Kiri

Riigikantselei [email protected] Meie 25.10.2018 nr 1.1-11/7567-2 Ruumiloome ekspertrühma lõpparuandest Rahandusministeeriumit esindanud ekspertrühma liikmed on tutvunud 09.10.2018 ekspertrühmale saadetud lõpparuandega ning on koondanud Rahandusministeeriumi eri valdkondade seisukohad. Üldjoontes toetame mitmeid lõpparuandes esitatud järeldusi. Kõikide ettepanekutega ei saa me aga nõustuda ning esitame aruande teksti sõnastuse ja üksikasjade kohta omapoolsed märkused. Lõpparuande täiendavaks tasakaalustamiseks toimus 18.10.2018 arutelu Rahandusministeeriumit ekspertrühmas esindavate liikmete, ekspertrühma juhi ning Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku osavõtul. Nõupidamisel lepiti kokku mitmed muudatused, täiendused ja täpsustused lõpparuande sõnastuses. Lisaks neile esitab Rahandusministeerium allpool märkused ja ettepanekud, millega arvestamine on vajalik jätkutegevuse käigus hoidmaks kooskõla teiste riigi poliitikatega ja kokkulepitud põhimõtetega. 1. Riigireformi konteksti arvestades juhime tähelepanu järgnevale: 1.1. Vabariigi Valitsus on pidanud oluliseks bürokraatia vähendamist. Selle saavutamiseks on viidud ellu mitmeid algatusi, nt nullbürokraatia projekt, õigusloome mahu vähendamine. On kaheldav, kas uue seaduse loomine (ruumiloomeseadus) on kõige otstarbekam lahendusettepanek, pigem tuleks kaaluda neid võimalusi, mis ei eelda uue seaduse kehtestamist. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise aspekti tuleb silmas pidada kõikide ekspertrühma aruandes toodud ettepanekute rakendamisel. Riigiasutuste, inimeste ja ettevõtete halduskoormus ei tohi tõusta, kuid aruandes olevad ettepanekud viitavad selle tõusule. 1.2. Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks (Vabariigi Valitsuse Tegevusprogrammis, riigieelarve strateegias) hoida valitsussektori töötajate arvu kooskõlas tööealise elanikkonna hulgaga (alla 12% 15-74 aastastest). Sellega seoses oleme seisukohal, et ruumiloome alane pädevuse kasv tuleb põhisosas saavutada olemasolevate ressursside baasil (töötajad, eelarvelised vahendid), selliselt, et töötajate koguarv ei kasvaks. Samuti ei ole otstarbekas uue asekantsleri koha loomine, vaid tegevused on mõistlik paigutada mõne olemasoleva asekantsleri portfelli. 1.3. Teeme ettepaneku kavandada valdkondade ülesed jätkutegevused Rahandusministeeriumi riigireformi meeskonna koordineerimisel. 2. Strateegilisest planeerimisest, riigieelarvest ja riigi investeeringute juhtimisest lähtudes märgime järgmist: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  2.1. Ettepanekute p 4.1. kohaselt lk 14 tuleb riigi tegevuspõhise eelarve struktuuri koostamisel ning üleriigilise strateegia ja valdkondlike arengukavade metoodiliste aluste väljatöötamisel arvestada ruumimõjuga. Riigikogu kinnitatava seaduse info agregeerituse tase (elemendid nt kulud, tulemusvaldkonnad, programmid jne) on selline, et ettepaneku sisu jääb riigieelarve osakonnale kui riigieelarve metoodika kujundamise kompetentsikeskusele ebaselgeks. Leiame, et ettepanek vajab rakendamiseks täpsustamist ja koostöös Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnaga kokku leppimist, kuidas ruumiloome mõjuga strateegilises planeerimisel ja eelarves on võimalik arvestada. Arusaadav on ruumiloome horisontalane tähtsustamine, sh investeeringute kavandamisel, mistõttu toetame ruumiloome mõõtme lisamist nt ka valitsuse kinnitatavasse läbivate teemade juhendisse. Läbivate teemade arvestamise kohustus tuleneb edaspidi ka strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise regulatsioonist. 2.2. Punktis 4.2. tehakse ettepanek kinnitada üleriigiline planeering Riigikogu poolt poliitika põhialustena. Poliitika põhialuste kujundamisel tuleb arvestada, et tegemist on üsna üldise Riigikogu kinnitatava strateegiadokumendiga, mistõttu selle ettepaneku mõju hea ruumiloome kujundamisele võib olla piiratud. Ruumiloome ekspertrühma tasandil ei ole otstarbekas otsustada, milline on parim viis seostada planeeringute süsteem riigi strateegiliste arengudokumentide süsteemiga. Võimalik on ruumiloome eesmärkide sõnastamine ka muudes dokumentides kui poliitika põhialused. 2.3. Punktis 4.2. leitakse ühtlasi, et Eesti 2035 strateegias tuleb sõnastada Eesti ruumi arengusuunad, hõlmates kõiki ruumiloome valdkondi. Eesti 2035 strateegias seatakse kogu riigile kesksed arengueesmärgid ja -suunad. Ruumiloome kui üldpõhimõtte kajastamine strateegias võib olla asjakohane proportsionaalselt sama tasandi teemadega, kuid kindlasti ei sobi oma taseme poolest selle teema eri alavaldkondade suunad strateegiasse, kuivõrd Eesti 2035 agregeerituse tase on niivõrd kõrge (praeguse kontseptsiooni kohaselt 5-6 lk). 2.4. Ruumiloome meeskonna lk 22 kirjeldatud ülesannete kohaselt osaleb meeskond riigipoolsete investeerimistoetuste meetmete väljatöötamises, toetuse jagamisel ja jälgib selle eesmärgipärast kasutamist. Samuti teeb ettepanekuid riigieelarveliste vahendite kavandamiseks ja kasutamiseks riiklikult vajalike planeeringute, ehitusprojektide ja uuringute tellimiseks. Kuivõrd ruumiloomet nähakse eelkõige prioriteetse horisontaalse mõõtmena, siis toetuste jagamisel ja eesmärgipärase kasutuse jälgimisel osalemine on selline tase, kus tavaliselt näeme rakendusasutusi ja –üksusi. Meetmete väljatöötamises osalemine oleks samas mõeldav. 2.5. Täiendavalt anname teada, et Rahandusministeerium viib koostöös IMFiga läbi riigi investeeringute juhtimise analüüsi. Analüüsi käigus on võimalik arvestada ruumiloome ekspertrühma ettepanekuga 2.2. 3. Riigihankeid käsitlevate ettepanekute kohta selgitame, et: 3.1. Me ei näe riigihangete seaduse muutmise vajadust. 3.2. Riigihangetega seotud probleemiesituse osas lk 16 p 6.3. on vajalik täpsustus, et lubatud on kunstilistel põhjustel osta otse ühelt pakkujalt väljakuulutamiseta 2  läbirääkimistega hankemenetluses, kuid seda alust ei saa laiendada tavalistele toodetele, nt mööblile vms. Lähtudes sellest, et me oleme Euroopa Liidu siseturu osa, oleme kohustatud avama oma turu kõigile EL pakkujatele, lisaks kohustavad rahvusvahelised lepingud meid võrdselt kohtlema ka WTO riigihankelepinguga ühinenud riikidest pärinevaid pakkujaid, seetõttu ei ole Eesti toodete või teenuste eelistamine lubatud. Samuti tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, et konkreetseid tooteid või kaubamärke ei tohi hankija nõuda, vaid peab alati lubama samaväärseid pakkuda. Samaväärsuse hindamine on hankija ülesanne, päritolu ei saa samaväärsuse hindamisel olla kriteeriumiks. 3.3. Juhendite koostamist me toetame, kuid kuna meil puuduvad valdkondlikud teadmised, siis juhendite koostamisel saame meie pakkuda oma tuge, kuid algatus ja sisend peaks tulema erialaliidult vms organisatsioonilt, kes vastavat valdkonda kõige paremini tunneb. Need juhendid, mis meil on sellise koostöö tulemusena valminud, on üldiselt hästi vastu võetud. 4. Ruumilise planeerimist ja regionaalvaldkonda puudutavate ettepanekute osas on meie seisukohad järgmised: 4.1. Peame küsitavaks valdkondlike õigusaktidega konkureeriva võimaliku uue õigusakti mõju valdkondlikele ruumiotsustele ja sellise õigusakti otstarbekust. Valdkondlikke õigusakte saab täiendada eelkõige valdkondlike ministeeriumite õigusloome kaudu. 4.2. Regionaaltasandi planeeringuinstrumentide funktsiooni ja institutsionaalset kuuluvust planeerimissüsteemis käsitletakse täpsemalt ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamise protsessis ning edasiste analüüside käigus, mistõttu regionaaltasandi planeeringute korraldust käsitlevad järeldused ja otsused on ennatlikud ning teema komplekssust tervikuna mitte arvestavad. Halduspiiride ülest planeerimist tuleb eelistada ja edendada nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. 4.3. Rahandusministeeriumile teadaolevalt on lisaks Maa-ametile kaalumisel ka muud portaalid või infosüsteemid, mistõttu Maa-ameti kaardirakendus ei pruugi olla ainus võimalus ruumiloomet toetavate teenuste edendamiseks. 4.4. Võimalikust ruumiloome meeskonnast jäävad praeguses sõnastuses kõrvale vastutusvaldkonnad, mis omavad olulist ruumimõju (näiteks riigivara, regionaalvaldkond, looduskaitse, taristu), mistõttu ei ole realistlik eeldada, et kõik ruumiga seotud pädevused ja otsused riigis koondatakse muudatusega ühte struktuuriüksusesse. Esmatähtis on olemasolevate institutsioonide ruumipädevuste tõstmine. Ettepanek vajab seisukoha võtmiseks terviklikku analüüsi, mille tegemist võiks koordineerida Rahandusministeeriumi riigivalitsemise reformi elluviimist toetav meeskond. 4.5. Ruumiloome meeskonna loomiseks on lk 20 tehtud ettepanek, et ruumiloome meeskonna täiendavate ametikohtade loomisel leida võimalusi ametnike arvu vähendamiseks nt maareformi lõpule viimise ja haldusreformi / maavalitsuste likvideerimisega seoses vabaneva tööjõu arvelt või muul viisil kooskõlas riigi tõhustamise ja bürokraatia vähendamise üldise suunaga. Rahandusministeerium ei nõustu esitatud ettepanekuga. Maavalitsuste tegevus lõpetati 31.12.2017 ning ülesanded koos maavalitsuste eelarvega jagati asutuste vahel. Haldusreformi läbiviimiseks eraldi töötajaid ei palgatud. Reserve ei säilitatud ning töötajate arv vähenes aastaga 1,7 korda. 3  Omandireformiga seotud riigitöötajad Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnas saavad palka Omandireformi reservfondist. Reservfondi vahendid on sihtotstarbelised ja neid ei saa kulutada millelegi muule peale ettenähtud sihtotstarbe. Kõiki eespool esitatud ettepanekuid tuleb vaadelda tervikuna ja arvestada jätkutegevustes vastastikuseid seoseid nende vahel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Andres Levald 6113125 [email protected] 4