Kiri

Lugupeetavad, Kirjutan Teile Wikimedia Eesti nimel. Meie organisatsiooni missioon on teadmiste vabalt kättesaadavaks tegemine. Oleme veendunud, et meie kultuuripärand vajab digiteerimist, et see oleks kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Meie tööd mõjutab otseselt, milliseks kujuneb triloogi käigus artikkel 5 sõnastus uues autoriõiguse direktiivis. Wikimedia Eestil on​ ​käsil mitu koostööprojekti Eesti muuseumidega - nii seal asuvate teoste metaandmete kaardistamise kui teoste digitaalsete reprode laialdaselt kättesaadavaks tegemise eesmärgil. Vt nt https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Muutuv_Tartu_neljas_vaates Seda laadi koostöö aitab Eesti kunsti, kirjandust, meie muuseumide ja raamatukogude kogusid laiemale publikule tutvustada, ka rahvusvaheliselt, toetades samas mäluasutusi, kel endal ei tarvitse olla suuri rahalisi võimalusi oma säilitatavate varade esitlemiseks. Keskendume selles töös mõistagi kultuuripärandile, mille autoriõigus on lõppenud. Autoriõiguse aegumise tõttu avalikku omandisse jõudnud teoste staatus avaliku omandina ei ole kindel. Meiegi oleme kokku puutunud sellega, et avalikus omandis olevale materjalile esitatakse eksklusiivsete uute õiguste pretensioone. Ka Eestis tuleb ette, et avalikus omandis raamatule üritatakse digiteerimise teel uut autoriõigust saada. Või hoiab muuseum avalikus omandis materjali digitaalseid koopiaid kiivalt luku taga. Või teevad suurkorporatsioonid nagu Google või Amazon koopiapettusest oma ärimudeli [1]. Lahendus Kahtlemata ei ole autoriõiguse mõte anda ainuõigusi tõepärase reproduktsiooni eest. Kahjuks ei järgita seda põhimõtet mitte kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Mitmel pool taotletakse avalikus omandis olevatele teostele eriõigusi, tekitades õiguskindlusetust, mõttetuid kulutusi ning takistades kultuuripärandi digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist. Meie hinnangul vajab avaliku omandi käsitus harmoniseerimist Euroopa Liidu tasandil. Seetõttu toetame põhimõtet, mis on kirjas direktiiviprojekti artiklis 5 lõigus 1a Euroopa Parlamendi tekstiversioonis, mis sätestab, et avalikus omandis teoste täpsetele reproduktsioonidele uut autoriõigust ei teki. Mis saab mäluasutuste sissetulekutest? Asjaolu, et reprod on avalikus omandis, et takista mäluasutustel reprode müümist. Reprode saadaolek muuseumipoes ei tähenda, et muuseumil oleks teosele ainuõigus. Arvukad uuringud on näidanud, et avalikus omandis teostele ligipääsu piiramine ei too muuseumidele nimetamisväärset lisatulu [2][3][4][5]. Vastupidi, mitmed uuringud on tõestanud, et muuseumide tulud kasvavad, kui avalikus omandis teosed on vabalt kättesaadavaks tehtud. [6][7][8] Rahvusvahelised soovitused Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on toetanud avaliku omandi kaitset: ● Euroopa Komisjon​​ soovitab liikmesriikidel tegutseda “tagades üldkasutatava materjali üldine kasutatavus ka pärast digiteerimist” (2011/711/EU artikkel 5) ● UNESCO​​ soovitab oma liikmesriikidel kaitsta avalikku omandit ning tunnustada põhimõtet, et “iga avalikus omandis teost võib igaüks vabalt mis tahes vormis kasutada” (International Instrument for the Safeguarding of Works in the Public Domain, page 15 [9]) ● WIPO ​uuring järeldab, et “avaliku omandi edendamine peaks taotlema ka üldkasutatavate ressursside vabakasutuse tagamist ning igasuguse ainuõiguse taaskehtestamise vältimist” (Scoping study on copyright and related rights and the public domain, page 9 [10]) ● Europeana ​ütleb selgesti, et “mis on avalikus omandis, peab jääma avalikku omandisse” ning “ainuõigust avalikus omandis teostele ei või taastada” (Public Domain Charter [11]) Aidake meil kultuuripärandit säilitada Kölni ajalooarhiivi kokkuvarisemine 2009. aastal, katastroofiline tulekahju Museu Nacionalis sel aastal hävitasid hulga hindamatuid säilikuid. Paljud igaveseks kaotatud esemed ei olnud digiteeritud. See peaks meile meelde tuletama, et meie kultuuripärandil on oma eluiga, kui hästi me seda ka ei hoiaks. Avaliku omandi kaitse Euroopa Liidu direktiivi tasemel võimaldab meil jätkata tööd meie ühisvara hoidmisel ja levitamisel. Meieni on jõudnud info, et Eesti esindaja Euroopa Liidu Nõukogus väljendas seisukohta, et Eesti ei toeta kõnealuse seadusesätte lisamist koostatavasse direktiivi. Juba sel neljapäeval on sel teemal triloogi raames uus kohtumine. Soovitame tungivalt selles küsimuses ümber mõelda. [1]https://www.theregister.co.uk/2009/06/26/copyfraud/ [2]http://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/copyright/1001/wipo_pub_1001.pdf [3]https://www.kdl.kcl.ac.uk/fileadmin/documents/pubs/USMuseum_SimonTanner.pdf [4]https://www.arthistorynews.com/articles/4891_UK_art_historians_call_for_abolition_of_im age_fees_ctd [5]https://www.theartnewspaper.com/news/museums-right-to-charge-image-fees-is-called-int o-question [6]https://pro.europeana.eu/post/democratising-the-rijksmuseum [7]https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2120210 [8]https://www.clir.org/pubs/reports/pub157/ [9]http://unesdoc.unesco.org/images/0008/000828/082879eb.pdf [10]http://www.wipo.int/edocs/mdocs/mdocs/en/cdip_4/cdip_4_3_rev_study_inf_1.pdf [11]https://www.europeana.eu/portal/en/rights/public-domain-charter.html Heade soovidega Eva Lepik MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse esimees tel 5239532