (Riigikogus vastu võetud 19.06.2017, jõustus 01.01.2018); 5) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 10.01.2018, jõustus 01.02.2018); 6) töövaidluse lahendamise seadus (Riigikogus vastu võetud 14.06.2017, jõustus 01.01.2018); 7) kõrgete riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 06.12.2017, jõustus 01.01.2018); 8) spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 13.12.2017, jõustus 01.01.2018); 9) kaitseliidu seadus ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 11.04.2018, jõustus 01.05.2018); 10) kinnisvara avalikes huvides omandamise seadus (Riigikogus vastu võetud 06.06.2018, jõustus 01.07.2018). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Residendist füüsiline isik esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulude kohta Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil saadud tulust maha arvata maksuvaba tulu. Kuni 31.12.2017 kehtinud TuMS § 23 sõnastuse kohaselt oli kalendriaasta maksuvaba tulu 2160 eurot (180 eurot kalendrikuus). Alates 2018. aastast kehtib uus maksuvaba tulu ja selle arvutamise kord. TuMS § 23 alusel maksuvaba tulu arvutatakse regresseeruvana ehk alates teatud tulutasemest vähenevana. Kalendriaasta maksuvaba tulu arvutatakse tuludeklaratsiooni alusel ning residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu kuni 6000 eurot. Kui tulu summa on suurem kui 14400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa valemi alusel: 6000 – 6000 / 10800 x (tulu summa – 14400) ning maksuvaba tulu ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 6000. Vältimaks maksumaksjate ebavõrdset kohtlemist (olenevalt sellest, milline on maksumaksjate sissetulek) on maksuvaba tulu suuruse määramisel arvesse võetud nii füüsilise isiku Eestis maksustatav tulu, kui ka sellised tululiigid, mida topeltmaksustamise vältimise eesmärgil ei loeta Eestis tulumaksuga maksustatavaks tuluks. Sellised tululiigid on: 1) välisriigis töötamise eest saadud TuMS § 13 lõikes 4 nimetatud tulu või erisoodustus (vormi A tabel 8.8, brutosumma); 2) välisriigis teenitud TuMS § 14 lõikes 10 sätestatud ettevõtlustulu (vormi E tabel 1, brutosumma); 3) Eesti äriühingult saadud dividendid ja omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud (vormi A tabel 7.1, netosumma);  4) välisriigis saadud § 18 lõikes 11 nimetatud dividendid, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või saadud lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud (vormi A tabel 8.8, brutosumma); 5) tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata (vormi A tabel 8.8, brutosumma); 6) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (vormi A tabel 7.2, netosumma). Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu kalendrikuus on 500 eurot ning selle rakendamise õigus sõltub tulu suurusest. Maksuvaba tulu 500 eurot on kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Vahemikku 1200–2100 eurot kuus jääva tulu puhul väheneb maksuvaba tulu järk-järgult ühtlaselt ning üle 2100 euro suurusest tulust maksuvaba tulu kasutamise õigus puudub. Võttes aluseks TuMS §-s 23 sätestatud arvutuskäiku, lubatakse väljamakse tegijal enne residendist füüsilisele isikule tehtavalt väljamakselt maha arvata igas kalendrikuus kuni 500 eurot maksuvaba tulu summa (eeldusel, et maksustatav väljamakse on vähemalt nii suur), mis on arvutatud järgmise valemi alusel: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 500. Maksumaksja võib oma väljamakse tegijale esitatud avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise. Väljamakse tegija arvab residendist füüsilisele isikule väljamakse tegemisel tulust maha TuMS § 42 lõikes 1 nimetatud maksuvaba tulu maksumaksja kirjaliku avalduse alusel. Kui maksumaksja saab maksustatavat tulu mitmelt väljamaksjalt, võib ta avalduse esitada ainult ühele väljamaksjale. Maksumaksja, kes saab samaaegselt tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja TuMS §-s 13 nimetatud väljamaksjalt (palgatulu) ja kelle tulu ei ületa 500 eurot, võib ta TuMS § 42 lõike 23 alusel esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale väljamaksjale. Oluline on, et töötav pensionär saab tööandja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel jagada maksuvaba tulu kuni 500 euro ulatuses. Kuna TuMS § 23 kohaselt ei ole maksuvaba tulu summa enam kõigile ühtne, ehk tulu suurenedes maksuvaba tulu järk-järgult väheneb, siis ei saa enam kalendrikuu maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa edasi kanda kalendriaasta järgmistele kuudele. Maksustatavast tulust ei arvata enam maha kuni 31.12.2017 kehtinud TuMS § 232 ja § 233 alusel pensionist ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisest täiendavat maksuvaba tulu. Nimetatud maksuvaba tulu eriliike ei rakendata seoses üldise maksuvaba tulu suurendamisega 6000 euroni aastas. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest tehtavate mahaarvamiste, samuti väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksu- ja Tolliamet kannab eeltäidetud tuludeklaratsioonile järgnevad andmed: 1) maksustamisperioodi tulu; 2) maksustamisperioodi maksuvaba tulu (TuMS § 23); 3) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (TuMS § 23); 4) TuMS §-s 50 nimetatud (dividendid ja omakapitali väljamakse) füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu (TuMS § 23); 5) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summa (TuMS § 28);  6) tööandja tehtud töötaja eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksete või vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade maksuvaba osa (TuMS § 13 lõike 3 punkt 15); 7) kinnipeetud töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed (TuMS § 281 lõiked 1 ja 2); 8) TuMS § 571 lõikes 52 nimetatud andmed väärtpaberite võõrandamise kohta. Maksuvaba tulu arvestamise õigus on ka lepinguriigi residendist füüsilisel isikul. Kui isik sai maksustamisperioodil vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, on tal õigus arvata TuMS §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu maha oma Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Määruse lisa 1 vormi A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon“ II. osa „Maksustatav tulu“ tabelis 5.1 „Palk ja muu tasu“ deklareeritakse maksustamisperioodil Eestis saadud tulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas palgatulu, ajutise töövõimetuse hüvitis, maksustatav stipendium, pension, intress jms. Alates 01.01.2018 käsitletakse TuMS § 17 lõike 1 alusel residendist füüsilise isiku maksustatava tuluna ning deklareeritakse igasugune maksustamisperioodil saadud intress. Kuni 31.12.2017 kehtinud TuMS § 17 lõikes 2 sätestatud erandina ei maksustatud tulumaksuga intressi, mis on saadud hoiuselt lepinguriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse lepinguriigis asuvas püsivas tegevuskohas (edaspidi krediidiasutus). Alates 01.01.2018 tunnistati kehtetuks TuMS § 17 lõige 2, mille tulemusel loetakse maksustatavaks tuluks ning deklareeritakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil saadud intress, mis on saadud krediidiasutuse hoiuselt. Tulenevalt TuMS § 41 punktist 4 tuleb krediidiasutusel residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt edaspidi tulumaks kinni pidada, välja arvatud juhul, kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress on saadud TuMS §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. TuMS § 171 lõike 2 punkti 4 kohaselt käsitatakse finantsvarana ka krediidiasutuses avatud hoiuselt saadud intressi, mille maksukohustust on füüsilisel isikul võimalik investeerimiskontot kasutades edasi lükata. TuMS § 19 lõike 3 muutmise alusel ei maksustata tulumaksuga rahvusvahelisi ja riiklike kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse antavaid haridus- ja spordipreemiaid. Eesti Vabariigi haridusseadust täiendati uue paragrahviga 351, milles oleva regulatsiooni kohaselt määrab Vabariigi Valitsus silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid. Tulumaksuga ei maksustata vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist. Tulenevalt spordiseaduse §-st 92 võimaldatakse maksuvabalt maksta ka spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutsevale spordikohtunikule arvestuslikku kuluhüvitist kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. TuMS § 13 lõike 3 punktide 41–46 kohaselt ei maksustata tulumaksuga Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele ja § 79 lõike 31 alusel riigisekretärile, kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele, prokuratuuriseaduse § 223 alusel riigi prokurörile, õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile, riigikontrolli seaduse § 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile välja makstud esinduskulusid, mis ei ületa eelnimetatud seadustes sätestatud piirmäära (igakuised esinduskulud 20% ametipalgast). Vormi A tabelis 6.5 „Tulu finantsvaralt“ näidatakse TuMS §-s 171 sätestatud finantsvaralt saadud kasu või tulu korral tekkiv maksukohustus, mida võib §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata. Tulenevalt TuMS § 44 lõikest 61 kui isik tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid, on ta kohustatud täitma tabeli 6.5 ning esitama tuludeklaratsiooni. Tabeli 6.5 I. osa veeru „Edasikantav summa“ täitmisel kannab Maksu- ja Tolliamet edasikantava viimase rea summa järgmise aasta esimese rea veergu „Konto sissemakse jääk enne tehingut“. Juhul, kui maksustamisperioodil ei ole investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid tehtud ning isikul ei tekki muude kohustuste alusel kohustust esitada tuludeklaratsiooni, kannab Maksu- ja Tolliamet eelmisest maksustamisperioodist esimese rea veergu „Konto sissemakse jääk enne tehingut“ üle kantud summa järgmise aasta esimese rea veergu „Konto sissemakse jääk enne tehingut“. Sellisel juhul tagatakse eelmistel maksustamisperioodidel tehtud investeerimiskontode sissemaksete automaatse edasikandmise ilma tuludeklaratsiooni esitamata. Vormi A tabelites 7.1 ja 7.2 deklareeritakse tulu, mida täiendavalt rakendatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel. Tabelis 7.1 näidatakse Eesti äriühingult saadud dividendid ja muud kasumieraldised (laekunud summa) TuMS § 50 lõigete 1 ja 11 alusel, mis on äriühingu tasandil maksustatud, kuid ei ole maksustatud füüsilise isiku maksustatava tuluna, ning omakapitali väljamaksed aktsia- või osakapitalist, jms. Väljamakse liik näidatakse rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 13 vormi INF1 alusel: DK – dividendid ja muud kasumieraldised TuMS § 50 lõigete 1 ja 11 ning § 502 alusel; AOV – aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksed; AOT – aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksed; LJV – äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised; OKS – omakapitali summa äriühingu kustutamisel registrist, kui tema vara ei kasutata jätkuvalt Eestis majandustegevuses; MOV – muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed TuMS § 50 lõigete 2, 21 ja 22 alusel. Tabelis 7.2 näidatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra. Vormi A III. osa „Mahaarvamised“ tabelites 9.1–9.7 on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust teha TuMS 4. peatüki §-des 23─281 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatud piirangutega. TuMS § 46 lõike 1 alusel arvutab Maksu- ja Tolliamet tasutava maksusumma, võttes arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi TuMS-s sätestatud piirmäärade ulatuses. Maksukohustuse arvutamisel võtab Maksu- ja Tolliamet TuMS-s sätestatud mahaarvamised arvesse järgmises järjekorras: 1) töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (TuMS § 281 lõiked 1 ja 2) 2) vabatahtliku kogumispensioni sissemakse (TuMS § 28) 3) välisriigis tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (TuMS § 281 lõige 3) 4) maksuvaba tulu (TuMS § 23) 5) kingitused ja annetused (TuMS § 27) 6) eluasemelaenu intressid (TuMS § 25) 7) koolituskulud (TuMS § 26) 8) täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (TuMS § 231). Tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse tehtud kingitusi ja annetusi ning tasutud eluasemelaenu intressi ja koolituskulu kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja maksustamisperioodi maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades TuMS § 282 lõikeid 2 ja 3. Sealhulgas eluasemelaenu intresse võetakse arvesse kuni 300 eurot (TuMS § 282 lõige 1). Vormi A tabelis 10 näitab maksumaksja abikaasale üleantavad kasutamata mahaarvamised (TuMS § 25 eluasemelaenu intressid, § 26 koolituskulud, § 231 laste täiendav maksuvaba tulu). TuMS § 234 alusel võib residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest täiendava maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. Kui TuMS §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intressid ja §-s 26 nimetatud koolituskulud ületavad TuMS §-s 282 nimetatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste kasutamata osa oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus (välja arvatud §-s 231 sätestatud juhul). Määruse lisa 3 vormi E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“ muudatused tulenevad TuMS ja sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) muutmisest, mille eesmärk on FIE tegutsemise soodustamine ning laiendada töötajatele kehtestatud maksusoodustusi või sotsiaalseid tagatisi ka FIE-le. Eesmärgi täitmiseks on muudetud FIE ettevõtlustulu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamise ja deklareerimise reegleid. Uuendatud vormil E näidatakse tulud ja kulud järgmiselt: - ridadel 1.1 ja 1.2 ettevõtluse tulud ja kulud - ridadel 2.1 ja 2.2 põllumajandussaaduste võõrandamise tulud ja kulud - ridadel 3.1 ja 3.2 metsamaterjali võõrandamise tulud ja kulud. Tulenevalt 01.01.2018 jõustunud TuMS § 32 lõikest 6 on FIE-l lubatud ettevõtlustulust täiendavalt maha arvata töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi kuni 100 euro ulatuses kvartalis, mis vastavad TuMS § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustele. Nimetatud säte kohaselt ei maksustata erisoodustusena: 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. FIE võib kanda kuludesse ka enda tervise edendamiseks tehtud kulutused TuMS § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustel kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Kalendriaasta jooksul tehtud kulutusi ei summeerita. See tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata või on alla 100 euro, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse. Ühtlustamas äriühingu ja FIE kulude mahaarvamist käsitletakse alates 01.01.2018 kuluna ka FIE ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemise korral ettevõtja isiklikud toitlustamise kulud TuMS 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses, mille kohaselt võib FIE esimese 15. päeva jooksul teha igal päeval üksnes enda isiklikud toitlustamiskulutusi kuni 50 eurot ning järgmisel päeval 32 eurot. FIE isiklikud toitlustamise kulud, mis ületavad TuMS 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid, ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Tulenevalt TuMS §-s 34 sätestatud ei ole lubatud FIE ettevõtlustulust maha arvata: – kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud TuMS § 33 lõikes 3 sätestatud juhul, mille kohaselt võib tulust maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta ei ületa 10 eurot; – füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summa, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel; – SMS § 3 punktis 18 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist. SMS § 3 punkti 18 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga isiku haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud haigushüvitist, kuid maksustatakse tulumaksuga. Vormi E real 2.3 näidatakse tabelis 1 deklareeritud andmete alusel välisriigis saadud ettevõtluse kasum või kahjum. Tulenevalt TuMS § 34 punktist 15 tulust ei arvata maha kulutusi, mis on tehtud TuMS § 14 lõikes 10 nimetatud välisriigis ettevõtlustulu teenimiseks. Nimetatud sätte alusel ei maksustata Eestis välisriigis teenitud ettevõtlustulu tulumaksuga, kui on täidetud kaks järgmist tingimust: – ettevõtlustulu on teenitud välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu; – nimetatud tulu on välisriigis maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Välisriigis teenitud ettevõtlustulu on vabastatud üksnes tulumaksust.. Sotsiaalmaksu tuleb välisriigis teenitud ettevõtlustulult tasuda SMS-s sätestatud korra kohaselt. Tabelit 1 täiendatakse veeruga „Meetod“, milles FIE näitab kas maksuarvestuses ta kasutab vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Maksumaksja võib valida vabastusmeetodi, kui on täidetud TuMS § 14 lõikes 10 sätestatud topeltmaksustamise vältimise tingimused või ta võib valida TuMS §-s 45 sätestatud tasaarvestusmeetodi. Vormi E real 5 „Vastuvõtukulud“ näitab FIE maksustamisperioodil külaliste ja koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. 2017. aastal võis FIE maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata külaliste ja äripartnerite vastuvõtmise kulutusi mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud lubatud mahaarvamised. Alates 01.01.2018 on lubatud külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutuste mahaarvamisele täiendavalt 2% piirmäärale arvata maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta ning aasta kohta on täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kalendriaastast lühema tegutsemise perioodi korral arvatakse ettevõtlustulust vastuvõtukulud maha proportsionaalselt tegutsetud kuude arvuga. Vormi E real 6 näitab FIE lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avatud erikonto summa muutust tabeli 2 alusel. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil (tabeli 2 rida 8, kuid mitte rohkem kui E vormi (rida 4 – rida 5) positiivne tulem) arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule (tabeli 2 rida 12 miinusmärgiga). Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab FIE sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu, millest on tehtud TuMS §-s 32 sätestatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikonto summa kasvuks ei loeta TuMS § 14 lõikes 10 nimetatud välisriigis teenitud ettevõtlustulu laekumist erikontole. Vormi E rea 7 „Korrigeeritud kasum/kahjum“ negatiivse tulemi võib kanda edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Kehtiva TuMS § 35 lõike 1 alusel võib ettevõtlustulust suuremad kulud edasi kanda kuni seitsmele maksustamisperioodile. Ei ole lubatud üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. Tulenevalt 2018. aastal jõustunud TuMS § 35 lõikest 1 pikendatakse FIE kahjumite edasikandmise perioodi kümnele aastale. Kümme aastat on üldjuhul piisav periood, et ka suuremad investeeringud tasuksid ennast ära ehk FIE saab selle osa ettevõtluse kuludest, mis ületavad kulu tegemise aastal saadud ettevõtlustulu, maha arvata hiljemalt kümnendal aastal teenitud ettevõtlustulust. Pärast kümne aasta möödumist kulu tegemisest seda enam edasi kanda ei saa. Rakendusreeglite kohaselt pikendatakse ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmise perioodi nii aastal 2018, kui ka 2019 ühe aasta võrra. Vormi E rida 8 „Kasumi vähendamine eelmiste aastate kahjumi arvelt“. Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust (vormi E tabel 3) ning 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa võib maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Alates 2020. aastast on võimalik ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine kuni kümme aastat. Vormi E real 8 näidatakse eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kahjumid tabeli 3 rea 9 veeru „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ kokku summa. Vormi E real 9 arvutatakse ettevõtluse kasum või kahjum enne tekkepõhise sotsiaalmaksuga korrigeerimist. SMS § 2 lõike 1 punkti 5 alusel maksab FIE sotsiaalmaksu maksustamisperioodil saadud tulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. FIE maksab sotsiaalmaksu mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt (ülempiir) aastas, arvestades SMS § 2 lõigetes 5 ja 11 sätestatut. SMS § 2 lõike 5 kohaselt maksab FIE sotsiaalmaksu aastas vähemalt maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 12-kordselt summalt (miinimumkohustus), välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) SMS § 2 lõigetes 6, 7, 8 ja 10 sätestatud juhul; 2) FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik; 3) FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustatud seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel. Ettevõtjal, kes on ajutiselt töövõimetu, on SMS § 2 lõike 10 alusel õigus maksta sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui FIE on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmeid oma ajutise töövõimetuse perioodide kohta. Ajutise töövõimetuse korral on FIE-l õigus vähendada ka sotsiaalmaksu miinimumkohustust. SMS § 3 punkti 18 alusel ei maksustata enam sotsiaalmaksuga ning vähendatakse maksustamisperioodi sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit FIE haigestumise teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud haigushüvitist, mis vastab FIE eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule (arvestades SMS § 2 lõikes 5 sätestatut). Sotsiaalmaksu arvestuslikku mahaarvamist ei rakendata, kui eelmisel aastal sotsiaalmaksu ei ole tasutud. Samuti ei rakendata seda tulumaksukohustuse arvutamiseks (TuMS § 34 punkt 14). Ajutise töövõimetuse perioodi ei arvestata sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvutamisel. FIE näitab enda töövõimetuslehe andmed tabelis 4. Vormi E tabelis 4 deklareeritakse järgmised andmed: 1) töövõimetuslehe liik: haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht; 2) töövõimetuslehe alusel töövõimetusperioodi algus ja lõpp;  3) haiguslehele kantud päevade arv, millal puudub õigus hüvitisele ehk haiguslehe teise kuni kaheksa päevase perioodi hulka kuuluvate päevade arv, mis ei vasta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 nimetatud tingimustele, sealhulgas:  päevad, mille eest Haigekassa maksab haigushüvitist alates esimesest või teisest päevast (kutsehaigus, tööõnnetus, kuriteo tõkestamine, elundi ülekandmine, haigestumine raseduse ajal) ning  päevad, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 60 alusel haiguslehel tehtud kanne ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu kohta (joove, vastuvõtule mitteilmumine, muu ravi eiramine). Vormi E real 10 arvutatakse TuMS § 14 lõike 53 alusel sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse kasum või kahjum. Ettevõtluse tulust mahaarvatava sotsiaalmaksu summa arvutamiseks jagatakse enne maksumääraga korrutamist maksustatav tulu 1,33-ga, kui ettevõtluse maksustamisel kohaldatakse Eesti SMS-st. Sisuliselt on tegemist ettevõtlustulust tasutava sotsiaalmaksu mahaarvamisega. Sama maksubaasi kasutatakse lisaks sotsiaalmaksule tulumaksu arvutamisel (välja arvatud TuMS § 34 punktides 14 ja 15 sätestatud juhul). FIE-l tekib ettevõtlustulu maksustamisel kaks võimalust olenevalt sellest, kas maksustamisel kohaldatakse Eesti SMS-st või mitte. Kui Eesti SMS-st kohaldatakse, siis jääb kehtima senine kord, mille kohaselt TuMS § 34 punkti 12 alusel ei arvata ettevõtlustulust maha välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmakseid ning enne tulu- ja sotsiaalmaksu arvutamist jagatakse ettevõtluse tulem 1,33. Kui Eesti SMS-st ei kohaldata ning FIE on Maksu- ja Tolliametile esitanud lepinguriigi tõendi vormi A1 (E101), siis ettevõtlustulemit sotsiaalmaksu kohustuse arvesse võtmiseks ei vähendata ehk ettevõtlustulemit 1,33 ei jagata. Vormi E on täiendatud tabeliga VORMI E LISA „Ettevõtluse üleandmine“ (määruse endine lisa 4 vormi E lisa „Ettevõtte üleandmine“). Vormi täidab FIE (edaspidi üleandja), kes on maksustamisperioodil üle andnud ettevõtte hulka kuulunud vara isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (edaspidi omandaja). Määruse lisa 5 vormil MM „Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu“ on muudetud tabelit A „Kahjumite edasikandmine“. Kehtiva TuMS § 35 lõike 1 sõnastuse alusel võib ettevõtlustulust suuremad kulud edasi kanda kuni seitsmele maksustamisperioodile. Tulenevalt 2018. aastal jõustunud TuMS § 35 lõike 1 uuest sõnastusest pikendatakse kahjumite edasikandmise perioodi kümnele aastale. 2018. aastal võib ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust ning 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa võib maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Alates 2020. aastast võimalik ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine kuni kümme aastat. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus eelnõuga seotud küsimusi ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 kehtestatud deklaratsioonivormid viiakse kooskõlla TuMS, SMS ja teiste seaduste muudatustega ning täpsustatakse deklaratsioonivormide täitmist ja esitamist Maksu- ja Tolliametile. Eelnõuga ei kaasne eraldiseisvaid mõjusid. Mõjud tulenevad ning neid on analüüsitud määruse aluseks oleva seaduste muutmise seaduste vastuvõtmisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse eelnõuga muudetakse mitteolulisel määral kehtivaid vorme. Määruse rakendamine eeldab Maksu- ja Tolliametilt väikeses mahus kulutuste tegemist kehtivate vormide muutmiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. 7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS ja Maksu- ja Tolliametile. 26. september 2018 a. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-1049 - Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c45ab55-5757-4e36-951f-46770af0f32b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c45ab55-5757-4e36-951f-46770af0f32b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main