Kiri

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Meie 30.10.2018 nr 2-1/18-0284/9160 Kaitseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Hoone energiatõhususe miinimumnõuded Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu koos lisadega 2) eelnõu seletuskiri Margus Tali 6397672 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …... 2018. a määrus nr …. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 1 Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded Välisõhu vooluhulk, Kütmise Jahutuse Hoone kasutusotstarve l/(s·m²) seadeväärtus, °C seadeväärtus, °C Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 0,5 21 27 Väikeelamu köetava pinnaga ≥ 120 m² 0,42 21 27 ja ridaelamu Korterelamu 0,5 21 27 Kasarmu 1,5 21 27 Kontorihoone 2 21 25 Majutushoone 1 21 25 Ärihoone 2 21 25 Avalik hoone1 2 21 25 Spordihoone 2 18 25 Kaubandushoone ja terminal 2 18 25 Haridushoone 3 21 25 Koolieelse lasteasutuse hoone 2 21 25 Tervishoiuhoone 2 21 25 Tööstushoone 0,9 20 27 Laohoone 0,35 15 27 1 Spordihoonele on sätestatud ülejäänud avalikest hoonetest erinev kütmise seadeväärtus.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …... 2018. a määrus nr …. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 2 Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused Tabel 1. Madalenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtused. Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 165 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 140 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 120 4) korterelamu 125 5) kasarmu 200 6) kontorihoone 130 7) majutushoone 170 8) ärihoone 150 9) avalik hoone 160 10) kaubandushoone ja terminal 190 11) haridushoone 120 12) koolieelse lasteasutuse hoone 120 13) ravihoone 130 14) laohoone 80 15) tööstushoone 140 16) suure energiatarbega hoone 850 Tabel 2. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarvude piirväärtused. Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 185 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 160 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 140 4) korterelamu 150 5) kasarmu 250 6) kontorihoone 160 7) majutushoone 220 8) ärihoone 210 9) avalik hoone 220 10) kaubandushoone ja terminal 230 11) haridushoone 160 12) koolieelse lasteasutuse hoone 165 13) ravihoone 170 14) laohoone 100 15) tööstushoone 170 16) suure energiatarbega hoone 950 Tabel 3. Liginullenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtused. Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 145 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 120 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 100 4) korterelamu 105 5) kasarmu 170 6) kontorihoone 100 7) majutushoone 145 8) ärihoone 130 9) avalik hoone 135 10) kaubandushoone ja terminal 160 11) haridushoone 100 12) koolieelse lasteasutuse hoone 100 13) ravihoone 100 14) laohoone 65 15) tööstushoone 110 16) suure energiatarbega hoone 820  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa 2 HOONE ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUETE ÜLDNIMETUSTE VASTAVUS KASUTAMISOTSTARVELE NING NENDE KOODIDELE Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse Ettevõtlus- ja nr 55 „Hoone infotehnoloogiaministri energiatõhususe määruse „Hoone Selgitused ja Kood miinimumnõuded“ Kood energiatõhususe täpsustavad (edaspidi MTM miinimumnõuded“ kommentaarid määrus nr 55) eelnõu redaktsioonis 16.01.2018. a vastu võetud redaktsioonis (RT I, 19.01.2018, 2) ELAMUD Ühe või kahe korteriga elamu Ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu või ridaelamu (üldnimetus Ei muutu. (üldnimetus väikeelamu) väikeelamu) 11101 Üksikelamu 11101 Üksikelamu Ridaelamu või Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon kaksikelamu sektsioon 11102 (juhul kui on oma katus 11102 (juhul kui on oma katus ja ja sissepääs Ei muutu. sissepääs maapinnalt) maapinnalt) 11103 Suvila, aiamaja 11103 Suvila, aiamaja 11212 Kahe korteriga elamu 11212 Kahe korteriga elamu 11221 Ridaelamu 11221 Ridaelamu Kolme või enama korteriga Üldnimetuse elamud, välja arvatud ridaelamu, Kolme või enama korteriga elamu ja sõnastuses loobutakse hoolekandeasutuste ja ühiselamuhoone (üldnimetus korterelamu) täpsustusest „välja ühiselamute hooned (üldnimetus arvatud ridaelamu“. korterelamu) Muu kolme või enama Muu kolme või enama 11222 11222 Ei muutu. korteriga elamu korteriga elamu 11311 Päevakeskus 11312 Tugikodu 11313 Varjupaik Hoolekandeasutuste 11314 Lastekodu hooneid käsitletakse 11315 Noortekodu uue määruse 11316 Üldhooldekodu sõnastuses 11317 Koolkodu majutushoonete Sotsiaalse koosseisus. 11318 rehabilitatsiooni keskus 11319 Erihooldekodu Ühiselamu üliõpilastele Ühiselamu üliõpilastele 11321 11321 või õpilastele või õpilastele Ühiselamu teistele Ei muutu. Ühiselamu teistele 11322 sotsiaalsetele 11322 sotsiaalsetele gruppidele gruppidele 1  Kasarmu kasutamisotstarbele ei ole koodi sätestatud. Kasarmu Ei käsitletud Kasarmu energiatõhususe nõue rakendub juhul, kui hoone tegelik kasutusotstarve vastab kasarmule. MITTEELAMU Uues määruse Büroohoone, raamatukogu ja Büroohoone, raamatukogu ja teadushoone sõnastuses võetakse teadushoone (üldnimetus kontorihoone) kasutusele üldnimetus „kontorihoone“. 12201 Büroohoone 12201 Büroohoone Ei muutu. 12623 Raamatukogu 12623 Raamatukogu Ei muutu. Teadus- ja Teadus- ja 12635 metoodikaasutuse 12635 metoodikaasutuse hoone hoone Ei muutu. Muu haridus- või Muu haridus- või 12639 12639 teadushoone teadushoone Hoolekandeasutuse hoone ja majutushoone Tegu on uue Puudus (üldnimetus majutushoone) üldnimetusega. 11311 Päevakeskus 11312 Tugikodu 11313 Varjupaik 11314 Lastekodu MTM määruses nr 55 11315 Noortekodu käsitleti 11316 Üldhooldekodu korterelamuna. 11317 Koolkodu Sotsiaalse 11318 rehabilitatsiooni keskus 11319 Erihooldekodu Hotell, motell, 12111 külalistemaja Puhkeküla või puhkelaagri 12121 MTM määruses nr 55 majutushoone käsitleti ärihoonena. 12123 Hostel Muu lühiajalise majutuse 12129 hoone Uue määruse Majutus- ja toitlustushoone, sõnastuses loobutakse teenindushoone, välja arvatud Toitlustus- ja teenindushoone täpsustusest „välja büroohoone ja kaubandushoone (üldnimetus ärihoone) arvatud büroohoone ja (üldnimetus ärihoone) kaubandushoone“. Hotell, motell, 12111 külalistemaja Uues määruse Puhkeküla või sõnastuses käsitletakse 12121 puhkelaagri majutushoonet majutushoone muudest ärihoonetest 12123 Hostel eraldi. Muu lühiajalise 12129 majutuse hoone 12131 Restoran 12131 Restoran 12132 Kohvik, baar või söökla 12132 Kohvik, baar või söökla 12139 Muu toitlustushoone 12139 Muu toitlustushoone Ei muutu. Ilu- ja isikuteenuste 12331 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone hoone 2  Sõidukite teeninduse Sõidukite teeninduse 12332 12332 hoone hoone 12339 Muu teenindushoone 12339 Muu teenindushoone Uues määruse sõnastuses loobutakse täpsustustest „välja arvatud loomaaia või botaanikaaia hoone“, „välja arvatud jäähall ja maneež“, „välja Meelelahutushoone, välja arvatud raamatukogu; arvatud loomaaia või välja arvatud botaanikaaia hoone; terminal“. Koodi spordihoone, välja arvatud 12620 nimetusele Meelelahutushoone, spordihoone, muuseum, jäähall ja maneež; muuseumi- ja „Muuseumi- ja kunstigalerii, arhiiv (üldnimetus avalik hoone) raamatukoguhoone, välja raamatukoguhooned“ arvatud raamatukogu; välja vastavad arvatud terminal (üldnimetus kasutusotstarbed on avalik hoone) täpsemini välja kirjutatud, sest koodi nimetuses sisalduvad raamatukoguhooned kuuluvad energiakasutuse seisukohalt kontorihoone alla. Teater, kino, kontserdi- Teater, kino, kontserdi- ja 12611 ja universaalsaalide 12611 universaalsaalide hoone hoone 12615 Klubi, rahvamaja 12615 Klubi, rahvamaja Tantsusaal, diskoteek, Tantsusaal, diskoteek, 12616 12616 Ei muutu. ööklubi ööklubi 12617 Kasiino 12617 Kasiino Muu 12619 12619 Muu meelelahutushoone meelelahutushoone 12651 Spordihall, võimla 12651 Spordihall, võimla Uue määruse sõnastuses käsitletakse 12653 Siseujula suure energiatarbega hoonena. 12656 Lasketiiru hoone 12656 Lasketiiru hoone 12659 Muu spordihoone 12659 Muu spordihoone Ei muutu. 12621 Muuseum, kunstigalerii 12621 Muuseum, kunstigalerii 12624 Arhiiv 12624 Arhiiv Kaubandushoone ja terminal Kaubandushoone ja terminal Ei muutu. 12311 Kaubandushoone 12311 Kaubandushoone 12314 Kiosk 12314 Kiosk Oksjoni-, turu- või Oksjoni-, turu- või 12317 12317 näitusehall näitusehall 12319 Muu kaubandushoone 12319 Muu kaubandushoone Ei muutu. 12411 Lennujaama hoone 12411 Lennujaama hoone 12413 Raudteejaama hoone 12413 Raudteejaama hoone 12415 Bussijaama hoone 12415 Bussijaama hoone 12416 Sadamahoone 12416 Sadamahoone 12419 Muu terminalihoone 12419 Muu terminalihoone Uue määruse Haridushooned (välja arvatud Haridushoone sõnastuses loobutakse koolieelne lasteasutus) täpsustusest „välja 3  arvatud koolieelne lasteasutus“. Põhikooli või Põhikooli või 12632 gümnaasiumi 12632 gümnaasiumi õppehoone õppehoone Kutseõppeasutuse Kutseõppeasutuse 12633 12633 Ei muutu. õppehoone õppehoone Ülikooli, Ülikooli, 12634 rakenduskõrgkooli 12634 rakenduskõrgkooli õppehoone õppehoone Üldnimetust Koolieelne lasteasutus Koolieelse lasteasutuse hoone täpsustatud. Koolieelne lasteasutus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, (lastesõim, -aed, 12631 12631 Ei muutu. päevakodu, lasteaed- päevakodu, lasteaed- algkool) algkool) MTM määruse nr 55 sõnastuses oli tervishoiuhoone vasteks haigla, uue määruse sõnastuses on Haiglad ja muud ravihooned, selleks vasteks kõik välja arvatud hoolekandeasutuse Ravihoone muud ravihooned v.a hoone haigla. Vastavate (üldnimetus tervishoiuhoone) hoonete tüüpilise kasutuse profiil ja energiatõhususarvu piirväärtus sarnanevad kontorihoonele. 12641 Haigla Uue määruse sõnastuses käsitletakse Kinnipidamiskoha 12643 suure energiatarbega haigla hoonena. Ambulatoorse arstiabi Ambulatoorse arstiabi 12644 12644 Ei muutu. osutamise hoone osutamise hoone 12645 Sanatoorium, spaa 12645 Sanatoorium, spaa 12646 Veterinaarkliinik 12646 Veterinaarkliinik Ei muutu. 12649 Muu tervishoiuhoone 12649 Muu tervishoiuhoone Tegu on uue Ei käsitletud Hoidla ja laohoone (üldnimetus laohoone) üldnimetusega. 12521 Toiduainete laohoone MTM määruses nr 55 Vedelkütuse-, küttegaasi- kasutusotstarvet ei 12523 jm terminali hoidlahoone käsitletud, energiatõhususe nõue 12529 Muu laohoone kohaldus lähima analoogia alusel. Tööstushoone tööstusliku protsessi Tegu on uue Ei käsitletud soojuseraldusega kuni 30 vatti ruutmeetri kohta üldnimetusega. (üldnimetus tööstushoone) Toiduainetetööstuse MTM määruses nr 55 12514 hoone kasutusotstarvet ei 12516 Kergetööstuse hoone käsitletud, 12517 Puidutööstuse hoone energiatõhususe nõue kohaldus lähima 12519 Muu tööstushoone analoogia alusel. Tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldus rohkem kui 30 vatti ruutmeetri kohta, haigla, Tegu on uue Puudus siseujula, jäähall, külmhoone, loomaia või üldnimetusega. botaanikaaia hoone (üldnimetus suure energiatarbega hoone) 4 12525 Külmhoone MTM määruses nr 55 kasutusotstarvet ei Loomaaia või käsitletud, nõue 12618 botaanikaaia hoone kohaldus lähima analoogia alusel. MTM määruses nr 55 12641 Haigla käsitleti tervishoiuhoonena. MTM määruses nr 55 12643 Kinnipidamiskoha haigla käsitleti tervishoiuhoonena. MTM määruses nr 55 12653 Siseujula käsitleti avaliku hoonena. MTM määruses nr 55 kasutusotstarvet ei 12654 Jäähall käsitletud, nõue kohaldus lähima analoogia alusel. 5  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUSE „HOONE ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED“ VÕRDLUS ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTRI SAMANIMELISE MÄÄRUSE 16. JAANUARIL 2018. A VASTU VÕETUD REDAKTSIOONIGA (RT I, 19.01.2018, 2) Majandus- ja taristuministri 3. juuni Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2015. a määruse nr 55 „Hoone määruse „Hoone energiatõhususe energiatõhususe miinimumnõuded“ 22. miinimumnõuded“ redaktsioonis tehtud jaanuaril 2018. a jõustunud redaktsioon muudatused RT I, 19.01.2018, 2 § 1. Määruse reguleerimisala § 1. Määruse kohaldumisala Käsitletud hoonete kasutusotstarvete nimekirja täpsustatud. Detailne ülevaade muudatustest esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2. Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu piirväärtuse määramist täpsustatud. Lisatud lokaalne energia tootmise süsteemi käsitlus. Sätestatud erand, mille kohaselt liginullenergiahoone nõuet ei rakendata kuni 220 m² köetava pinnaga väikeelamule ja ridaelamule. § 2. Terminid § 2. Terminid Läbivad normitehnilised parandused terminite sõnastustes. Lisanduvad terminid: köetav pind, madala temperatuuriseadega pind, vabasoojus, välisõhu vooluhulk, tuulutusasend ning tõhus kaugküte või -jahutus. Sisuliselt muudetud termini „energiatõhususarv“ tähendust. § 3. Hoone energiatõhususe nõuded Paragrahvi koondatud üleüldised energiatõhususe nõuded. § 3. Nõuded hoone energiatõhususele ja § 4. Energiatõhususe nõuded energiatõhususarv madalenergiahoone püstitamisel Uute hoonete püstitamisele kohalduvad energiatõhususarvude piirväärtused. Piirväärtusi on täpsustatud vastavalt 1  kuluoptimaalsuse analüüsile ja kasutamisotstarvete muudatustele. § 5. Energiatõhususe nõuded olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel Olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisele kohalduvad energiatõhususarvude piirväärtused. Piirväärtusi on täpsustatud vastavalt kuluoptimaalsuse analüüsile ja kasutamisotstarvete muudatustele. § 4. Välispiirde summaarse soojuserikao piirväärtus lihtsustatud energiatõhususarvu piirväärtuse Lihtsustatud tõendamise kasutamisel tõendamise korral kohalduvad nõuded on sätestatud § 16 lõikes § 5. Ventilatsioonisüsteemi 1. energiatõhususarvu piirväärtus lihtsustatud energiatõhususarvu piirväärtuse tõendamise korral Madalenergiahoone nõuded kohalduvad uute § 6. Madalenergiahoone hoonete püstitamisel, seega on nõuded osa eelnõu §-st 4. § 6. Energiatõhususe nõuded § 7. Liginullenergiahoone liginullenergiahoone püstitamisel Liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusi on täpsustatud vastavalt kuluoptimaalsuse analüüsile ja kasutamisotstarvete muudatustele. § 7. Energiatõhususe nõuete erisused palkehitise püstitamisel Energiatõhususe nõuete erisused palkehitise püstitamisel kohalduvad eelnõus uute hoonete ja liginullenergiahoonete püstitamisel ning olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. § 8. Energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel Sätestatud majanduslikust põhjendatusest või tehnilist teostatavusest lähtuvad erandid, mille rakendumisel võib hoone püstitada madalenergiahoone tasemel. Netonullenergiahoone käsitlusest on eelnõus § 8. Netonullenergiahoone loobutud, sest nõudeid netonullenergiahoonele eelnõuga ei sätestata. § 9. Energiakandjate kaalumistegurid ja § 9. Energiakandjate kaalumistegurid kütuse energiasisaldus Sätestatud kaalumistegurid kaugjahutusele ning tõhusale kaugküttele ja -jahutusele. § 10. Nõuded ventilatsioonile ja § 10. Ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri ruumitemperatuurile nõuded 2  Läbivad täiendused lõigete sõnastuses. § 11. Nõuded suvisele § 11. Suvise ruumitemperatuuri nõuded ruumitemperatuurile Paragrahvi koosseisu lihtsustatud, otseselt energiaarvutusega seotud nõuded sätestatakse määruse „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ uues sõnastuses. § 12. Nõuded välispiirdele § 12. Välispiirde nõuded Paragrahvis esitatud nõudeid on lihtsustatud. Loobutud on soovituslikest U-arvu väärtustest. Suunised kõrge energiatõhususega hoonete rajamiseks on antud juhendmaterjalides, näiteks KredExi liginullenergiahoonete tüüpprojektides1 ja juhendites2. § 13. Nõuded tehnosüsteemile § 13. Tehnosüsteemi nõuded Paragrahvi täiendatud olulise energiatarbega tehnosüsteemide energiaarvestitega varustamise nõuetega. § 14. Nõuded küttesüsteemile § 14. Küttesüsteemi nõuded Lõigete sõnastust normitehniliselt parandatud. Energiaarvutuse etappe käsitletakse määruse § 15. Energiaarvutuse etapid „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ uues sõnastuses. § 18. Energiatõhususe nõuetele vastavuse § 16. Energiaarvutus ehitusprotsessi osana tõendamine ehitusprotsessi osana Paragrahvi täiendatud nõuetega valminud hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse hindamiseks. Energiaarvutuseks kasutatav § 17. Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvarale sätestatakse nõuded arvutustarkvara määruse „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ uues sõnastuses. § 15. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine Paragrahvis sätestatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise koosseis. § 18. Energiatõhususe nõuetele vastavuse Sätestatakse kaks võimalikku viisi hoone tõendamise metoodikad energiaarvutuse läbiviimiseks. Neid viise käsitletakse järgnevas kahes lõikes. § 16. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine lihtsustatud tõendamismeetodil 1 http://kredex.ee/energiatohususest/liginullenergiahooned/hoonete-projektid/ (kättesaadav seisuga 12.07.2018). 2 http://kredex.ee/energiatohususest/liginullenergiahooned/juhendmaterjal-2/ (kättesaadav seisuga 12.07.2018). 3  Paragrahvi on koondatud kõik lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamisele kohalduvad nõuded. § 17. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise arvutuslik tõendamine Paragrahvi koosseisu on lihtsustatud. § 19. Määruse rakendamine § 19. Määruse rakendamine Liginullenergiahoone nõuete rakendumine on sarnaselt uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuete rakendumisega seotud ehitusloa taotluse esitamise kuupäevaga. § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 20. Määruse jõustumine § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil. Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. 4  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa 3 HOONE ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUETE RAKENDUSSÄTTED Pealkiri Kehtivus Rakendussäte Märkused „Energiatõhususe Jõustus 01.01.2008 § 38. Määruse rakendamine Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“ (RT I 2007, (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril miinimumnõuded jõustusid Eesti 72, 445) Kehtis kuni 08.01.2013 2008. a. õiguses esmakordselt 01.01.2008. (2) Enne 1. juulit 2009. a ehitusloa Juhul kui ehitusloa taotlus esitati Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 Tunnistati kehtetuks Vabariigi taotluseks esitatud sisekliima enne nimetatud kuupäeva, määrus nr 258 Valitsuse 30.08.2012 määrusega tagamisega hoonete vastavaid nõudeid hoonele ei nr 68 ehitusprojektide puhul võib rakendatud. rakendada lihtsustatud menetlust energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks. Sellisel juhul ei pea teostama käesoleva määruse peatükkides 3–8 toodud energiaarvutust. Lihtsustatud menetluse puhul kirjeldab projekteerija ehitusprojekti seletuskirjas määruse §-des 4–7 toodud üldiste nõuete ja põhimõtete arvestamist. (3) Kui ehitusloa taotlus on esitatud enne 1. jaanuarit 2008. a, kuid ehitusluba väljastatakse pärast nimetatud kuupäeva, siis 1  käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata. „Energiatõhususe Redaktsioon, mis jõustus § 19. Määruse rakendamine Kui ehitusloa taotlus on esitatud miinimumnõuded“ (RT I, 09.01.2013 Kui ehitusloa taotlus on esitatud perioodil 01.01.2008 kuni 05.09.2012, 4) enne 9. jaanuarit 2013. a, kuid 08.01.2013, kohalduvad hoonele ehitusluba väljastatakse pärast Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 nimetatud kuupäeva, siis määruse määruses nr 258 „Energiatõhususe määrus nr 68 nõudeid ei kohaldata. miinimumnõuded“ sätestatud § 20. Määruse kehtetuks energiatõhususe tunnistamine miinimumnõuded. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 § 19 Määruse rakendamine – Lisandusid § 19 lg 2-3 ja § 19’, määruse nr 68 „Energiatõhususe uus tekst hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine (RT (1) Kui ehitusloa taotlus on miinimumnõudeid võrreldes I, 24.01.2014, 3) esitatud enne 9. jaanuarit 2013. a, 09.01.2013 jõustunud nõuetega kuid ehitusluba väljastatakse sisuliselt ei muudetud. Seega ei Redaktsioon, mis jõustus pärast nimetatud kuupäeva, siis muudetud ka nõuete 27.01.2014 määruse nõudeid ei kohaldata. kohaldumisega seotud kuupäeva. (2) Riigi- või kohaliku Kaotas kehtivuse 01.07.2015 koos omavalitsuse asutuse kasutuses ehitusseadustiku jõustumisega või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone Ehitusseadustikuga tunnistati energiatõhususarv ei tohi ületada kehtetuks seni kehtinud liginullenergiahoonele ehitusseadus ja seoses sellega kehtestatud piirväärtusi, kui hoone kaotas kehtivuse ka ehitusseaduse ehitusluba väljastatakse ja hoone volitusnormi alusel antud määrus püstitatakse pärast 31. detsembrit 2018. a. 2  (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse ja hoone püstitatakse pärast 31. detsembrit 2020. a, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi § 191. Energiatõhususe miinimumnõuete uuendamine Vabariigi Valitsus uuendab energiatõhususe miinimumnõudeid vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Energiatõhususe miinimumnõuete uuendamisel arvestatakse tehnilist arengut ehitiste püstitamisel. „Hoone energiatõhususe Jõustus 01.07.2015 § 19. Määruse rakendamine Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“ (RT I, (1) Kui ehitusloa taotlus on miinimumnõudeid võrreldes 05.06.2015, 15) esitatud enne 2013. aasta 9. 09.01.2013 jõustunud nõuetega jaanuarit, kuid ehitusluba sisuliselt ei muudetud. Seega ei Majandus- ja taristuministri väljastatakse pärast nimetatud muudetud ka nõuete 03.06.2015 määrus nr 55 kuupäeva, siis käesoleva määruse kohaldumisega seotud kuupäeva. nõudeid ei kohaldata. (2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või 3  ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Majandus- ja taristuministri 3. § 19. Määruse rakendamine Täpsustati riigi ja kohaliku juuni 2015. a määruse nr 55 (1) Kui ehitusloa taotlus on omavalitsuse asutuste hulka „Hoone energiatõhususe esitatud enne 2013. aasta 9. kuuluvate asutuste koosseisu, miinimumnõuded” ja 5. juuni jaanuari, kuid ehitusluba muudeti üleüldise 2015. a määruse nr 58 „Hoone väljastatakse pärast nimetatud liginullenergiahoone nõude energiatõhususe arvutamise kuupäeva, siis käesoleva määruse kohaldumise tähtaega. Hoonete metoodika” muutmine (RT I, nõudeid ei kohaldata. energiatõhususe 19.01.2018, 2) (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse miinimumnõudeid võrreldes üksuse ja avalik-õigusliku 09.01.2013 jõustunud nõuetega Redaktsioon, mis jõustus juriidilise isiku kasutuses või sisuliselt ei muudetud. Seega ei 22.01.2018 omandis oleva sisekliima muudetud ka nõuete tagamisega hoone kohaldumisega seotud kuupäeva. energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba antakse või 4  ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. 5  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa 4 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks EL-i õigusakti normi rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid norm ülevõtmise riigisisesed õigusaktid kohustus Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri punkt valikuline lõige, punkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35) Energiatõhususe nõuded Art. 2 punkt 2 Jah § 6 lg 3 liginullenergiahoone püstitamisel Art. 2 punkt 14 Jah § 2 lg 21 Terminid Art. 4 lg 1, art. 5 Jah §-d 4 ja 5 Energiatõhususarv ja LISA III Energiatõhususe nõuded olemasoleva Art. 7 Jah §5 hoone olulisel rekonstrueerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) Art. 9 lg 3 Jah § 14 lg 1 ja 2 Küttesüsteemi nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) Art. 1 punkt 1 a Jah § 2 lg 1 Terminid 1  EELNÕU 01.10.2018 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018 nr Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1 Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoone energiatõhususele. (2) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbe järgi järgmistele elamutele: 1) ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu (edaspidi väikeelamu); 2) kolme või enama korteriga elamu ja ühiselamuhoone (edaspidi korterelamu); 3) kasarmu. (3) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbe järgi järgmistele mitteelamutele: 1) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone (edaspidi kontorihoone); 2) hoolekandeasutuse hoone ja majutushoone (edaspidi majutushoone); 3) toitlustus- ja teenindushoone (edaspidi ärihoone); 4) meelelahutushoone, spordihoone, muuseum, kunstigalerii, arhiiv (edaspidi avalik hoone); 5) kaubandushoone ja terminal; 6) haridushoone; 7) koolieelse lasteasutuse hoone; 8) ravihoone; 9) hoidla ja laohoone (edaspidi laohoone); 10) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti ruutmeetri kohta (edaspidi tööstushoone); 11) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldus rohkem kui 30 vatti ruutmeetri kohta, haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, loomaia või botaanikaaia hoone (edaspidi suure energiatarbega hoone). (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel lähtub energiaarvutuse tegija kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonele esitatud nõuetest. (5) Energiatõhususe nõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel lisaks piiretele ja tehnosüsteemidele hoonesse või kinnistule paigaldatud hoonet teenindav lokaalse energiatootmise süsteem. (6) Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10 protsenti kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Kasutusotstarbed, mille pind on väiksem kui 10 protsenti hoone köetavast pinnast, arvatakse hoone kasutusotstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub. 1 (7) Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarv on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv. (8) Mitme kasutusotstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv. (9) Energiavõrguga ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates liitumispunktist. (10) Juhul kui lokaalne katlamaja, lokaalne koostootmisjaam või muu lokaalne energia tootmise süsteem teenindab mitut hoonet, tehakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika) kohane energiaarvutus vastavalt energiakandjate ulatuses tarnitud energiale ja lokaalselt toodetud energiale. Lokaalse energia tootmise süsteemi tarnitud energia jagatakse hoonete vahel proportsionaalselt hoonete aastase energiakasutuse alusel. Energiaarvutus teostatakse igale energiakandjale eraldi. (11) Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 ruutmeetrit. § 2. Terminid (1) Tehnosüsteem käesoleva määruse tähenduses on: 1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga; 2) ventilatsioonisüsteem; 3) jahutussüsteem; 4) valgustussüsteem; 5) automaatikasüsteem; 6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem. (2) Sisekliima tagamine käesoleva määruse tähenduses on energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt määruses sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. (3) Köetav pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, milles on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind. (4) Madala temperatuuriseadega pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded“ (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus. (5) Õhulekkearv käesoleva määruse tähenduses on hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja. Õhulekkearvu ühikuks on õhulekke maht kuupmeetrites välispiirde pinna ruutmeetri kohta tunnis [m³/(h·m²)]. Õhulekkearv määratakse õhulekketestiga 50 paskali suurusel rõhkude erinevusel. Välispiirde pind arvutatakse hoone piirde sisemõõtude põhjal. 2 (6) Eksporditud energia käesoleva määruse tähenduses on hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrku. (7) Lokaalne taastuvenergia käesoleva määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elektri- või soojusenergia. Soojuspumba puhul võetakse energiaallikast saadud taastuvenergia energiaarvutuses arvesse soojuspumba soojusteguriga. (8) Tarnitud energia käesoleva määruse tähenduses on energiavõrkudest aastas hangitud energia või kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv osa hoone aastasest summaarsest energiakasutusest. (9) Hoone aastane summaarne energiakasutus (edaspidi summaarne energiakasutus) käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia. Summaarne energiakasutus sisaldab hoone tehnosüsteemide, soojusallikate ja lokaalse energia tootmise jaotussüsteemide kadusid ja energia muundamise näitajaid. (10) Primaarenergia käesoleva määruse tähenduses on ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvast ja mittetaastuvast energiaallikast, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. (11) Energiakandja kaalumistegur käesoleva määruse tähenduses on tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. (12) Erikasutus käesoleva määruse tähenduses on aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]. (13) Summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa. (14) Summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa. (15) Tüüpiline kasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel. Tüüpilise kasutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutusotstarve, välis- ja sisekliima, hoone ja tehnosüsteemide kasutusaeg ning vabasoojus. (16) Vabasoojus käesoleva määruses tähenduses on hoonesse sisenev päikesekiirgus, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskadu ning inimeselt eralduv soojus. (17) Välisõhu vooluhulk käesoleva määruse tähenduses on minimaalne arvutuslik välisõhu vooluhulk, mis antakse ruumi, tagades välisõhu ruumiõhuga täielik segunemine. 3 (18) Simulatsioonarvutus käesoleva määruse tähenduses on tarkvaraga läbi viidud hoone energiakasutuse ja ruumitemperatuuri arvutus, mis põhineb soojuslevi ja õhu liikumise protsesside jäljendamisel ajast sõltuvate füüsikaliste mudelitega. (19) Tuulutusasend käesoleva määruse tähenduses on osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks. Fikseerimine tuulutusasendis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega. (20) Energiatõhususarv käesoleva määruse tähenduses on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. Energiatõhususarvu ühikuks on kilovatt-tund hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. (21) Netoenergiavajadus käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik süsteemikadudeta ning energia muundamiseta soojus- ja elektrienergia. Netoenergiavajadus jaguneb netoenergiavajaduseks ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks. (22) Kuluoptimaalne energiatõhusus käesoleva määruse tähenduses on energiatõhususarvu piirväärtus, mille puhul on tagatud hoone elutsükli minimaalne rahaline kogukulu. (23) Tõhus kaugküte või -jahutus käesoleva määruse tähenduses on kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. 2. peatükk Hoone energiatõhususe nõuded § 3. Hoone energiatõhususe nõuded (1) Hoone energiatõhususe nõuded on väljendatud energiatõhususarvuna ning hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuetena. (2) Juhul kui hoone vastab energiatõhususe nõuetele, loetakse selline hoone kuluoptimaalse energiatõhususega hooneks. § 4. Energiatõhususe nõuded madalenergiahoone püstitamisel (1) Madalenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. (2) Püstitatava madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ (edaspidi lisa 2) tabelis 1 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtust. 4 § 5. Energiatõhususe nõuded olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 2 sätestatud piirväärtust. § 6. Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel (1) Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. (2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata. (3) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust. § 7. Energiatõhususe nõuete erisused palkehitise püstitamisel (1) Masintoodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,2. (2) Käsitööna toodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,25. § 8. Energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel (1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvenergiat tootva süsteemi (edaspidi päikeseenergiasüsteem) osa paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. (2) Kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone nõuetele. Andmed päikeseenergiasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas. (3) Majanduslikult põhjendatuks loetakse vähemalt 1 kilovatise võimsusega päikeseenergiasüsteemi, mille või mille osa aastane tootlikkus on vähemalt 70 protsenti optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest. Optimaalseks suunatud päikeseenergiasüsteemiks loetakse kaldenurgaga 40 kraadi lõunasse suunatud ning pidevalt varjutamata päikeseenergiasüsteemi aastast tootlikkust. (4) Tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus: 1) päikeseenergiasüsteem ei asu võrgupiirkonnas või 5 2) päikeseenergiasüsteemi võrku ühendamine nõuab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu ümberehitamise töid, kusjuures ümberehitamiseks ei loeta kahesuunalise arvesti paigaldamisega seotud töid või 3) hoonel ei ole liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajaliku võimsusega päikeseenergiasüsteemi paigaldamise jaoks piisavalt päikesepoolse suunaga ja teiste objektide poolt varjutamata katusepinda. § 9. Energiakandjate kaalumistegurid ja kütuse energiasisaldus (1) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised: 1) taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett − 0,65; 2) kaugküte − 0,9; 3) tõhus kaugküte – 0,65; 4) kaugjahutus – 0,4; 5) tõhus kaugjahutus – 0,2; 6) vedelkütus, kütteõli ja vedelgaas − 1,0; 7) maagaas − 1,0; 8) tahke fossiilkütus − 1,0; 9) turvas ja turbabrikett − 1,0; 10) elekter − 2,0. (2) Kütuse energiasisaldus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse kütteväärtuse korrutisena. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija antud alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud kütteväärtust. 3. peatükk Hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuded § 10. Ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri nõuded (1) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk peab energiaarvutuses olema hoone kasutusajal lisas 1 sätestatud väärtuse suurune. (2) Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi puhul võib kasutada lisas 1 sätestatud välisõhu vooluhulga piirväärtust ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana. Minimaalne nõudluspõhise ventilatsiooni välisõhu vooluhulk, mis tuleb energiaarvutuses hoone kasutusajal ruumis tagada, on mitteelamu puhul 0,5 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta ja elamu puhul 0,15 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta [l/(s·m²)]. (3) Korterelamus, mille ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkasid on võimalik korteripõhiselt juhtida, ei tohi energiaarvutuses välisõhu vooluhulga väärtust arvestada väiksemana kui 0,42 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta. (4) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema lisas 1 sätestatud väärtuse suurune. (5) Ruumi puhul, mille ehitusprojektile vastav temperatuuri seadeväärtus on madalam kui lisas 1 sätestatud väärtus, kasutatakse energiaarvutuses ruumitemperatuurina lisas 1 sätestatud kütmise temperatuuri seadeväärtust. 6 § 11. Suvise ruumitemperatuuri nõuded (1) Energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone peab päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele. (2) Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa: 1) § 1 lõikes 2 nimetatud elamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi; 2) § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 100 kraadtundi. (3) Haridushoone suvise ruumitemperatuuri nõude puhul võetakse arvesse ajavahemikke 1. maist 15. juunini ja 15. augustist 30. septembrini ning eeldatakse, et ajavahemikul 16. juunist 14. augustini on hoone suletud. (4) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud hoonetes, milles puudub jahutussüsteem, tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist tüüpruumide soojuslevi dünaamilise simulatsioonarvutuse abil (edaspidi simulatsioonarvutus), mida tehakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud nõuetele vastava tarkvaraga. Kui tulenevalt temperatuuri reguleerimisest on simulatsioonarvutuses vaja arvesse võtta lisas 1 sätestatud väärtusest kõrgemat ruumitemperatuuri, võib kasutada lisas 1 sätestatud jahutuse temperatuuri seadeväärtusest madalamat väärtust. (5) Väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama simulatsioonarvutusega, kui kagu (135 kraadi) ja lääne (270 kraadi) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad järgmistele tingimustele: 1) elu- ja magamistubade aknad pindalaga üle 1 ruutmeetri on avatavad tuulutusasendisse või muul moel osaliselt avatavad, nii et avatava akna tuulutusasendi aktiivpindala osakaal kogu akna pindalas on vähemalt 10 protsenti; 2) akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40 protsenti; 3) akende osakaal fassaadi pindalas ja klaaspaketi päikesefaktori korrutise väärtus on väiksem kui 0,2 ja; 4) akende pindala suhe vaadeldava ruumi põranda pindalasse on väiksem kui 0,15. § 12. Välispiirde nõuded (1) Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine. (2) Ruumi soojuslik mugavus loetakse tagatuks, kui välispiirde soojusläbivus ei ületa väärtust 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta. Kui välispiirde soojusläbivus on kõrgema väärtusega, tagatakse projekteerimisel samaväärne soojuslik mugavus küttelahenduse või otstarbekohase tehnilise lahendusega. (3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. § 13. Tehnosüsteemi nõuded 7 (1) Tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. (2) Siseõhu kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteemis kasutatakse efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikku ja ventilatsiooniseadme komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatorit ja juhtseadet. (3) Soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine ei ole nõutud, kui: 1) soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump; 2) sissepuhke ja väljatõmbe magistraaltorustikke pole võimalik juhtida ühte ventilatsiooniseadmesse; 3) väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida; 4) olulisel rekonstrueerimisel ei ole ventilatsioonitorustikku paigaldamine hoonesse tehniliselt võimalik või; 5) hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse uudse lahendusega õhuvahetuse süsteemiga. (4) Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või -vaheti: 1) ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia; 2) hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia; 3) mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia; 4) lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang; 5) hoone energiatõhususe arvutamise metoodika kohaselt tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvad tehnosüsteemid. (5) Lõike 4 punkti 5 nõuet ei kohaldata pliidikubule, väljatõmbekapile, ukseavamismootorile ja välipistikupesale. (6) Soojuspumbaga hoones peab soojuspump olema varustatud eraldi soojus- ja elektriarvestiga. Juhul kui soojuspump toodab soojusenergiat hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks, piisab ühest soojusarvestist ning lõike 4 punktis 2 nõutud sooja tarbevee arvestit täiendavalt paigaldama ei pea. (7) Juhul kui ventilatsiooniseade on varustatud elektriliste eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Juhul kui tegemist on mitme ventilatsiooniseadmega, võib piirduda ühise elektriarvestiga. (8) Lõigetes 4–7 nimetatud energiaarvesteid ei pea paigaldama, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud. Majandusliku põhjendatuse arvutuses lähtutakse eeldusest, et energiaarvesti paigaldamata jätmise tõttu suureneb kasutaja arvestuslik energiakasutus 20 protsendi võrra. § 14. Küttesüsteemi nõuded (1) Hoones, milles on eraldi kasutamist võimaldav eluruum või mitteeluruum, tuleb selle küttesüsteemile projekteerida ja paigaldada seade, mis võimaldab määrata hoone osa energiakasutust kütteks. 8 (2) Lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldavat seadet ei pea paigaldama, kui: 1) hoone küttesüsteem on ehitatud selliselt, et hoone osa kasutajal puudub tehniline võimalus hoone osa energiakasutuse reguleerimiseks vajaliku seadme paigaldamiseks või 2) hoone ehituslikust lahendusest tulenevalt ei mõjuta hoone osa kasutaja tegevus oluliselt energiakasutust hoone kütteks või 3) seadme paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik. (3) Juhul kui hoones ei nähta ette lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldava seadme paigaldamist, selgitatakse selle põhjust ehitusloa taotluse või ehitisteatisele lisatud ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa tehnilises kirjelduses. 4. peatükk Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine § 15. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine (1) Energiatõhususe nõuetele vastavust tõendatakse energiaarvutusega. (2) Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja kasutamiseks ning elektriseadmete kasutamiseks. Summaarse energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv. (3) Energiatõhususarvu piirväärtus määratakse lihtsustatud tõendamismeetodi või arvutusliku tõendamismeetodi abil. (4) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll tehakse energiaarvutuse käigus ruumidele, kus on kõige rohkem vabasoojust või kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut. (5) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud elamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavale magamistoale ja elutoale. (6) Paragrahvi § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus kõigile tüüpruumidele, valides ruumitüübi esindajaks ühe käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastava ruumi. § 16. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine lihtsustatud tõendamismeetodil (1) Lihtsustatud tõendamismeetodit võib kasutada hoone puhul, mille: 1) kasutusotstarve § 1 lõike 2 punkti 1 alusel on väikeelamu; 2) kütte ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, halu- või puidupelletikütusel katel, kaugküte või gaaskütusel kondensaatkatel; 3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8 ja; 4) ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus ei ole kõrgem kui 2,0 vatti liitri kohta sekundis [W/(l/s)]. 9 (2) Lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamisel määratakse energiatõhususarvu väärtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga, milles on kindlaks määratud energiatõhususarvu määramiseks vajalike andmete vaikeväärtused. § 17. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise arvutuslik tõendamismeetod Energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrollimisel arvutusliku tõendamismeetodi kohaselt arvutatakse energiatõhususarv vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale. § 18. Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine ehitusprotsessi osana (1) Projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel. (2) Projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus esitatakse ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana. (3) Ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa andmise ajal antud hoone kasutusotstarbele kohaldusid. Hoone energiatõhusust mõjutava ehitusprojekti muudatuse korral tehakse nõuetele vastavuse kontrolliks uus energiaarvutus. (4) Valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostusdokumentatsiooni alusel. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis. 5. peatükk Rakendussätted § 19. Määruse rakendamine (1) Hoonete osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ nõudeid. (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine 10 Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1– 56) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91). Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks kantsler Lisa 1. Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded Lisa 2. Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused 11  01.10.2018 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 65 lõike 3 alusel miinimumnõuded hoone energiatõhususele. Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise tingis vajadus viia hoonete energiatõhususe nõuded kuluoptimaalsele tasemele. Kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete sätestamise kohustus tuleneb Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35) (edaspidi hoonete energiatõhususe direktiiv). Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemeid, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud. Hoonete energiatõhususe direktiivile vastavad kuluoptimaalsed energiatõhususe miinimumnõuded võeti Eesti õigusesse üle Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määrusega nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Tingituna EhS-i jõustumisest 1. juulil 2015. a asendati Vabariigi Valitsuse määrus majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrusega nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi MTM määrus nr 55), mis vastas EhS-s sätestatud volitusnormile. Energiatõhususe nõuded MTM määruse nr 55 sõnastuses sisuliselt ei muutunud. Seega on hoonete energiatõhususe direktiivile vastavate kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete sätestamisest möödunud viis aastat. Uute kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete määramiseks viidi Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma poolt läbi analüüs. Analüüsi „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“1 raport valmis 2017. a. lõpus. See on avaldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel, analüüside ja uuringute alalehel. Analüüsi tulemuste alusel kehtestatakse uued energiatõhususe miinimumnõuete tasemed. Energiatõhususe miinimumnõuded viiakse kulutõhusale tasemele nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määrusega nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoonete kasutamisotstarvete jaotust ja madalenergia- ning liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirmäärasid täpsustatakse. Liginullenergiahoone nõudele sätestatakse põhjendatud erandid. Eelnõu ette valmistades on võimalikult suures ulatuses lähtutud MTM määrusest nr 55. Võttes arvesse muudatuste ulatust, on otstarbekas eelnõu koostada uue terviktekstina. Määruse ja eelnõu võrdlustabel, kus on muudatusi kajastatud paragrahvide kaupa, on esitatud seletuskirja lisas 1. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf (kättesaadav seisuga: 11.07.2018). 1 ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]), Tallinna Tehnikaülikoolist inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek Kurnitski (tel: 620 2406, e-post: [email protected]), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees (tel: 620 2403, e-post: [email protected]), mittekoosseisuline lektor Teet Tark (tel: 612 9818, e-post: [email protected]), KredEx-i eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk (tel: 667 4140, e-post: [email protected]) ja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse juhatuse esimees Kevin Vaher (tel: 512 2314, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post: [email protected]) ja keeletoimetuse referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lisaks nimetatud organisatsioonidele teavitati eelnõu väljatöötamisest ja olulisematest kavandatud muudatustest Eesti Kinnisvarafirmade Liitu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu, Eesti Ehitusinseneride Liitu, Eesti Puitmajaliitu, Eesti Omanike Keskliitu ja Eesti Korteriühistute Liitu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja kahekümne ühest paragrahvist. Peatükk 1 käsitleb üldsätteid. Paragrahvis 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Lõikes 1 täpsustatakse, et energiatõhususe miinimumnõuded hoonele. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded on Eesti õiguses kehtinud alates 01.01.2008. Eelnõuga täpsustatakse nõudeid kuluoptimaalsusest lähtudes. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse hoonete kasutusotstarvete üldnimetused, millele energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse. Kasutusotstarbed on võimalikult suures ulatuses määratud kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi MTM määrus nr 51) lisaga. Võrreldes MTM määruses nr 55 sätestatud nimekirjaga, mis põhineb hoonete energiatõhususe direktiivi I lisa 5. punktil, on kasutamisotstarvete käsitlust täpsustatud. Täpsustused on tehtud lähtudes tegelikus praktikas ilmnenud puudustest.  Kõige suurem korrektuur kehtivate nõuete osas tehakse väikeelamute puhul. Väikeelamute nõuded kohalduvad edaspidi kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate hoonete puhul kohalduvad suuremate eramutega võrreldes leebemad energiatõhususe nõuded.  Korterelamute mõistele vastavate hoonete koosseisu on täpsustatud. Hoolekandeasutuse hooneid käsitletakse eelnõus majutushoonetena. Lisaks sellele käsitletakse kasarmut omaette hoone tüübina ja seega muudest korterelamu üldnimetuse alla kuuluvatest hoonetest eraldi. 2  Ärihoonete üldnimetuse alla kuuluvad MTM määruses nr 55 majutus-, toitlustus- ja teenindushoone. Eelnõus käsitletakse majutushooneid eraldi, sest majutushoonete tüüpilise kasutuse profiil on ülejäänud ärihoone alla kuuluvatest kasutusotstarvetest oluliselt erinev.  MTM määruses nr 55 käsitleti tervishoiuhoonet, mille vasteks on haigla. Haiglale oli MTM määruses nr 55 ette nähtud väga suur ventilatsiooniõhuhulk ja intensiivne tüüpilise kasutuse profiil, mille kohaselt tehti energiaarvutus arvestades asjaolu, et haiglad on avatud ööpäevaringselt. Eelnõu sõnastuses on termin tervishoiuhoone asendatud ravihoonega. Selle kasutusotstarbe alla kuuluvad muud meditsiiniga seonduvad hooned, mille kasutusprofiil ja energiatõhususarvu piirmäär on sarnased büroohoonega. Haiglat käsitletakse eelnõus suure energiatarbega hoonena.  Laohoonet MTM määruses nr 55 ei käsitletud ja seega kohaldusid energiatõhususe nõuded laohoonetele analoogia alusel. Eelnõus on laohoonele sätestatud energiatõhususarvu piirväärtus.  Tööstushoonet MTM määruses nr 55 ei käsitletud ja seega kohaldusid energiatõhususe nõuded tööstushoonetele analoogia alusel. Eelnõus on tööstushoonele, milles toimuva tööstusliku protsessi soojuseraldus on madalam kui 30 W/m² kohta, sätestatud energiatõhususarvu piirväärtus. Kõrgema soojuseraldusega tööstushooneid käsitletakse suure energiatarbega hoonena. Samas on oluline tähele panna, et vastavalt EhS-i § 62 lõikes 2 sätestatud eranditele ei kohaldu energiatõhususe nõuded tööstusalal, seega ka tööstushoonetes, mis asuvad tööstusalal. Tööstusala on piiratud territoorium, kus viljeletakse mõnda tööstusharu.  Suure energiatarbega hoone kategooriat MTM määruses nr 55 ei käsitletud. Selle kategooria alla kuuluvad eelnõu kohaselt hooned, milles tagatud sisekliima parameetrid ja tüüpilise kasutuse profiil on eelnõu lisas ja energiatõhususarvutuse metoodikas sätestatud väärtustest oluliselt erinevad. Sellisteks hooneteks on haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, loomaia või botaanikaaia hoone või tööstushoone, milles toimuva tööstusliku protsessi soojuseraldus on kõrgem kui 30 W/m² kohta. Vastavate hoonete energiatõhususarvutus tehakse projekteeritud sisekliima ja energiatarbe (sealhulgas tehnosüsteemide ja seadmete energiatarbe) väärtustega. Lisaks sisulistele muudatustele on kasutamisotstarvete nimetusi normitehniliselt täpsustatud. Loobutud on üldnimetuste hulka mittekuuluvate erandite väljatoomisest eelnõu koosseisus. Kasutamisotstarvete ulatuses tehtud muudatustest ja hoonete energiatõhususe regulatsiooni ulatuses kasutatud üldnimetustele vastavatest kasutamisotstarvete koodidest on esitatud detailne ülevaade seletuskirja lisas 2. Lõikes 4 on sätestatud, millistele energiatõhususe nõuetele peab vastama hoone, mille kasutusotstarvet ei ole lõigetes 2 ja 3 käsitletud. Kui sellisele hoonele ei kohaldu mõni EhS-i § 62 lõikes 2 sätestatud erand, lähtub energiaarvutuse läbiviija hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel kõige sarnasema kasutamise otstarbega hoonele esitatud nõuetest. Ka energiaarvutus viiakse läbi kõige sarnasema hoone tüüpilise kasutuse andmete alusel. Lähima analoogia määrab hoone energiatõhususarvutuse läbiviija lähtudes enda kutsealasest pädevusest ja talle teada olevatest hoone tehnilistest andmetest. Vastavalt eelnõu koostamisel kehtivatele kutsestandarditele on energiaarvutuse läbiviimiseks vajalik pädevus näiteks energiaaudiitoritel, energiatõhususe spetsialistidel. Lihtsustatud tõendamismeetodi alusel võivad vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada ka arhitektid. Kõige sarnasema hoone määramisel lähtutakse hoone tüüpilise kasutuse kasutusprofiili ja hoone tehniliste lahenduste sarnasusest. Lõikes 5 sätestatakse piir hoone energiatõhususe näitaja määramiseks. Energiatõhususe arvutuse seisukohalt ei koosne hoone üksnes piiretest ja hoonesse paigaldatud tehnosüsteemidest. Hoone energiatõhususe näitaja määramisel loetakse hoone koosseisu ka 3 hoonesse või kinnistule paigaldatud hoonet teenindav lokaalse energiatootmise süsteem (näiteks päikesekollektorid ja -paneelid, tuuleturbiin, koostootmisjaam). Lõigetes 6–8 sätestatakse, kuidas käsitletakse hoonete energiatõhususarvu määramisel ja energiatõhususarvu piirväärtuse määramisel mitme kasutamisotstarbega hoonet. Mitme kasutamisotstarbega hoones määratakse igale kasutamise otstarbele, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Kasutamisotstarbed, mille pind on väiksem kui 10% hoone köetavast pinnast, arvatakse hoone kasutamisotstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub. Energiatõhususarv määratakse hoone kui terviku kohta kasutamisotstarvete kohta määratud energiatõhususarvude kaalutud keskmisena. Mitme kasutamisotstarbega hoone energiatõhususarvu piirmäär moodustub sarnaselt hoone arvutusliku energiatõhususarvuga. Maksimaalne lubatud energiatõhususarvu piirmäär saadakse kasutamisotstarvete energiatõhususarvu piirmäärade kaalutud keskmisena. Samas on oluline tähele panna, et energiamärgise välja andmisel valitakse skaala hoone peamisest kasutamisotstarbest lähtudes. Lõikes 9 sätestatakse kuidas käsitleda energiavõrguga (näiteks elektri-, kaugkütte-, kaugjahutuse- ja gaasivõrk) ühendatud tehnosüsteeme. Vastavad süsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates liitumispunktist. Lõikes 10 sätestatakse, kuidas käsitletakse lokaalseid energiatootmise süsteeme, mis teenindavat mitut hoonet. Hetkel on sellisteks mitut hoonet teenindavateks süsteemideks eelkõige lokaalsed katlamajad ja lokaalsed koostootmisjaamad, kuid võimalikud tehnilised lahendused muutuvad aja jooksul, mistõttu on lisaks nimetatud süsteemidele käsitletud muid lokaalse energia tootmise süsteeme. Sellise süsteemi, mis teenindab mitut hoonet, määruse hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika kohane energiaarvutus tehakse vastavalt erinevate energiakandjate ulatuses tarnitud energiale ja lokaalselt toodetud taastuvenergiale. Energiakandjate kaalumistegurid, mis energiaarvutuse tegemisel kohalduvad, on sätestatud eelnõu §-s 7. Energiakandjate sisend jagatakse hoonete vahel proportsionaalselt hoonete aastase energiakasutuse alusel. Arvutus teostatakse igale energiakandjale eraldi. Lõikega 11 sätestatakse, et liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m². Samas kohalduvad ka väikeelamutele eelnõu nõuete jõustumisel madalenergiahoone nõuded ning sätestatakse A-energiaklassi ehk liginullenergiahoone tasemele vastav energiatõhususarvu piirmäär. Seega on võimalik soovi korral püstitada väikeelamuid, mis vastavad liginullenergiahoone tasemele. Liginullenergiahoone erand on tehtud kahele väiksemale väikeelamu kategooriale. Selline erand tehakse, kuna liginullenergiahoone taseme määramisel on lähtutud eeldusest, et hoones rakendatakse lokaalset taastuvelektri tootmist. Üksikelamu puhul toimub selle energia tootmine ja tarbimine valdavalt erinevatel aegadel. Selle tõttu õnnestub väikeelamute puhul võrreldes teiste hoonetüüpidega ära tarbida suhteliselt kõige väiksem hulk lokaalselt toodetud taastuvelektrist. On olemas tehnilisi lahendusi, mille rakendamisel on võimalik lokaalselt toodetud elektri tarbimise hulka oluliselt tõsta, kuid minimaalse energiatõhususe nõude täitmiseks nende lahenduste kasutamist rangelt ei nõuta. Vastavat erandit on kavandatud rakendada kuni järgmise korrani, millal energiatõhususe miinimumnõuded viiakse kuluoptimaalsele tasemele. Senini on kuluoptimaalsele energiatõhususe miinimumnõuete sätestamine vahele jäänud viie aasta pikkune periood. Juhul kui lokaalse taastuvelektri tootmise ja salvestamise lahendused muutuvad järgmise viie aasta pikkuse perioodi jooksul veelgi soodsamaks, on tõenäoline, et 4 liginullenergiahoone muutub ka väikemajade puhul kuluoptimaalseks. Senikaua vastab väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõue madalenergiahoone tasemele. Paragrahvis 2 käsitletakse eelnõus kasutatud termineid. Terminid tulenevad hoonete energiatõhususe direktiivist ja vastava valdkonna eriala terminoloogiast. MTM määruse nr 55 terminite kehtestamisel konsulteeriti vastava valdkonna spetsialistidega, kasutatud terminid on valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavad. Valdavalt vastavad terminid MTM määruses nr 55 käsitletud mõistetele, eelnõus tehtud muudatused on eelkõige normitehnilist laadi. Selgitused on lisatud mõistete kohta, mille sõnastust on täpsustatud. Lõikes 1 sätestatakse mõiste „tehnosüsteem“ tähendus. Võrreldes MTM määrusega nr 55 on loetelu sätestatud punktidena. Loetelule on lisatud automaatikasüsteem. Uus tehnosüsteemi definitsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) artikli 1 punktile 1. Lõikes 2 sätestatakse mõiste „sisekliima tagamine“ tähendus. Mõiste definitsioon vastab EhS § 62 lõike 1 sõnastusele, kuid seda on täpsustatud normitehniliselt loobudes näitlikust loetelust, mille kohaselt kuulub ruumiõhu kvaliteedi tagamise hulka kütmine ja jahutamine. Selle asemel on öeldud, et antud eelnõu mõistes toimub sisekliima tagamine vastavalt määruses sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele. Valgustamise puhul lähtutakse hoone tüüpilisest kasutusest. Lõikes 3 sätestatakse mõiste „köetav pind“ tähendus. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juunil 2015 vastu võetud määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Tegu on väga laia määratlusega. Eelnõu lisas 1 sätestatakse sisekliima tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas. Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal tagatakse eelnõu lisas 1 sätestatud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused on oluliselt madalamad võrreldes eelnõu lisas 1 sätestatud väärtustega. Vastavaid pindasid võib energiaarvutuse läbiviimisel käsitleda madala temperatuuriseadega pinnana. Nii köetav pind kui madalatemperatuurne pind märgitakse ära määruse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika kohasel energiaarvutuse lähteandmete esitamine vormil. Lõikes 4 sätestatakse mõiste „madala temperatuuriseadega pind“ tähendus. Tegu on köetavate ruumide netopinnaga, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui eelnõu lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mida köetakse selleks, et vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Köetavat pinda käsitletakse energiatõhususe arvutustes temperatuuriseadetega, mis on sätestatud eelnõu lisas, ka juhul, kui projekteeritud lahenduse kohaselt erineb temperatuur antud pindadel teatud ulatuses. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja. Lõikes 5 sätestatakse mõiste „õhulekkearv“ tähendus. Õhulekketesti võib läbi viia erinevatel rõhkude vahe korral, eelnõus on õhulekkearvuna silmas peetud väärtus, mis määratakse 5 õhulekketestiga 50 Pa suurusel rõhkude erinevusel. Antud rõhkude vahele vastavat õhulekkearvu tähistatakse mõningatel juhtudel tähisega q50. Välispiirde pind arvutatakse hoone kui terviku, mitte üksikute tubade, välispiirde sisemõõtude põhjal. Seega on õhuleke hoonet kui tervikut iseloomustav näitaja. Lõikes 8 sätestatakse mõiste „tarnitud energia“ tähendus. Tarnitud energia on energiavõrgust (näiteks elektri- kaugkütte- või kaugjahutusvõrgust) aastas hangitud energia või kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides (kWh/a), millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv osa hoone aastasest summaarsest energiakasutusest. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks. Lõikes 9 sätestatakse mõiste „hoone aastane summaarne energiakasutus“ (edaspidi summaarne energiakasutus) tähendus. Summaarne energiakasutus on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides (kWh/a), millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia, mis tarbitakse hoones. Summaarne energiakasutus sisaldab hoone kõigi tehnosüsteemide, sealhulgas soojusallikate ja lokaalse energia tootmise jaotussüsteemide kadusid ja energia muundamise näitajaid (näiteks soojuspumba soojustegur, külmajaama jahutustegur, koostootmise või kütuseelemendi kasutegur). Lõikes 11 sätestatakse mõiste „energiakandja kaalumistegur“ tähendus. Energiakandja kaalumisteguriga võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Keskkonnamõju väljendab eelkõige seda, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida kõrgem on kaalumisteguri väärtus, seda suurem on primaarenergia kulu ja keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Lõpptarbija jaoks tähendab energiatõhusus madalamaid püsikulusid. Seega on oluline, et energiamärgise klassi ja tegelikud energiakulud oleksid selges omavahelises seoses. Kaalumistegurid peavad olema heas korrelatsioonis energiakandjate hindadega lõpptarbijatele. Seetõttu on energiahind kaalumisteguri määramisel üks komponente. Lõikes 16 sätestatakse mõiste „vabasoojus“ tähendus. Vabasoojuse määratlemisel on esitatud komponendid, millest vabasoojus moodustub. Vabasoojus on enda olemuselt energia, mis siseneb hoonesse või tekib hoones. Vabasoojuse tulemusena tõuseb temperatuur hoones välistemperatuurist kõrgemale. Vabasoojus tekib hoonesse sisenevast päikesekiirguses ja valguse, seadmete ning tehnosüsteemide soojuskaost ja inimeselt eralduvast soojusest. Energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas käsitletakse vabasoojuse koosseisus üksnes inimeselt eralduvat soojust, sest sisekliimat projekteerides lähtutakse muuhulgas ruumides olevate inimeste hulgast kuna inimesed ise mõjutavad olulise määrani, milliseks kujuneb ruumi sisekliima. Küttesüsteemiga toimub ruumitemperatuuri täiendav tõstmine tasemeni, mis on tagab kasutajate mugavuse. Lõikes 17 sätestatakse mõiste „välisõhu vooluhulk“ tähendus. Välisõhu vooluhulk on minimaalne arvutuslik välisõhu kogus, mis tagab hoones küllaldase õhuvahetuse. Eelnõu lisas on hoonete kasutusotstarvete kaupa sätestatud arvutuslikud välisõhku vooluhulgad, millest lähtudes energiaarvutused läbi viiakse. Valdavalt vastavad lisas sätestatud väärtused MTM määrusega nr 55 sätestatud väärtustele, kuid lähtudes eelnõus sätestatud hoone kasutamisotstarvete täpsustustest, on käsitletud hoonete välisõhu vooluhulkasid ja temperatuuri seadeväärtusi täpsustatud. 6 Lõikes 19 sätestatakse mõiste „tuulutusasend“ tähendus. Tuulutusasend määruse tähenduses on osaliselt avatud tarindi (näiteks akna või rõduukse) fikseerimine kindlas asendis. Akna või rõduukse avamine tuulutusasendis toimub eesmärgil ruumi õhutada ehk tuulutada. Kuna akende tüüpe on väga palju ja vastava akna või rõduukse kinnitamine võib toimuda väga erinevatel viisidel on mõiste sõnastatud abstraktsena. Lõikes 20 sätestatakse mõiste „energiatõhususarv“ tähendus. Erinevalt MTM määrusest nr 55 arvestatakse energiatõhusarvu määramisel lokaalselt toodetud taastuvenergiat selles ulatuses, mis hoones tegelikult ära tarbitakse. Seega ei mõjuta energiatõhususarvu väärtust eksporditud energia osakaal. Täpsemad alused lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaalu määramiseks sätestatakse hoone energiatõhususarvu arvutamise metoodika määruses. Lõikes 22 sätestatakse mõiste „kuluoptimaalne energiatõhusus“ tähendus. Kuluoptimaalse energiatõhususega hoone energiatõhususarv vastab energiatõhususarvu piirväärtusele. Kuluoptimaalse energiatõhususe korral on tagatud hoone elutsükli minimaalne rahaline kogukulu. Kulutõhus energiatõhususe tase tagab parimad kogukulud (arvestades hoone püstitamise, käitamise ja hoolduskuludega) kogu hoone elukaareks, ettenähtud kasutusea jooksul (elamute puhul 30 aastat, mitte-eluhoonete puhul 20 aastat). Kulutõhususe printsiip on hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt energiatõhususe miinimumnõuete määramise aluseks ja põhjenduseks. Kulutõhususe arvutused viiakse läbi, juhindudes Euroopa Liidu Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (ELT L 81, 21.3.2012, lk 18–36)2, kirjeldatud metoodikast, mis sätestab muuhulgas hoone tüüpidele ettenähtud kasutusea. Lõikes 23 sätestatakse mõiste „tõhus kaugküte või -jahutus“ tähendus. Vastavad määratlused tingimuste kohta, mille täitmisel loetakse kaugkütte ja -jahutuse süsteemid tõhusateks, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) (edaspidi energiatõhususe direktiiv). Mõlemale nimetatud energiakandja tüübile on eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud kaalumistegur. Peatükk 2 käsitleb hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Paragrahvis 3 sätestatakse hoone energiatõhususe üldnõuded. Energiatõhususe nõuded on eelnõus väljendatud energiatõhususarvude piirmääradena ning hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuetena. Energiatõhususarvude piirväärtused on võrreldes MTM määrusega nr 55 sätestatud eelnõu lisana. Hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuded on sätestatud omaette eelnõu 3. peatükis. Võrreldes MTM määruse nr 55 nõuetega on eelnõu 3. peatüki nõudeid lihtsustatud. Eelnõu koosseisust on välja jäetud soovituslikud nõuded, sest võimalikke tehnilisi lahendusi kõrge energiatõhusarvu saavutamiseks käsitletakse juhendmaterjalides3. Kõrge energiatõhususe tasemega hoone energiatõhususarv on madala väärtusega ehk sellise hoone energiatarve on madal. Juhul kui püstitatav või oluliselt rekonstrueeritav hoone vastab energiatõhususe nõuetele, loetakse selline hoone kuluoptimaalse energiatõhususe tasemega hooneks. Kuluoptimaalse energiatõhususe olemust on selgitatud 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R0244&from=ET (kättesaadav seisuga 11.07.2018). 3 http://kredex.ee/energiatohususest/ (kättesaadav seisuga 11.07.2018). 7 lõikes 21. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad energiatõhususe nõuded olema sätestatud kulutõhusal tasemel ning olemasolevaid ja uusi hooneid võib käsitleda eraldi. Eelnõus on sellest lähtudes energiatõhususe nõuded jaotatud olemasolevate hoonete olulisele rekonstrueerimisele kohalduvateks nõueteks ja uutele hoonetele kohalduvateks nõueteks Uute hoonete puhul on juba hetkel sätestatud üleminek liginullenergiahoone nõuetele, mis rakendub üleüldise nõudena alates 01.01.2020. a. Seega täidavad energiatõhususe miinimumnõuetele vastavad hooned direktiivis sätestatud kuluoptimaalsuse nõude. Paragrahvis 4 sätestatakse energiatõhususarvude piirväärtused uue hoone püstitamisel. Uue hoone püstitamisel kohalduvad energiatõhususarvu piirväärtused vastavad eelnõus madalenergiahoone tasemele. Lõikes 1 sätestatakse madalenergiahoone tähendus. Madalenergiahoone definitsioon vastab põhiosas liginullenergiahoone definitsioonile, kuid madalenergiahoone puhul ei eeldata lokaalse elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Taastuvenergiatehnoloogia lahendused, mille kasutamist võib madalenergiahoonetes eeldada, on näiteks soojuspump või päikesekollektor. Madalenergiahoone peab olema ehitatud tehniliselt mõistlikult ehk tehniliste lahendustega, mis sobivad konkreetse hoone kasutusprofiili ning arvestavad hoone asukohta ning paiknemist. Näiteks võib sama hoone energiatõhususe nõude tagada paigutades hoone ilmakaarte suhtes mitut moodi, kuid tehniliselt mõistlikult esitatud hoone puhul on pööratud tähelepanu akende paiknemisele ilmakaarte suhtes, et saada maksimaalne kasu päikesekiirgusest tekkivast vabasoojusest. Seega on sama hoone tehnilise lahenduse korral tehniliselt mõistlik paigutada suuremad aknapinnad lõuna poole jäävasse tarindisse, mitte põhjapoolsele seinale. Lõikes 2 kehtestatud energiatõhususarvude piirväärtused tuginevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringule „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“4. Uute hoonete ehitamisel kohalduvaid madalenergiahoone nõudeid on võrreldes MTM määrusega nr 55 täpsustatud selliselt, et need oleksid saavutatavad ilma lokaalse taastuvelektri tootmiseta. MTM määruse nr 55 ja eelnõuga sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtuste võrdlus on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Madalenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtuste võrdlus Madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtus, kWh/(m²·a) Hoone kasutusotstarve Ettevõtlus- ja MTM määrus nr 55 infotehnoloogiaministri määruse eelnõu 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 165 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 120 140 m² ja ridaelamu 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf (kättesaadav seisuga 11.07.2018). 8  3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 120 4) korterelamu 125 120 5) kasarmu 200 6) kontorihoone 130 130 7) majutushoone 170 160 8) ärihoone 150 9) avalik hoone 150 160 10) kaubandushoone ja terminal 160 190 11) haridushoone 120 120 12) koolieelse lasteasutuse hoone 140 120 13) ravihoone 300 130 14) laohoone - 80 15) tööstushoone - 140 16) suure energiatarbega hoone - 850  Väikeelamu nõudeid on võrreldes MTM määrusega nr 55 täpsustatud. Nõuded on eelnõus jaotatud kolme järku, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate hoonete korral kohalduvad energiatõhususarvude piirväärtused võimaldavad suuremat energiatarvet ehk nende piirväärtuste saavutamine on kergem. Selline jaotus on põhjendatav asjaoluga, et väikeste hoonete puhul on köetava pinna ruutmeetri kohta rohkem välistarindi pinda. Seega kujuneb soojuskadu suuremaks ning rangeid energiatõhususarvu piirmäärasid on hoone tehnilisest lahendusest tingituna keerulisem saavutada. Energiatõhususe nõuete sätestamisel ei tohiks kaasneda olukorda, kus väiksema köetava pinnaga majade püstitamine muutub põhjendamatult kulukaks. Ka MTM määruses nr 55 oli väikemajade puhul sarnane erand sätestatud. Üldisest energiatõhususe miinimumnõudest leebem nõue kohaldus alla 100 m² suuruse köetava pinnaga väikeelamutele.  Elamute ulatuses käsitletakse edaspidi kasarmuid muudest korterelamutest eraldi. Selline muudatus on tehtud selle tõttu, et vastavate hoonete kasutusintensiivsus ja tehnilised lahendused erinevad muudest korterelamu kasutusotstarbele vastavatest hoonetest oluliselt. Seega on kasarmutele sätestatud energiatõhususarvu piirmäär ja tüüpilise kasutuse andmed, lähtudes tegelikust energiakasutusest. Kasarmu kasutamisotstarbele MTM määruse nr 51 lisas koodi sätestatud. Kasarmu energiatõhususe nõue rakendub juhul, kui hoone tegelik kasutusotstarve vastab kasarmule.  Majutushoonet on eelnõu redaktsioonis käsitletud muudest ärihoonetest eraldi. Majutushoonete tüüpilise kasutuse andmed on ka siiani võrreldes toitlustus- ja teenindushoonetega erinevad olnud. Eelnõu lisas sätestatakse majutushoonetele ärihoonetest 9 erinevad sisekliima väärtused ja eelnõus sätestatakse energiatõhususarvu piirmäär, mis võtab neid erinevusi arvesse.  Koolieelse lasteasutuse hoone energiatõhususarvu piirväärtus on võrreldes MTM määruse nr 55 nõudega madalama väärtusega. See muudatus põhineb asjaolul, et energiaarvutuses kasutatavaid tüüpilise kasutuse andmeid on täpsustatud vastavalt koolieelsete lasteasutuste tegelikele tarbimisandmetele. Sisuliselt on ka koolieelse lasteasutuse hoone nõue võrreldes MTM määruse nr 55 nõudega leebemaks muutunud.  Tervishoiuhoone määratlusele vastab MTM määruses nr 55 haigla. Seega on tervishoiuhoone tüüpilise kasutuse profiili puhul arvestatud väga kõrge energiatarbimisega ja energiatõhususarvu piirmäär on sellest tulenevalt samuti väga kõrge väärtusega. Eelnõu redaktsioonis on tervishoiuhoone asemel kasutatud üldnimetust ravihoone. Üldnimetus lähtub MTM määruse nr 51 kasutusotstarbest „Haiglad ja muud ravihooned“. Ravihoonete hulka kuuluvate hoonete tüüpilise kasutuse andmed sarnanevad pigem kontorihoone kui haiglaga. Sellest tulenevalt on eelnõus ravihoonele sätestatud energiatõhususarvu piirväärtus võrreldes MTM määruses nr 55 sätestatud tervishoiuhoone energiatõhususe miinimumnõudega oluliselt madalam. Haiglaid käsitletakse edaspidi ravihoonetest eraldi, suure energiatarbega hoone kategoorias.  Eelnõuga sätestatakse energiatõhusarvu piirväärtus laohoonetele. MTM määruses nr 55 laohoonet eraldi ei käsitletud ja seega kohaldusid laohoonele energiatõhususe nõuded analoogia alusel. Laohoone energiatõhususarvu piirväärtus on suhteliselt madala väärtusega, kuna laohoone tüüpilise kasutuse kohane kasutusaste, arvutuslik välisõhu vooluhulk ja kütmise seadeväärtus on samuti madalad.  Eelnõuga sätestatakse energiatõhusarvu piirväärtus tööstushoonele, milles toimuva tööstusliku protsessi soojuseraldus on kuni 30 W/m² kohta. Juhul kui tööstusliku protsessi soojuseraldus on kõrgem, käsitletakse sellist hoonet suure energiatarbega hoonena. Tööstushoone energiatõhususe miinimumnõuded kohalduvad seega eelkõige kergetööstuse hoonetele.  Eelnõuga sätestatakse energiatõhusarvu piirväärtus suure energiatarbega hoonele. Kuna energiatõhususe arvutusmetoodika võtab arvesse ka seadmete energiatarvet ja suure energiatarbega hoone energiaarvutus tehakse vastavalt tegelikule energiatarbele, on selles kategoorias lubatud väga kõrged energiatõhususarvu piirväärtused. Määratud energiatõhususarvu alusel saab hoone omanik ülevaate, milliseks kujuneb hoone tegelik energiatarve kasutuse käigus. Seega saab hoone omanik juba hoone kavandamise faasis ülevaate, kui energiatarbemahukaks kujunevad sellistes hoonetes paiknevad energiatarvitid ja tehnosüsteemid. Paragrahvis 5 sätestatakse energiatõhususarvude piirväärtused olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel. Kehtestatud energiatõhususarvude piirväärtused tuginevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringule „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“5, mis kinnitas, et olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel on kuluoptimaalne tase võrreldes 2013. a tasemega tõusnud ühe klassi võrra. Paragrahvis 6 sätestatakse energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisele. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, et liginullenergiahoone puhul on tegemist madalenergiahoonega, mille puhul taastuvenergiatehnoloogia osana rakendatakse ka lokaalset elektri tootmist 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf (kättesaadav seisuga 11.07.2018). 10 taastuvast energiaallikast. Samas ei ole sätestatud ranget nõuet, mille kohaselt tuleb liginullenergiahoone taseme saavutamiseks lokaalselt taastuvelektrit toota teatud mahu ulatuses. Sellest tulenevalt peavad ka liginullenergiahooned madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtuse saavutama, sealjuures lokaalse taastuvelektri mõju arvestamata. Energiatõhususarvutuse kõikides etappides käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldiseisvatena, seega tehakse vastav arvutus ka praegu. Eelnõu jõustumisel tuleb aga senisest selgemini välja tuua hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektri mõju arvestamata. Lokaalse taastuvelektri mõju arvestamiseta madalenergiahoone taseme saavutamine on kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivis esitatud liginullenergiahoone määratlusega. Eestis sätestatud hoonete energiatõhususe nõuete lahenduse juures, mille korral on oluline tagada hoonet kui tervikut arvestav lahendus ning ühe detaili puudujääke võib kompenseerida teiste hoone osade kõrgemate energiatõhususe näitajatega, tuleb siiski vältida olukordi, kus hoone tarindite konstruktiivsest lahendusest tingitud suurt energiatarvet hakatakse kompenseerima lokaalse taastuvenergia tootmisega. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile on liginullenergiahoonete puhul eelkõige oluline tagada hoonete madal energiavajadus. Otseseid piiranguid sellele, kui suures mahus lokaalset taastuvenergiat liginullenergiahoone juures toodetakse ja tarbitakse, eelnõus ei sätestata. Üks hoonete energiatõhususe direktiivi sõnastatud eesmärke on taastuvenergia senisest laialdasem kasutusele võtmine hoonetesektoris. Elektri tarbimine hoonetes on kasvamas ja seega peaks tarbijate vajadus ja võimalused sobiliku lokaalse taastuvelektri tootmismahu määramisel määravaks asjaoluks saama. Lõikega 3 sätestatakse, et liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada eelnõu lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust. MTM määruses nr 55 ja eelnõuga sätestatud liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtuste võrdlus on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtuste võrdlus. Liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtus, kWh/(m²·a) Hoone kasutusotstarve Ettevõtlus- ja MTM määrus nr 55 infotehnoloogiaministri määruse eelnõu 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² 145 2) väikeelamu köetava pinnaga 120–220 50 120 m² ja ridaelamu 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² 100 4) korterelamu 105 100 5) kasarmu 170 11  6) kontorihoone 100 100 7) majutushoone 145 130 8) ärihoone 130 9) avalik hoone 120 135 10) kaubandushoone ja terminal 130 160 11) haridushoone 90 100 12) koolieelse lasteasutuse hoone 100 100 13) tervishoiuhoone 270 100 14) laohoone - 65 15) tööstushoone - 110 16) suure energiatarbega hoone - 820 Tabelis 2 esitatud andmete alusel on näha, et valdavalt on nõuded võrreldes 2013. a määratud liginullenergiahoone tasemega muutunud leebemaks. Energiatõhususarvude väärtuseid mõjutab ka asjaolu, et lokaalselt toodetud taastuvenergiat võetakse edaspidi arvesse üksnes selles ulatuses, mis hoones kohapeal ära tarbitakse. Liginullenergiahoone tase vastab ka eelnõus A-energiaklassi tasemele ja tegu on rakendumise hetkel kuluoptimaalse energiatõhususe miinimumnõude tasemega. Kehtestatud energiatõhususarvude piirväärtused tuginevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringule „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“6. Võrreldes arvutuslike kuluoptimaalsete liginullenergiahoone tasemetega on nõudeid leevendatud 15% võrra, kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga. Sellise leevendusega võetakse arvesse asjaolu, et erinevate hoonete püstitamiseks kasutatavad tehnilised lahendused ning hoone planeeringule paiknemine võivad varieeruda väga suures ulatuses. Kuluoptimaalse taseme saavutamine võib seega võrreldes teoreetiliste lahendustega osutuda keerukamaks ja kulukamaks. Nimetatud asjaoludega arvestamiseks on liikmesriikidel lubatud teoreetilisest kuluoptimaalsest tasemest sätestada kuni 15% võrra madalam nõue. Eestis on leevendust rakendatud täies ulatuses. Paragrahvis 7 sätestatakse erisused palkehitistele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoone korral, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180 mm läbimõõduga soojustamata palk, rakendatakse eelnõu lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele nõuet leevendavaid koefitsiente. Ka MTM määruses nr 55 kohaldus uue palkehitise püstitamisel energiatõhususarvu piirväärtus koefitsiendiga. Eelnõus laiendatakse seda koefitsienti ka olemasolevate hoonete olulisele rekonstrueerimisele ja liginullenergiahoone nõudele. Masintoodetud palkehitistele ja käsitööna 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf (kättesaadav seisuga 11.07.2018). 12 toodetud palkehitistele kohalduvad edaspidi erineva väärtusega koefitsiendid. Eelnõus kasutatud nimetused vastavad Eesti Puitmajaliidu välja antud standardis kasutatud nimetustele. Palkehitisele kohalduva energiatõhususnõude osas tehakse erisus selle tõttu, et palkehitiste puhul ei vasta seina soojusjuhtivus tänapäevaste konstruktsioonidega saavutatavale tasemele. Samas on palkehitised Eestis traditsiooniliseks eluhoone tüübiks. Seetõttu ei oleks proportsionaalne rakendada energiatõhususe miinimumnõudeid, mis tingiks olukorra, et palkehitisi ei ole võimalik püstitada. Käsitööna toodetud palkehitise puhul on koefitsient kõrgema väärtusega, lähtudes vastava hoone valmistamise meetodist. Käsitöö palkehitise puhul ei kasutata palkide liidete tegemisel spetsiaalseid tootmisliine või tööpinke ja/või seinapalgid on profileerimata. Seega on selliselt valmistatud hoonete puhul õhutiheduse tagamine võrreldes masintoodetud palkehitistega keerukam. Paragrahvis 8 sätestatakse energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt paigaldatakse päikeseenergiasüsteem osa juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Tingimused mille kohaselt vastav süsteem loetakse majanduslikult põhjendamatuks või tehniliselt teostamatuks sätestatakse järgnevates lõigetes. Kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamisel kohaldub mõni paragrahvis sätestatud eranditest ei pea sellist süsteemi paigaldama ning vastava hoone energiatõhususe arv peab vastama madalenergiahoone tasemele. Juhul kui kehtivad piiravad asjaolud, mille tõttu ei ole liginullenergiahoone taseme nõudmine põhjendatud, sest päikeseenergiasüsteemi paigaldamine pole antud hoone puhul majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, esitatakse vastavad põhjendused ehitusprojekti energiatõhususe osa koosseisus. Hinnang majanduslikule tasuvusele ja tehnilisele teostatavusele antakse seega hoone projekteerimise käigus. Majanduslikku tasuvust hindab energiaarvutuse läbiviija, tehniliselt teostatavust hoone projekteerija või arhitekt. Lõikes 3 sätestatakse, et liginullenergiahoone taseme saavutamiseks ei loeta majanduslikult põhjendatud päikeseenergiasüsteemi paigaldamist, mille võimsus on madalam kui 1 kW. Vastav süsteemi tootmisvõimsust arvestades kujuneksid kaasnevad kulud liiga kõrgeks ja liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtuste täitmiseks vajalikud investeeringud ei pruugi selliselt olla kuluoptimaalsed. Majanduslikult põhjendatuks olukorda, kus päikeseenergiasüsteemi või selle osa aastane tootlikkus on vähemalt 70% optimaalselt suunatud süsteemi aastasest tootlikkusest. Optimaalseks loetakse kaldenurgaga 40° lõunasse suunatud ja objektide poolt varjutamata päikeseenergiasüsteemi aastast tootlikkust. Täpsemad alused päikeseenergiasüsteemide käsitlemiseks sätestatakse määruse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika koosseisus. Lõikes 4 sätestatakse olukorrad, mille kohaldumisel loetakse päikeseenergiasüsteemi paigaldamine tehniliselt teostamatuks. Punktis 1 sätestatakse, et tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus päikeseenergiasüsteem ei asu võrgu piirkonnas. Energia tootmine päikeseenergiasüsteemiga ja selle tarbimine ei lange täielikult kokku. Selle tõttu müüakse teatud osa kinnistul toodetud energiast võrku. Kui selline võimalus puudub, ei nõuta päikeseenergiasüsteemi paigaldamist, ja seega peab hoone saavutama madalenergiahoone energiatõhususarvu piirmäära. 13 Punktis 2 sätestatakse, et tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus päikeseenergiasüsteemi võrku ühendamine nõuab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu ümberehitamise töid. Ümberehitamiseks ei loeta kahesuunalise arvesti paigaldamisega seotud töid. Sellises olukorras peab hoone saavutama madalenergiahoone energiatõhususarvu piirmäära. Punktis 3 sätestatakse, et tehniliselt teostamatuks loetakse olukord, kus hoonel ei ole liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajaliku võimsusega päikeseenergiasüsteemi paigaldamise jaoks piisavalt päikese poolse suunaga ja teiste objektide poolt varjutamata katusepinda. Seega nähakse ette, et päikesepaneelide paigaldamine toimub hoone katusel. On võimalikud ka teistsugused tehniliselt lahendused, mille kohaselt päikeseenergiapaneelid paigaldatakse kas fassaadile või vastavatele konstruktsioonidele hoone krundil. Selliste lahenduste rakendamist liginullenergiahoone nõude täitmiseks ei eeldata. Paragrahvis 9 sätestatakse energiakandjate kaalumistegurite väärtused ja alused kütuse energiasisalduse määramiseks. Lõikes 1 sätestatakse energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused. Energiakandja kaalumisteguriga võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile hinnatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil. Selle näitaja saamiseks tuleb tegelik või arvutuslik energiatarve korrutada vastava energiakandja kaalumisteguriga. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile määravad kaalumistegurite väärtused kindlaks liikmesriigid, pidades silmas asjaolu, et vastavad väärtused peavad tagama hoone välispiirde optimaalse energiatõhususe. MTM määruses nr 55 sätestatud energiakandjate kaalumistegurite väärtused jäävad kehtima, kuid lähtudes kaugküttesektoris toimunud arengutest, lisatakse kolm täiendavat kaalumistegurit. Punktis 1 sätestatakse taastuvtoormel põhineva kütuse, puidu ja puidupõhise kütuse ning muu biokütuse (välja arvatud turvas ja turbabrikett) kaalumisteguriks 0,65. Seega langeb kaalumisteguri väärtus, võrreldes MTM määrusega nr 55, mille puhul oli vastav väärtus 0,75. Punktis 3 sätestatakse tõhusa kaugkütte kaalumisteguriks 0,65. Vastav väärtus on välja töötatud tihedas koostöös Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühinguga. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing väljastab tõhusatele kaugküttesüsteemidele märgist „Tõhus kaugküte“. Tõhusa kaugkütte määratlemisel lähtutakse energiatõhususe direktiivis sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse mõistest, mille kohaselt neis süsteemides kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Tõhus kaugküte on ka eelnõus defineeritud, lähtudes energiatõhususe direktiivis sätestatud tingimustest, ning seega vastavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu välja antud märgise tingimused eelnõus sätestatud tõhusa kaugkütte tingimustele. Märgise taotleb võrguettevõtja iga kaugküttesüsteemi kohta eraldi. Seega tuleb energiaarvutust läbi viies veenduda, kas antud hoonet teenindav kaugküttesüsteem täidab tõhusa kaugkütte tingimusi või tuleb lähtuda kaugkütte üleüldisest kaalumistegurist 0,9. Punktis 4 sätestatakse kaugjahutuse kaalumisteguriks 0,4. Kaugjahutuse puhul on tegemist lahendusega, mis hoonete energiatõhususe direktiivi nõuete üle võtmisel Eesti õigusesse puudus, kuid möödunud viie aasta pikkuse perioodi järel on selline lahendus turule jõudnud. 14 Punktis 5 sätestatakse tõhusa kaugjahutuse kaalumisteguriks 0,2. Tõhusa kaugjahutuse lahendust hetkel Eestis teadaolevalt ei pakuta, kuid vastav tegur on sätestatud arvestades asjaolu, et eeldused sellise lahenduse turule tulemiseks on olemas. Lõikes 2 sätestatakse, kuidas toimub kütuse energiasisalduse määramine. Kütustel on olemas nii ülemised kui alumised kütteväärtused. Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (TÜK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse täielikul põlemisel hapnikus ja kui põlemisel tekkinud veeaur kondenseerub veeks. Seega sisaldab TÜK veeauru kondenseerumissoojust. Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse täielikul põlemisel hapnikus, kusjuures kütuses olev vesi aurustub ega kondenseeru. Soojushulk ei sisalda seega veeauru kondenseerumissoojust. TAK sõltub kütuse kuivaine (v.a mineraalid) ja niiskuse sisaldusest. Mida suurem on kütuse mineraalide sisaldus (tuhasus) ja niiskus, seda madalam on TAK. Andmed kütuse energiasisalduse määramiseks saadakse, kas kütuse tarnijalt või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses lisas sätestatud väärtustest. Peatükk 3 käsitleb hoone energiatõhususe seisukohalt olulise mõjuga tehnosüsteemide, hoone tarindi ja suvise ruumitemperatuuriga seonduvaid nõudeid. Eelnõuga sätestatud hoonete energiatõhususe nõuded kehtivad hoonele kui tervikule. Seega on alati võimalik ühe hoone osa puuduseid teiste süsteemide kõrgema energiatõhususega kompenseerida. Sellise lahendusega tagatakse arhitektidele ja projekteerijatele võimalikult suur vabadus konkreetsele hoone tingimustele kõige paremini vastava tehnilise lahenduse leidmisel. Selle tõttu on 3. peatükis sätestatud tehnosüsteemide nõuded valdavalt üleüldised ning neid ei ole sätestatud kõigile tehnosüsteemide tüüpidele. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded ventilatsioonile ja ruumitemperatuurile, millest lähtudes energiaarvutus läbi viiakse. Lõikes 1 sätestatakse, et ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk peab energiaarvutuses olema hoone kasutusajal määruse lisas sätestatud väärtuse suurune. Hoonete energiatõhususe direktiivis on öeldud, et energiatõhusust ei tohi saavutada sisekliima arvelt. Piisava õhuvahetuse tagamine on hea sisekliima üks olulisi osasid. Seega tehakse energiaarvutused lähtudes eeldusest, et hoones on tagatud küllaldane õhuvahetus. Lõikes 2 sätestatakse, et maksimaalsed ja minimaalsed nõudluspõhise ventilatsiooni õhuhulgad, mida energiaarvutustes kasutatakse, antakse eelnõu lisas. Nõudluspõhise ehk muutuva õhuvooluhulgaga ventilatsioonisüsteemi korral võib ventilatsiooni õhuhulkasid juhtida näiteks õhu kvaliteedi, jahutus- ja niiskuskoormuste järgi, vastavalt ruumi kasutusintensiivsusele. Seega on tegu dünaamilise lahendusega, mille puhul muutub ruumi sissepuhutava ja ruumist väljatõmmatava õhu hulk vastavalt ruumi kasutusele. Eelnõu lisas sätestatud õhuhulk vastab maksimaalsele väärtusele, minimaalsed nõudluspõhise ventilatsiooni õhuhulgad hoone kasutusajal on eluhoonete ja mitteeluhoonete puhul erinevad. Nõudluspõhise ventilatsiooni juhtimine toimub ruumide kaupa. Lõikes 3 sätestatakse minimaalne energiaarvutuses kasutatav ventilatsiooni õhuhulga väärtus korterelamutes, milles juhitakse ventilatsiooni korteripõhiselt. Vastava võimalusega hoone energiaarvutuses ei arvestata välisõhu vooluhulga väärtust väiksemana kui 0,42 l/(s·m²). Korterelamutes, kus korteripõhise juhtimise võimalus puudub, on vastavalt eelnõu lisale välisõhu arvutuslikuks vooluhulgaks 0,5 l/(s·m²). 15 Lõikes 4 sätestatakse, et ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema määruse lisas sätestatud väärtuse suurune. Temperatuuri seadearv on temperatuuri piirväärtus, mida energiaarvutuses kasutatakse. Vastav nõue kohaldub ka sisekliima tagamisega ruumidele, mille temperatuuri seadeväärtus on ehitusprojekti kohaselt madalam, kui eelnõu lisas on sätestatud. Sellisteks ruumideks on eelkõige üldkasutatavad ruumid, nagu trepikojad, koridorid ja muud käiguteed. Kui tegemist on madala temperatuuriseadega pindadega, siis vastavalt madala temperatuuriseadega pinna definitsioonile neid pindasid köetava pinna hulgas ei käsitleta. Eelkõige on sellisteks pindadeks keldrid ja garaažid. Juhul kui tegemist on köetavate garaažide ning keldritega, mida käsitletakse köetava pinna osana, määratakse energiatõhususarv eeldusega, et vastavates ruumides tagatakse eelnõu lisas sätestatud temperatuuri seadeväärtustega. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded suvisele ruumitemperatuurile. Võrreldes MTM määrusega nr 55 on tehtud muudatused eelkõige normitehnilised ja seotud sellega, et suvise ruumitemperatuuri nõude arvutamisega seotud nõuded sätestatakse edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse koosseisus. Ruumi ülekuumenemise vältimiseks tuleb aktiivsele jahutussüsteemile eelistada passiivset jahutust ehk ruumi ülekuumenemise vältimist arhitektuurse ja ehitusliku lahendusega (näiteks päikesekaitse, klaaspinna suurus ja paiknemise suund, hoone paiknemine ilmakaarte ja teiste objektide suhtes, tarindite massiivsus). Samuti tuleb päevasele jahutusele eelistada öist jahutust ventilatsiooniga. Jahutusüsteemid on suure energiakasutusega ja seega tuleks energiatõhusat hoonet kavandades võimalikult palju rõhku pöörata passiivsetele lahendustele, mille kombineeritud rakendamisel on Eesti klimaatilistes oludes tihti võimalik tagada suvised ruumitemperatuurinõuded ehk mugav sisekliima jahutussüsteemi paigaldamata. Juhul kui kasutatakse passiivseid jahutuslahendusi, tuleb läbi viia suvise ruumitemperatuuri kontroll. Lõikes 1 sätestatakse suvise ruumitemperatuuri nõue. Selle jaoks, et hoone vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele peab see tagama lisaks energiatõhususarvu piirväärtuse nõudele suvise ruumitemperatuuri nõude. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, tingimused mille vastamisel loetakse suvise ruumitemperatuuri nõue täidetuks. Valdavalt lähtutakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmise kontrollimisel ajaperioodist 1. juunist 31. augustini. Elamutes ei tohi suvisel perioodil ruumitemperatuur jahutuse temperatuuri seadeväärtust ületada enam kui 150 kraadtunni (°Ch) võrra. Mitteelamus ei tohi ruumitemperatuur jahutuse temperatuuri seadeväärtust ületada enam kui 100 °Ch võrra. Üldise käsitlusega võrreldes on erandiks haridushoone üldnimetuse alla kuuluvate kasutamisotstarvetega (MTM määruse nr 51 kohaselt kasutusotstarbed põhikooli või gümnaasiumi õppehoone (kood 12632), kutseõppeasutuse õppehoone (kood 12633) ja ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone (kood 12634)) hoonete käsitlus, mille puhul on ajaperiood erinev. Mitteelamu suvise ruumitemperatuuri nõue kohaldub haridushoonete puhul 1. maist 15. juunini ja 15. augustist 30. septembrini. Nimetatud perioodide vahele jääval ajal eeldatakse, et hoone on suletud ja seega ei ole suvise ruumitemperatuuri tagamine probleemiks. Juhul kui projekteeritud lahenduse korral ei suudeta suvise ruumitemperatuuri nõuet täita, tuleb ette näha passiivsed (kirjeldatud paragrahvi alguses) või aktiivsed lahendused (jahutusüsteem), millega suvise ruumitemperatuuri nõue tagatakse. Lõikes 4 sätestatakse, et eelnõu § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud hoonetes, milles puudub jahutussüsteem, tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist tüüpruumide soojuslevi dünaamilise simulatsioonarvutuse abil. Simulatsioonarvutus viiakse läbi selleks otstarbeks 16 välja töötatud tarkvaraga. Sarnast arvutust võimaldab teha näiteks arvutusprogramm IDA ICE. Kui tulenevalt temperatuuri reguleerimisest on simulatsioonarvestuses vaja arvesse võtta määruse lisas sätestatud väärtusest kõrgemat ruumitemperatuuri, võib kasutada määruse lisas sätestatud jahutustemperatuuri seadeväärtusest madalamat väärtust. Eelnõu lisas sätestatud jahutuse temperatuuriseade on seega ülemine piir ning piiratud jahutusvõimsuse korral võib kasutada ka madalamaid väärtuseid, eeldusel et mugav sisekliima suudetakse tagada. Lõikes 5 sätestatakse tingimused, mille üheaegse täitmise korral ei pea väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu puhul suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist simulatsioonarvutusega kontrollima. Kui tingimused on täidetud, võib eeldada, et nimetatud hoonetüüpide puhul tagatakse suvise ruumitemperatuuri nõue. Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded välispiirdele. Võrreldes MTM määrusega nr 55 on välispiirdele kohalduvaid nõudeid eelnõus lihtsustatud. Eelnõus on loobutud soovitusliku laadiga nõuetest, mille kohta on ülevaade antud KredExi kodulehel kättesaadavates liginullenergiahoonete juhendmaterjalides7. Lõikes 1 sätestatakse, et tingimused millest lähtudes tuleb määrata soojustuskihi paksus. Piisava soojustuskihi määramisel lähtub projekteerija hoone energiatõhususe nõuetest pidades silmas, et ilma lokaalse taastuvelektri mõju arvestamata oleks võimalik saavutada madalenergiahoone tase. Piisav soojustuskiht peab tagama ka ruumi kasutajata soojusliku mugavuse. Soojuslikku mugavust on täpsemalt käsitletud järgnevas lõikes. Tarindi konstruktsioonile vastava piisava soojustuskihi paksuse määramisel tuleb samuti silmas pidada, et hoitakse ära mikrobioloogised kahjustused (näiteks bakterid, viirused, hallitus, mädanikseened) ning kondensaadi tekkimine tarindi sisepinnal ja tarindis. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukoht, läbiviik) lahendada võimalikult õhupidavatena. Lõikes 2 sätestatakse, et ruumi soojuslik mugavus loetakse tagatuks, kui välispiirde soojusläbivus ei ületa väärtust 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m²·K)]. Vastav väärtus on võimalik täita ka vähemalt 180 mm suuruse läbimõõduga täispalkseina puhul, nii masintoodetud palkehitiste kui ka käsitööna toodetud palkehitiste puhul. Vastav nõue on veelgi hõlpsamini täidetav nüüdisaegsete tarindikonstruktsioonidega. Juhul kui tarindi soojusläbivus on siiski kõrgem (selline olukord võib tekkida olulise rekonstrueerimise käigus või eriotstarbeliste tarindite puhul), tuleb soojuslik mugavus tagada küttelahenduse (näiteks küttekeha paigutamine kõrge soojusjuhtivuse väärtusega tarindi ette) või otstarbekohase tehnilise lahendusega (näiteks soojusliku mugavuse tagamine selles ruumi punktis, kus inimene asub). Lõikes 3 sätestatakse, et hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Täpsemad alused energiaarvutuses kasutatud õhulekkearvu määramiseks sätestatakse hoone energiatõhususe arvutuse metoodika määrusega. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse hoone ehitamise käigus mõõtmisega, mille viib läbi selleks vajalikku pädevust ja tehnikat omav sõltumatu ekspert. Õhulekkearvu mõõtmine aitab määratleda õhulekke põhjused ja seejärel on võimalik need ehitusprotsessi käigus kõrvaldada. Seega valmib hoone õhutihedamana, võrreldes olukorraga kui õhulekketesti läbi ei viida. Õhulekkearvu võib määrata ka deklareerimismeetodiga. Deklareeritud õhulekkearv on teatud hoonetüübile hoone tarnija poolt õhupidavuse 7 http://kredex.ee/energiatohususest/liginullenergiahooned/juhendmaterjal-2/ (kättesaadav seisuga 12.07.2018). 17 tõendamismeetodi abil deklareeritud õhulekkearv. Deklareerimismeetodi kirjeldus on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli uurimistöö „Elamute õhulekkearvu baasväärtuse väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise metoodika väljatöötamine“ raportis8. Kui õhulekkearvu deklareerimismeetodit rakendatud ei ole ja õhulekkearvu ei mõõdetud määratakse see õhulekkearvu baasväärtuse alusel. Paragrahvis 13 sätestatakse tehnosüsteemide nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Tehnosüsteemi tööpiirkond on süsteemi tööparameetrite vahemik, mille raames tehnosüsteem on ette nähtud töötama. Tehnosüsteemi töötab tööpiirkonnas, kui see on valitud õigesti ja vastab antud hoone tingimustele. Tehnosüsteemi tööpiirkonna näol on tegemist erialase terminiga, mis on hoonete energiatõhususe valdkonna ekspertidele hästi teada ja seda ei ole eelnõus eraldi defineeritud. Näiteks tehnosüsteemi tööpiirkonnast on pumba töögraafik, mille ühel teljel on toodud pumba tõstejõud ning teisel teljel pumba tootlus. Iga vastav pump on ette nähtud töötama kindlate väärtuste piires. Seda piirväärtuste vahele jäävat ala nimetataksegi tööpiirkonnaks. Lisaks tehnosüsteemi osana töötavale tehnoseadmele on oluline tähelepanu pöörata tehnosüsteemi konstruktiivsetele osadele. Valdavalt on selleks konstruktiivseks osaks tehnosüsteemi torustik. Tehnosüsteemi energiakadusid vähendatakse torustiku ja soojussalvesti otstarbekohase isoleerimisega. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et siseõhu nõutud kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni lahendusega ning sätestatakse nõuded, millest lähtudes valitakse sobilik sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni lahendus. Ventilatsioonisüsteemi lahendust valides tuleks eelistada kõrge soojustagastuse temperatuuri suhtearvuga (väärtus kõrgem kui 0,8) soojustagastit. Kõrge efektiivsusega soojustagastus aitab tagada kõrget energiatõhusust. Ventilatsioonisüsteemi torustik ja muud ventilatsiooniseadme komponendid tuleks valida selliselt, et need on madala rõhulanguga. Ventilaator ja juhtseade peavad olema võimalikult kõrge kasuteguriga. Täpne kasutegur sõltub õhuhulgast ja ventilaatori tüübist. Kõik nimetatud tegurid aitavad tagada süsteemi optimaalse ja energiatõhusa töö. On olemas olukorrad, mille puhul teatud tehnilistest piirangutest tingituna ei ole võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine: soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump; sissepuhke ja väljatõmbe magistraaltorustikud paiknevad teineteisest liiga kaugel ja neid ei ole võimalik juhtida soojustagastuse teostamiseks ühte ventilatsiooniseadmesse; väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida (soojustagastuse käigus seguneb väike osa väljatõmmatavast õhust sissepuhutava õhuga); olulisel rekonstrueerimisel ei ole hoonesse tehniliselt võimalik paigaldada ventilatsioonitorustikku; hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse uudse lahendusega õhuvahetuse süsteemiga. Lõikes 4 sätestatakse nõuded energiaarvestite paigaldamiseks. Energiaarvestite paigaldamine on vajalik selleks, et hoone energiakasutust oleks võimalik jälgida ja andmete alusel optimeerida. Lisaks sellele on mõõdetud andmete alusel võimalik hoone tegelik energiatarve viia vastavusse tüüpilise kasutusega. 8 https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/93bbe584-a854-43ed-a20a-26508dcd835f (kättesaadav seisuga 03.08.2018). 18 Lõikes 5 sätestatakse, et eraldi energiakasutuse mõõtmist ei nõuta pliidikubu, väljatõmbekapile, ukseavamismootori ja välipistikupesa (paikneb väljaspool hoonet, näiteks fassaadil) puhul. Tegu on energiatarvititega, mille energiakasutusega ei ole tüüpilise kasutuse puhul arvestatud. Samas on vastavate tarvitate energiatarve väga madal ja nende energiatarbe mõõtmiseks tehtud kulutused ei oleks majanduslikult põhjendatud. Lõikes 6 sätestatakse, et soojuspumbaga hoones peab soojuspump olema varustatud eraldi soojus- ja elektriarvestiga. Juhul kui vastav soojuspump toodab soojusenergiat nii hoone kütmiseks kui sooja tarbevee valmistamiseks, piisab ühest soojusarvestist ning käesoleva paragrahvi eelneva lõike punktis 2 nõutud sooja tarbevee arvestit eraldi paigaldama ei pea. Lõikes 7 sätestatakse, et juhul kui ventilatsiooniseade on varustatud elektriliste eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Nõue on seotud kitsalt eelküttekalorifeeridega, sest vastavad seadmed võivad töötada põhjuseta ja selle tõttu võib eelküttekalorifeeri kasutamisega kaasneda väga suur energiatarve. Järelküttekalorifeeridega sarnaseid probleeme ei esine. Juhul kui tegemist on mitme ventilatsiooniseadmega, võib piirduda ühise elektriarvestiga. Lõikes 8 sätestatakse, et paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud energiaarvesteid ei pea paigaldama, kui nende paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Majandusliku põhjendatuse arvutuses lähtutakse eeldusest, et energiaarvesti paigaldamata jätmise tõttu suureneb kasutaja arvestuslik energiakasutus 20% võrra. Arvestuslikku energiakasutuse suurenemist saab kasutada üksnes energiatarvitite ja tehnosüsteemide energiakasutuse mõõtmise majandusliku põhjendatuse hindamisel. Seega ei ole sätestatud väärtus kasutatav näiteks küttekulu allokaatorite paigaldamise tasuvuse määramiseks. Üksnes arvestite paigaldamine ei vii energiasäästuni. Korrelatsioon tarbimisandmete ja säästliku energiakasutuse vahel on leidnud kinnitust, sest tarbimisandmed on aluseks sellele, et tarbija saaks langetada teadlikke otsuseid, milliste süsteemide energiatarvet tuleks täpsemini suunata. Paragrahvis 14 sätestatakse küttesüsteemi nõuded. Lõigetes 1–2 sätestatakse, et üldjuhul tuleb hoone eraldi kasutamiseks mõeldud hoone osa (näiteks korter, kaubanduseks või muuks äritegevuseks mõeldud rendipind, eluruumi osa mida kasutatakse muust eluruumist eraldi) küttesüsteemile projekteerida ja paigaldada seade, mis võimaldab määrata hoone osa kütmiseks vajalikku energiakasutust. Lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille kohaldumisel ei pea lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldavat seadet paigaldama. Lõikes 2 sätestatud tingimustest nähtub, et lõikes 1 peetakse silmas eelkõige küllaltki suuri pindasid, mille temperatuuri on võimalik pinna omanikul või rentnikul ise reguleerida. Nende lõigetega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõue. Lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaldumise tõttu ei nähta ette hoone osa energiakasutuse määramist võimaldava seadme paigaldamist, selgitatakse selle põhjust ehitusloa taotluse või ehitisteatisele lisatud ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa tehnilises kirjelduses. Põhjendused esitab küttesüsteemi projekteerija. Elamu, mille ehitisealune pind on 20–60 m² ja mis on kuni 5 m kõrge, ümberehitamisel ei ole vaja ehitusprojekti esitada. Seega ei ole vaja ka lõikes 3 nõutud põhjendusi esitada. Selliseid 19 olukordi tekib eeldatavasti võrdlemisi vähe. Hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m², on energiatõhususe miinimumnõuetest täielikult vabastatud, seega kehtiksid lõikes 3 kirjeldatud nõuded vaid 50–60 m² suurustele elamutele, millest teatud hoone osa saab eraldi kasutada. Kuna paragrahvis peetakse silmas hoonet, milles on mitu eraldi kasutatavat korterit või korteriomandit, siis 50–60 m² mitme korteriga hoone olemasolu võimalus on hüpoteetiline. Samas tuleb 50 m² hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest vabastamine hoonete energiatõhususe direktiivist, mistõttu ei saa siseriiklikus õiguses piire muuta ning sellist võimalikku olukorda tuleb ka õigusaktide koostamisel analüüsida. Kui tegemist on sellise olukorraga, et tuleb esitada üksnes ehitusteatis lisab projekteerija vastavad põhjendused ehitusteatisele. Peatükk 4 käsitleb energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamist. Paragrahvis 15 kuidas toimub energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine. Lõikes 1 sätestatakse, et energiatõhususe nõuetele vastavust tõendatakse tuleb läbi viia energiaarvutus. Lõikes 2 sätestatakse energiaarvutuses käsitletud energiakasutused. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja kasutamiseks ning elektriseadmete (näiteks kodumasinad ja muud olme- või bürooelektriseadmed ning muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Vastav energiaarvutus viiakse läbi tüüpilise kasutuse andmete alusel. Summaarse energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv. Lõikes 3 sätestatakse, et energiatõhususarvu piirväärtus määratakse lihtsustatud tõendamismeetodi (eelnõu § 16) või arvutusliku tõendamismeetodi (eelnõu § 17) abil. Lihtsustatud tõendamismeetod on energiatõhususarvu määramisel loodud erand. Selle meetodi rakendamiseks tuleb täita eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud tingimused. Igal teisel juhul määratakse energiatõhususarv vastavalt määrusele hoone energiatõhususe arvutamise metoodika. Lõikes 4 sätestatakse, tingimused millest lähtudes valitakse ruumid, millele tehakse eelnõu §-s 11 sätestatud suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll. Suvise ruumitemperatuuri kontroll on osa energiaarvutusest ja selle teostab energiaarvutuse läbiviija. Sellisteks ruumideks on suure vabasoojuskoormusega ruumid (näiteks hoone lõuna- või lääneküljes asuvad suurte klaaspindadega ruumid) ja ruumid, kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut. Kasutajate pidev kohalolu viitab sellele, et vastavate ruumide kasutusintensiivsus on kõige kõrgem. Seega on lõikes viidatud ruumidele, milles suvise ruumitemperatuuri nõude täitmise tagamine võib osutuda probleemseks. Võimalike probleemide ennetamiseks ja hoone kasutusmugavuse tagamiseks tuleb nõuete täitmisele erilist tähelepanu pöörata ruumides, kus potentsiaal piirmäärasid ületada on kõige kõrgem. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tingimused minimaalse ruumide koosseisu määramiseks, millele elamute ja mitteeluhoonete puhul suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse. Ruumide valikul juhindutakse eelnõu eelmises lõikes sätestatud tingimustest. Elamute puhul tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus vähemalt ühele magamistoale ja ühele elutoale. Mitteelamu puhul tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus tüüpruumidele, mis hoones esinevad ja mis on seotud hoone kasutusotstarbega. Iga ruumitüübi puhul valitakse vähemalt üks ruum. 20 Paragrahvis 16 sätestatakse tingimused, mille täitmisel on võimalik kasutada energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud tõendamismeetodit. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mis peavad kehtima üheaegselt, et hoone energiatõhususarvu määramiseks oleks võimalik kasutada lihtsustatud tõendamismeetodit. Punktis 1 sätestatakse, et lihtsustatud tõendamine on võimalik läbi viia üksnes väikeelamute korral. Väikeelamu määratluse alla kuuluvad vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2 MTM määruses nr 51 sätestatud kasutusotstarbed üksikelamu (kood 11101), ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) (kood 11102), suvila, aiamaja (kood 11103), kahe korteriga elamu (kood 11212) ja ridaelamu (kood 11221). Punktis 2 sätestatakse, et lihtsustatud tõendamise kasutamiseks peab kütte ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas olema kas maasoojuspump, õhk- vesi soojuspump, halu- või puidupelletikütusel katel, kaugküte või gaaskütusel kondensaatkatel. Lihtsustatud tõendamisel sobivad energiaallika lahendused on valitud turul vabalt kättesaadavatest lahendustest, mis tagavad kõrge energiatõhususe. Muu peamise energiaallika kasutamise korral tuleb energiatõhususarv määrata arvutusliku tõendamisega. Punktides 3 ja 4 sätestatakse tehnilised nõuded ventilatsioonisüsteemidele. Ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv peab olema vähemalt 0,8. Soojusvaheti temperatuuri suhtarv saadakse, jagades soojeneva õhuvoolu temperatuuride vahe enne ja pärast soojusvahetit maksimaalse temperatuuride vahega üle soojusvaheti. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus ei tohi olla kõrgem kui 2 W/(l/s). Elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse ventilaatori elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul õhuvooluhulgal. Erivõimsus on seega ventilaatori võimsuse ja õhuvooluhulga suhtarv. Lõikes 2 sätestatakse, kuidas toimub energiatõhususarvu määramine lihtsustatud tõendamismeetodi korral. Juhul kui lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud, tehakse vastav energiaarvutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatoriga. Tegemist ei ole hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara lahendusega BV2. Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele peavad lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamisel olema täidetud muud määruse nõuded, mis on nimetatud töövahendi puhul sätestatud vaikeväärtustena, mida muuta ei tohi. Paragrahvis 17 sätestatakse, kuidas toimub energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine arvutusliku tõendamismeetodi alusel. Selleks määratakse energiatõhususarv vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale, mis on sätestatud EhS i § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusega. Hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale kohaselt arvutatakse energiatõhususarv üldjuhul hoone tüüpilisel kasutamisel. Tüüpilise kasutuse andmed sätestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses eelnõus sätestatud hoone üldnimetuste kaupa. Tüüpilise kasutuse andmed väljendavad hoone tüüpide keskmist kasutusprofiili. Energiatõhususe arvutused viiakse läbi sama kasutusprofiili alusel, et tagada sarnaste hoonete energiatõhususe näitajate võrreldavas hoone tüübi lõikes. Tüüpilist kasutust ja eelnõuga sätestatud sisekliima nõudeid ei järgita § 1 lõike 3 punkti 11 alusel sätestatud suure energiatarbega hoone energiaarvutuse läbiviimisel. Suure energiatarbega hoone energiatõhususarvutus tehakse ehitusprojektile vastavate kasutusandmete alusel. Nimetatud kasutusotstarbele ei ole sätestatud tüüpilist kasutust, kuna suure energiatarbega hoonete kasutusprofiilid ja sisekliima tingimused võivad varieeruda väga suures ulatuses. 21 Ehitusprojektis puuduvad andmed hoone energiatarbe kohta määrab energiaarvutuse läbiviija vastavalt pädevusele ja varasematele kogemustele sarnaste hoonetega. Paragrahvis 18 käsitletakse seda, kuidas toimub energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontroll ehitusprotsessi erinevate etappide jooksul. Lõikes 1 sätestatakse, et projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel. Seega tuleb juba projekteerimise esmastes etappides silmas pidada, et valitud lahendus tagab vastavuse energiatõhususe miinimumnõuetele. Lõikes 2 sätestatakse nõue, kuidas toimub hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust näitava energiaarvutuse tulemuse esitamine. See arvutus esitatakse projekteeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana. Lõikes 3 sätestatakse, et ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Valdavalt taotletakse ehitusluba eelprojekti staadiumis ning enne tegeliku ehitustegevusega alustamist täpsustatakse tehnilisi lahendusi oluliselt. Ka ehitamise käigus tehakse muudatusi. Käesoleva lõikega on öeldud, et need muudatused ei tohi hoone energiatõhusust mõjutada selliselt, et hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, mis kehtisid ehitusloa andmisel või ehitusteatise esitamisel. Kui hoone energiatõhususarv on ehitusprotsessi käigus võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse välja uus energiamärgis. Lõikes 4 sätestatakse, et valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostusdokumentatsiooni ehk ehitusdokumentide ja ehitusprojekti alusel, mille järgi hoone ehitati. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendusele. Õhulekkearvu mõõtmine ehitusprotsessi käigus loob eeldused selleks, et määratletakse õhu leket põhjustavad läbiviigud ja konstruktiivsed ühendused ning need õhulekked parandatakse. Kui õhulekkearvu mõõtmist läbi ei viida, jäävad sellised puudused valdavalt parandamata ja kõrget õhutihedust ei saavutata. Valminud hoone õhulekkearvu väärtus määratakse mõõtmise või deklareerimismeetodiga. Kui õhulekke määramiseks mõõtmisi läbi viidud ei ole, kasutatakse valminud hoone lahendusele vastava energiaarvutuse tegemisel energiatõhususe arvutusemetoodikas sätestatud õhulekkearvu baasväärtust. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis. Selle energiamärgise alusel on vastavas menetluses võimalik kontrollida, et ehitatud hoone lõplik lahendus vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Peatükk 5 käsitleb rakendussätteid. Paragrahvis 19 käsitletakse eelnõu nõuete rakendamisega seonduvaid aspekte. Lõikes 1 sätestatakse, et kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuarit, peab ehitis vastama hoonete energiatõhususe nõudeid sätestava määruse nõutele, mis kehtisid ehitusloa või taotluse esitamise ajal. Lõike uue sõnastuse puhul on lähtutud asjaolust, et energiatõhususe miinimumnõuete täitmine on üheks ehitusloa andmise või ehitusteatise menetlemise käigus kontrollitavaks asjaoluks. Seega saab hoonet kavandada lähtudes kehtivatest nõuetest. Ehitusloa või teatise menetluse pikkus võib varieeruda ja selle tõttu on 22 nõuete kohaldumine seotud taotluse või ehitusteatise esitamisega. Ka Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuete“ jõustumisel toimus üleminek uutele energiatõhususe miinimumnõuetele ehitusloa taotluse esitamise alusel. Hoonete energiatõhususe määruste nõuete rakendumise kohta on antud ülevaade seletuskirja lisas 3. Muudetud on kuupäeva, millega seotult eelnõus sätestatud nõuded kohalduvad. Lõigetes 2 ja 3 täpsustakse MTM määruse nr 55 sõnastust. Ka liginullenergiahoone nõude rakendumine, mis on enda olemuselt uutele energiatõhususe miinimumnõuetele üle minemine, seotakse ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kuupäevaga. Täpsustatud on ka seda, et hoone peab vastamata liginullenergiahoone nõuetele, mitte üksnes liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele. Nii on tagatud, et kui nimetatud hoonele rakenduvad liginullenergiahoone nõudele eelnõu §-des 7 ja 8 sätestatud erandid. Muus osas vastavad lõigete sõnastused MTM määruse nr 55 sõnastusele. Lähtudes Euroopa Komisjoni antud tõlgendusest ja liginullenergiahoone nõude rakendumiseni jäänud ajast ning selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL jätkuv ülevõtmine Eesti õigusesse, muudeti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.01.2018 määrusega nr 5 „Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ muutmine“ liginullenergiahoone kriteeriumitele vastavuse nõuet Eesti õiguses vastavalt, et üleüldise nõude rakendumise aeg toodi ühe aasta võrra lähemale. Riigiasutuste puhul nõude rakendumise tähtaega ei muudetud, kuna nõude rakendumiseni on jäänud vähe aega ja ehitusprojektide ettevalmistamise protsess on pikk. Praktikas on küsimusi tekitanud asjaolu, mille tõttu on lõigete puhul esitatud täpsustus „ja hoone püstitatakse“. Selle täpsustusega on sätestatud, et liginullenergiahoone nõuded kohalduvad üksnes uute hoonete püstitamisel. Ehituslubasid antakse välja ka olemasolevate hoonete seadustamiseks. Nii võiks tekkida olukord, kus hoone on võimalik seadustada vaid selle ümberehitamisel liginullenergiahooneks. Kuna väga kõrge energiatõhususega hoonete rajamine on kulutõhusana saavutatav, kui hooned on sellisena kavandatud alates hoone ehitamise esmastest etappidest, ei laiendata liginullenergiahoone nõudeid olemasolevate hoonete seadustamisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärgiks on, et Eesti õigus vastaks täpsemini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35) ning eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91). 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega ei kehtestata uusi sisulisi nõudeid. Liginullenergiahoone nõudele üleminek on Eesti õiguses sätestatud alates 2014. a, Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2014. a määrusega nr 11 „Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“, lähtudes eeldusest, et 2020. a järel on liginullenergiahoone tase vastav kulutõhusale tasemele. Kulutõhus energiatõhususe tase tagab parimad kogukulud (arvestades hoone püstitamise, käitamise ja hoolduskuludega) kogu hoone elukaareks, ettenähtud kasutusea jooksul (elamute 23 puhul 30 aastat, mitte-eluhoonete puhul 20 aastat). Kulutõhususe printsiip on hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt energiatõhususe miinimumnõuete määramise aluseks ja põhjenduseks. Kulutõhususe arvutused viiakse läbi, juhindudes Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks (ELT L 81, 21.3.2012, lk 18–36), kirjeldatud metoodikast, mis sätestab muuhulgas hoonetüüpidele ettenähtud kasutusead. Määruses sätestatud muudatustega täpsustatakse madalenergiahoone ja liginullenergiahoone nõudele vastavaid energiatõhususarvu piirväärtuseid. Võrreldes 2013. a kehtestatud piirväärtustega muutuvad nõuded leebemaks mõlema nimetatud energiatõhususe taseme puhul. Kuna liginullenergiahoone taseme määramisel on lähtutud eeldusest, et rakendatakse lokaalset taastuvelektri tootmist, on eelnõus sätestatud tingimused, mille kohaldumisel ei loeta vastava süsteemi paigaldamist põhjendamatuks ja seega ei nõuta liginullenergiahoone taseme saavutamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Lisa 1. Majandus- ja taristuministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ võrdlus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri samanimelise määruse 16. jaanuaril 2018. a vastu võetud redaktsiooniga (RT I, 19.01.2018, 2) Lisa 2. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete üldnimetuste vastavus kasutamisotstarvele ning nende koodidele Lisa 3. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete rakendussätted Lisa 4. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel 24 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-1114 - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1867e8d-c536-4a9e-a118-e69ebdcf60c2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1867e8d-c536-4a9e-a118-e69ebdcf60c2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main