Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0950 - Metsanduse arengukava 2021-2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9cd287c6-24d7-4729-8055-9d725ca90fcd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9cd287c6-24d7-4729-8055-9d725ca90fcd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 25.10.2018 nr 1-4/18/6988 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku heakskiitmise esitamine kooskõlastamiseks Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek 2. Lisa 1 – Metsanduse arengukava aastani 2030 probleemide nimekiri Forest Europa raamistikus 3. Lisa 2 – Esialgne hinnang metsanduse arengukava aastani 2030 kaasnevatele mõjudele 4. VV korralduse eelnõu 5. Seletuskiri VV korralduse eelnõu juurde Teadmiseks: vastavalt nimekirjale Maret Parv 626 0726, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek ............................................................... 1 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk ............................................................... 2 2. Olukorra analüüs ............................................................................................................................. 3 2.1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 2.2. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmine .................................................................. 5 2.3. Arengukava koostamise käigus käsitlemist vajavad töörühmas sõnastatud prioriteetsed probleemid .......................................................................................................................................... 8 2.4. Alusuuringus käsitletud teemade kokkuvõte ............................................................................. 12 Rahvusvahelised kokkulepped ja nendega arvestamine arengukava koostamisel ....................... 12 I. Jätkusuutliku metsanduse valdkonnaülesed teemad ................................................................ 13 II. Metsanduse tugeva seose hoidmine kultuuri ja kogukonnaga ................................................. 15 III. Metsade tootlikkuse, tervisliku seisundi, elujõulisuse, loodusliku mitmekesisuse, kliimamuutusega kohanemise ning pikaajalise puidulise ja mittepuidulise kasutamise tagamine ....................................................................................................................................................... 16 IV. Metsanduse sotsiaal-majandusliku rolli teadvustamine ja jätkusuutikkuse tagamine............ 19 3. Arengukava seosed teiste arengudokumentidega ........................................................................ 21 3.1. ÜRO tegevuskava 2030, ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ........................................... 21 3.2. Arengukava seos riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkondade eesmärkidega .......................... 21 3.3. Arengukava seosed teiste strateegiadokumentidega ................................................................ 23 4. Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs........................... 27 Mõju elu- ja looduskeskkonnale........................................................................................................ 27 Mõju kliimale ..................................................................................................................................... 28 Mõju majandusele ............................................................................................................................. 28 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ..................................................................................... 29 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ............................................................................................. 29 Mõju regionaalarengule .................................................................................................................... 29 Infoühiskond...................................................................................................................................... 29 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, tuludele ja kuludele .......... 29 Mõju kultuurile .................................................................................................................................. 30 5. Arengukava koostamise ja kaasamise korraldamise ajakava ........................................................ 30 Ettepanek metsanduse arengukava aastani 2030 koostamiseks Lähtudes riigieelarve seadusest (§-d 19–20), metsaseadusest (§ 7) ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ (§ 5), esitab Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Metsanduse arengukava 2030“ koostamiseks. 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk Metsanduse arengukava koostamiseks annab aluse metsaseaduse § 7, mille kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Metsandust käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu. Eesti metsamaa pindala on 2,33 miljonit hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Viimasel ajal on ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust, lähtudes erinevatest ootustest. Metsanduse väärtusahel haridusest ja teadusest kuni innovatsiooni, pikaajaliste investeeringute ja taastuvenergeetikani puudutab Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkondi. Seetõttu koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina metsade jätkusuutliku majandamise ja metsanduse suunamiseks. Arengukava arvestab nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatav arengukava lähtub ÜRO metsainstrumendist, mis loob riikidele raamistiku jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas metsaga seotud ÜRO tegevuskava 2030 globaalsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, ning Euroopa ministrite koostööprotsessis Forest Europe kokkulepitud resolutsioonidest ja otsustest jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist. Metsandust käsitletakse koostatavas arengukavas: i) nii kitsamalt metsamajandust ja metsatööstust hõlmava majandusharuna, mis hõlmab metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks; ii) kui ka laiemalt jätkusuutliku (ka säästliku, kestliku) metsamajanduse kontseptsioonist lähtuvalt, mis tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil (lähtuvalt Forest Europe ministrite 1993. aasta Helsingi resolutsioonist H1). Metsanduse arengukava koostamise protsessi eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe1 jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. Kokkuleppe aluseks on piisavalt lahti kirjutatud strateegilised arengustsenaariumid, mis koostatakse metsanduse arengukava koostamise käigus2. Arengukava koostamine peab olema avatud, teadmistepõhine, võimalikult paljusid osalisi kaasav ja tasakaalustatud. Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui arengukavaga kaetav kümneaastane periood. Seetõttu on arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärk tagada metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid suundmusi eeskätt majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. Arengukava peab – koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega – määratlema strateegilised valikud, kaaludes erinevaid metsakasutuse ja -kaitse mahtusid. Võttes arvesse metsade tähtsust ja tähendust, arengukavaga lahendamist vajavate probleemide kirjeldusi ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust, on metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgid:  Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi.  Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. 2. Olukorra analüüs Olukorra analüüsis on kasutatud metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise vahearuannet 2011–2016, keskkonnaministri moodustatud metsanduse arengukava aastani 2030 1 Laiapõhjalise kokkulepe all mõistetakse kaasavat, avalikku ja läbipaistvat protsessi, mille tulemuseks on Riigikogus kinnitatud metsanduse arengukava aastani 2030. 2 Tulevikustrateegiate koostamise juhised annab ministri moodustatav arengukava koostamise töögrupp, kes stsenaariumite valmimise järel neid analüüsib ning teeb ettepaneku ühe või mitme stsenaariumi eelistamise kohta. algatamise töörühma sõnastatud probleeme ja nende kirjeldusi ning arengukava koostamise toetamiseks ülikoolide teadlaste ühistööna valminud alusuuringut. 2.1. Sissejuhatus Metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise ettepaneku koostamiseks moodustas keskkonnamister 13.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/150 ekspertidest ja huvirühmade esindajatest koosneva töörühma. Töörühma ülesandeks oli metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise vajaduse põhjendamine, arengukava koostamise eesmärkide sõnastamine ning metsanduses lahendamist vajavate probleemide kirjeldamine. Töörühm käsitles metsanduse probleeme majanduse, ökoloogia, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmades, kus kokku oli esindatud umbes 50 eksperti eri huvirühmadest, organisatsioonidest (sh nii era- kui ka avalik sektor ja ülikoolid) ja erialadelt. Arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks on kokku toimunud 20 üritust. Nende hulgas avaüritus Kultuurikatlas 13. märtsil 2018 ning kolm töörühma kohtumist: 22. märtsil, 14. juunil ja 13. septembril 2018. Alamtöörühmad (sotsiaal, majandus, ökoloogia ja kultuur) kohtusid igaüks neljal korral, kokku 16 koosolekul. Lisaks arutati töörühmas ka 2018. aasta augustis toimunud avalikul üritusel (arvamusfestivalil) laekunud ettepanekuid. Lisaks sellele on töörühma töös kasutatud sisendit avalikust küsitlusest (24. aprillist kuni 7. maini 2018). Alamtöörühmades sõnastati kokku 101 erinevatest allikatest pärinevat Eesti metsandusega seotud probleemi, millest paljud käsitlevad sama teemat erinevast vaatenurgast. Probleemide nimekiri on esitatud arengukava koostamise ettepaneku lisas. Töörühma täiskoosseisulistel koosolekutel sõnastati ka arengukava koostamise protsessi eesmärk, pika vaate eesmärk ja üldeesmärgid. Paralleelselt probleemide väljaselgitamisega töörühmas koostasid ülikoolide teadlased metsanduse arengukava alusuuringu käigus teadusliku käsitluse metsanduse olulisematest teemadest. Alusuuringu eesmärk oli anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks. Alusuuringut on kavas koos probleemide kirjeldusega kasutada alusmaterjalina vastavate teemade käsitlemisel arengukava koostamisel, sealhulgas olukorra kirjelduse koostamisel. Alusuuringu tulemused on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel.3 Kehtiva arengukava täitmise aruanne4 käsitleb nii olulisemaid arengukava täitmise tulemusi kui ka probleeme. Kui kehtiva metsanduse arengukava täitmisel jääb perioodi lõpuks lahendamata olulisi probleeme, peab keskkonnaministri moodustatav metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise töögrupp ka neid probleeme käsitlema. 3 http://www.envir.ee/sites/default/files/mak2030_alusuuringu_aruanne.pdf; http://www.envir.ee/sites/default/files/metsa_okosusteemiteenused_lisad_1–3.xlsx; http://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf. 4 http://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_taitmise_aruanne_2011–2016.pdf. Kokkuvõtlikult tuli valdkondade üleselt nii kehtiva arengukava täitmise kui ka uue arengukavaga lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamisel esile kolm peamist teemat: - vajadus tervikliku plaani järele metsamaa kasutamiseks ühiskonnale vajalike hüvede pakkumiseks. Sealhulgas selguse loomine, milline on tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaal ning piirangutega seotud kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus. Samuti parema ruumilise planeerimise vajadus, mis võimaldaks inimestel paremini kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel; - metsade hea tervisliku seisundi, elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse ja uuenemisvõime tagamine. Metsade puidulise ja mittepuidulise kasutamise tõhustamine, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel, ning selleks vajalike investeeringute tagamine metsakasvatusse ja metsamajanduslikku infrastruktuuri; - metsa ja metsanduse pakutavate hüvede teadvustamine ja käsitlemine tervikuna. Parima teadmise ja innovatsiooni kasutamine metsade kui elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks ja puidu maksimaalseks väärindamiseks. 2.2. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmine Metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärkidest on saavutatud rangelt kaitstavate metsade pindala soovitud tase (13,1% Eesti metsamaa pindalast, SMI 2017). Lisaks on algatatud range kaitse tüpoloogilise esinduslikkuse vajakute täitmiseks kaitsealade moodustamine ja kokku lepitud edasised tegevused, sealhulgas sihtkaitsevööndite laiendamine olemasolevatel kaitsealadel, hoiualade muutmine kaitsealadeks, vääriselupaikade inventeerimine riigimaal. Vajakute täielikul katmisel tagatakse kõikides metsatüüpides range kaitse ulatuses, mis loob eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks. Metsaomanike teadlikkuse suurendamine ja ühistegevuse arendamine on näidanud olulist edasiminekut. Metsaühistutesse kuuluvate metsaomanike metsamaa pindala ulatub 532 000 hektarini (juriidilisest isikust metsaomanikel 358 000 ha ja füüsilisest isikust metsaomanikel 174 000 ha) ja ühistutesse kuulub 12 793 metsaomanikku. Metsaomanike koondumine kajastub ka metsas tehtavates töödes – kasvanud on hooldusraiete ja metsade uuendamise mahud ning ühistute kaudu turustatud puidu osakaal. Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 320 miljonit eurot aastas (149 mln eurot 2008). Parandatud on metsamajandamise ja puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise võimalusi (metsateatiste registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Mittepuidulise kasutuse poolelt on märgatavalt suurenenud külastuskordade arv metsades. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–20165 juhib tähelepanu mitmele olulisele, jätkuvalt 5 http://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_taitmise_aruanne_2011–2016.pdf arendamist vajavale valdkonnale kehtiva arengukava täitmisel. Kursiivis on lisatud aktuaalne teave teema kohta. Metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemine. Erametsade 2007. aasta lageraiealad on uuenenud 2014. aasta metsauuenduse inventuuri kohaselt pindala järgi lehtpuuga 72% (sh Ks 28%), okas-lehtpuuga 20% ja okaspuuga 8% (sh Ku 4%, Ma 2%). Lehtpuu suur osakaal viitab laialdasele loodusliku uuenemise kasutamisele ning väike metsauuendustööde osakaal vähesele huvile investeerida metsauuendamisse. Hetkel moodustab männi tagavara 29,4%, kuuse tagavara 25,2% ja kase tagavara 22,1% Eesti metsade tagavarast. Kodumaise metsakultiveerimismaterjali puudus. Kultiveerimismaterjali registreeritud tootjaid oli 2010. aastal 210 ja 2016. aasta lõpu seisuga 112. Kuigi istutusmaterjali toodang on võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1,7 korda (16,8 mln taime 2010. ja 29,2 mln taime 2016. a), ei ole seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali sisse toodud valdavalt Lätist ja Leedust (2016. a toodi metsauuendamiseks sisse 2,3 mln taime). Taimetoodangust andsid 2016. aastal erataimlad 29% ja riigitaimlad 71%. Erataimlate toodangumahu suurendamist on takistanud pikaajaliste lepingute puudumine taimeostjatega. Siiski on arenev metsaühistute võrgustik kui metsaomanike taimevajaduse koondaja hakanud erataimlatele toodangu turustamisel pakkuma pikaajalist kindlust, mistõttu peaks metsataimede puudus lähima kolme aasta jooksul oluliselt leevenduma. 2017. aastal toodi metsauuendamiseks sisse 4 miljonit taime. Metsade majandamist käsitlevad õigusaktid ei taga majanduslikult ratsionaalset metsade majandamist. Puistupõhiste küpsusvanuste rakendamise mõju analüüsi (EMÜ, 2011) kohaselt ei arvesta metsaseaduse uuendusraiet lubavad küpsuskriteeriumid puistute kasvu seaduspärasusi (juurdekasvu dünaamika, saadavad sortimendid, puistute kahjustuste ulatuse suurenemine vanuse kasvades). Majandatavad metsad toodavad seetõttu vähem tulu ning Eestil tervikuna jääb kasutamata täiendav võimalus fossiilsete materjalide asendamiseks taastuvressursiga. Probleemi lahendamiseks on astutud ka vajalikke samme, näiteks viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanuste alandamine, turberaie kriteeriumide muutmine ning koosseisupõhiste raievanuste rakendamine. Piiranguvööndi loodusväärtuste kaitse täpsustamine. Piiranguvööndi kaitse-eesmärgid ei ole seletuskirjades sageli lahti kirjutatud selliselt, et selguks, millised loodusväärtused piiranguvööndisse tegelikult jäävad. Metsaomanik ei saa alati piisavalt informatsiooni, millistest väärtustest kaitseala valitseja kaalutlusotsustuste tegemisel lähtub. Seega on raiete keelamine või raietele täiendavate tingimuste seadmine metsaomaniku jaoks sageli ettearvamatu. See loob metsaomanike seas ebakindlust ning segadust, milles seisneb sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi erinevus. Kaitse-eeskirjade seletuskirjades on mõjude (sh sotsiaal-majanduslike) ulatust oluliselt täiendatud, siiski on ettepanekuid sotsiaal- majanduslikke mõjusid senisest veelgi põhjalikumalt välja tuua. Kaitse-eeskirjade koostamise nõuded on oluliselt rangemaks muutunud ja ka seletuskirju koostatakse palju detailsemalt. Viimastel aastatel menetletud kaitse-eeskirjade seletuskirjades on pidevalt parandatud ka kaitse-eesmärkide osa. Probleem võib alles olla varem kinnitatud kaitse-eeskirjade juures. Maaomaniku jaoks on lihtsustatud ka erinevate kaitsekategooriate liikide elupaikade info kättesaadavust, sest 2017. aastal lisati metsaregistrisse võimalus tutvuda kõigi maaomaniku valduses asuvate kaitsealuste liikide leiukohtadega. Olukorra parandamisel on oluline roll ka maaomanike teadlikkuse kasvul, st järjest rohkem kasutatakse võimalust kaasa rääkida ja infot vahetada kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade koostamise protsessides. Veelgi detailsemat loodusväärtuste paiknemist ja majandamisjuhiseid on võimalik käsitleda kaitsekorralduskavades. Piiranguvööndite majandamisjuhiste ühtlustamiseks on Keskkonnaamet koostanud asutuse sisese juhendi. Kyoto protokolli LULUCFi sektori (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkond) aruandlus. LULUCFi sektoril on Eesti suure metsasuse tõttu riigi süsinikuringes tähtis roll. Kasvuhoonegaaside neeldumist ja emissioone arvutatakse maa-aluses ja maapealses biomassis, surnud puidus, varises, mineraal- ja turvasmuldades ning puittoodetes. Koostöö ekspertide ja teadusasutustega on erakordselt aktuaalne tegevus, sest see tagab Eestile parema positsiooni läbirääkimistel Euroopa Liiduga ning läbipaistva ja täpse emissioonide arvestuse. Hetkel kasutatav arvestusmetoodika ei arvesta piisavalt Eesti ja teiste metsarikaste riikide eripäraga. Edasistes protsessides on Eesti jaoks oluline saavutada Euroopa Liidu tasemel kokkulepe arvestuspõhimõtetes, mis toetaksid jätkusuutliku metsamajanduse võtete kasutamist, säilitaksid sektori konkurentsivõime ning aitaksid kaasa ambitsioonikate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Arvestusmetoodika ei arvesta piisavalt Eesti ja teiste metsarikaste riikide eripäraga, kuna metsavaestel riikidel on maa metsastamisel eelis, mistõttu tekib neil arvestusmetoodika järgi oluline eelis süsiniku sidumise suurendamisel. Metsarikastel riikidel on suur osa maapinda juba metsaga kaetud ning võimalus põllumajandusmaa arvelt metsa pindala suurendada on väga piiratud. Arvestusmetoodikast lähtuvalt arvestatakse süsinikuvaru muutust, kuid ei arvestada metsa olemit ehk seda, et metsarikastes riikides on metsi rohkem ja seetõttu seotakse ka rohkem süsinikku. Nimetatud LULUCFi määrus6, mis võeti vastu 2018. aasta mais, seab uued LULUCFi sektori arvestusreeglid Euroopa Liidu liikmesriikidele, et muu hulgas panustada ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kaudu Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. Uus määrus hakkab kehtima perioodiks 2021–2030. Määruse kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada 2018. aasta lõpuks riiklik metsanduse arvestuskava, mis peab sisaldama ka metsasektori süsiniku sidumise või emissiooni arvestuses väga olulist näitajat – metsade võrdlustaset (Forest Reference Level – FRL). Hetkel käib Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös nimetatud riikliku metsanduse arvestuskava koostamine. Selle tulemuslik rakendamine aitab tulevikus kaasa Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Hea ettevalmistusega ja kohanemisvõimelise tööjõu olemasolu tagamine. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav ning suureneb vajadus harvesteri- ja 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2018.156.01.0001.01.ENG forvarderioperaatorite ning metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhtide järele. Tehnoloogia arenguga seoses väheneb järk-järgult vajadus kettsaega töötavate raietööliste järele. Raport sisaldab ettepanekut suurendada harvesteri- ja forvarderioperaatori kutseõppe lõpetajate arvu järk-järgult lähema kümne aasta jooksul 30ni aastas. Aastani 2013 suurendati masinajuhtide eriala suurema pearahaga riiklikku tellimust 49 kohani. Alates 2014. aastast masinajuhte eraldi riiklikus tellimuses välja ei tooda ning nende rahastus on teiste metsanduse erialadega võrdne. Arvestades metsamasinaõppe kallidust, amortiseerunud õppemasinaid ning järgmiste perioodide investeeringuvajadust, ei suuda Luua Metsanduskool täita sektori suurenevat nõudlust masinajuhtide järele. Riiklike metsandustoetuste rahastamise vähenemine. Alates 2015. aastast on vähenenud riiklike toetuste rahaline maht umbes neljandiku võrra. See võib kaasa tuua metsakasvatustööde mahtude vähenemise erametsades (nt metsauuendus). Samuti ei ole võimalik 2017. aastal sõlmida uusi vääriselupaiga kaitselepinguid, kuna riigieelarvest eraldatud raha on lepingutega kaetud. 2017. aastal oli riiklike toetuste rahaline maht 2,6 miljonit eurot, umbes 16% vähem kui 2015. aastal. Samas on kehtiva arengukavaga võetud eesmärk muuta pikas perspektiivis riigisisesed toetused kuluefektiivsemaks. Tugisüsteemi väljaarendamise faasis tuleb liikuda järk-järgult süsteemi omafinantseerimise suurendamise ning riigipoolse toetuse vähendamise poole. 2.3. Arengukava koostamise käigus käsitlemist vajavad töörühmas sõnastatud prioriteetsed probleemid Arengukava koostamise käigus käsitletakse kõiki arengukava algatamise töörühmas sõnastatud 101 probleemi. Järgmised 12 prioriteetset probleemi on välja valitud, sõnastatud ja kirjeldatud neljas alamtöörühmas (igas kolm) ning annavad fookuse koostatavale metsanduse arengukavale. Probleemide esitamisel on kasutatud Euroopa ministrite koostööprotsessi Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriumide ja indikaatorite süsteemi. Eesti metsanduse rahanduslikke ja majanduslikke meetmeid puudutavad probleemid 1. Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ega õiglane. 2. Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad. 3. Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse. Probleemide taust: Eesti põhiseadus on looduskasutuse ja eraomandi suhete osas väheregulatiivne, esmajoones §-s 32 („Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.“). Küsimus on siin üldistes huvides kehtestatavate kitsenduste sisus ja selles, mida ja mil määral riik kompenseerib. Ökoloogi vaatenurgast ei ole õiglane lahend, kus omanikud, kes on oma metsa loodusväärtusi isikliku tulu saamise eesmärgil kahjustanud, koormisi ei kanna (vastuolu põhiseaduse §-dega 5 ja 53). Täna ei ole täpselt teada, kui palju läheb ühiskonnale maksma metsa kaitse alla võtmine. Kulusid arvestatakse vaid osaliselt: maa maksustamisega seotud muutusi, võimalikku maa väljaostmise kulu, kulusid kompensatsioonile, samuti otseseid kulusid näiteks looduskaitsele. Samas jäetakse arvestamata metsa alternatiivkulud ja -tulud ning ökosüsteemiteenused. Piiranguvööndite kaitsemeetmete kompenseerimiseks erametsamaal on hinnanguliselt puudu umbes 0,8 miljonit eurot aastas. Looduskaitsepiiranguid, mis jäävad Natura 2000 erametsamaale, kompenseeritakse Eesti maaelu arengukava kaudu ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest. Väljaspool Natura 2000 olevate piiranguvööndite kaitsemeetmete kompenseerimiseks erametsamaal (ligi 14 000 ha) on hinnanguliselt puudu üle 0,8 miljonit euro aastas. Maadevahetust kui ühte kompenseerimismehhanismi ei kasutata. Lisaks hindab Keskkonnaministeerium vääriselupaiga kaitseks sõlmitavate lepingute eelarve suurendamise vajadust progresseeruvalt 40 000 eurot/aastas, praegu on see eelarve püsinud muutumatuna. Seega ei saa vääriselupaiga kaitseks lepinguid sõlmida, kuna riigieelarves ette nähtud summa on juba ära kasutatud. Puuduvad administratiivsed meetmed, kuidas võtta metsamajanduse korraldamisel arvesse liikide esmaleiud. Puudub invasiivsete metsakahjustajate ja võõrliikide mõju vältimisega kaasnevate piirangute või kohustuste kompenseerimise viis. Puudub toimiv ja piisavalt rahastatud riiklik süsteem rakendusuuringute tellimiseks, et vähendada järjepidevalt olulisi infolünki. Piirangutega maade omanikele makstavad toetused puuduvad või on ebamotiveerivad. ELi ning vääriselupaikade kaitse kompensatsioonid on maksustatud. Elektriliinidealuse metsamaa taluvustasu on madal ning maa muuks otstarbeks kasutamise võimalusi on vähe. Riik annab looduskaitsealustele maadele küll maamaksusoodustusi, kuid see vähendab laekumisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mis halvendab seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmist. Probleemid, mis puudutavad Eesti metsaressursse ja nende panuse säilitamist globaalsesse süsinikuringesse 4. Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime suurendamine teadmispõhise majandamisega. Probleemi taust: Eesti metsad on väga varieeruvad ja mitme majandamisviisi mõju (sh lageraie, turberaied, veerežiimi reguleerimine, hooldusraied jne) süsiniku sidumisele võib olla erinev. Süsinikubilansi seisukohalt on probleemiks ka küttepuidu suur osakaal raiutud tagavaras ning ökoloogiliselt vähem väärtuslike alade (madalaboniteediline põllumajandusmaa, suurte ülekandeliinide alune maa) seni väheefektiivne kasutamine süsiniku sidumiseks. Metsandust ja maakasutust käsitleb ka arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millest metsanduse arengukava peab samuti lähtuma. 5. Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone /selle probleemi olemuse/sõnastuse kohta puudub töörühmas konsensuslik otsus/ Probleemi taust: Eesti metsade vanuseline struktuur ja raievanuste langetamine võimaldab ebaproportsionaalselt suurt osa metsamaast käsitleda raieküpse puistuna, mille ulatuslike raiete tulemusena on raiesmike ja noorendike osakaal alates 1990. aastatest oluliselt suurenenud. Metsade täiendav kaitse kompenseerib seda trendi osaliselt ning pikas perspektiivis täidavad kaitsealad esmajoones põlismetsaelustiku kaitse ülesannet. Seetõttu on majandusmetsade roll elurikkuse säilitamisel vähenemas, mis on kõige probleemsem suktsessiooniliste metsade elustikule, kes lageraiet ei talu, ja halvasti levivatele liikidele. Metsade teiste ökoloogiliste funktsioonide võimalikku kahjustamist metsade vanuselise struktuuri muutuste tõttu ei ole Eestis seni uuritud, kuid ulatuslike raiete korral võib eeldada mõjusid mullatekkele ja vee kvaliteedile. Probleem, mis on seotud metsade tootlike (puiduliste ja mittepuiduliste) funktsioonide säilitamise ja ergutamisega 6. Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud. Probleemi taust: tegemist on kompleksse probleemiga, pärsitud on nii majandustegevus kui ka elanike liikumisvõimalused, kuna on metsateid ja kuivendusvõrke, mis on ebarahuldavas seisukorras. Paljud metsaomanikud ja elanikud ei ole majanduslikult ise suutelised taristusse investeeringuid tegema. Probleem, mis on seotud metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, kaitsmise ja asjakohase parandamisega 7. Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas. Probleemi taust: erametsad ei uuene okaspuuga raiesmike vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese tegemise tõttu. Raiesmike vähene uuenemine okaspuuga on seotud ka ulukikahjudega. Probleem on ka seemlate, sealhulgas tulevikku silmas pidades Eesti looduslike laialehiste puuliikide seemlate vähesus. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel toimunud looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega, okaspuu noorendikud moodustavad noorendike hulgast vaid 15,6%. See ei taga puidutööstuse konkurentsivõimet. Metsa ei uuendata samaväärselt. Keskkonnaameti 2014. aasta lageraiealade inventuur näitas, et eelmise põlve peapuuliigiga uueneb männikute lageraielankidest 7% (RMK 43%), kuusikute lageraielankidest 12% (RMK 88%) ja kaasikute lageraielankidest 99% (RMK 27%). Keskkonnaameti hinnangul uuendati 2017. aastal istutamise ja/või külviga erametsades uuendusraielankidest umbes 35%. 2016. aastal kasutati eramaal metsade uuendamiseks ja metsastamiseks 8,7 miljonit metsataime. Kehtiv metsanduse arengukava näeb ette, et 2020. aastaks peavad erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraiealadest istutamise ja/või külviga, milleks on vaja umbes 11,7 miljonit metsataime aastas. Kui soovitakse kasutada vaid Eestis kasvatatud metsataimi, on aastas vaja hinnanguliselt viis miljonit metsataime rohkem kasvatada. Noorendike hooldust tehti Euroopa Liidu rahastatava toetuse abil aastatel 2007–2015 kokku 24 620 hektaril, mis moodustab väljaspool riigimetsamaad asuvate noorendike pindalast vaid 13%. Ulukikahjustuste tõttu hävivad rajatud kultuurid ning seetõttu metsaomanik ei soovi uuendada piisavalt okaspuudega. Seetõttu uuendatakse või uueneb mets kasvukohale tihti majanduslikult sobimatu puuliigiga. Probleemid, mis puudutavad teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamist 8. Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis. Probleemi taust: tegemist on eesmärgi konfliktiga. Üks ministeerium peab hea seisma nii selle eest, et liiga palju ei raiutaks, kui ka lubama raiuda ning see on põhjustanud ka konflikti ühiskonnas. Probleem on analoogiline probleemiga maavarade kasutamisel. Metsasektor on riigis olulise tähtsusega ning valdkonna otsuste mõju peaks kaaluma oluliselt laiemalt. 9. Puudub riigi pikaajaline terviklik plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele (ühendatud kaks probleemi): o Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele o Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta Probleemi taust: erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Lähtuvalt MAK 2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puit on oluline kohalikus küttemajanduses ning väliskaubandusbilansi tasakaalustamises. Raiemahu langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet, maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Puidutööstus on Eesti väliskaubandusbilansi üks tasakaalustajatest. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on muutlik ja puidutööstusel ei ole võimalik arvestada ühtlase puiduvooga. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimises, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne. See tuleneb lühikese etteteatamisajaga muudatustest õigusaktides ja piirangute kehtestamisest. Majandustegevuse piiramine ja/või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest (majandamisest väljajäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport, sae- ja puidutööstus, metsataime kasvatus, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet eriti maapiirkondades tööhõivet. Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. 10. Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanikud) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanikud) metsamaa pindala intensiivne suurenemine. Probleemi taust: järjest enam väheneb talumetsaomanike, meie põliskultuuri järjepidevuse kandjate arv ning talumetsaomanike omandis oleva metsamaa pindala. Metsandusliku ühistegevuse suunamisel ei arvestata rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetega ning see on toonud kaasa talumetsaomanike vähese huvi ühistegevuse vastu. 2015. aasta erametsaomandi struktuuri uuringute kohaselt on metsomand liikunud füüsilistelt isikutelt juriidiliste isikute omandisse ning võib täheldada nii suunda metsaomandi jätkuvale koondumisele juriidiliste isikute kätte kui ka suurte metsaomanike metsaomandi suurenemist (kontsentreerumine). Erametsamaa on koondumas mõne tuhande juriidilise isiku kätte, tuues tulevikus eeldatavalt kaasa senisest aktiivsema metsamajandamise, kuna juriidilised isikud on metsamajanduslikel töödel umbes 1,8 korda aktiivsemad kui füüsilised isikud. Majanduskeskkond ja riiklikud metsandustoetused ei ole piisavad, et innustaksid füüsilisest isikust erametsaomanikke säilitama oma metsaomandit. Metsaomandi koondumine kaotab sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast jäänud maaomandi järjepidevuse ning koos sellega eelkõige erametsaomaniku senise sideme maa ja loodusega. Mets on olnud eksistentsiaalne osa eestlusest ja eestlase narratiivist. 11. Loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide ebapiisav õpetamine koolides. Probleemi taust: Eesti inimeste pärimuslik loodustundmine väheneb. Õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid (nt looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, traditsioonilisi metsakasutusviise). Liiga vähe tutvustatakse loodus- ja majandusmetsa ning püsi- ja intensiivmetsanduse erinevusi. 12. Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendataks metsa ja tervise omavaheliste suhete aspektist. Probleemi taust: looduslikud pühapaigad on olnud läbi aegade inimeste jaoks eelkõige teraapilise iseloomuga. Pärimuslike pühapaikade rituaalid olid enamjaolt raviotstarbelised, olgu siis mõelduna vaimse või füüsilise tervise korrastamiseks. Tänapäeval on looduslikud pühapaigad inimestele eelkõige usundilise väärtusega ja ei ole seotud kaasaegse tervisekäitumisega (metsa ja tervise omavahelised seosed). Ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. 2.4. Alusuuringus käsitletud teemade kokkuvõte Alusuuringus käsitletud teemade kokkuvõte sisaldab ülikoolide teadlaste käsitlust Eesti metsanduse olulisematest teemadest. Parema jälgitavuse huvides on teemade kokkuvõttes kasutatud lähteülesandes kasutatud numeratsiooni. Rahvusvahelised kokkulepped ja nendega arvestamine arengukava koostamisel Säästva metsandusega seotud rahvusvaheliste metsapoliitiliste lepete ja otsuste sidumisel Eestiga on otstarbekas keskenduda eeskätt Euroopa metsade säästva majandamisega seotud protsessidele ning dokumentidele. ÜRO metsanduse strateegilise kava üldiste eesmärkidena nimetatud metsade säästva majandamise, sealhulgas nende kaitse, taastamise, metsastamise ja metsa uuendamise nõuded on aktuaalsed ka Euroopas. Eesti metsanduse arengukava 2030 koostamisel on otstarbekas lähtuda eeskätt Euroopa ministrite koostööprotsessi Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioonist ning põhiseisukohtadest. Kriteeriumide ja näitajate süsteemid on peamisteks vahenditeks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle rakendamise soodustamiseks, pakkudes ühelt poolt asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks, teiselt poolt aga riikliku metsapoliitika, mitmesuguste arengukavade ja -programmide tarbeks. Nende kasutamise abil on võimalik jälgida ja hinnata metsaressursi olemit ja arengutrende, teiselt poolt ka koostada võrreldavat aruandlust nii Euroopa kui ka piirkondlikul ja riigi tasandil. I. Jätkusuutliku metsanduse valdkonnaülesed teemad I. 1. Eesti metsanduse analüüs Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite aruannete põhjal. Metsavaru ja metsaökosüsteemide seisundi indikaatorid: kasvava metsa puidutagavara ja selle trendide analüüs on MAK 2030 koostamisel ilmselt üks põhiküsimusi, mis on aluseks mitme teema käsitlemisel ning seondub väga erinevate metsa ökosüsteemiteenustega. Ökoloogilised indikaatorid: kokkuleppe rahvusvahelisest tasandist tulenevalt on näitajad kõrge üldistustasemega ning raporteerimismetoodika ei välista subjektiivsust. Riigisiseselt ei ole indikaatorite detailsus metsamajanduse säästlikkuse üle otsustamiseks piisav. I. 2. Metsade pindala, vanuselise ja ruumilise struktuuri sobivus metsa erinevate funktsioonide täitmiseks. Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna piisavat infot metsade multifunktsionaalse seisukorra hindamiseks. Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa puidulist/süsiniku sidumise väärtust, vähe on aga infot ökoloogilisest, mitte- puidulistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Metsade struktuur on lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju looduslähedase struktuuriga kujunenud majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ning ajaloolistes pargimaastikes. Metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad bioloogiliselt väärtuslikud puud ja jämedamõõtmeline surnud puit) ning vaesub metsa mikroelupaigaline mitmekesisus. Mitte-puidulise tootesektori osale pööratakse metsade majanduslikus arengus suhteliselt vähe tähelepanu. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele vähendab edaspidigi teiste ökoloogiliste rühmade elumust (metsade ökoloogilist funktsiooni) ja ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. Asulates elavatele inimestele on looduslikus seisundis mets raskesti ligipääsetav ja nähtaval kohal on noored ja keskmise vanusega metsad ning sellepärast on vähe rakendatud loodusmetsade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus. I.3. Jätkusuutliku metsanduse ökosüsteemiteenuste-põhise arengu eesmärgid ja ülesanded Hetkel on olemas mõned loetelud Eesti metsa pakutavatest ökosüsteemiteenustest (ÖST) ning need teenused on ka klassifitseeritud, kuid puudub ühiskondlik kokkulepe, missugused on prioriteetsed ÖSTid ning missugust metoodikat kasutades tuleks arvutada nende rahalised väärtused. Metsa ÖSTide pakkumise ja nõudluse hetkeseis on tänaseks määratlemata ning kvaliteeti ei ole võimalik hinnata, kuna puuduvad nii hindamiskriteeriumid kui ka kokkulepitud indikaatorid kvaliteedi mõõtmiseks. Hinnates metsakasvatuslike tegevuste mõju metsa ÖSTide pakkumisele, ei arvestatud, et pärast uuendusraiet moodustub uus kooslus, raiesmik, mis pakub metsaga võrreldes hoopis teistsuguseid teenuseid. Seetõttu näitavad hindamise tulemused, et uuendusraie vähendab oluliselt metsa kõigi teenusegruppide pakkumist, välja arvatud teadustegevuse ja keskkonnahariduse pakkumise teenuseid. Metsauuendustööd, hooldus- ja sanitaarraie üldjuhul suurendavad kõigi teenuste pakkumist. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine suurendab või jätab muutumatuks reguleerivate ja säilitavate ning varustavate teenuste pakkumise ning kultuurilistest teenustest võib mõne teenuse pakkumine väheneda. Metsateede ehitamine ja uuendamine metsa ÖSTide pakkumist üldjuhul ei mõjuta, kuid kultuuriteenuste pakkumist võib suurendada ning samal ajal vähendada metsa võimet puhverdada visuaalseid ebameeldivusi, müra, tolmu ja lõhnu. I. 4. Puidu kui taastuva ressursi energiajalajälg ning asendusefekt Kuna tuleb tagada metsa süsinikuvaru säilimine, siis LULUCFi (maakasutus, maakasutuse muutus, metsandus) sektori kasvuhoonegaaside heide ei või ületada süsiniku sidumist riigi territooriumil. See aga määrab puidu jätkusuutliku kasutusmahu. Süsinikku ei saa ladustada mitte ainult metsas kasvavas puidus ja mullas, vaid ka puittoodetes, mis hõlmavad kogu puitmaterjali, mis on raie käigus metsadest eemaldatud. Osa puittoodetes sisalduvast süsinikust sisaldub lühiaegselt, osa aga aastakümneid või sajandeid säilivates toodetes. Kuid otseselt puidus ladestunud CO2 kogusest tulenev mõju on isegi väiksem kui nn asendusefekt (substitution effect), kui puiduga asendatakse rauda, betooni jt materjale või fossiilseid kütuseid. Kuigi metsas ja puittoodetes salvestunud süsiniku kogus aja jooksul suureneb, on sellega võrreldes asendusefekti mõju siiski oluliselt suurem. I. 5. Riiklike kohustuste täitmiseks vajalike piirangute rakendamise võimalused riigimetsades Metsandusega seotud riiklike kohustuste täitmine on valdavalt seotud avalike hüviste tootmisega (looduskaitse, süsiniku sidumine, vee kaitse jm). Selliste kohustuste täitmine sõltub kindlasti omandivormist, kusjuures teatud kohustuste (nt LULUCF) tagamiseks on just RMK-l oluline roll. RMK sisemised toimimismehhanismid ning LULUCFi spetsiifilised leevendusmeetmed võiksid olla piisavad selleks, et tagada LULUCFi riiklike kohustuste täitmist (reguleerides raiemahtusid). Mitme avaliku hüvise (sh looduskaitse) korral on täna suurenev roll RMK-l, aga tegelikult puudub Eestis põhjalik ülevaade metsandusega seotud avalikest hüvistest ehk metsa ökosüsteemiteenustest. Lisaks puuduvad analüüsid, et tagada nende teenuste kuluefektiivne pakkumine. Näiteks puudub meil teadmine sellest, kuivõrd erametsaomanikud ise vabatahtlikult loodust kaitsevad. Ühiskondlikust seisukohast vaadatuna pole niivõrd oluline, kas hüvist toodetakse riigi- või erametsamaal, vaid oluline on pigem see, et seda tehakse kvaliteetselt, piisavas mahus ja kuluefektiivselt. II. Metsanduse tugeva seose hoidmine kultuuri ja kogukonnaga II. 1. Avalikkuse seisukohad: probleemid, mis vajavad metsanduses lahendamist Metsanduspoliitikast peetakse juba mitu aastat teravaid vaidlusi nii meedias kui ka huvirühmade kohtumistel, aga niisamuti on mets inimeste argine jututeema. Selleks et saada teada, millised on laiema avalikkuse arvates metsanduse probleemid, mida tuleks arvestada arengukava koostamisel, analüüsiti kahe aasta jooksul Eesti ajakirjanduses ilmunud sõnavõtte, tehti internetiküsitlus, millele vastas 566 inimest, ning korraldati Eesti kolmes piirkonnas arutelu kohaliku kogukonna inimestega. Tõstatatud probleemidest tehti kvalitatiivne kokkuvõte, järgides põhimõtet, et huvirühmade eriarvamused peavad säilima. Huvirühmadel on mitu ühist sõlmküsimust: kogukondliku kaasarääkimise ja kokkuleppimise praktika puudumine metsaste alade kujundamises ja kasutamises; ülevaate puudumine sellest, millised mittepuidulised hüved üldse väärivad kusagil tähelepanu, ning eraomaniku õiguste piiramise hüvitamisskeemide puudulikkus. Nende lahendamata jätmisel kasvavad kohalike elanike ja metsaomanike vahelised konfliktid ning metsaomanike ja -ettevõtete rahulolematus oma võimalustega saada metsast majanduslikku kasu. Ohtu võivad sattuda ka oluliste ökosüsteemiteenuste kättesaadavus, inimeste harjumused metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada, pühapaikade ja kultuurilise mälu säilimine, metsaomaniku majanduslik toimetulek, tervisliku elukeskkonna säilimine, ökoloogiliste väärtuste ja maastiku järjepidevus, rohevööndit toetavate metsandusteenuste niši areng. Metsaomanikke häirib majandamisel kohatine reeglite või nõuete (kaitsekorralduskava, metsahooldustoetused jm) jäik tõlgendamine oludes, mis vajaksid kaalutlusotsust. Selliseid otsuseid järgivate tegevustega kaasnevad soovimatud kõrvalmõjud. Looduse pärast muretsejad ei ole rahul praeguste võimalustega käsitleda metsa ökosüsteemi ruumiliselt, vanuseliselt ja liigiliselt terviklikult ja pika perspektiiviga. Mõlemad (mh kattuvad) rühmad ei ole rahul metsa loodusväärtuste inventeerimise kvaliteediga. Huvirühmi häirib erametsade vähene uuendamine ja hooldus ning metsatöödel metsa või esteetilist pilti kahjustavate metsatöövõtete kasutamine. Osa metsaomanikke ei ole rahul metsaomanike tugisüsteemi, toetuste jagunemise ja õigustega (metsamaa ja metsa müügi erinev maksustamine, eraisiku tulumaks, metsamaa maamaks, toetuste maksustamine, era- ja juriidiliste isikute ning suur- ja väikeomanike, ka piirinaabrite ebavõrdne kohtlemine raieõiguse saamisel, omanike ebavõrdne toetamine ühistu suurusest sõltuvalt, istikute kättesaadavus, väikemetsa omanike vähene kaitse vahendajate eest, väikestele kinnistutele sobiva metsatehnika vähene kättesaadavus, erametsa uuenduste ja raiete kohta andmete esitamise kohustuse puudumine, sunnimeetmete puudumine erametsa uuendamiseks jms). Metsaettevõtjaid ja -töötajaid häirib RMK roll metsatööde ja puiduturu konkurentsitingimuste kujundamisel: hangete madal hind riigimetsa ülestöötamiseks toob kaasa metsatöölise konkurentsivõimetu töötasu või tööde halvema kvaliteedi, pikaajalised lepped puitu kasutavate ettevõtetega langetavad konkurentide puidumaterjali hinda, hangetes loeb pakkuja madalaim hind. Puidu kasutamise valdkonnas toovad kaasatud välja vajaduse edendada puidu riigisisest väärindamist ning tagada tööstuse tooraine ühtlane pakkumine. III. Metsade tootlikkuse, tervisliku seisundi, elujõulisuse, loodusliku mitmekesisuse, kliimamuutusega kohanemise ning pikaajalise puidulise ja mittepuidulise kasutamise tagamine III. 1. Metsade tervislik seisund ja seda mõjutavad olulisemad tegurid Tänapäeva ökoloogiline metsakaitse põhineb eelkõige metsamajanduslike võtete ja ennetusabinõude rakendamisel. Seega on oluline kahjustuste õigeaegne avastamine, liikide täpne määramine ja registreerimine. Eesti osaleb Euroopa metsaseire programmis, milles seatud ülesannete hulgas on ka metsakahjurite leviku kindlakstegemine, jälgimine ja analüüs. Sellest üksi aga ei piisa, sest kahjustuskolded tekivad enamasti mitte seirepunktides, vaid ka mujal. Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas. Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud paljude putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjutusi, mis varem on esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades. Puudub süsteemne seire ja hinnangud imporditud metsa- ja haljastuse istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks imporditakse Eestisse lõunapoolsete piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie tingimustesse ja võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks. Juuremädanikud on teada tõsine probleem, kuid aastaraamat „Mets 2016“ andmetel on juuremädanikest tingitud kahjustusi 2016. aastal kokku vaid 759,2 hektaril. Juuremädanike hinnangud on kaugel tegelikust olukorrast metsas, kahjud on kordi suuremad. 2016. aastal hinnati ulukikahjustusi ametlikel andemetel rohkem kui 2600 hektaril ning 2014. aastal oli kahjustusi enam kui 5500 hektaril. Ulukikahjude tõhusam ennetamine on hädavajalik. III. 2. Eesti metsade süsinikubilanss ja selle dünaamika Boreaalsed ning hemiboreaalsed metsad on efektiivsed süsiniku sidujad ja neis nähakse potentsiaalseid kliimamuutuste leevendajaid. Seetõttu on metsade süsinikubilanss aktuaalne valdkond, metsa paljude funktsioonide kõrval tuleb arvestada ka nende süsiniku sidumise võimega. Samuti on riigil rahvusvahelised kohustused raporteerida oma metsade süsinikuvarude muutustest mitme programmi raames. Adekvaatsed teadmised metsade süsinikuvarudest ja süsiniku sidumisest on eespool toodule aluseks. Kuigi viimase kümnendi jooksul on teadmised Eesti metsade süsinikuvarudest ja süsiniku sidumisest tänu mitmele uuringule oluliselt täienenud, jääb siiski jätkuvalt probleemiks andmete vähesus, olemasolevad teadmised ei kata meie metsade suurt varieeruvust. Metsade süsinikubilansi teise aspektina tuleb arvestada majandamise mõju nende süsiniku sidumisele. Seniste uurimistulemuste põhjal aitab säästlik ning jätkusuutlik metsade majandamine kaasa süsiniku efektiivsemale sidumisele. Süsinik seotakse metsaökosüsteemis ja hiljem osa sellest talletatakse pikaealistes puittoodetes. Kuid sellealaseid uuringuid on Eestis tehtud väga vähe ja paljude metsamajanduslike tegevuste mõjuhinnangud süsinikuringele puuduvad üldse. Eesmärgiks peaks olema teadusuuringutel põhineva Eesti metsade süsinikumudeli koostamine ja erinevate metsamajanduslike tegevuste mõju selgitamine metsade süsinikuvarudele ja süsiniku sidumise võimele. III. 3. Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine Eestis eraldati 1985. aastal kümme ala kogupindalaga 3540 hektarit geenireservimetsadeks, sealhulgas üks arukase ala (417 ha), viis hariliku kuuse ala (1158 ha) ja neli hariliku männi ala (1965 ha). Toonaste eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui ka arukase kohta peaks olema kuus geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole. Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal geenireservimetsade pindala 1686 hektarit. Samal aastal RMK tehtud inventuuri ja analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1154 hektarit. Nii Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud uute geenireservimetsade valimine, kuid reaalsuses selleni jõutud pole. Geenireservimetsi ei reguleeri ükski üldakt, samuti ei ole olemas ei strateegiat ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et Eestis peaks olema harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel kolm geenireservimetsa rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 hektarit okaspuude ja 100–400 hektarit lehtpuude korral. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei peetud. 2011. aastal lõppes EMÜs KIKi finantseeritud projekt („Metsageneetiliste ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute kaardistamine“) ja selle aruandes tehakse ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele, kuid seda väiksematel aladel, kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud. III. 4. Okaspuupuistute osakaal, selle muutus ja seos elurikkusega Keskkonnaagentuuri andmetel on okaspuuenamusega puistute kogupindala ja osakaal 2017. aastaks võrreldes 1988. aastaga vähenenud. Sajandivahetusega võrreldes on okaspuistute kogupindala stabiliseerunud, osakaal aga vähenenud. Peamine põhjus: viimasel veerandsajandil on erametsades rajatud vähe okaspuukultuure, osakaalu on mõjutanud ka endistele põllumajandusmaadele tekkinud lehtpuistud. Eesti metsade elurikkust võib ohustada küpsete kuusikute osakaalu vähenemine. Okasmetsad on lehtpuumetsadest vähesema, aga spetsiifilise elurikkuse kandjad. Okaspuude kultiveerimisega pannakse alus okaspuuenamusega segapuistute moodustamiseks. Segapuistud on looduslike häiringute suhtes vastupidavamad kui puhtpuistud ja neil on rohkem võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks. Lageraie asemel on võimalik senisest enam kasutada turberaiet ja valikraiet. Alternatiivseid raieviise senisest edukamalt võimaldavad muudatused tehti 2016. aastal metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas. Kehtima hakkasid need majandusmetsade suhtes, leevendada on vaja kehtivaid turberaie ja valikraie kriteeriume piiranguvööndi metsades, et soodustada okasmetsade edukat looduslikku uuenemist. III. 5. Lageraiepõhise metsamajanduse ohud elustikule ja ökoloogilistele funktsioonidele ning nende leevendamise võtted Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastatel 2012–2016 tehtud uuendusraiete umbes 161 000 hektarist moodustasid lageraied 93%; samal perioodil tehti valikraieid umbes 320 hektaril. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. LPM olemasoleva leevendusmeetmena on kesksed säilikpuude hulk ja kvaliteet, millest kummagi potentsiaal on Eestis alakasutatud (nt u 40% säilikpuudest ei täida efektiivselt eesmärki). Puuduv meede on teiste metsandussüsteemide lisamine maastikes, sest LPM ei taga ka koostoimes rangelt kaitstavate alade ja säilikpuudega kõigi metsaliikide elujõulisust. Peamine probleem tuleneb intensiivse LPMi tingimustes ühetaolisest puistuarengust ja majandatavate metsamaastike homogeniseerumisest. III. 6. Metsamajandamise mõju mullakvaliteedile ja produktsioonivõimele Ilmselt kasvab tulevikus nõudlus energiapuidu järele. Üks võimalus selleks on raiejäätmete kogumine raielankidelt. Oluline on seejuures teada, kas raiejäätmetega äraviidavad toitainete kogused on ohuks metsamuldade pikaajalisele vaesumisele, mis võib kajastuda metsamulla produktiivsuse languses. Valdavalt on raiejäätmetes olevad toitainete kogused sedavõrd väikesed, et nende äravedu raielangilt ei kahjustaks mulla toitainete tagavarasid, seda eriti juhul, kui okstelt on varisenud okkad ja/või lehed. Lisaks võib kuivades kasvukohtades aastateks maha jäetav ja kuivav puitmaterjal olla tuleohtlik. Kändude juurimist energia tootmise eesmärgil peetakse üldiselt mõistlikuks, kui selle käigus ei tekitata märkimisväärseid mullakahjustusi. Muutuva kliima tingimustes muutuvad raietööd külmumata mullaga ilmselt üha tavapärasemaks. See põhjustab suure tõenäosusega suurenevaid mullahäiringuid (roopad, muldade tihendamine, mistõttu muutub mulla õhu- ja veerežiim jne). Väliskirjandusest leiab ohtrasti selle teemavaldkonna uurimusi, kuid Eestis hetkel puuduvad uurimused, mis käsitlevad mullahäiringute pikaajalist mõju mulla funktsioneerimisele ja metsade produktiivsusele, samas on need väga töömahukad ja metoodiliselt keerulised. IV. Metsanduse sotsiaal-majandusliku rolli teadvustamine ja jätkusuutikkuse tagamine IV. 1. Jätkusuutliku metsamajanduse eesmärgid ja ülesanded biomajanduse arendamisel Metsamajanduse eesmärk ja ülesanne on taastuva biomassi ja metsade ökosüsteemiteenuste jätkusuutlik pakkumine. Kuna biomassi jätkusuutlik kogus on piiratud, tekib vajadus määratleda biomassi kasutamise prioriteedid ja rakendada puidu kaskaadkasutamise, jäätmete taaskasutamise jms ringmajanduse põhimõtteid. Edasise arengu perspektiive sõnastades ollakse Euroopas enam-vähem üksmeelsed selles, et kuluefektiivse biomajanduse potentsiaali kasutamine sõltub olulisel määral biorafineerimistehnoloogia arengust ning suurema lisandväärtusega toodete (biomaterjalid, biokemikaalid, bioplastik, bioenergia) integreeritud tootmisest. Taastuvenergeetikas seatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse Eestis umbes 7 miljonit m3 puitset biomassi (sh saepuru, puidujäätmed jms), ümarpuidu ja raiejäätmete osa selles on umbes 4,5 miljonit m3. Energiapoliitika soosib ja samal ajal LULUCFi süsinikuarvestuse reeglid ei soosi puidu kasutamist taastuvenergeetikas. 2018. aastal koostatud puidubilansis hindasid ettevõtjad 2019. aasta puiduvajaduseks 10 miljonit tm ümarpuitu, mis tähendab umbes 12 miljoni m3 suurust raiemahtu. Ettevõtjad ootavad, et metsavaru seisundist tulenev potentsiaalne puidukasutusmaht realiseeritakse. IV. 2. Metsa- ja puidusektori roll tööhõives, senised trendid ja tulevased võimalused Metsa-, puidu- ja mööblisektoris oli aastatel 2000–2017 hõivatud keskmiselt 37 500 töötajat. Viimastel aastatel on tööhõive vähenenud, aastaks 2017 oli kõigis alamsektorites tööga hõivatuid hinnanguliselt 33 800, sealhulgas metsamajanduses ja metsavarumises 5300, puidutoodete tootmises 17 600, paberi ja paberitoodete tootmises 800 töötajat ning mööblitööstuses 10 100 töötajat. Enamik sektori töötajatest on tööl alaliselt, ajutiste töötajate keskmine osakaal on olnud 11% metsamajanduses ja -varumises ning 2,7% puidu- ja paberitööstustes. Sektoris domineerivad meessoost töötajad, seda eriti just metsamajanduses (87%), puidu- ja paberitööstustes on viimastel aastatel naiste osakaal suurenenud 35%ni. Haridustaseme järgi on kõige rohkem teise haridustaseme töötajaid. Metsamajanduse ja metsavarumise valdkonna näivproduktiivsuse (raiemaht töötaja kohta) keskmine tase aastatel 2011–2016 oli Eestis 1464 m3/töötaja, 2015. aasta andmetel oli Eesti Euroopa riikide pingereas kuuendal kohal. IV. 3. Senine ja metsasektori pikaajaliseks arenguks vajalik metsamajanduslike ja infrastruktuuriinvesteeringute ning investeeringutoetuste maht Praeguseks on kuivendusobjektide pindala metsamaal maaparandussüsteemide registris 723 500 hektarit, need objektid on ehitatud valdavalt enne 90ndaid aastaid. Registris olevatest kuivendussüsteemidest 70% paikneb riigimetsas, kus nende majandamise strateegia kohaselt uusi kuivendussüsteeme ei ehitata, samuti ei tehta hoiutöid kuni veerandil varem kuivendatud looduskaitseliste piirangutega aladel. Teiste valdajate käes olevast metsamaast on maaparandussüsteemide registris 18%, metsaregistris kuivendamist vajavatest kasvukohatüüpidest on märkega „kuivendatud“ keskmiselt 20%. Arvestades rajatiste vanust, on vajadus uuendamise ja rekonstrueerimistööde järele, erametsad vajavad ka uusi ehitisi. RMK on viimasel kolmel aastal uuendanud/rekonstrueerinud aastas keskmiselt kuivendussüsteeme 20 000 hektarit ja metsateid 400 kilomeetrit (investeeringud koos hooldustöödega kokku keskmiselt 24 mln eurot aastas). Teiste valdajate käes oleval metsamaal on viimase kümnendi jooksul ehitustööde maht olnud pinna võrdluses 6,5 korda väiksem kui RMK-l. Toetuste abil on kümne aastaga investeeritud kokku 19 miljonit eurot. Arvestades erametsade maaparandussüsteemide pindala (u 220 000 ha), tavapärast tööiga ja sellest tulenevat aastast uuendamisvajadust (220 000 ha/20 a = 7300 ha/a rekonstrueerimist tagab süsteemide tööeaks 20 a) ning süsteemide vanust (30–50 a), on süsteemide poole kõrgema vanuse (keskmiselt 40 a) tõttu uuendamisvajadus erametsades tavapärasest poole suurem ehk umbes 14 600 hektarit aastas. IV. 4. Metsamajanduse tulu ja kulude ülevaade Metsamajanduse tulu saadakse ennekõike puidu müügist, see tulu moodustab sageli kogutulust üle 95%. Eestis teenivad metsaomanikud puidu müügist ligikaudu 205–220 miljonit eurot kännuraha aastas. Mittepuiduliste hüviste turu suurust (käivet) on väga raske hinnata, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. Eestis on metsamajandus kasumlik, riigimetsa majandamine isetasuv. Puidutulust rahastatakse ka teisi metsa ja metsamajandusega tihedalt seotud tegevusi. Riigimetsas kasutatakse võrreldes erametsaga märksa suuremat osa tulust metsakasvatuslikeks tegevusteks ja metsamajandust toetava infrastruktuuri korrashoiuks. Metsamajanduse ning puidutöötlemise agregeeritud lisandväärtus on Eestis 1 m3 raiutud ümarpuidu kohta Soomega ligikaudu samal tasemel (78 eurot m3 kohta). Kui aga metsamajandusele ja puidutöötlemisele lisada paberitööstuse lisandväärtus, jääme nii Soomest kui ka Rootsist märkimisväärselt maha. Eestis oli metsasektoris loodud otsene lisandväärtus 2013. aastal 84 eurot, Soomes 126 eurot ja Rootsi 136 eurot 1 m3 raiutud ümarpuidu kohta. 2017. aasta andmetel oli metsamajanduse ja puiduvarumise tulu ja kasu struktuur järgmine: metsaomanikud teenisid umbes 220 miljonit eurot puidutulu, riigile laekus 155 miljonit eurot maksutulu, metsamajanduse otsene lisandväärtus oli 347 miljonit eurot. Kogu sektori tegevust arvesse võttes laekus maksutulu 652 miljonit ja otsene lisandväärtus oli 930 miljonit. 3. Arengukava seosed teiste arengudokumentidega 3.1. ÜRO tegevuskava 2030, ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid Jätkusuutlik metsandus aitab kaasa suure osa ÜRO tegevuskava 2030 ülemaailmsete eesmärkide saavutamisele. Metsandusega on otseselt seotud tegevuskava eesmärk 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi jätkusuutlikult ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Metsanduse arengukava käsitleb sisuliselt eesmärgi 15 punktide 1 ja 2 täitmist, s.o tagada maismaaökosüsteemide ja ökosüsteemide pakutavate teenuste, eelkõige metsade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine. Samuti saavutada kõikide metsade jätkusuutlik majandamine, peatada metsade raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. 3.2. Arengukava seos riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkondade eesmärkidega Metsandus ja metsanduse arengukava aastani 2030 on metsasektori ulatuse - maakasutuse ja metsa kasutajate, omanike ja sektoris hõivatuste arvu, elukeskkonna ja taastuvenergia pakkumise ning metsandust suunava hariduse, teaduse ja innovatsiooni ehk metsanduse väärtusahela kaudu horisontaalselt seotud järgmiste riigi eelarvestrateegias määratud tulemusvaldkondade eesmärkide täitmisega. Ettevõtlus ja innovatsioon Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on tõusnud 80%ni. Transport Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Infoühiskond Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi suurendanud tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Riigivalitsemine Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Kodanikuühiskonna arendamine Teotahtelised kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Teadus Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Haridus Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Kultuur Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Keskkond Vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna tagamine. Energeetika Mõistliku hinna ja kättesaadavusega ning vähese keskkonnamõjuga energiavarustus. Regionaalareng ja maaelu Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus. Tööturg Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Tervis Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud. 3.3. Arengukava seosed teiste strateegiadokumentidega Arengukava aitab kaasa põhiseaduses püstitatud põhieesmärkide saavutamisele. Metsanduse arengukava koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla pidevalt uuendatava konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ ning teiste laiapõhjaliste arengukavade ja poliitikatega, sealhulgas koostamisel oleva Eesti 2035 kavaga. Koostatav metsanduse arengukava aastani 2030 moodustab metsi puudutava osa tulevasest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavast. Eesti metsapoliitika Metsanduse arengukava oluline alus on Eesti metsapoliitika (1997). Eesti metsapoliitika kohaselt on metsanduse arengul kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki: 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Metsapoliitikas rõhutatud metsade mitmekülgse kasutamise kontseptsiooni toetab ka Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007). Keskkonnastrateegia alapunkt 5.1.4 „Mets“ eesmärk on metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigilise planeeringu (2012) kohaselt pakuvad ökoloogiliselt puhtale tootmisele keskenduv põllumajandus ja metsandus traditsioonilisemaid töökohti ning kindlustavad – koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga – Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustiku säilimise ning kestliku kasutamise. Planeeringu kohaselt tuleb linnasisesed rohevõrgustikud siduda ümbruse haljasalade, metsade jt looduslike alade, linnalähedaste puhke- ja sportimispaikadega. See on vajalik eeskätt suurte linnade (Tallinn, Tartu) ümbruses. Planeering peab oluliseks, et rohevõrgustik seoks olemasolevad kaitstavad alad hästi omavahel, moodustades katkematu süsteemi, mis aitab kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne. Valdav osa Natura maismaa-aladest jääb maakonnaplaneeringutes määratletud rohevõrgustiku alale: kümnes maakonnas on rohevõrgustikku kaasatud Natura 2000 aladest üle 95%, kolmes maakonnas umbes 90%, Võrumaal kolmveerand, Valgamaal umbes 60%. Rohevõrgustiku võtmine kaitse alla ei ole Eestis otstarbekas ega vajalik. See muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. Rohevõrgustiku säilitamise meetmed on maakonnaplaneeringutes üldiselt piisavad (vajaduse korral võib neid suurte linnade lähialade korral täiendada), kuid üldplaneeringutes tuleb rohkem tähelepanu pöörata nende piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ „Eesti 2020“ (2018) rõhutab, et Eesti looduslikud tingimused toetavad metsa- ja põllumajandusmaa kasutamise tõhustamist, mis loob eeldused taastuvressursside edasiseks väärindamiseks ja kasutamiseks toiduaine- ja puidutööstuses ning energeetikas. Kava kohaselt tuleb metsa kasvupotentsiaali säilitada ning puidu kui taastuvressursi kasutuselevõttu kestliku kasutusmahu piires lihtsustada – soodustada suurema juurdekasvuga uue metsapõlve saamiseni viivaid uuendusraieid küpsetes majandusmetsades ning toetada sellele järgnevat metsa uuendamist ja kasvatamist. Metsade loodusväärtusi kaitstakse ning vastavalt nende olemasolule ja seisundile ajakohastatakse pidevalt kaitstavate alade olemit ja kaitsemeetmeid. Kava suunab valdkonna teadus- ja arendustegevust otsima lahendusi, kuidas Eestis taastuvressursse efektiivselt majandada ning olemasolevat biomassi väärindada ehk toota sellest võimalikult suure väärtusega tooteid. Kava kohaselt tuleb ehitussektoris soodustada olelusringipõhist lähenemist. See tähendab eelkõige hoonete ehitamist ja rekonstrueerimist energiatõhusalt, ehitamisel taastuvate ja säästvate materjalide kasutamist ning ehitiste lammutamisel tekkinud materjalide korduskasutust või tekkinud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu soodustamist. Et tagada pikaajaline varustatus ökosüsteemiteenustega ja soodustada uute ettevõtlusvõimaluste loomist, eriti maapiirkondades, tuleb kava kohaselt ökosüsteemide pakutavaid teenuseid majanduslikult õigesti väärtustada. Ökosüsteemide säilitamiseks ning taastamiseks tuleb kava kohaselt toetada investeeringuid kaitstavate liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks. Samuti peab kava oluliseks ökosüsteemiteenuste väljaselgitamise metoodika väljatöötamist ja ökosüsteemiteenuste hindamist nende majanduslikku väärtust arvestavate ettevõtlusvõimaluste loomiseks. Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialuste (2017) kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava (2017) kohaselt on metsanduse eesmärk tagada muutuvates kliimatingimustes jätkusuutlik metsade majandamine. Tulevikus prognoositakse kõrgema õhutemperatuuri ja sademete kasvust tingituna ökosüsteemide primaarproduktsiooni suurenemist, kuid samal ajal kiireneb ka orgaanilise aine lagunemine ning suureneb sellega seotud kasvuhoonegaaside heide. Kliimamuutuste tagajärjel muutuvad talved soojemaks ning muld ei külmu läbi, mis suurendab pindmise juurestikuga liigniisketes metsades eelkõige talviste tormikahjustuste esinemist ning raskendab metsatööde tegemist. Kliimamuutused mõjutavad metsa elupaikade levikut ja sidusust, bioloogilist mitmekesisust, liikidevahelisi suhteid ja metsa kasvukohatüüpe. Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt võivad muutuvad kliimatingimused mõjutada Eesti olulisemate biomajandusharude, sealhulgas metsasektori toimimist, muuhulgas muutuste kaudu metsade koosseisus, produktsioonis ja metsade ökoloogilises seisundis. Kava rõhutab investeeringute suurendamise vajadust metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata metsataimekasvatusele, metsaselektsioonile, puistute hooldamisele, metsakaitsele ja metsapatoloogiale. Kliimamuutuste tõttu kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid (sh invasiivsed võõrliigid). Oluline on pöörata tähelepanu ka metsade geneetilise ressursi säilitamisele ja majandamisele, mis võimaldab puuliikidel paremini kohaneda muutuva kliimaga. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava (2017) kohaselt annab puit, sealhulgas metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed, olulise panuse Eesti kütusemajandusse. Halva kvaliteediga puidul ja puidutööstuse jääkidel on kasvav roll nii soojuse- kui ka elektrienergia tootmisel. Eesti energeetikas kasutatav puit hangitakse valdavalt Eesti metsadest, kuid seoses taastuvenergeetika arenguga on puitkütustest (pelletid, puiduhake jms) saanud maailmaturul kaubeldavad tooted, mille hind kujuneb globaalse nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis. Arengukava viitab ka võimalusele, et puidu kasutamise kasv energeetikas võib mõjutada negatiivselt metsandussektori süsiniku sidumise võimet ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning seega ka Eesti võimalusi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ja rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste turul osalemist. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ „Säästev Eesti 21“ (2005) on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtetega ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus. Eesti säästva arengu eesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Strateegia kohaselt peavad keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuma eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Traditsiooniliste maakasutusviiside (põllu-karjamaad, mets) arengut soositakse regionaalpoliitika kaudu. Strateegia rõhutab, et ühiskond, olles ökosüsteemi osa, peab võtma vastutuse ökosüsteemide harmoonilise arendamise eest. Eesti tasakaalustatud jätkusuutliku arengu eelduseks peab olema kõikide ühiskonnakihtide loodusteadusliku mõtteviisi süvendamine. Strateegia rõhutab, et Eesti peab tegelema tootearendusega suundades, mida toetab meie keskkonnatingimustest ja -väärtustest lähtuv ressurss. Strateegia kohaselt on Eesti loodusressurss oluliseks allikaks vahendite leidmisel tänaste sotsiaalprobleemide lahendamisel ja heaolu kasvu kindlustamisel. Strateegia peab oluliseks Eestis välja töötada majanduslikult ja ökoloogiliselt optimaalsed loodusressursside kasutamisskeemid. Strateegia rõhutab vajadust alustada diskussiooni ja uuringuid kaitsealuste territooriumide paiknemise ja ulatuse kohta. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Looduskaitse arengukava (2012) seisukohast on olulisim põhimõte, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja ka tulevikus. Ilma looduskaitseliste piiranguteta majandatavates metsades kaitstakse metsaseaduse alusel vääriselupaiku, kus ohustatud või haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus on suur. Majandatavates metsades on oluline täiendavate, metsaelustiku säilimist toetavate piirangute järgimine metsa majandamisel, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020 Eesti looduslikike pühapaikade arengukava (2015) kohaselt piisava teabe puudumine või informatsiooni vähene kättesaadavus ei võimalda kohalikes, maakondlikes ja riiklikes arengukavades ning planeeringutes looduslike pühapaikadega piisavalt arvestada. Pühapaikadega seotud teabe vähene kättesaadavus on takistuseks nendega arvestamisel pärandkultuuri objektidega seotud põllumajanduslike ja erametsanduslike toetuste taotluste hindamisel, metsateatiste menetlemisel ja muude pühapaiku puudutavate haldustoimingute korraldamisel. Keskkonnakasutuse säästlikuks juhtimiseks, sealhulgas kohaliku kultuuripärandi hoidmiseks, vajavad kohalikud omavalitsused ja teised ruumilise planeerimisega tegelevad asutused, aga ka kogukonnad ja maaomanikud tunduvalt enam looduslike pühapaikadega seotud teavet. 4. Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Mõjud sõltuvad eelkõige arengukava strateegilise arengustsenaariumi valikust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Arengukava eesmärkide, meetmete ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestatakse. Eeldatavalt on arengukava osa eesmärke ja/või meetmeid seotud otseselt elurikkuse säilitamise ja kaitsega või suunatud parandama elukeskkonda. Arengukava rakendamine omab seega otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgid on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Nii looduskaitse kui ka metsanduse praegustes arengukavades on püstitatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast. See eesmärk on praeguseks täidetud – range kaitse all on 13,1% metsamaa kogupindlast. Samas jätkuvad püüdlused range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilise esinduslikkuse parandamiseks. Rangelt kaitstavad metsad (loodusobjektide hoidmiseks määratud metsad) paiknevad valdavalt riigimetsades. Veerandile ehk 25,6%le metsamaast on seatud rangem või leebem kaitserežiim (aastaraamat „Mets 2017“). Mõju kliimale Arengukava eesmärkide, meetmete ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on kliima üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestatakse. Arengukava eeldatav mõju kliimamuutuste leevendamisele süsiniku sidumise suurendamise, süsinikuvarude pikaajalise säilitamise ja puidukasutuse soodustamise ning seeläbi saavutatava asendusefekti (puidu kui taastuva ressursi kasutamine fossiilsete ja taastumatute ressursside asemel) kaudu on eeldatavalt positiivne. Arengukava eesmärkide ja meetmete eeldatav mõju metsade kliimamuutustega kohanemiseks on samuti eeldatavalt positiivne. Mõju majandusele Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel poliitikainstrumentidel on oluline mõju majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele kui väärindatava või taastuvenergeetikas kasutava ressursi mahule ning majandusele tervikuna, sealhulgas tööhõivele, tootmis- ja ekspordimahtudele ja lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. 2017. aastal moodustas sektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) ettevõtete kogu müügitulu statistikaameti andmetel ligi 3,5 miljardit eurot. Eesti kõigi ettevõtete müügitulust (55 miljardit eurot) moodustas see 6,3%. Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu töötleva tööstuse müügitulust omakorda 24%. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2017. aastal 2,12 miljardit eurot. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustas see 17%. 2017. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 34 000. Eeldatavalt on osa arengukava eesmärke ja meetmeid seotud otseselt metsanduse majandusliku konkurentsivõime säilitamisega. Arengukava rakendamine omab otsest mõju majandusele. Metsandusega seotud kaudne ja indutseeritud väärtusloome kolmekordistab metsanduses loodud lisandväärtuse, näiteks moodustas see 2014. aastal 11,6% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,1% Eesti SKTst. Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2016). Keskkonnaagentuuri raiemahtude eksperdihinnangul kaugseire-, raiedokumentide ja SMI andmete alusel oli 2017. aastal raiete kogumahu hinnanguks 10,99 miljonit m3, millest RMK raied moodustasid 4,32 miljonit m3, füüsilisest isikust metsaomanike raied 2,82 miljonit m3 ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,8 miljonit m3. 2016. aasta kohta oli vastav raiete kogumahu hinnang 11,27 miljonit m3, millest RMK raied moodustasid 4,53 miljonit m3, füüsilisest isikust metsaomanike raied 3,21 miljonit m3 ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,47 miljonit m3 (aastaraamat „Mets 2017“). Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel poliitikainstrumentidel, mis puudutavad eelkõige metsi inimese elukeskkonna osana, metsade puidulise ja mittepuidulise (rekreatsioon, korilus jt kasutusviisid) kasutamise võimaluste täpsustamist ja kindluse andmist nii metsaomanikele kui ka teistele metsakasutajatele, on suur ja positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas inimeste elukeskkonnale nii regionaalsel, kui ka kohalikul tasandil. Koos kaudsete mõjudega – vahetarbimise ja lõpptarbimise kaudu – on metsasektoriga seotud hinnanguliselt 67 000 töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2016). Arengukava rakendamist mõjutab negatiivselt rahvastiku vähenemine, sealhulgas kvalifitseeritud tööjõu nappus. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Arengukaval on eeldatav positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna aitab tagada varustatust taastuvenergiaga. Arengukaval on eeldatav positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna aitab säilitada suurearvulise füüsilisest isikust metsaomanikkonna, kes on huvitatud Eesti riigi ja põliskultuuri säili(ta)misest läbi aegade. Arengukaval on positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele ja koostööle peamiselt metsanduse, looduskaitse ja kliima valdkondades. Mõju regionaalarengule Arengukava eesmärgid, meetmed ja muud poliitikainstrumendid omavad olulist mõju regionaalarengule ning mõju on eeldatavasti positiivne. Metsamajandus ja metsatööstus on olulised maamajanduse valdkonnad, mille peamine tegevuspaik on reeglina väljaspool suuremaid linnu. Maaelu ja regionaalarenguga on seega otseselt seotud Eesti 113 000 erametsaomanikku ning metsasektoris töötavad ligikaudu 34 000 inimest koos pereliikmetega, kellele lisanduvad metsade ja selle majandamisega kaudselt seotud hõivatud, näiteks transpordi, turismi, metsaandide varumise ja jahinduse valdkondades (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2016). Metsatööstuse investeeringuid ning töökohtade loomist mõjutab vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja seisund ning vastupidi. Infoühiskond Arengukava aitab eeldatavalt kaasa juba kasutuses olevate või vajalike metsamajandamise ja puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise võimaluste parandamisele (metsaregister andmete kogumiseks ja säilitamiseks metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta, metsateatiste registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, tuludele ja kuludele Arengukava aitab eeldatavalt kaasa tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise edendamisele. Arengukava rakendamine mõjutab nii tulusid kui ka kulusid, mõju ulatus selgub arengukava koostamisel. Mõju kultuurile Arengukava eesmärkidel ja meetmetel on eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri järjepidevusele. 5. Arengukava koostamise ja kaasamise korraldamise ajakava Metsanduse arengukava koostamise eest vastutab keskkonnaminister. Metsaseaduse kohaselt moodustab keskkonnaminister metsandust käsitleva valdkonna arengukava koostamiseks töögrupi, mille tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvirühmad. MAK 2030 töögruppi kuuluvad metsandus(e ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi) eksperdid ning teadusasutuste ja riigiasutuste esindajad. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi ning lähtutakse kaasamise heast tavast. Esialgse kaasamisplaani alusel kaasatakse arengukava koostamise ettepaneku protsessis osalenud. Metsanduse ja metsanduse arengukava koostamise ja rakendamisega on seotud Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Riigikogu keskkonna-, maaelu, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. Arengukava koostamise etapid aastatel 2019–2020: Arengukava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine (sh arengukava töögrupi ja töörühmade loomine): detsember 2018–jaanuar 2019 Arengukava koostamisega seotud eeltöö (sh materjalide ettevalmistamine töögrupile, kaasamisplaani koostamine): detsember 2018–jaanuar 2019 Töörühmade arutelud: veebruar 2019–jaanuar (märts) 2020 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine: veebruar- märts 2020 Arengukava tervikteksti kooskõlastamine teiste ministeeriumitega (mitteametlik): märts 2020 Arengukava kooskõlastamine teiste ministeeriumitega (EIS): aprill 2020 Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele: aprill 2020 Arengukava eelnõu esitamine Riigikogule tutvumiseks ja kinnitamiseks: mai 2020 Arengukava kinnitatud: detsember 2020  Lisa 1 Metsanduse arengukava aastani 2030 probleemide nimekiri Forest Europa raamistikus Alamtöörühmades käsitleti ja sõnastati kokku 101 erinevatest allikatest pärinevat Eesti metsandusega seotud probleemi, millest paljud käsitlevad sama teemat erinevast vaatenurgast. Probleemide esitamisel on kasutatud Euroopa ministrite koostööprotsessi Forest Europe raames kokkulepitud jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriumide ja indikaatorite süsteemi. Alamtöörühma poolt prioriteetseteks seatud probleemid on esitatud rasvases kirjas ning töörühmas erimeelsusena kirjeldatud probleem on tähistatud tärniga (*) ning kaldkirjas. Üldine: Metsapoliitika ja metsanduse suunamine 1. Riiklik metsandusprogramm või samaväärne 2. Institutsionaalne raamistik Ü.2.1 Kohati ebapiisav keskkonnajärelevalve 3. Õiguslik raamistik: riiklikud ja rahvusvahelised kohustused 4. Rahanduslikud ja majanduslikud meetmed Ü.4.1 Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad Ü.4.2 Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane Ü.4.3 Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse Ü.4.4 Ökosüsteemi teenuste turupõhised mudelid puuduvad Ü.4.5 Metsa raadamise mõju ei kompenseerita 5. Informatsioon ja kommunikatsioon Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest Ü.5.2 Vajadus võimalikult täpse ja adekvaatse metsainventeerimise süsteemi järgi Ü.5.3 Riigi kogutavad andmed ei ole kohati piisavad, et langetada teatud metsaökoloogiat puudutavaid metsanduslikke otsuseid Ü.5.4 SMI metoodika ei ole läbipaistev (Töörühmas otsustati, et see ei ole probleem pärast seda, kui KAUR on oma metoodika avalikustanud – kõigile kättesaadavaks teinud, mis toimub lähiajal.) Ü.5.5 Metsas toimetavate inimeste madal informeeritus valdkonna teadustulemustest ja nende rakendamise võimalustest Ü.5.6 Ühiskonna teadlikkus metsaökoloogiast on madal, mistõttu paljud arvamusliidrid, metsanduspoliitikas osalevad huvipooled ja poliitikat suunavad keskkonnaministeeriumi ametnikud ei suuda mõista metsa kui tervikut  Ü.5.7 Metsanduslikud teabematerjalide (teadustööd, uuringud ja muud infomaterjalid) ei ole avalikkusele lihtsasti kättesaadavad Kriteeriumid Kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus globaalsesse süsinikuringesse K.1 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed metsaressursside säilitamiseks ja asjakohaseks parendamiseks ning nende panuse säilitamiseks globaalsesse süsinikuringesse K.1.1 *Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone K.1.2 Kodanikel pole kohalikul tasemel piisavalt võimalust kaasa rääkida riigimetsa majandamise planeerimisel K.1.3 Metsamajanduse planeerimisprotsessis ei ole piisavalt arvestatud metsamajanduse mõju elamumaa kinnistutele K.1.4 Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas K.1.5 Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda K.1.6 Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru seisukohalt optimaalne, samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja sidumisvõime suurendamine (ettepanekus: Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise.) K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud K.1.8 Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele K.1.9 Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest K.1.10 Mõnedes metsaökosüsteemides ei ole varem kasutatud metsakasvatusvõttestik alati olnud ökoloogiliselt jätkusuutlik, senisest rohkem tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjudega K.1.11 Teadmised kliimamuutustega kohanemiseks paremini kohanevate puuliikide, ning vajaliku geneetilise mitmekesisuse kohta on ebapiisavad K.1.12 Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohalt K.1.13. Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse puitmaterjali liiga vähe Kriteerium 2: Metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine K.2 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamiseks K.2.1 Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme  K.2.3 Metsakaitse meetmed kliimamuutusete mõjude vähendamiseks on ebapiisavad (patogeenid ja häiringud) K.2.4 Kliima muutuste valguses puuduvad piisavad uuringud lähiriikidest pärit algmaterjali (metsaistutusmaterjali) sobivuse üle Eesti metsades Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mitte-puiduliste) K.3 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed metsade tootlike funktsioonide säilitamiseks ja ergutamiseks K.3.1 Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava K.3.2 *Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust K.3.3 *Lageraie keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist K.3.4 *Kui raiemaht ohustab ökoloogilisi väärtusi, siis ei ole võimalik seda operatiivselt tuvastada ja sekkuda K.3.5 * Praeguste raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi mitmekümne aasta pärast K.3.6 *Raiemahtude alandamise vajadus liigirikkuse ja kliima kaalutlustest lähtuvalt K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata K.3.8 Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust K.3.9 Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust K.3.10 Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud K.3.11 Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi K.3.12 Kraavivõrk erametsas hooldamata K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali K.3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine K.4 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, kaitsmiseks ja asjakohaseks parendamiseks  K.4.1 Ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade K.4.2 Seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad võivad sattuda raiesse K.4.3 Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja majandamisjuhised on ebaselged K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist K.4.5 Looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud K.4.6 Metsamaastike ruumiline planeerimine ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks on ebapiisavalt väljaarendatud K.4.7 Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas K.4.8 Raiete käigus vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus K.4.9 Raiete kontsentreerumine nii asukoha kui puuliikide mõttes toob kaasa elupaikade killustumise ja kohati ka isolatsiooni K.4.10 Metsaraiet ei planeerita ruumiliselt, mistõttu kannatab nii metsamaastikesisene kui - vaheline sidusus K.4.11 Vääriselupaigad on osaliselt inventeerimata ja hävivad K.4.12 Vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud K.4.13 Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi K.4.14 Erametsad ei uuene okaspuuga (Ettepanekus: Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas) K.4.15 Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali K.4.16 Eesti metsades on vanu loodusmetsi alles vaid 2% metsamaast (Aastaraamat Eesti Mets 2016), millest ca 40% on range kaitseta K.4.17 Metsalindude arvukus kahaneb K.4.18 Kvalifitseeritud kategooriate metsaseemne puudus Kriteerium 5: Kaitsefunktsioonide säilitamine ja asjakohane parendamine metsade majandamisel (eriti mulla ja vee kaitse) K.5 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed kaitsefunktsioonide säilitamiseks ja asjakohaseks parendamiseks metsade majandamisel K.5.1 Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund on halb K.5.2 Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste kaitsega Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine K.6 Poliitikad, institutsioonid ja meetmed teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamiseks K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis K.6.2 Metsa ei käsitleta inimeste ruumilise elukeskkonnana K.6.3 Raielankide suuruse, kuju ja maastikulise paigutuse kontrollimatus K.6.4 Metsanduse arengukavade koostamisel ja täitmisel ei ole piisavalt lähtutud valdkondadeülestest alusdokumentidest ja nendes püstitatud kultuuriga seotud eesmärkide saavutamisest K.6.5 Puudub riiklikult tunnustatud ülevaade säilinud ajalooliste looduslike pühapaikade hulgast ja asukohtadest, mistõttu need võivad teadmatusest metsamajandamise tulemusena hävida K.6.6 Üldharidussüsteemis ei käsitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõju teemat, metsamajandust, sellega seotud tegevusvaldkondi (jahindus, looduskaitse), looduskultuuri ning puidukasutust K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.9) K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.7) K.6.10 Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud K.6.15 Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed ja pealetükkivad. Tagajärjeks see, et metsaomanikud ei saa õiglast hinda K.6.16 Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu väheneb metsamajandamise aktiivsus K.6.17 Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne suurenemine K.6.18 Metsades leiduva pärandkultuuri säilimine ei ole piisavalt tagatud K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud K.6.22 Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks metsa kõrvalkasutuseks K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju) K.6.26 Metsa kultuurilise funktsiooni ebapiisav uuritus. Puudub kaasaegne põhjalik eestimaalaste loodustunnetuse uuring, mis aitaks lahti mõtestada looduse tähendust rahvuslikus identiteediloomes K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides K.6.28 Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti K.6.29 Looduse ja kultuuritraditsioonidega seotud huvihariduse ja huvitegevuse vähene tähtsustamine ja toetamine KOV tasandil K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal K.6.31 *Eestis antav metsanduslik kõrgharidus ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodusväärtusi K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid K.6.33 *Riigimetsa roll erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised) tagamisel ja ühiskondlik ootus sellele vajab täpsustamist ja avalikku arutelu K.6.34 Maaomanikud ei saa piisavalt kaasa rääkida tema maal toimuva jahikorralduse osas  ESIALGNE HINNANG METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 KAASNEVATELE MÕJUDELE Lisa 2 Kavandatav 1. Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda muudatus või ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. meede 2. Kaasaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav metsanduslik teave suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. Mõjuvaldkond Alavaldkond, kus Milles mõju avaldub Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus Mõju olulisus (väike (V); keskmine (K); suur Koondhinn muudatuse või (S)) ang mõju meetmega Ulatu Sagedu Sihtrühm Ebasoovitav olulisusele kaasnevad mõjud s s a suurus ate mõjude avalduvad risk Sotsiaalsed, sh Inimeste Paraneb inimeste Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel S S S S Oluline demograafili- elukeskkond elukeskkonna kvaliteet, poliitikainstrumentidel, mis puudutavad sed mõjud metsaomanike kindlus eelkõige metsi inimese elukeskkonna osana, Tööhõive metsaomandi metsade puidulise ja mittepuidulise kasutamisel ning (rekreatsioon, korilus jt kasutusviisid) Kvalifitseeritud metsasektoriga kasutamise võimaluste täpsustamist ja kindluse tööjõu olemasolu kaasneva tööhõive andmist nii metsaomanikele kui teistele potentsiaali metsakasutajatele, on suur ja positiivne ärakasutamine. sotsiaalne mõju, sh inimeste elukeskkonnale nii regionaalsel, piirkondlikul kui kohalikul tasandil. Koos kaudsete mõjudega – läbi vahetarbimise ja lõpptarbimise – on metsasektoriga seotud hinnanguliselt 67 000 töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011-2016). Sotsiaaldemograafiliselt mõjutab arengukava rakendamist negatiivselt 1  rahvastiku vähenemine, sh kvalifitseeritud tööjõu nappus. Mõju riigi Varustatus Paraneb Arengukaval on eeldatav positiivne mõju riigi S S S S Oluline julgeolekule ja taastuvenergiaga taastuvenergiaga julgeolekule, kuna aitab tagada varustatust välissuhetele varustuskindlus. taastuvenergiaga. Arengukaval on eeldatav Lai maa- ja Tugevneb elanikkonna positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna aitab metsaomanike ring seos maa ja seeläbi riigi säilitada suurearvulise füüsilisest isikust hea käekäiguga. metsaomanikkonna, kes on huvitatud Eesti riigi Rahvusvaheline Tõhustub ja põliskultuuri säilimisest läbi aegade. koostöö rahvusvaheline koostöö Arengukaval on positiivne mõju kokkulepitud rahvusvahelistele suhetele ja koostööle eesmärkide peamiselt metsanduse, looduskaitse ja kliima saavutamiseks. valdkondades. Mõju elu- ja Elurikkuse säilitamine Põlismetsaelustik on Arengukava eesmärkide meetmete ja muude S S S S Oluline looduskeskkon kaitstud poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju nale Vääriselupaigad vääriselupaikade ja keskkonnale üks olulisi mõjuvaldkondi, millega rangelt kaitstavate arvestatakse. Eeldatavalt on arengukava osad Rangelt kaitstavad metsade kaudu. eesmärgid ja/või meetmed seotud otseselt metsad Kaitsemetsade elurikkuse säilitamise ja kaitsega või suunatud Kaitsemetsad majandamine on parendama elukeskkonda. Arengukava eesmärgipärane. rakendamine omab seega otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Metsade kaitse erinevad aspekte viiakse ellu peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseaduse kaudu. Metsaseaduse põhieesmärgid on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine, mille täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud erinevad piirangud ja nõuded, samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse. Seega peab 2  metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Nii looduskaitse kui ka metsanduse praegustes arengukavades on püstitatud eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast. See eesmärk on praeguseks täidetud – range kaitse all on 13,1% metsamaa kogupindlast. Samas jätkuvad püüdlused range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilise esinduslikkuse parandamiseks. Rangelt kaitstavad metsad (loodusobjektide hoidmiseks määratud metsast) paiknevad valdavalt riigimetsades. Veerandile ehk 25,6%-le metsamaast on seatud rangem või leebem kaitserežiim (Aastaraamat mets 2017). Mõju Metsasektori Suureneb metsasektori Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel S S S S Oluline majandusele müügitulu ja eksport konkurentsivõime, poliitikainstrumentidel on oluline mõju ekspordile suunatud majandatava metsamaa pindalale ja Konkurentsivõime, müügitulu ja loodav raiemahtudele kui väärindatava või loodav lisandväärtus lisandväärtus. Tekib taastuvenergeetikas kasutava ressursi mahule kindlus väärindamiseks ning majandusele tervikuna, sh tööhõivele, Majandatava ja taastuvenergiaks tootmis- ja ekspordimahtudele ja lisandväärtuse metsamaa pindala ja kasutatava puidu mahu loomisele. Samuti investeeringutele nii raiemaht ja selle varumiseks metsamajandusse kui puidutöötlemisse. 2017. kasutatava aastal moodustas sektori (puidu- ja 3 majandatava metsamaa paberitööstus, mööblitootmine ning osas ning seeläbi kindlus metsamajandus) ettevõtete kogu müügitulu investeeringute statistikaameti andmetel ligi 3,5 miljardit eurot. tegemiseks. Eesti kõigi ettevõtete müügitulust (55 miljardit eurot), moodustas see 6,3%. Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu töötleva tööstuse müügitulust omakorda 24%. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2017. aastal 2,12 miljardit eurot. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustas see 17%. 2017. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 34 000. Eeldatavalt on arengukava osad eesmärgid ja meetmed seotud otseselt metsanduse majandusliku konkurentsivõime säilitamisega. Arengukava rakendamine omab otsest mõju majandusele. Metsandusega seotud kaudne ja indutseeritud väärtusloome kolmekordistab metsanduses loodud lisandväärtuse ning moodustas 2014. a 11,6% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,1% Eesti SKT-st. Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011-2016). Keskkonnaagentuuri raiemahtude eksperthinnangul kaugseire-, raiedokumentide ja SMI andmete alusel oli 2017. aastal raiete kogumahu hinnanguks 10,99 miljonit m3, millest 4  RMK raied moodustasid 4,32 miljonit m3, füüsilisest isikust metsaomanike raied 2,82 miljonit m3 ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,8 miljonit m3. 2016. aasta kohta oli vastav raiete kogumahu hinnang 11,27 miljonit m3, millest RMK raied moodustasid 4,53 miljonit m3, füüsilisest isikust metsaomanike raied 3,21 miljonit m3 ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,47 miljonit m3 (Aastaraamat mets 2017). Mõju Investeeringute ja Läbi vajaliku Sarnaselt majandusele omavad arengukava S S S S Oluline regionaalareng tööhõive pakkumise infrastruktuuri eesmärgid, meetmed ja muud ule asukoht olemasolu ja selle hea poliitikainstrumendid olulist mõju seisundi tagamise säilib regionaalarengule ning mõju regionaalarengule Metsade võimalus ja huvi on eeldatavasti positiivne. mitmekülgseks metsade mitmekülgseks majandamiseks, majandamiseks ja Metsamajandus ja metsatööstuse on olulised puidu transpordiks ja investeeringuteks maamajanduse valdkonnad, mille peamine töötlemiseks vajalik väljapoole suuri linnu. tegevuspaik on reeglina väljaspool suuremaid infrastruktuur linnu. Maaelu ja regionaalarenguga on seega otseselt seotud Eesti 113 000 erametsaomanikku ning metsasektoris töötavad ligikaudu 34 000 inimest koos pereliikmetega, kellele lisanduvad metsade ja selle majandamisega kaudselt seotud hõivatud nt transpordi, turismi, metsaandide varumise ja jahinduse valdkondades (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011-2016). Metsatööstuse investeeringuid ning seeläbi töökohtade loomist mõjutab vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja seisund ning vastupidi. 5 Mõju kliimale Kliimamuutuste Läbi metsade Arengukava eesmärkide, meetmete ja muude S S S S Oluline leevendamine ja jätkusuutliku poliitikainstrumentide kavandamisel on kliima nendega kohanemine majandamise suureneb üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestatakse. metsade Arengukava eeldatav mõju kliimamuutuste süsinikusidumine ja leevendamiseks läbi süsinikusidumise kliimamuutustega suurendamise, süsinikuvarude pikaajalise kohanemise võime. säilitamise ja puidukasutuse soodustamise, ning Puidukasutuse seeläbi saavutatava asendusefekti (puidu kui suurendamine taastuva ressursi kasutamine fossiilsete ja vähendab läbi taastumatute ressursside asemel), on asendusefekti eeldatavalt positiivne. Arengukava eesmärkide fossiilsete ja ja meetmete eeldatav mõju metsade taastumatute kliimamuutustega kohanemiseks on samuti ressursside kasutamist eeldatavalt positiivne. ja seeläbi täiendavat süsinikuheidet. Mõju Avaliku sektori Pareneb avalike Arengukava aitab eeldatavalt kaasa tervikliku ja S S S S Oluline riigiasutuste ja teenused ja teenuste kvaliteet ja tõhusa riigivalitsemise edendamisele. kohaliku rahastamine, sh kättesaadavus, sh Arengukava rakendamise mõju nii tuludele kui kulud ja tulud asutuste vaheline kuludele on olemas, kummagi ulatus selgub omavalitsuse koostöö arengukava koostamisel. asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Infoühiskond Digitaalne Parendatakse Arengukava aitab eeldatavalt kaasa juba S S S S Oluline jätkusuutliku kasutuses olevate või vajalike informatsiooni metsandusega (sh puit, metsamajandamise ja puidukaubandusega loodusväärtused jt seotud mitmete informatsiooni digitaalse valdkonnad) seotud haldamise võimaluste parendamisele digitaalse (metsaregister andmete kogumiseks ja 6  informatsiooni säilitamiseks metsa paiknemise, pindala, kasutusvõimalusi tagavara, kasutamise ja seisundi kohta, metsateatiste registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Mõju kultuurile Metsaga seotud Säilitatakse ja Arengukava eesmärkidel ja meetmetel on S S S S Oluline kultuur teadvustatakse metsaga eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri seotud kultuuri järjepidevusele. Edasine Olulisemaid mõjusid analüüsitakse arengukava koostamise käigus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija poolt. analüüs 7  EELNÕU 15.10.2018 KORRALDUS Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 5, metsaseaduse §-le 7 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi arengukava) koostamise ettepanek. 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Keskkonnaministeerium ja arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium. 3. Keskkonnaministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta aprillis. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ seletuskiri SISSEJUHATUS Lähtudes riigieelarve seadusest (§-d 19–20), metsaseadusest (§ 7) ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. aasta määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ja nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 5 lõikest 1, esitab Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Metsanduse arengukava 2030“ koostamiseks. Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse arengukava väljatöötamise protsessi ja ajakava. Metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise ettepaneku koostamiseks moodustas keskkonnamister 13.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/150 ekspertidest ja huvirühmade esindajatest koosneva töörühma. Töörühma ülesandeks oli metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise vajaduse põhjendamine, arengukava koostamise eesmärkide sõnastamine ning metsanduses lahendamist vajavate probleemide kirjeldamine. Töörühm käsitles metsanduse probleeme majanduse, ökoloogia, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmades, kus kokku oli esindatud u 50 eksperti eri huvirühmadest, organisatsioonidest (sh nii era- kui ka avalik sektor ja ülikoolid) ja erialadelt. Arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks on kokku toimunud 20 üritust. Nende hulgas avaüritus Kultuurikatlas 13. märtsil 2018 ning kolm töörühma kohtumist: 22. märtsil, 14. juunil ja 13. septembril 2018. Alamtöörühmad (sotsiaal, majandus, ökoloogia ja kultuur) kohtusid igaüks neljal korral, kokku 16 koosolekul. Lisaks arutati töörühmas ka 2018. aasta augustis toimunud avalikul üritusel (arvamusfestivalil) laekunud ettepanekuid. Lisaks sellele on töörühma töös kasutatud sisendit avalikust küsitlusest (24. aprillist kuni 7. maini 2018). Alamtöörühmades sõnastati kokku 101 erinevatest allikatest pärinevat Eesti metsandusega seotud probleemi, millest paljud käsitlevad sama teemat erinevast vaatenurgast. Probleemide nimekiri on esitatud arengukava koostamise ettepaneku lisas. Töörühma täiskoosseisulistel koosolekutel sõnastati ka arengukava koostamise protsessi eesmärk, pika vaate eesmärk ja üldeesmärgid. Paralleelselt probleemide väljaselgitamisega töörühmas koostasid ülikoolide teadlased metsanduse arengukava alusuuringu käigus teadusliku käsitluse metsanduse olulisematest teemadest. Alusuuringu eesmärk oli anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks. Alusuuringut on kavas koos 1 probleemide kirjeldusega kasutada alusmaterjalina vastavate teemade käsitlemisel arengukava koostamisel, sealhulgas olukorra kirjelduse koostamisel. Alusuuringu tulemused on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kehtiva arengukava täitmise aruanne1 käsitleb nii olulisemaid arengukava täitmise tulemusi kui ka probleeme. Kui kehtiva metsanduse arengukava täitmisel jääb perioodi lõpuks lahendamata olulisi probleeme, peab keskkonnaministri moodustatav metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise töögrupp ka neid probleeme käsitlema. Kokkuvõtlikult tuli valdkondade üleselt nii kehtiva arengukava täitmise kui ka uue arengukavaga lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamisel esile kolm peamist teemat: - vajadus tervikliku plaani järele metsamaa kasutamiseks ühiskonnale vajalike hüvede pakkumiseks. Sealhulgas selguse loomine, milline on tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning piirangutega seotud kompensatsioonimeetmete rakendamise vajadus. Samuti parema ruumilise planeerimise vajadus, mis võimaldaks inimestel paremini kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel; - metsade hea tervisliku seisundi, elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse ja uuenemisvõime tagamine. Metsade puidulise ja mittepuidulise kasutamise tõhustamine, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel, ning selleks vajalike investeeringute tagamine metsakasvatusse ja metsamajanduslikku infrastruktuuri; - metsa ja metsanduse pakutavate hüvede teadvustamine ja käsitlemine tervikuna. Parima teadmise ja innovatsiooni kasutamine metsade kui elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks ja puidu maksimaalseks väärindamiseks. ARENGUKAVA KOOSTAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Metsanduse arengukava koostamiseks annab aluse metsaseaduse § 7, mille kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Metsandust käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu. Eesti metsamaa pindala on 2,33 miljonit hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Viimasel ajal on ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust, lähtudes erinevatest ootustest. Metsanduse väärtusahel haridusest ja teadusest kuni innovatsiooni, pikaajaliste investeeringute ja taastuvenergeetikani puudutab Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkondi. Seetõttu koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina metsade 1 http://www.envir.ee/sites/default/files/metsanduse_arengukava_taitmise_aruanne_2011–2016.pdf. 2 jätkusuutliku majandamise ja metsanduse suunamiseks. Arengukava arvestab nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatav arengukava lähtub ÜRO metsainstrumendist, mis loob riikidele raamistiku jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas metsaga seotud ÜRO tegevuskava 2030 globaalsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, ning Euroopa ministrite koostööprotsessis Forest Europe kokkulepitud resolutsioonidest ja otsustest jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist. Metsandust käsitletakse koostatavas arengukavas: i) nii kitsamalt metsamajandust ja metsatööstust hõlmava majandusharuna, mis hõlmab metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks; ii) kui ka laiemalt jätkusuutliku (ka säästliku, kestliku) metsamajanduse kontseptsioonist lähtuvalt, mis tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil (lähtuvalt Forest Europe ministrite 1993. aasta Helsingi resolutsioonist H1). ARENGUKAVA KOOSTAMISE EESMÄRGID Metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise ettepaneku koostamiseks moodustatud töörühma üks ülesanne oli sõnastada arengukava koostamise eesmärgid. Töörühmas lepiti kokku järgnevates eesmärkides. Metsanduse arengukava koostamise protsessi eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe2 jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. Kokkuleppe aluseks on piisavalt lahti kirjutatud strateegilised arengustsenaariumid, mis koostatakse metsanduse arengukava koostamise käigus3. Arengukava koostamine peab olema avatud, teadmistepõhine, võimalikult paljusid osalisi kaasav ja tasakaalustatud. Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui arengukavaga kaetav kümneaastane periood. Seetõttu on arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärk tagada 2 Laiapõhjalise kokkulepe all mõistetakse kaasavat, avalikku ja läbipaistvat protsessi, mille tulemuseks on Riigikogus kinnitatud metsanduse arengukava aastani 2030. 3 Tulevikustrateegiate koostamise juhised annab ministri moodustatav arengukava koostamise töögrupp, kes stsenaariumite valmimise järel neid analüüsib ning teeb ettepaneku ühe või mitme stsenaariumi eelistamise kohta. 3 metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid suundmusi eeskätt majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. Arengukava peab – koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega – määratlema strateegilised valikud, kaaludes erinevaid metsakasutuse ja -kaitse mahtusid. Võttes arvesse metsade tähtsust ja tähendust, arengukavaga lahedamist vajavate probleemide kirjeldusi ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust, on metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgid:  Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi.  Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. ÜLEVAADE ARENGUKAVA VÕIMALIKEST MÕJUDEST Tabel 1. Esmane ülevaade võimalikest arengukava mõjudest Mõjuvaldkond Võimalik ulatus Mõju loodus- ja elukeskkonnale Arengukava eesmärkide, meetmete ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestatakse. Eeldatavalt on arengukava osa eesmärke ja/või meetmeid seotud otseselt elurikkuse säilitamise ja kaitsega või suunatud parandama elukeskkonda. Arengukava rakendamine omab seega otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. 4 Mõju kliimale Arengukava eesmärkide, meetmete ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on kliima üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestatakse. Arengukava eeldatav mõju kliimamuutuste leevendamisele süsiniku sidumise suurendamise, süsinikuvarude pikaajalise säilitamise ja puidukasutuse soodustamise ning seeläbi saavutatava asendusefekti (puidu kui taastuva ressursi kasutamine fossiilsete ja taastumatute ressursside asemel) kaudu on eeldatavalt positiivne. Arengukava eesmärkide ja meetmete eeldatav mõju metsade kliimamuutustega kohanemiseks on samuti eeldatavalt positiivne. Mõju majandusele Arengukava rakendamine omab otsest mõju majandusele. Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel poliitikainstrumentidel on oluline mõju majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele kui väärindatava või taastuvenergeetikas kasutava ressursi mahule ning majandusele tervikuna, sealhulgas tööhõivele, tootmis- ja ekspordimahtudele ja lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. Eeldatavalt on osa arengukava eesmärke ja meetmeid seotud otseselt metsanduse majandusliku konkurentsivõime säilitamisega. Sotsiaalsed, sealhulgas Arengukava eesmärkidel, meetmetel ja muudel demograafilised mõjud poliitikainstrumentidel, mis puudutavad eelkõige metsi inimese elukeskkonna osana, metsade puidulise ja mittepuidulise (rekreatsioon, korilus jt kasutusviisid) kasutamise võimaluste täpsustamist ja kindluse andmist nii metsaomanikele kui ka teistele metsakasutajatele, on suur ja positiivne sotsiaalne mõju, sealhulgas inimeste elukeskkonnale nii regionaalsel, kui ka kohalikul tasandil. Koos kaudsete mõjudega – vahetarbimise ja lõpptarbimise kaudu – on metsasektoriga seotud hinnanguliselt 67 000 töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2016). arengukava rakendamist mõjutab negatiivselt rahvastiku vähenemine, sealhulgas kvalifitseeritud tööjõu nappus. 5  Mõju riigi julgeolekule ja Arengukaval on eeldatav positiivne mõju riigi välissuhetele julgeolekule, kuna aitab tagada varustatust taastuvenergiaga. Arengukaval on eeldatav positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna aitab säilitada suurearvulise füüsilisest isikust metsaomanikkonna, kes on huvitatud Eesti riigi ja põliskultuuri säili(ta)misest läbi aegade. Arengukaval on positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele ja koostööle peamiselt metsanduse, looduskaitse ja kliima valdkondades. Mõju regionaalarengule Metsamajandus ja metsatööstus on olulised maamajanduse valdkonnad, mille peamine tegevuspaik on reeglina väljaspool suuremaid linnu. Maaelu ja regionaalarenguga on seega otseselt seotud Eesti 113 000 erametsaomanikku ning metsasektoris töötavad ligikaudu 34 000 inimest koos pereliikmetega, kellele lisanduvad metsade ja selle majandamisega kaudselt seotud hõivatud, näiteks transpordi, turismi, metsaandide varumise ja jahinduse valdkondades (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2016). Metsatööstuse investeeringuid ning töökohtade loomist mõjutab vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja seisund ning vastupidi. Arengukava eesmärgid, meetmed ja muud poliitikainstrumendid omavad olulist mõju regionaalarengule ning mõju on eeldatavasti positiivne. Mõju riigiasutuste ja kohaliku Arengukava aitab eeldatavalt kaasa tervikliku ja tõhusa omavalitsuse asutuste riigivalitsemise edendamisele. korraldusele ning avaliku sektori Arengukava rakendamine mõjutab nii tulusid kui ka kuludele ja tuludele kulusid, mõju ulatus selgub arengukava koostamisel. Mõju kultuurile Arengukava eesmärkidel ja meetmetel on eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri järjepidevusele. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ETAPID AASTATEL 2019-2020 Arengukava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine (sh arengukava töögrupi ja töörühmade loomine): detsember 2018–jaanuar 2019 Arengukava koostamisega seotud eeltöö (sh materjalide ettevalmistamine töögrupile, kaasamisplaani koostamine): detsember 2018–jaanuar 2019 Töörühmade arutelud: veebruar 2019–jaanuar (märts) 2020 6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine: veebruar- märts 2020 Arengukava tervikteksti kooskõlastamine teiste ministeeriumitega (mitteametlik): märts 2020 Arengukava kooskõlastamine teiste ministeeriumitega (EIS): aprill 2020 Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele: aprill 2020 Arengukava eelnõu esitamine Riigikogule tutvumiseks ja kinnitamiseks: mai 2020 Arengukava kinnitatud: detsember 2020 KAASATAVAD OSAPOOLED Metsanduse arengukava AASTANI 2030 koostamise eest vastutab keskkonnaminister. Metsaseaduse kohaselt moodustab keskkonnaminister metsandust käsitleva valdkonna arengukava koostamiseks töörühma, mille tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvirühmad. MAK 2030 töörühma kuuluvad metsandus(e ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi) eksperdid ning teadusasutuste ja riigiasutuste esindajad. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi ning lähtutakse kaasamise heast tavast. Esialgse kaasamisplaani alusel kaasatakse arengukava koostamise ettepaneku protsessis osalenud. Metsanduse ja metsanduse arengukava koostamise ja rakendamisega on seotud Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Riigikogu keskkonna-, maaelu, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. 7