dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 22. aprill 2019
Viit
7-5/19/1218
Registreeritud
22. aprill 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1.1-10_2711-1 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 Eelarveklassifikaator ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 muutmine_ _002_.bdoc3448 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ LISA 1 (muudetud sõnastuses) EELARVEKLASSIFIKAATOR Arvestusobjekt Arvestusobjekti Koodi Tase Pikkus Strateegiline Eelarve Finantsarvestus Kuluarvestus Aruandlus taseme nimetus haldamine planeerimine Eelarve liik Vt. määruse lisa 3 RM 1 2 X X X X Eelarve konto T, K, I, F RM 1 1 X X X X Vt. üldeeskirja lisa 1 RM 2 1 kuni 8 X X X X Eelarve objekt Vt. määruse lisa 5 RM 1 2+2+4 X X X X Organisatsioon Valitsemisala RM 1 1 X X X X X Asutuste grupp RM 2 2 Asutus RM 3 3 X X X1 X X Toetus Toetus RM 1 11 kuni 20 X X X X Eelarveüksus Eelarveüksus - tase RM 1 4 X X X 1 (organisatsioon tunnusega E) Eelarveüksus – tase Asutus 2 5 kuni 6 2 Tulu-/kuluüksus Tulu-/kuluüksus – RM 1 5 X X X tase 1 2 (3) (organisatsioon tunnusega T/K) Tulu-/kulu üksus - Asutus 2 6 tase 2 Tulu-/kulu üksus - Asutus 3 8 tase 3 Tulu-/kulu üksus - Asutus 4 9 tase 4 Tulu-/kuluüksus - Asutus 5 10 tase 5 Projekt Organisatsioon RM 1 4 X X X Projekt Asutus 2 20 X2 X2 X2 Planeerimis- Tase 1 – RM 1 2 X3 X3 X3 X3 tasand tulemusvaldkond Tase 2 – programm RM 2 4 X3 X3 X3 X3 Tase 3 – meede RM 3 6 X3 X3 X3 X3 Tase 4 – tegevus RM 4 8 X3 X3 X3 X3 Tase 5 – teenus RM 5 10 X3 X3 X3 X3 Tehingupartneri Tehingupartneri RM 1 6 X X X X kood kood Ressurss/ Ressursi liik RM 1 2 X X X kulukoht Asutus RM 2 6 X X 3 (3) Ressurss/tegevus/ Asutus 3 12 X X X kulukogum Tugiteenus Tugiteenus Asutus 1 1 kuni 10 X3 X3 Teenuse tegevus Teenuse tegevus Asutus 1 1 kuni 10 Klient Klient Asutus 1 3 X3 X3 Tegevusala Tase 1/ RM 1 2 X X X X Tegevusvaldkond Tase 2/Grupp RM 2 3 X X X X Tase 3/Tegevusala RM 3 5 X X X X Selgitused eelarveklassifikaatori liigenduse kohta: Veerg „Arvestusobjekt“ näitab eelarveklassifikaatori liigendust ja toob arvestusobjektide nimetused. Veerg „Arvestusobjekti taseme nimetus“ näitab, kas arvestusobjektil on tasemed ja tasemete olemasolul toob nende nimetuse. Veerg „Koodi haldamine“ näitab, kas arvestusobjekti kodeerib ja haldab Rahandusministeerium keskselt (tähistatud „RM“) või asutus. Veerg „Tase“ näitab arvestusobjekti vastava taseme numbrit. Tasemeid eristatakse kodeerimise kaudu. Veerg „Pikkus“ näitab, mitu kohta on arvestusobjekti vastava taseme koodis (kumulatiivselt). Veerud „Strateegiline planeerimine“, „Eelarve“, „Finantsarvestus“, „Kuluarvestus“ ja „Aruandlus“ näitavad, millist funktsiooni arvestusobjekti või arvestusobjekti taseme lõikes täidetakse. Lahtrites toodud tähis “X“ näitab vastava arvestuse pidamise kohustust, muid arvestusobjekte tuleb kasutada, kui nende kasutamine on võimalik (vastab arvestusobjekti kasutamise eesmärkidele); X1 - finantsarvestust asutuste lõikes peetakse „eelarveüksus - tase 1“ arvestusobjekti abil; X2 – kohustuslik põhivara soetamisel; X3 - kohustuslik tegevuspõhise eelarve korral. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ LISA 2 (muudetud sõnastuses) Lisa 2 Administratiivne tunnus 1. Organisatsioon Osa, jagu Organisatsiooni Organisatsioon tunnus 1.00 A Riigikogu A10 Riigikogu (Riigikogu Kantselei) A30 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon 2.00 B10 Vabariigi President (Presidendi Kantselei) 3.00 C10 Riigikontroll 4.00 D10 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei) 5.00 E10 Riigikohus 6.00 F Vabariigi Valitsus 6.01 F10 Riigikantselei 6.02 G Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala G10 Haridus- ja Teadusministeerium G2 Kutseõppeasutused G3 Rakenduskõrgkoolid G4 Riigi üldhariduskoolid G5 Riigi teadus- ja arendusasutused G60 Keeleinspektsioon G80 Eesti Noorsootöö Keskus G90 Rahvusarhiiv 6.03 J Justiitsministeeriumi valitsemisala J10 Justiitsministeerium J20 Prokuratuur J30 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut J40 Registrite ja Infosüsteemide Keskus J5 Esimese ja teise astme kohtud J6 Kinnipidamiskohad J70 Andmekaitse Inspektsioon J80 Patendiamet J 90 Konkurentsiamet 6.04 K Kaitseministeeriumi valitsemisala K10 Kaitseministeerium K20 Välisluureamet K30 Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum K40 Seli Tervisekeskus K50 Kaitseressursside Amet K60 Kaitsevägi K70 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 6.05 L Keskkonnaministeeriumi valitsemisala L10 Keskkonnaministeerium 1 L20 Maa-amet L30 Keskkonnainspektsioon L40 Keskkonnaagentuur L60 Eesti Loodusmuuseum L70 Keskkonnaamet L90 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 6.06 M Kultuuriministeeriumi valitsemisala M10 Kultuuriministeerium M20 Muinsuskaitseamet M30 Eesti Hoiuraamatukogu M40 Eesti Lastekirjanduse Keskus M50 Rahvakultuuri Keskus M60 Võru Instituut M8 Muuseumid 6.07 N Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Valitsemisala N10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium N30 Lennuamet N40 Maanteeamet N50 Riigi Infosüsteemi Amet N70 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet N80 Veeteede Amet N90 Eesti Geoloogiateenistus 6.08 P Maaeluministeeriumi valitsemisala P10 Maaeluministeerium P20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet P30 Veterinaar- ja Toiduamet P40 Põllumajandusamet P70 Põllumajandusuuringute Keskus P80 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium PA1 Eesti Taimekasvatuse Instituut 6.09 R Rahandusministeeriumi valitsemisala R10 Rahandusministeerium R20 Maksu- ja Tolliamet R30 Statistikaamet R40 Riigi Tugiteenuste Keskus R50 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 6.10 S Siseministeeriumi valitsemisala S10 Siseministeerium S20 Kaitsepolitseiamet S30 Päästeamet S40 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus S50 Sisekaitseakadeemia S70 Politsei- ja Piirivalveamet S80 Häirekeskus 6.11 T Sotsiaalministeeriumi valitsemisala T10 Sotsiaalministeerium T20 Ravimiamet 2 T30 Sotsiaalkindlustusamet T40 Tööinspektsioon T50 Riikliku Lepitaja Kantselei T60 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus T70 Terviseamet T80 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus T90 Tervise Arengu Instituut TA0 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei 6.13 V Välisministeeriumi valitsemisala V10 Välisministeerium 2. Eelarveüksus 2.1 Eelarveüksuse tunnus saadakse organisatsiooni tunnuse ette E-tähe lisamisega. 2.2. Asutuse eelarve liigendamisel rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel pikendatakse punktis 2.1. toodud tunnust täiendava tunnusega. 3 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator ” Lisa 5 (muudetud sõnastuses) EELARVE OBJEKTI LIIGID Kood Nimetus SE Seaduseandja/Riigikogu valikud VR Vabariigi Valitsuse reserv SR Sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservis OR Omandireformi reservfond TK Määramata tegevuskulud IN Investeeringud Objekti kasutaja (keskselt määratud või institutsioon/valitsemisala) 00 Keskselt määratud P1 Riigikogu P2 Vabariigi President (Presidendi Kantselei) P3 Riigikontroll P4 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei) P5 Riigikohus 01 Riigikantselei haldusala 02 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 03 Justiitsministeeriumi valitsemisala 04 Kaitseministeeriumi valitsemisala 05 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 06 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 08 Maaeluministeeriumi valitsemisala 09 Rahandusministeeriumi valitsemisala 10 Siseministeeriumi valitsemisala 11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 13 Välisministeeriumi valitsemisala Vallasasjade investeeringute liigendus IN001000 Inventar IN002000 IT investeeringud IN003000 Transpordivahendid IN004000 Masinad ja seadmed IN005000 Muud investeeringud1 1 Muudesse investeeringutesse koodiga IN005000 planeeritakse amortiseeritav vara, mis ei klassifitseeru muudesse soetusgruppidesse, sh immateriaalne, bioloogiline vara. 1 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator ” Lisa 6 TOETUSE KOODI TUNNUSED Tunnus Nimetus S Vahendatav toetus Toetused 1 Struktuurivahendite toetus 2 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetus 3 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus 4 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus 5 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetus 6 Eesti-Šveitsi koostööprogramm toetus 8 CO2 (kliima) toetus ja siseriiklikud toetused SFOS-is 9 Muud välistoetused Fondid AF Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks AM Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond AT Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel (Kliima, CO2) CF Ühtekuuluvusfond EP Euroopa Pagulasfond ES ESPON 2020 programm FF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond GF Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond GK Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond IA INTERACT III programm IF Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond IR Interreg Euroopa programm IS Sisejulgeolekufond KL Kesk-Läänemere programm LE LEADER programm LV Eesti-Läti programm MU Kõik ülejäänud fondid, mida käesolevas fondide loetelus ei ole eraldi välja toodud NO Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused PF Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond RE Toetused riigieelarvest RF Euroopa Regionaalarengu Fond RU Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 SF Euroopa Sotsiaalfond SH Eesti-Šveitsi koostööprogramm TA Struktuurivahendite tehniline abi (sisaldab nii Euroopa Regionaalfondi kui Ühtekuuluvusfondi vahendeid) TP Euroopa Tagasipöördumisfond UR URBACT III programm VP Välispiirifond Vahendajad AR SA Archimedes EA Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus IN SA Innove KI Keskkonna Investeeringute Keskus KR KredEx PR Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RI Riigi Infosüsteemi Amet RT Riigi Tugiteenuste Keskus TA Teadusagentuur TJ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rakendusperioodi algus 00 Toetus ei ole seotud Euroopa Liidu perioodiga (nt CO2) 14 2014-20201 21 2021-2028 1 sh EMP ja Norra periood 2014-2021 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.12.2018 kehtiv kuni 11.12.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 õigusaktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigikantselei Meie 18.04.2019 nr 1.1-10/2711-1 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Austatud härra riigisekretär Esitame Teile kooskõlastamiseks Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu. Palume esitada tagasiside 5. tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu koos lisadega (18 lk). 2. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri (14 lk). Üllar Kaljumäe 611 3015 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sama: Ministeeriumid Riigikogu Kantselei Riigikohus Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsler 2 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ LISA 4 (muudetud sõnastuses) EELARVE KONTOD Eelarve üldised kontod Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti minimaalselt nõutav detailsus Nimetus Tähis Nimetus Eelarve kontode koodid1 3000, 3001, 30200, 30201, 3025, 3026, 303000, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 303100, 304000, 30420, 30421, 30422, 30423, (konto klass 30) 30424, 3043, 305 320000, 320010, 320020 , 320030, 320040, 320050, 320055, 320060, 320065, 320070, 320090, 320100, 320110, 320140, 320160, 320180, 320190, 320210, 320220, 320240, 320320, 320330, 320340, 320350, 320360, 320370, 320400, 320410, 320420, 320430, 320440, 320450, 320500, 320510, 320520, Kaupade ja teenuste müük (konto klass 32) 320530, 320540, 320545, 320560, 320570, 320580, 320600, 320620, 320630, 320700, Tulud T 320710, 320720, 320730, 320740, 320999, 3220, 3221, 3222, 3223, 3224, 3225, 3226, 3227, 3228, 3229, 3230, 3231, 3232, 3233, 323700, 323710, 323720, 323750, 323800, 323830, 323840, 323870, 323880, 323890 Saadud kodumaised toetused, sealhulgas 358 välistoetuse kaasrahastus2 Saadud välistoetus3 359 Muud tulud ( konto klass 38) 381, 3823, 3825, 3880, 3882, 3888 Tulem osalustelt 652 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 655 Muud finantstulud 658 Sotsiaaltoetused 41 Muud toetused 45 Tööjõukulud 50 Majandamiskulud4 55 Kulud K Muud tegevuskulud5 60 Käibemaks 601000 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 61 Intressikulu ja muud finantskulud 650 Põhivara soetused 15 Investeeringud I Käibemaks põhivara soetustelt 601002 Lühiajalised finantsinvesteeringud 101 Laenu- ja liisingunõuded 1032 Osalused avaliku sektori ja sidusüksuste 150 Pikaajalised finantsinvesteeringud 151 Finantseerimis- F Laenu- ja liisingunõuete pikaajaline osa 1532 tehingud6 Antud sihtfinantseerimine 1537 Laenukohustised 208 Laenukohustiste pikaajaline osa 258 Käibemaks finantseerimistehingutelt 601005 1 Eelarve kontode nimetused konto klasside 30, 32 ja 38 osas on toodud üldeeskirja lisas 1. 2 Eelarve konto 358 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks), 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350040 (välismaine sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks), 350050 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks), 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks) ja 350240 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks). 3 Eelarve konto 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks), 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350220 (välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) ja 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks). 4 Välja arvatud konto 552910, mis on SAP-s ja kuluarvestuse infosüsteemis seostatud eelarve kontoga 15. 5 Välja arvatud kontod 601000, 601002, 601005. 6 Kõikidel finantseerimistehingute eelarve kontodel, välja arvatud käibemaks, kajastatakse muutust eelarveaastas. EELNÕU Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrust nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määrust nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord”. Eelarveklassifikaatori muutmise peamiseks põhjuseks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele kõikide ministeeriumide valitsemisalades alates 2020. aastast. Eelnõuga sätestataksegi selleks vajalikud muudatused eelarvestamisel, finantsjuhtimises, tulemusaruandluses ning strateegilises planeerimises kasutatavates arvestuspõhimõtetes. Nende kavandamisel on silmas peetud, et need oleksid rakendatavad ka põhiseaduslike institutsioonide puhul, kus tegevuspõhise eelarve kasutamine on ka edaspidi vabatahtlik. Tegevuspõhise eelarve tervikvaates tagavad muudatused eelarveklassifikaatoris, et strateegilisel planeerimisel põhinev eelarvestamine koos finants- ja kuluarvestusega ning tulemusaruandlusega moodustab arvestuse mõistes ühtse terviku. Kõige ulatuslikumad on muudatused kuluarvestuse osas, kus suurendatakse oluliselt kasutatavate arvestusobjektide hulka. Selle tulemusena suureneb nii eelarvestamise kui ka igapäevase finantsjuhtimise tõenduspõhisus, andmete võrreldavus, koos teiste meetmetega ka juhtimise operatiivsus ja paindlikkus. Kõiki riigiasutusi hõlmavad olulisemad muudatused on seotud arvestusobjektide eesmärkide täpsustamisega, piirmääraga ja piirmäärata vahendite lõikes arvestuse korrastamisega, kõikide toetuste kodeerimise ühtlustamisega ja suuremas finantsarvestuse kontode kasutuselevõtus eelarvestamisel. Kõiki muudatusi, mida eelarveklassifikaatoris kavandatakse, kasutatakse esmakordselt 2020. aasta riigieelarve koostamisel. Varasemate riigieelarvetega seotud arvestuse, sealjuures 2019. aasta riigieelarve ja sellega seotud aruandluses 2020. aastal, puhul järgitakse seni kehtinud eelarveklassifikaatorit. Sellega tagatakse ühesuguste arvestusobjektide kasutamine eelarve planeerimisel, täitmisel ja aruandluses. Erandina võetakse kodeerimise muutunud põhimõtted kasutusele uute toetuste puhul tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. Nii eelarveklassifikaatoris kui ka universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korras tehakse muudatus seoses Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti liitmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud Üllar Kaljumäe (tel 611 3015, [email protected]), Karin Reiska (611 3612, karin.reiska@)fin.ee) ja Olavi Seisonen (tel 611 3088, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 1 3611, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud nii riigieelarve seaduse kehtivast (RT I, 07.07.2017, 39) kui ka 2020. aastal jõustuvast (RT I, 07.07.2017, 41) redaktsioonist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 muudetakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrust nr 47 „Eelarveklassifikaator“ (edaspidi eelarveklassifikaator). Paragrahvi 1 lõige 3 Eelarveklassifikaatori § 1 täiendatakse lõikega 3 ning sätestatakse, kelle suhtes ja mis ulatuses määrust kohaldatakse. Sätte lisamine on vajalik, kuna riigieelarve seadusega (edaspidi RES), aga samuti riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tingimuste ning korraga, (edaspidi RES/RE kord) nähakse ette erisused. Seetõttu on vajalik anda eelarveklassifikaatori preambulis säte, mis selgitab määruse kohaldamist. Eelarveklassifikaatori sätetes kehtestatu on valdavalt üldine regulatsioon ja kehtib ka põhiseaduslikele institutsioonidele. Regulatsiooni, mis on seotud arvestusobjektiga „planeerimistasand“ või tegevuspõhise eelarvega, järgitakse üksnes siis, kui põhiseaduslik institutsioon kasutab tegevuspõhist eelarvet. Paragrahvi 2 lõige 1 Eelarveklassifikaatori definitsiooni täpsustatakse ja seeläbi luuakse kooskõla definitsiooni ja määruse § 4 – 16, 18 ja lisas 1 sätestatu vahel, aga samuti RES-s kasutatud mõistetega ning selles sätestatud eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessiga. Vastavalt eelarveklassifikaatori kasutamise eesmärkidele täpsustatakse definitsioonis, et eelarveklassifikaatorit tuleb kasutada alates ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamisest. See tagab ühesuguste arvestuspõhimõtete ja –objektide kasutamise eelarvestamise tervikprotsessi, riigieelarve liigendamise ja riigieelarve täitmise ulatuses. Eelarveklassifikaatori definitsiooni lisatakse samuti, et eelarveklassifikaatorit kasutatakse kuluarvestuses. Alates 2020. aastast on kõik ministeeriumite valitsemisalad kohustatud rakendama tegevuspõhist eelarvet ja arvestust. Määruse järgnevates sätetes on just oluliselt täiendatud kuluarvestusega seotud regulatsiooni. Eelarveklassifikaator võimaldab rakendada nii traditsioonilist (kulud jaotatakse otse teenustele) kui ka tegevuspõhist kuluarvestust (kulud jaotakse teenustele teenuste tegevuste kaudu; vt ka selgitused § 121 ja lisa 1 kohta). Kuluarvestuse mudelid, mida kuluarvestuseks kasutatakse, koosnevad kahest omavahel seostatud osast – kulumudelist ja eelarvemudelist. Seega kuluarvestus seob nii finantsplaneerimise kui ka finantsarvestuse juhtimisotsustega. Eelarveklassifikaatori definitsioonis täpsustatakse ka seda osa, mis on seotud piirangutega piirmääraga ja piirmäärata vahendite kasutamisel, mida näeb ette RES regulatsioon. Seega eelarveklassifikaator ei saa 2 hõlmata üksnes piirmäärasid puudutavat regulatsiooni (vastavalt RES regulatsioonile seotud üksnes piirmääraga vahenditega), vaid ka piirmäärata vahendite kasutamise regulatsiooni. Seepärast on definitsiooni sisu täpsustatud lisades sellesse „eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel ning jälgimisel (edaspidi piirmäärade seadmine)“. Et mõlemal juhul rakendatakse samu arvestusobjekte ja ka normitehniliselt on see otstarbekas, koondatakse mõlemad regulatsioonis määruses mõisteks „piirmäära seadmine“. Määruse § 18 on selgitatud piirmääraga ja piirmäärata vahendite regulatsiooni erisused (vt selgitused § 18 lõige 3 ja 5). Samuti on kasutamise piirangute regulatsiooniga seotud välistoetuse kasutamine (vt selgitused § 12 juures). Paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 Tegevuspõhist arvestuspõhimõtet täpsustatakse ja see viiakse kooskõlla eelarve planeerimise ja kuluarvestuse põhimõtetega valitsemisalades. Programmide põhiselt planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud ja investeeringud. Programmide põhiselt võib planeerida ka tulusid ja finantseerimistehinguid. Tulud, finantseerimistehingud ja käibemaks (vt ka selgitused lisa 3 juures) kajastatakse valitsemisalade põhiselt ja väljaspool programme ning tulemusvaldkondi. Kulud ressurssidena planeeritakse sealjuures teenuste või teenuste tegevuste lõikes vastavalt kuluarvestuse mudeli väljatöötamise kahele võimalusele. Paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 ja § 10 lõige 2 Eelarveklassifikaatori § 4 lg 1 p 5 sõnastust muudetakse, jättes sellest välja tekstiosa „kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele“ ja § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Tegevusalade rahvusvahelise klassifikaatori kasutamine ei sõltu sellest, kas asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele või mitte. Tegevusala on vajalik tegevusalade rahvusvahelise klassifikaatori alusel määrata kõikidel riigiasutustel. Praktikas toimub tegevusalade rahvusvahelise klassifikaatori alusel tegevusala määramine ühekordselt ja juba määratud tegevusala vajab muutmist üksnes siis, kui muutub riigiasutuse tegevusvaldkond. Paragrahvi 4 lõike 1 punkt 8 ja § 12¹ Eelarveklassifikaatori § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 ja lisatakse arvestuse pidamiseks kasutatavate arvestusobjektide loetelusse „tehingupartneri kood“. Eelarveklassifikaatorit täiendatakse §-ga 121, millega sätestatakse arvestusobjekti „tehingupartneri kood“ täpsem regulatsioon. Lõikes 1 sätestatakse, et tehingupartnerite koode kasutatakse konsolideerimise võimaldamiseks kuluarvestuses ja arvestuse pidamiseks. Vahendid planeeritakse üldise põhimõte kohaselt eelarveüksuse täpsusega (vt ka eelarveüksuse määratlus), kes neid kasutab või teenib (kogub). Kuid kui vahendeid ei ole võimalik nii täpselt planeerida, siis planeeritakse need RES põhimõtetele vastavalt valitsemisalade täpsusega, kes nende kasutuselevõtmise eest vastutab. Vahendi üleandja kajastab selle oma eelarves saaja tehingupartneri koodiga ja saaja üleandja tehingupartneri koodiga. Tehingupartneri koodi Lõike 2 regulatsiooniga sätestatakse, et tehingupartneri koodidena käsitletakse üldeeskirja lisas 2 toodud tehingupartnerite koode. Eelarveklassifikaatori kehtiv regulatsioon nägi tehingupartnerite koodide kasutamist ette eelarve objektina, mis tekitas probleeme juhul, kui samal ajal oli vajalik kasutada ka muid eelarve objekti. 3 Paragrahvi 4 lõige 2 ja § 10 lõige 3 Eelarveklassifikaatori § 4 lõike 2 põhiteksti sõnastus viiakse kooskõlla eelarveklassifikaatori definitsiooniga. Et arvestusobjekti „tegevusala“ ei kasutata eelarve piirmäärade seadmiseks, jäetakse see välja lõikes 2 toodud loetelust ning tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka § 10 lõige 3. Paragrahvi 4 lõige 3 Eelarveklassifikaatori § 4 lõikes 3 selgitatakse, milliste arvestusobjektide lõikes toimub kuluarvestuse pidamine. Sellesse loetelusse lisatakse järgmised arvestusobjektid: eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, organisatsioon, tegevusala, planeerimistasand, toetus, tehingupartneri kood, tugiteenus, teenuse tegevus ja klient. Arvestusobjekt „planeerimistasand“ omakorda hõlmab eelarveklassifikaatori § 11 lõikes 1 loetletud planeerimistasandeid (tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja teenus). Kuluarvestuse pidamine toimub kuluarvestuse infosüsteemi (edaspidi KAIS) abil. Kuluarvestuse arvestusobjekte kasutatakse kuluarvestuse (kulu- ja eelarve) mudelites. Paragrahvi 5 lõige 1, § 8 lõige 1, § 9 lõige 1, § 10 lõige 1, § 12 lõige 1, § 13 lõige 1, § 15 lõige 1 ja 3 Paragrahvi 5 lõiget 1, § 8 lõiget 1, § 9 lõiget 1, § 10 lõiget 1, § 12 lõiget 1, § 13 lõiget 1, § 15 lõiget 1 ja 3 sõnastust täpsustatakse viies iga arvestusobjekti kasutamise eesmärgid kooskõlla eelarveklassifikaatori § 4 lõigetes 1 - 4 sätestatud eesmärkidega: arvestuse pidamine, piirmäärade seadmine, kuluarvestus ning strateegiline planeerimine ja seire. Paragrahvi 6 lõige 3 ja lisa 2 Eelarveklassifikaatori § 6 täiendatakse lõikega 3, mis täpsustab, et eelarveüksused on sätestatud eelarveklassifikaatori lisas 2. Seega on eelarveüksuseks kõik Lisas 2 sätestatud organisatsioonid. Uues lisas 2 on eelarveüksuse regulatsioon koondatud lisa 2 alapunktiks 2. Eelarveüksus moodustatakse ka edaspidi selliselt, et vastava organisatsiooni tunnuse ette lisatakse täht „E“, kuid kui ühes asutuses, mis on organisatsiooni madalaim hierarhiline tase, kasutatakse samaaegselt mitut eelarveüksust, siis pikendatakse eelarveüksuse tunnust täiendava tunnusega. Määruse lisa 2 muudetakse lisaks eelnevale ka järgnevatel põhjustel: 1) vastavalt RES-le vajab eristamist ministeeriumi valitsemisala. Seni on olnud administratiivne tunnus ministeeriumil, kuid mitte ministeeriumi valitsemisaladel. 2) toetuse kood vajab ministeeriumi valitsemisala tunnust, mida siiani ei ole sätestatud; 3) Tehnilise Järelevalve Amet ja Tarbijakaitseamet on liidetud üheks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks, Teabeamet on ümber nimetatud Välisluureametiks. Paragrahvi 7 lõige 1 Eelarveklassifikaatori § 7 lõiget 1 muudetakse ja sellest jäetakse välja lauseosa „ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise“. Vastavalt RES 1. jaanuaril 2020. aastal jõustuvale redaktsioonile vahendeid ei liigendata nende ülekantavuse põhimõtete kohaselt, vaid liigendatud vahendite kasutamise tähtaega saab pikeneda RES § 591 regulatsiooni kohaselt. Vahendite ülekandmise tingimused ja korra määrab § 591 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus, mitte aga rahandusminister eelarveklassifikaatori kehtestamisega. Edaspidi liigendatakse eelarveliikide abil vahendeid piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks. 4 Paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 ning lisa 4 Eelarveklassifikaatori § 8 lõiget 2 muudetakse sätestades, et eelarve kontodeks on tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute üldised kontod, eelarve kontod 15, 358 ja 359 ning rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi“ (edaspidi üldeeskiri) lisaga 1 ette nähtud kontod eelarveklassifikaatori lisas 4 sätestatud ulatuses ja detailsuses. Seni kehtinud määruses oli eelarve kontode regulatsioon osaliselt § 8, osaliselt lisas 4 (milles sätestati oluliselt rohkem eelarve kontosid, mis olid osaliselt erinevad üldeeskirjade kontodest, kuid osaliselt kattuvad) ja osaliselt § 14 (mis tunnistatakse kehtetuks). Seega antakse määruse § 8 lõikes 2 edaspidi terviklik ja selge regulatsioon, mis on eelarve kontod. Eelarve kontode 358 ja 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine. Konto 358 seostub järgmiste üldeeskirja 6-kohaliste kontodega: 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks), 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350040 (välismaine sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks), 350050 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks), 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks) ja 350240 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks). Konto 359 seostub järgmiste üldeeskirja 6-kohaliste kontodega: 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks), 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350220 (välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) ja 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks). Määruse lõige 3 sätestab, et üldeeskirja kontosid võib eelarve kontodena kasutada suuremas detailsuses, kui on sätestatud määruse lisas 4. Suuremas detailsuses kontod avab ministeeriumi valitsemisalale Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna REIS-i administraator Määruse lisast 4 nähtub, et üksnes tulusid tuleb planeerida suure detailsusega, kulud ja investeeringud planeeritakse ilma käibemaksuta ja üldjuhul konto klassi täpsusega. Intressikulu ja muud finantskulud, samuti kõik finantseerimistehingud planeeritakse kontorühma või –grupi täpsusega. Finantseerimistehingud planeeritakse sealjuures eelarveaasta muudatusena (tegemist on üldeeskirja nn bilansikontode kasutamisega) ja samuti ilma käibemaksuta. Üldjuhul kajastatakse bilansikontodel finantsarvestuses saldot, eelarvestamisel aga plaanitavat muutust. Seepärast on vastav märkus, kuidas kontosid kasutada, lisatud ka lisasse 4. Määruse lisas 4 on toodud ka see, kuidas eelarve kontodena on omavahel seostatud eelarve üldised kontod, eelarve kontod 15, 358 ja 359 ning üldeeskirja kontod. Paragrahvi 9 lõige 1 ja lisa 5 Eelarveklassifikaatori § 9 lõiget 1 muudetakse, et viia arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) kasutamine kooskõlla hetkel muudetava praktikaga. Määruse lisa 5 uues sõnastuses korrastab eelarve objekte vastavalt 2020. aastast jõustuvale RES redaktsioonile. Tehingupartneri kood ei ole edaspidi eelarve objekt, vaid omaette arvestusobjekt (vt selgitused § 121 kohta). 5 Et projekt on vastavalt eelarveklassifikaatori § 15 eraldi arvestusobjekt, mitte aga eelarve objekt, on eelarve objektide loetelust välja jäetud „projekt“. See on tingitud ka eelarve objekti kasutamise eesmärkide täpsustamisest (kasutatakse piirmäärade seadmisel, vt ka selgitused § 4 lg 2 ja § 18 kohta), samas projektile vastavalt § 15 regulatsioonile piirmäära ei seata. Edaspidi kasutataksegi arvestusobjekti „projekt“ üksnes § 15 kehtestatud regulatsiooni alusel, saab sellele seada ka nn informatiivsed piirmäärad SAP-s. Vastavalt „eelarve objekti“ määratlusele § 8 lõige 1 kasutatakse eelarve objekti, kui teiste arvestusobjektidega tehtud liigendustest ei selgu vahendite kasutamise sihtotstarve piisavalt täpselt. Sel põhjuselt on loetelust on välja jäetud eelarve objekt „Vabariigi Valitsuse valikud“, mille järele puudub vajadus, sest RES sätestab Vabariigi Valitsuse õigused vahendite liigendamisel ammendavalt, samas eelarve objekt „Vabariigi Valitsuse valikud" ei ava tegelikult sihtotstarvet täiendavalt ja sellega ei saa muuta piire liigendamiseks (valikuteks), mis on seatud RES-ga. Kuni 2019 riigieelarveni oli sihtotstarbeliste vahendite reservi vahendid Rahandusministeeriumi eelarves, edaspidi on need Vabariigi Valitsuse reservi osa. Seega puudub vajadus eraldi jaotuse „rahandusministri liigendus“ järele. Investeeringu objektikoodi kasutamisest. Investeeringute ja investeeringutoetuste planeerimisel lähtutakse investeeringute jaotamisest kinnisasja suunatavaks investeeringuks ja investeeringuks vallasasja soetamiseks. Kinnisasja suunatav investeering planeeritakse objekti põhiselt. Vallasasjade investeeringud grupeeritakse, planeeritakse ja liigendatakse sisult sarnaste soetusgruppide lõikes riigiülese objektikoodiga järgnevalt: inventar - IN001000; IKT investeeringud – IN002000; transpordivahendid – IN003000; masinad-seadmed - IN04000; muud investeeringud – IN005000. Muudesse investeeringutesse koodiga IN005000 planeeritakse kindlasti bioloogiline jm amortiseeritav vara, mis ei klassifitseeru eelnevalt nimetatud soetusgruppidesse. Kinnisasja suunatud investeeringut ei tohi klassifitseerida muu investeeringu soetusgruppi. Soetusgrupist võib vajadusel esitada investeerimisprojekti eraldiseisva üksikprojektina. Sellisel juhul näidatakse soetusgrupi objektikoodi 3 viimast kohta järjekorra numbrina. Paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 ja lõige 3 Eelarveklassifikaatori § 9 lõike 2 punkti kehtetuks tunnistamine on vajalik, sest tehingupartneri kood ei ole edaspidi eelarve objekt (vt ka selgitused § 121 kohta). Samal põhjusel jäetakse § 9 lõike 2 punkti 3 sõnastusest välja tehingupartneri koodi kasutamise osa. Paragrahv 11 Eelarveklassifikaatori § 11 lõikes 1 on täpsustatud arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kasutamise eesmärke (vt ka selgitused § 4 juures). Paragrahvi 11 lõikest 1 nähtub, et arvestusobjekt on seostatud tegevuspõhise liigendusega. Seega lähtuvad eelarveklassifikaatori § 11 üksnes ministeeriumide valitsemisalad ja need põhiseaduslikud institutsioonid, kes on samuti otsustanud kasutada tegevuspõhist liigendust. Lõikes 1 esitatud loetelus on täpsustatud, et planeerimistasandiks on „programmi tegevus“, et eristada seda teenuse tegevusest. Sama täpsustust kasutatakse ka § 11 lõikes 6. Eelarveklassifikaatori § 11 lõike 1 punkt 6 ja § 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks seoses arvestusobjekti „tegevusala“ kasutamise eesmärkide täpsustamisega. Tegevusala ei ole planeerimistasand tegevuspõhise eelarve kasutamisel. 6 Et arvestusobjekti „planeerimistasand“ sätestamine toimub edaspidi lõikes 1 (analoogselt kõikide teiste arvestusobjektidega, mis sätestatakse ja mille eesmärk tuuakse vastava paragrahvi esimeses lõikes), siis muudetakse § 11 lõike 3 sõnastust. Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Programmidele ei toimu edaspidi „limiitide seadmist“ SAP- s, vaid piirmäärade jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub KAIS-s (vt selgitatud § 18 lõike 6 kohta). Lõigetes 4 - 8 täpsustatakse planeerimistasandite eesmärkide ja mõõdikute seadmist. Lõikes 4 jäetakse ära lauseosa „sihi määramiseks“, mis võimaldab eesmärkide seadmist tõlgendada mitmel erineval viisil ning ei ole ühtviisi kasutatav kõikidel planeerimistasanditel. Lõigetes 5 ja 6 täpsustatakse, et meetmel või programmi tegevusel ei pea olema eraldi eesmärki üksnes siis, kui programmil on vaid üks meede või meetmel vaid üks programmi tegevus. Kui programmil on mitu meedet ja meetmel mitu tegevust, peab nii programmil, selle igal meetmel kui ka iga meetme kõikidel tegevustel olema oma eesmärk. Lõikest 7 jäetakse välja segadust tekitav lauseosa „või oodatud tulemuste“, mis hägustab „eesmärgi“ ja „mõõdiku“ kasutamist strateegilises planeerimises ning mis ei ole ka kooskõlas paragrahvi eelmiste sätetega. Mõõdik võimaldabki määrata, mis oli eesmärgi saavutamise tulemuseks. Seega puudub vajadus kolmanda (täiendava) mõiste kasutamise järele. Et lõiget 4 on täiendatud, milliseid eesmärke vastavatel planeerimistasanditel kasutatakse, puudub vajadus lõike 8 järele, mis tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 12, lisa 6 ja § 17 lõike 3 punkt 4 Eelarveklassifikaatori § 12 sõnastatakse ümber. Muudatused on kokkuvõtvalt seotud ühetaolise koodi kasutuselevõtuga kõikide välistoetuste (sh selle kaasrahastuse vahendid) ja ainult struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) menetletavate riigisiseste toetusprogrammide puhul. Lõike 1 muudatust on selgitatud eelnevalt. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse regulatsiooni kohaldatakse nii välistoetusele ja selle kaasrahastamisele kui ka SFOS menetletud riigisisestele toetusprogrammidele. Välistoetused on Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi (ehk struktuurivahendid), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetused ja teised vahendatavad või otselaekuvad välistoetused. Riigisisesteks toetusprogrammideks on RES § 531 lõike 1 alusel ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, mille elluviijaks on valdkonna eest vastutav minister määranud Riigi Tugiteenuste Keskuse. Lõikes 3 sisustatakse välistoetuse kaasrahastamise mõiste, mis oli seni reguleeritud RES/RE korraga. Välistoetuse kaasrahastus hõlmab välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut ja riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat riiklikku omafinantseeringut. Riiklik kaasfinantseering kehtestatakse toetuse andmise õigusaktis või toetuse andjaga sõlmitud lepingus. Riikliku omafinantseeringu andmine ja määr otsustatakse riigi eelarvestrateegia protsessis. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse toetuse vahendamise ja kasutusele võtmise koodi struktuur. Kaks koodi on vajalikud seetõttu, et toetuse vahendite kasutuselevõtmiseks korraldatakse sageli avalikke konkursse. Enne avaliku konkursi tulemuste selgumist puudub võimalus toetuse vahendi planeerimiseks selle kasutusele võtja (edaspidi toetuse saaja) asutuse täpsusega. 7 Toetuste vahendamise korral on seega vajalik teostada ka konsolideerimine riigiasutuste ja ministeeriumite valitsemisalade lõikes. Toetuse koodi kasutatakse nii tulude kui ka kulutuste kajastamiseks. Koodi koostamisel kastutatakse eelarveklassifikaatori lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuseid, samuti SFOS-s antud tunnuseid ning asutuse vabalt valitud unikaalseid tunnuseid. Samuti on vajalik järgida koodi kolmeosalist struktuuri ja selle sisuks olevate tunnuste kindlat järjekorda. Koodi osad eristatakse sidekriipsuga. Kõiki tunnuseid kasutatakse ilma tühikuteta või mistahes muude sümboliteta (nt ei kasutata koodi kolmandas osas meetme tegevuse numbri ja rakendusskeemi järjekorranumbri omavaheliseks eristamiseks nende vahel punkte). Vahendamise kood koostakse järgmiselt: 1) vahendamise tunnus, toetuse kood (mõlemad vastavalt määruse lisale 6), vahendaja ministeeriumi valitsemisala tunnust (vastavalt määruse lisale 2) ja fondi tunnus (vastavalt määruse lisale 6); 2) vahendaja kood ja rakendusperioodi kood (mõlemad vastavalt määruse lisale 6); 3) meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga (kui tegemist SFOS-is menetletud toetusega); kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni 9-kohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud unikaalne tunnus (v.a täpitähed, mida ei ole võimalik koodis kasutada). Näide (SFOSi kaudu menetletav vahendatav toetus): S1NCF-TJ14-10121, kus „S“ on vahendamise tunnus (nn statistilise grandi tähis), „1“ tähistab toetuse koodina struktuurivahendeid, „N“ on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tunnus, „CF“ tähistab Ühtekuuluvusfondi, „TJ“ vahendajat (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), „14“ rakendusperioodi algust (2014–2020), „10“ prioriteetset suunda, „1“ meedet, „2“ meetme tegevust, „1“ rakendusskeemi numbrit. Näide (väljaspool SFOSi menetletav vahendatav toetus): S4PGF-PR14-KOOLIPIIM, kus „S“ on vahendamise tunnus, „4“ tähistab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetust, „P“ on Maaeluministeeriumi valitsemisala tähis, „GF“ tähistab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, „PR“ vahendajat Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, „14“ on rakendusperioodi 2014–2020 tunnus ja „KOOLIPIIM“ vabalt valitud 9-kohaline tunnus. Toetuse kasutusele võtmise kood koostatakse järgmiselt: 1) toetuse kood (vastavalt määruse lisale 6), toetuse saaja organisatsiooni administratiivne tunnus (vastavalt määruse lisale 2) ja sidekriips; 2) fondi kood, rakendusperioodi kood (mõlemad vastavalt käesoleva määruse lisale 6) ja sidekriips; 3) meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga; kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni 10-kohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud unikaalne tunnus (v.a täpitähed, mida ei ole võimalik koodis kasutada).. Näide (SFOSi kaudu menetletav toetus): 1G10-RF14-01421, kus „1“ tähistab toetuse koodi (struktuurivahendid), „G10“ toetuse saaja organisatsiooni tunnust (Haridus- ja Teadusministeerium), „RF“ fondi (Euroopa Regionaalarengu fondi), „14“ rakendusperioodi algust (2014-2020), „01“ prioriteetset suunda, „4“ meedet, „2“ meetme tegevust ja „1“ rakendusskeemi numbrit. Kui prioriteetset suunda SFOS-s tähistatakse 1-kohalise numbriga, tuleb koodi numbri ette lisada „0“. Näide (väljaspool SFOSi menetletav toetus): 4P80-GF14-SEAKATK, kus „4“ tähistab toetuse koodi (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus), „P80“ toetuse saaja organisatsiooni 8 tunnust (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium), „GF“ fondi (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond), „14“ rakendusperioodi algust (2014-2020) ja „SEAKATK“ vabalt valitud kuni 10-kohalist tunnust. Kui toetuse saaja riigiasutus on eelarve planeerimisel teada (nt see on määratud toetuse andmise tingimuste õigusaktiga, edaspidi TAT, tegemist on otselaekuva toetusega, riigiasutus on valitud avaliku konkursi tulemusena), kajastatakse toetus ainult toetuse saaja riigiasutuse eelarves kasutusele võtmise koodiga. Toetus kajastatakse selle teenuse alla, kuhu see valitsemisala arvates kõige paremini sobib. Kui toetuse saaja riigiasutus kaasab hiljem projekti elluviimisesse teisi riigiasutusi ja annab neile saadud toetusest osa edasi, siis edasiantav osa kajastatakse toetuse kasutusele võtmise koodiga ka partnerist riigiasutuse eelarves ning samaaegselt vähendatakse vahendeid toetuse saaja eelarves. Toetuse osa edasiandmiseks partnerile ei ole eraõiguslikult isikult või muult avalik õiguslikult isikult (nt ülikool) projekti elluviimiseks teenuste või toodete saamine (soetamine). Kui toetuse saaja ei ole eelarve planeerimisel teada (nt TAT puudub, konkurss on läbi viimata või tulemused ei ole selgunud), aga samuti toetused, kus toetuse saaja on küll teada, kuid selleks ei ole riigiasutus, kajastatakse toetusteks ettenähtud vahendid toetuse kasutusele võtmise eest vastutava ministeeriumi (või Riigikantselei) kui riigiasutuse eelarves vahendamise koodiga. Kui eelarveaasta jooksul selgub toetuse kasutusele võtja riigiasutus, kajastatakse saadud toetus toetuse saaja riigiasutuse (selliseks riigiasutuseks võib nt olla ka ministeerium ise) eelarves kasutusele võtmise koodiga. Kui toetuse saaja on eraõiguslik isik (nt mittetulundusühing, sihtasutus vm, sealhulgas ka riigi omandis olev või asutatud isik) või ka muu avalik-õiguslik isik (nt ülikool) ja selline toetuse saaja otsustab projekti elluviimisesse kaasata riigiasutusest partnerid, kajastatakse partnerist riigiasutuse eelarves edasiantav osa toetusest kasutusele võtmise koodiga ning samaaegselt vähendatakse selle võrra vastava vahendamise koodiga kajastatud vahendeid ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. Seega toimub toetusega seotud projektide elluviimisel riigiasutustest partnerite kaasamisel alati riigiasutuste eelarvete korrigeerimine (rakendatakse nn netoarvestust, vahend saab riigiasutuste eelarves olla kajastatud vaid ühekordselt). Vahendatud toetuse eelarveaasta vältel toimunud liikumise kajastamiseks kasutatakse ühtlasi tehingupartnerite koode (vt ka selgitused paragrahv 121 juures). Toetuse koodi kasutatakse nii planeerimisega seotud infosüsteemides (KAIS, REIS) kui ka täitmisega seotud infosüsteemides (SAP, KAIS). Eelarveklassifikaatoris nähakse ette lisa 6 „Toetuse koodi tunnused“, milles sätestatakse määruse § 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud toetuse koodi ja selle koostamiseks kohustuslikud tunnused. Et toetus arvestusobjektina on edaspidi ühetasemeline, tunnistatakse kehtetuks § 17 lõike 3 punkt 4. Selleks, et tagada koodide kasutamisel käesolevas määruses nõuetest kinnipidamine, võetakse iga konkreetne kood kasutusele asutuse ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna koostöös. Koodi kasutuselevõtu ettepaneku teeb riigiasutus. Paragrahv 13¹ ja § 17 lg 3 Eelarveklassifikaatorit täiendatakse §-ga 131 „Tugiteenus, teenuse tegevus, klient“. Tegemist on arvestusobjektidega, mida kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks tegevuspõhise eelarve puhul. Arvestusobjekti „tugiteenus“ (nn sisemine tugiteenus strateegilise planeerimise ja 9 finantsjuhtimise käsiraamatu mõistes) kasutuselevõtmine tagab, et tegevuspõhist arvestust kasutavad asutused saavad sellised tegevused, mille eesmärk on põhiteenuste osutamise toetamine koondada üheks teenuseks ja kuluarvestuse mudeli abil selle teenusega seotud ressursikulu jaotada põhiteenustele. Teenuse tegevuse sätestamine arvestusobjektina on vajalik tagamaks kuluarvestuse mudelite kasutamine viisil, et ressursse saaks jaotada teenustele mitte ainult otse, vaid teenuse tegevuste kaudu (kuluarvestuse mudelites on võimalik valitsemisala valikul mõlema võimaluse kasutamine). See, millist kuluarvestuse meetodit (traditsiooniline või tegevuspõhine) valitsemisala kasutab, otsustab valitsemisala. Sel põhjusel ei ole eelarveklassifikaatori lisas 1 kehtestatud arvestusobjekti „teenuse tegevus“ kohustuslikuna. Teenuse tegevus kui arvestusobjekt on kasutatav koos teenuse või tugiteenusega. Arvestusobjekt „klient“ teenuse puhul langeb kokku strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus kasutatava mõistega „sihtrühm“. Et arvestusobjekt on vajalik nii tugiteenuse kui ka teenuse jaoks, kehtestatakse ka klient eraldi arvestusobjektina. Arvestusobjektid „tugiteenus“, „teenuse tegevus“ ja „klient“ kodeerib asutus, vastavalt on täiendatud § 17 lõikes 3 sätestatud loetelu. Paragrahv 14 Eelarveklassifikaatori § 14 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd eelarve kontodena võetakse kasutusele üldeeskirja kontod, mis on liigendatud majandustehingute sisu alusel, puudub edaspidi vajadus § 14 regulatsiooni järele. Paragrahvi 17 lõige 2 Eelarveklassifikaatori § 17 lõike 2 sõnastust muudetakse. Et Rahandusministeerium kodeerib enamuse arvestusobjektidest ja nende tasemetest, on normitehniliselt otstarbekas kehtestada see põhimõte sättena, mitte aga kasutada § 17 lõigetes 2 ja 3 mõlemas loetelu. Alles jääb üksnes loetelu § 17 lõikes 3, mis on lühem. Paragrahv 18 pealkiri Paragrahv 18 pealkirja täpsustatakse § 2 lõike 1 sisust lähtuvalt (vt selgitused § 2 lõike 1 juures eelarve piirmäära seadmise kohta). Paragrahv § 18 reguleerib nii piirmääraga vahenditele piirmäärade seadmist, piirmäärata vahendite kasutamise piirangute seadmist kui kaeelarve piirmäärade ning kasutamise piirangute jälgimist. Paragrahvi 18 lõige 3 Eelarveklassifikaatori § 18 lõiget 3 muudetakse, senine eelarve kontode kasutamise regulatsioon piirmäärade seadmiseks on üle viidud § 18 lõikesse 5 ja sättes loetletakse vahendid, mille eelarvele seatakse piirmäär ning vahendid, mille kasutamisele seatakse piirangud. Piirmäärad seatakse piirmääraga vahenditele ja piirangud piirmäärata vahenditele ning edasiantavatele maksudele. Kuigi säte osaliselt kordab RES-s sätestatut, on säte vajalik sel põhjusel, et vahendite kasutamise piirangute kohaldamisel praktikas juba kasutamist leidnud lahendus vajas õiguslikku regulatsiooni nõudena, mis kehtib kõikidele, mitte üksnes SAP-i kasutajatele. Eelarve piirmääradest ja vahendite kasutamise piirangutest kinnipidamise eest vastutab iga valitsemisala (vahendi kasutaja). Määruse § 18 lõike 3 uuest sõnastusest nähtub, et piirmääraga vahendite puhul on ka määruses järgitud RES-i nn välistavat regulatsiooni – piirmäärad seatakse vahenditele, mis ei ole loetletud RES § 32 lõikes 2. Tuludest sõltuvate kulude puhul tohib kulutusi teha üksnes siis, kui tulud on laekunud, välja arvatud välistoetuse puhul. Seda võtab arvesse ka eelarveklassifikaator (vt ka 10 selgitused § 12 lõike 6 kohta). Edasiantava maksu tohib edasi kanda (kulutusi teha) alles siis, kui see on laekunud. Et säte § 18 lõige 3, samuti § 18 lg 5 (vt selgitused allpool), mis kokku moodustavad eelarve piirmäära ja kasutamise piirangute regulatsiooni, on üldreguleerivad, peab neid muuhulgas järgima ka eelarveklassifikaatori § 18 lõikes 2 sätestatu täitmisel. See tähendab, et need asutused, kes ei kasuta SAP-i, peavad oma finantsarvestuse tarkvaras tagama samuti eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimise kooskõlas § 18 lõikega 3 ning § 18 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmisel esitama andmed § 18 lõikes 5 sätestatud arvestusobjektide lõikes. Paragrahvi 18 lõige 5 Eelarveklassifikaatori § 18 lõige 5, mis varem kohaldus üksnes SAP-i kasutajatele, on muudetud üldreguleerivaks. RES-i regulatsiooni kohase eelarve piirmäärade seadmine ja vahendite kasutamise piirangutest kinnipidamine ei saa sõltuda sellest, millist konkreetset finantsarvestuse tarkvara kasutatakse. Paragrahv 18 lõige 5 sätestab, millises detailsuses paragrahv 18 lõikes 3 loetletud vahenditele seatakse piirmäärad või kasutamise piirangud, millises alusel need seatakse ja milliseid arvestusobjekte selleks kasutatakse. Sätte põhitekstist nähtub, et eelarvele piirmäärade ja vahendite kasutamisele piirangute seadmine toimub eelarve üldiste kontode K, I ja F tasemel. See tähendab seda, et eelarve piirmääradest ja vahendite kasutamise piirangute seadmine (ja nendest kinnipidamist jälgitakse) eelarve üldiste kontode tasemel sõltumata sellest, millises detailsuses on Rahandusministeerium avanud REIS-s eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimiseks kontod ning valitsemisala planeerimise või pärast riigieelarve vastuvõtmist liigendatud eelarve andmed esitanud. Eelarve piirmäärad ja vahenditele seatud piirangud tekivad seega valitsemisala poolt REIS-i sisestatud andmete alusel, mis on liigendatud RES-s ette nähtud korras - esmalt vahendite liigendus iga-aastase riigieelarve seadusega, seejärel Vabariigi Valitsuse liigendus ja ministri liigendus. SAP-i kasutajate puhul kannab REIS-st vajalikud andmed SAP-i üle Rahandusministeerium. Kusjuures vahenditele, mille kasutamisele on seatud piirangud (st RES § 32 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud vahendid) puhul on kulutuste tegemine (eelarve kasutamine) lubatud ainult siis, kui vahendid (tulu või maks) on laekunud. Paragrahv 18 lõikes 5 punktides 1-4 on loetletud ülejäänud arvestusobjektid, mille lõikes eelarve piirmäärade ja vahendite kasutamise piirangute seadmine toimub. SAP-i kasutajatele on § 18 lõikes 5 sätestatud arvestusobjektide puhul tegemist nn tugevate piirmäärade / piirangutega – eelarvega, mille ületamisel järgmise majandustehingu kirjendamine ei ole võimalik. SAP kasutaja võib lisaks eelarve üldistele kontodele seatavad piirmäärad (tulenevad riigieelarve seadusest) määrata selle alusel täiendavalt ministri liigenduse tasemel piirmäärad nt detailsematele kontodele. Lisaks sellele saab iga valitsemisala ka edaspidi SAP-s seada ka nn informatiivset detailsemat eelarvet, mille ületamisel majandustehingu kirjendamine ei ole takistatud. Paragrahvi 18 lõige 6 Eelarveklassifikaatori § 18 lõike 6 sätestatu kohaselt toimub eelarve piirmääradest ja vahendite kasutamisele seatud piirangutest kinnipidamise jälgimine planeerimistasandite lõikes KAIS-s, sealjuures programmi tasandil ühiselt K ja I üldiste kontode lõikes tagamaks tegevuspõhise eelarve kasutamisel täiendavat paindlikkust. Keskseks töövahendiks selleks on kuluarvestuse mudel. Kuna kuluarvestuse mudel töötab teenustepõhiselt, tähendab see võimalust tegevuspõhist eelarvet kasutavale riigiasutusele jälgida eelarvest kinnipidamist kõikide 11 planeerimistasandite lõikes. Et ministeeriumide valitsemisaladel on seadusest tulenev kohustus järgida vahendite kasutamist programmipõhiselt, võimaldab programmipõhine arvestus KAIS- s vajadusel programmi siseselt vahendeid ümber planeerida. Kui vahendid on ümber planeeritud, sisestab ministeeriumi valitsemisala uued andmed REIS-i, millest andmete ülekandmisel SAP-i muudetakse ka seal seatud eelarvet. KAIS-i näol tegemist paindliku finantsjuhtimise instrumendiga, mis võimaldab samaaegselt jälgida eelarve täitmist ja õigeaegselt kavandada vahendite ümbersuunamist. 4. peatükk „Rakendussätted“ Eelarveklassifikaatoris sätestatakse uus peatükk 4 „Rakendussätted“, milles nähakse ette eelarveklassifikaatoris ette nähtud sisuliste muudatuste rakendamise alates 2020. aasta eelarve protsessist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud tingimus. Seega ühe erandiga eelarveklassifikaatoris kavandatud muudatustel ei ole mõju 2019. aasta riigieelarvele ega sellele eelnevatele riigieelarvetele, mille planeerimisel ja täitmise aegsel arvestuse pidamisel ning sellega seotud aruandlusel lähtutakse planeerimise ja eelarve vastuvõtmise ja liigendamise ajal - st kuni 30. aprillini 2019 kehtinud eelarveklassifikaatorist. Erandiks on üksnes § 12 sätestatud toetuse regulatsiooni kasutuselevõtt tagasiulatuvalt nende välistoetuste ja SFOS menetletud riigisiseste toetusprogrammide osas, mis on esmakordselt planeeritud alates 1. jaanuarist 2019 (edaspidi uued toetused). Kõik toetused, mis olid kodeeritud kuni 31. detsembrini 2018, ei vaja ümber kodeerimist. REIS-s sisestatud uued toetused kodeerib ümber Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond küsides selleks vajadusel täpsustusi valitsemisaladelt. Lisa 1 Eelarveklassifikaatori lisas 1 on korrastatud arvestusobjektide kasutamine ja see on viidud vastavusse määruse § 4 lõigetes 1- 4 sätestatud eesmärkidega ja Lisas 1 on tehtud järgmised muudatused: 1) sätestatud on eelarve kontod T,K,I,F ja üldeeskirja kontod (vt selgitused § 8 lõige 2); 2) toetus on edaspidi ühetasandiline arvestusobjekt (vt selgitused § 12); 3) majanduslik sisu ei ole enam edaspidi arvestusobjekt (vt selgitused § 14 kehtetuks tunnistamisest), seepärast regulatsioon eemaldatud; 4) tegevusala ei ole edaspidi planeerimistasand (vt selgitused § 11 lõike 1 kohta); 5) lisatud on uued arvestusobjektid, mis sätestatud § 121 ja § 131 (vt selgitused; 6) eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmise regulatsiooni muutuste tõttu on jäetud ära veerg „piirmäära seadmine“ (vt selgitused § 4 lõige 2, § 18 lõiked 3, 5 ja 6); 7) täpsustatud on arvestusobjektide kasutamise eesmärke: veerg „finantsarvestus, sh kuluarvestus“ on asendatud kahe eraldi veeruga (tegemist on kahe erineva eesmärgiga, kahe eraldi veeru kasutamine võimaldab täpsemalt selgitada arvestusobjektide kasutamist; vastavalt eelarveklassifikaatori kehtestamisel 16. detsembril 2015. aastal kasutusele võetud mõistetele tähendab „arvestuse pidamine“ nii arvestuse pidamist eelarvestamisel kui ka finantsarvestuses), lisatud on täiendav veerg „aruandlus“ (eelarveklassifikaatorit kasutatakse § 3 sätestatud üld- ja arvestuspõhimõtete kohaselt ka finantsaruandluseks vajalike andmete tagamise eesmärgil); 8) vastavalt tegelikule kasutamise praktikale on korrastatud arvestusobjektide tasemeid, korrastatud on nende nimetusi ja täpsustatud koodi pikkuseid. Lisa 1 tabeli all olevatest selgitusi on korrastatud. Lisaks kohustuslikule arvestusobjektide kasutamisele tuleb kõiki ülejäänud arvestusobjekte samuti kasutada, kui vahendid vastavad arvestusobjekti kasutamise eesmärgile. Kuid selleks ei ole vaja arvestusobjekte täiendavalt tähistada (tähis „v“ on ära jäetud), piisab, kui vaid kohustuslikult kasutatavad arvestusobjektid 12 on tähistatud. Samuti on ära jäetud selgitused, mis eelnevates punktides 1-10 kirjeldatud muudatuste tõttu ei ole edaspidi asjakohased. Lisa 3 Eelarveklassifikaatori lisas 3 on tehtud järgmised muudatused: 1) sõna „limiit“ asendatud sõnaga „piirmäär“ kooskõlas vastava regulatsiooni korrastamisele määruses (vt ennekõike selgitused § 2 lõige 1 ja § 18); 2) täpsustatud eelarve liikide kasutamist. Eelarve liiki 10 kasutatakse edaspidi ka Eestis tasutud käibemaksu kajastamisel, välja arvatud tuludest sõltuvate kulude puhul (st eelarve liigid 40, 43- 45), mis kajastatakse vastavalt liigi kasutamisele (kas liigil 40, 43, 44 või 45). Kuluarvestuses ei arvestata käibemaksu teenuste/programmi/tulemusvaldkonna maksumuse hulka. Käibemaksu arvestuse korrastamise eesmärk on eristada Eestis tasutud käibemaks, seda edaspidi kajastada arvestuslikuna kõikidel juhtudel, kui tegemist ei ole tuludest sõltuvate vahenditega; 3) eelarve liiki 30 kasutatakse, kuni RES kuni RES § 591 alusel regulatsiooni kehtestamiseni. Vastavalt RES § 591 regulatsioonile kehtestav vahendite ülekandmise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus; 4) eelarve liigid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks, sest välistoetuse kaasrahastamise vahendeid kajastatakse edaspidi liikidel 40 ja 41. Eelnõu § 2 on sätestatud muudatus rahandusministri 16. novembri 2014. a määruses nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord”. Selle kohaselt asendatakse tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ läbivalt tekstiosaga „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. Muudatuse on tinginud asjaolu, et Tehnilise Järelevalve Amet ja Tarbijakaitseamet on liidetud üheks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks. Eelnõu § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 30. aprillil 2019. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Eelnõu paragrahvis 1 sätestatud muudatustel on vahetu mõju üksnes riigiasutuste sisestele tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades, kuid eelnimetatud valdkondade tööprotsesside kaudu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise kvaliteedi ühtlustamise ja tõstmisega saavutatakse lõppkokkuvõttes ka eelarveliste vahendite efektiivsem kasutamine tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamisel. Eelnõu paragrahvis 2 sätestatud muudatus on seotud kahe valitsusasutuse ühendamisega, mille mõjud on analüüsitud ja esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (651 SE) seletuskirjas ja käesoleva eelnõuga sätestatud muudatusel puudub täiendav mõju. 13 V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu puhul on tegemist olulisel määral regulatsiooni vastavusse viimisega tegevuspõhisele eelarvele ning kuluarvestusele ülemineku protsessiga, milleks on ette nähtud vahendid riigieelarves. Üksnes eelnõust tulenevalt olulist täiendavat ressursikulu ei teki (tuleb üle kontrollida, kas seni kasutatud arvestusobjektid 2020. riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis on asjakohased ja vajadusel teha muudatusi). VI. Jõustumine Et eelarveklassifikaatori muudatusi rakendatakse valdavalt üksnes alates 2020. aasta eelarveprotsessist, kuid samaaegselt on vajalik tagada õigusselgus muudatuste jõustumiseni kehtinud eelarveklassifikaatori kasutamisel, siis on eelnõus sätestatud jõustumise kindel kuupäev. Vastavalt plaanitavale jõustamise kuupäevale on koostatud rakendussäte. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. 14 Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ LISA 3 (muudetud sõnastuses) EELARVE LIIGID Kood Nimetus 10 Arvestuslikud vahendid1 20 Kindlaksmääratud vahendid 21 Kindlaksmääratud vahendid – piirmäärad väljaspool SAP2 30 Ülekantavad vahendid3 33 Kapitalirent 40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud4 41 Vahendatud tulud ja nendest sõltuvad kulud – piirmäärad väljaspool SAP2 42 Riigisisesed rahalised toetused, riigieelarve seaduses nimetatud siireteks2 43 Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud2 44 Majandustegevusest laekuv tulu2 45 Ebaregulaarsed tulud ja nendest sõltuvad kulud5 50 Edasiantav maks – tulumaks 51 Edasiantav maks – sotsiaalmaks 52 Edasiantav maks – töötuskindlustusmakse 53 Edasiantav maks – kogumispension 54 Edasiantav maks – maamaks 55 Edasiantav maks – aktsiisimaks 56 Edasiantav maks – hasartmängumaks 57 Edasiantav maks – tollimaks 58 Edasiantav maks – keskkonnatasud 59 Edasiantav maks – patendiameti toimingute riigilõiv 60 Mitterahalised vahendid 1 Eelarve liiki 10 kasutatakse ka Eestis tasutud käibemaksu kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40,43-45 kajastatud vahenditega seotud käibemaks (kajastatakse sama eelarve liigiga). 2 Eelarve liigid 21 ja 41–44 on kasutusel ainult riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvara SAP kasutamise korral. Eelarve liikide 21 ja 41 puhul toimub piirmäärade jälgimine e-riigikassas, mitte SAP-s, kuna makseid tehakse eraldiseisvatest infosüsteemidest otse e-riigikassasse. 3 Kasutatakse kuni RES § 591 alusel regulatsiooni kehtestamiseni. 4 Eelarve liik 40 on riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP kasutusel ainult välistoetuste puhul, sealhulgas välistoetuse kaasrahastamise vahendid, mida toetuse saaja saab teiselt üksuselt lisaks välistoetusele. 5 Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks: 1) õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks; 2) kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks; 3) kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks. EELNÕU MÄÄRUS Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 ja elektroonilise side seaduse § 86 lõike 2 alusel. § 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmine Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruses nr 47 „Eelarveklassifikaator“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mis on aluseks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja riigieelarve koostamisel, riigieelarve liigendamisel, eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel ning jälgimisel (edaspidi piirmäärade seadmine), arvestuse ja kuluarvestuse pidamisel, seire korraldamisel ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud ning investeeringud programmide lõikes, välja arvatud Eestis tasutud käibemaks, kulud sealjuures teenuste tegevuste või teenuste lõikes.“; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tehingupartneri kood.“; 6) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte : 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) planeerimistasand; 6) toetus.“; 1 7) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) eelarve liik; 2) eelarve konto; 3) eelarve objekt; 4) organisatsioon; 5) tegevusala; 6) planeerimistasand; 7) toetus; 8) tulu-/kuluüksus; 9) projekt; 10) tehingupartneri kood; 11) ressurss/kulukoht; 12) tugiteenus; 13) teenuse tegevus; 14) klient.“; 8) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes, seatakse eelarve piirmäärad ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.“; 9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: (3) Eelarveüksused on toodud määruse lisas 2.“ 10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele põhimõtetele vastavalt piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, peetakse arvestust, kuluarvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.“; 11) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad. (2) Eelarve kontod on: 1) eelarve üldised kontod „tulud“ (edaspidi tulud, tähis T), „kulud“ (edaspidi kulud, tähis K), „investeeringud“ (edaspidi investeeringud, tähis I) ja „finantseerimistehingud“ (edaspidi finantseerimistehingud, tähis F) 2) eelarve konto 15 (põhivara soetused); 3) eelarve konto 358 (saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetuste kaasrahastus); 4) eelarve konto 359 (saadud välistoetused); 5) rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) kontod käesoleva määruse lisas 4 sätestatud ulatuses ja vähemalt selles sätestatud detailsuses. (3) Eelarve kontode detailsust suurendatakse, kui käesolevas määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole tagatud vahendite eristatavus. “; 12) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) alusel peetakse arvestust, kuluarvestust ja seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul, kui eelarve 2 liigenduses määratakse eelarve sihtotstarve lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole detailsemalt.“; 13) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „sealhulgas tehingupartneri koodi korral selle neli viimast numbrit.“; 14) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.“; 16) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse arvestuse pidamiseks, kuluarvestuseks, strateegiliseks planeerimiseks ja eelarve piirmäärade jälgimiseks. Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on: 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) meede; 4) programmi tegevus; 5) teenus.“; 17) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisti. 19) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.“; 20) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.“; 21) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk.“; 22) paragrahvi 11 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „või oodatud tulemuste“; 23) paragrahvi 11 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) lõikes peetakse arvestust, kuluarvestust ja seatakse eelarve piirmäärad. 3 (2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja selle kaasrahastamise (edaspidi koos nimetatud välistoetus) ning struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklike toetusprogrammi vahendite kajastamisel. (3) Välistoetuse kaasrahastamine käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut. (4) Toetuse vahendamise kolmeosaline kood, mille osad eristatakse üksteisest sidekriipsuga, koostatakse käesoleva määruse lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuste abil järgmiselt: 1) esimesse osasse märgitakse vahendamise tunnus, toetuse kood, vahendaja valitsemisala tunnus ja fondi tunnus; 2) teise osasse märgitakse vahendaja kood ja rakendusperioodi kood; 3) kolmandasse osasse märgitakse toetuse meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga. Kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis märgitakse kolmandasse osasse kuni üheksakohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus. (5) Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ja alljärgnevast lähtudes: 1) esimeses osas ei kasutata vahendamise ja fondi tunnuseid ning valitsemisala tunnus asendatakse asutuse administratiivse tunnusega; 2) teises osas asendatakse vahendaja kood fondi tunnusega; 3) kolmanda osa vabalt valitud tunnus võib olla kuni kümnekohaline. (6) Välistoetuse kasutamisel enne selle laekumist lähtutakse rahandusministri 10. septembri 2014. aasta määruses nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ toodud vastavast korrast.“; 26) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Tehingupartneri kood (1) Arvestusobjekti „Tehingupartneri kood” (edaspidi tehingupartneri kood) kasutatakse konsolideerimise võimaldamiseks kuluarvestuses ja arvestuse pidamiseks, kui vahendeid ei olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes. (2) Tehingupartnerite koodid on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisas 2.“; 27) paragrahvist 13 jäetakse välja tekstiosa „ja seatakse kuluarvestuses piirmäärad“; 28) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131. Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient Arvestusobjekte „Tugiteenus“, „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks.“; 29) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 3 asendatakse termin „arvestus“ terminiga „kuluarvestus“; 31) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kõik arvestusobjektid ja lisas 1 toodud arvestusobjektide tasemed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud, kodeerib Rahandusministeerium.“; 32) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5-7 järgmises sõnastuses: 4 „5) tugiteenus; 6) teenuse tegevus; 7) klient.“; 34) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmiseks ning jälgimiseks“; 35) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eelarve piirmäärad on vahenditel, mis ei ole nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõikes 2 ja kasutamise piirangud riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 ning § 32 lõikes 3 nimetatud vahenditel arvestades käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatut.“; 36) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eelarve piirmäärad ja kasutamise piirangud vahendite kasutamiseks vastavalt laekumisele seatakse eelarve üldistele kontodele K, I ja F järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik, kusjuures eelarve liikide 42–45 korral kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele ühiselt; 3) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral; 4) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega või kui toetus on registreeritud struktuuritoetuse registris.“; 37) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub kuluarvestuse infosüsteemis. 38) määrust täiendatakse pärast § 18 peatükiga 4 järgmises sõnastuses: „4. peatükk Rakendussätted § 18¹. Määruse kohaldamine (1) Määruse kuni 2019. aasta 30. aprillini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse 2019. aasta riigieelarvele ja sellele eelnenud riigieelarvetele ning nendega seotud aktidele ja toimingutele, välja arvatud erisus käesoleva paragrahvi lõikes 2. (2) Käesoleva määruse § 12 sätestatut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 planeeritud välistoetustele ja struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklikele toetusprogrammidele.“; 39) määruse lisad 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 40) määrust täiendatakse lisaga 6 „Toetuse koodi tunnused“ (lisatud). § 2. Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmine Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruses nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ asendatakse tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ läbivalt tekstiosaga „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. 5 § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 30. aprillil. Toomas Tõniste Rahandusminister Veiko Tali Kantsler Lisa 1. Eelarveklassifikaator Lisa 2. Administratiivne tunnus Lisa 3. Eelarve liigid Lisa 4. Eelarve kontod Lisa 5. Eelarve objekti liigid Lisa 6. Toetuse koodi tunnused 6
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel