Kiri

Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsus 27 .09. 2018 nr 3-9.2/149 Kohtutäiturite a valik pöördumine Lugupeetav ad Riigikogu liikmed Lugupeetav Vabariigi Valitsus Sissejuhatus 25.06.2018 teavitas Justiitsminister avalikkust, et 2021 . aastast peaks Eestis rakenduma duaal ne täitesüsteemi mudel, s.o riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmise l ( nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine ). Käesolevaga lubage meil, Eesti Vabariigis ametisse nimetatud kohtutäituritel, avaldada hämmingut kavandatavat täitesüsteemi ümberkorraldamist ettevalmistava tegevuse läbiviimise ning Vabariigi Valitsusele esitatud memorandumi kvaliteedi üle. Leiame, et kogu ettevõtmine on läbi viidud tendentslikult ning tegelikke eesmärke ja võimalikke osapooltevahelisi kokkuleppeid varjates. Kutsume Teid üles rakendama Justiitsministeeriumi ressursse täitemenetluse valdkonna õiguslike ja infotehnoloogiliste probleemide avastamisel, sõnastamisel ja avalikustamisel, sest nende lahendamatuse tõttu kannatab täitemenetluse efektiivsus , selle asemel, et külvata segadust ühiskonnas ja raisata avalikku raha kaheldava vajalikkusega reformi läbisurumisel. Valitsuskabineti istungile esitatud memorandum lõpeb ettepanekuga Vabariigi Valitsusele: „Kiita heaks riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamine memorandumis väljapakutud viisil juhul, kui RES 2020-2023 protsessi läbirääkimiste käigus leitakse vajalikud rahalised vahendid püsikulude ja IT arenduste tarbeks.“ Tulenevalt asjaolust, et Kojale on teadmata, millises sõnastuses vormistati valitsuskabineti otsus, märgime, et antud sõnastus jätab mulje, et kui juhtumisi leitakse riigieelarvest vaba raha, siis võiks justiitsministri esitatud memorandumi sõltumata selles püstitatud teeside põhjendatusest heaks kiita . Ettepanek on seda arusaamatum, kuna Vabariigi Valitsuse püsivaks sõnumiks on olnud pigem vajadus leida vahendeid pedagoogidele, politseinikele ja päästjatele töötasu ning pensionäridele pensioni tõstmiseks. Justiitsministri esitatud ettepanek tähendaks aga kohtutäituritelt (erasektorist) riigieelarvesse laekuva iga-aastase maksutulu (käibe- ja tööjõumaksud) vähenemist kuni 7 miljoni euro võrra . Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole olnud kaasatud Justiitsministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud analüüsimisele ega saanud muul viisil kaasa aidata täitemenetluse reformimise otsustamise aluseks olevate dokumentide koostamisel e. Tulenevalt soovist anda kodanike poolt valitud isikutele otsustamiseks vajalikku informatsiooni, siis anname allpool ülevaate, kuidas riigieelarvelisi vahendeid riigimehelikult planeerida. Asjaolud 01.03.2001 loodi Eestis eraõiguslik e kohtutäiturite institutsioon ning justiitsminister vannutas kohtutäiturid Eesti Vabariigi poolt ametisse; 01.01.2010 loodi seadusega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda; 201 3 alustati täitemenetluse infosüsteemi arendamisega; 01.01.2017 jõustu s TMSi muudatus, millega pikend at i võlgniku vabatahtlik u tasumise tähtaeg 30 päeva le ; 09.01.2018 jõustu s T M Si muudatus, millega anti võimalus pöörata nõue võlgniku alammääras töötasule ; 10.06.2018 jõustu s id KTSi ja TMSi muudatus ed , milles täpsustat i 09.01.2018 vastuvõetud KTSi seadus e muudatusi ning muudeti kohtutäituri tasu määrasid ; 25.06.2018 te gi justiitsminister avalikkusele pöördumise, et kohtu täiturite ülesandeid tuleb muuta; 07.08.2018 toimu s Justiitsministeeriumis „ü marlaud riiginõuete sissenõudmise reformist “; 30.08.2018 esita s Justiitsministeerium Vabariigi Valitsusele memorandumi: „Täitesüsteemi ümberkorraldamise“ kohta, mille juurde esitati ka 07.08.2018 ümarlaua materjalid ning protokoll; 04.09.2018 edastas Justiitsministeerium Kojale Vabariigi Valitsusele esitatud memorandumi koos lisaga nr 4; 14.09.2018 tegi Koda teabenõude Vabariigi V alit s use kantseleile, et saada ülevaade kabineti otsusest; 18.09.2018 edasta s Riigikantselei vastuskirja, kus märgitakse, et valitsuskabineti n õupidamise kokkuvõttele kehtib juurdepääsupiirang. Edastatud kaaskirjas o li märgitud 4 lisa olemasolu, kuid lisad edastat i alles peale järelepärimist 19.09.2018. Ülevaade kehtiva täitemenetlussüsteemi parendamise ettepanekutest. K eel ata tööandjatel ja riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustel maksta võlgnikul e tehtavaid väljamakseid nn libakontode le (näiteks panga kontod laste, vanemate või tuttavate nimel). Võlgniku sissetuleku arestimine peab olema lihtne ja tööandjale üheselt mõistetav ning seadusi tuleks selles osas komplek s selt korrastada. Luua maksejõuetusinstitutsioon koos täitemenetluskonfliktide lahendamise võimekusega , sest siis ei peaks Justiitsministeeriumi ametnikud ja kohtud tegelema sedavõrd suures mahus kohtu täiturite peale esitatud kaebustega ning riik hoiaks seega olulist raha kokku ; Korraldada ümber elatisnõuete sissenõudmi n e nii, et neid menetlusi rahastataks riigieelarvest. Riigil on piisav võimekus erinevate instantside näol olemas (MTA, SKA, RTK), kes saavad ja tahavad elatisasjadega tegeleda ja menetlusi finantseerida ; Luua keskne täitemenetlusregister . Mitmed Justiitsministeeriumi memorandumis esitatud kriitilised noodid lahendaks ära keskne täitemenetlusregister. Koda on koostöös Justiitsministeeriumiga alates 2013. aastast vastavat infosüsteemi arendanud ning see on ka osaliselt kasutusele võetud. Arvestades, et Justiitsministeerium taotleb memorandumis seatud eesmärkide saavutamiseks 3,5 miljonit eurot investeeringuteks, siis uue täitemenetlusregistri loomiseks piisaks 3 korda väiksemast summast , kuna Koda on juba alustanud uue süsteemi arendamisega ning see aitaks lahendataks üksiti ka memorandumis nimetatud efektiivsuse probleemid. Muuta täitemenetlus menetlusosalistele lihtsamaks ja seadustada sissenõudmisteenus . Sissenõudmisteenus peaks olema oma olemuselt võrreldav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud maksekäsu kiirmenetluse põhimõttega – nõue pööratakse täitmisele vaid juhul, kui mõlemad menetlusosalised on sellega nõus. Selline menetlus on osaliste nõusolekul täitemenetlusega võrreldes oluliselt efektiivsem ja ka ressursse säästvam moodus tulemusele jõudmiseks. Täitemenetluse eelduseks on, et võlgnik kindlasti ei nõustu nõude tasumisega ning seetõttu on kogu menetlus väga formaliseeritud ja aeganõudev. Sissenõudja huvides on täita nõue võimalikult kiiresti ning sissenõudmisteenus oleks selleks vastav meede. Eeltoodud ettepaneku on Koda teinud just eesmärgil, et võlgnikule oleks menetlus odavam. Lisada võimalus, et kohtutäitur saaks ainuõiguse riigivara võõrandamisel ning seeläbi hoiaks riik kokku mitmeid miljoneid, mis kulub erinevate asutuste müügiosakondade ülalpidamiseks. Täiturid on efektiivsed ning prof essionaal id oma valdkonnas s.h vara müük ning soovivad olla ühiskonnale kvaliteetsemaks partneriks. Anda k ohtutäituril e sarnaselt EMTA ja kohtu ga õigus lugeda esita tu d tõendid nõrkadeks ja mitteusutavateks . See kiirendaks oluliselt võlgnike esitatud põhjendamatute kaebuste menetlemist ja varjatud sissetulekute ning varade tuvastamist. Anda Kojale õigus teostada kohtutäiturite tegevuse üle kontrolli . Justiitsministri memorandumis esitatud etteheited Koja vähesele tulemuslikkusele on suuresti tingitud kehtivast õigusruumist ja Koja õiguste ja kohustuste tasakaalustamatusest. Koda toetab algset ettepanekut, et riiginõue te haldamine konsolideeritaks ühte riigiasutusse (nt RTK) ning sealt toimub ühtne väljastamine kohtutäituritele, kes pööravad nõuded sundtäitmisele ; Koda toetab kohtutäiturite praktika ühtlustamise põhimõtet ning jätkab kohtutäituritele ametipraktika ühtlustamise põhimõtete väljatöötamiseg a. Eeltoodut raskendab asjaolu, et kohtutäiturid vastutavad kõik enda tegevuse eest isiklikult ning kui soovituslikud tegevuspõhimõtted kohtus ebaõigeks märgitakse, siis vastutab kohtutäitur oma isikliku varaga selle eksimuse eest. Kehtestada kohtutäiturite tasudele käibemaksumäär 0%, mille läbi võlgnike poolt kohtu täituritele (riigile) makstav tasu väheneb 20%. Justiitsministeeriumi poolt memorandumis Vabariigi Valitsusele esitatud desinformatsioon : Justiitsminister: „Olemasolev täitesüsteem on isikutele liiga kallis. Võlgnikud tasuvad riiginõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ca 3,5 miljonit eurot aastas. Edaspidi on süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas, mis on ca 4,2 korda väiksem. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada, et võlgnikel jääb võlgade tasumiseks rohkem raha, mille tulemusel omakorda paraneb nõuete täitmine.“ Koda: Täitemenetlus ei pea olema võlgnikule mugavusteenus ning ei pea saama kinni makstud maksumaksja raha eest. Kui Justiitsministeerium peab vajalikuks tulla vastu riiginõuete võlgnikele ning eemaldada riiginõuete täitmise esmased toimingud täitemenetluse süsteemist, siis peab kohtutäituritele olema tagatud piisav ressurss, et pöörata täitmisele eranõudeid ja tegeleda keerulisemate riiginõuete sissenõudmisega. Paratamatult tähendab see kohtutäituri tasude tõstmist ning eranõuete võlgnike ebasoodsamasse olukorda seadmist . Sääraseid võlgnikke, kelle vastu on nõudeid nii eraisikutel kui ka avaliku sektori institutsioonidel ning kellel võiks taolise muudatuse tõttu jääda riiginõuete odavama täitmise kõrval raha muude nõuete täitmiseks, ei ole võlgnike koguarvu silmas pidades olulisel määral. Reeglina ollakse võlgu vaid kas riigile või erasissenõudjale. Püsikulude arvestust me kahtluse alla ei sea, kuid peame vajalikuks viidata asjaolule , et riigitulude laekumine väheneb 5 , 5 miljoni võrra (kohtutäituri tasudelt arvestatav käibemaks ja tööjõumaksud ) ning riigieelarve kulu kasvab isegi juhul, kui võtta arvesse Justiitsministeeriumi poolt välja to odud 600 000 euro võrra enam laekuvaid riiginõudeid . Seega on riigi eelarveline kulu kokku investeering una 4,3 miljonit pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 5 ,5 miljonit. Seega koormus riigieelarves oleks alguses 8,4 miljonit ja iga-aastane püsikulu 5,5 miljonit (siinjuures pole arvestatud riigiametnike tugistruktuuride (juristid, raamatupidamine, haldusosakond jms) kulusid). Kehtiv süsteem Uus süsteem Riigi tulu kehtivas süsteemis Riigi kulu kehtivas süsteemis Riigi kulu uue süsteemi rakendamisel Riigi püsikulu uue süsteemi rakendamisel Riigi oodatav enam laekuva tulu suurus Püsikulu (tööjõud s.h büroo töötajad) 3 5 00 000 0 8 27 0 00 827 000 600 000 KM 2 000 000 Kulu IT-le 0 3 300 000 430 000 Saamata jääv maksutulu täiturite töötasult (s.h täituri bürootöötajad) 5 500 000, 5 500 000 Kulu kokku Kulud kaetakse võlgnike arvelt 9 627 000 6 757 000 Kasum/kahjum 5 500 000,00 8 427 000 5 557 000 Efektiivselt toimiva täitemenetlussüsteemi jätkusuutlikkus on riikluse toime aspektist ülioluline . Justiitsminister : „ Kohtutäiturite tänane suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu nad ei suuda nõudeid piisavalt hästi täita. Eelnev on viinud selleni, et kogu täitesüsteem kiratseb. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada.“ Koda: Koja hinnangul on kindlasti võimalik ja vajalik parandada nõuete täitmisele pööramise võimekust. Samas ei ole põhjendatud kohtutäiturite töö tulemuslikkusele tehtavaid etteheiteid seostada pelgalt kohtutäiturite suure arvu ja süsteemi hajutatusega. Palju suurem mõju on kehtival õigusel ning kohtutäiturile antud pädevuse ning menetlusosaliste õiguste ja kohustuste omavahelisel vahekorral . Täitemenetluse valdkonna õigusaktid on väga kiires muutumises, kõige pikem periood, millal ei ole ükski valdkonna õigusnorm muutunud, on kestnud vaid 4 kuud. Koja esitatud õigusloomelised ettepanekud täitemenetluse efektiivsuse suurendamiseks ei ole sageli leidnud ministeeriumi heakskiitu. Samuti on oluline aspekt ka kohtutäituritele loodud infotehnoloogilises võimekuses. Koja esitatud sisulistele märkustele infotehnoloogilise baasi puudustele ja nende kõrvaldamise vajadusele ei ole adekvaatselt reageeritud ning probleemid kestavad siiamaani. Justiitsminister: „ Väikeste nõuete puhul tehakse reeglina vaid lihtsamad toimingud nagu arestid panka, töötasu arest, pensioni arest. Nõude täitmisest saadav tulu on liiga väike ja seetõttu ei võimalda kasutada seadusega antud kõiki võimalusi selle täitmiseks. Seetõttu aegub oluline osa nõuetest.“ Koda ei mõista, mida taolise lausega soovitakse väita. Kohtutäitur peab rakendama kõiki seadusega ettenähtud meetmeid, et nõue rahuldada. Kui on olnud teisiti, siis peab riiklik järelevalve juhtima sellele kohtutäituri tähelepanu. Täitemenetluses toimub reeglina ristsubsideerimine, kus laekunud tasude arvelt finantseeritaks kõiki täitemenetlusi, mitte aga ei jäeta toiminguid seal pooleli, kus arvestuslikult lõpeb konkreetsest menetlusest arvestatud tasu. Nõuded aeguvad sellepärast, et võlgnikult ei jõuta aegumistähtaja jooksul kogu raha sisse nõuda, võlgnik on varatu, tema sissetulek jääb allapoole kehtivat arestivaba määra vms kohtutäiturist sõltumata põhjustel. Justiitsminister: „ Kohtutäituri büroode tööprotsessid ja toimingute sagedus on väga erinevad. Korralised kontrollid näitavad, et ka täna esineb näiteid büroodest, kus täiteasjas tehakse vaid üks või kaks päringut aastas. Samas on büroosid, kes teevad automatiseeritud toimingud iga päev, osad bürood minimaalselt üks kord nädalas või kuus (kui teha toiminguid harva, siis vahepeal on võlgnik suutnud kolm korda töökohta vahetada!). Seega on kohtutäituri büroode suutlikkus täiteasjade menetlemisel väga erinev.“ Koda on nõus, et kohtutäiturite büroode suutlikkus on erinev , kuid esitatud etteheitest ei ole võimalik välja lugeda seoseid kohtutäiturite arvu, süsteemi hajutatuse ja menetluse kallidusega. Ka vähema arvu kohtutäiturite puhul jäävad tööprotsessid erinevaks ning järelevalve peab jääma endiselt hoovaks, kuidas menetluspraktikat ühtlustada ja kvaliteeti tõsta. Justiitsminister : „ Kohtutäiturite praktika on erinev. Kuna täitureid on palju, siis on palju ka erinevaid seisukohti õiguse tõlgendamisel jm. See viib menetlusosaliste erineva kohtlemiseni, tekkivad vaidlused koormavad nii menetlusosalisi, kohtuid kui ka Justiitsministeeriumi.“ Koja hinnangul ei ole alust heita kohtutäituritele ette erinevat praktikat. Erinev praktika ongi erakohtutäituritel põhineva täitemenetluse süsteemi üks põhimõtteid. Ka kohtunikud langetavad sarnastes kaasustes erinevaid kohtulahendeid, mis tähendab menetlusosaliste erinevat kohtlemist. Sellest aga ei saa kuidagi järeldada, et kohtunike arvu tuleks kas vähendada või võtta mingisugused lihtsamad kaasused kohtunike pädevusest ära. Vaidluse tekkimine ei sõltu alati mitte kohtutäituri ebapädevusest, vaid kaebaja pahatahtlikkusest või õigusnormi mitmeti tõlgendatavusest . Vaidlused on alati koormavad ja sellega tuleb arvestada. Muidugi on ka võimalus vaidlustuste keelustamiseks , vähemasti kohtus ja Justiitsministeeriumis, et ametkondade koormust vähendada. Ent selleks ei pea riiginõuete esmast täitmist Maksu- ja Tolliametile andma. Justiitsminister : „ Kohtutäiturite minetused toovad riigile kaasa olulise töökoormuse kaebuste lahendamise, inimeste märgukirjadele/selgitustaotlustele vastamise, (era)korraliste kontrollide ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise kujul. Kohtutäiturite tegevusest tingitud kaebuste/märgukirjade arv on aastas u 300 ringis, lisaks arvukalt selgitustaotlusi jm pöördumisi. Töö hulga vähenemine loob eelduse minimaalselt ühe kohtutäituritega tegeleva ametniku töökoha vähendamiseks, so brutokuupalgaga 2000 eurot on kogukulu aastas 32 000 eurot.“ Ko da: Kohtutäiturid saavad päevas vähemalt 100 e-kirja ning Koda saab hinnanguliselt 150 kirja päevas – see koormus jaotub ümber uutesse ametkondadesse . Koja hinnangul hakatakse nõuete sissenõudmise EMTAle üle andmisel kaebama EMTAle ning kaebuste lahendamise koormus hakkab lasuma EMTAl. Samuti teistel riigiasutustel, kuna inimeste jaoks muutub raskemini arusaadavaks, kuhu ja millal tuleb oma pretensiooniga pöörduda. Hoides kokku ühe ametnikukoha Justiitsministeeriumis suunduvad pöördumised tegelikult teistesse ametkondadesse ning tekitavad segadust pöördujates. Justiitsminister: „Täitesüsteemi maine on madal, suuremad sissenõudjad, sh erasissenõudjad, ei ole tänase täitesüsteemiga rahul. Kohtutäiturite minetused leiavad sageli kajastamist ajakirjanduses.“ Koda viis augustis 2018 sissenõudjate esindajate seas läbi elektroonilise anonüümse küsitluse , millele vastas 60 isikut, kellest 2/3 olid eraõiguslikust isikust sissenõudjate esindajad. Küsitluse tulemusena selgus, et 88,2 % vastanutest olid kohtutäiturite töö korraldusega rahul, 87,9 % hindas väga heaks või pigem heaks kohtutäituri osutatava teenuse kiirust ja 93,1 % on rahul või pigem rahul kohtutäituri osutatava teenuse tulemusega. Sissenõudjad esitasid ka mitmeid märkusi kehtiva õigusruumi kohta. Vastustest kumas läbi, et õigusloome on üsnagi heitlik ning sageli kantud vaid ühekülgsest ideest või lähenemisnurgast, jättes maandamata kaasnevad riskid külgnevates aspektides. Näiteks avaldati pahameelt tsiviilnõuete aegumise tähtaja lühendamise üle kümne aastani, mille tagajärjel ei ole reeglina enam võimalik pöörata täitmisele nõudeid, kus võlgnik on elatise nõude täitmisega kimpus. 21,9 % vastanutest ei olnud rahul enne 2001 eksisteerinud täitevameti tehtud tööga. Probleem oleks pigem selles, kui kohtutäiturite minetused ei leiaks ajakirjanduses kajastamist ning need vaikitaks maha. Justiitsminister : „Teisel juhul vabastati kohtutäitur hiljuti ametist põhjusel, et ta ei olnud suuteline kohtutäituri ametialasele kontole laekunud summasid sissenõudjale edasi kandma, kasutades laekunud summasid sisuliselt oma büroo ülalpidamiseks. Asjas on esitatud uurimisasutusele kuriteoteade. Oht selliste stsenaariumide kordumiseks lähiajal on väga suur.“ Kojale on justiitsminister saatnud kohtutäituri ametist vabastamise käskkirja, kus ei ole sõnagagi märgitud probleeme sissenõudjatele raha edasi kandmata jätmise kohta. Kuriteoteate esitas uurimisasutusele toimikud üle võtnud kohtutäitur. Kui ministri hinnangul on oht taoliste stsenaariumide kordumiseks lähiajal väga suur, siis ei ole adekvaatne meede kavandada muudatusi kolme aasta pärast. Alates märtsist ei ole minister välja andnud ühtegi täiendavat käskkirja kohtutäituri ametist vabastamiseks minetuste või õigusrikkumiste tõttu ning ei ole Kojale esitatud ka ühtegi dokumenti, kus oleks antud ülevaade teemakohase järelevalve tulemustest. Justiitsminister : „Lahendusena pakume välja duaalse täitesüsteemi mudeli, s.o riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks (edaspidi riiginõuded), nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine.“ Koja hinnangul ei tundu pakutud lahendus olema kulutõhus. Sisuliselt teeb juba täna kohtutäitur samad toimingud riiginõuetes ära ja kui raha ei laeku, siis rakendab täiendavaid meetmeid. Mida riik saavutab endale arestimisõiguse võtmisega, kui teistpidi tahetakse luua arestide järjekorrastamise elektrooniline infosüsteem? Investeerida IT-sse 870 000 eurot, et arestide täitmine jääks samadele alustele, nagu see on praegugi, ei tundu olevat mõtestatud tegevus. Miks peab veel tekkima täiendav samm, kus hinnatakse, millal on riigil mõttekas anda täiteasi kohtutäiturile, et see hakkaks võlgniku vara arvelt nõuet täitma ja millal mitte? Kui kohtutäituri arestitasu on võlgniku jaoks liialt suur, siis võiks välja töötada sotsiaaltoetuse, mille kaudu kompenseeritakse võlgnikule vajalik summa, kui ta on riiginõude kohtutäituri kaudu ära täitnud. Nii oleks kindlasti odavam ja lihtsam antud eesmärk saavutada. sellist alternatiivi ei ole Koja teada ministeeriumis analüüsitud ega ka Kojalt ettepanekuid probleemi lahendamiseks küsitud. Justiitsminister: Kiita h eaks eelnõu menetlemine kiireloom ulisena ja loobuda seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisest. Koda ei mõista kiirustamise eesmärki ning asjaolu, et väljatöötamise kavatsust ei koostata. Tegemist ei ole riigi sisejulgeoleku või muu seesuguse kiireloomulist otsustamist vajava seadusmuudatusega, et saaks ning peaks mööda vaatama seadusloome heast tavast. Täiendaval t vajab märkimist asjaolu, et memorandumis väljapakutud lahenduse realiseerumisel kaoks ära ka vajadus Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja järele, kuna 8 kohtutäituri jaoks ei oleks Koda vaja. Memo randumis välja toodud ettepanek muuta Koda Pankrotihaldurite Kojaks ei ole ka arvestatav alternatiiv , sest Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse e elnõu väljatöötamiskavatsus, millega luuakse uus maksejõuetusinstitutsioon ning lõpetatakse pankrotihaldurite kohustuslik kuulumine vaid Koja kutsekogusse . Kohtutäiturite hinnangul oleks Justiitsministeeriumi memorandumis esitatud probleeme võimalik lahendada oluliselt väiksema investeeringu abil ning riik saaks ülejäänud miljonid eurod suuna t a pige m laste kasvatamisesse ja nende huviharidusse ning selle tulemusel paraneb kindlasti riigikodanike seaduskuulekus. Kohtutäiturite bürood ja n eis tehtava töö efektiivsusest Etteheide , et väikesed bürood on ebaefektiivsed ja kisuvad täitmise protsendi alla , ca 40 peale, on vale , ja selle ümberlükkamise ks piisab mõnest näitest. Toome siin näiteks kolm Pärnu töö piirkonnas töötavat nn väikebürood, kes justiitsministri sõnul hakkama ei saa. Büroo nr 1 ja tema tulemused : Aasta alustatud lõpetatud täiteasjad 2018 ( kuni 05.09 ) 672 730 2017 1131 1131 2016 1104 1040 2015 1095 1151 2014 1176 1129 Büroo nr 2 ja tema tulemused : Aasta alustatud lõpetatud täiteasjad 2018 ( kuni 05.09 ) 597 694 2017 1138 1388 2016 1115 1236 2015 1051 1173 2014 1176 1246 Büroo nr 3 ja tema tulemused : Aasta alustatud lõpetatud täiteasjad 2018 ( kuni 05.09 ) 599 719 2017 1079 1059 2016 1044 981 2015 1074 978 Neis tabeleis ei ole lõpetatutena kajastatud neid PPA ja RTK nõudeid, mis tegelikult on lõpetatud asenduskaristuse menetlusega, kuid kus tasumata on täituri tasud. E t justiits ministril ei ole õigeid andmeid, ei ole põhjuseks, et kõiki väikest bürood pidavaid kohtutäitureid süüdistada. Loomulikult on kindlasti olemas ka kehvemaid büroosid, kuid puudulik faktiline materjal annab aga vastupidise või vildaka tulemuse ja järelduse. Taotlus Parendada olemasolevat täitesüsteemi vastavalt punktis 2 toodud ettepanekutele; Kaasata Koja esindus kõikidesse otsustusprotsessidesse , mis puudutab täitemenetluse reformimist ; Mitte lubada täitemenetluse ümberkorraldamist läbi viia ilma seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuseta. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtutäiturid