Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn T aotlus SA Vene T eat er taotleb täiendavat finantseerimist summas 130 00 0 eurot , tagasiarvestusega 2019. aasta eelarvelisest toetusest 12 kalendrikuu jooksul . Vajame täiendavat finantseerimist selleks, et tagada käibeva hendite likviidsus 2018. aasta 4 . k vartalis. Ennekõike vajame seda töötasude ning nendega seotud maksude tasumiseks. T aotluse põhjendus Käibevahendite puudus on kujunenud mitme asjaolu koosmõjust. Need asjaolud on järgmised: 1. A lates 2015. aastast, kui ei tekkis aasta lõpus esimest korda käibevahendite nappus, on kõik järgnevad aastad ajatatud aasta viimaste kuude maksud. 2017. aasta lõpus ajatati makse summas 118 000 eurot. Sam uti jäädi võlgu hankijatele ca 4 0000 eurot. Need maksud ja maksetähtaega ületanud arved tasuti kohe 2018. aasta alguses, kui saadi kätte esimene osa 2018. aasta eelarvelisest toetusest. Samas polnud 2018. aasta eelarvesse kavandatud jääki, mis katnuks aasta alguses tekkiva täiendava kulu ehk eelmise aasta võlgade tasumiseks polnud eelarves vahendeid ette nähtud; 2. 2018. aasta eelarve oli aasta alguses koostatud vigaselt ehk sotsiaalmaksu oli ekslikult eelarvestatud 70 000 euro võrra tegelikul t vajaminevast väiksemas summas; 3. V õrreldes varasemate perioodidega oli oluliselt suuremaks kasvanud omatulude arvelt makstavate töötasude osakaal. Õige olnuks kasvatada töötasusid vastavalt riigieelarvest töötasude kasvuks eraldatud vahenditele. Tegelik ehk lepingutega kaetud töötasude kasv oli mõnevõrra suurem, mis omakorda tähendab seda, et vahe, summas ca 30000, tuleb katta omatulu arvelt; 4. O matulu on 2018. aasta eelarvesse kavandatud liigse optimismiga. Ennekõike on oodatust tagasihoid likum piletimüügi tulu. Oktoobri keskpaiga seisuga võib prognoosida, et pileti tulu laekumine jääb eelarvega kavandatust (517 000 eurot) ca 52 000 väiksemaks . Samas on aasta lõpuks prognoositav müügitulu 465 000 eurot oluliselt suurem 2017. aasta tulemusest , mis oli 397 500 eurot ; 5. K a ei ole 2018. aasta eelarve koostatud selliselt, et see arvestaks repertuaariplaani kavandatud uuslavastuste väljatoomiseks tegelikult vajaminevate kuludega. Teisisõnu, uuslavastuste väljatoomiseks kavandatud kulud olid alaplaneeritud. Ainuüksi Sagadis toimunud suvelavastuse ja EV100 programmi raames etendunud „ Tuleb/Ei tule“ kulud moodustasid pea 75% lavastus kulude aasta eelarvest. Vähe ndamaks ülekulu, on teater kaks algselt planeeritud uuslavastus t repertuaariplaanist kustutanud ning aasta teise poole kavandatud uuslavastuste eelarveid on oluliselt piiratud. Samuti jäeti nõukogu initsiatiivil ära suurte riskide ja võimalike kuludega seotud külalisetendused Moskvas ning Peterburgis. Sellest hoolimata kujunevad uuslavastuste väljatoomisega seotud kulud plaanitust mõnevõrra suuremaks. Eelnenud tegevused Enne taotluse esitamist kaalus juhtkond ka teisi v õimalusi olukorra lahendamiseks. Ü kski n eist ettepanekutest ei lahendaks tekkinud käibevahendite puudujääki täies ulatuse ega tagaks teatri jätkus uutlikkuse pikas perspektiivis. Näiteks: 1. Taotleda maksude ajatamist nelja kuu ulatuses, mis kokkuvõttes oleks andnud ca 200 000 eurot käibevahendeid kahe viimase kuu töötasude väljamaksmiseks ja ülejäänud summa ca 100 000 eurot oleks palunud maksepikendust erinevatelt tarnijatelt (küte, soe vesi, autorikaitse jne). Varasematel aastatel on seda kasutatud, aga selle lahenduse puuduseks on see, et kohe aasta alguses tuleb kõik kohustused nii maksuameti kui ka tarnijate ees täita ja kogu tsükkel algab otsast peale ehk aasta lõpus on jälle märkimisväärne käibevahendite puudujääk. 2. Taotleda maksude ajatamist kahe kuu ulatuses ja viia töötajad kaheks kuni kolmeks kuuks vähendatud koormusele ning seega ka osalisele töötasule. Sellist lahendust on Vene Teatris kunagi kasutatud, aga arusaadavalt on see töötajaskonna karistamine asjade eest, milles nemad pole süüdi, selline lahendus oleks hästi suurt avalikku tähelepanu pälviv ja loomulikult tähendaks see ka läbirääkimisi ning kooskõlastusi nii töövõtjaid esindava organisatsiooniga kui ka Tööinspektsiooniga. 3. Augustis kaalusime ka võimalust peatada täielikult uuslavastuste väljatoomine, et seeläbi säästa teise poolaastasse planeeritud lavastuskulud, aga see oleks olemasoleva repertuaari külastajatepotentsiaali arvestades olnud lühinägelik. Selle käiguga oleksime võtnud igasuguse perspektiivi järgmisel aasta piletimüügilt. 4. Kaalumisel on olnud teisigi lahendusi, aga neist ükski ega isegi kogumis ei anna tulemust, mis vabastaks viimaseks kvartaliks käibevahendeid ligilähedaseltki vajalikus mahus. Niigi oleme kriitiliselt üle vaadanud kõik kulutused ja vältinud igat sellist, mis pole otseselt teatri igapäevaseks eksisteerimiseks vajalik. Oleme vähendanud koosseisu kuue inimese võrra, oleme vähendanud, nagu eelnevalt viidatud, uuslavastuste arvu, asendanud ühe kulukama uuslavastuse odavama ja paremat müügiedu toetavaga jne. Järgnevad tegevused Saades veel sellel aastal täiendava finantseerimise summas 130 000 eurot järgmise aasta eelarvelise toetuse arvelt ja ajatades täiendava meetmena jooksva aasta kahe kuu maksud ca 125 000 euro ulatus es, peame järgmise aasta eelarve koostama selliselt, et tulude ja kulu de vahe ehk perioodi tulem kataks ca 50% tekkivast käibevahendite puudujäägist . Ülejäänud osa igaaastaselt Vene Teatrit kimbutavast käibevahendite puudujäägist soovime lahendada aastatel 2020 ja 2021. Usume, et eelarvet ho olikalt planeerides ning täites suudame iga-aastase käibevahendite puudjäägi teema lahendada kolme järgneva aasta jooksul . Selleks rakendame järgnevate aastate eela rveid tehes järgmisi meetmeid : 1. K õrgharidusega kultuuritöötajate töötasud kasvavad vastavalt Kultuuriministeeriumi poolt etteantud miinimumtasu määrale, aga kõigi ülejäänud töötajate töötasude kasv on lähemaks kolmeks aastaks praktiliselt külmutatud. M inisteeriumi poolt ülejäänud töötajate töötasude kasvuks eraldatud vahenditega tasakaalustatakse varasematest perioodidest pärit töötasude ülekulu ehk need töötasud, mida on teater maksnud omatulude arvelt; 2. J ärgneva kolme aasta jooksul vähendame koosseisu 6-8 töökoha võrra, igal aastal 2-3, mis põhiliselt tähendab seda, et vanaduspensionile siirduva töötajate asemel ei võeta uut, samuti ei täideta vabanev koht mittekoosseisulise töötajaga; 3. M ittekoosseisuliste loominguliste töötajate kasutamine viiakse miinimumini, põhjendatud on ainult külalislavastajate ja - kunstnike kasutamine, ka peab teater loobuma teatriga peaaegu alaliselt seotud mittekoosseisuliste näitlejate kasutamisest , põhjendatud on ainult repertuaari sujuvamat planeerimist toetavad üksikjuhud või kui on kunstiliselt põhjendatud eestikeelse näitleja kaasamine; 4. U uslavastuste väljatoomiseks planeeritavad otse kulud külmutatakse järgmi seks kolmeks aastaks tasemel 15 0000 - 180000 eurot, mis võimaldab hooaja jooksul välja tuua 6-8 uuslavastust, neist 4-5 suures saalis ja 2-3 väikeses saalis. V õrdluseks : 2018 lõpuks toome välja 11 uuslavastust ja lavastuskulusid tuleb ca 205 000 eurot; 5. E tenduste arv kavandatakse aasta-aastalt pisikese kasvuga, mis saavutatakse ennekõike väljasõiduetendustega Ida-Virumaale ja mujale, statsionaaris antakse jätkuvalt 175-180 etendust suures saalis ja 1 25-130 etendust väikeses saalis. V õrdluseks : 2018 lõpuks anname 360 etendust , aga see on üleplaneeritud, optimaalne on liikuda vahemikus 320 kuni 340; 4. K ülastajate arvu märkimisväärset kasvu teater ei kavanda, tähtsam on säilitada pileti ostnud teatrikülastajate arv tasemel 42000- 45000, mis tähendab seda, et suure saal i keskmine külastajate arv etenduse kohta peab olema 200 ja väikese saali keskmine külastajate arv 40 , väljasõitudel peab piletimüügist laekuv tulu katma väljasõiduks tehtavad kulud ehk üldjuhul tähendab see 150 müüdud piletit etenduse kohta. V õrdluseks: 2018 lõpuks loodame müüa 50000 piletit, aga see on saavutatud osaliselt tänu väga suurtele allahindlustele, 2017. aastal oli vastav arv 41500; 5. K es kmine pileti hind peab liikuma samas tempos keskmise töötasu kasvuga, ning lähenema samm-sammult teiste teatrite kesk misele piletihin nale, mis tähendab seda, et järgmisel aastal kavandame keskmise ks piletihinnaks 12 eurot, ülejärgmisel 13 eurot ja sealt edasi v astavalt keskmise palga kasvule. V õrdluseks: 2018. aasta keskmiseks piletihinnaks kujuneb 9,3 eurot, mis on ilmselgelt liiga madal ; 6. S ummaarne pileti tulu, arvestades realistlikku külastajate arvu kasvu ning kavandatavaid piletihindu, kasvab keskmiselt 10% aastas jõudes 2019. aastal tasemeni 505000 eurot, 2020. a astal tasemini 555000 eurot jne. V õrdluseks: 2018. aastal on loodetav piletitulu 465000 eurot; Kokkuvõtteks Käibevahendite puuduj äägi katteks taotletav täiendava finantseerimise toetus , mis tuleb 2019. aasta eelarvelisest toetusest, on hoolikalt läbikaalutud samm ning meetmed edaspidi tekkiva puudujäägi vältimiseks realistlikud. Kolm esimest meedet võimaldavad järgmistesse perioodidesse kanduvast puudujäägist esimesel aastal katta ca 45% (50000 eurot), neljanda meetmega saavutatav kulude kokkuhoid katab laenu teenindamiseks vajalikest vahenditest ca 40% (45000 eurot) ning ülejäänud 15% (15000 eurot) katame piletimüügist laekuva tulu kasvu arvelt. Piletim üügi kasvikust ülejääv osaga katame inflatsioonist tingitud kulude kasvu. Kirja lõppu on lisatud neli graafikut ning kirja lisas on toodud jooksva aasta ning järgneva nelja aasta eelarved ning nelja aasta rahavoogude plaan : 1. Külastajate arv aastat el 2013 -2017, prognoos aastateks 2018-2022; 2. Piletimüügi tulu aastatel 201 3 -2017, prognoos aastateks 2018-2022; 3. Uuslavastuste väljatoomisega seotud kulud aastatel 201 3 -2017, prognoos aastateks 2018-2022: 4. Tööjõukulud aastatel 201 3 -2017, prognoos aastateks 2018-2022 Lugupi damisega Margus Allikmaa Tegevjuht LISAD 1. Külastajate arv aastatel 2014-2017, prognoos aastateks 2018-2022; 2. Piletimüügi tulu aastatel 2014-2017, prognoos aastateks 2018-2022; LISAD 3. Uuslavastuste väljatoomisega seotud kulud aastatel 2013-2017, prognoos aastateks 2018-2022: 4. Tööjõukulud aastatel 2013-2017, prognoos aastateks 2018-2022