Kiri

Eesti Rahvusringhääling Teie: [email protected] Meie:11.10.2018 nr 1.4-1/1800 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Märgukiri töö- ja puhkeaja nõuete täitmise osas Tööinspektsioon on lõpetanud väärteomenetluse nr 3-2/5615 seoses Eesti Rahvusringhäälingus (edaspidi ERR) ilmnenud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega, kuna karistusseadustiku kohaselt ei saa avalik-õiguslikku juriidilist isikut väärteomenetluse korras karistada, sest talle ei kohaldu tavapärased juriidilise isiku vastutuse sätted. Siiski peame oluliseks välja tuua, et menetluse kestel ilmnenud rikkumised olid olulised ning kutsume ERR juhtkonda tõsiselt mõtlema töö ümberkorraldamisele sel moel, et rikkumisi rohkem ei esineks ning tegemist oleks tööandjana eeskujuliku asutusega. Igal tööandjal on üldine kohustus tagada kõigis tööga seotud olukordades töötajate ohutus ja tervis. Ka riigi ülesandeid täites ei tohi ära unustada töötajate vajadust hea ja turvalise töökeskkonna järele. Käesoleva kirjaga anname teada ERR-is toimunud haldusjärelevalve tulemustest ning selgitame töötajate töö- ja puhkeaja regulatsiooni eesmärki. Tööinspektsioon teostas 20.03.2018 ERR-is töösuhete järelevalvemenetlust, mille käigus tuvastas, et ajavahemikul 05.04.2018 - 08.06.2018 ei võimaldatud ERR-i töötajatele igapäevast puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku kohta ning iganädalast puhkeaega vähemalt 36 järjestikust tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Nimetatud rikkumiste kohta on koostatud kontrolli protokoll nr 3-1/2360-26. Normid, mis reguleerivad töötajate töö- ja puhkeaega on kehtestatud töötajate tervise kaitseks ja ennetavaks tervisekahju vältimiseks, mistõttu ei pea rikkumiste tulemusel olema tekkinud või tuvastatud kahjulikke tagajärgi. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastamiseks. Tervisekahju vältimine on lisaks üksikisiku tasandile ka avalikes huvides, sest töövõimetud või terviseprobleemidega isikud koormavad piiratud avalikke ressursse, seega omab puhke- ja tööajanõuete rikkumine tööandja poolt ühiskondlikku tähtsust. 1. Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse TLS-s kehtestatud tööaja piiranguid. Rõhutame, et tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada nelja peamist nõuet: • järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46), • tagada töötajale tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2), • tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ning • tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 Tööandjal on oluline meeles pidada, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Sellest tulenevalt võib töötaja teha täistööajaga töötades kokkuleppel maksimaalselt viis tundi ületunnitööd (täistööaeg 8 tundi + 5 tundi ületunnitööd) ning summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus ületada 13 tundi. Kui töötaja töötab 24-tunnises ajavahemikus rohkem kui 13 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lõige 5). TLS kehtestab nõude, mille kohaselt tuleb töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul üldjuhul tagada vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega (TLS § 52 lg 1 ja 2). Teistsugused kokkulepped on tühised. Kuigi summeeritud tööaja arvestuse korral võib puhkeaega lühendada 36 tunnile, ei tohi tööaja summeeritud arvestus viia töötajate ebavõrdse kohtlemiseni. Tööandja ei saa nõuda, et töötaja töötaks 6 päeva nädalas aastaringselt, sest selline töötamine oleks vastuolus TLS §-s 52 nimetatud iganädalase puhkeaja reeglitega ja sätte üldise eesmärgiga. Üldpõhimõtte kohaselt peab igal töötajal olema keskmiselt iga nädala kohta kaks vaba päeva, mis tähendab, et kui mõnel nädalal ongi summeeritud tööajaga töötaval töötajal ainult 36 tundi järjestikust vaba aega, siis peab järgnema selline periood, mis keskmist arvestades tagaks töötajale siiski iga tööl oldud 7-päevase ajavahemiku kohta kaks vaba päeva, et oleks piisavalt aega tervise taastamiseks. Töö- ja puhkeaja reeglitest põhjalikumalt Tööelu portaalist ja Tööinspektsiooni kodulehelt http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg ning http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/too--ja-puhkeaeg/puhkeaeg/toopaevasisene-vaheaeg https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_too_ja_puhkeaeg_est_2016_web 2. Kindlasti ei tohiks unustada, et ületunnitöö rakendamiseks on vajalik töötaja nõusolek. Rõhutame, et ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, seega on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Tööandja saab erandjuhtudel nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist, kuid üksnes juhul, kui tegemist on tööandja organisatsiooni või tegevusega seotud ettenägematute asjaoludega. Kui pooled lepivad kokku ületunnitöö hüvitamises rahas, tuleb seda teha 1,5-kordses mahus (TLS § 44 lg 7). Samuti juhime tähelepanu, et valveajal ei ole töötaja kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis kokkulepitud tingimustel tööandja korraldusi täitma asuma. Siinjuures tuleb tööandjal tähele panna, et valveaega saab tööandja rakendada üksnes kokkuleppel töötajaga. Öötöötajate suhtes kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS) tulenevad erinõuded ning tööaja piirang. TLS § 50 seab öötöötaja tööajale piirangu, mille kohaselt ei tohi töötaja tööaeg olla üldjuhul pikem keskmiselt 8 tunnist 24tunnise ajavahemiku jooksul. Öötöö suhtes kohaldatavatest piirangutest rohkem infot Tööelu portaalist: http://tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/too--ja-puhkeaeg/ootoo/ootootaja-tooaja-piirangud Rõhutame, et tööandja on kohustatud TTOSi § 13 lg 1 p 7 prim alusel korraldama tervisekontrolli öötöötajale nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud. Öötööks loetakse TLSi § 45 lg 1 kohaselt töötamist ajavahemikus 22:00–06:00. Öötöötaja on iga töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma tavalisest igapäevasest tööajast. Töö- ja puhkeaja ning öötöö reeglitest Tööinspektsiooni kodulehelt ning Tööelu portaalist: http://www.ti.ee/est/avaleht/ http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/too-ja puhkeaeg/puhkeaeg/toopaevasisene-vaheaeg http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/ootoo 3. Tööandjana peaksite tähelepanu pöörama, et liiga pikad tööpäevad võivad põhjustada liigset vaimset koormust. Kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe, tekib tööstress. Tööstressi tekitavate teguritest seatakse esikohale liiga suur töökoormus, aga olulisel kohal on ka vastutuse rohkust vähese kontrolli või otsustusvabaduse kontekstis. Tööstressiga seostatakse südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Täiendavate töösuhteid puudutavate küsimuste korral on Teil alati võimalik pöörduda Tööinspektsiooni juristi ([email protected]) poole. 2 Lisaks eeltoodule pakume võimalust kasutada töökeskkonnaga tegelemisel Tööinspektsiooni tasuta töökeskkonna konsultandi teenust, mis võimaldab saada personaalsemat tuge ja nõu muu hulgas töökeskkonna kohandamiseks töötajatele. Töökeskkonnakonsultandi kutsumiseks saatke palun e-kiri aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silja Soon Järelevalve osakonna juhataja Teadmiseks: Raadio ja Televisiooni Tehniliste Töötajate Ametiliit, [email protected] 3