dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11750000042 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 21. august 2012
Viit
-
Registreeritud
21. august 2012
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Toimik
0-0
Vastutaja
Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11750000042 lõpetamise määrus.pdf152 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE RINGKONNAP R O K U R A T U U R Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.08.2012, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Kaido Tuulemäe Kriminaalasja number: 11750000042 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 385¹ Kahtlustatava nimi: J.S Kriminaalasjas nr 11750000042 alustati menetlust 04.08.2011 KarS § 385¹ tunnustel. Kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et 25.04.1997 on OÜ QQQ kantud äriregistrisse. 30.04.1998 muudeti osaühing aktsiaseltsiks, mille ainsaks juhatuse liikmeks ja ainsaks aktsionäriks oli J.S. Alates 03.11.1998 on AS QQQ aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et AS QQQ omakapital langes 31.05.2009 alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse. Seisuga 31.12.2009 oli äriühingu omakapital muutunud negatiivseks so -54072 krooni (st äriühingu varad ei katnud 54072 krooni ulatuses enam äriühingu kohustusi). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et AS QQQ ehitas perioodil 2009.a sügis kuni 2010.a kevad Tartus WWW hoonet ning 2010.a juuni kuus tegi AS QQQ hinnapakkumise AS-ile XXX Ehitus Tartusse ehitatava YYY elektritööde tegemiseks. AS-ile XXX Ehitus tehtud pakkumise kohaselt oli tööde hind 1 793 500 krooni. Eelnimetatud objektil tegi AS QQQ tööd 2010.a juunist kuni novembrini. 30.11.2010 koostas AS QQQ tegevjuht AAA aruande Tartu YYY elektriehitustööde teostamise kohta. Nimetatud aruande kohaselt tekkis Tartu YYY ehitamisel mitmeid AS-ist QQQ sõltumatuid tõrkeid, mille tõttu suurenesid kulud tööde teostamisel. 30.11.2010 võttis AS QQQ nõukogu vastu otsus koostada AS QQQ pankrotiavaldus ning alustada AS QQQ pankrotimenetlust. Samasisulise otsuse on AS QQQ nõukogu teinud ka 02.01.2011. 31.05.2012 andis J.S kahtlustatavana ütlusi, et kaks samasisulist AS QQQ nõukogu otsust tehti seetõttu, et rahuldada AS QQQ võlausaldajate nõuded AS XXX poolt AS-le QQQ 2010.a detsembris makstud tasust. Juhul kui pankrotiavaldus oleks esitatud 30.11.2010.a AS QQQ nõukogu otsuse alusel, siis poleks võlausaldajad AS QQQ poolt 2010.a lõpus makstud summat kätte saanud, sest AS XXX ei tasunud AS-ile QQQ Tartu YYY ehitustööde eest õigeaegselt. 15.01.2011 esitas AS QQQ pankrotiavalduse. 07.02.2011 kohtu poolt AS QQQ pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga oli ettevõtte omakapital negatiivne summas - 1 526 418 krooni. Eeluurimisel kogutud tõendid annavad aluse J.S kahtlustada KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest, mis seisneb selles, et J.S olles alates 30.04.1998 AS QQQ juhatuse liige, kes vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa §-le 35 pidi täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt oodatava hoolega, ei täitnud seaduses sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus, kui aktsiaselts on maksejõuetu ja ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. KarS § 3851 sätestatud süüteokoosseisu moodustab seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise. Süüteo objektiivne koosseis seisneb selleks kohustatud isiku poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine juhtudel, mil see on seaduse järgi kohustuslik. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 järgi peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku § 306 lg 3¹ sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 30.11.2010 otsustas AS QQQ nõukogu koostada AS QQQ pankrotiavalduse ning alustada pankrotimenetlust. Seega oleks pidanud J.S pankrotiavalduse kohtule esitama hiljemalt 20.12.2010. J.S ei esitatud pankrotiavaldust õigeaegselt ainult seetõttu, sest soovis enne pankrotimenetluse alustamist rahuldada AS QQQ võlausaldajatele nõuded AS XXX poolt AS- ile QQQ tasutud summast. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 2 on pankrotimenetluse eesmärk pankrotimenetluse kaudu rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Eelnevast lähtuvalt oleks J.S pidanud AS QQQ pankrotiavalduse esitama kohe peale 30.11.2010 tehtud nõukogu otsust hiljemalt 20.12.2010. J.S on kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras kehtivad karistatused puuduvad. Tema suhtes ei ole varem KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlust lõpetatud. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. J.S on toime pannud teise astme kuriteo ja tema süü ei ole suur, kuna ei esine koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju. KarS § 3851 eest ei näe karistusseadustik ette vangistuse alammäära ja näeb karistusena ette esmaselt rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni üks aasta vangistust. Ülaltoodust lähtudes ei ole J.S süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Lähtudes eripreventiivsest kaalutlustest puudub vajadus J.S suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks ja tema kriminaalkorras karistamiseks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna J.Sle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 6 ja 7 ja 206 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11750000042 menetlus J.S suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: A. maksta riigituludesse 300 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 Ühispangas, viitenumber 2800049780 (selgitus: 13.08.2012 määrus kriminaalasjas nr 11750000042). B. kohustuse täitmise lõpptähtajaks määrata 13.11.2012. 3. Kriminaalmenetluse kulud: puudub. 4. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud asjad: puudub. 6. Vahistuse andmed: kahtlustatav vahistuses ei viibinud. Kaido Tuulemäe Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Määruse koopia olen kätte saanud. ______________
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel