Jana Stahl Teie 11.09.2018 nr
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA
[email protected] Meie 12.10.2018 nr 7-4/181254/1804294
Isikuandmete kustutamine rahvusnimekirjast
Austatud Jana Stahl
Küsisite õiguskantsleri hinnangut, kas on põhjendatud Kultuuriministeeriumi nõue kustutada
rahvusnimekirjast nende inimeste andmed, kellel rahvastikuregistri kohaselt ei ole Eesti
kodakondsust või kes ei ela Eestis. Märkisite, et vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse
varasema tõlgenduse kohaselt võis vähemusrahvuse nimekirjas olla ka inimene, kes oli sündinud
Eestis enne Teist maailmasõda, kuid ei omanud rahvastikuregistri kohaselt Eesti kodakondsust,
ning inimesed, kes elavad väljaspool Eestit.
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse (VRKAS) § 1 kohaselt käsitletakse
vähemusrahvusena Eesti kodanikke, kes:
– elavad Eesti territooriumil;
– omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga;
– erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest;
– on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks
nende ühisele identiteedile.
Seega on seadusega kehtestatud nõue, et rahvusnimekirja kandmiseks peab inimesel olema Eesti
kodakondsus ning ta peab elama Eestis. Rahvusnimekirjas olevate inimeste elukoha ning
kodakondsuse andmete täpsustamise nõue ei ole õigusvastane.
Küsisite veel, kas inimene on loobunud sünniga omandatud Eesti kodakondsusest seetõttu, et
rahvastikuregistris puudub kanne Eesti kodakondsuse kohta. Põhiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on igal
lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Laps omandab
sellisel juhul Eesti kodakondsuse automaatselt.1 Juhul kui inimene on sündinud Eestis enne Teist
maailmasõda ja vähemalt üks tema vanematest oli Eesti kodanik, võis ta suure tõenäosusega
omandada sünnijärgselt Eesti kodakondsuse. Kui mingi õigus on antud vaid Eesti kodanikele, siis
tuleb kodakondsuse olemasolu tõendada. Eesti kodakondsusesse kuulumise väljaselgitamiseks ei
ole ette nähtud eraldi menetlust. Seda hinnatakse Eesti kodaniku isikut tõendavate dokumentide
taotlemisel. Selle menetluse käigus kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kas taotlejal on Eesti
kodakondsus. Nende dokumentide alusel saab ka tõendada kodanikuks olemist. Kodakondsuse
tõendamise nõue ei tähenda, et riik kohtleks neid inimesi kodakondsusest loobununa.
Kodakondsusest loobumiseks peab inimene sõnaselgelt soovi avaldama.
1
B. Aaviksoo jt. Kommentaarid §-le 8. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, p 18.
2
VRKAS § 9 kohaselt kustutatakse rahvusnimekirjast andmed siis, kui inimene seda soovib, kui ta
loobub Eesti kodakondsusest, asub alaliselt välisriiki elama või sureb.
Vabariigi Valitsuse 01.10.1996 määrusega nr 238 kinnitatud „Vähemusrahvuste
rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise kord“ sätestab, et vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus
on kohustatud iga aasta esimese kvartali jooksul kontrollima ja täpsustama rahvusnimekirju.
Täpsustused ja muudatused tehakse pärast seda, kui Siseministeerium on need andmed üle
kontrollinud ja kultuuriminister kinnitanud (korra § 6).
Kuigi Kultuuriministeerium pidas varem õigeks, et rahvusnimekirja kanti ka inimesi, kes Eestis ei
elanud, oli see vastuolus seaduse nõuetega. Riigikohus on öelnud, et kuigi haldusorgan võib oma
püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada
eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt võib
õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada või seda muuta, kuid järgida tuleb usalduse kaitse
põhimõtet (HMS § 66 lg 1, § 64 lg 1, § 67). Haldusmenetluse seaduse § 67 lõige 2 sätestab:
„Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist
usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või
on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles
avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.“
Rahvusnimekirjast kustutamine ei piira õigusi ülemäära. Hoolimata sellest, et inimese andmed
kustutatakse rahvusnimekirjast, on tal õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ning rääkida kaasa
rahvusgrupi õigusi puudutavates küsimustes. VRKAS § 6 näeb ette, et vähemusrahvuse kultuuri-
ja haridusasutuste ning usukoguduste tegevusest võivad osa võtta Eestis elavad välismaalased,
kuid nad ei saa valida ega olla valitud või määratud kultuuriomavalitsusasutuste juhtorganitesse.
Rahvusnimekiri võetakse aluseks kultuuriomavalitsuse juhtorganite valimistel valijate nimekirja
koostamisel. Nimekirja kantud inimesed saavad otsustada valimiste korraldamise üle ja valimistel
osaleda (VRKAS § 15 jj).
Kultuuriministeerium arvestas rahvusnimekirja täpsustamisel muudatuste mõju valimiste
korraldusele. Ministeeriumi 19.05.2016 kirja nr 11-2/10-3 kohaselt peeti silmas, et vastavad
muudatused ei mõjutaks valimiskorraldust lühikest aega enne valimiste toimumist. Seetõttu
kinnitas Kultuuriministeerium 2016. aastal rahvusnimekirja varasema praktika järgi, kuid palus
edaspidi nimekirja täpsustamisel arvestada seaduse nõudeid.
Loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Kultuuriministeerium
Kristiina Albi 693 8412,
[email protected]
Katre Tubro 693 8429,
[email protected]
2
RKHKo 06.12.2004, nr 3-3-1-53-04, p 13; 29.05.2006, nr 3-3-1-23-06, p 12.