Kiri

Ministeeriumid Meie 23.10.2018 nr 1.2-2/107-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Kuna määruse eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva tervishoiuteenuste korralduse seaduse redaktsiooniga, siis palume kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EISis. Eelkõige näeme puutumust Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri 3) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisa 1 4) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisa 2 Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Häirekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Terviseamet Kristel Siiman 626 9163 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 15.10.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib kiirabibrigaadide ja nende pidajate, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialast koostööd. (2) Käesoleva määruse kiirabibrigaadi õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõikidele abi andvatele kiirabibrigaadidele. (3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtteid. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) abiandja – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 172 lõike 1 alusel kiirabi osutava kiirabibrigaadi pidaja, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti üksus, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma; 2) hädaabiteade – menetletud teade, mille puhul ohu hindamise tulemusel selgub vajadus abi viivitamata välja saata; 3) juhtimisgrupp või staap – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, millel on oma töökeskkond, koosseis ja töökord ning mis moodustatakse sündmuskohal või regiooniti; 4) kiirabi välijuht – vähemalt keskharidusega isik, kellel on minimaalselt 2-aastane töökogemus kiirabibrigaadi pidaja juures, kes on saanud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini ja 200-tunnise kiirabi välijuhi väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus ning kes osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas; 5) kutsung – Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile hädaabiteate andmete edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus; 6) sündmuse juht – pääste- või politseisündmuse lahendamise eest vastutav isik; 7) teade – Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud info asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust; 1 8) tegutsemisvalmis – nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud aja jooksul hädaabiteate andmete saamisest arvates; 9) tüüpjuhtum – abiandja vastutusvaldkonnas enam levinud sündmuste kirjeldus; 10) väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele abiandjate väljasaatmiseks. 2. peatükk KIIRABIALANE KOOSTÖÖ TEATE MENETLEMISEL JA ABI VÄLJASAATMISEL § 3. Kiirabi vajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt rakendab Häirekeskus sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid, lähtudes käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud hädaabiteate prioriteetide kriteeriumitest. (2) Lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab Häirekeskus teatele hädaabiteate prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabibrigaadi väljasaatmise vajadus selgunud. § 4. Kiirabibrigaadi väljasaatmine (1) Terviseameti peadirektor kinnitab kiirabibrigaadi väljasõiduplaani käskkirjaga. (2) Kiirabibrigaad on kohustatud pidevalt teavitama Häirekeskust oma asukohast ja tegutsemisvalmidusest. (3) Häirekeskus saadab tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani, hädaabiteatele reageeriva või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi või kiirabi välijuhi otsuse alusel. (4) Tegutsemisvalmis kiirabibrigaad on kohustatud Häirekeskuselt hädaabiteate andmete saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud aja jooksul. (5) Tegutsemisvalmis kiirabibrigaadile hädaabiteate andmete edastamiseks kasutatava kutsungi kinnitab kiirabibrigaadi pidaja, kes teavitab sellest Häirekeskust. Kasutatava kutsungi sisu ja struktuur peab vastama käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud nõuetele. (6) Kiirabibrigaadi pidaja peab Häirekeskust taasesitamist võimaldaval viisil viivitamata teavitama: 1) tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi kutsungist, kui see muutub või kui lisaks olemasolevatele komplekteeritakse täiendav kiirabibrigaad; 2) plaanitavast kiirabibrigaadide ajutisest ümberpaigutamisest, nende arvu suurendamisest või vähendamisest. § 5. Päästemeeskonna ja politsei väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele (1) Kui lähima vaba kiirabibrigaadi sündmuskohale jõudmiseks kuluv aeg alates hädaabiteate andmete saamisest on Häirekeskuse hinnangul pikem kui 15 minutit, on Häirekeskusel õigus abivajaja raske või eluohtliku seisundi korral saata sündmuskohale esmase abi andmiseks abivajajale lähim päästemeeskond või edastada hädaabiteate andmed Politsei- ja Piirivalveametile politsei väljasaatmise otsustamiseks. (2) Kui abivajaja raske või eluohtliku seisundi korral on saadetud esmast abi andma päästemeeskond või politsei, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähima käesoleva 2 paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajakriteeriumile vastava kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale. (3) Häirekeskus võib kiirabi vajavale sündmusele lisaks kiirabibrigaadile välja saata päästemeeskonna, kui: 1) abivajaja on raskes või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas; 2) abivajaja on raskes või eluohtlikus seisundis ja võib eeldada takistusi abivajaja transportimisel. 3. peatükk KIIRABIALANE KOOSTÖÖ SÜNDMUSEL § 6. Abiandjate ja Häirekeskuse kiirabialane koostöö sündmusel (1) Sündmuse juhil on õigus kutsuda välja kiirabibrigaad ilma abivajajate kohta teavet omamata, et sündmusel tekkivate võimalike vigastuste korral tagada kiire kiirabi osutamine. (2) Kiirabibrigaadi juht: 1) teavitab kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale kohe sündmuskohal asuvat sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat või Häirekeskust, kes teavitab sellest sidevahendite kaudu sündmuse juhti; 2) allub sündmuskohal sündmuse juhi korraldustele; 3) teavitab sündmuse juhti või sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes vajaduse korral talle kiirabialast nõu sündmuse lahendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks; 4) lahkub sündmuskohalt sündmuse juhi loal. (3) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust. Sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja või sündmuse juhi saabumisel sündmuskohale annab kiirabibrigaadi juht ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest. (4) Kui sündmuskohal esineb pääste- või politseisündmuse tõttu oht kiirabibrigaadi liikme elule või tervisele, on kiirabibrigaadil õigus päästemeeskonna või politsei saabumiseni abi andmisega viivitada. § 7. Kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseameti koostöö sündmusel (1) Sündmusel, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi ja juhtimisgruppi või staapi ei moodustata, korraldab kiirabilist tegevust sündmuskohal esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellel on õigus anda korraldusi teistele sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadidele. (2) Juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamise korral korraldab sündmusel kiirabilist tegevust teisena sündmuskohale saabunud selle kiirabibrigaadi juht, kelle kiirabibrigaadi pidajal on kohustus tagada kiirabi välijuhtimine, või kiirabi välijuht. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul on sündmusel kiirabilise tegevuse korraldamiseks järgmised õigused ja kohustused: 1) osaleda juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevuses; 2) hinnata vajadust ja kutsuda Häirekeskuse kaudu sündmuse lahendamiseks täiendavaid kiirabibrigaade; 3) määrata kindlaks sündmuse lahendamisse kaasatud kiirabibrigaadide koostöö ja tööjaotus; 4) määrata sündmuse lahendamisel kiirabi osutamiseks vajalikud punktid ja alad; 3 5) koguda ja edastada teavet abivajajate kohta sündmuse juhile ja Terviseametile; 6) korraldada sündmuskohal triaaži ning abivajajatele ja vajaduse korral teistele abiandjatele kiirabi osutamist ja transporti haiglasse; 7) teavitada esimesel võimalusel haiglat sinna saabuvatest kannatanutest, märkides nende eeldatava arvu ja vigastuse tüübi ning saabumise aja; 8) planeerida, korraldada ja dokumenteerida sündmuse kiirabilist lahendamist ning kontrollida kiirabibrigaadide ülesannete täitmist; 9) korraldada raadioside pidamist oma valdkonnas sündmuskoha ja juhtimisgrupi või staabi vahel; 10) tagada kõrgema tasandi juhtimisstruktuuri otsuste elluviimine; 11) reageerida moodustatud juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevusele sidevahendite kaudu kohe ning sündmuse juhi korraldusel olla vajaduse korral valmis minema kohale hiljemalt ühe tunni jooksul. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule on kiirabi välijuhil järgmised õigused ja kohustused: 1) osaleda Terviseameti korraldusel regionaalse staabi tegevuses; 2) kaasata sündmuse lahendamisse lisabrigaade või muud varustust ja vahendeid, mis on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud töökorras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused juhtimisgrupis või sündmuskoha staabis kehtivad seni, kuni kiirabi välijuht võtab kiirabilise tegevuse korraldamise sündmusel üle. (6) Kiirabi välijuhtide arvu, nende vastutuspiirkonna, nõuded vajalikule varustusele ja käesoleva paragrahvi lõigetest 2–5 lähtuva täpsema töökorra kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga kooskõlastatult Eesti Haigekassaga. (7) Terviseamet korraldab regionaalse või riikliku staabi moodustamisel kiirabilist tegevust sündmusel vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele. 4. peatükk KOOSTÖÖ ABIVAJAJA TRANSPORTIMISEL HAIGLASSE § 8. Abivajaja transportimine haiglasse (1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutav haigla (edaspidi haigla) peab tagama: 1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks kiirabibrigaadi ja vajaduse korral Häirekeskusega abivajaja saabumisest etteteatamiseks; 2) kiirabibrigaadile ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule; 3) kiirabibrigaadile võimaluse kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks. (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast raskes või eluohtlikus seisundis abivajajast juhul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada. § 9. Abivajaja üleandmine haiglale (1) Haigla on kohustatud vastu võtma haiglasse transporditava abivajaja viivitamata, kuid mitte pikema kui 10-minutilise ooteajaga. (2) Abivajaja võtab haiglas vastu valvearst, valveõde või triaažiõde. Haigla vormistatud dokumendile märgitakse abivajaja ülevõtmise kuupäev ja kellaaeg. 4 (3) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile abivajaja üleandmise kuupäeva ja kellaaja. (4) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma abivajaja vastuvõtjale suusõnalisi selgitusi abivajaja anamneesi ja abivajajale tehtud toimingute kohta. (5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad. (6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad. § 10. Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teabevahetus Kiirabibrigaadi toodud abivajaja uurimisel on haigla kohustatud kiirabibrigaadi pidajat viivitamata teavitama: 1) haiglas ilmnenud kiirabibrigaadi tehtud diagnostilistest või ravivigadest; 2) potentsiaalselt ohtliku nakkushaiguse tuvastamisest, mis eeldaks kiirabibrigaadi liikmete profülaktilist ravikuuri või kiirabiauto ja varustuse täiendavat desinfektsiooni. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 11. Kiirabi välijuhi nõuete kohaldamine Käesolevas määruses kiirabi välijuhi kohta sätestatut kohaldatakse alates 1. juulist 2019. a. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2019. a täidab käesolevas määruses sätestatud kiirabi välijuhi ülesandeid teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (2) Määruse § 7 lõige 6 jõustub 1. juulil 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1. Kiirabi vajavad hädaabiteated, nende menetlemine ja neile reageerimine Lisa 2. Kiirabibrigaadi kutsungi sisu ja struktuur 5  Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirabi, haiglate, päästeasustuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga kavandatakse Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ kehtetuks tunnistamist ja asendamist käesoleva eelnõu terviktekstiga. Kui kehtiv määrus reguleerib kiirabialast koostööd kiirabibrigaadide, haiglate, päästeasutuste ja politsei vahel, siis alates 1. jaanuarist 2019. a on koostööpartneriks ka Terviseamet. Muudatus tuleneb Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (512 SE), mille kohaselt sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid kiirabibrigaadi pidajatega alates 1. jaanuarist 2019. a Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Terviseametile jääb jätkuvalt kiirabi korralduslik roll lähtuvalt õigusruumist, sh käesolevas eelnõus kavandatust. Terviseameti hõlmamine eelnõu reguleerimisalasse võimaldab täpsustada ka kiirabialast koostööd asutuste vahel hädaolukordade ja riigikaitseseaduses nimetatud olukordade ajal. Terviseametil kui tervishoiuvaldkonna sündmuse lahendamist juhtival asutusel on õigus tervishoius valmisoleku tasemete kehtestamisel peatada vajaduse korral konkreetses piirkonnas või kogu riigis vähem prioriteetsete hädaabiteadete puhul abi väljasaatmine selleks, et vabastada kiirabiressurssi raskes ja eluohtlikus seisundis abivajaja abistamiseks. Kehtivas määruses on aga sätestatud, et määrus ei reguleeri kiirabialast koostööd hädaolukordade ajal, mistõttu puudub õigusselgus, millise korra järgi hädaolukordade ja riigikaitseseaduses nimetatud olukordade ajal koostöö käib. Seega täpsustatakse käesoleva eelnõuga, et ka hädaolukordade ja riigikaitseseaduses nimetatud olukordade ajal lähtutakse kiirabialases koostöös tavaolukorras kehtivast korrast, kuni Terviseamet ei anna teisi korraldusi. Kuigi riigi tasandil on tervishoiuvaldkonna sündmuse lahendamist juhtiv asutus Terviseamet ja üksiku kiirabibrigaadi tegevuse eest sündmuskohal vastutab kiirabibrigaadi juht, ei ole kahte või enamat kiirabibrigaadi kaasava sündmuse korral kiirabilise tegevuse korraldamise eest vastutav isik ja tema ülesanded kindlaks määratud. Kuna puudub õigusselgus, on kiirabilise tegevuse korraldamine sündmuskohal praktikas erinevalt lahendatud. Seega luuakse käesoleva eelnõuga ulatuslike sündmuste lahendamiseks tervishoiuvaldkonnas juhtimisstruktuur. Eelnõu kohaselt vastutab kiirabilise tegevuse korraldamise eest sellisel sündmusel, millele on reageerinud kaks või enam kiirabibrigaadi, kuid mille lahendamiseks juhtimisgruppi või staapi ei moodustata, esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht. Kui sündmuse lahendamiseks moodustatakse juhtimisgrupp või sündmuskoha staap, korraldab kiirabilist tegevust teisena sündmuskohale jõudnud selle kiirabibrigaadi juht, kelle kiirabibrigaadi pidajal on kohustus tagada kiirabi välijuhtimise võimekus, või kiirabi välijuht. Regionaalse ja riikliku staabi moodustamisel vastutab kiirabilise tegevuse korraldamise eest sündmusel Terviseamet. Tehniliste muudatustena viiakse käesoleva eelnõuga ka kiirabi vajavate hädaabiteadete menetlemine ja abi väljasaatmine vastavusse siseministri 13. juuni 2017. a määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ kehtestatud kõikide hädaabiteadete menetlemise põhimõtetega, võttes arvesse nii kehtivas määruses kui ka Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidajate vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingutes sätestatut. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos vastava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163).  2 Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily Mals ([email protected], tel 626 9333) ja Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 626 9328). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti ning Siseministeeriumi esindajad. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega reguleeritakse kiirabibrigaadide ja nende pidajate, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialast koostööd. Kui kehtiv määrus reguleerib kiirabialast koostööd kiirabibrigaadide, haiglate, päästeasutuste ja politsei vahel, siis alates 1. jaanuarist 2019. a on koostööpartneriks ka Terviseamet. Muudatus tuleneb Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (512 SE), mille kohaselt sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid kiirabibrigaadi pidajatega alates 1. jaanuarist 2019. a Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Terviseametile jääb jätkuvalt kiirabi korralduslik roll lähtuvalt õigusruumist (näiteks teeninduspiirkondade kinnitamine ja kiirabibrigaadide jaotus nendes, kiirabi tüüpjuhtumite ja väljasõiduplaani kinnitamine jne), kuid kui seni oli võimalik kiirabi korraldust täpsustada kiirabi osutamise halduslepingutes (edaspidi kiirabi leping)1, peavad vastavad sätted olema edaspidi toodud õigusruumi. Lisaks võimaldab Terviseameti määruse reguleerimisalasse hõlmamine täpsustada kiirabialast koostööd asutuste vahel hädaolukordade ja riigikaitseseaduses nimetatud olukordade ajal. Lõikega 2 täpsustatakse, et kiirabibrigaadi õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõikidele abi andvatele kiirabibrigaadidele. Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haigekassa ja Terviseametiga ette valmistamas sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi SoMi määrus nr 131) muudatust, mille eesmärk on reguleerida õigusruumi tasemel senised projektipõhiselt kiirabi osutamise kvaliteedi, kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks käivitatud täiendavad brigaadid. Nendeks on 2- liikmeline õebrigaad Iisakus, väikesaarte esmase abi andjad koos telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arstiga, randevuu arstibrigaad Harjumaal ja rattabrigaad Tallinna vanalinnas. Seega, kui lisaks põhikiirabibrigaadidele rakendatakse eespool nimetatud määruse alusel teisi täiendavaid brigaade, laienevad ka neile käesolevas eelnõus sätestatud kiirabibrigaadi õigused ja kohustused. 1 Leitavad Terviseameti koduleheküljelt: http://www.terviseamet.ee/tervishoid/kiirabi/kiirabibrigaadi- pidajad.html  3 Lõikega 3 täpsustatakse, et kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni (edaspidi kriisiolukord) ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS) ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtteid. TTKS § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel on kehtestatud tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Selle kohaselt on võimalik kriisiolukorras peatada vajaduse korral konkreetses piirkonnas või kogu riigis A- ja B-prioriteediga hädaabiteadetele abi väljasaatmine selleks, et vabastada kiirabiressurssi raskes ja eluohtlikus seisundis abivajaja abistamiseks (C- ja D-prioriteediga hädaabiteated). Samas on võimalik, et kiirabiressurssi on piisavalt ja ei ole vajadust kättesaadavust kohe piirata. Seega täpsustatakse käesoleva eelnõuga, et ka kriisiolukorras lähtutakse kiirabialases koostöös tavaolukorras kehtivast korrast, kuni Terviseamet kui tervishoiuvaldkonna sündmuse lahendamist juhtiv asutus ei anna teisi korraldusi. Siiski tuleb Terviseametil eelnevalt ette näha võimalikku tekkivat kriisiolukorda ja selle lahendamiseks kasutatavaid meetmeid ning kinnitada vastavalt esmased juhised Häirekeskusele ka kiirabi tüüpjuhtumites ja väljasõiduplaanis. Paragrahvis 2 selgitatakse määruse eelnõus kasutatud peamisi mõisteid: abiandja, hädaabiteade, juhtimisgrupp või staap, kiirabi välijuht, kutsung, sündmuse juht, teade, tegutsemisvalmis, tüüpjuhtum ja väljasõiduplaan. Mõisted „abiandja“ (punkt 1) , „hädaabiteade“ (punkt 2), „teade“ (punkt 7), „tüüpjuhtum“ (punkt 9) ja „väljasõiduplaan“ (punkt 10) on avatud vastavalt siseministri 13. juuni 2017. a määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi SiMi määrus nr 26) kasutatavatele mõistele, kuna üldine teadete menetlemine ja abi väljasaatmine on nimetatud määruses reguleeritud ning käesolev määrus täpsustab kehtivat korda vaid kiirabi osutamise seisukohalt. Seetõttu neid mõisteid käesoleva eelnõu raames seletuskirjas täpsemalt ei selgitata. Mõiste „juhtimisgrupp või staap“ (punkt 3) kasutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrusest nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ (edaspidi VV määrus nr 5), mille kohaselt moodustatakse nii juhtimisgrupp kui ka staap sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks, erinedes üksteisest vaid juhtimistasanditelt2. Seetõttu kasutatakse käesolevas eelnõus mõlemat mõistet samas tähenduses, eristades eelnõu tekstiosas vaid juhtimistasandit. Täiesti uuena avatakse mõiste „kiirabi välijuht“ (punkt 4), kelleks on kiirabispetsiifilise ja täiendava operatiivse juhtimise ettevalmistusega isik, kes on vajaduse korral valmis ööpäev läbi koordineerima, korraldama ja juhtima oma vastutuspiirkonnas kiirabibrigaadide tegevust suures mahus (näiteks üle kolme brigaadi ühel sündmusel väljas, suuremad avariid, tulekahjud jm päästesündmused, kus on koostöö teiste ametkondadega) kiirabi vajavatel sündmustel, päästesündmustel, politseioperatsioonidel ja muudel sellelaadsetel sündmustel. Kiirabi välijuht ei tee reeglina ise kliinilisi otsuseid vajavaid tegevusi. Tema töö eesmärk on lihtsustada praktikas kannatanutega sündmuste lahendamist, et sündmuse lahendamisse kaasatud isikutele oleks üheselt selge, kes kiirabi valdkonna töötajatest on pädev tegema otsuseid. Kiirabi välijuht on ööpäevaringses valmisolekus ning ta võib täita ka muid tööülesandeid muul ajal (näiteks teha tavapärast kiirabitööd väljaspool välijuhi valvet, tegeleda järelevalve, koolituse, planeerimise jms tegevustega). Selliseks isikuks võib olla vähemalt keskharidusega isik, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus kiirabibrigaadi pidaja juures, kes on saanud vähemalt 400- 2 Staap moodustatakse sündmuskohal, regionaalselt või üle riigi; juhtimisgrupp võidakse moodustada enne sündmuskoha staapi.  4 tunnise erakorralise meditsiini ja 200-tunnise kiirabi välijuhi väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus ning kes osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. Kiirabi välijuhi kvalifikatsiooninõuete aluseks on Tallinna Kiirabis projektipõhiselt kiirabi välijuhi rakendamisel saadud praktika. Mõiste „kutsung“ (punkt 5) tuleneb kehtivast määruses ja sellega tähistatakse igale kiirabibrigaadile antavat ainulaadset nimetust, mida Häirekeskus kasutab kiirabibrigaadile hädaabiteate andmete edastamiseks. Kuna käesolev eelnõu reguleerib koostööd päästeasutuste ja politseiga, tähistatakse üldise mõistena „sündmuse juht“ (punkt 6) nii pääste- kui politseisündmuse lahendamise eest vastutavat isikut. Päästesündmusel on selleks päästetöö juht (meeskonnavanem, korrapidamisgrupi operatiivkorrapidaja, regiooni vastutav korrapidaja ja Päästeameti operatiivkorrapidaja), demineerimistöödel demineerimistöö juht ja politseisündmusel sündmuse juht (toimkonna vanem, välijuht, operatiivjuht ja Politsei- ja Piirivalveameti vastutav ametnik). Lähtuvalt kiirabi lepingust on selgitatud mõistet „tegutsemisvalmis“ (punkt 8), mis tähendab, et kiirabibrigaad on komplekteeritult vastavalt SoMi määruses nr 131 kehtestatud nõuetele koos ettenähtud varustusega ning on võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt käesoleva eelnõu lisas 1 kehtestatud aja jooksul hädaabiteate andmete saamisest arvates. Paragrahvis 3 täpsustatakse kiirabi vajaduse väljaselgitamist ja ohu hindamist. Kõikide hädaabinumbrile 112 saabunud teadete, sh kiirabi vajavate teadete menetlemine, vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine toimub vastavalt SiMi määruses nr 26 kehtestatud nõuetele ning seda käesolevas eelnõus otseselt ei dubleerita. Samas on kiirabibrigaadi pidajad eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle brigaade haldab Häirekeskus vastavalt Terviseameti kehtestatud tingimustele. Kuna edaspidi ei ole Terviseamet kiirabi lepinguid sõlmiv asutus ega saa neis täpsemaid tingimusi kokku leppida, täpsustatakse kiirabi vajaduse väljaselgitamist ja ohu hindamist käesolevas eelnõus. Lõikes 1 antakse konkreetne volitusnorm Terviseameti peadirektorile kinnitada käskkirjaga kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt Häirekeskus rakendab sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka SiMi määruse nr 26 § 5 lõige 2 näeb ette, et ohu hindamisel kasutatakse Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid, et rakendada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid. Lisaks täpsustatakse, et kinnitatavad kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised peavad võtma arvesse käesoleva eelnõu lisas 1 kehtestatud hädaabiteate prioriteetide kriteeriumeid. Lisa 1 kohaselt jagunevad teated, mille puhul on vaja välja saata kiirabibrigaad ehk tegemist on hädaabiteatega, nelja kategooriasse sarnaselt kehtiva määrusega, milles A-prioriteet tähistab vähima tähtsusega ja D-prioriteet tähtsaimat prioriteeti. Prioriteedikategooriate moodustamisel on aluseks võetud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ lisas 26 olev Eesti erakorralise meditsiini osakondades triaaži teostamise juhend (edaspidi SoMi määrus nr 9). Kuna Häirekeskus peab määrama teatele prioriteedi vastavalt hädaabinumbrile 112 saabunud teabele, mitte objektiivsel vaatlusel, on prioriteetide määramisel jäetud õigusruumis teatud paindlikkus ja otsustusõigus. Täpsemad juhised prioriteedi määramiseks tulevad kiirabi tüüpjuhtumitest. Teatele määratakse A-prioriteet, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht elule, kuid Häirekeskus on kiirabi vajaduse lähtuvalt kiirabi tüüpjuhtumitest tuvastanud. Tegemist on erakorralise meditsiini mõistes rohelise või teatud juhtudel ka sinise triaažikategooriaga patsiendiga. Sellisel juhul saadab Häirekeskus kiirabibrigaadi välja kahe tunni jooksul, kuid kui abivajaja asub avalikus kohas ning samal ajal ei ole prioriteetsemat (st D-, C- ega B-prioriteediga) hädaabiteadet, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel.  5 Teatele määratakse B-prioriteet, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ja ta ei vaja kiiret sekkumist, kuid ta haigestumine või trauma võib vajada diagnostikat ja/või ravi. Tegemist on erakorralise meditsiini mõistes rohelise või teatud juhtudel ka kollase triaažikategooriaga patsiendiga. Samuti määratakse teatele B-prioriteet, kui teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Sellisel juhul saadab Häirekeskus kiirabibrigaadi välja esimesel võimalusel, kui samal ajal ei ole prioriteetsemat hädaabiteadet, ent hiljemalt ühe tunni jooksul. Teatele määratakse C-prioriteet, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla potentsiaalselt eluohtlik. Tegemist on erakorralise meditsiini mõistes oranži või teatud juhtudel kollase triaažikategooriaga patsiendiga. Samuti määratakse hädaabiteatele C-prioriteet, kui sündmusel esineb kõrgendatud oht abiandja elule või tervisele. Sellisel juhul saadab Häirekeskus kiirabibrigaadi välja nelja minuti jooksul ning kui lähima vaba kiirabibrigaadi kohale jõudmise aeg on Häirekeskuse hinnangul kauem kui 15 minutit, tuleb varasema A- või B-prioriteediga hädaabiteatele reageerimine katkestada ning suunata kiirabibrigaad C-prioriteediga sündmusele. Vajaduse korral suunatakse kiirabi vajava üksiksündmuse puhul sündmuskohale esmast abi andma päästemeeskond või politsei. Teatele määratakse D-prioriteet, kui abivajaja seisund on eluohtlik ja esineb otsene oht tema elule. Tegemist on erakorralise meditsiini mõistes punase triaažikategooriaga patsiendiga. Sellisel juhul saadab Häirekeskus kiirabibrigaadi välja ühe minuti jooksul. Kui lähima vaba kiirabibrigaadi kohale jõudmise aeg on Häirekeskuse hinnangul kauem kui 15 minutit, tuleb varasem vähesema tähtsusega hädaabiteatele reageerimine katkestada. Kuna C-prioriteediga hädaabiteade tähendab, et abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla potentsiaalselt eluohtlik, on sellele reageerimine lubatud katkestada vaid juhul, kui kiirabibrigaadi juhi hinnangul võimaldab seda abivajaja seisund. Vajaduse korral suunatakse sündmuskohale esmast abi andma päästemeeskond või politsei. Kuigi käesoleva eelnõu lisa lubab Häirekeskusel abi väljasaatmisel vastavalt hädaabiteatele määratud prioriteedile viivitada, saadab Häirekeskus kõikide hädaabiteate prioriteetide puhul kiirabibrigaadi välja ikkagi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt käesoleva eelnõu lisas 1 kehtestatud lubatud aja jooksul. Näiteks tuleb kiirabibrigaad välja saata A-prioriteedi puhul kahe tunni ja B- prioriteedi puhul ühe tunni jooksul, kuid 2017. aastal saatis Häirekeskus kiirabibrigaadi välja A- ja B-prioriteediga hädaabiteadete puhul keskmisel 5,3 minuti jooksul.3 Lõikes 2 sätestatakse, et Häirekeskus määrab teatele hädaabiteate prioriteedi (st A-, B-, C-, D- prioriteedi) ainult sellisel juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabibrigaadi väljasaatmise vajadus selgunud. Kui tegemist on teavet andva ja reageerimist mittevajava teatega või kõne suunatakse konsulteerimiseks näiteks perearsti nõuandetelefonile, määratakse teatele mõni muu prioriteet, mis on kinnitatud Terviseamet käskkirjas, kuid sellisel juhul ei ole tegemist hädaabiteate prioriteediga käesoleva eelnõu mõistes. See võimaldab edaspidi vältida olukordi, kus Häirekeskusel on alati kohustus määrata teatele vähemalt A-prioriteet ja saata kiirabibrigaad välja, isegi kui see tüüpjuhtumite alusel ei ole põhjendatud. See muudatus aitab omakorda kasutada kiirabiressurssi sellistes olukordades võimalikult efektiivselt. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka SiMi määruse nr 26 § 5 lõige 4 käsitleb hädaabiteatena vaid seda teadet, mille korral selgub ohu hindamise tulemusel vajadus abi kohe välja saata. Paragrahvis 4 täpsustatakse kiirabibrigaadi väljasaatmist. Kõikide abiandjate väljasaatmine toimub vastavalt SiMi määruses nr 26 kehtestatud nõuetele ning seda käesolevas eelnõus otseselt ei dubleerita. Siiski täpsustatakse kiirabibrigaadi väljasaatmise tingimusi samal põhjusel, mida on kirjeldatud käesolevas seletuskirjas eelneva paragrahvi kohta. Lõikes 1 antakse konkreetne volitusnorm Terviseameti peadirektorile kinnitada käskkirjaga kiirabibrigaadi väljasõiduplaan. Väljasõiduplaanis peavad olema kajastatud Häirekeskuse 3 Allikas: Häirekeskuse andmed  6 kasutusse antud kiirabibrigaadide ja muude täiendavate brigaadide andmed ning nende kasutamise tingimused. Kui Häirekeskusel ei ole võimalik otsustada, kas või millist abi on vaja välja saata (näiteks on tegemist ebaselge probleemiga, mille lahendamise viisi oskab otsustada kiirabibrigaadi juht ise, või on vaja sündmuse lahendamiseks kaasata väljasõiduplaaniväliseid üksusi), annab Häirekeskus sellest teada sündmuskohale lähima kiirabibrigaadi juhile või kiirabi välijuhile, kes otsustab abi väljasaatmise. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka SiMi määruse nr 26 § 6 lõige 1 näeb ette, et Häirekeskus saadab abi välja Terviseameti kinnitatud väljasõiduplaani või abiandja otsuse alusel. Lõikega 2 kohustatakse kiirabibrigaadi pidevalt teavitama Häirekeskust oma asukohast ja tegutsemisvalmidusest. Tegemist on kehtivast määrusest tuleneva kohustusega. Sätte eesmärk on tagada, et Häirekeskus omaks pidevalt ülevaadet kõikide kiirabibrigaadide asukohast ja tegutsemisvalmidusest, et teada, milliseid kiirabibrigaade ja millises piirkonnas on võimalik välja saata. Selle kõige aluseks on omavaheline tihe teabevahetus. See tähendab seda, et kui Häirekeskus edastab tegutsemisvalmis kiirabibrigaadile hädaabiteate andmed, peab kiirabibrigaad kinnitama, et on teabest aru saanud ja alustanud liikumist sündmuskohale. Sündmuskohale jõudmisel ja abivajaja leidmisel tuleb kiirabibrigaadil sellest Häirekeskusele teada anda. Kui kiirabibrigaad sündmuskohale jõudes abivajajat ei leidnud, mis võib tähendada, et tegemist on olnud kas vale asukohaga või valeteatega või on abivajaja jõudnud sündmuskohalt ise lahkuda, tuleb ka sellest Häirekeskust teavitada. Selliste sündmuste puhul, kus sündmuskohal on rohkem kui üks abivajaja, tuleb kiirabibrigaadil Häirekeskusele jagada teavet, kui mitu abivajajat sündmuskohal on ja kui paljusid suudab ta ise abistada. Kui kiirabibrigaad vajab appi täiendavaid kiirabibrigaade või päästemeeskonda või politseid, palub ta Häirekeskusel saata välja täiendavaid abiandjaid, tuues välja ka põhjuse. Kui abivajaja on vajalik transportida edasi haiglasse, antakse ka sellest Häirekeskusele teada. Sündmuskohalt või haiglast lahkudes teavitab kiirabibrigaad sellest Häirekeskust. Üldjuhul vajab kiirabibrigaadi varustus sündmuse järel korrastamist ja sel ajal ei ole uusi hädaabiteateid võimalik vastu võtta. Peale varustuse korrastamist, olles uuesti tegutsemisvalmis, tuleb kiirabibrigaadil teavitada valmisolekust Häirekeskust, nimetades oma asukoha sellel momendil. Kui kiirabibrigaad korrastab varustust oma teeninduspiirkonnast väljaspool asuvas haiglas või mõnes teises kiirabibaasis, ei pea ta Häirekeskust oma tegutsemisvalmidusest teavitama kohe, kuid peab seda tegema hiljemalt oma teeninduspiirkonda jõudes, ent mitte alles kiirabibaasis. Oluline on, et kiirabibrigaad oleks võimalikult ruttu valmis vastu võtma uusi hädaabiteateid, kuid vältida tuleb olukordi, kus kiirabibrigaad reageeribki ainult väljaspool oma teeninduspiirkonda asuvatele sündmustele. Seda põhjusel, et kiirabibrigaadid on paigutatud üle Eesti teeninduspiirkondadesse selliselt, et abi kättesaadavus riigis oleks võimalikult ühtlane, mistõttu on vajalik, et kiirabibrigaad jõuaks tagasi ka oma teeninduspiirkonda. Lõikes 3 sätestatakse, et Häirekeskus saadab tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani, hädaabiteatele reageeriva või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi või kiirabi välijuhi otsuse alusel. See tähendab, et vaatamata sellele, et esmased juhised kiirabibrigaadide väljasaatmiseks standardolukordadeks on kinnitatud väljasõiduplaanis, ei ole kõiki olukordi ja nende lahendamiseks vajalikke ressursse võimalik ette näha. Seega on kiirabibrigaadi juhil lubatud talle teadaoleva teabe põhjal juba sündmusele reageerides või sündmuskohale jõudes vajaduse korral küsida appi täiendavaid kiirabibrigaade, mille kohene väljasaatmine ei olnud sätestatud väljasõiduplaanis. Sama õigus on ka kiirabi välijuhil kiirabilise tegevuse korraldamisel ulatuslikel sündmustel. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka SiMi määruse nr 26 § 6 lõige 1 näeb ette, et Häirekeskus saadab abi välja Terviseameti kinnitatud väljasõiduplaani või abiandja otsuse alusel. Lõikega 4 kohustatakse tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi Häirekeskuselt hädaabiteate andmete saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt käesoleva eelnõu lisas 1 kehtestatud aja jooksul.  7 Lisa 1 kohaselt peab kiirabibrigaad alustama väljasõitu alates Häirekeskuselt hädaabiteate andmete saamisest: 1) A-prioriteedi puhul 10 minuti jooksul; 2) B-prioriteedi puhul 5 minuti jooksul; 3) C-prioriteedi puhul 3 minuti jooksul; 4) D-prioriteedi puhul 1 minuti jooksul. Tegemist ei ole uue kohustusega, sest ka kehtiva kiirabi lepingu lisas 2 on samad sihttasemed määratud. Üldjuhul jäävadki väljasõidu alustamise ajad eelnõus kehtestatavate kriteeriumite piiresse. Näiteks 2017. aastal alustasid kiirabibrigaadid alates Häirekeskuselt hädaabiteate andmete saamisest väljasõitu A-prioriteediga hädaabiteadete puhul keskmiselt 2,4 minutiga, B- prioriteedi puhul keskmisel 2,16 minutiga, C-prioriteedi puhul keskmiselt 2 minutiga ja D-prioriteedi puhul keskmiselt 1,4 minutiga.4 Lõikes 5 sätestatakse, et tegutsemisvalmis kiirabibrigaadile hädaabiteate andmete edastamiseks kasutatava kutsungi kinnitab kiirabibrigaadi pidaja, kes teavitab sellest Häirekeskust. Kasutatava kutsungi sisu ja struktuur peab vastama käesoleva eelnõu lisas 2 kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus reguleerib kiirabibrigaadi kutsungi sisu ja struktuuri. Samadel alustel kiirabibrigaadide tähistamine kogu riigis võimaldab nii Häirekeskusel kui ka kriisiolukorras Terviseametil omada ülevaadet selle kohta, millise kvalifikatsiooniga brigaadid ja millises piirkonnas on sündmusele väljasaadetavad. Lõikes 6 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidajal tuleb Häirekeskust taasesitamist võimaldaval viisil viivitamata teavitada tegutsemisvalmis kiirabibrigaadi kutsungist, kui see muutub või kui lisaks olemasolevatele komplekteeritakse täiendav kiirabibrigaad. Samuti tuleb kiirabibrigaadi pidajal Häirekeskust teavitada, kui kiirabibrigaadid paigutatakse ajutiselt ümber, kiirabibrigaadide arvu suurendatakse või vähendatakse. Oluline on, et vastav teave edastatakse Häirekeskusele enne muudatuste tegemist. Säte tuleneb kiirabi lepingust ja selle eesmärk on tagada, et Häirekeskus omaks pidevalt asja- ja ajakohast ülevaadet kõikidest väljasaadetavatest kiirabibrigaadidest ja nende asukohast. Paragrahviga 5 reguleeritakse päästemeeskonna ja politsei väljasaatmist kiirabi vajavale sündmusele. Siinkohal ei ole mõeldud komplekssündmust, millele väljasõiduplaani kohaselt reageerivadki kõik kolm abiandjat, vaid kiirabi vajavat üksiksündmust, millele teised abiandjad tavajuhtudel ei reageeri ja appi minnakse vaid vajaduse korral. Lõikes 1 sätestatakse, et kui lähima vaba kiirabibrigaadi sündmuskohale jõudmiseks kuluv aeg alates hädaabiteate andmete saamisest on Häirekeskuse hinnangul pikem kui 15 minutit, on Häirekeskusel õigus abivajaja raske või eluohtliku seisundi korral saata sündmuskohale esmase abi andmiseks abivajajale lähim päästemeeskond või edastada hädaabiteate andmed Politsei- ja Piirivalveametile politsei väljasaatmise otsustamiseks. Tegemist ei ole täiesti uue õigusega, sest ka kehtiva määruse kohaselt võib Häirekeskus patsiendi eluohtliku seisundi korral vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädeva abivajajale lähemal asuva päästemeeskonna. Praktikas saadab Häirekeskus raskes või eluohtlikus seisundis (s.o C- ja D- prioriteediga hädaabiteated) abivajajale kiirabibrigaadi välja lähima vaba brigaadi põhimõttel, sõltumata teeninduspiirkonnast. Seega ei esine küll tavaolukorras juhuseid, kus riigis vaba kiirabibrigaadi üldse ei ole, kuid kvaliteetse abi andmise seisukohalt on oluline eelkõige sündmuskohale jõudmise aeg. Kehtiva kiirabi lepingu lisa 2 kohaselt peab kiirabibrigaad jõudma sündmuskohale C- ja D-prioriteediga hädaabiteate puhul alates hädaabiteate andmete saamisest sama valla või linna piires 90% juhtudest vähemalt 15 minutiga ja sealjuures peavad pooled juhtudest jääma alla kümne minuti; mujal piirkonnas 90% juhtudest 20 minutiga ja sealjuures peavad pooled juhtudest jääma alla 15 minuti. Üldjuhul jäävadki kohale jõudmise ajad alla 15 4 Allikas: E-kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul; ei hõlma Tallinna Kiirabi andmeid  8 minuti. Näiteks 2017. aastal jõudsid kiirabibrigaadid C-prioriteediga hädaabiteadete puhul alates hädaabiteate andmete saamisest sündmuskohale keskmiselt 10,59 minutiga ja D-prioriteediga hädaabiteate puhul keskmiselt 8,5 minutiga.5 Kui sündmuskohale saata kiirabibrigaad, mis asub raskes või eluohtlikus seisundis abivajajast mitmekümne minuti või tunni aja kaugusel, võib abi hilinemine põhjustada omakorda abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seega võib Häirekeskus käesolevas lõikes nimetatud erandjuhul saata abivajaja elu päästmiseks esmast abi andma päästemeeskonna. Samuti võib Häirekeskus edastada vastava teabe vajaduse korral ka Politsei- ja Piirivalveametile6, kes otsustab asjaolusid hinnates politseiressursi väljasaatmise. Lõikes 2 täpsustatakse, et kui abivajaja raske või eluohtliku seisundi korral on saadetud esmast abi andma päästemeeskond või politsei, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähima sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajakriteeriumile vastava kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale. See tähendab, et ka sellise sündmuse puhul saadetakse alati esimesel võimalusel välja kiirabibrigaad, sest päästemeeskond ja politsei tagavad ainult esmase abi andmise vastavalt oma pädevusele, kuid ei asenda kiirabi osutamist. Lõikega 3 lubatakse Häirekeskusel lisaks kiirabibrigaadile välja saata kiirabi vajavale sündmusele päästemeeskonna, kui abivajaja on raskes või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas või kui abivajaja on raskes või eluohtlikus seisundis ja võib eeldada probleeme abivajaja transportimisel. Tegemist ei ole täiesti uue õigusega, sest ka kehtiv määrus lubab Häirekeskusel päästemeeskonna välja saata koos kiirabibrigaadiga, kui patsient asub raskesti ligipäästetavas kohas või võib eeldada probleeme patsiendi transportimisel patsiendi suure kehakaalu tõttu. Eelkõige saadetakse päästemeeskond appi näiteks abivajaja allatoomiseks korrusmajast. Seda põhjusel, et kuigi kiirabibrigaad on 3-liikmeline, on enamjaolt vaid kiirabiautot juhtiv isik meessoost, samas kui päästemeeskonna liikmed on üldjuhul kõik meessoost isikud ning jaksavad kanderaami tassida. Siiski on päästemeeskond sellel hetkel seotud kiirabibrigaadi abistamisega ja neil ei ole võimalik reageerida võimalikule tekkivale päästesündmustele. Kuna kiirabi vajavate hädaabiteadete arv on kasvutrendis ja ka päästemeeskonna kaasamise hulk on suurenenud, on oluline kasutada päästeressurssi võimalikult efektiivselt. Seega täpsustatakse käesoleva eelnõuga, et päästemeeskond saadetakse kiirabibrigaadile appi vaid kriitilistel juhtudel ehk kui abivajaja on raskes või eluohtlikus seisundis (s.o C- ja D-prioriteediga hädaabiteated). Muudel juhtudel ei ole abivajaja seisund erakorraline, mistõttu vajadus haiglasse transportimiseks puudub või on abivajaja võimeline ise või toetamisel liikuma. Paragrahviga 6 reguleeritakse abiandjate ja Häirekeskuse kiirabialast koostööd sündmusel. Lõike 1 kohaselt on sündmuse juhil õigus kutsuda välja kiirabibrigaad ilma abivajajate kohta teavet omamata, et sündmusel tekkivate võimalike vigastuste korral tagada kiire kiirabi osutamine. Kuna ka ilma konkreetsete abivajajateta on pääste- ja politseisündmused, sh demineerimistööd, üldjuhul suure ohuga olukorrad ning seda eelkõige abiandjatele endale, on sündmuse juhil õigus kohe, enne kui keegi abivajajatest või kõrvalistest isikutest viga saab, kutsuda kiirabibrigaad sündmuskohale valmisolekusse. Ka kehtivas määruses on päästetöö juhil eespool kirjeldatud õigus ning käesoleva eelnõuga laiendatakse seda õigust ka demineerimistöö juhile ja politseisündmuse juhile. Lõikes 2 sätestatakse kiirabibrigaadi juhi kohustused sündmuskohal. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus reguleerib kiirabibrigaadi juhi kohustusi sündmuskohal. Käesolev eelnõu laiendab kiirabibrigaadi juhi kohustusi sündmuskohal ka politseisündmustele, kuna koostöö nende lahendamisel toimub samade põhimõtete alusel. 5 Allikas: E-kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul; ei hõlma Tallinna Kiirabi andmeid 6 Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja politseiressursi, Häirekeskus saadab välja pääste- ja kiirabiressursi  9 Eelnõu kohaselt peab kiirabibrigaadi juht esmalt sündmuskohale jõudes teavitama sellest sündmuse lahendamise eest vastutavaid abiandjaid, kelleks vastavalt sündmuse iseloomule võivad olla kas päästemeeskond, demineerijad või politsei. Nemad omakorda saavad sellest teavitada sidevahendite kaudu sündmuse juhti. Kui kiirabibrigaad ei saa sündmuskohale jõudes kohe sündmuse lahendamise eest vastutavate abiandjatega kontakti, sest kiirabibrigaad ohutsooni ise ei sisene, peab ta oma kohale jõudmisest teavitama Häirekeskust, kes omakorda teavitab sellest sidevahendite kaudu sündmuse juhti. Oluline on, et sündmuse juht oleks teadlik, milline ressurss on sündmuskohale saabunud ja sündmuse lahendamiseks kaasatav. Kuna sündmuse kui terviku lahendamise eest vastutab sündmuse juht ja ülejäänud, sh kiirabibrigaadid, on kaasatud selle lahendamisse vastavalt oma pädevusele, tuleb kiirabibrigaadi juhil alluda sündmuskohal sündmuse juhile. Ka päästeseaduse § 6 lõike 3 kohaselt alluvad kõik päästesündmusel osalevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud päästetöö juhile ja demineerimistöö juhile. Siiski ei juhi sündmuse juht ise kiirabilist tegevust sündmuskohal ega vastuta abivajajale osutatava kiirabi eest. See jääb kiirabibrigaadi juhi pädevusse. Seetõttu on oluline, et kiirabibrigaadi juht teavitaks regulaarselt sündmuse juhti või sündmuse lahendamise eest vastutavaid abiandjaid oma tegevusest sündmuskohal ja annaks vajaduse korral ka kiirabilist nõu sündmuse lahendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks. Eraldi rõhutatakse, et kiirabibrigaad võib lahkuda sündmuskohalt vaid sündmuse juhi loal. Praktikas on esinenud olukordi, kus kiirabibrigaad lahkub teavitamata sündmuskohalt. Sõltumata sellest, kas iga kiirabibrigaadi kohta on üks abivajaja või on abivajajaid rohkem kui kiirabibrigaade ja seetõttu tuleb tavapärane kiirabi osutamine ümber korraldada, on oluline, et sündmuse juhil oleks siiski asja- ja ajakohane ülevaade sündmuse lahendamise ressurssidest. Lõikega 3 täpsustatakse, et kui sündmuskohale saabub esimesena enne teisi abiandjaid kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust. Sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja saabumisel sündmuskohale annab kiirabibrigaadi juht ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest. Hädaabinumbrile 112 saabuv teave sündmuse kohta võib olla puudulik või ebatäpne, mistõttu aitab sündmuskohalt täpsema teabe edastamine hinnata uuesti sündmuse asjaolusid ja saata vajaduse korral välja täiendavaid ressursse või tühistada välja saadetud üleliigset ressurssi. Kuigi eelnõu näeb ette, et kiirabibrigaad alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust, ei tähenda see seda, et kiirabibrigaad peab enda liikmeid ohtu seades igal juhul alustama abi andmist, vaid tal on õigus vajaduse korral ka abi andmise alustamisega viivitada. Samas, kui on võimalik juba abi andmist alustada, tuleb seda ka teha. Lisaks tuleb kiirabibrigaadi juhil sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja saabumisel sündmuskohale anda ülevaade sündmuse käigust ja seni rakendatud meetmetest selleks, et oleks tagatud sündmuse järjepidev lahendamine. Lõige 4 lubab kiirabibrigaadil viivitada abi andmisega kuni päästemeeskonna või politsei saabumiseni, kui sündmuskohal esineb oht kiirabibrigaadi liikme elule või tervisele näiteks tulekahju (päästesündmus) või massilise rahutuse (politseisündmus) vms sündmuse tõttu. Kiirabibrigaadil ei ole pädevust alustada ohutsoonis nimetatud sündmuste iseseisvat lahendamist, mistõttu on oluline esmalt tagada enda kui abiandja ohutus, et olla valmis esimesel võimalusel alustama kiirabi osutamist abivajajatele. Paragrahvis 7 reguleeritakse kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseameti koostööd sündmusel. Tegemist on kiirabialase koostöö mõistes küll uute sätetega, kuid nende aluseks on VV määrus nr 5 ja toimiv praktika. Lõikega 1 reguleeritakse kiirabibrigaadide koostööd sündmusel, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi, kuid tegemist ei ole ulatusliku sündmusega, mistõttu juhtimisgruppi või staapi sündmuse lahendamiseks ei moodustata. Kuigi olukord on lahendatav tavaressurssidega, on siiski oluline, et määratud oleks isik, kes vastutab kiirabilise tegevuse koordineerimise ja korraldamise eest ning kellel on selleks õigus anda vajaduse korral korraldusi ka teistele sündmuskohale  10 saabunud kiirabibrigaadidele, sh nii enda asutuse kui teise kiirabibrigaadi pidaja brigaadidele. Eelnõu sätestab, et selleks isikuks on esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellest saab VV määruse nr 5 § 13 lõike 1 punkti 4 kohaselt sündmuskoha meedik. Lõikega 2 reguleeritakse kiirabibrigaadide koostööd sündmusel, mille lahendamiseks on moodustatud juhtimisgrupp või sündmuskoha staap. VV määruse nr 5 § 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt tuleb kiirabiteenuse osutajal määrata juhtimisgruppi ja sündmuskoha staapi päästetöö juhi korraldusel oma esindaja. Keda täpselt sinna määratakse, ei ole õigusruumi tasandil sätestatud, mistõttu puudub õigusselgus selle isiku kohustustes ja õigustest teiste kiirabibrigaadide üle. Seega sätestatakse käesoleva eelnõuga, et juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamisel on kiirabilise tegevuse eest vastutavaks isikuks teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellest kiirabibrigaadi pidajal on kohustust tagada kiirabi välijuhtimine vastavalt Terviseameti kinnitatavale käskkirjale, ja kellest saab VV määruse nr 5 § 13 lõike 1 punkti 2 kohaselt vastutav meedik, või kiirabi välijuht. Kiirabibrigaadi pidajad, kes kiirabi välijuhtimise võimekust tagama ei pea, peavad siiski tagama, et nende kiirabibrigaadi juhtidel on pädevus korraldada kiirabilist tegevust madalama taseme sündmustel, kus juhtimisgruppi või staapi ei moodustata. See tähendab, et juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamisel kohustus oma esindajat sinna määrata ei teki. Seda põhjusel, et Eestis on vähe selliseid sündmuseid, kus moodustatakse juhtimisgrupp või staap, seega on piiratud ressursi juures otstarbekas koondada juhtimisalane pädevus teatud hulgale isikutele, kellel on kohustus korraldada kiirabilist tegevust kõikidel oma vastutuspiirkonnas toimuvatel sündmustel. Lõikes 3 kehtestatakse teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi ja kiirabi välijuhi õigused ja kohustused kiirabilise tegevuse korraldamiseks olukorras, kui on moodustatud sündmuse lahendamiseks juhtimisgrupi või sündmuskoha staap. Tegemist ei ole uue õigusega, sest VV määruses nr 5 on kehtestatud samad põhimõtted päästesündmuse lahendamisel. Kuna käesoleva eelnõu mõistes ei piirduta ainult päästesündmusel kiirabilise tegevuse korraldamisega, vaid sätteid laiendatakse ka politseisündmusele, mille lahendamiseks eraldi koostöö korda õigusruumi tasandil ei ole kehtestatud, siis tuuakse olulisemad põhimõtted ka käesolevasse eelnõusse. Juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamisel tuleb selle tegevusse reageerida sidevahendite kaudu koheselt ja olla valmis sündmuse juhi korraldusel minema kohale mitte hiljem kui ühe tunni jooksul. Kiirabilise tegevuse korraldamiseks tuleb esmalt hinnata, kui palju abivajajaid sündmuskohal on ja milline on nende seisund ning kutsuda vajadusel Häirekeskuse kaudu täiendavaid kiirabibrigaade. Siinkohal mõeldakse tavapäraseid kiirabibrigaade, mida on riigis kokku 102 ja projektipõhiselt käivitatud täiendavaid brigaade, kuid mitte lisabrigaade, mille aktiveerimiseks on vajalik Terviseameti luba. Seejärel tuleb kindlaks määrata sündmuse lahendamisesse kaasatud kiirabibrigaadide koostöö ja tööjaotus ehk, kes mille eest vastutab. Samuti tuleb määrata sündmuse lahendamisel kiirabi osutamiseks vajalikud punktid ja alad (n.o kannatanute kogumispunkt, ravipunkt ja mittekannatanute kogumispunkt). Kuna kiirabibrigaadide peamine roll on abivajajatele kiirabi osutamine, siis on oluline koguda ja edastada teavet abivajajate kohta sündmuse juhile ja Terviseametile. Sündmuse juht vajab asja- ja ajakohast ülevaadet kogu sündmuse lahendamisest, sh kiirabilisest tegevusest, ja Terviseamet vajab teavet selleks, et hinnata, kas olukorra lahendamiseks on vaja rakendada vastavalt tervishoiu valmisoleku tasemetele lisameetmeid. Lisaks tuleb korraldada sündmuskohal triaaži teostamist, samuti abivajajatele ja vajadusel teistele abiandjatele kiirabi osutamist ning nende transporti haiglasse, sh teavitada haiglat sinna transporditavatest abivajajatest. See ei tähenda, et vastutav isik ise teostaks triaaži või transpordiks abivajajaid haiglasse, kuid ta peab andma üldiseid suuniseid ja omama pidevalt asja- ja ajakohast olukorra ülevaadet. Vastutaval isikul tuleb pidevalt hinnata, kas planeeritud kiirabi osutamine on vastavuses olukorrale või mitte, sealjuures jälgides kõikide sündmuse lahendamisesse kaasatud kiirabibrigaadide  11 ülesannete täitmist. Kogu tegevus tuleb dokumenteerida ja selgelt peab olema arusaadav, miks mingeid otsuseid tehti või tegemata jäeti. Kuna ulatuslike sündmuste puhul ja kriisiolukorras võib olla lisaks juhtimisgrupile ja sündmuskoha staabile moodustatud ka regionaalne või riiklik staap, siis tuleb tagada kõrgema tasandi juhtimisstruktuuri otsuste elluviimine. Lisaks korraldab vastutav isik oma valdkonnas raadioside pidamist sündmuskoha ja juhtimisgrupi või staabi vahel. Lõikega 4 täiendatakse kiirabi välijuhi õigusi ja kohustusi, mis kehtivad kiirabilise tegevuse korraldamiseks vaid kiirabi välijuhile, kuid mitte teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhile. Kuna kiirabi välijuhi ettevalmistus sündmuse lahendamist korraldada on võrreldes kiirabibrigaadi juhiga põhjalikum, on tal ka rohkem õigusi ja kohustusi. Kuigi regionaalse staabi moodustamise korral tuleb Terviseametil määrata sinna oma esindaja, võib Terviseamet enda asemel volitada kontaktisikuna ka kiirabi välijuhi. See on eelkõige oluline, kui samal ajal luuakse sündmuse või paralleelselt toimuvate sündmuste lahendamiseks ka riiklik staap. Samas peab Terviseamet sellel hetkel hindama, kas kiirabi välijuhi roll on madalama taseme juhtimisstruktuuris olulisem või mitte. Lisaks võimaldatakse kiirabi välijuhil aktiveerida ka lisabrigaade, mille tagamise kohustus on SoMi määruse nr 131 alusel kõikidel kiirabibrigaadi pidajatel oma kolme kiirabibrigaadi kohta. See tähendab, et riigis on kokku 32 lisabrigaadi, mida on võimalik lisaks tavapärasele ressursile aktiveerida. Kuigi lisabrigaadide käivitamiseks on vajalik Terviseameti luba, võib Terviseamet käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatavas käskkirjas anda kiirabi välijuhile eelloa oma vastutuspiirkonnas lisabrigaadide aktiveerimiseks ulatuslikel sündmustel või kriisiolukorras. Eesmärk on tagada võimalikult operatiivne olukorra lahendamine. Lõikes 5 sätestatakse, et teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused juhtimisgrupis või sündmuskoha staabis kehtivad seni, kuni kiirabi välijuht võtab kiirabilise tegevuse korraldamise sündmusel üle. See ei tähenda, et kiirabi välijuht peab alati ise füüsiliselt juhtimisgruppi või sündmuskoha staapi minema, kuid sellisel juhul peab ta olema juhtgrupi või staabiga ühenduses sidevahendite kaudu ja vajaduse korral määrama omale füüsiliselt juhtimisgrupis või staabis kohal oleva kontaktisiku. Lõikega 6 antakse volitusnorm Terviseameti peadirektorile kinnitada käskkirjaga kiirabi välijuhtide arv, nende vastutuspiirkond, nõuded vajalikule varustusele ja täpsem töökord, mis lähtub käesolevas eelnõus sätestatud kiirabi välijuhi õigustest ja kohustustest. Nimetatud haldusakt tuleb Terviseametil eelnevalt kooskõlastada Eesti Haigekassaga kui kiirabi ja kiirabi välijuhtimise võimekuse rahastajaga. Kiirabi välijuhtide arvu kinnitamisel tuleb arvesse võtta teiste koostööpartnerite juhtimisstruktuuri loogikat, näiteks on pääste- ja politsei juhtimisstruktuur jagatud 4 regiooni; piirkondlikke erinevusi ehk mis piirkondades elab rohkem inimesi ja kui palju on konkreetses piirkonnas olnud varasemalt ulatuslikke sündmusi, samuti piirkondlikke eripärasid, näiteks saared ja nende ligipääsetavus jne; lisaks kiirabibrigaadi pidajate võimekust ja pädevust vastav valvering luua ehk, et kiirabi välijuhtimise võimekust peaksid tagama eelkõige sellised kiirabibrigaadi pidajad, kellel on olemas selleks koolituskeskused ja piisav arv kiirabibrigaade, et ulatuslikel sündmustel oleks alati tagatud, et kiirabi välijuhtimise võimekust omava kiirabibrigaadi pidaja kiirabibrigaad reageeriks samuti sündmusele. Sellisteks kiirabibrigaadi pidajateks on eelkõige Tartu Kiirabi (23 kiirabibrigaadi koos oma koolituskeskusega), Tallinna Kiirabi (22 kiirabibrigaadi koos oma koolituskeskusega) ja Põhja- Eesti Regionaalhaigla (14 kiirabibrigaadi koos oma koolituskeskusega), ning kiirabibrigaade arvu arvesse võttes ka Karell Kiirabi (18 kiirabibrigaadi). Kuna kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise kehtestab TTKS § 171 lõike 2 alusel Terviseameti peadirektor käskkirjaga, siis tuleb ka kiirabi välijuhi vastutuspiirkonna määramisel neid arvesse võtta selleks, et ühe kiirabibrigaadi pidaja teeninduspiirkond ei satuks mitme kiirabi välijuhi vastutuspiirkonda. Vastasel juhul puudub selgus, millisele kiirabi välijuhi korraldustele konkreetselt tuleb alluda.  12 Lõikes 7 sätestatakse, et tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ja regionaalse või riikliku staabi moodustamisel vastutab sündmusel kiirabilist tegevuse korraldamise eest Terviseamet. Kuna regionaalse ja riikliku staabi moodustamisel on tegemist väga ulatusliku sündmusega või kriisiolukorraga, on tervishoiuteenuste, sh kiirabi osutamist ümber korraldavad õigused lähtuvalt valmisoleku tasemetest Terviseametil. Tegemist ei ole sisuliselt uue õigusega, sest VV määruse nr 5 kohaselt peab Terviseamet määrama oma esindaja regionaalsesse ja riiklikku staapi, kuid kuni 2017. aasta tervishoiu valmisoleku tasemete regulatsioonini ei olnud Terviseametil õiguslikke hoobasid korraldada vajaduse korral teenuse osutamist ümber tsiviilkriisides. Paragrahvis 8 sätestatakse abivajaja haiglasse transportimise kord. Tegemist ei ole uue õigusega, kuna samu põhimõtteid reguleerib ka kehtiv määrus. Lõikega 1 kohustatakse erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutavat haiglat (edaspidi haigla) tagama: 1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks kiirabibrigaadi ja vajaduse korral Häirekeskusega abivajaja saabumisest etteteatamiseks; 2) kiirabibrigaadile ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule; 3) kiirabibrigaadile võimaluse kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks. Säte kehtib vaid neile haigla pidajatele, kellel on võimekus osutada nõuetele vastavat erakorralist meditsiiniabi. Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ kohaselt võivad erakorralist meditsiiniabi osutada piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla ja kohalik haigla. Vabariigi Valitsus on sellisteks haiglateks kinnitanud järgmised haiglavõrgu arengukava loetellu kuuluvad asutused: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla (piirkondlikud haiglad); AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla (keskhaiglad); AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Raplamaa Haigla (üldhaiglad); SA Jõgeva Haigla (kohalik haigla). Erihaigla, taastusravihaigla ja TTKS §-s 251 nimetatud õendushaigla erakorralist meditsiiniabi ei osuta ning neile käesolev kohustus ei laiene. Seega peavad eespool nimetatud haiglad tagama, et nad saavad olla kiirabibrigaadiga või teatud olukordades vajaduse korral ka Häirekeskusega ühenduses kas mobiil- või raadioside kaudu. Säte on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatava kohustusega, mille kohaselt peab kiirabibrigaad teavitama haiglat sinna transporditavast raskes või eluohtlikus seisundis abivajajast. See tähendab, et haiglal peab olema võimekus ka teavet vastu võtta. Samuti peab haigla tagama, et kiirabibrigaadil oleks abivajaja saabudes ohutu ja vaba juurdepääs haigla sissepääsule. Lisaks tuleb haiglal tagada, et kiirabibrigaadil oleks võimalus oma liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks. Käesolev säte on eelkõige oluline nendel juhtudel, kui kiirabibrigaad peab transportima abivajaja oma teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse haiglasse. Kui tavapäraselt korrastatakse varustust siis, kui jõutakse tagasi kiirabibaasi, mis sellistel juhtudel võib asuda enam kui ühe tunni kaugusel, on kiirabiressursi kasutamise optimeerimise seisukohalt oluline, et kiirabibrigaad saaks oma teeninduspiirkonda tagasi jõudes olla juba tegutsemisvalmis. Lõikega 2 kohustatakse kiirabibrigaadi teavitama haiglat sinna transporditavast raskes või eluohtlikus seisundis abivajajast juhul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada. Sätte eesmärk on anda haiglale aega valmistuda abivajaja vastuvõtmiseks. Samuti toetab see käesoleva eelnõu § 9 lõikes 1 kehtestatava nõude rakendamist selliselt, et haiglal on valmisolek kiirabibrigaadilt abivajaja vastu võtta viivitamata või maksimaalselt kuni 10-minutilise ooteajaga. Lisaks jääb haiglale aega edasiste haiglasiseste toimingute planeerimiseks vastavalt abivajaja seisundile. SoMi määruse nr 9 kohaselt võib olla näiteks kollase triaažikategooria patsiendi (s.o abivajaja, kelle seisund on erakorraline, kuid stabiilne) ooteaeg arstini 60 minutit, samas kui punase triaažikategooria patsient (s.o abivajaja, kelle seisund on eluohtlik) peab saama arstile  13 viivitamata. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada, et haigla saaks abivajaja vastuvõtmiseks planeeritud ressursid vabastada. Üldjuhul teavitab kiirabibrigaad haiglat sinna transporditavast abivajajast ise, kuid juhul, kui tegemist on näiteks masskannatanutega olukorraga, kus kiirabiressurss on abiandmisega sündmuskohal hõivatud, võib olla erandina kokku lepitud, et haiglat teavitab sinna transporditavatest abivajajatest näiteks Häirekeskus või kiirabi välijuht. Paragrahvis 9 reguleeritakse abivajaja haiglale üleandmist. Tegemist ei ole uue õigusega, kuna samu põhimõtteid reguleerib ka kehtiv määrus, v.a käesoleva paragrahvi lõige 1. Lõikega 1 kohustatakse haiglat võtma haiglasse transporditava abivajaja vastu viivitamata, kuid mitte pikema kui 10-minutilise ooteajaga. Tegemist on uue kohustusega, kuna praktikas esineb olukordi, kus kiirabibrigaad ootab erakorralise meditsiini osakonnas tunde enne, kui saab abivajaja haiglale üle antud. Samal ajal ei ole võimalik kiirabibrigaadil reageerida uutele hädaabiteadetele, mis omakorda ohustab kiirabi toimepidevuse tagamist. Oluline on, et haigla võtaks iga abivajaja kiirabibrigaadilt vastu viivitamata, maksimaalselt kuni 10-minutilise ooteajaga, kuid edasised haiglasisesed toimingud tehtaks selles ajaplaanis, mis vastab abivajaja seisundile. Lõikes 2 täpsustatakse, et abivajaja võtab haiglas vastu valvearst, valveõde või edaspidi ka triaažiõde. Tegemist on praktikas toimiva korraldusega. Lisaks peab olema märgitud haigla vormistatud dokumendile abivajaja ülevõtmise kuupäev ja kellaaeg. Ka kiirabibrigaadi juht peab omakorda märkima kiirabikaardile abivajaja üleandmise kuupäeva ja kellaaja (lõige 3). Nii haigla poolt vormistatud dokument kui ka kiirabikaart võivad olla elektroonilised. Lõikega 4 kohustatakse kiirabibrigaadi juhti andma suusõnalisi selgitusi anamneesi ja abivajajale tehtud toimingute kohta abivajaja vastuvõtjale, kelleks võib olla valvearst, valveõde või triaažiõde. See tagab abi andmise järjepidevuse, kuni haiglas koostatakse abivajaja seisundi kohta täidetud dokumentatsiooni põhjal täpsem tegevus- ja raviplaan. Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse, et kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad ning haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad. Mõlemad dokumendid võivad olla vormistatud elektroonselt. Oluline on, et üleantavad ja ülevõetavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad omavahel kattuksid. Paragrahvis 10 sätestatakse haigla ja kiirabibrigaadi pidaja vaheline teabevahetus. Selle kohaselt peab haigla teavitama kiirabibrigaadi pidajat, kui haiglas ilmneb, et kiirabibrigaad on teinud diagnostilise või ravivea (punkt 1). See on oluline vigadest õppimiseks ja seeläbi kvaliteedi parandamiseks. Samuti tuleb haiglal teavitada kiirabibrigaadi pidajat, kui haiglas tehtud uuringute käigus leitakse, et kiirabibrigaadi toodud abivajaja võib olla või on potentsiaalselt ohtliku nakkushaiguse kandja ning on oluline läbi teha kiirabibrigaadi liikmete profülaktiline ravikuur või teha kiirabiautole ja kasutatud varustusele täiendav desinfektsioon (punkt 2). Selle sätte eesmärk on tõkestada nakkushaiguste edasi levimist. Paragrahvis 11 esitatakse kiirabi välijuhi rakendussäte, mille kohaselt kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud kiirabi välijuhi õiguseid ja kohustusi alates 1. juulist 2019. a ning seni kaua täidab seda rolli teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht. Säte on seotud kiirabi väijuhtimist puudutava Terviseameti peadirektori käskkirja andmise kohustuse jõustumisega 1. juulist 2019. a selleks, et jätta Terviseametile ja kiirabibrigaadi pidajatele piisavalt aega ettevalmistavateks tegevust. Seetõttu tuleb eelnõus ka vastav üleminekuperiood ette näha. Lisaks tähendab see, et alates 1. juulist 2019. a peab olema kehtestatud vähemalt üks kiirabi välijuhi valvering. Paragrahviga 12 tunnistatakse seni kehtinud Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ kehtetuks ja asendatakse käesoleva määruse eelnõu terviktekstiga. Tegemist on normitehnilise muudatusega.  14 Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos vastava TTKS § 17 lõike 2 muudatusega, millega antakse alus hõlmata määrusesse edaspidi ka Terviseamet. Kiirabi väijuhtimist puudutava Terviseameti haldusakti andmise kohustus jõustub 1. juulil 2019. a eelpool nimetatud põhjusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on otseselt kiirabibrigaadi pidajad ja haiglad, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Terviseamet, kes teevad omavahel kiirabialast koostööd käesoleva eelnõu alusel. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Muudatustega kaasneb mõju ka Eesti Haigekassale, kes rahastab tervishoiuteenuste osutamist, sh kiirabi ja haiglas osutatavat erakorralist abi. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse eelnõu rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud; mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale; mõju riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1–4.4. 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad Alates 2014. aastast tegutseb Eestis 11 kiirabiasutust, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi lepingu ning kelle kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja tegutsemisvalmid kiirabi vajavatele hädaabiteadetele. Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Nimetatud kiirabibrigaadi pidajad moodustavad ligikaudu 40% kõikidest asutustest7, kes omavad kehtivat tegevusluba kiirabi osutamiseks, mistõttu võib hinnata mõjutatud sihtrühma suureks. Käesolev eelnõu olulisi muutusi kiirabibrigaadi pidajatele kaasa ei too, sest nii kehtiv määrus, SiMi määrus nr 26, VV määrus nr 5 kui kiirabi lepingud sätestavad kiirabialase koostöö puhul samu põhimõtteid. Mõningaid muudatusi toob kaasa kiirabilise tegevuse korraldamise reguleerimine, sest edaspidi on kohustatud võtma juhtrolli vastavalt esimesena või teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht või kiirabi välijuht. Ülejäänud kiirabibrigaadide liikmed, olenemata oma juriidilisest tööandjast, peavad lähtuma kiirabilist tegevust korraldava isiku korraldustest. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib hinnata muudatuse mõju esinemise ulatust siiski väikeseks, sest praktikat arvestades ei ole tegemist täiesti uue kohustusega, vaid ka praegu toimub pääste- ja politseisündmuste lahendamisel kiirabi osutamine vastutava meediku koordineerimisel. Seni ei 7 Allikas: Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/?  15 ole aga vastutava meediku määramine toimunud ühtsete printsiipide alusel ja sellest tulenevalt ei ole alati suudetud igal sündmuskohal tagada omavahelist sujuvat koostööd. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata samuti väikeseks, sest enamik kiirabi vajavatest hädaabiteadetest on üksikjuhtumid. Seda kinnitab ka Häirekeskuse statistika8, mille kohaselt on 63% kõikidest hädaabikõnedest seotud kiirabisündmustega, 31% politseisündmustega ja 6% päästesündmustega. Samas on mitu kiirabibrigaadi kaasatud eelkõige politsei- ja päästesündmustele, kuid mitte kõikide sündmuste puhul (näiteks vargustele reageerib ainult politsei jne). Muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, sest kõikidel osapooltel, sh kiirabibrigaadidel endil, on selge arusaam, kes vastutab kiirabilise tegevuse korraldamise eest sündmuskohal ning millised on selle isiku kohustused ja õigused. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatused olulised – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatustega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Sihtrühm II: haiglad, kes osutavad erakorralist abi ehk haiglavõrgu arengukava haiglad Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ järgi kuuluvad haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu kolm piirkondlikku haiglat (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla), neli keskhaiglat (AS Ida- Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla), 11 üldhaiglat (AS Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Raplamaa Haigla) ja üks kohalik haigla (SA Jõgeva Haigla). Kuna vaid need haiglad osutavad nõuetele vastavat erakorralist abi ning neile kuulub enamik statsionaarse eriarstiabi osutamiseks mõeldud voodikohtadest, võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. Kavandatavad muudatused olulisi muutusi haiglatele kaasa ei too, sest ka kehtiv määrus reguleerib samu põhimõtteid. Mõningaid muudatusi toob kaasa kiirabibrigaadilt abivajaja vastuvõtmise ajakriteeriumi kehtestamine, sest edaspidi ei ole lubatud jätta kiirabibrigaadi mitmeks tunniks koos abivajajaga ootama. Tervise Arengu Instituudi andmetel võtsid nimetatud haiglad 2017. aastal vastu kokku 472 291 erakorralist patsienti.9 Kiirabibrigaad transpordib haiglasse umbes 40% kiirabi vajavatest abivajajatest, s.o ligikaudu 110 000 abivajajat aastas. Seega võib mõju ulatust ja sagedust hinnata keskmiseks. Muudatusega võib kaasneda haiglale mõningane negatiivse iseloomuga mõju, sest haiglatel tuleb läbi mõelda oma erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus selliselt, et kiirabibrigaadi poolt toodud abivajaja suudetakse vastu võtta maksimaalselt 10-minutilise ooteajaga. Samas kaasneb nii abivajajatele kui ka kiirabibrigaadidele positiivne mõju, sest abivajaja saab kiiremini vajalikku abi ja kiirabibrigaad vabaneb järgmisteks sündmusteks. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, mõju esinemise ulatus väike ja selle avaldumise sagedus on keskmine ning muudatusega võib kaasneda mõningane negatiivse iseloomuga mõju. Sihtrühm III: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 16 lõige 2 sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 8 Allikas: Häirekeskuse statistika http://häirekeskus.ee/et/hairekeskus/statistika/112-hadaabisundmused/ 9 Allikas: Tervise Arengu Instituut http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__11HAHaiglad/HH05.px/table/tab leViewLayout2/?rxid=d8cea690-9aeb-4031-81ad-60c4f06cee48  16 rahvaarv 1 319 13310, lisaks külastas 2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)11. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist vajavad abi, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid hädaabiteateid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks, mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust aga väikeseks. Lisaks ei kaasne muudatusega negatiivse iseloomuga mõjusid, vaid pigem positiivne mõju, sest eelduste kohaselt saavad abivajajad muudatuste rakendamise järel kiiremini koordineeritud abi. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju majandusele Käesoleva eelnõuga kaasneb majanduslik mõju eelkõige nendele kiirabibrigaadi pidajatele, kes peavad rakendama kiirabi välijuhti vastavalt käesolevas eelnõus kehtestatud nõuetele ja töökorrale (n.o suuremad kiirabibrigaadi pidajad). Ülejäänud kiirabibrigaadi pidajad on kaudselt mõjutatud. Kiirabi välijuhtimise võimekuse puhul saab olema Eesti Haigekassa poolt rahastatava teenusega kavandatava kehtestatava tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“ eelnõu alusel ja arvesse võetakse kiirabibrigaadi pidaja võimekust vastav valvering luua. Seega võib lugeda mõjude hindamise kriteeriumite alusel muudatuse mõju oluliseks – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on keskmised, kuid muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. 4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu rakendamise järel paraneb pääste- ja politseisündmustel kiirabialane koostöö, mis toetab omakorda ka sündmuse kiiremat ja tulemuslikumat lahendamist. Seega avaldab eelnõu kaudselt positiivset mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm I: Terviseamet Terviseamet korraldab kiirabi osutamist ja tervishoiu valmisolekut kriisiolukordadeks ning koordineerib vältimatu abi osutamise tagamist eespool nimetatud olukordades. Terviseameti struktuuris on peamiselt mõjutatud sihtrühmadeks peadirektori vastutusvaldkond ja erakorralise meditsiini osakond, kus töötab kokku seitse inimest. Nimetatud töötajad moodustavad ligikaudu 5% kõikidest Terviseameti töötajatest12, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Kiirabi korralduslik roll, mida käesolevas eelnõus täpsustatakse, tuleneb nii TTKS-st, VV määrusest nr 5, SiMi määrusest nr 26 kui ka kiirabi lepingust, mistõttu ei ole Terviseameti jaoks tegemist otseselt uute kohustustega. Uue kohustusena lisandub küll kiirabi välijuhi väljaõppe programmi, arvu, vastutuspiirkonna, varustuse nõuete ja töökorra kinnitamine, kuid kuna tegemist ei ole igapäevase ega ka iga-aastase tegevusega, võib eelnõu rakendamisega kaasneva mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks. 10 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad 11 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+ %28KUUD%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2 12 Allikas: Terviseameti töötajate nimekiri http://www.terviseamet.ee/info/tootajate-kontaktid.html  17 Kiirabi välijuhi rakendamisega kaasneb Terviseametile positiivne mõju, sest madalamal tasandil kiirabilist tegevust korraldava juhtimisalase pädevusega isik suurendab kiirabisüsteemi valmisolekut ulatuslikeks sündmusteks ja kriisiolukordadeks. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed ning muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Sihtrühm II: Häirekeskus Häirekeskus võtab vastu kõiki hädaabinumbrile 112 saabuvaid teateid, menetleb neid ja saadab välja päästeressurssi ja kiirabibrigaade. Mõjutatud sihtrühmaks on päästekorraldajad, keda igal ajahetkel on tööl 17 ning kes iga päev võtavad vastu hädaabikõnesid terves riigis. Samuti töötavad Häirekeskuses logistikud, kes omavad ülevaadet kiirabiressursi hõivatusest ja annavad vastavalt kiirabibrigaadidele väljasõidukorraldusi (Lõuna, Ida ja Lääne keskuses korraga tööl üks logistik, Põhja keskuses kaks logistikut) ning igas keskuses on valvevahetuse vanem, kes koordineerib Häirekeskuse tööd. Igal ajahetkel tööl olevate Häirekeskuse töötajate arv, keda muudatus mõjutab, on ligikaudu 12% kogu Häirekeskuse töötajaskonnast, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata keskmiseks. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju esinemise ulatust hinnata väikeseks, sest Häirekeskus lähtub kiirabi vajavate hädaabiteadete menetlemisel ja kiirabibrigaadide väljasaatmisel kehtivatest üldistest põhimõtetest, kuni Terviseamet ei anna kriisiolukorras teisi juhiseid. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata suureks, sest Häirekeskuse igapäevatööst moodustavad kiirabi vajavad hädaabiteated 63%. Kavandatavate muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, vaid kehtiva määruse kaasajastamine ja SiMi määrusega nr 26 vastavusse viimine toob Häirekeskuse töösse õigusselgust. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju on oluline – mõjutatud sihtrühm on keskmine, mõju avaldumise ulatus on küll väike, kuid selle esinemise sagedus on suur, samas ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid. Sihtrühm III: Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet ehk teised abiandjad Kavandatavate muudatustega kaasneb mõju kõikidele Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti üksustele, kes teevad kiirabialast koostööd kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseametiga, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju esinemise ulatust hinnata väikeseks, sest eelkõige täpsustab käesolev eelnõu SiMi määruses nr 26 ja VV määruses nr 5 kehtestatud korda. Lisaks on võetud eelnõu aluseks nii kehtiv määrus, kiirabi leping kui ka praktika. Mõju sagedust võib pidada suureks, sest kiirabialast koostööd tehakse tavaolukorras iga päev. Eelnõu rakendamisega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, vaid paraneb omavaheline koostöö nii üksiksündmustel kui ka ulatuslikel sündmustel ja kriisiolukordades. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, mõju avaldumise ulatus on küll väike, kuid selle esinemise sagedus on suur, samas ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid. Sihtrühm IV: Eesti Haigekassa  18 Käesoleva eelnõuga Eesti Haigekassale avalduv mõju on sama, mis kiirabi rahastuse üleminekuga Eesti Haigekassale, mille mõjusid hinnati Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas13. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuna tegemist on kiirabialase koostöö vastavusse viimisega SiM määrusega nr 26, VV määrusega nr 5 ja kehtiva praktikaga, siis selles osas otseseid kulusid ette ei ole näha. Lisaks ei ole ette näha kiirabi osutamise mahu märkimisväärset suurenemist seoses uuendatud koostöökorra rakendamisega. Uue muudatusena tuuakse õigusruumi kiirabi välijuhi kvalifikatsiooninõuded ning tema õigused ja kohustused ulatuslike sündmuste lahendamisel. Konkreetse kiirabi välijuhtide arvu kinnitab Terviseamet käskkirjaga kooskõlastatult Eesti Haigekassaga, sealjuures tuleb arvesse võtta nii koostööpartnerite juhtimisstruktuuri, piirkondlikke eripärasid ja kiirabibrigaadi pidaja võimekust kiirabi välijuhtimine tagada. Kui regionaalne kaetus tagatakse nelja välijuhi valveringi kaudu, kaasneb esialgsetel hinnangutel käivitamise aastal kuluna ligikaudu 650 000 eurot ning edaspidi igal aastal ligikaudu 470 000 eurot. Kahe välijuhi valveringi puhul on summad hinnanguliselt vastavalt 325 000 eurot ja 235 000 eurot. Täpsemad kulukalkulatsioonid teeb Eesti Haigekassa TTKS § 19 lõike 2 alusel kehtestatava tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“ eelnõu koostamise käigus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Määruse § 7 lõige 6 jõustub 1. juulil 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Häirekeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ja Terviseametile. 13 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teist e%20seaduste%20muutmise%20seadus  Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ Lisa 2 KIIRABIBRIGAADI KUTSUNGI SISU JA STRUKTUUR 1. Kiirabibrigaadi kutsung koosneb järgmistest kohustuslikest osadest: 1.1 kiirabibrigaadi alalise asukoha nimi; 1.2 kiirabibrigaadi üldtunnusnumber; 1.3 kiirabibrigaadi number; 1.4 number, mille abil on võimalik kindlaks teha kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioon. 2. Kiirabi alalise asukohana määratakse valla, linna, linnaosa või muu alalist asukohta määrava koha nimi. 3. Kiirabibrigaadi üldtunnusnumber on kõikide kiirabibrigaadide puhul üheksa. 4. Kiirabibrigaadi numbriga tähistatakse ühes ja samas alalises asukohas olevaid kiirabibrigaade. Reanimobiilibrigaadi tunnusnumber on alati null. 5. Reanimobiilibrigaadis tähistatakse kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooni kutsungis number ühega. Kui ühes ja samas alalises asukohas on rohkem kui üks reanimobiilibrigaad, tähistatakse kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooni vajaduse korral numbriga ühest üheksani. 6. Arsti- ja õebrigaadis väljendavad kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooni järgmised numbrid: 6.1 erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi tähistatakse kutsungis number ühega; 6.2 muu eriala arsti tähistatakse kutsungis number kahega; 6.3 õde tähistatakse kutsungis number kolmega. 7. Kutsungi struktuur on järgmine: Kiirabibrigaadi Kiirabibrigaadi Kiirabibrigaadi Kiirabibrigaadi juhi alalise asukoha üldtunnus number kvalifikatsiooni tähis nimi vastavalt käesoleva lisa punktidele 5 ja 6 0 1 Valla, linna, linnaosa või muu alalist asukohta määrava 9 2 koha nimi 1 kuni 9 3 Vajaduse korral kuni 9 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ Lisa 1 KIIRABI VAJAVAD HÄDAABITEATED, NENDE MENETLEMINE JA NEILE REAGEERIMINE Hädaabiteate Abivajaja seisund Kiirabibrigaadi Kiirabibrigaadi prioriteet või oht abiandjale väljasaatmine väljasõidu aeg A(alfa)-prioriteediga Abivajaja seisund ei Kiirabibrigaadi Kümne minuti hädaabiteade ole erakorraline, väljasaatmine võibjooksul alates tema seisund on toimuda kahe tunniHäirekeskusest stabiilne ning jooksul. hädaabiteate puudub oht andmete abivajaja elule, kuid Kui abivajaja asub saamisest kiirabi vajadus on avalikus kohas ning samal lähtuvalt kiirabi ajal ei ole D-, C- ega B- tüüpjuhtumitest prioriteediga tuvastatud. hädaabiteadet, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel. B(bravo)- Abivajaja seisund ei Kui samal ajal ei ole D- Viie minuti prioriteediga ole erakorraline ja ega C-prioriteediga jooksul alates hädaabiteade ta ei vaja kiiret hädaabiteadet, Häirekeskusest sekkumist, kuid saadetakse kiirabibrigaad hädaabiteate tema haigestumine välja esimesel võimalusel, andmete või trauma võib kuid hiljemalt ühe tunni saamisest vajada diagnostikat jooksul. ja/või ravi või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. C(charlie)- Abivajaja seisund Kiirabibrigaadi Kolme minuti prioriteediga on erakorraline ja väljasaatmine peab jooksul alates hädaabiteade võib olla toimuma nelja minuti Häirekeskusest potentsiaalselt jooksul. hädaabiteate eluohtlik või esineb andmete sündmusel saamisest kõrgendatud oht Käesoleva määruse § 5 abiandja elule või lõikes 1 kehtestatud tervisele. ajakriteeriumile vastava vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasema A- või B- prioriteediga hädaabiteatele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima C- prioriteediga hädaabiteatele. 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ Lisa 1 D(delta)- Abivajaja seisund Kiirabibrigaadi Ühe minuti prioriteediga on eluohtlik ja tema väljasaatmine peab jooksul alates hädaabiteade elu on otseselt toimuma ühe minuti Häirekeskusest ohus. jooksul. hädaabiteate andmete Käesoleva määruse § 5 saamisest lõikes 1 kehtestatud ajakriteeriumile vastava vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasema A- või B- prioriteediga hädaabiteatele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima D- prioriteediga hädaabiteatele. C-prioriteediga hädaabiteatele reageerimine on lubatud katkestada juhul, kui abivajaja terviseseisund seda kiirabibrigaadi juhi hinnangul võimaldab. 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1086 - Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b-7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b-7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main