Kiri

Dokumendihalduse tegevused, roll ja tulevik Liivi Karpištšenko Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium infoühiskonna teenuste arendamise osakond 19.09.2018 ATNi ja DHNi 13.03.18 koosolek • MKMi ülevaade • DHSide/IHSide arendussoovid • otsus DHS arendused peatada (v.a väikearendused) • puudub teadmine DHSidesse jäävast teabest • asutustes tähtaegselt hävitamata ja Rahvusarhiivi andmata dokumente? • Koosolekul otsustati: DHN selgitab välja, mis ministeeriumide valitsemisalas jääb DHSidesse, mis liigub menetlussüsteemidesse Vahepealsed tegevused • DHN selgitas 13.03.–23.05.18 välja, mis jääb DHSidesse ja 13.03.–25.06., kui palju on aegunud teavet • KaM võttis kasutusele uue „infohaldussüsteemi“/„juhtimissüsteemi“ • VäM tegi majasisese vajaduste analüüsi, ettevalmistused IHSi ärianalüüsi tellimiseks; selgus SiM IHSi vajadus • LifeUp tutvustas uut IHSi (TTÜ) • Webware uudiskiri: WD uus kujundus ja uue avalehe kontseptsioon • Delta kasutuselevõtmist on jätkatud DH põhitegevus ja roll • DH kaasatus protsesside/teenuste arendamisse puudulik (mis liigub DHSist välja, DHSi valik, säilitustähtajad, dubleerimine, majasisesed protsessid) • Enne 1997. a loodud või saadud arhivaale on Rahvusarhiivile üle andmata – 1960ndatest, 1950ndatest, … (2018. a andis KRA üle 1896–1986) • Säilitustähtaja ületanud arhiiviväärtuseta dokumente on hävitamata (sh paberil hävitatud, DHSis hävitamata) • Kulud ja riskid: hoidlapinnad, dokumentide/metaandmete migreerimise kulu DHSi vahetamisel, isiku- jm andmete kaitse, vormingute vananemine, dokumentide kiire leidmine • Hävitamise ja üleandmise venimise peamine põhjus: tööjõu puudus! Mis jääb DHSidesse? • 2018–2022 liigub DHSidest välja suur hulk dokumente ja menetlusi: - riigihanked, sh kõik lepingud (RHR) (+RTIP?); - riigi kinnisvara (KVR); - personalitöö, varade haldus (RTIP ja SAP), - majanduskulude hüvitamine (RTIP ja SAP); - eelarvestamine ja kuluarvestus (KAIS); - õigusloome? (EIS? analüüsi etapis); - strateegiad ja arengukavad? (EIS?); - ametite/inspektsioonide põhitegevus (menetlussüsteemid) - KOVide dokumente lemmikloomade registrisse, kalmisturegistrisse, EHISesse, STARi, ka RTIPi (teenistuslehed) Mis jääb DHSidesse? DHSidesse jäävad peamiselt: - välisriikidega vahetatavad dokumendid; - teabenõuded-selgitustaotlused-märgukirjad; - koostöökokkulepped; - töörühmade, nõukogude jms tööga seotud dokumendid; - sisemist töökorraldust reguleerivad dokumendid; - asutusesisesed dokumendid (memod, protokollid); - väikese mahuga eripäraste menetluste dokumendid Mis veel jääb DHSidesse? • Hetkel DHSis mõne infosüsteemi majasisese menetluse osa, nt SFOS (taotluse ettevalmistamine), RHR (hanke ettevalmistamine, hanked alla väikehanke piirmäära) • Ametite vahel on erinevusi ministeeriumide kaupa (menetlusdokumentide dubleerimine/mittedubleerimine DHSi väljasaatmiseks, säilitamiseks jm, kogu protsess DHSis) DH roll ja tulevik (idee arutamiseks) • Teabehaldus tervikuna jääb igasse ministeeriumi (teadmine vajalik, sh teenuste arendamiseks). Sh liigitusskeem, kuna see on seotud protsesside ja teenustega. • DH kui tugiteenus RTKsse, analoogselt personali ja finantsiga • DH tugiteenuse sisu (vastutus tsentraalne, asukoht? – asukohal alternatiivid): - DHNi töö – ühtlustab, lahendab praktilise töö küsimusi, nõuded DHSile (sh metaandmeloend), tarkvara valik (?), valik: mis on üldistatav ja saab minna RTIPi - DH protsess = tööprotsess, mis jääb DHSi ja on ühine. Ettepanek ühtlustada ja ühtlustab DH (vrdl lähetuste protsess, mida ei ühtlustatud) - koostöö teabehalduse juhtidega, kui DHSi jäävad ka asutuse spetsiifilised protsessid (nt põhitegevus ameti menetlussüsteemis ja dokumentide hoidmine v. väljasaatmine DHSis, väikeste asutuste – nt ÕKK – töö) - DHSi dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine - DHSi dokumentide säilitamise haldus (arhiivi andmine, hävitamine, seire) - kasutajate nõustamine ja tugi ning korrad/juhised (DHS, DH protsess, otsingud) - partner RIA-le: DHX, ADIT, RIHA (DHSi info, XML-varamus DH varade haldus)  ID-kaart 2019a Margus Arm eID valdkonnajuht 19.09.2018  ID-kaart 2018(19?) (2018 lõpp) • Hetkeseis: – Testkaardid olemas, teenusepakkujad saavad tellida RIA-st ([email protected]) – Puudub isikuandmete fail (andmeväljad on olemas, puudub sisu) – Sertifikaadi profiil on veel muutumas (CDP läheb välja) – Baastarkvara enamuses toetatud – CA-na jätkab SK ID Solutions AS • Edasi: – Uue kaardi tugi tuleb ainult DigiDoc4 rakendusse – eTeenused peavad oma lahendusi testima uue kaardiga – Kaartide väljastus võib olla juba detsember 2018. – Alates 01.01.2019 Digidoc4 koostab ainult ASICE formaadis dokumente – Teenusepakkujad, kellel on SK tasuline OCSP leping, saavad edaspidi BDOC ka koostada – Kui soov kasutada tasuta AIA OCSP, siis ainult ASICE ja lisaks ajatempli lisamine (nt RIA Proxy kaudu). – Peab olema valmis vastu võtma ASICE faile (nt RIA SiVa teenus) PKI arhitektuur Vana vs uus CA  Teenused 24/7 + OCSP – AIA OCSP http://aia.sk.ee/esteid2018 (tasuta) – Kommerts OCSP teenus endiselt kättesaadav (SK lepingulised kliendid) + CRL (tühistusnimekiri) – Ei ole kajastatud sertifikaadi sees (CDP), ei ole auditeeritud teenus – Tühistatud ja peatatud sertifikaadid – Kehtivus 12h (10h väljastuse intervall) + LDAP – esteid.ldap.sk.ee:636 kasutades LDAPS protokolli – Migratsioon „pragune  uus“ – Otsing omaniku isikukoodi (serialNumber) kujul PNOEE-38001085718 või sertifikaadi CN (CommonName) välja järgi kujul: JÕEORG,JAAK- KRISTJAN,38001085718  Lõppkasutaja sertifikaat https://installer.id.ee/media/id2019/  OID tunnused Card Type General PBGB Sub-OID: Type (identity Sub-OID: document type OID document = 1) Identity card of Estonian 51361 1 1 citizen Identity card of European 51361 1 2 Union citizen Digital identity card 51361 1 3 Digital identity card of e- 51361 1 4 resident Residence card of long-term 51361 1 5 resident Residence card of temporary 51361 1 6 residence citizen Residence card of family 51361 1 7 members of citizen of European Union Diplomatic identity card 51455 1 1 Example of sub-OIDs according to the card type issued under this CP: •Digital identity card: 1.3.6.1.4.1.51361.1.1.3 •Diplomatic identity card: 1.3.6.1.4.1.51455.1.1.1 RIA autentimisteenused 18.09.18 tulenevalt eIDAs määruse jõustumisest – vajalik, et oleks: • eIDAS konnektorteenus (3b), et välismaalastel oleks võimalik ennast autentida Eesti avaliku sektori e-teenustes • eIDAS vahendusteenus (2), et eestlasel oleks võimalik ennast autentida välismaa e-teenusest; • RIA autentimisteenust TARA (1 ja 3a), et välismaalasel ja eestlasel oleks võimalik ennast autentida Eesti avaliku sektori e-teenustes  Ajatempli Proxy • Ajatemplit on vaja: • DDOC failide tembeldamisel (TeRa) • Asice formaadis allkirjade moodustamiseks • RIK-i poolt tsentraalselt hangitav teenus • Ideaalis kaks teenusepakkujat • Hetkel SK ID Solutions AS • RIA pakub tehnilist lahendust, sõltumatult sellest kes hanked võidab • Asutusel mugav, ei pea muretsema hanke ja muudatuste pärast Kes või mis on SiGa? • RIA võiks pakkuda allkirjastamisteenust • Asutused ei pea ise allkirjastamise keerukuse ja toega tegelema • API liidestus SiGa teenusega või komponendi kasutamine oma teenuses • Sarnane SiVa-ga (võib-olla SiVa täiendus) – EL allkirjade valideerimise rakendus • Vajadus? SK lõpetab oma DDS-s sellise toe pakkumise  TeRa – Terviklikkuse (tagamise) Rakendus • Tagamaks digiallkirja pikaajalist terviklikkust (ddoc formaadile ajatempli lisamine) • ddoc -> ASiCs. – otsime vana ddoc, – paneme ASiCs konteinerisse, – lisame ajatempli. – kasutaja otsustab mida, millal ja kuhu • Ühekordne tegevus • Ei lisa ega vähenda juriidilist jõudu! • Desktop rakendus, samuti ka käsurea lahendus • Arendatud eelkõige kodanikule ja väiksematele ettevõtetele (nn C-ketta omanikele) • https://tark-e-riik.punkdigital.ee/eidinfopaev2017/presentations Aitäh! Küsimusi ? [email protected]  Dokumendihaldusnõukogu koosoleku protokoll (19.09.2018) 08.10.2018 nr 26-3/18-0127/8387 Tallinn Algus: 13.00 Lõpp: 15.30 Juhatas: Liivi Karpištšenko – MKM ITAO Protokollis: Alar Teras – MKM ITAO Võtsid osa: Leana Kaasikmäe – Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja asendaja Mait Kask asendaja Liis Laaneloog – Justiitsministeeriumi esindaja Elle Vahur – Kaitseministeeriumi esindaja Reet Ringo asendaja Kristiina Laius – Keskkonnaministeeriumi esindaja Aila Schmidt – Kultuuriministeeriumi esindaja Ivika Vutt – Maaeluministeeriumi esindaja Mariko Männa – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja (saabus kell 14.45) Liivi Leomar – Siseministeeriumi esindaja Hille Oidema – Välisministeeriumi esindaja Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja Pille Noodapera – Rahvusarhiivi esindaja Mari Roots – Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Sander Randorg – Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja Puudusid: Kärt Allert – Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja Kutsutud: Margus Arm - Riigi Infosüsteemi Ameti eID valdkonnajuht Elve Adamson – Andmekaitse Inspektsioon Airi Reidi – MKM ITAO Päevakord:  2 1. Uudiseid eID valdkonnast. Margus Arm (RIA) 2. Dokumendihalduse tegevused, roll ja tulevik. Arutelu. 3. @eesti.ee ja isiku ametlik postkast – TKTA rakendamine (§ 18 lg 7) ja tulevikumõtteid. Arutelu. 4. Muud küsimused, uudiseid ja infot. Järgmine koosolek. Liivi Karpištšenko avas koosoleku ja tutvustas nõukogu uusi liikmeid Sander Randorgu (RIA) ja Mari Rootsi (Eesti Linnade ja Valdade Liit) ning kutsustud külalisi. 1. Uudiseid eID valdkonnast Margus Arm tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Arutelu. Liivi Leomar: Testisime digiallkirjaga dokumentide saatmist. Ainult Läti kolleeg sai asice vormingus lahti. Margus Arm: Probleem on näiteks välja tulnud siis kui e-residentidele saadetakse keeldumise otsuseid. Nad ei saa neid lahti. Mari Roots: RIA seos Sertifitseerimiskeskusega? Margus Arm: PPA hangib. Idemia pakub plastikkaardi koos kiibiga. Idemia allhankija on Sertifitseerimiskeskus. Margus Arm: Alates 18.09.2018 peab avalikesse e-teenustesse laskma sisse ka teiste EL riikide ID kaartidega. Kinnitatud skeem on Saksamaal alates 26.10.2018. Eesti kinnitus saadi kätte juulis 2018. Umbes aasta pärast peaks Eesti ID kaardiga saama teiste EL riikide e-teenustesse. Liivi Karpištšenko: SiGa kasutuselevõtt – kas tähendab arendusi? Margus Arm: On vaja. Näiteks teekide väljakommenteerimine. Nõukogu otsustas võtta esitatud informatsiooni teadmiseks. 2. Dokumendihalduse tegevused, roll ja tulevik. Arutelu. Liivi Karpištšenko tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Meeldetuletuseks esitas ka eelmisel nõukogul esitatud ettekande slaide. Arutelu. Liivi Karpištšenko: Kuidas me jõuame sinna, et saada ühel hetkel joone peale üleandmisega Rahvusarhiivi? Kas näiteks arhiveerimise talgud ette võtta? Vajalik kokkulepe Rahvusarhiiviga. Kui asutustes ei ole tööjõudu ja sisse ostetav teenus on kallis ja alati ei ole kvaliteetne, kas arhivaaride rotatsiooni korraldada? Kuidas me jõuaksime sinna, et hävitamine ja üleandmine oleks rutiin. Tekiks tegevuskava. Et saaks tegevusi planeerida. Pille Noodapera: Rahvusarhiivi kogude osakond Tallinnas on oma tööd ümber korraldamas. 2012.a alates oli hindamine prioriteet. Nüüd jagatakse arhivaarid asutuste vahel ära. 2019.a soovitakse jõuda selleni, et toimuvad läbirääkimised asutustega ja aasta lõpuks jõutakse üleandmise ajakavadeni. Hindamise lõpp juba paistab. Kogumisosakonna juhataja tänab nõukogu liikmeid tehtud töö eest ülevaate koostamisel. Liivi Karpištšenko: Praegu jäävad asutused siis pigem ootele? Pille Noodapera: Arhivaaride tutvustamine asutustele on kavas 2018.a lõpus ja 2019.a alguses. Liivi Karpištšenko: Kui asutuses ei ole jõudu või oma arhivaari. Kas arhivaaride rotatsioonis oleks iva? Kadri Kilp: Riigikantselei arhivaar on oma maja tööga hõivatud.  3 Liis Laaneloog: Ühismaja ei anna arhivaare roteeruma. RaM-i on lepinguga töötaja juurde võetud kuni detsembrini 2018. Elle Vahur: Kaitseministeeriumis on arhivaar olemas. Lisaks vahendab tõlke- ja toimetamistöid. Arhivaar on pikaajalise kogemusega. Liivi Karpištšenko: Arhivaar on erioskustega spetsialist. Kas saaks tõlke- ja toimetamistööd anda teisele töötajale ja anda arhivaari abiks sinna, kus hädasti vaja? Elle Vahur: Meie arhivaar koordineerib ka valitsemisala. Aila Schmidt: Juba alates 2015.a ei ole arhivaari. Kasutanud teenusepakkujat. Teenusega oleme rahul. Kristiina Laius: Arhivaar koordineerib ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala. Inspektsioon ühineb lähiajal Keskkonnaametiga ja siis arhivaaril tegemist palju. Liivi Karpištšenko: Inimesi roteeruma pakkuda ei ole, siis peab leidma teenusepakkuja või ajutise töötaja. Nõukogu otsustas võtta esitatud informatsiooni teadmiseks. Liivi Karpištšenko tegi ettepaneku arutada ka juurdepääsupiirangutega, mis ei puuduta isikuandmeid, dokumentide üleandmist Rahvusarhiivile. Arutelu. Pille Noodapera: Kogumispõhimõtetes on sees, et Rahvusarhiiv ei võta AK märkega dokumente vastu. Kasutajaosakond on saanud suure koormuse, kuna AK märkega dokumentide piirangud on dokumendipõhised. Liivi Karpištšenko: Juurdepääsupiirangute klassifikaatori ülevaatamisel selgus, et AK piiranguid üle 5 a ei olnud, mis puudutaks arhivaale. Hille Oidema: Asutus ei saa juurdepääsupiirangu haldamist üle anda. Kadri Kilp: Teema tuleneb eesistumise materjalide üleandmisest. Turvalisus ja välissuhtlus piirangu alused. Liivi Karpištšenko: Hiljemalt 10 a möödumisel toimub üleandmine, siis peaks olema piirangud lõppenud. Kas piiranguid ei pikendata liiga kergekäeliselt? Piirangud üle vaadata enne üleandmist – kas piirang on enam vajalik. Hille Oidema: Ei ole aega üle vaadata. Seda peaks sisuinimene tegema. Elve Adamson: Tähtaegu pannakse täiesti mõtlemata. Juhtumid äärmusest äärmusesse. Seadus ei toimi praktikas, kuna jõudu ei ole asutustes. Pille Noodapera: Minu meelest ei ole suur patt, anda üle pigem natuke hiljem kui varem. Nõukogu otsustas võtta esitatud informatsiooni teadmiseks. Liivi Karpištšenko tegi ettepaneku arutada ka juurdepääsupiirangute klassifikaatori kasutamist dokumendivahetuse kapsli nõudena. Probleem tekkis, kuna PPA saadetud dokument ei jõudnud saajani, sest saaja oli üle läinud DHXile. Arutelu. Liivi Karpištšenko: Ei näe alust, et RIA võtaks maha kontrolli. AvTSi § 41 lg 2 järgi märgitakse piirangule lõppkuupäev ja see on ka JPP seletuskirja, metaandmeloendi ja kapsli järgi kohustuslik. Liivi Leomar: Probleem tekkis sellest, et saatmine katkestatakse. Sander Randorg: Probleem tekib, kui saadetud dokumendi kapslis on viga ja saatja ei ole DHXile läinud, aga saaja on. Kui mõlemad on DHXile läinud, siis ei lähe dokument DHSist välja, tuleb kohe veateade.  4 Elve Adamson: Sõnalise piirangu lõpu puhul ei saa alati kuupäeva panna. Meie pole nõudnud, kui pole võimalik. Ajakirjanikelt palju vaideid, et pandud 5 a, kuid peab olema näiteks otsuse jõustumiseni. Oleme ka aktsepteerinud, et kui DHSis ei saa panna mitut eri alusega piirangut, siis on kõige pikema tähtajaga piirang. Lõpetamise põhjus peab kindlasti olema, kus nõutud. Liivi Karpištšenko: Kui lõpetab otsus, siis tähtaeg ei pea olema 5 a. Panna see tähtaeg, millal otsus peab kindlasti olema tehtud. Põhjus peab ka olema. Varem oleme rääkinud, et kuupäeva järgi saab ka teha päringuid ja piiranguid hallata. Kas Deltas ei saa ühekorraga panna lõpptähtaega ja lõpetamise põhjust? Liivi Leomar, Liis Laaneloog: Saab. Liivi Karpištšenko: Siis tuleks panna. Ei saa öelda, et oma süsteemi peab ümber tegema vastuvõtja, kellel on kõik tehtud nagu pidi. Ka AKI kirjas oli öeldud, et kui takistab dokumendivahetust, siis tuleb panna. Elve Adamson: Jah. Meie ei ole nõudnud, aga kui on vaja ja kui lõpptähtpäev annab dokumendihaldurile ka lisandväärtust, et saab piiranguid jälgida, siis kasutada. Liivi Karpištšenko: Kui saaja ja saatja DHSis pole kohustuslikud väljad täidetud, tuleb kusagil käsitööd. JPP ja kapsel on DHNis kinnitatud ja metaandmeloendi kinnitasime sellel aastal. Liivi Leomar: Ei saanud aru, et selline probleem võib tekkida. Liivi Karpištšenko: Kas soovite, et räägime üle, kuidas DVK/DHX dokumendivahetus käib ja miks peab olema ühtemoodi? Nõukogu liikmed: Jah. Liivi Karpištšenko: Tehniliste inimestega arutada, kes peab oma süsteemi muutma. Kapsli väljad kõigil üle vaadata, et kas neid kasutatakse nagu spetsifikatsioonis. Muidu tuleb sama probleem uuesti. Järgmistel koosolekutel saame edasi arutada. Sander Randorg: DHX valideerib kohustuslikke välju, kuid DVK ei valideeri. Vead tulevad alles nüüd välja. Nõukogu otsustas võtta esitatud informatsiooni teadmiseks ja jätkata arutelu järgmistel koosolekutel. Liivi Karpištšenko jätkas ettekannet. Arutelu. Liivi Leomar: Küsimärkidega dokumendiliikide kohta ei saa öelda, et lähevad DHSist välja. Milline on EIS-i arendamise ajakava? Liivi Karpištšenko: Riigikantselei juures tegutsev innotiim tegeleb ka õigusloome protsessiga. 2018.a lõpuks kavas analüüsi lähteülesanne. Kadri Kilp: Järgmisele koosolekule saaksin kutsuda projektijuhi. Koosolek jätkus dokumendihalduse rolli ja tuleviku aruteluga. Kristiina Laius tegi ettekande Keskkonnaministeeriumi ja valitsemisala näitel. Dokumendihaldusest ühismaja ühisosakonna näitel Liis Laaneloog: JuM haldusala ühtlustamine oli lihtsam kui ühismajas. Positiivne – tore ja sõbralik keskkond. Häirinud – juhiste tegemine ja ühistele arusaamadele jõudmine võtab väga palju aega. Häirib avatud kontor. Vooritakse tervest majast. Häirib, et on ainult tarkvara telefonid. Klapid pähe. Kõned häirivad teisi. Kahju on sellest, et raamatukogu kadus. JuM-il oli laenutussüsteem. Kelle käes raamat on – see teadmine puudub. Puudub kuuluvustunne. Arvutisse logimine keerulisem. Erinevatesse süsteemidesse logimine. Info liikumine sama. Muutust ei ole.  5 Arendusettepanekud – SiM ja RIK arutelu. Praktiliselt sama. Positiivne – 4 ministeeriumi töötajaid saab aidata. Teatud dokumendiliigid (soodustused, töölt lahkumine) oleme ühtlustanud. RaMil on pikad ja keerulised kooskõlastusringid. See sõltub juhtkonnast. Kadri Kilp, Liivi Karpištšenko: Kas dokumentide vastuvõtja saab asendada teise asutuse töötajat, kui kooskõlastusringid on erinevad? Kas on ringide joonised, vooskeemid? Liis Laaneloog, Mariko Männa: Saavad asendada. Oleme teinud spikrid. Küsimus: Kas konsolideerimine tähendab ühte DHSi? Liivi Karpištšenko: Võib tähendada, kui vajalik. Hille Oidema: Kummas vaates mõelda? Dokumendihaldus kokku viidud või üks DHS? Tulemused võivad olla kardinaalselt erinevad. Liivi Karpištšenko: Mõlemat. Analüüsimisel alati kaaluda kõiki aspekte. Plusse ja miinuseid, alternatiive. Meie näeme, et kokku viimine aitaks ühtlustada, tööjõudu jagada. Näiteks saaks arhivaarid töid jagada. Dokumendihaldusjuht peab mõtlema ka riigi vaates. ITAO on juba alates 2012. aastast toetunud DHNist saadud infole. Mõelge veel kord läbi ja räägime uuesti. Pille Noodapera: Miks on DHSis dokumendi loomine nii keeruline ja RTIPis nii lihtne? Kas DHSide loogika üldse sobib? Lihtsustamine lõppkasutaja vaates on oluline. PINALi kasutamine ei ole lõppkasutajale OK. Liivi Karpištšenko: Sama Deltaga. Peaksimegi üle vaatama DHS miinimumnõuded. Kas on vaja ja kui, siis mis osas? Ei ole kehtetuks tunnistanud, kuna RIHA kooskõlastusel kasutatakse. Liis Laaneloog: Keegi ei jõua DHSe nende vastu võrrelda. Liivi Karpištšenko: Miinimumnõudeid on vähe, kuid arutame edaspidi, et mis nõudeid üldse vaja. Mari Roots: Tallinna linnal on tegemisel süsteem, mis lähtub teenustest, lõppkasutajast. Saan hiljem tutvustada. Hille Oidema: Tulemas koolitus TKTA rakendamise vigade kohta. Millised on vead? Liivi Karpištšenko: Siin ootaks DHNilt infot, milline on hea praktika ja milline halb. Tulemas on suurem teabepäev 7. novembril, kutsed tulevad. Nõukogu otsustas võtta esitatud informatsiooni teadmiseks, DHNi liikmed arutavad konsolideerimise plussid ja miinused uuesti läbi ja nõukogu jätkab arutelu järgmisel koosolekul. 4. Muud küsimused, uudiseid ja infot. Järgmine koosolek Kadri Kilp: Lepime kokku tähtaja DHXi käskkirja ülevaatamiseks. Ettepanek, et 2 nädalat küsimuste esitamiseks, täpsustamiseks, siis kinnitamine. Liivi Karpištšenko: Järgmine kohtumine. Vaatame üle kapsli ja räägime lühidalt, miks üldse on dokumendivahetuses ühtlustamist vaja. Juhtumid DHXi katkestustega. Räägime uuesti DH konsolideerimisest. Arutage plusse ja miinuseid ja kelle kutsume rääkima. Kadri Kilp: Need, mis on kõige rohkem küsimusi tekitanud. Riigihangete register, RTIP personalitöö. Liivi Leomar: Järgmine kord soovime infot ka juurdepääsupiirangu lõpptähtaja kohta DHXis. Otsustati: 1. Nõukogu liikmed vaatavad kahe nädala jooksul DVK korra kavandi üle, tagasiside Sander Randorule. 2. Järgmine koosolek toimub 31.10.2018. Arutatakse teemasid:  DHSide ja dokumendivahetuse (DVK/DHX) metaandmed.  DHNi liikmete mõtteid DH konsolideerimise kohta.  RHR ja RTIP (lepingud + personal). (esinejad RMist/RTKst). Teemat „@eesti.ee ja isiku ametlik postkast – TKTA rakendamine (§ 18 lg 7) ja tulevikumõtteid“ ei jõutud arutada.  6 (allkirjastatud digitaalselt) Liivi Karpištšenko Alar Teras Juhataja Protokollija Lisa: Margus Arm ettekande slaidid Liivi Karpištšenko ettekande slaidid