Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47
„Eelarveklassifikaator“
LISA 1
(muudetud sõnastuses)
EELARVEKLASSIFIKAATOR
Arvestusobjekt Arvestusobjekti Koodi Tase Pikkus Strateegiline Eelarve Finantsarvestus Kuluarvestus Aruandlus
taseme nimetus haldamine planeerimine
Eelarve liik Vt. määruse lisa 3 RM 1 2 X X X X
Eelarve konto T, K, I, F RM 1 1 X X X X
Vt. üldeeskirja lisa 1 RM 2 1 kuni 8 X X X X
Eelarve objekt Vt. määruse lisa 5 RM 1 2+2+4 X X X X
Organisatsioon Valitsemisala RM 1 1 X X X X X
Asutuste grupp RM 2 2
Asutus RM 3 3 X X X1 X X
Toetus Toetus RM 1 11 kuni 20 X X X X
Eelarveüksus Eelarveüksus - tase RM 1 4 X X X
1 (organisatsioon
tunnusega E)
Eelarveüksus – tase Asutus 2 5 kuni 6
2
Tulu-/kuluüksus Tulu-/kuluüksus – RM 1 5 X X X
tase 1
2 (3)
(organisatsioon
tunnusega T/K)
Tulu-/kulu üksus - Asutus 2 6
tase 2
Tulu-/kulu üksus - Asutus 3 8
tase 3
Tulu-/kulu üksus - Asutus 4 9
tase 4
Tulu-/kuluüksus - Asutus 5 10
tase 5
Projekt Organisatsioon RM 1 4 X X X
Projekt Asutus 2 20 X2 X2 X2
Planeerimis- Tase 1 – RM 1 2 X3 X3 X3 X3
tasand tulemusvaldkond
Tase 2 – programm RM 2 4 X3 X3 X3 X3
Tase 3 – meede RM 3 6 X3 X3 X3 X3
Tase 4 – tegevus RM 4 8 X3 X3 X3 X3
Tase 5 – teenus RM 5 10 X3 X3 X3 X3
Tehingupartneri Tehingupartneri RM 1 6 X X X X
kood kood
Ressurss/ Ressursi liik RM 1 2 X X X
kulukoht
Asutus RM 2 6 X X
3 (3)
Ressurss/tegevus/ Asutus 3 12 X X X
kulukogum
Tugiteenus Tugiteenus Asutus 1 1 kuni 10 X3 X3
Teenuse tegevus Teenuse tegevus Asutus 1 1 kuni 10
Klient Klient Asutus 1 3 X3 X3
Tegevusala Tase 1/ RM 1 2 X X X X
Tegevusvaldkond
Tase 2/Grupp RM 2 3 X X X X
Tase 3/Tegevusala RM 3 5 X X X X
Selgitused eelarveklassifikaatori liigenduse kohta:
Veerg „Arvestusobjekt“ näitab eelarveklassifikaatori liigendust ja toob arvestusobjektide nimetused.
Veerg „Arvestusobjekti taseme nimetus“ näitab, kas arvestusobjektil on tasemed ja tasemete olemasolul toob nende nimetuse.
Veerg „Koodi haldamine“ näitab, kas arvestusobjekti kodeerib ja haldab Rahandusministeerium keskselt (tähistatud „RM“) või asutus.
Veerg „Tase“ näitab arvestusobjekti vastava taseme numbrit. Tasemeid eristatakse kodeerimise kaudu.
Veerg „Pikkus“ näitab, mitu kohta on arvestusobjekti vastava taseme koodis (kumulatiivselt).
Veerud „Strateegiline planeerimine“, „Eelarve“, „Finantsarvestus“, „Kuluarvestus“ ja „Aruandlus“ näitavad, millist funktsiooni arvestusobjekti või arvestusobjekti
taseme lõikes täidetakse.
Lahtrites toodud tähis “X“ näitab vastava arvestuse pidamise kohustust, muid arvestusobjekte tuleb kasutada, kui nende kasutamine on võimalik (vastab
arvestusobjekti kasutamise eesmärkidele); X1 - finantsarvestust asutuste lõikes peetakse „eelarveüksus - tase 1“ arvestusobjekti abil; X2 – kohustuslik põhivara
soetamisel; X3 - kohustuslik tegevuspõhise eelarve korral.
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47
„Eelarveklassifikaator“
LISA 2
(muudetud sõnastuses)
Lisa 2 Administratiivne tunnus
1. Organisatsioon
Osa, jagu Organisatsiooni Organisatsioon
tunnus
1.00 A Riigikogu
A10 Riigikogu (Riigikogu Kantselei)
A30 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
2.00 B10 Vabariigi President (Presidendi Kantselei)
3.00 C10 Riigikontroll
4.00 D10 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei)
5.00 E10 Riigikohus
6.00 F Vabariigi Valitsus
6.01 F10 Riigikantselei
6.02 G Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
G10 Haridus- ja Teadusministeerium
G2 Kutseõppeasutused
G3 Rakenduskõrgkoolid
G4 Riigi üldhariduskoolid
G5 Riigi teadus- ja arendusasutused
G60 Keeleinspektsioon
G80 Eesti Noorsootöö Keskus
G90 Rahvusarhiiv
6.03 J Justiitsministeeriumi valitsemisala
J10 Justiitsministeerium
J20 Prokuratuur
J30 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
J40 Registrite ja Infosüsteemide Keskus
J5 Esimese ja teise astme kohtud
J6 Kinnipidamiskohad
J70 Andmekaitse Inspektsioon
J80 Patendiamet
J 90 Konkurentsiamet
6.04 K Kaitseministeeriumi valitsemisala
K10 Kaitseministeerium
K20 Välisluureamet
K30 Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
K40 Seli Tervisekeskus
K50 Kaitseressursside Amet
K60 Kaitsevägi
K70 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
6.05 L Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
L10 Keskkonnaministeerium
1
L20 Maa-amet
L30 Keskkonnainspektsioon
L40 Keskkonnaagentuur
L60 Eesti Loodusmuuseum
L70 Keskkonnaamet
L90 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
6.06 M Kultuuriministeeriumi valitsemisala
M10 Kultuuriministeerium
M20 Muinsuskaitseamet
M30 Eesti Hoiuraamatukogu
M40 Eesti Lastekirjanduse Keskus
M50 Rahvakultuuri Keskus
M60 Võru Instituut
M8 Muuseumid
6.07 N Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Valitsemisala
N10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
N30 Lennuamet
N40 Maanteeamet
N50 Riigi Infosüsteemi Amet
N70 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
N80 Veeteede Amet
N90 Eesti Geoloogiateenistus
6.08 P Maaeluministeeriumi valitsemisala
P10 Maaeluministeerium
P20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
P30 Veterinaar- ja Toiduamet
P40 Põllumajandusamet
P70 Põllumajandusuuringute Keskus
P80 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
PA1 Eesti Taimekasvatuse Instituut
6.09 R Rahandusministeeriumi valitsemisala
R10 Rahandusministeerium
R20 Maksu- ja Tolliamet
R30 Statistikaamet
R40 Riigi Tugiteenuste Keskus
R50 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
6.10 S Siseministeeriumi valitsemisala
S10 Siseministeerium
S20 Kaitsepolitseiamet
S30 Päästeamet
S40 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja
Arenduskeskus
S50 Sisekaitseakadeemia
S70 Politsei- ja Piirivalveamet
S80 Häirekeskus
6.11 T Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
T10 Sotsiaalministeerium
T20 Ravimiamet
2
T30 Sotsiaalkindlustusamet
T40 Tööinspektsioon
T50 Riikliku Lepitaja Kantselei
T60 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
T70 Terviseamet
T80 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
T90 Tervise Arengu Instituut
TA0 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise
Voliniku Kantselei
6.13 V Välisministeeriumi valitsemisala
V10 Välisministeerium
2. Eelarveüksus
2.1 Eelarveüksuse tunnus saadakse organisatsiooni tunnuse ette E-tähe lisamisega.
2.2. Asutuse eelarve liigendamisel rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel pikendatakse punktis
2.1. toodud tunnust täiendava tunnusega.
3
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a
määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator ”
Lisa 5
(muudetud sõnastuses)
EELARVE OBJEKTI LIIGID
Kood Nimetus
SE Seaduseandja/Riigikogu valikud
VR Vabariigi Valitsuse reserv
SR Sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservis
OR Omandireformi reservfond
TK Määramata tegevuskulud
IN Investeeringud
Objekti kasutaja (keskselt määratud või institutsioon/valitsemisala)
00 Keskselt määratud
P1 Riigikogu
P2 Vabariigi President (Presidendi Kantselei)
P3 Riigikontroll
P4 Õiguskantsler (Õiguskantsleri Kantselei)
P5 Riigikohus
01 Riigikantselei haldusala
02 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala
03 Justiitsministeeriumi valitsemisala
04 Kaitseministeeriumi valitsemisala
05 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
06 Kultuuriministeeriumi valitsemisala
07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
08 Maaeluministeeriumi valitsemisala
09 Rahandusministeeriumi valitsemisala
10 Siseministeeriumi valitsemisala
11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
13 Välisministeeriumi valitsemisala
Vallasasjade investeeringute liigendus
IN001000 Inventar
IN002000 IT investeeringud
IN003000 Transpordivahendid
IN004000 Masinad ja seadmed
IN005000 Muud investeeringud1
1
Muudesse investeeringutesse koodiga IN005000 planeeritakse amortiseeritav vara, mis ei klassifitseeru
muudesse soetusgruppidesse, sh immateriaalne, bioloogiline vara.
1
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a
määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator ”
Lisa 6
TOETUSE KOODI TUNNUSED
Tunnus Nimetus
S Vahendatav toetus
Toetused
1 Struktuurivahendite toetus
2 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetus
3 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus
4 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus
5 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetus
6 Eesti-Šveitsi koostööprogramm toetus
8 CO2 (kliima) toetus ja siseriiklikud toetused SFOS-is
9 Muud välistoetused
Fondid
AF Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks
AM Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
AT Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel (Kliima, CO2)
CF Ühtekuuluvusfond
EP Euroopa Pagulasfond
ES ESPON 2020 programm
FF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
GF Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond
GK Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond
IA INTERACT III programm
IF Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond
IR Interreg Euroopa programm
IS Sisejulgeolekufond
KL Kesk-Läänemere programm
LE LEADER programm
LV Eesti-Läti programm
MU Kõik ülejäänud fondid, mida käesolevas fondide loetelus ei ole eraldi välja
toodud
NO Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused
PF Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
RE Toetused riigieelarvest
RF Euroopa Regionaalarengu Fond
RU Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020
SF Euroopa Sotsiaalfond
SH Eesti-Šveitsi koostööprogramm
TA Struktuurivahendite tehniline abi (sisaldab nii Euroopa Regionaalfondi kui
Ühtekuuluvusfondi vahendeid)
TP Euroopa Tagasipöördumisfond
UR URBACT III programm
VP Välispiirifond
Vahendajad
AR SA Archimedes
EA Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
IN SA Innove
KI Keskkonna Investeeringute Keskus
KR KredEx
PR Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RI Riigi Infosüsteemi Amet
RT Riigi Tugiteenuste Keskus
TA Teadusagentuur
TJ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Rakendusperioodi algus
00 Toetus ei ole seotud Euroopa Liidu perioodiga (nt CO2)
14 2014-20201
21 2021-2028
1
sh EMP ja Norra periood 2014-2021
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 11.12.2018
kehtiv kuni 11.12.2023
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 õigusaktide eelnõud enne nende
kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Riigikantselei Meie 18.04.2019 nr 1.1-10/2711-1
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a
määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja
16. novembri 2014. a määruse nr 40
„Universaalteenuse makse riigieelarvesse
laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise
eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Teile kooskõlastamiseks Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47
„Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse
riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu. Palume esitada
tagasiside 5. tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16.
novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise
ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu koos lisadega (18 lk).
2. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16.
novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise
ja selle kasutamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri (14 lk).
Üllar Kaljumäe 611 3015
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Sama:
Ministeeriumid
Riigikogu Kantselei
Riigikohus
Riigikontroll
Vabariigi Presidendi Kantselei
Õiguskantsler
2
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47
„Eelarveklassifikaator“
LISA 4
(muudetud sõnastuses)
EELARVE KONTOD
Eelarve üldised kontod Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti minimaalselt nõutav detailsus
Nimetus Tähis Nimetus Eelarve kontode koodid1
3000, 3001, 30200, 30201, 3025, 3026, 303000,
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
303100, 304000, 30420, 30421, 30422, 30423,
(konto klass 30)
30424, 3043, 305
320000, 320010, 320020 , 320030, 320040,
320050, 320055, 320060, 320065, 320070,
320090, 320100, 320110, 320140, 320160,
320180, 320190, 320210, 320220, 320240,
320320, 320330, 320340, 320350, 320360,
320370, 320400, 320410, 320420, 320430,
320440, 320450, 320500, 320510, 320520,
Kaupade ja teenuste müük (konto klass 32)
320530, 320540, 320545, 320560, 320570,
320580, 320600, 320620, 320630, 320700,
Tulud T 320710, 320720, 320730, 320740, 320999, 3220,
3221, 3222, 3223, 3224, 3225, 3226, 3227, 3228,
3229, 3230, 3231, 3232, 3233, 323700, 323710,
323720, 323750, 323800, 323830, 323840,
323870, 323880, 323890
Saadud kodumaised toetused, sealhulgas
358
välistoetuse kaasrahastus2
Saadud välistoetus3 359
Muud tulud ( konto klass 38) 381, 3823, 3825, 3880, 3882, 3888
Tulem osalustelt 652
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 655
Muud finantstulud 658
Sotsiaaltoetused 41
Muud toetused 45
Tööjõukulud 50
Majandamiskulud4 55
Kulud K
Muud tegevuskulud5 60
Käibemaks 601000
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 61
Intressikulu ja muud finantskulud 650
Põhivara soetused 15
Investeeringud I
Käibemaks põhivara soetustelt 601002
Lühiajalised finantsinvesteeringud 101
Laenu- ja liisingunõuded 1032
Osalused avaliku sektori ja sidusüksuste 150
Pikaajalised finantsinvesteeringud 151
Finantseerimis-
F Laenu- ja liisingunõuete pikaajaline osa 1532
tehingud6
Antud sihtfinantseerimine 1537
Laenukohustised 208
Laenukohustiste pikaajaline osa 258
Käibemaks finantseerimistehingutelt 601005
1
Eelarve kontode nimetused konto klasside 30, 32 ja 38 osas on toodud üldeeskirja lisas 1.
2
Eelarve konto 358 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks), 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350040 (välismaine
sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks), 350050 (välismaise sihtfinantseerimise
kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks),
350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks) ja 350240 (välismaise
sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks).
3
Eelarve konto 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 350020 (välismaine sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks), 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350220 (välismaine
sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) ja 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara
soetuseks).
4
Välja arvatud konto 552910, mis on SAP-s ja kuluarvestuse infosüsteemis seostatud eelarve kontoga 15.
5
Välja arvatud kontod 601000, 601002, 601005.
6
Kõikidel finantseerimistehingute eelarve kontodel, välja arvatud käibemaks, kajastatakse muutust eelarveaastas.
EELNÕU
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16.
novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja
selle kasutamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrust nr 47
„Eelarveklassifikaator“ ja 16. novembri 2014. a määrust nr 40 „Universaalteenuse makse
riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord”.
Eelarveklassifikaatori muutmise peamiseks põhjuseks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele
kõikide ministeeriumide valitsemisalades alates 2020. aastast. Eelnõuga sätestataksegi selleks
vajalikud muudatused eelarvestamisel, finantsjuhtimises, tulemusaruandluses ning
strateegilises planeerimises kasutatavates arvestuspõhimõtetes. Nende kavandamisel on silmas
peetud, et need oleksid rakendatavad ka põhiseaduslike institutsioonide puhul, kus
tegevuspõhise eelarve kasutamine on ka edaspidi vabatahtlik.
Tegevuspõhise eelarve tervikvaates tagavad muudatused eelarveklassifikaatoris, et
strateegilisel planeerimisel põhinev eelarvestamine koos finants- ja kuluarvestusega ning
tulemusaruandlusega moodustab arvestuse mõistes ühtse terviku. Kõige ulatuslikumad on
muudatused kuluarvestuse osas, kus suurendatakse oluliselt kasutatavate arvestusobjektide
hulka. Selle tulemusena suureneb nii eelarvestamise kui ka igapäevase finantsjuhtimise
tõenduspõhisus, andmete võrreldavus, koos teiste meetmetega ka juhtimise operatiivsus ja
paindlikkus. Kõiki riigiasutusi hõlmavad olulisemad muudatused on seotud arvestusobjektide
eesmärkide täpsustamisega, piirmääraga ja piirmäärata vahendite lõikes arvestuse
korrastamisega, kõikide toetuste kodeerimise ühtlustamisega ja suuremas finantsarvestuse
kontode kasutuselevõtus eelarvestamisel.
Kõiki muudatusi, mida eelarveklassifikaatoris kavandatakse, kasutatakse esmakordselt 2020.
aasta riigieelarve koostamisel. Varasemate riigieelarvetega seotud arvestuse, sealjuures 2019.
aasta riigieelarve ja sellega seotud aruandluses 2020. aastal, puhul järgitakse seni kehtinud
eelarveklassifikaatorit. Sellega tagatakse ühesuguste arvestusobjektide kasutamine eelarve
planeerimisel, täitmisel ja aruandluses. Erandina võetakse kodeerimise muutunud põhimõtted
kasutusele uute toetuste puhul tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.
Nii eelarveklassifikaatoris kui ka universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle
kasutamise korras tehakse muudatus seoses Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti
liitmisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna
ametnikud Üllar Kaljumäe (tel 611 3015,
[email protected]), Karin Reiska (611 3612,
karin.reiska@)fin.ee) ja Olavi Seisonen (tel 611 3088,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611
1
3611,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja
Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected] ).
1.3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate
õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. Eelnõu
väljatöötamisel on lähtutud nii riigieelarve seaduse kehtivast (RT I, 07.07.2017, 39) kui ka
2020. aastal jõustuvast (RT I, 07.07.2017, 41) redaktsioonist.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 muudetakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrust nr 47
„Eelarveklassifikaator“ (edaspidi eelarveklassifikaator).
Paragrahvi 1 lõige 3
Eelarveklassifikaatori § 1 täiendatakse lõikega 3 ning sätestatakse, kelle suhtes ja mis ulatuses
määrust kohaldatakse. Sätte lisamine on vajalik, kuna riigieelarve seadusega (edaspidi RES),
aga samuti riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tingimuste ning korraga, (edaspidi
RES/RE kord) nähakse ette erisused. Seetõttu on vajalik anda eelarveklassifikaatori preambulis
säte, mis selgitab määruse kohaldamist. Eelarveklassifikaatori sätetes kehtestatu on valdavalt
üldine regulatsioon ja kehtib ka põhiseaduslikele institutsioonidele. Regulatsiooni, mis on
seotud arvestusobjektiga „planeerimistasand“ või tegevuspõhise eelarvega, järgitakse üksnes
siis, kui põhiseaduslik institutsioon kasutab tegevuspõhist eelarvet.
Paragrahvi 2 lõige 1
Eelarveklassifikaatori definitsiooni täpsustatakse ja seeläbi luuakse kooskõla definitsiooni ja
määruse § 4 – 16, 18 ja lisas 1 sätestatu vahel, aga samuti RES-s kasutatud mõistetega ning
selles sätestatud eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessiga. Vastavalt
eelarveklassifikaatori kasutamise eesmärkidele täpsustatakse definitsioonis, et
eelarveklassifikaatorit tuleb kasutada alates ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti
koostamisest. See tagab ühesuguste arvestuspõhimõtete ja –objektide kasutamise
eelarvestamise tervikprotsessi, riigieelarve liigendamise ja riigieelarve täitmise ulatuses.
Eelarveklassifikaatori definitsiooni lisatakse samuti, et eelarveklassifikaatorit kasutatakse
kuluarvestuses. Alates 2020. aastast on kõik ministeeriumite valitsemisalad kohustatud
rakendama tegevuspõhist eelarvet ja arvestust. Määruse järgnevates sätetes on just oluliselt
täiendatud kuluarvestusega seotud regulatsiooni. Eelarveklassifikaator võimaldab rakendada
nii traditsioonilist (kulud jaotatakse otse teenustele) kui ka tegevuspõhist kuluarvestust (kulud
jaotakse teenustele teenuste tegevuste kaudu; vt ka selgitused § 121 ja lisa 1 kohta).
Kuluarvestuse mudelid, mida kuluarvestuseks kasutatakse, koosnevad kahest omavahel
seostatud osast – kulumudelist ja eelarvemudelist. Seega kuluarvestus seob nii
finantsplaneerimise kui ka finantsarvestuse juhtimisotsustega. Eelarveklassifikaatori
definitsioonis täpsustatakse ka seda osa, mis on seotud piirangutega piirmääraga ja piirmäärata
vahendite kasutamisel, mida näeb ette RES regulatsioon. Seega eelarveklassifikaator ei saa
2
hõlmata üksnes piirmäärasid puudutavat regulatsiooni (vastavalt RES regulatsioonile seotud
üksnes piirmääraga vahenditega), vaid ka piirmäärata vahendite kasutamise regulatsiooni.
Seepärast on definitsiooni sisu täpsustatud lisades sellesse „eelarve piirmäärade ja kasutamise
piirangute seadmisel ning jälgimisel (edaspidi piirmäärade seadmine)“. Et mõlemal juhul
rakendatakse samu arvestusobjekte ja ka normitehniliselt on see otstarbekas, koondatakse
mõlemad regulatsioonis määruses mõisteks „piirmäära seadmine“. Määruse § 18 on selgitatud
piirmääraga ja piirmäärata vahendite regulatsiooni erisused (vt selgitused § 18 lõige 3 ja 5).
Samuti on kasutamise piirangute regulatsiooniga seotud välistoetuse kasutamine (vt selgitused
§ 12 juures).
Paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3
Tegevuspõhist arvestuspõhimõtet täpsustatakse ja see viiakse kooskõlla eelarve planeerimise ja
kuluarvestuse põhimõtetega valitsemisalades. Programmide põhiselt planeeritakse ja
kajastatakse vähemalt kulud ja investeeringud. Programmide põhiselt võib planeerida ka tulusid
ja finantseerimistehinguid. Tulud, finantseerimistehingud ja käibemaks (vt ka selgitused lisa 3
juures) kajastatakse valitsemisalade põhiselt ja väljaspool programme ning tulemusvaldkondi.
Kulud ressurssidena planeeritakse sealjuures teenuste või teenuste tegevuste lõikes vastavalt
kuluarvestuse mudeli väljatöötamise kahele võimalusele.
Paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 ja § 10 lõige 2
Eelarveklassifikaatori § 4 lg 1 p 5 sõnastust muudetakse, jättes sellest välja tekstiosa „kui asutus
ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele“ ja § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Tegevusalade rahvusvahelise klassifikaatori kasutamine ei sõltu sellest, kas asutus on üle läinud
tegevuspõhisele eelarvele või mitte. Tegevusala on vajalik tegevusalade rahvusvahelise
klassifikaatori alusel määrata kõikidel riigiasutustel. Praktikas toimub tegevusalade
rahvusvahelise klassifikaatori alusel tegevusala määramine ühekordselt ja juba määratud
tegevusala vajab muutmist üksnes siis, kui muutub riigiasutuse tegevusvaldkond.
Paragrahvi 4 lõike 1 punkt 8 ja § 12¹
Eelarveklassifikaatori § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 ja lisatakse arvestuse pidamiseks
kasutatavate arvestusobjektide loetelusse „tehingupartneri kood“.
Eelarveklassifikaatorit täiendatakse §-ga 121, millega sätestatakse arvestusobjekti
„tehingupartneri kood“ täpsem regulatsioon. Lõikes 1 sätestatakse, et tehingupartnerite koode
kasutatakse konsolideerimise võimaldamiseks kuluarvestuses ja arvestuse pidamiseks.
Vahendid planeeritakse üldise põhimõte kohaselt eelarveüksuse täpsusega (vt ka eelarveüksuse
määratlus), kes neid kasutab või teenib (kogub). Kuid kui vahendeid ei ole võimalik nii täpselt
planeerida, siis planeeritakse need RES põhimõtetele vastavalt valitsemisalade täpsusega, kes
nende kasutuselevõtmise eest vastutab. Vahendi üleandja kajastab selle oma eelarves saaja
tehingupartneri koodiga ja saaja üleandja tehingupartneri koodiga. Tehingupartneri koodi Lõike
2 regulatsiooniga sätestatakse, et tehingupartneri koodidena käsitletakse üldeeskirja lisas 2
toodud tehingupartnerite koode. Eelarveklassifikaatori kehtiv regulatsioon nägi
tehingupartnerite koodide kasutamist ette eelarve objektina, mis tekitas probleeme juhul, kui
samal ajal oli vajalik kasutada ka muid eelarve objekti.
3
Paragrahvi 4 lõige 2 ja § 10 lõige 3
Eelarveklassifikaatori § 4 lõike 2 põhiteksti sõnastus viiakse kooskõlla eelarveklassifikaatori
definitsiooniga. Et arvestusobjekti „tegevusala“ ei kasutata eelarve piirmäärade seadmiseks,
jäetakse see välja lõikes 2 toodud loetelust ning tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka § 10 lõige 3.
Paragrahvi 4 lõige 3
Eelarveklassifikaatori § 4 lõikes 3 selgitatakse, milliste arvestusobjektide lõikes toimub
kuluarvestuse pidamine. Sellesse loetelusse lisatakse järgmised arvestusobjektid: eelarve liik,
eelarve konto, eelarve objekt, organisatsioon, tegevusala, planeerimistasand, toetus,
tehingupartneri kood, tugiteenus, teenuse tegevus ja klient. Arvestusobjekt „planeerimistasand“
omakorda hõlmab eelarveklassifikaatori § 11 lõikes 1 loetletud planeerimistasandeid
(tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja teenus). Kuluarvestuse pidamine toimub
kuluarvestuse infosüsteemi (edaspidi KAIS) abil. Kuluarvestuse arvestusobjekte kasutatakse
kuluarvestuse (kulu- ja eelarve) mudelites.
Paragrahvi 5 lõige 1, § 8 lõige 1, § 9 lõige 1, § 10 lõige 1, § 12 lõige 1, § 13 lõige 1, § 15
lõige 1 ja 3
Paragrahvi 5 lõiget 1, § 8 lõiget 1, § 9 lõiget 1, § 10 lõiget 1, § 12 lõiget 1, § 13 lõiget 1, § 15
lõiget 1 ja 3 sõnastust täpsustatakse viies iga arvestusobjekti kasutamise eesmärgid kooskõlla
eelarveklassifikaatori § 4 lõigetes 1 - 4 sätestatud eesmärkidega: arvestuse pidamine,
piirmäärade seadmine, kuluarvestus ning strateegiline planeerimine ja seire.
Paragrahvi 6 lõige 3 ja lisa 2
Eelarveklassifikaatori § 6 täiendatakse lõikega 3, mis täpsustab, et eelarveüksused on sätestatud
eelarveklassifikaatori lisas 2. Seega on eelarveüksuseks kõik Lisas 2 sätestatud
organisatsioonid. Uues lisas 2 on eelarveüksuse regulatsioon koondatud lisa 2 alapunktiks 2.
Eelarveüksus moodustatakse ka edaspidi selliselt, et vastava organisatsiooni tunnuse ette
lisatakse täht „E“, kuid kui ühes asutuses, mis on organisatsiooni madalaim hierarhiline tase,
kasutatakse samaaegselt mitut eelarveüksust, siis pikendatakse eelarveüksuse tunnust täiendava
tunnusega.
Määruse lisa 2 muudetakse lisaks eelnevale ka järgnevatel põhjustel: 1) vastavalt RES-le vajab
eristamist ministeeriumi valitsemisala. Seni on olnud administratiivne tunnus ministeeriumil,
kuid mitte ministeeriumi valitsemisaladel. 2) toetuse kood vajab ministeeriumi valitsemisala
tunnust, mida siiani ei ole sätestatud; 3) Tehnilise Järelevalve Amet ja Tarbijakaitseamet on
liidetud üheks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks, Teabeamet on ümber
nimetatud Välisluureametiks.
Paragrahvi 7 lõige 1
Eelarveklassifikaatori § 7 lõiget 1 muudetakse ja sellest jäetakse välja lauseosa „ja järgmisse
eelarveaastasse ülekandmise“. Vastavalt RES 1. jaanuaril 2020. aastal jõustuvale redaktsioonile
vahendeid ei liigendata nende ülekantavuse põhimõtete kohaselt, vaid liigendatud vahendite
kasutamise tähtaega saab pikeneda RES § 591 regulatsiooni kohaselt. Vahendite ülekandmise
tingimused ja korra määrab § 591 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus, mitte aga rahandusminister
eelarveklassifikaatori kehtestamisega. Edaspidi liigendatakse eelarveliikide abil vahendeid
piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks.
4
Paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 ning lisa 4
Eelarveklassifikaatori § 8 lõiget 2 muudetakse sätestades, et eelarve kontodeks on tulude,
kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute üldised kontod, eelarve kontod 15, 358 ja
359 ning rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori
finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi“ (edaspidi üldeeskiri) lisaga 1 ette nähtud kontod
eelarveklassifikaatori lisas 4 sätestatud ulatuses ja detailsuses. Seni kehtinud määruses oli
eelarve kontode regulatsioon osaliselt § 8, osaliselt lisas 4 (milles sätestati oluliselt rohkem
eelarve kontosid, mis olid osaliselt erinevad üldeeskirjade kontodest, kuid osaliselt kattuvad) ja
osaliselt § 14 (mis tunnistatakse kehtetuks). Seega antakse määruse § 8 lõikes 2 edaspidi
terviklik ja selge regulatsioon, mis on eelarve kontod.
Eelarve kontode 358 ja 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine. Konto 358 seostub
järgmiste üldeeskirja 6-kohaliste kontodega: 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks), 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks),
350040 (välismaine sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks), 350050
(välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350200
(kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks), 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise
vahendamine põhivara soetuseks) ja 350240 (välismaise sihtfinantseerimise
kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks). Konto 359 seostub järgmiste
üldeeskirja 6-kohaliste kontodega: 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks),
350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks), 350220 (välismaine
sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) ja 350230 (välismaise sihtfinantseerimise
vahendamine põhivara soetuseks).
Määruse lõige 3 sätestab, et üldeeskirja kontosid võib eelarve kontodena kasutada suuremas
detailsuses, kui on sätestatud määruse lisas 4. Suuremas detailsuses kontod avab ministeeriumi
valitsemisalale Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna REIS-i administraator
Määruse lisast 4 nähtub, et üksnes tulusid tuleb planeerida suure detailsusega, kulud ja
investeeringud planeeritakse ilma käibemaksuta ja üldjuhul konto klassi täpsusega. Intressikulu
ja muud finantskulud, samuti kõik finantseerimistehingud planeeritakse kontorühma või –grupi
täpsusega. Finantseerimistehingud planeeritakse sealjuures eelarveaasta muudatusena
(tegemist on üldeeskirja nn bilansikontode kasutamisega) ja samuti ilma käibemaksuta.
Üldjuhul kajastatakse bilansikontodel finantsarvestuses saldot, eelarvestamisel aga plaanitavat
muutust. Seepärast on vastav märkus, kuidas kontosid kasutada, lisatud ka lisasse 4.
Määruse lisas 4 on toodud ka see, kuidas eelarve kontodena on omavahel seostatud eelarve
üldised kontod, eelarve kontod 15, 358 ja 359 ning üldeeskirja kontod.
Paragrahvi 9 lõige 1 ja lisa 5
Eelarveklassifikaatori § 9 lõiget 1 muudetakse, et viia arvestusobjekti „Eelarve objekt”
(edaspidi eelarve objekt) kasutamine kooskõlla hetkel muudetava praktikaga.
Määruse lisa 5 uues sõnastuses korrastab eelarve objekte vastavalt 2020. aastast jõustuvale RES
redaktsioonile. Tehingupartneri kood ei ole edaspidi eelarve objekt, vaid omaette
arvestusobjekt (vt selgitused § 121 kohta).
5
Et projekt on vastavalt eelarveklassifikaatori § 15 eraldi arvestusobjekt, mitte aga eelarve
objekt, on eelarve objektide loetelust välja jäetud „projekt“. See on tingitud ka eelarve objekti
kasutamise eesmärkide täpsustamisest (kasutatakse piirmäärade seadmisel, vt ka selgitused § 4
lg 2 ja § 18 kohta), samas projektile vastavalt § 15 regulatsioonile piirmäära ei seata. Edaspidi
kasutataksegi arvestusobjekti „projekt“ üksnes § 15 kehtestatud regulatsiooni alusel, saab
sellele seada ka nn informatiivsed piirmäärad SAP-s.
Vastavalt „eelarve objekti“ määratlusele § 8 lõige 1 kasutatakse eelarve objekti, kui teiste
arvestusobjektidega tehtud liigendustest ei selgu vahendite kasutamise sihtotstarve piisavalt
täpselt. Sel põhjuselt on loetelust on välja jäetud eelarve objekt „Vabariigi Valitsuse valikud“,
mille järele puudub vajadus, sest RES sätestab Vabariigi Valitsuse õigused vahendite
liigendamisel ammendavalt, samas eelarve objekt „Vabariigi Valitsuse valikud" ei ava
tegelikult sihtotstarvet täiendavalt ja sellega ei saa muuta piire liigendamiseks (valikuteks), mis
on seatud RES-ga. Kuni 2019 riigieelarveni oli sihtotstarbeliste vahendite reservi vahendid
Rahandusministeeriumi eelarves, edaspidi on need Vabariigi Valitsuse reservi osa. Seega
puudub vajadus eraldi jaotuse „rahandusministri liigendus“ järele.
Investeeringu objektikoodi kasutamisest. Investeeringute ja investeeringutoetuste planeerimisel
lähtutakse investeeringute jaotamisest kinnisasja suunatavaks investeeringuks ja
investeeringuks vallasasja soetamiseks. Kinnisasja suunatav investeering planeeritakse objekti
põhiselt. Vallasasjade investeeringud grupeeritakse, planeeritakse ja liigendatakse sisult
sarnaste soetusgruppide lõikes riigiülese objektikoodiga järgnevalt:
inventar - IN001000; IKT investeeringud – IN002000; transpordivahendid – IN003000;
masinad-seadmed - IN04000; muud investeeringud – IN005000.
Muudesse investeeringutesse koodiga IN005000 planeeritakse kindlasti bioloogiline jm
amortiseeritav vara, mis ei klassifitseeru eelnevalt nimetatud soetusgruppidesse. Kinnisasja
suunatud investeeringut ei tohi klassifitseerida muu investeeringu soetusgruppi.
Soetusgrupist võib vajadusel esitada investeerimisprojekti eraldiseisva üksikprojektina. Sellisel
juhul näidatakse soetusgrupi objektikoodi 3 viimast kohta järjekorra numbrina.
Paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 ja lõige 3
Eelarveklassifikaatori § 9 lõike 2 punkti kehtetuks tunnistamine on vajalik, sest tehingupartneri
kood ei ole edaspidi eelarve objekt (vt ka selgitused § 121 kohta). Samal põhjusel jäetakse § 9
lõike 2 punkti 3 sõnastusest välja tehingupartneri koodi kasutamise osa.
Paragrahv 11
Eelarveklassifikaatori § 11 lõikes 1 on täpsustatud arvestusobjekti „Planeerimistasand“
kasutamise eesmärke (vt ka selgitused § 4 juures). Paragrahvi 11 lõikest 1 nähtub, et
arvestusobjekt on seostatud tegevuspõhise liigendusega. Seega lähtuvad eelarveklassifikaatori
§ 11 üksnes ministeeriumide valitsemisalad ja need põhiseaduslikud institutsioonid, kes on
samuti otsustanud kasutada tegevuspõhist liigendust.
Lõikes 1 esitatud loetelus on täpsustatud, et planeerimistasandiks on „programmi tegevus“, et
eristada seda teenuse tegevusest. Sama täpsustust kasutatakse ka § 11 lõikes 6.
Eelarveklassifikaatori § 11 lõike 1 punkt 6 ja § 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks seoses
arvestusobjekti „tegevusala“ kasutamise eesmärkide täpsustamisega. Tegevusala ei ole
planeerimistasand tegevuspõhise eelarve kasutamisel.
6
Et arvestusobjekti „planeerimistasand“ sätestamine toimub edaspidi lõikes 1 (analoogselt
kõikide teiste arvestusobjektidega, mis sätestatakse ja mille eesmärk tuuakse vastava paragrahvi
esimeses lõikes), siis muudetakse § 11 lõike 3 sõnastust.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Programmidele ei toimu edaspidi „limiitide seadmist“ SAP-
s, vaid piirmäärade jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub KAIS-s (vt selgitatud § 18
lõike 6 kohta).
Lõigetes 4 - 8 täpsustatakse planeerimistasandite eesmärkide ja mõõdikute seadmist. Lõikes 4
jäetakse ära lauseosa „sihi määramiseks“, mis võimaldab eesmärkide seadmist tõlgendada
mitmel erineval viisil ning ei ole ühtviisi kasutatav kõikidel planeerimistasanditel. Lõigetes 5
ja 6 täpsustatakse, et meetmel või programmi tegevusel ei pea olema eraldi eesmärki üksnes
siis, kui programmil on vaid üks meede või meetmel vaid üks programmi tegevus. Kui
programmil on mitu meedet ja meetmel mitu tegevust, peab nii programmil, selle igal meetmel
kui ka iga meetme kõikidel tegevustel olema oma eesmärk. Lõikest 7 jäetakse välja segadust
tekitav lauseosa „või oodatud tulemuste“, mis hägustab „eesmärgi“ ja „mõõdiku“ kasutamist
strateegilises planeerimises ning mis ei ole ka kooskõlas paragrahvi eelmiste sätetega. Mõõdik
võimaldabki määrata, mis oli eesmärgi saavutamise tulemuseks. Seega puudub vajadus
kolmanda (täiendava) mõiste kasutamise järele. Et lõiget 4 on täiendatud, milliseid eesmärke
vastavatel planeerimistasanditel kasutatakse, puudub vajadus lõike 8 järele, mis tunnistatakse
kehtetuks.
Paragrahv 12, lisa 6 ja § 17 lõike 3 punkt 4
Eelarveklassifikaatori § 12 sõnastatakse ümber. Muudatused on kokkuvõtvalt seotud ühetaolise
koodi kasutuselevõtuga kõikide välistoetuste (sh selle kaasrahastuse vahendid) ja ainult
struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) menetletavate riigisiseste toetusprogrammide puhul.
Lõike 1 muudatust on selgitatud eelnevalt.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse regulatsiooni kohaldatakse nii välistoetusele ja selle
kaasrahastamisele kui ka SFOS menetletud riigisisestele toetusprogrammidele. Välistoetused
on Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi (ehk
struktuurivahendid), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi toetused ja teised vahendatavad või otselaekuvad välistoetused. Riigisisesteks
toetusprogrammideks on RES § 531 lõike 1 alusel ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt
rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, mille elluviijaks on valdkonna eest vastutav minister
määranud Riigi Tugiteenuste Keskuse.
Lõikes 3 sisustatakse välistoetuse kaasrahastamise mõiste, mis oli seni reguleeritud RES/RE
korraga. Välistoetuse kaasrahastus hõlmab välistoetusega makstavat riiklikku
kaasfinantseeringut ja riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike
kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat riiklikku omafinantseeringut. Riiklik
kaasfinantseering kehtestatakse toetuse andmise õigusaktis või toetuse andjaga sõlmitud
lepingus. Riikliku omafinantseeringu andmine ja määr otsustatakse riigi eelarvestrateegia
protsessis.
Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse toetuse vahendamise ja kasutusele võtmise koodi struktuur. Kaks
koodi on vajalikud seetõttu, et toetuse vahendite kasutuselevõtmiseks korraldatakse sageli
avalikke konkursse. Enne avaliku konkursi tulemuste selgumist puudub võimalus toetuse
vahendi planeerimiseks selle kasutusele võtja (edaspidi toetuse saaja) asutuse täpsusega.
7
Toetuste vahendamise korral on seega vajalik teostada ka konsolideerimine riigiasutuste ja
ministeeriumite valitsemisalade lõikes.
Toetuse koodi kasutatakse nii tulude kui ka kulutuste kajastamiseks. Koodi koostamisel
kastutatakse eelarveklassifikaatori lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuseid, samuti SFOS-s antud
tunnuseid ning asutuse vabalt valitud unikaalseid tunnuseid. Samuti on vajalik järgida koodi
kolmeosalist struktuuri ja selle sisuks olevate tunnuste kindlat järjekorda. Koodi osad
eristatakse sidekriipsuga. Kõiki tunnuseid kasutatakse ilma tühikuteta või mistahes muude
sümboliteta (nt ei kasutata koodi kolmandas osas meetme tegevuse numbri ja rakendusskeemi
järjekorranumbri omavaheliseks eristamiseks nende vahel punkte).
Vahendamise kood koostakse järgmiselt:
1) vahendamise tunnus, toetuse kood (mõlemad vastavalt määruse lisale 6), vahendaja
ministeeriumi valitsemisala tunnust (vastavalt määruse lisale 2) ja fondi tunnus
(vastavalt määruse lisale 6);
2) vahendaja kood ja rakendusperioodi kood (mõlemad vastavalt määruse lisale 6);
3) meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga (kui tegemist
SFOS-is menetletud toetusega); kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris,
siis kuni 9-kohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud unikaalne tunnus
(v.a täpitähed, mida ei ole võimalik koodis kasutada).
Näide (SFOSi kaudu menetletav vahendatav toetus): S1NCF-TJ14-10121, kus „S“ on
vahendamise tunnus (nn statistilise grandi tähis), „1“ tähistab toetuse koodina
struktuurivahendeid, „N“ on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
tunnus, „CF“ tähistab Ühtekuuluvusfondi, „TJ“ vahendajat (Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet), „14“ rakendusperioodi algust (2014–2020), „10“ prioriteetset suunda, „1“
meedet, „2“ meetme tegevust, „1“ rakendusskeemi numbrit.
Näide (väljaspool SFOSi menetletav vahendatav toetus): S4PGF-PR14-KOOLIPIIM, kus „S“
on vahendamise tunnus, „4“ tähistab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetust, „P“ on
Maaeluministeeriumi valitsemisala tähis, „GF“ tähistab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi,
„PR“ vahendajat Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, „14“ on
rakendusperioodi 2014–2020 tunnus ja „KOOLIPIIM“ vabalt valitud 9-kohaline tunnus.
Toetuse kasutusele võtmise kood koostatakse järgmiselt:
1) toetuse kood (vastavalt määruse lisale 6), toetuse saaja organisatsiooni administratiivne
tunnus (vastavalt määruse lisale 2) ja sidekriips;
2) fondi kood, rakendusperioodi kood (mõlemad vastavalt käesoleva määruse lisale 6) ja
sidekriips;
3) meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga; kui toetust ei ole
menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni 10-kohaline tähtedest või numbritest
koosnev vabalt valitud unikaalne tunnus (v.a täpitähed, mida ei ole võimalik koodis
kasutada)..
Näide (SFOSi kaudu menetletav toetus): 1G10-RF14-01421, kus „1“ tähistab toetuse koodi
(struktuurivahendid), „G10“ toetuse saaja organisatsiooni tunnust (Haridus- ja
Teadusministeerium), „RF“ fondi (Euroopa Regionaalarengu fondi), „14“ rakendusperioodi
algust (2014-2020), „01“ prioriteetset suunda, „4“ meedet, „2“ meetme tegevust ja „1“
rakendusskeemi numbrit. Kui prioriteetset suunda SFOS-s tähistatakse 1-kohalise numbriga,
tuleb koodi numbri ette lisada „0“.
Näide (väljaspool SFOSi menetletav toetus): 4P80-GF14-SEAKATK, kus „4“ tähistab toetuse
koodi (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus), „P80“ toetuse saaja organisatsiooni
8
tunnust (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium), „GF“ fondi (Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond), „14“ rakendusperioodi algust (2014-2020) ja „SEAKATK“ vabalt valitud kuni
10-kohalist tunnust.
Kui toetuse saaja riigiasutus on eelarve planeerimisel teada (nt see on määratud toetuse andmise
tingimuste õigusaktiga, edaspidi TAT, tegemist on otselaekuva toetusega, riigiasutus on valitud
avaliku konkursi tulemusena), kajastatakse toetus ainult toetuse saaja riigiasutuse eelarves
kasutusele võtmise koodiga. Toetus kajastatakse selle teenuse alla, kuhu see valitsemisala
arvates kõige paremini sobib. Kui toetuse saaja riigiasutus kaasab hiljem projekti elluviimisesse
teisi riigiasutusi ja annab neile saadud toetusest osa edasi, siis edasiantav osa kajastatakse
toetuse kasutusele võtmise koodiga ka partnerist riigiasutuse eelarves ning samaaegselt
vähendatakse vahendeid toetuse saaja eelarves. Toetuse osa edasiandmiseks partnerile ei ole
eraõiguslikult isikult või muult avalik õiguslikult isikult (nt ülikool) projekti elluviimiseks
teenuste või toodete saamine (soetamine).
Kui toetuse saaja ei ole eelarve planeerimisel teada (nt TAT puudub, konkurss on läbi viimata
või tulemused ei ole selgunud), aga samuti toetused, kus toetuse saaja on küll teada, kuid selleks
ei ole riigiasutus, kajastatakse toetusteks ettenähtud vahendid toetuse kasutusele võtmise eest
vastutava ministeeriumi (või Riigikantselei) kui riigiasutuse eelarves vahendamise koodiga.
Kui eelarveaasta jooksul selgub toetuse kasutusele võtja riigiasutus, kajastatakse saadud toetus
toetuse saaja riigiasutuse (selliseks riigiasutuseks võib nt olla ka ministeerium ise) eelarves
kasutusele võtmise koodiga.
Kui toetuse saaja on eraõiguslik isik (nt mittetulundusühing, sihtasutus vm, sealhulgas ka riigi
omandis olev või asutatud isik) või ka muu avalik-õiguslik isik (nt ülikool) ja selline toetuse
saaja otsustab projekti elluviimisesse kaasata riigiasutusest partnerid, kajastatakse partnerist
riigiasutuse eelarves edasiantav osa toetusest kasutusele võtmise koodiga ning samaaegselt
vähendatakse selle võrra vastava vahendamise koodiga kajastatud vahendeid ministeeriumi või
Riigikantselei eelarves.
Seega toimub toetusega seotud projektide elluviimisel riigiasutustest partnerite kaasamisel alati
riigiasutuste eelarvete korrigeerimine (rakendatakse nn netoarvestust, vahend saab riigiasutuste
eelarves olla kajastatud vaid ühekordselt).
Vahendatud toetuse eelarveaasta vältel toimunud liikumise kajastamiseks kasutatakse ühtlasi
tehingupartnerite koode (vt ka selgitused paragrahv 121 juures).
Toetuse koodi kasutatakse nii planeerimisega seotud infosüsteemides (KAIS, REIS) kui ka
täitmisega seotud infosüsteemides (SAP, KAIS).
Eelarveklassifikaatoris nähakse ette lisa 6 „Toetuse koodi tunnused“, milles sätestatakse
määruse § 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud toetuse koodi ja selle koostamiseks kohustuslikud
tunnused.
Et toetus arvestusobjektina on edaspidi ühetasemeline, tunnistatakse kehtetuks § 17 lõike 3
punkt 4. Selleks, et tagada koodide kasutamisel käesolevas määruses nõuetest kinnipidamine,
võetakse iga konkreetne kood kasutusele asutuse ja Rahandusministeeriumi riigieelarve
osakonna koostöös. Koodi kasutuselevõtu ettepaneku teeb riigiasutus.
Paragrahv 13¹ ja § 17 lg 3
Eelarveklassifikaatorit täiendatakse §-ga 131 „Tugiteenus, teenuse tegevus, klient“. Tegemist
on arvestusobjektidega, mida kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks tegevuspõhise eelarve
puhul. Arvestusobjekti „tugiteenus“ (nn sisemine tugiteenus strateegilise planeerimise ja
9
finantsjuhtimise käsiraamatu mõistes) kasutuselevõtmine tagab, et tegevuspõhist arvestust
kasutavad asutused saavad sellised tegevused, mille eesmärk on põhiteenuste osutamise
toetamine koondada üheks teenuseks ja kuluarvestuse mudeli abil selle teenusega seotud
ressursikulu jaotada põhiteenustele. Teenuse tegevuse sätestamine arvestusobjektina on vajalik
tagamaks kuluarvestuse mudelite kasutamine viisil, et ressursse saaks jaotada teenustele mitte
ainult otse, vaid teenuse tegevuste kaudu (kuluarvestuse mudelites on võimalik valitsemisala
valikul mõlema võimaluse kasutamine). See, millist kuluarvestuse meetodit (traditsiooniline
või tegevuspõhine) valitsemisala kasutab, otsustab valitsemisala. Sel põhjusel ei ole
eelarveklassifikaatori lisas 1 kehtestatud arvestusobjekti „teenuse tegevus“ kohustuslikuna.
Teenuse tegevus kui arvestusobjekt on kasutatav koos teenuse või tugiteenusega.
Arvestusobjekt „klient“ teenuse puhul langeb kokku strateegilise planeerimise ja
finantsjuhtimise käsiraamatus kasutatava mõistega „sihtrühm“. Et arvestusobjekt on vajalik nii
tugiteenuse kui ka teenuse jaoks, kehtestatakse ka klient eraldi arvestusobjektina.
Arvestusobjektid „tugiteenus“, „teenuse tegevus“ ja „klient“ kodeerib asutus, vastavalt on
täiendatud § 17 lõikes 3 sätestatud loetelu.
Paragrahv 14
Eelarveklassifikaatori § 14 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd eelarve kontodena võetakse
kasutusele üldeeskirja kontod, mis on liigendatud majandustehingute sisu alusel, puudub
edaspidi vajadus § 14 regulatsiooni järele.
Paragrahvi 17 lõige 2
Eelarveklassifikaatori § 17 lõike 2 sõnastust muudetakse. Et Rahandusministeerium kodeerib
enamuse arvestusobjektidest ja nende tasemetest, on normitehniliselt otstarbekas kehtestada see
põhimõte sättena, mitte aga kasutada § 17 lõigetes 2 ja 3 mõlemas loetelu. Alles jääb üksnes
loetelu § 17 lõikes 3, mis on lühem.
Paragrahv 18 pealkiri
Paragrahv 18 pealkirja täpsustatakse § 2 lõike 1 sisust lähtuvalt (vt selgitused § 2 lõike 1 juures
eelarve piirmäära seadmise kohta). Paragrahv § 18 reguleerib nii piirmääraga vahenditele
piirmäärade seadmist, piirmäärata vahendite kasutamise piirangute seadmist kui kaeelarve
piirmäärade ning kasutamise piirangute jälgimist.
Paragrahvi 18 lõige 3
Eelarveklassifikaatori § 18 lõiget 3 muudetakse, senine eelarve kontode kasutamise
regulatsioon piirmäärade seadmiseks on üle viidud § 18 lõikesse 5 ja sättes loetletakse
vahendid, mille eelarvele seatakse piirmäär ning vahendid, mille kasutamisele seatakse
piirangud. Piirmäärad seatakse piirmääraga vahenditele ja piirangud piirmäärata vahenditele
ning edasiantavatele maksudele. Kuigi säte osaliselt kordab RES-s sätestatut, on säte vajalik sel
põhjusel, et vahendite kasutamise piirangute kohaldamisel praktikas juba kasutamist leidnud
lahendus vajas õiguslikku regulatsiooni nõudena, mis kehtib kõikidele, mitte üksnes SAP-i
kasutajatele. Eelarve piirmääradest ja vahendite kasutamise piirangutest kinnipidamise eest
vastutab iga valitsemisala (vahendi kasutaja).
Määruse § 18 lõike 3 uuest sõnastusest nähtub, et piirmääraga vahendite puhul on ka määruses
järgitud RES-i nn välistavat regulatsiooni – piirmäärad seatakse vahenditele, mis ei ole loetletud
RES § 32 lõikes 2. Tuludest sõltuvate kulude puhul tohib kulutusi teha üksnes siis, kui tulud on
laekunud, välja arvatud välistoetuse puhul. Seda võtab arvesse ka eelarveklassifikaator (vt ka
10
selgitused § 12 lõike 6 kohta). Edasiantava maksu tohib edasi kanda (kulutusi teha) alles siis,
kui see on laekunud.
Et säte § 18 lõige 3, samuti § 18 lg 5 (vt selgitused allpool), mis kokku moodustavad eelarve
piirmäära ja kasutamise piirangute regulatsiooni, on üldreguleerivad, peab neid muuhulgas
järgima ka eelarveklassifikaatori § 18 lõikes 2 sätestatu täitmisel. See tähendab, et need
asutused, kes ei kasuta SAP-i, peavad oma finantsarvestuse tarkvaras tagama samuti eelarve
piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimise kooskõlas § 18 lõikega 3 ning § 18 lõikes 2
sätestatud kohustuse täitmisel esitama andmed § 18 lõikes 5 sätestatud arvestusobjektide lõikes.
Paragrahvi 18 lõige 5
Eelarveklassifikaatori § 18 lõige 5, mis varem kohaldus üksnes SAP-i kasutajatele, on
muudetud üldreguleerivaks. RES-i regulatsiooni kohase eelarve piirmäärade seadmine ja
vahendite kasutamise piirangutest kinnipidamine ei saa sõltuda sellest, millist konkreetset
finantsarvestuse tarkvara kasutatakse. Paragrahv 18 lõige 5 sätestab, millises detailsuses
paragrahv 18 lõikes 3 loetletud vahenditele seatakse piirmäärad või kasutamise piirangud,
millises alusel need seatakse ja milliseid arvestusobjekte selleks kasutatakse.
Sätte põhitekstist nähtub, et eelarvele piirmäärade ja vahendite kasutamisele piirangute
seadmine toimub eelarve üldiste kontode K, I ja F tasemel. See tähendab seda, et eelarve
piirmääradest ja vahendite kasutamise piirangute seadmine (ja nendest kinnipidamist
jälgitakse) eelarve üldiste kontode tasemel sõltumata sellest, millises detailsuses on
Rahandusministeerium avanud REIS-s eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimiseks kontod
ning valitsemisala planeerimise või pärast riigieelarve vastuvõtmist liigendatud eelarve andmed
esitanud.
Eelarve piirmäärad ja vahenditele seatud piirangud tekivad seega valitsemisala poolt REIS-i
sisestatud andmete alusel, mis on liigendatud RES-s ette nähtud korras - esmalt vahendite
liigendus iga-aastase riigieelarve seadusega, seejärel Vabariigi Valitsuse liigendus ja ministri
liigendus. SAP-i kasutajate puhul kannab REIS-st vajalikud andmed SAP-i üle
Rahandusministeerium. Kusjuures vahenditele, mille kasutamisele on seatud piirangud (st RES
§ 32 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud vahendid) puhul on kulutuste tegemine (eelarve
kasutamine) lubatud ainult siis, kui vahendid (tulu või maks) on laekunud.
Paragrahv 18 lõikes 5 punktides 1-4 on loetletud ülejäänud arvestusobjektid, mille lõikes
eelarve piirmäärade ja vahendite kasutamise piirangute seadmine toimub.
SAP-i kasutajatele on § 18 lõikes 5 sätestatud arvestusobjektide puhul tegemist nn tugevate
piirmäärade / piirangutega – eelarvega, mille ületamisel järgmise majandustehingu
kirjendamine ei ole võimalik. SAP kasutaja võib lisaks eelarve üldistele kontodele seatavad
piirmäärad (tulenevad riigieelarve seadusest) määrata selle alusel täiendavalt ministri
liigenduse tasemel piirmäärad nt detailsematele kontodele. Lisaks sellele saab iga valitsemisala
ka edaspidi SAP-s seada ka nn informatiivset detailsemat eelarvet, mille ületamisel
majandustehingu kirjendamine ei ole takistatud.
Paragrahvi 18 lõige 6
Eelarveklassifikaatori § 18 lõike 6 sätestatu kohaselt toimub eelarve piirmääradest ja vahendite
kasutamisele seatud piirangutest kinnipidamise jälgimine planeerimistasandite lõikes KAIS-s,
sealjuures programmi tasandil ühiselt K ja I üldiste kontode lõikes tagamaks tegevuspõhise
eelarve kasutamisel täiendavat paindlikkust. Keskseks töövahendiks selleks on kuluarvestuse
mudel. Kuna kuluarvestuse mudel töötab teenustepõhiselt, tähendab see võimalust
tegevuspõhist eelarvet kasutavale riigiasutusele jälgida eelarvest kinnipidamist kõikide
11
planeerimistasandite lõikes. Et ministeeriumide valitsemisaladel on seadusest tulenev kohustus
järgida vahendite kasutamist programmipõhiselt, võimaldab programmipõhine arvestus KAIS-
s vajadusel programmi siseselt vahendeid ümber planeerida. Kui vahendid on ümber
planeeritud, sisestab ministeeriumi valitsemisala uued andmed REIS-i, millest andmete
ülekandmisel SAP-i muudetakse ka seal seatud eelarvet. KAIS-i näol tegemist paindliku
finantsjuhtimise instrumendiga, mis võimaldab samaaegselt jälgida eelarve täitmist ja
õigeaegselt kavandada vahendite ümbersuunamist.
4. peatükk „Rakendussätted“
Eelarveklassifikaatoris sätestatakse uus peatükk 4 „Rakendussätted“, milles nähakse ette
eelarveklassifikaatoris ette nähtud sisuliste muudatuste rakendamise alates 2020. aasta eelarve
protsessist, välja arvatud lõikes 2 sätestatud tingimus. Seega ühe erandiga
eelarveklassifikaatoris kavandatud muudatustel ei ole mõju 2019. aasta riigieelarvele ega sellele
eelnevatele riigieelarvetele, mille planeerimisel ja täitmise aegsel arvestuse pidamisel ning
sellega seotud aruandlusel lähtutakse planeerimise ja eelarve vastuvõtmise ja liigendamise ajal
- st kuni 30. aprillini 2019 kehtinud eelarveklassifikaatorist.
Erandiks on üksnes § 12 sätestatud toetuse regulatsiooni kasutuselevõtt tagasiulatuvalt nende
välistoetuste ja SFOS menetletud riigisiseste toetusprogrammide osas, mis on esmakordselt
planeeritud alates 1. jaanuarist 2019 (edaspidi uued toetused). Kõik toetused, mis olid
kodeeritud kuni 31. detsembrini 2018, ei vaja ümber kodeerimist. REIS-s sisestatud uued
toetused kodeerib ümber Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond küsides selleks vajadusel
täpsustusi valitsemisaladelt.
Lisa 1
Eelarveklassifikaatori lisas 1 on korrastatud arvestusobjektide kasutamine ja see on viidud
vastavusse määruse § 4 lõigetes 1- 4 sätestatud eesmärkidega ja Lisas 1 on tehtud järgmised
muudatused:
1) sätestatud on eelarve kontod T,K,I,F ja üldeeskirja kontod (vt selgitused § 8 lõige 2);
2) toetus on edaspidi ühetasandiline arvestusobjekt (vt selgitused § 12);
3) majanduslik sisu ei ole enam edaspidi arvestusobjekt (vt selgitused § 14 kehtetuks
tunnistamisest), seepärast regulatsioon eemaldatud;
4) tegevusala ei ole edaspidi planeerimistasand (vt selgitused § 11 lõike 1 kohta);
5) lisatud on uued arvestusobjektid, mis sätestatud § 121 ja § 131 (vt selgitused;
6) eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmise regulatsiooni muutuste tõttu on jäetud
ära veerg „piirmäära seadmine“ (vt selgitused § 4 lõige 2, § 18 lõiked 3, 5 ja 6);
7) täpsustatud on arvestusobjektide kasutamise eesmärke: veerg „finantsarvestus, sh
kuluarvestus“ on asendatud kahe eraldi veeruga (tegemist on kahe erineva eesmärgiga, kahe
eraldi veeru kasutamine võimaldab täpsemalt selgitada arvestusobjektide kasutamist; vastavalt
eelarveklassifikaatori kehtestamisel 16. detsembril 2015. aastal kasutusele võetud mõistetele
tähendab „arvestuse pidamine“ nii arvestuse pidamist eelarvestamisel kui ka finantsarvestuses),
lisatud on täiendav veerg „aruandlus“ (eelarveklassifikaatorit kasutatakse § 3 sätestatud üld- ja
arvestuspõhimõtete kohaselt ka finantsaruandluseks vajalike andmete tagamise eesmärgil);
8) vastavalt tegelikule kasutamise praktikale on korrastatud arvestusobjektide tasemeid,
korrastatud on nende nimetusi ja täpsustatud koodi pikkuseid.
Lisa 1 tabeli all olevatest selgitusi on korrastatud. Lisaks kohustuslikule arvestusobjektide
kasutamisele tuleb kõiki ülejäänud arvestusobjekte samuti kasutada, kui vahendid vastavad
arvestusobjekti kasutamise eesmärgile. Kuid selleks ei ole vaja arvestusobjekte täiendavalt
tähistada (tähis „v“ on ära jäetud), piisab, kui vaid kohustuslikult kasutatavad arvestusobjektid
12
on tähistatud. Samuti on ära jäetud selgitused, mis eelnevates punktides 1-10 kirjeldatud
muudatuste tõttu ei ole edaspidi asjakohased.
Lisa 3
Eelarveklassifikaatori lisas 3 on tehtud järgmised muudatused:
1) sõna „limiit“ asendatud sõnaga „piirmäär“ kooskõlas vastava regulatsiooni korrastamisele
määruses (vt ennekõike selgitused § 2 lõige 1 ja § 18);
2) täpsustatud eelarve liikide kasutamist. Eelarve liiki 10 kasutatakse edaspidi ka Eestis tasutud
käibemaksu kajastamisel, välja arvatud tuludest sõltuvate kulude puhul (st eelarve liigid 40, 43-
45), mis kajastatakse vastavalt liigi kasutamisele (kas liigil 40, 43, 44 või 45). Kuluarvestuses
ei arvestata käibemaksu teenuste/programmi/tulemusvaldkonna maksumuse hulka.
Käibemaksu arvestuse korrastamise eesmärk on eristada Eestis tasutud käibemaks, seda
edaspidi kajastada arvestuslikuna kõikidel juhtudel, kui tegemist ei ole tuludest sõltuvate
vahenditega;
3) eelarve liiki 30 kasutatakse, kuni RES kuni RES § 591 alusel regulatsiooni kehtestamiseni.
Vastavalt RES § 591 regulatsioonile kehtestav vahendite ülekandmise tingimused ja korra
Vabariigi Valitsus;
4) eelarve liigid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks, sest välistoetuse kaasrahastamise vahendeid
kajastatakse edaspidi liikidel 40 ja 41.
Eelnõu § 2 on sätestatud muudatus rahandusministri 16. novembri 2014. a määruses nr 40
„Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord”. Selle kohaselt
asendatakse tekstiosa „Tehnilise Järelevalve Amet“ läbivalt tekstiosaga „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. Muudatuse on tinginud asjaolu, et Tehnilise
Järelevalve Amet ja Tarbijakaitseamet on liidetud üheks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametiks.
Eelnõu § 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 30. aprillil 2019.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
IV. Määruse mõjud
Eelnõu paragrahvis 1 sätestatud muudatustel on vahetu mõju üksnes riigiasutuste sisestele
tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades,
kuid eelnimetatud valdkondade tööprotsesside kaudu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve
koostamise kvaliteedi ühtlustamise ja tõstmisega saavutatakse lõppkokkuvõttes ka eelarveliste
vahendite efektiivsem kasutamine tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamisel. Eelnõu
paragrahvis 2 sätestatud muudatus on seotud kahe valitsusasutuse ühendamisega, mille mõjud
on analüüsitud ja esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (651
SE) seletuskirjas ja käesoleva eelnõuga sätestatud muudatusel puudub täiendav mõju.
13
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu puhul on tegemist olulisel määral regulatsiooni vastavusse viimisega tegevuspõhisele
eelarvele ning kuluarvestusele ülemineku protsessiga, milleks on ette nähtud vahendid
riigieelarves. Üksnes eelnõust tulenevalt olulist täiendavat ressursikulu ei teki (tuleb üle
kontrollida, kas seni kasutatud arvestusobjektid 2020. riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve
protsessis on asjakohased ja vajadusel teha muudatusi).
VI. Jõustumine
Et eelarveklassifikaatori muudatusi rakendatakse valdavalt üksnes alates 2020. aasta
eelarveprotsessist, kuid samaaegselt on vajalik tagada õigusselgus muudatuste jõustumiseni
kehtinud eelarveklassifikaatori kasutamisel, siis on eelnõus sätestatud jõustumise kindel
kuupäev. Vastavalt plaanitavale jõustamise kuupäevale on koostatud rakendussäte.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks
põhiseaduslikele institutsioonidele.
14
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47
„Eelarveklassifikaator“
LISA 3
(muudetud sõnastuses)
EELARVE LIIGID
Kood Nimetus
10 Arvestuslikud vahendid1
20 Kindlaksmääratud vahendid
21 Kindlaksmääratud vahendid – piirmäärad väljaspool SAP2
30 Ülekantavad vahendid3
33 Kapitalirent
40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud4
41 Vahendatud tulud ja nendest sõltuvad kulud – piirmäärad väljaspool SAP2
42 Riigisisesed rahalised toetused, riigieelarve seaduses nimetatud siireteks2
43 Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud2
44 Majandustegevusest laekuv tulu2
45 Ebaregulaarsed tulud ja nendest sõltuvad kulud5
50 Edasiantav maks – tulumaks
51 Edasiantav maks – sotsiaalmaks
52 Edasiantav maks – töötuskindlustusmakse
53 Edasiantav maks – kogumispension
54 Edasiantav maks – maamaks
55 Edasiantav maks – aktsiisimaks
56 Edasiantav maks – hasartmängumaks
57 Edasiantav maks – tollimaks
58 Edasiantav maks – keskkonnatasud
59 Edasiantav maks – patendiameti toimingute riigilõiv
60 Mitterahalised vahendid
1
Eelarve liiki 10 kasutatakse ka Eestis tasutud käibemaksu kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40,43-45
kajastatud vahenditega seotud käibemaks (kajastatakse sama eelarve liigiga).
2
Eelarve liigid 21 ja 41–44 on kasutusel ainult riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvara SAP kasutamise
korral. Eelarve liikide 21 ja 41 puhul toimub piirmäärade jälgimine e-riigikassas, mitte SAP-s, kuna makseid
tehakse eraldiseisvatest infosüsteemidest otse e-riigikassasse.
3
Kasutatakse kuni RES § 591 alusel regulatsiooni kehtestamiseni.
4
Eelarve liik 40 on riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP kasutusel ainult välistoetuste puhul,
sealhulgas välistoetuse kaasrahastamise vahendid, mida toetuse saaja saab teiselt üksuselt lisaks välistoetusele.
5
Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks:
1) õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette
nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks;
2) kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama
kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks;
3) kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle
asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks.
EELNÕU
MÄÄRUS
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ ja 16.
novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja
selle kasutamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 ja elektroonilise side seaduse § 86 lõike
2 alusel.
§ 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“
muutmine
Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruses nr 47 „Eelarveklassifikaator“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses
ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi
Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi
põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud
teisiti.“;
2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mis
on aluseks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja riigieelarve koostamisel, riigieelarve
liigendamisel, eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel ning jälgimisel (edaspidi
piirmäärade seadmine), arvestuse ja kuluarvestuse pidamisel, seire korraldamisel ning millest
lähtutakse strateegilisel planeerimisel.“;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt
kulud ning investeeringud programmide lõikes, välja arvatud Eestis tasutud käibemaks, kulud
sealjuures teenuste tegevuste või teenuste lõikes.“;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „kui asutus ei ole üle läinud
tegevuspõhisele eelarvele“;
5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) tehingupartneri kood.“;
6) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte :
1) organisatsioon ja eelarveüksus;
2) eelarve liik;
3) eelarve konto;
4) eelarve objekt;
5) planeerimistasand;
6) toetus.“;
1
7) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
1) eelarve liik;
2) eelarve konto;
3) eelarve objekt;
4) organisatsioon;
5) tegevusala;
6) planeerimistasand;
7) toetus;
8) tulu-/kuluüksus;
9) projekt;
10) tehingupartneri kood;
11) ressurss/kulukoht;
12) tugiteenus;
13) teenuse tegevus;
14) klient.“;
8) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust
asutuste lõikes, seatakse eelarve piirmäärad ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda
eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.“;
9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
(3) Eelarveüksused on toodud määruse lisas 2.“
10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse vahendid
riigieelarve seadusest tulenevatele põhimõtetele vastavalt piirmääraga ja piirmäärata
vahenditeks, peetakse arvestust, kuluarvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.“;
11) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„ (1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust ja
kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.
(2) Eelarve kontod on:
1) eelarve üldised kontod „tulud“ (edaspidi tulud, tähis T), „kulud“ (edaspidi kulud, tähis K),
„investeeringud“ (edaspidi investeeringud, tähis I) ja „finantseerimistehingud“ (edaspidi
finantseerimistehingud, tähis F)
2) eelarve konto 15 (põhivara soetused);
3) eelarve konto 358 (saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetuste kaasrahastus);
4) eelarve konto 359 (saadud välistoetused);
5) rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja
-aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) kontod käesoleva määruse lisas 4 sätestatud ulatuses
ja vähemalt selles sätestatud detailsuses.
(3) Eelarve kontode detailsust suurendatakse, kui käesolevas määruses sätestatud muude
arvestusobjektide abil ei ole tagatud vahendite eristatavus. “;
12) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) alusel peetakse arvestust,
kuluarvestust ja seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul, kui eelarve
2
liigenduses määratakse eelarve sihtotstarve lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole
detailsemalt.“;
13) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „sealhulgas tehingupartneri koodi
korral selle neli viimast numbrit.“;
14) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse
pidamiseks ning aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori
(Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.“;
16) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse arvestuse
pidamiseks, kuluarvestuseks, strateegiliseks planeerimiseks ja eelarve piirmäärade jälgimiseks.
Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on:
1) tulemusvaldkond;
2) programm;
3) meede;
4) programmi tegevus;
5) teenus.“;
17) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole
sätestatud teisti.
19) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.“;
20) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel
juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.“;
21) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus.
Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk.“;
22) paragrahvi 11 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „või oodatud tulemuste“;
23) paragrahvi 11 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) lõikes peetakse arvestust, kuluarvestust ja
seatakse eelarve piirmäärad.
3
(2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja selle kaasrahastamise (edaspidi koos nimetatud
välistoetus) ning struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklike toetusprogrammi vahendite
kajastamisel.
(3) Välistoetuse kaasrahastamine käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega
makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike
ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut.
(4) Toetuse vahendamise kolmeosaline kood, mille osad eristatakse üksteisest sidekriipsuga,
koostatakse käesoleva määruse lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuste abil järgmiselt:
1) esimesse osasse märgitakse vahendamise tunnus, toetuse kood, vahendaja valitsemisala
tunnus ja fondi tunnus;
2) teise osasse märgitakse vahendaja kood ja rakendusperioodi kood;
3) kolmandasse osasse märgitakse toetuse meetme tegevuse number koos rakendusskeemi
järjekorranumbriga. Kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis märgitakse
kolmandasse osasse kuni üheksakohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud
tunnus.
(5) Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu
kohaselt ja alljärgnevast lähtudes:
1) esimeses osas ei kasutata vahendamise ja fondi tunnuseid ning valitsemisala tunnus
asendatakse asutuse administratiivse tunnusega;
2) teises osas asendatakse vahendaja kood fondi tunnusega;
3) kolmanda osa vabalt valitud tunnus võib olla kuni kümnekohaline.
(6) Välistoetuse kasutamisel enne selle laekumist lähtutakse rahandusministri 10. septembri
2014. aasta määruses nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ toodud vastavast korrast.“;
26) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Tehingupartneri kood
(1) Arvestusobjekti „Tehingupartneri kood” (edaspidi tehingupartneri kood) kasutatakse
konsolideerimise võimaldamiseks kuluarvestuses ja arvestuse pidamiseks, kui vahendeid ei
olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes.
(2) Tehingupartnerite koodid on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105
„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisas 2.“;
27) paragrahvist 13 jäetakse välja tekstiosa „ja seatakse kuluarvestuses piirmäärad“;
28) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient
Arvestusobjekte „Tugiteenus“, „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ kasutatakse kuluarvestuse
pidamiseks.“;
29) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 3 asendatakse termin „arvestus“ terminiga „kuluarvestus“;
31) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kõik arvestusobjektid ja lisas 1 toodud arvestusobjektide tasemed, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud, kodeerib Rahandusministeerium.“;
32) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5-7 järgmises sõnastuses:
4
„5) tugiteenus;
6) teenuse tegevus;
7) klient.“;
34) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute
seadmiseks ning jälgimiseks“;
35) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eelarve piirmäärad on vahenditel, mis ei ole nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõikes 2
ja kasutamise piirangud riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 ning § 32 lõikes 3 nimetatud
vahenditel arvestades käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatut.“;
36) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eelarve piirmäärad ja kasutamise piirangud vahendite kasutamiseks vastavalt laekumisele
seatakse eelarve üldistele kontodele K, I ja F järgmiste arvestusobjektide lõikes:
1) organisatsioon ja eelarveüksus;
2) eelarve liik, kusjuures eelarve liikide 42–45 korral kuludele, investeeringutele ja
finantseerimistehingutele ühiselt;
3) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
4) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega või kui toetus on registreeritud
struktuuritoetuse registris.“;
37) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub
kuluarvestuse infosüsteemis.
38) määrust täiendatakse pärast § 18 peatükiga 4 järgmises sõnastuses:
„4. peatükk Rakendussätted
§ 18¹. Määruse kohaldamine
(1) Määruse kuni 2019. aasta 30. aprillini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse 2019. aasta
riigieelarvele ja sellele eelnenud riigieelarvetele ning nendega seotud aktidele ja
toimingutele, välja arvatud erisus käesoleva paragrahvi lõikes 2.
(2) Käesoleva määruse § 12 sätestatut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 planeeritud
välistoetustele ja struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklikele
toetusprogrammidele.“;
39) määruse lisad 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
40) määrust täiendatakse lisaga 6 „Toetuse koodi tunnused“ (lisatud).
§ 2. Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruse nr 40 „Universaalteenuse makse
riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ muutmine
Rahandusministri 16. novembri 2014. a määruses nr 40 „Universaalteenuse makse
riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ asendatakse tekstiosa „Tehnilise Järelevalve
Amet“ läbivalt tekstiosaga „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
5
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 30. aprillil.
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Veiko Tali
Kantsler
Lisa 1. Eelarveklassifikaator
Lisa 2. Administratiivne tunnus
Lisa 3. Eelarve liigid
Lisa 4. Eelarve kontod
Lisa 5. Eelarve objekti liigid
Lisa 6. Toetuse koodi tunnused
6