Kiri

Ministeeriumid 25.10.2018 nr 1-6/1702-1 Kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kõikidele ministeeriumidele kooskõlastamiseks kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Lisa: Eelnõu – 1 lehel Seletuskiri – 4 lehel Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Seletuskiri kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu juurde I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt on kavandatud muuta kodakondsuse seaduses (edaspidi KodS) regulatsiooni, mis võimaldab anda Eesti kodakondsuse ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikule. Kehtiv seadus võimaldab lugeda ekslikult sünnijärgse Eesti kodanikuna määratletud isiku, kes omab ka teise riigi kodakondsust, Eesti kodanikuks üksnes juhul, kui ta loobub teise riigi kodakondsusest. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik Koidu Mesilane ([email protected], tel 612 5081). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected], tel 612 5016). Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga või mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktile 1 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. II. Eelnõu eesmärk Alates 01.08.2012 on KodS-s sätestatud, et ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikule kodakondsuse andmise otsus jõustub peale seda, kui isik esitab riigile tõendi, et ta on teise riigi kodakondsusest vabastatud. See on toonud kaasa olukorra, kus end heauskselt sünnijärgseteks Eesti kodanikeks pidanud isikud saavad aastaid hiljem Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) dokumenti taotledes teada, et riik on nende õigusliku seisundi määratlemisel eksinud – nad ei ole sünnijärgsed kodanikud ja algatatakse uus menetlus isiku õigusliku seisundi kindlaksmääramiseks. Eelkõige mõjutab eelnõu isikuid, kes määratleti alusetult sünnijärgse Eesti kodanikuna olukorras, kus ei olnud selge, kas nende esivanemad olid või ei olnud saanud Eesti kodakondsuse optsiooni teel. Eesti ja Venemaa vahel 02.02.1920 sõlmitud ning 13.02.1920 ratifitseeritud Tartu rahulepingu artiklist IV tulenevalt oli Venemaal elavatel Eesti soost isikutel võimalus opteerida Eesti kodakondsus ja tulla elama Eestisse. Samast artiklist tuleneb, et opteerimine tuli teoks teha ühe aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimisest ning opteerijad pidid optsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Venemaa piiridest lahkuma. PPA praktika optsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikute dokumenteerimisel on olnud erinev. Kuni 2002. aastani loeti opteerunuks üksnes neid, kes olid oma optsiooni lõpule viinud, st reaalselt Eestisse elama asunud. 2002. a pöördus üks taotleja kohtusse ja vaidlustas talle passi väljaandmisest keeldumise otsuse ning esimese astme kohus leidis, et Tartu rahulepingu artiklist IV tulenev kohustus Venemaa piiridest lahkuda ja asuda elama Eestisse, ei ole 1 oluline optsiooni realiseerumiseks ning isik loetakse opteerunuks ka juhul, kui ta jäi pärast optsiooni otsust endiselt Venemaale elama. 2015. a luges PPA oma senise halduspraktika ekslikuks ja muutis seda – optsiooniga kodakondsuse omandamisel hakati uuesti võtma arvesse asjaolu, et opteerija pidi pärast optsiooni tunnistuse väljaandmist Venemaalt Eestisse ümber asuma ja kui ta seda ei teinud, siis loeti ta oma optsiooniõigusest loobunuks, mistõttu ei saa ka tema järeltulijad olla Eesti kodanikud. Riigikohtu halduskolleegiumi 2. märtsi 2018 otsuses 3-16-1810 asus Riigikohus seisukohale, et Eesti kodakondsuse omandamiseks pidi opteerija Eestisse elama asuma, mis kinnitas PPA hilisema halduspraktika õigsust. Riigi halduspraktika on olnud erinevatel aegadel erinev, kuid riik ei saa isikute suhtes käituda sõnamurdlikult. Eelnõu eesmärgiks on võrdsustada ekslikult sünnijärgse kodanikuna määratletud isiku õiguslik seisund sünnijärgse Eesti kodaniku õigusliku seisundiga – samadel alustel ja tingimustel nagu riik isiku algselt määratles. Eesti kodaniku õigusliku seisundi kindlaksmääramine tehakse igakordselt isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses. See tähendab, et isikule on varem antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus ja PPA on pidanud isikut sünnijärgseks kodanikuks, aga dokumendi kehtivusaja lõppemisel ja uue dokumenti taotlemisel selguvad asjaolud, mille põhjal PPA leiab, et on varem isiku ekslikult Eesti kodanikuks lugenud. Selliseid korduvaid isikut tõendava dokumendi taotlusi, kus isik on varem esmase dokumendi välja andmisel määratletud sünnijärgse kodanikuna, on käesoleval ajal menetluses 21, neist kolm isikut on alaealised. Lisaks on ühe isiku suhtes menetlus lõppenud ja isikule keelduti Eesti kodaniku passi välja andmisest. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse §-i 32 lõigetega 71 ja 72. Tehakse erisus KodS § 32 lõikest 7 ja sätestatakse, et ekslikult sünnijärgsena Eesti kodanikuna määratletud isik ei pea esitama PPA-le tõendit teise riigi kodakondsusest vabastamise kohta ja tema suhtes tehtud otsus Eesti kodanikuks lugemise kohta jõustub otsuse tegemise päeval. Õigusselguse eesmärgil sätestatakse lõikes 72, et kord sünnijärgsena Eesti kodanikuna määratletud isikul on sünnijärgse Eesti kodaniku õigused ja kohustused. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 32 lõiget 9. Kuna isikud loetakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks tagasiulatuvalt, siis on oluline määratleda, et nende õiguslikust seisundist tulenevalt oli õiguste ja kohustuste omandamine õiguspärane ka enne seda, kui PPA tegi KodS § 32 lõike 1 alusel otsuse nende isikute Eesti kodanikuna määratlemise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 3 antakse eelnõu § 1 punktiga 1 tehtavale muudatusele tagasiulatuv mõju ja sätestatakse, et ka kuni eelnõu seadusena vastuvõtmiseni ekslikult sünnijärgsena määratletud kodanikud ei pea PPA otsuse jõustumiseks esitama tõendit teise riigi kodakondsusest vabastamise kohta ning § 32 lõikeid 71 ja 72 kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on ekslikult määratletud Eesti kodanikuna enne käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuse jõustumist. Eelnõu § 2 sätestab seaduse jõustumise kuupäeva. 2 IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. VI. Seaduse mõjud Eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid. Sihtrühm: Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikud. PPA andmetel on 2018. a selliseid isikuid tuvastatud 22 juhul. Sihtrühma suurust on keeruline määrata arvestades, et siia alla võivad kuuluda kõik isikud, kes on esmase dokumendi välja andmisel määratletud ekslikult Eesti kodanikuna ning riigi sellekohane eksimus selgub igal üksikul juhul kui isik taotleb korduvat dokumenti. Valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus toob positiivset mõju. Riik käitub soodsalt nende isikutega, kes on end heauskselt Eesti sünnijärgseks kodanikuks pidanud, ja loeb nad jätkuvalt Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks. Kuna ekslikult määratletud isikute hulgas on neid, kes on pikki aastakümneid hoidnud alles eestlust, eesti keele ja kultuuri kui põhiseadusliku väärtuse säilimist väljaspool Eestit, siis eelnõuga tagatakse, et ükskõik millises maailma paigas elav Eesti kodanik (eestlane) on riigile oluline ja riik teeb kõik endast sõltuva, et sellise isiku side Eestiga püsiks. Muudatus vähendab ühiskonnas sotsiaalseid pingeid ja kaitseb isikuid riigi käitumise eest, mida isikud tunnetavad sõnamurdlikuna. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Arvestades, et isiku staatus määratakse isikut tõendava dokumendi menetluses, ei mõjuta muudatus PPA töökoormust. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. Isikud on juba varem Eesti kodanikuks määratletud, nad on Eesti kodakondsusest tulenevaid õigusi ja kohustusi kandnud. Jätkuvalt hinnatakse ega isik ei ole esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid ning kas ta käitub õiguskuulekalt ega ole ohuks Eesti julgeolekule või põhiseaduslikule korrale. VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse rakendamiseks on vajalik muuta menetlusjuhendeid ja infomaterjale. Kulutused kaetakse PPA eelarvest. VIII. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumiseks ei tule muuta rakendusakte. 3 IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. X. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitsepolitseiametile. 4  EELNÕU 24.10.2018 Kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seadus § 1. Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Kui isik on määratletud ekslikult sünnijärgse Eesti kodanikuna, siis jõustub Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus Eesti kodanikuks lugemise kohta otsuse tegemise päeval ja tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (72) Isikul, kes on ekslikult määratletud sünnijärgse Eesti kodanikuna, on sünnijärgse Eesti kodaniku õigused ja kohustused.“; 2) paragrahvi 32 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, on kuni sel alusel isiku Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise otsuse tegemiseni isiku õigused ja kohustused, mis lähtusid tema õiguslikust seisundist Eesti kodanikuna või välismaalasena, õiguspäraselt tekkinud.“; 3) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikeid 71 ja 72 kohaldatakse isiku taotlusel ka juhul, kui isik määratleti ekslikult sünnijärgse Eesti kodanikuna enne 2019. aasta 1. jaanuari.“. § 2. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki NESTOR Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2018. a 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-1100 - Kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c89c002-79f6-4f3f-b063-d49a7ab9ffbb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c89c002-79f6-4f3f-b063-d49a7ab9ffbb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main