Kultuuriministeerium · 2. oktoober 2018
Sisu (failidest)
\*02020603050405020304Times New Roman;\*020b0604020202020204Arial;
\*02040503050406030204Cambria Math;\*020b0604020202020204Arial Unicode MS;\*020f0502020204030204Calibri;
\*020b0604030504040204Tahoma;\*020b0604020202020204@Arial Unicode MS;
\*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman;
\*02040503050406030204Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman;
\*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman;
\*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman;Times New Roman;
Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;
Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Arial;
Arial CE;Arial Cyr;Arial Greek;Arial Tur;
Arial (Hebrew);Arial (Arabic);Arial (Vietnamese);Cambria Math;
Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur;
Cambria Math (Vietnamese);Arial Unicode MS Western;Arial Unicode MS CE;Arial Unicode MS Cyr;
Arial Unicode MS Greek;Arial Unicode MS Tur;Arial Unicode MS (Hebrew);
Arial Unicode MS (Arabic);Arial Unicode MS Baltic;Arial Unicode MS (Vietnamese);
Arial Unicode MS (Thai);Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;
Calibri Greek;Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);
Calibri (Vietnamese);Tahoma;Tahoma CE;Tahoma Cyr;
Tahoma Greek;Tahoma Tur;Tahoma (Hebrew);Tahoma (Arabic);
Tahoma (Vietnamese);Tahoma (Thai);@Arial Unicode MS Western;@Arial Unicode MS CE;
@Arial Unicode MS Cyr;@Arial Unicode MS Greek;@Arial Unicode MS Tur;
@Arial Unicode MS (Hebrew);@Arial Unicode MS (Arabic);@Arial Unicode MS Baltic;
@Arial Unicode MS (Vietnamese);@Arial Unicode MS (Thai);Times New Roman;
Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;
Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);
Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE;
Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;
Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);
Cambria;Cambria CE;Cambria Cyr;Cambria Greek;
Cambria Tur;Cambria (Vietnamese);Times New Roman;
Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;
Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);
Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE;
Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;
Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);
Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;
Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);
Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Calibri;
Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese);
Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;
Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);
Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);;;;;;
;;;;;;;;;;;
;;\*\*
Normal;
heading 1;
heading 2;\*Default Paragraph Font;\*
Normal Table;\*
Heading 1 Char;\*Heading 2 Char;\*
Table Grid;\*
Sisu;\*Placeholder Text;
Balloon Text;\*
Balloon Text Char;
header;\*Header Char;
footer;\*Footer Char;
Normal (Web);
endnote text;\*
Endnote Text Char;\*endnote reference;\*
annotation reference;
annotation text;\*
Comment Text Char;
List Paragraph;\*
Aila Schmidt
marilin.siimer\*Justiitsministeerium
\*delta_docName{Pealkiri}delta_regNumber{viit}delta_regDateTime{reg.kpv}delta_signerName
{allkirjastaja}delta_signerJobTitle{ametinimetus}delta_accessRestrictionBeginDate{kehtiv alates}delta_accessRestrictionEndDate
{kehtiv kuni}delta_accessRestrictionEndDesc{kirjeldus}delta_accessRestrictionReason{alus}\*http://schemas.microsoft.com/
office/word/2003/wordml
\*2450\*
\*
\*
\*
\*.\*
.\*.\*)\*()\*
()\*()\*()\*()
Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamine
Vastu võetud kultuuriministri 26.09
.2018. a käskkirjaga nr 165
Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõ
ike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut:
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga
ehitismälestis
Eesti Rahvusraamatukogu\~(asukoht
Harju maakonnas
Tallinnas
Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, KÜ 78401:107:0570). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas\~1
Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste
riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee)..
2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndis asuvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid
: purskkaev, välilava
ja
madalhaljastus hoone esisel alal.
Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevö
öndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.\~septembri 2002.\~a määruse nr\~286 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise l
õpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord §\~4 lõikele\~2.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ettepanekut toetavad
Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti Eesti 20.\~sajandi (18701991) väärtusliku arhitekt
uuri kaardistamine ja analüüs tulemused.
Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks
viidi 2007
2012.
a Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi
projekt Eesti 20. sajandi (1870
1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakon
dade kaupa ning koostati neli alusuuringut. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti ekspertkomisjon vä
lja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Rahvusraamatukogu kohta projekti käigus piiratud aja ja ressursside tõ
ttu eksperdihinnangut ei koostatud, kuid see valiti nende hulka, millele perspektiivis peaks eksperdihinnangu koostama. Hoonet on käsitletud Tallinna nõukogudeaegse ehituspärandi ülevaates väärtusliku hoonena, mis tuleb võtta arvele n
ing kaaluda mälestiseks tunnistamise vajadust. Rahvusraamatukogul on plaanis ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti m
uinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et Eesti Rahvusraamatukogul on mälestise tunnused. Samale jä
reldusele jõudis 14.09.2017.\~a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
Eesti Rahvusraamatukogu hoone ehitustööd algasid 1985. aastal, hoone valmis 1993. aastal. Tegemist on arhitekt Raine Karbile isikupä
rases arhitektuurikeeles projekteeritud unikaalteosega, mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel. Rahvusraamatukogu on põhiosas 8-korruseline pü
ramiidkatusega kivihoone, millel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurdekuuluvate kunstiteostega. Välisilmes domineerib suurejooneline mahtude jaotus, korrapä
ra ja range esteetika. Hooneosi ühendavad tervikuks terrassid, mille kaudu pääseb hoone tagusesse parki ja Toom-Kuninga ning Veetorni tänavani. Sisearhitektuur on tihedalt läbipõimunud väliskujundusega ning mõlemat seob rangus ja s
ümmeetria. Sisearhitekt on Sulev Vahtra, kuid hoone terviklahendusse kuulub
lisaks palju spetsiaalselt selle maja tarbeks valminud kunstiteoseid, millest tähtsamad on integreeritud hoone arhitektuuri (Rait Präätsi vitraaþid, Enn Põldroosi fresko jt).
Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilimine.
Rahvusraamatukogu oli laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodi
märgiline objekt, mille valmimine keer
ulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja märkimisväärne saavutus.
Hoone toimib oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete keskel ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tä
navatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated.
Kaitsevööndi määramine
Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuurivää
rtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseseaduse §\~25 lõike\~7 kohaselt ei ole kinnismälestise kaitsevööndis lubatud ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ehitamine,
teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevööndiks määratakse krunt, millel hoone asub. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuurivä
ärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Rahvusraamatukogu krundile jäävad ja kaitsevööndisse
on haaratud kultuurivää
rtuslike struktuurielementidena purskkaev, välilava ning madalhaljastus hoone esisel alal.
Menetlusosaliste seisukohad
Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.\~septembri 2002.\~a määrusele nr 286 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõ
petamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord.
Hoone kuulub Eesti Rahvusraamatukogule. Omanik on menetlusse kaasatud. Muinsuskaitseamet on andnud võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ja küsinud arvamust kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. 25.04.2017. a toimus hoone mä
lestiseks tunnistamise arutelu Rahvusraamatukogus, kus osalesid Tallinna
Linnavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Rahvusraamatukogu esindajad. Eesti Rahvusraamatukogu on nõustunud hoone mälestiseks tunnistamisega. 17.01.2018. a
toimus Rahvusraamatukogu Nõukogu koosoleku raames täiendav arutelu, mille tulemusena tegi nõukogu ettepaneku kaaluda hoone mälestiseks tunnistamist hoone rekonstrueerimise
projekteerimise staadiumis. Rahvusraamatukogu projekteerimistööd on planeeritud 2019. aastaks.
Muinsuskaitseamet kaalus Rahvusraamatukogu Nõukogu ettepanekut ja leidis, et arvestades plaanitavate rekonstrueerimistööde ulatust, on hoone mä
lestiseks tunnistamine enne projekteerimistöid vajalik ja põhjendatud, kuna sel viisil on paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine.
Menetlusse on kaasatud ja teavitatud Tallinna Linnavalitsust, mis ühtlasi on hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegija.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil
. Muinsuskaitseseaduse § 2 järgi on kultuurivää
rtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rü
hm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sä
testatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegemisel on tuginetud laiaulatuslikule uurimisprojektile, mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi ja lõplikud mälestiseks tunnis
tamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast. Hoone mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitsereþiimi otstarbekust. Tegu on arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge vää
rtusega ehitistega, mille juures on oluline ka väärtuslike interjööride ning sinna juurde kuuluvate kunstiteoste (Rein Kelpmani tahvelmaalid, Taivo Linna sepisväravad, Mare Mikoffi skulptuurid, Rait Präätsi vitraaþaknad jm) sä
ilimine.
Mälestiseks tunnistamise ettepanek on muuhulgas ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks olulisemaid nä
iteid ka Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. Taasiseseisvumisajal valminud ehitistest on Rahvusraamatukogu esimene, mis
mälestiseks tunnistatakse.
Hoone ei asu muinsuskaitsealal ega miljöövää
rtuslikul alal. Hoone paikneb arheoloogiamälestise a
sulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj.
alal ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mis aga ei taga hoone arhitektuurse välisilme ja interjööride säilimist. Hoone on otstarbekas tunnistada mälestiseks, kuna Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõ
rgetasemeline, Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena sä
ilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilimine. Interjöö
rikujundus on ajas kergelt kaduv arhitektuuriliik, mis allub muutustele ning ümberehitustele väga kiirelt. Rahvusraamatukogu avalike ruumide
interjöör on säilinud valdavalt väga terviklikult ning kaitse alla võttes on võimalik selle olulisi elemente säilitada ka ümberehituste ning remonttööde käigus.
Kuna Endla tn poolses kiilukujulises hoone osas paiknevad peamiselt kontori- ja abiruumid, mis on varasemate remonttööde käigus ümber ehitatud,
ei esita Muinsuskaitseamet selle hooneosa
(Toom-Kuninga tänava mõttelise pikenduse ja Endla tänava vahel) siseruumides ehitustöö
de kavandamisel ja tegemisel muinsuskaitselisi nõudeid.
Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõ
jutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.
Indrek Saar
Kultuuriminister
Eesti Rahvusraamatukogu
X = 6588469, Y = 542142
X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550
Leppemärgid Info
Registrinumber 30932
Nimetus Eesti Rahvusraamatukogu
Maakond Harju maakond
Omavalitsus Tallinn
Aadress Kesklinna linnaosa
Arheoloogiamälestis ei
Ehitismälestis jah
Ajaloomälestis ei
Täpsusklass 10 m
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6588300.00 541946.00
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevöönd
X = 6588469, Y = 542142
X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550
Leppemärgid Info
ID 30932
Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd
Täpsusklass 10 m
Kuju olek digitaliseeritud
Maakond Harju maakond
Omavalitsus Tallinn
Aadress Kesklinna linnaosa
Pindala 19297
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6588359.00 541936.25
2 6588271.50 541826.81
3 6588233.00 541860.94
4 6588224.50 541868.25
5 6588198.50 541891.00
6 6588204.50 541930.19
7 6588231.50 541928.31
8 6588235.00 541942.25
9 6588228.50 541951.69
10 6588209.50 541954.69
11 6588238.00 542013.25
12 6588242.00 542013.75
13 6588257.00 542006.50
14 6588259.00 542005.38
15 6588260.50 542004.81
16 6588261.50 542006.62
17 6588267.50 542003.56
18 6588285.00 542039.06
19 6588305.50 542029.19
20 6588313.00 542021.06
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.