dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 9. jaanuar 2024
Viit
2.1.-5/24/3178-2
Registreeritud
9. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Forss OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf414 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Jüri Sõerd Teie 08.12.2023 nr saada.rik.ee Forss OÜ [email protected] Meie 09.01.2024 nr 2.1.-5/24/3178-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Kaalume oma ettevõttes rakendada Telia poolt pakutavat kõnesalvestusteenust. Oleme täiendamas vastavalt ettevõtte töötlemistoimingute registrit ning seoses sellega on tekkinud küsimus. AKI veebilehelt leidsime küll vastava juhise (Telefonikõnede salvestamise lubatavus), kuid see on aastast 2012 ning sisaldab viiteid mitte kehtivale õigusele. Meie küsimus - kui rakendame kliendi kõnede salvestust ja töötlemise aluseks on õigustatud huvi vastavalt Üldmäärus 2016/679 art.6 p1 f), kas sellisel juhul on klientide teavitamine enne kõne algust selle salvestamisest kohustuslik. Selgitame, et isikuandmete töötlemine on õiguspärane ainult juhul, kui selleks on vähemalt üks IKÜM art 6 lõikes 1 punktides a – f toodud alus. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslikku alust andmetöötluseks ei ole, siis andmeid töödelda ei tohi. Antud asjaolude pinnalt (see tähendab, et inspektsioonile ei ole edastatud õigustatud huvi analüüsi või muud asjakohast informatsiooni) saame selgitada, et töötlemise aluseks võikski eelduslikult olla kas õigustatud huvi alus (art 6 lg 1 p f) või andmesubjekti nõusolek (art 6 lg 1 punkt a). Märgime, et kui telefonikõnede salvestamise seaduslik alus on õigustatud huvi, siis tuleb koostada ka isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele vastav õigustatud huvi hindamise analüüs (kui seda veel tehtud pole).1 Õigustatud huvi analüüs ei ole pelgalt formaalsus, vaid ka andmetöötlejale teejuhiks, kas vastav töötlus on proportsionaalne andmesubjekti põhiõiguste ja - vabaduste riivega. Arvestada tuleb, et kõne salvestamise puhul on tegu isikule ainuomase isikuandme – hääle – salvestamisega, millele lisanduvad vestluse käigus esitatud andmed. Andmesubjekti nõusolek õigusliku alusena tähendab, et see on antud vabatahtlikult ja selgesõnaliselt ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Vastavalt IKÜM põhjenduspunktile 42 peab teadliku nõusoleku andmiseks olema andmesubjekt teadlik vähemasti sellest, kes on vastutav töötleja ja millisteks konkreetseteks eesmärkideks kavatsetakse isikuandmeid töödelda. Ühtlasi peab andmesubjektil olema võimalik igal ajal nõusolek tagasi võtta ning sellest peab teda olema ka eelnevalt teavitatud (IKÜM art 7 lg 3). Nõusoleku alusel toimuva andmetöötluse puhul ei saa nõuetekohaseks pidada pelgalt kõne alguses toimuvat teavitamist salvestuse toimumise fakti kohta. Eelnev mitteteavitamine kõne salvestamise fakti kohta ei ole igal juhul seaduspärane. 1 Vt Andmekaitse Inspektsiooni õigustatud huvi juhend: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Tavalisi isikuandmeid sisaldavate telefonikõnede salvestamise õiguslik alus võib oleneda salvestiste kasutamise eesmärkidest, mis peaksid olema enne salvestamist kindlaks määratud. Kuna salvestistele jääb ka igale isikule ainuomane hääl, on riive isikute põhiõigustele ja - vabadustele suur. Kui salvestamisel tuginetakse nõusoleku alusele, peab isikul olema selge, millisel eesmärgil isik täpsemalt oma nõusoleku annab. Ühtlasi peab isikule olema antud võimalus ka nõusoleku andmisest keelduda, ilma, et see tooks talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Oluline on teada, et telefonikõne alguses tuleb igal juhul andmesubjektile teatavaks2 teha salvestamise fakt, ning see kust tema isikuandmed saadi, kes on vastutav töötleja, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel kõne salvestamine toimub ning kus on võimalik tutvuda vastavate andmekaitsetingimustega. Asjakohane ning informatiivne on ka käesoleval juhul Andmekaitse Inspektsiooni poolt läbi viidud telefonikõnede seire avalikus sektoris. Andmekaitsetingimustest ning nende koostamisest on põhjalikult selgitusi jagatud inspektsiooni veebilehel. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 IKÜM artikkel 13- teavitamiskohustus 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →