ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Veiko Kopamees Teie 11.12.2023 nr
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 11.01.2024 nr 2.1.-5/24/3231-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Pöördume Teie poole seisukoha saamiseks tarbijavaidluste komisjoni otsuste (sisu)
avalikustamise osas. Tegemist on laiema põhimõttelise küsimusega, mis puudutab aastas ca 800
otsuse avalikustamist. Kuna teema on keeruline ja erinevaid õiguslikke erisusi omav -
kirjeldame probleemistiku tausta pikemalt. Oleme valmis küsimuste arutamiseks eraldi kohtuma,
et vajadusel korrastada oma halduspraktikat.
Kokkuvõtvalt on probleem tarbijavaidluse poolte, sh äriühingu (juriidilisest isikust kaupleja)
poolt oma töötajate andmete või tegevuste kirjelduste edastamine haldusorganile (TTJA-le)
tarbijavaidluse lahendamise ettevalmistamiseks, nende äriühingu töötajate andmete kasutamine
tarbijavaidluste komisjoni otsuses ning vastava otsuse ja nende kaupleja sh kaupleja
esindajate/töötajate andmete avalikustamine veebis.
Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul – juriidilisel isikul puudub eraelu ning
seega ka isikuandmed. Seetõttu ei kohaldu juriidilise isiku andmete töötlemisele ka
andmekaitsereeglid.
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav
füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige selle
identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood vms1. Seega ka kõigi juriidilise isikutega
seotud füüsiliste isikute andmed (nt nimi, sünniaeg vms) on isikuandmed ning järelikult ka
isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas. Märgime teadmiseks, et kui inimene on
tuvastatav läbi mingite parameetrite, siis saab neid andmeid samuti lugeda isikuandmeteks.
Isikuandmete kaitse reeglid ei kehti vaid siis, kui teave ei võimalda isikut mõistlike pingutustega
tuvastada2.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). IKÜM art 6 alusel on isikuandmete
töötlemine seaduslik, kui selleks esineb mõni artikli 6 lõikes 1 toodud õiguslik alus. Seda,
millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt
selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk TTJA ise. Kui alus puudub, siis andmeid töödelda (sh
avaldada) ei tohi.
1
vt IKÜM artikkel 4 punkt 1
2
Vt üldmääruse põhjenduspunkt 26 ja 57 ning art. 11; direktiivi pp. 21.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Selgitame, et kui kaebuse esitamisel esitab isik oma andmed TTJA-le selleks, et saada oma
kaebusele lahend, siis otsuste avalikustamise eesmärgiks on menetluspraktika avalikustamine,
millisel juhul toimuks isikuandmete töötlemine hoopis teisel eesmärgil. Menetlusotsuste
avalikustamisel on lähtutud isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse
põhimõttest, s.t oluline ei ole avalikustada kaebuse osaliste andmeid, vaid oluline on see, milline
otsus tehti.
Mööname, et näiteks isiku nimi iseenesest ei pruugi ole piiranguga teave, kuid otsustes tuleb
isiku nime vaadata koos kogu dokumendis sisalduva muu teabega. Kuna kaebust saab esitada
ainult isik, kelle õigusi on rikutud ning avaldatud otsus sisaldab nii poolte selgitusi kui ka viiteid
dokumentidele, mida küsiti, siis saab selle põhjal teha järeldusi näiteks isiku huvide, tegevuste,
arusaamade või ka eraelu kohta, mille avalikustamine riivab isiku eraelu puutumatust. Kui kõik
otsused avalikustataks koos isikuandmetega, siis võib see tekitada ka olukorra, kus kodanikud,
kes ei soovi oma andmete avalikustamist, ei julge oma õiguste kaitseks enam ameti poole
pöörduda. Lisaks tuleb igasugusel isikuandmete avalikustamisel kaaluda, kas isikute õigus
privaatsusele on suurem, kui avalikkuse huvi saada teada kõiki otsuses olevaid asjaolusid.
Inspektsiooni hinnangul on siin isiku õigus privaatsusele suurem avalikkuse huvist.
Analoogselt viidatud otsutega avalikustatakse ka halduskohtu otsuseid, kus kas isiku taotlusel
või kohtu algatusel asendatakse avaldatavates kohtuotsustes isiku nimi initsiaalide või
tähemärkidega ning ei avaldata isiku isikukoodi, sünniaega ega muid andmeid, mis võimaldavad
teda üheselt identifitseerida3. Ka antud juhul ei saa ka asuda seisukohale, et TTJA otsustes, mida
on võimalik ka kohtus vaidlustada, peaksid isikuandmed olema rohkem avalikud kui
kohtuotsustes. Igal juhul tuleb avaldatavas otsuses leida isiku õiguste ja avalikkuse põhimõtte
vahel kohane tasakaal. Eelistada tuleks lahendusi, kus andmete kinnikatmise kaudu oleks isikute
õigused tagatud ja samas oleks võimalik otsus avaldada võimalikult suures mahus.
TTJA ei ole Andmekaitse Inspektsioonile selgitanud, et miks on vajalik füüsiliste isikute
isikuandmeid otsustes avaldada. Selliste andmete avaldamise põhjuseks ei saa näiteks olla see, et
andmete kinni katmine on mahukas lisatöö vms ehk siis isikuandmete töötlemisel peab
andmetöötleja tagama seadusjärgne andmetöötluse, vastasel korral ei tohi andmetöötlust läbi
viia.
Eelnevast tulenevalt kordame, et inspektsiooni hinnangul on siinkohal isiku õigus privaatsusele
suurem avalikkuse huvist.
Rohkem informatsiooni isikuandmetest, sh liigitusest, leiate isikuandmete töötleja üldjuhendist.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
3
HKMS § 175 lg 3
2 (2)