Kiri

Kultuurimälestiste andmete korrastamine Käskkiri antakse haldusemenetluse seaduse § 64 lg 2 alusel, arvestade s muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 ning Muinsuskaitseameti ettepanekut ja eksperdihinnangut. 1. Tunnistan kehtetuks kultuurimälestiste suhtes topelt kaitse kehtestanud õigusaktid järgnevalt: 1.1 K ultuuri ministri 13 .0 5 .199 7 . a. määruse nr 23 punktid nr 2 ja 3 vastavalt mälestiseks tunnistamise käskkirjale "Kultuurimälestiseks tunnistamine", (RTL 1997, 88, 520). Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. KULTUURIMÄLESTISTE ANDMETE KORRASTAMISE ASJAOLUD 2018. aastal Muinsuskaitseameti ehitismälestiste nimekirjade andmete korrastamise käigus tuvastati 2 mälestist, kus mälestiseks tunnistamise õigusaktiga on üks ja sama asi kaks korda kaitse alla võetud. Samade ehitismälestiste fassaadid on kaitse alla võetud kaks korda kahes erinevas õigusaktis – esmalt 1997. aasta määruses hoonete lõunafassaadid ning 2000. aasta määruses terved hoonete fassaadid. Nimekiri ehitismälestistest, mille kaitse alla võtmine tühistatakse, on esitatud käesoleva käskkirja lisas. Sisulisi muudatusi ega leevendusi hoonete muinsuskaitselistesse piirangutesse kahe ehitismälestise eemaldamine mälestiste registrist kaasa ei too. Tuvastamaks, et ehitismälestis on topelt kaitse all, on läbi töötatud kultuurimälestiste riiklikus registris ehitismälestise juures olev informatsioon ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiivimaterjal. Et korrastada ja luua õige ülevaade muinsuskaitse all olevatest ehitismälestistest , on eespool toodust tulenevalt vajalik lõpetada topelt kaitse all olevate ehitismälestiste kaitse ning tunnistada kehtetuks mäl estiseks tunnistamise õigusakti vastavad punktid. Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel, kui seadus seda ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Mui nsuskaitseseaduse § 12 lg 1 ja 2 alusel on mälestiseks tunnistamiseks ja mälestise olemise lõpetamiseks pädev haldusorgan valdkonna eest vastutav minister, st kultuuriminister. Mälestiseks olemise lõpetamise alused tulevad Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 5 lg 1. Asja mälestiseks olemine võidakse lõpetada, kui asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik; asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik; asja tehniline seisund on halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustab asja autentsuse kadumise; asi on museaal muuseumiseaduse tähenduses või asi on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Sätestatud aluste olemasolu ei välista muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 alusel mälestiseks olemise lõpetamist muudel juhtudel, kui asjaolude või väärtushinnangute muutumisega objektile antud mälestise staatuse õigustus lõpeb ehk teisisõnu juhul kui tulevikus leitakse, et objekt enam mälestise tunnustele ei vasta. Käesoleval juhtumi asjaolud ei vasta eespool toodud alustele, kuna üks ja sama asi on teise mälestise lahutamatu osa. Seetõttu ei ole kohane kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 alusel. Asja muinsuskaitse alla võtmise akt on otsustus, millega määratakse kaitse alla võetav asi. Sellest tulenevalt rakendatakse kaitse alla võetud asjale muinsuskaitseseaduses sätestatud piiranguid. Nimetatud akt piirab asja omaniku võimalusi talle kuuluva asja kasutamisel ning tema suhtes kehtivad muinsuskaitseseaduses sätestatud kohustused. Haldusemenetluse seaduse § 51 lõike 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 51 lõike 2 järgi on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Mälestiseks tunnistamise õigusakt on üldkorraldus , kuna see on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Seda ei väära asjaolu, et varasemalt on vormistatud kaitse alla võtmise õigusakte määrustena, materiaalses tähenduses on neil haldusakti tunnused ning nende suhtes on kohaldatavad haldusmenetluse seaduse haldusakti kohta käivad sätted. Topelt kaitse all olevate ehitismälestiste puhul on tunnistatakse kehtetuks varasem kaitse alla võtmine , millega võeti kaitse alla ainult hoonete lõunafassaadid. Kehtima jääb hilisem kaitse alla võtmine, millega tunnistati hoonete fassaadid mälestiseks tervikuna. Lisa „Kultuurimälestiste andmete korrastamine“ juurde Topelt kaitse all olevad ehitismälestised Jrk nr Mälestise nimi Kehtiv reg nr Kaitse alla võtmise õigusakt 1 Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a. 8272 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 23, punkt nr 3 (RTL 1997, 88, 520) 2 Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a. 8273 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 23, punkt nr 2 (RTL 1997, 88, 520) 5113607 -126316 -181952 -130077 0 0 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn e-post [email protected] Ettepanek asja mälestisteks olemise lõpetamiseks Muinsuskaitseamet esitab kultuuriministrile ettepaneku tühistada Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a. ( reg -nr 8272) ja Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a. ( reg -nr 8273) kultuurimälestiseks olemine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: 1. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang asja mälestiseks olemise lõpetamiseks ( 9 lk) 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu Hanna Selvet [email protected] EKSPERDIHINNANG MÄLESTISTE KAITSE TÜHISTAMISEKS Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a., reg nr 8273 (Osa mälestisest Rotermanni kontorihoone fassaadid, reg nr 24251 ) Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a., reg nr 8272 (Osa mälestisest Rotermanni jahulao fassaadid, reg nr 24249 ) Koostaja: Hanna Selvet Muinsuskaitseameti nõunik Muinsuskaitseamet Tallinn, 2018 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldandmed PAGEREF _Toc525900775 \h 3 2. Asja mälestiseks tunnistamine PAGEREF _Toc525900776 \h 4 3. Lühike ajalooline lühiülevaade PAGEREF _Toc525900777 \h 5 4. Mälestise tunnus ja kirjeldus PAGEREF _Toc525900778 \h 6 5. Mälestise kaitse tühistamise põhjendus, ettepanek ja menetlus. PAGEREF _Toc525900779 \h 7 6. Kasutatud allikad PAGEREF _Toc525900780 \h 8 7. Lisad PAGEREF _Toc525900781 \h 8 7.1 Väljavõte Kultuurimälestiste riiklikust registrist mälestiste inspekteerimise kohta PAGEREF _Toc525900782 \h 8 1. Üldandmed Mälestised „ Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a.“ ( reg nr 8273) ja „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) Asukoht: Mõlemad mälestised asuvad samal aadressil Tallinnas, Rotermanni tn 6 (endine Hobujaama tn 1). Katastritunnus: Mõlemal mälestisel sama 78401:114:0122 Omanik: Mõlemal mälestisel sama: Rotermann City osaühing (11014028) alates 08.04.2013 ja R6 Arendus OÜ (12681910) alates 15.07.2014. Mälestised on hetkel kasutuseta ning on konserveeritud. Lähitulevikus on planeeritud juurdeehitus ning hoonete kujundamine büroopindadeks (sihtotstarve 100% ärimaa ) . Mälestised „ Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a.“ ( reg nr 8272) ja „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) Asukoht: Mõlemad mälestised asuvad samal aadressil Tallinnas, Rotermanni tn 8 (endine Hobujaama tn 13). Katastritunnus: Mõlemal mälestisel sama 78401:114:0124 Omanik: Mõlemal mälestisel sama Rotermann City osaühing (11014028) alates 08.04.2013 . Mälestised on aktiivses kasutuses kaubandus- ja büroopinnana . Vanema hoonemahu nn „vana jahulao“ peale ning kõrvale on ehitatud uus maht, nn „uus jahuladu“ (sihtotstarve 100% ärimaa ) . Asukohaplaan (Maa-ameti kaardiserver) 2. Asja mälestiseks tunnistamine Rotermanni tehaste kontorihoone fassaadid aadressil Rotermanni 6 on võetud mitmekordse kaitse alla. 1997. aastal tunnistati ehitismälestiseks hoone lõunafassaad aastaarvuga 1912. Aastal 2000. tunnistati ehitismälestiseks endise kontorihoone kõik fassaadid: Mälestis „ Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a.“ ( reg nr 8273) on tunnistatud ehitismälestiseks 13.05.1997 vastavalt mälestiseks tunnistamise käskkirjale "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 23, (RTL 1997, 88, 520). Mälestis „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) on tunnistatud ehitismälestiseks 03.03.2000 vastavalt mälestiseks tunnistamise käskkirjale "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 03.03.2000 määrus nr. 2, (RTL 2000, 32,428). Kaitsekohustuse teatis nr 563 on väljastatud 14.10.2002 ainult m älestis ele „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) . Rotermanni tehaste jahulao fassaadid a adressil Rotermanni 8 on võetud mitmekordse kaitse alla. 1997. aastal tunnistati ehitismälestiseks hoone lõunafassaad aastaarvuga 1904. Aastal 2000. tunnistati ehitismälestisek s endise jahulao kõik fassaadid: Mälestis „ Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a.“ ( reg nr 8272) on tunnistatud ehitismälestiseks 13.05.1997 vastavalt mälestiseks tunnistamise käskkirjale "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 23, (RTL 1997, 88, 520). Mälestis „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) on tunnistatud ehitismälestiseks 03.03.2000 vastavalt mälestiseks tunnistamise käskkirjale "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 03.03.2000 määrus nr. 2, (RTL 2000, 32,428). Kaitsekohustuse teatis nr 564 on väljastatud 14.10.2002 ainult mälestisele „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) . 3. Lühik e a jalooline lühiülevaade Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann “ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust m akaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. Leivavabrikuks ehitatud, kuid hiljem jahulaona kasutuses olnud hoone valmis 1904. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue kontorihoone ja leivatehase, mille arhitektiks oli samuti Ernst Boustedt . Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega . 4. Mälestise tunnus ja kirjeldus Jahulao ning kontorihoone fassaadid moodustavad tervikliku ansambli ühes leivavabriku, kontrollkäigu hoone, elevaatori ning nisu- ja rukkiveski hoonetega. Endise Rotermanni kontorihoone fassaadid (mälestis reg nr 8273 ja 24251) annavad väga ilmekalt edasi tsaariaegse tehasehoonestuse miljööd. Kõige esinduslikum on kahtlemata kontorihoone historitsistlik lõunafassaad koos aastaarvuga „1912“, mida ilmestavad kolmik-kaarmotiiv ning vahelduvad krohvitud pinnad ning klombitud paekiviladu. Aknaid raamib klombitud paekivist kaarsillused otsafassaadil ning punastest tellistest kaarsillused küljefassaadidel. Kontorihoonega liitub põhjaosas leiv avabrik (mälestis reg nr 24250) ning kaks hoonet moodustavad ühtse terviku. 328930 3328035 Vaade kontorihoone lõunafassaadile ( reg nr 8273) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 0 0 Vaade kontorihoone lõunafassaadile ( reg nr 8273) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 2995930 48260 Vaade kontorihoone läänefassaadile ( reg nr 24251) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 0 0 Vaade kontorihoone läänefassaadile ( reg nr 24251) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) Endise Rotermanni jahulao fassaadid (mälestis reg nr 8272 ja 24249) on ilmekas näide tsaariaegsest tehasehoonestusest oma historitsistliku arhitektuurikeelega. Hoone klombitud paekivifassaadid on sümmeetriliselt kujundatud ning akna - ja ukse avasid raamib punasest tellisest kaarsillus. Jahulao lõunafassaadi ülaosas on dekoratiivsetest punastest tellistest laotud aastaarv „1904“. Nõukogudeaegsed kihistused hoonelt on suures osas eemaldatud ning 2009. aastal valmis täiendav hoonemaht jahulao peale ning kõrvale (uus jahuladu) HG Arhitektuur projekti järgi. right 2786380 Vaade jahulao idafassaadile (mälestis reg nr 24249) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 0 0 Vaade jahulao idafassaadile (mälestis reg nr 24249) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) left 2786380 Vaade jahulao lõunafassaadile (mälestis reg nr 8272) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 0 0 Vaade jahulao lõunafassaadile (mälestis reg nr 8272) Foto: Hanna Selvet (27.09.2018) 5 . Mälestise kaitse tühistamise põhjendus, ettepanek ja menetlus. Mälestiste reg nr 8273 ja 8272 kaitse tühistamise menetlus algatati Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektori ettepanekul, korrastamaks mälestiste nimekirja dubleerivate mälestiste osas. Aadressil Rotermanni tn 6 asuva mälestise reg nr 8273 kaitse tühistamise põhjuseks on see, et mälestis „ Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a.“ ( reg nr 8273) on mälestise „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) hoone lahutamatu osa, mõlemad mälestised hõlmavad ühte ja sama hoonet. Aadressil Rotermanni tn 8 asuva mälestise reg nr 8272 kaitse tühistamise põhjuseks on see, et mälestis „ Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a.“ ( reg nr 8272) on mälestise „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) hoone lahutamatu osa, mõlemad mälestised hõlmavad ühte ja sama hoonet. Hoonete fassaadide topeltkaitse tuleneb ilmselt inimlikust eksitusest 2000. a. määruse ettevalmistamisel. Seetõttu on põhjendatud tühistada täiendav kaitse mälestistele „ Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a.“ ( reg nr 8273) ja „ Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a.“ ( reg nr 8272) , kuna mõlema hoone lõunafassaadid on kaitse all mälestiste „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) ning „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) koosseisus. Sisulisi muudatusi ega leevendusi hoone te muinsuskaitselistesse piirangutesse kahe ehitismälestise eemaldamine mälestiste registrist kaasa ei too. 6. Kasutatud allikad Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee Välja, Leele. Hobujaama 13/ Rottermanni 8 Rotermanni kontorihoone ja leivavabrik, muinsuskaitselised eritingimused. Tallinn, 2006. TLPA arhivaal N.9.3979. Välja, Leele. Rotermanni vabriku jahulao muinsuskaitselased eritingimused. Tallinn, 2006. TLPA arhivaal N.9.3911. 7. Lisad 7.1 Väljavõte Kultuurimälestiste riiklikust registrist mälestiste inspekteerimise kohta Mälestis e „ Rotermanni kontorihoone fassaadid“ ( reg nr 24251) inspekteerimi s e kohta: Kuupäev: 05.01.2011 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Rotermanni kontorihoone, üks imposantsemaid paefassaade kvartalis seisab järjekordselt tühjana. Turg, mis seal sees oli on mingil ajal sealt välja kolinud. Jahulao poolne kangast fassaadikate näeb väga õõvastav ning multifilmilik välja. Kuupäev: 21.11.2012 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Rotermanni kontorihoone, üks imposantsemaid paefassaade kvartalis seisab järjekordselt tühjana. Turg, asemel tegutseb hoones vanakraamikauplus. Jahulao poolne kangast fassaadikate näeb väga õõvastav ning multifilmilik välja. Osaliselt kasutusel. Kuupäev: 12 .0 9 .201 3 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Jää on jälle liikuma hakanud Groššmidt teeb järjekordset eskiisi pealeehituseks . Kohapealne olukord pole muutunud. Mälestis e „ Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a.“ ( reg nr 8273) inspekteerimise kohta: Kuupäev: 21.11.2012 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Hoone tühi, projektid olemas kuid midagi ei toimu. Ilmselt puudub hetkel perspektiiv kuna rõhk on uutel mahtudel (kruubiveski küljes jne). Avad kinni löödud ning katus peab. Kuupäev: 12 .0 9 .201 3 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Jää on jälle liikuma hakanud Groššmidt teeb järjekordset eskiisi pealeehituseks . Kohapealne olukord pole muutunud. Mälestis e „ Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a.“ ( reg nr 8272) inspekteerimise kohta : Kuupäev: 21.11.2012 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Seis väga hea... mida saab väheste sealsete hoonete kohta öelda. Kuupäev: 14.11.2013 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Seis väga hea... mida saab väheste sealsete hoonete kohta öelda. Mälestis e „ Rotermanni jahulao fassaadid“ ( reg nr 24249) inspekteerimise kohta: Kuupäev: 05.01.2011 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Rotermanni jahuladu, praeguse "vana jahulao" nimega, kuna uueks jahulaoks peetakse HG arh büroo projekteeritud uut hoonet vanalinnapoolses küljes. Seisukord väga hea, ning rentnikega paksult asustatud. Kooskõlastatud varikatuse projekt peale tulemust reaalsuses näha on väga hea, isegi parem kui ma lootsin. Kuupäev: 21.11.2012 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Rotermanni jahuladu, praeguse "vana jahulao" nimega, kuna uueks jahulaoks peetakse HG arh büroo projekteeritud uut hoonet vanalinnapoolses küljes. Seisukord väga hea, ning rentnikega paksult asustatud. Kuupäev: 14.08.2013 Inspekteeris: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar Kirjeldus: Seisund pole muutunud, fassaadid heas korras. 5113607 -126316 -181952 -130077 0 0 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn e-post [email protected] Ettepanek asja mälestisteks olemise lõpetamiseks Muinsuskaitseamet esitab kultuuriministrile ettepaneku tühistada Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a. ( reg -nr 8272) ja Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a. ( reg -nr 8273) kultuurimälestiseks olemine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: 1. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang asja mälestiseks olemise lõpetamiseks ( 9 lk) 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu Hanna Selvet [email protected]